Ooperid ● „Stabat Mater“ (1962) ● „Viiulikontsert nr ● „The Devils of Loudun“ (esietendus 1969 Hamburgis) ● „Luuka passioon“ 1“ (1977) ● „Paradise Lost“ (esietendus 1978 (1966) ● Sümfoonia nr 2 Chicagos) „Jõulusümfoonia“ ● „Ubu Rex“ (esietendus 1991 Münchenis) ● „Utrenja“ (1970/1971) (1980) ● „Cosmogony“ (1970) Györgi Ligeti 1923-2006 • Sündis Kolosvàri lähedal Transilvaanias
Poolsaare lõunatipus kõrgub oma arhailises vägevuses Gibraltari kalju. Riigi pindala: 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv: 39 887 240 Pealinn: Madriid, pealinn alates 7. maist 1561. Teised tähtsad linnad (rahvaarv 2000. a seisuga): Barcelona (1 500 000), Valencia (739 000), Sevilla (702 000) Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Riigikeel: hispaania/ kastiilia keel (castellano) Konstitutsioon: kehtib alates 1978.aastast Rahaühik: Euro Kliima Vaatamata mitmele kliimavööndile valitseb siiski põhiliselt vahemereline subtroopiline kliima pehme lühikese talve ja kuiva kuuma suvega. Suvine kõrghooaeg mandri Hispaanias algab mais ning kestab kuni oktoobri keskpaigani. Kanaari saartel valitseb aastaringne pehme kliima. Talvel hoiavad ookeanihoovused ilma mõõdukalt soojana, suvel jälle jahutavad liigset kuumust. Keskmine päeva temperatuur oktoobrist aprillini 21-26 soojakraadi
esimene poliitiline erakond? (täisnimi)- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Kuidas nimetati Eesti Kongressi alaliselt tegutsevat organit?- Eesti Komitee Nimeta koht Tallinnas, kus taasiseseisvumisajal hakkasid 23. augustil toimuma poliitilised meelevaldused.- Hirvepark Nimed: Kes oli tuntumaid Nõukogude Liidu dissidente ja nimekas kirjanik?- Solženitsõn Kes oli Eesti peaminister 1990-1992?- Edgar Savisaar Kes oli ERSP juht?- Lagle Parek Millise nime all sai 1978. aastal paavstiks poolakas Karol Wojtyla?- Johannes Paulus II Kes oli Eesti Komitee juht?- Tunne Kelam Kes oli 1980. aastatel Inglismaa peaminister?- Margaret Thatcher Kes oli nimekas Poola ametiühinguliikumise liider, tööliste juht ja poliitik (Poola president 1990-1995)?- Lech Walesa Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1984-1985?- Konstantin Tšernenko Kes sai NLKP juhiks 1985. aastal?- Mihhail Gorbatšov Kes oli nõukogude aja lõpul Vene NFSV juht ja hiljem Venemaa
Poliitiline süsteem: partei liider on pea- või esimene sekretär, isikuvõim, ta peab olema vastuvõetav Moskvale, kontrollis kogu ühiskonna poliitilist- ja vaimuelu. parteiline ametkond aitas kompartei poliitikat ellu viia. valida sai ühte inimest, kohustus valimas käia(mängiti valimisi)Majandussüst. : tootmine toimus ametkondade ja partei poolt kinnitatud plaanide alusel. plaani- ehk käsumajandus. riiklik omand, rasketööstuse eelisareng. Stalin- 1922-1953 kollektiv, keskendumine sõjatööstusele, kompartei diktatuur, isikukultus, sõnavabadust pole,Hrustsov- 1953-64 majanduse tõus, maisikasvatus kartul, kergetööstus ja elamud, mõõduvõtt USA-ga, vägivallareziim, kompartei on ainuvalitseja,Breznev- 1964-82 nafta vastu teravili, plaanimajandus, sots.võistlus,poliitilise reziimi mandumine, gerontokraatia.,Andropov- 1982-84.VastastikuseMajandusabiNõukogu-1949-loodi Marshalli plaani vastu, pakuti riikidele majanduslikku abiVarssaviLepinguOrganisa...
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretärid 12.klass Lapsepõlv Sündis Kamenskojes (Ukraina, hetkel Dneprodzeržnis) 19.detsembril 1906 Pärit metallurgiatööliste perekonnast Esiklaps, peale Leonidi oli peres veel vend Jakov ja õde Vera Elas vaesuses: nooremad said vanema riided, paljajalu käidi lumeni Oli hinnatud sõber, koolikaaslane, Leonid Iljitš Brežnev Haridus Brežnev alustas kooliteed 1913. aastal - kihelkonna kool 2 aastat - gümnaasium 7 aastat Kooliperiood oli raske - kannatas vaesuskompleksi all - karmid karistused iga kaebuse eest, mis koolis esitati 1923. aastal astus Leonid maaparandustehnikumi (Kurskis), mille järel sai ta põllumajandusosakonna juhataja asetäitja kohale Poliitilise karjääri algus Kollektiviseerimise kõrgajal sõitis Leonid Uuralitesse, kus ta valiti Sverdlovski ringkonna Bisertski rahvasaadikuks Andis avalduse parteisse astumiseks (Nõukogu...
'lepituspäev') järgi. Sõda algas sellega, et Egiptus (Siinai poolsaarel) ja Süüria (Golani kõrgendikul) ründasid korraga Kuuepäevase sõja ajal vallutatud alasid. Suurtest kaotustest hoolimata võitis Iisrael lõpuks oma suurema mobiilsuse ja USA toetuse tõttu mõlemal rindel. Camp Davidi rahu - USA presidendi James Carteri, Egiptuse presidendi Anwar as- Sadti ja Iisraeli peaministri Menachem Begini kohtumisel USA presidentide suveresidentsis Camp Davidis 5.17. IX 1978 sõlmitud lepped Egiptuse-Iisraeli separaatrahu ja Lähis-Ida rahuläbirääkimiste tingimuste kohta. Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. Islamirevolutsioon Iraanis - 1960 alustas Pahlavi nn valgete revolutsiooni: naistele anti meestega võrdsed õigused, teostati maareforme, arendati tööstust, moderniseeriti haridus- ja tervishoiusüsteem. Tulemus: lammutati senine patriarhaalne elukorraldus, tuhanded talupojad suundusid linna tööd otsinma, tekkisid uuendusi taunivad islamiliikumised
70ndad Biitmuusika rockmuusikaks Viimane moeröögatus süntesaator Sven Grünberg Sven Grünberg Eesti helilooja ja klahvpillimängija Ansamblid Ornament, Mess Filmimuusika kirjutaja Ruja Andres Valkonen (Väntorel) ja Rein Rannap Tegutsemisaeg Koosseis Apelsin Apelsin loodi 1974. aastal Populaarsem ansambel Ivo Linna, Mati Nuude Vitamiin Vitamiin loodi 1978. aastal Üks kirevamaid ansambleid Marju Länik, Anne Veski Kukerpillid Loodi 1972. aastal Eesti folkansambel Repertuaari kuulub... Laule http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M http://www.youtube.com/watch?v=WCS9MZj0YmE http://www.youtube.com/watch?v=k8buNFCXW1s http://www.youtube.com/watch?v=99HYdgvGq4E http://www.youtube.com/watch?v=tOTshuMiq-4 Aitäh kuulamast!
2009 (. barocco -- «», . perola barroca -- « »; ) -- XVII-- XVIII , . XVI --XVII : , , , . « » , , , , -- , . , , , . . -- . gentle: «», «», «». , . , , . -- , , . (. state of nature) - , . . , « » ( , 1717). , , « ». ( ); -- , -- . -- . , , , . . , . , , . -- . , -. « » (1689), « (1735). . -- . (1611), (1675). , . : . : -- ( ); -- «» ( ) ; -- -. « » (). , . . , « » , . -- . «» -- baroco. , : , . «» -- . , « », , , . , , , , , , ( - , , , ); -- ( , , ). , ...
Grete Vomm 12a 2010 Maailma arhitektuurist XX saj. lõpul · 1970-ndad 1990-ndad · Stiilide piirid pole täpsed · Kõrgtehnoloogiline suund (hi-tech) · Lihtsuse poole arendatud modernism · Dekonstruktivistid · Ökoloogiline arhitektuur · Kõrval ökomaja. Paul Leech 1996, Iirimaa Ieoh Ming Pei. Louvre´i püramiid Pariisis, 19831993 Richard Rogers. Lloydi hoone Londonis. 1978 1981 Quinlan Terry. Raamatukogu Cambridge´is. 1992 Jørn Utzon, Sidney ooperihoone, 1973 Renzo Piano & Richard Rogers. Pompidou keskus Pariisis. 1971 Cesar Pelli Petronas Towers Kuala Lumpuris. 1998 Kasutatud materjalid · Jaak Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile" · http://www.scribd.com/doc/13892511/Maailmaarh · Pildid : www.tumbrl.com Tänan tähelepanu eest! Oktoober 2010
ARVO KRUUSEMENT 1928 - ... SEITSE FAKTI ELULOOST: · On sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla vallas talupidajate pojana · 1942 lõpetas ta algkooli, 1947 Rakvere Kaubanduskeskkooli ja 1953 Moskvas A. Lunatsarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi · On lavastanud "Kevade" · 1953-59 töötas V. Kingissepa nimelises TRA Draamateatris näitlejana. · 1962-64 oli L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris algul lavastaja, hiljem pealavastajana. · 1965-91 töötas ta rezissöörina stuudios Tallinnfilm. · Ta on olnud Eesti riikliku Teatriühingu (1953-1970) ja Eesti Kinoliidu (1969) liige. Viis tema filmi · "Don Juan Tallinnas" (mängufilm, 1971) · "Naine kütab sauna" (mängufilm, 1978) · "Bande" (mängufilm, 1985) · "Sügis" (mängufilm, 1990) · ,,Kevade" (mängufilm, 1969) Katkend filmist
CV Nimi : Mati Mägi Isikukood : 31809754552 Aadress : Mäe talu, Väike-Maarja vald, Lääne Virumaa Telefon : 372 345 678 Mobiil : 372 545 410 10 E-Post : mati.mä[email protected] Töökäik : 09.09.2005-.............. Pärnu prostituut 20.08.2000-07.09.2005 Tartu bussijaama koristaja 10.09.1997-16.08.2000 Simuna kohalik parm Hariduskäik : 1992-1995 Porkuni kutsekool 1983-1992 Simuna põhikool 1978-1983 Kohtla-Järve lasteaed Täiend koolitus : Lasteaias kasvataja jutt ja 1998 aastal kuulasin pikakohtu otsuse ja tean seadustest mõndagi. Huvialad : Aerutamine, pidutsemine, lendamine, hüppamine, kukkumine, söömine, saia küpsetamine Keele oskus : Eesti keel emakeel Vene keel mõmin Autojuhi load on olemas, kõik kategooriad. NB : Tangi omad on ka olemas. Allkiri 29 aprill 2013
lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Looming Mati Unt on 1960.-1970. aastate eesti proosa silmapaistvamaid uuendajaid, põlvkondliku elutunnetuse siiras ja protestimeelne väljendaja. Ta tuli kirjandusse 1962.a
Eesti Laskurkorpuse vetenaridest ning teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest . Parteijuhtide võimuperioodid. Nikolaid Karotamm . 1. Võimuloleku aeg : 1944-1950 2. Tegevuse põhisuunad . · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis oma tegevuses arvestada Eesti vajadustega · Süüdistati kodanlikus natsionalismis ja muudes möödalaskmistes, kolhoosipoliitikas . Johannes Käbin 1. 1950 - 1978 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis olla moskvameelne , kuid arvestas Eesti NSV eripäraga · Moskvale kuulekas , kuid mitte äärmuslik venestaja . · laveerimispoliitika Moskva- Eesti vahel Karl Vaino 1. 1978 - 1988 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Eesti NSV-s uus venestamis aeg · Üdini Moskvameelne · Umbkeelne · Vene keel peale surumine Peamised vastupanu vormid 1940. Metsavendlus - relvaga võitlus
Kordamine ajaloo kontrolltööks 17.aprill Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Seleta, mis on a) rahva demokraatlikud maad e sotsialismimaad- riike, kus Nõukogude Liidu mõjul kehtestati kommunistlikkord b)sotsialismileer- kõik sotsialsimi maad koos Nõukogude Liiduga c)sotsialistlik sõprusühendus- sotsialismi maad, mis jäid Nõukogude Liidu mõjusfääri 2. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist- ja majanduslikkusüsteemi! Kommunistlik Partei: ainupartei partei toeks julgeoleku organid tsensuur propaganda kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu Parteiline ametnikkond: eluaegne ametiaeg tugines nomenklatuurile liidri r...
Armeenias on ammustest aegadest tavaks rajada kuulsate inimeste või tähtsate ajaloosündmuste auks mälestusmärke koos veelättega, kus möödujad saavad janu kustutades meenutada neid inimesi ja sündmusi ning ka palvetada. Monument on valmistatud roosast vulkaanilisest tuffist. Sambal külgedel on tekst eesti, armeenia ja vene keeles: "Eesti ja armeenia rahva sõpruse tähiseks, mille lätteil on seisnud suur valgustaja Hatsatur Abovjan. Leninakan Tartu 1978." Legend:Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument, mis asub Vabaduse puiestikul, avati 23. oktoobril 1978. Mälestussammas meenutab Leninakani ja Tartu sõpruspäevi ning sümboliseerib püüet valguse poole, mis oli ka H. Abovjani elutöö mõte. Monumendi autor on Leninakani skulptor A. Dzivanjan. Hatsatur Abovjan sündis aastal 1809 ja suri aastal 1848. Oli armeenia kirjakeele rajaja, humanist ja rahvavalgustaja. Õppis Tartu Ülikoolis aastatel 1830-1836
Vaatamata võimude jahedale suhtumisele jõudis Eestisse taas dzäss. 1970. aastate armastatumaks luuletajaks oli Juhan Viiding. Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi all. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio" jm). 1970
Tööleasumise Ees- ja perekonnanimi Sünniaeg Sugu Haridus kuupäev Elle Kuusik 4/14/1961 n kesk 3/15/2005 Mare Kask 8/18/1974 n kõrgem 2/13/2001 Tiiu Põld 9/23/1975 n kõrgem 6/25/2008 Nadja Versak 5/17/1979 n põhi 6/15/2004 Priit Kroon 1/12/1977 m kesk 1/2/2013 Kulle Rant 4/23/1974 m kesk-eri 12/17/2006 Merike Sahvitski 12/25/1975 n kesk 9/23/2012 Niina Polistsuk 11/14/1972 n kesk 6/19/2005 Kaisa Kukk 11/21/1968 n põhi 9/28/2004 Neeme Raudsik 3/12/1989 m põhi 3/13/2012 Veera Kuzmina 7/20/1968 n kesk 10/27/2006 Mihhail Prutš 4/15/...
• 1997-2002 oli Sirbi kirjandus toimetaja • 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja • 2011-2013 ajakirja Sirp kirjandustoimetaja • Kirjandusrühmituse Wellesto liige ja asutaja Looming • Esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“ • Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused 1974. aastal ajakirjas Noorus • Valik luuletusi ilmus 1976. aastal kogumikus „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi“ • 1978. aastal avaldati tema esikkogu „Päevapildid“ Ilmunud raamatud • „Päevapildid" (1978) • „Ööpildid" (1980) • „Puudutus" (1981) • „Salateadvus" (1983) • „Vari ja viiv" (1986) • „Armuaeg" (valikkogu, 1991) • „Kuuhobune" (1992) • „Maailma asemel" (1992) • „Hingring" (1997) • „Mandragora" (2002) • „Aja kuju" (2005) • „Tähendused" (2007) • „Lõige" (2007) • „Deka" (2008) • „Sa pole üksi" (2011) • „Elutants“ (2013)
Egeli Paama Helen Rohtla Kristi Kütt 11HU Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) ❖ Vene helilooja; ❖ Mereväekadettide kool; ❖ kohtumine Mili Balakireviga; ❖ õppejõud Peterburi konservatooriumis; ❖ dirigenditöö ja rahvalalukogumiku koostamine. Nikolai Rimski-Korsakovi looming ❖ Laulis täpset viisi juba 4-aastaselt ❖ Hakkas regulaarselt muusikat õppima 6-aastaselt ❖ Õppis klaverit ❖ Esimene sümfoonia 1865 ❖ Ooper ‘’Maiööl’’ 1978 Nikolai Rimski-Korsakovi looming ❖ ‘’Kuldkikas’’ ❖ 19.sajandi algus ❖ Muusikateoorik ❖ Viimane teos ❖ 15 ooperit ❖ Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” ❖ Kirjutatud 1899-1900 ❖ Aleksandr Bushkini raamatu põhjal ❖ koosneb 7 tseenist ❖ Esimene etendus Moskvas ❖ “Kimalase lend”- orkestri vahemäng ja III tseeni lõpp “Kimalase lend” ❖ Luik muudab printsi putukaks ❖ Lendab Tsaari juurde
1 . 30 3 . 10 . 1520 . 2,725 NGC 6995 - , 20-30 . 10-14 . . 70 , «ee» . , . s = c t 13,6 . . , , , , "". XX , : 1) 2) . . 3° (-270°). ( ) -- , 2,725 K. . 1978 . . . 1992 ( 30 ) 2,725 . . . 2.724 2.732 . . . , . - ( ). 1028 , 10-33 . , , - 10-13 . , , , . , . 1) 2) - , . , .
Lepo Sumera (1950-2000) · H.Elleri viimane õpilane · 1973.a lõpetas Tallinna Konservatooriumi · 1978.-2000.a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud · 1988.-1992.a kultuuriminister · 1995.a pani aluse akadeemia elektromuusikastuudiole Looming · Eesti muusika üks suurimaid sümfoniste · ,,In memorian" (1972.a Elleri mälestuseks) · 6 sümfooniat · Tallinnas toimunud olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia muusika ,,Olümpiamuusika" · Vokaalsümfooniline muusika /K:/ ,,Seenekantaat" (lad.k seenenimed) · Balletid ,,Anselmi lugu", ,,Ruumi suletud"
Tuuli Koch Elulugu Sündind 5. Novembril 1978. aastal Lõpetand Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal Saanud Bonnieri preemia postimehes ilmunud artiklite eest On raamatu "Savisaar tujukas mängur" autor Tuuli Koch: lugu tuleb tihti tuulest Koch kirjutab oma kogemustest ja arvamustest ajakirjaniku töös Põhiväited ja seisukohad Ajakirjandusharidust püüdes ei tohi komisjoni ees vastata küsimusele "Mis sa arvad, mis on ajakirjaniku puhul kõige olulisem?" vastusega "Soov inimestega suhelda" Välkreageeringutest sünnivad tavaliselt parimad lood Enamasti sünnivad lood aga vajadusest ühiskonnas toimuvat seletada, tagamõtteid paljastada või teist vaatenurka avada Põhiväited ja seisukohad Poliitikute juttu tuleb tähelepanelikult kuulata ja kontrollida Peab ennetama ja ennustama millest üldse kirjutada Kasutatud kirjanud http://arvamus.postimees.ee/1098664/tuuli-koch-lugu-tuleb-tihti-tuulest/ http://et.wikipedia....
isegi kirjad vendadele ja Genova ametiasutustele on hispaania keeles ning tema vennadki kutsuvad end ise hispaania nimedega Bartolome ja Diego. On olemas isegi üks, kuigi nõrgalt põhjendatud teooria, mille kohaselt ta olevat olnud pärit hispaania juutide perekonnast, kes tol korral kogu Hispaanias märatsenud kohtuotsuse eest olid põgenenud Itaaliasse. Seega ei saa kindlalt öelda, kas ta oli itaallane või ei. (Ceram 1978:20-21). Kolumbuse auahne isa surus poja ärimaailma ja sealtmaalt hakkas Kolumbus purjetama kaubareisidel. Kolumbus elas 1476-1484 Lissabonis, Madeiral ja Porto Santol. Püüdis portugallaste ja aastast 1484 hispaanlaste abiga teostada kavatsust läände purjetades lühimat teed mööda Indiasse jõuda. Kokku tegi Kolumbus neli reisi, esimese reisiga (1492-1493) saavutas ta endale maailmamere suuradmirali staatuse. Peale kolmandat reisi (1498-1500) saadeti ta salakaubanduses
Mat Kearney Annette Kirotar GAG 2010 Huvitavat Sündinud 1. detsembril 1978; Oskab mängida kitarri ja klaverit; Mat Kearney õige nimi on Mathew Kearney, aga medõed tegid sünnitunnistust kirjutades eksituse. Varajane elu Luule, muusika, jalgpall Rebel poiss kanep Astus Californias ülikooli jalgpall, kirjandus Peale ülikooli hakkas aktiivsemalt tegelema muusikaga kitarriga räpp Diskograafia Albumid: Bullet (2004) Nothing Left To Lose (2006) City of Black & White (2009) Võitnud auhinna 2006parim R&B/Hip Hop laul "Trainwreck" Laulud http://www.youtube.com/watch?v=1lKnBxYL2_ http://www.youtube.com/watch?v=Fj_dQ5XvJ2 http://www.youtube.com/watch?v=weq_YZcc5 http://www.youtube.com/watch?v=r4G5TsUTx Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Mat_Kearney http://www.matkearney.com/ www.youtube.com Pildid: http://www.relevantmagazine.com/im...
Juhan Viiding (1948-1995) Lapsepõlv ja noorus • Jüri Üdi • Sündis Tallinnas • Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk • Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis • Töötas Tallinna Draamateatris • Sooritas enesetapu 21. veebruar 1995 Looming I • Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv • Jaguneb kahte perioodi: I perioodil Jüri Üdi, II perioodil Juhan Viiding • I periood: • ,,Närvitrükk’’ • ,,Aastalaat’’ • ,,Detsember’’ • ,,Käe-käik’’; • ,,Selges Eesti keeles’’ Looming II • II periood: • ,, Ma olin Jüri Üdi’’ • ,,Elulootus’’ • ,,Tänan ja palun’’ • ,,Osa’’ • Traditsioonilisem, õpetlikum • https://www.youtube.com/watch?v=6- vzNmhRXys&feature=player_embedded Tunnustused • 1978- Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia • 1980- Eesti NSV teeneline kunstnik • 1983- Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia • 1985- Juhan Liivi luuleauhind Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org...
PUNK Koostas: Aprilia-Viktoria VÄLJA KUJUNEMINE § Popmuusikastiil punk kujunes välja Londonis kuuekümnendate aastate teisel poolel. § Mõistet „punk rock" tarvitati esimest korda 1960. aastate keskpaigas USA- s, tähistamaks briti rocki invasiooni tulemusel ja tuules tekkinud bände. § Selle muusikastiiliga oli väga lihtne kuulsaks saada. ISELOOMUSTUS § Lärmakus § Lihtusus, mängida osati ainult paar akordi § Kiire tempo, viisipidamine polnud oluline § Tugev helivõimendus § Teravad tekstid, põhirõhk pandi laulusõnadele § Pungi intstrumentide koosseisu kuulus elektrikitarr,basskitarr ja basstrumm. § § § ESITAJAD § Üks tuntumaid bände oli ‘’The sex pistols’’ kuhu kuulusid Johnny Rotten (laulja), Steve Jones (kitarrist, taustalaulja), Glen Matlock (basskitarr, koosseisus 1975-1977), Sid Vicious (basskitarr 1977-1978), Paul Cook (trummid). § § § § MEELDIS, EI MEELDINUD § Mulle meeldis selle popmuusikastiili juures kiire ...
OLEG PISSARENKO & AIN AGAN Linda Lapp 11.C Kuressaare Gümnaasium OLEG PISSARENKO · Sündinud 1978. aastal · Eesti jazzartist · Arranzeerija · Helilooja · Tartu H. Elleri nim. Muusikakooli rütmimuusika osakonna asutaja, juhataja ja pedagoog. HELILOOMING Andnud välja 6 oma CD- d: · Oleg Pissarenko Quartet "IXY"(2002) · Oleg Pissarenko Trio "The Little One\'s"(2004) · Oleg Pissarenko Band "The Book´s Burning"(2005) · "Valguse Värvid"(2007) · "Prii Lapse Ilm "(2009) · "A2O" (2010) AIN AGAN · Sündinud 1959
◦ist ein Deutsch Eurodance- Gruppe seit 2004 aktiv ◦band besteht aus Natalie Horler, DJ Manian und Yanou ◦Sie sind berühmt für ihre Songs "Everytime We Touch " und "What hurts the Most". Natalie Horler ◦geboren 23. September 1981 im Bonn ◦Deutch sängerin DJ Manian ◦Manuel Reuter ◦geboren 7 July 1978 Yanou ◦Yann Peifer ◦geboren 6 March 1974 Alben ◦Everytime We Touch(2004-2007) ◦Perfect Day(2007-2008) ◦Evucate the Dancefloor(2008-2009) ◦Original Me(2010-1013) ◦Blink (2014) Musikbeispiel ◦https://www.youtube.com/watch?v= AV4smtJrIOM Gebrauchte Literatur ◦ http://www.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&id=434 ◦ http://en.wikipedia.org/wiki/Yanou ◦ http://www.slideshare
rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda suurim soojatootja Põlevkivi probleemid Ammendub Tekitab müra ja haisu Veereziimi muutumine ja saastamine Jääkproduktid-tuhk,poolkoks Mürgised ained Aheraine mäed Maapinna vajumine?
o Planeedist kääbusplaneediks 24.08.06 o Keskmine kaugus Päikesest 39,4 astronoomilist ühikut ehk 5,9 miljardit km o 248 aastat on 1 Maa aasta o 67 päeva on 1 Maa päev o Keskmine raadius 1195km (0,19 Maa raadiusest) o Mass on 0,002 Maa omast o Pinna temperatuur 228 kuni 238 C o Koosneb 70% kivimitest; 30% jää segust o Pinna rõhk mõni mikrobaar o Atmosfäär koosneb metaanist ja nitrogeenist Kaaslane/sed CHARON James Christy avastas 1978.aastal 19 640 km kaugusel Rohkem, kui pool Pluuto suurusest läbimõõt 1200km Ainulaadne sünkroonis liikumine Madal tihedus: 2gm/cm³ NIX ja HYDRA 2005.aastal Avastamine 18.veebruar 1930, USA, Clyde Tombaugh Avastati Uraani uurimisel juhuslik sattumine otsingupiirkonda `'Planeet X'' otsimine 12.märts tehti teatavaks VanaKreeka allilmajumala nimi lingid http://www.youtube.com/watch?v=RmWHhJKHK 4.10
High Island Üldine informatsioon Asukoht: Sai Kung Peninsula, New Territories, Hong Kong, Hiina Saare ametlik nimi on High Island Reservoir, mis tõlkes tähendaks "Kõrgsaare mahuti" Miks? High Island avati aastal 1978, et leevendada veepuudust Hong Kongis Veemahutavus on umbes 273 miljonit kuupmeetrit Asukoht Ajalugu Aastal 1967 toimusid Hong Kongis mässud, mille tõttu Hiina keeras vee kinni. High Island oli planeeritud sama suureks nagu Plover Cove. Plover Cove Disain Mahuti oli ehitatud kui osa High Island'i veeskeemist. Mahuti põhineb kahel peamisel tammil. Kagutamm Loodetamm Põgenikelaager Põgenikelaager oli ehitatud mahutile üsna
Evolutsiooni ajajoon: elu areng Maal Eukarüoodid (Grypania spiralis) MIKROORGANISMID (arhed, tsüanobakterid) 410440 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (Cooksonia, Rhynia) 280360 miljonit hiiglaslikud eostaimed (Pärisraikad ehk kollad, kidad, sõnajalgtaimed) VANAAEGKOND (PALEOSOIKUM) ORDIVIITSIUM Selgrootud Mereselgrootud (trilobiitide levimine ja 500600 miljonit aastat tagasi VETIKAD (Clorophyta) SILUR Lõuatute selgroogsete kilpkalade ilmumine. DEVON Kilpkalade õitseaeg. Vihtuimsete kalade ilmumine. Esimesed luukalad. KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM Paljasseemnetaimed (seemnesõnajalad, kordaiidid, okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikud). Loomahambuliste roomajate tekkimine. KESKAEGKOND TR...
stalinismiaja, sula- ja stagnaaja. EK(b)P VIII pleenumile järgnes "suurpuhastus" Eesti NSV võimuorganites võimule said Venemaa-eestlased, Moskvale ustavad kommunistid. Süvenes hirmuõhkkond. Kaasnes "puhastus" ka loomeliitudes nimekad kunstnikud, kirjanikud, heliloojad jne. heideti oma liitudest välja, mõnitati neid ja esitati absurdseid süüdistusi. NB! Aeg EK(b)P VIII pleenumist kuni Stalini surmani, 1950-1953, oli stalinismi süngeim ajajärk Eestis. 1978 sai EKP esimeseks sekretäriks umbkeelne (=eesti keelt mitte oskav) Karl Vaino. Ta oli oma ametis kuni 1988 (tagandati laulva revolutsiooni ajal). Vaino oli väga venemeelne, Moskvale meeldida tahtev. Vaino oli Venemaa-eestlane, sündinud Tomskis. Vaino ajal, 1970. aastate lõpus algas venestuskampaania vene keele osa suurendamine igal alal (eesti keele arvelt), eeskätt haridussüsteemis. Võeti suund kakskeelsusele. 1940. aastate lõpul - 1950
jt. Eesti NSV floora, IV kd. Tallinn, Valgus, 1969. Eichwald, K., Eilart, J. jt. Haruldasi kaitstavaid taimeliike Eestis. Abiks loodusvaatlejale nr. 53. Tartu, ENSV TA ja ELUS, 1965. Eichwald, K., Kalamees, K. jt. Eesti NSV floora, VIII kd. Tallinn, Valgus, 1971. Eichwald, K., Kask, M. Eesti taimede määraja. Tallinn, Valgus, 1966. Eichwald, K., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, III kd. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1959. Eichwald, K., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, VI kd. Tallinn, Valgus, 1978. Eichwald, K., Kukk, E. jt. Eesti NSV floora, IX kd. Tallinn, Valgus, 1984. Eilart, J., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, V kd. Tallinn, Valgus, 1973. Eilart, S. Hanijalg. Eesti Loodus, 8, 1996. Eilart, S. Kurekael. Eesti Loodus, 10, 1996. Eilart, S. Põld-litterhein. Eesti Loodus, 7, 1997. Eilart, S. Põld-varesjalg. Eesti Loodus, 8, 1995. Eilart, S. Ussikeel. Eesti Loodus, 9, 1996. Eilart, S. Virn. Eesti Loodus, 9, 1995. Henno, O. Puude ja põõsaste välimääraja. Tallinn, 1995. Ivtshenko, S
mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Oma tegevusrikka elu jooksul, mida ta 21. veebruaril 1995 enam elada ei suutnud, oli Juhan nii luuletaja, näitleja kui ka lavastaja vaimuküllast tööd. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus 1984. J. Smuuli nimeline kirjanduslik aastapreemia 1985. J. Liivi luuleauhind 1990. Eesti Teatriliidu aasta eripreemia 4 Looming Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi
stalinismiaja, sula- ja stagnaaja. EK(b)P VIII pleenumile järgnes "suurpuhastus" Eesti NSV võimuorganites võimule said Venemaa-eestlased, Moskvale ustavad kommunistid. Süvenes hirmuõhkkond. Kaasnes "puhastus" ka loomeliitudes nimekad kunstnikud, kirjanikud, heliloojad jne. heideti oma liitudest välja, mõnitati neid ja esitati absurdseid süüdistusi. NB! Aeg EK(b)P VIII pleenumist kuni Stalini surmani, 1950-1953, oli stalinismi süngeim ajajärk Eestis. 1978 sai EKP esimeseks sekretäriks umbkeelne (=eesti keelt mitte oskav) Karl Vaino. Ta oli oma ametis kuni 1988 (tagandati laulva revolutsiooni ajal). Vaino oli väga venemeelne, Moskvale meeldida tahtev. Vaino oli Venemaa-eestlane, sündinud Tomskis. Vaino ajal, 1970. aastate lõpus algas venestuskampaania vene keele osa suurendamine igal alal (eesti keele arvelt), eeskätt haridussüsteemis. Võeti suund kakskeelsusele. 1940. aastate lõpul - 1950
kes oli pärit Tang dünastia kuninglikust perest. (Forbes & Henley, 2011. 30.12.2016) Järgmiste Tiibeti valitsejate võimu ajal kindlustus budism riigis ning sellest sai riigiusk. Tiibeti võim laienes üle Kesk-Aasia, see ulatus isegi Hiinasse ning 763.aastal 3 jõudsid tiibetlased pealinna Chang'ani, mis okupeetiti vaid 15 päevaks, kuni Hiina ja Uiguuri impeeriumide väed sundisid tiibetlasi taganema. (Marks 1978. 30.12.16) Tiibeti impeeriumi saavutas oma kõrgpunkti 780-790 pKr, mil selle territoorium hõlmas tänapäeva Afganistani, Bangladeshi, Bhutani, Birmat, Hiinat, Indiat, Nepaali, Pakistani, Kashastani, Kõrgoztani ja Tadzikistani. Aastal 821(822?) sõlmisid Tiibet ja Hiina rahulepingu. (Richardson 1985. 30.12.16) Tiibeti impeerium jätkus kuni 9.sajandi keskpaigani, mil kodusõda troonipäriluse tõttu viis impeeriumi languseni
Jaan Kross (19. veebruar 1920 27. detsember 2007) Eluloo ülevaade Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 Tunnustused · 1971: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1972: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor · 1990: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1996: Riigivapi teenetemärk I · 1998: Kultuurkapitali ...
lõpust, hiljem kandunud ka estraadile ja sporti. -sportliku võimlemise ala, mis arendab kiirust, jõudu, painduvust ja eriti tasakaalutunnet. Harjutused jagunevad dünaamilisteks (veeretamine, tirel, kaartõus, tirelring, salto) ja staatilisteks (seis, sild, paaris- ja rühmaharjutused). Akrobaatika elemente tunti juba muistses Egiptuses, Kreekas ja Roomas. Esimese õpiku kirjutas 1599 itaallane A.Tuccaro. Esimesed MM-võistlused peeti 1974, esimesed EM võistlused 1978, esimesed NSV Liidu esivõistlused 1939. Akrobaatika koolis Miks õpitakse koolis? Akrobaatika on vajalik kasvava organismi mõjutamiseks mitmekülgsuse eesmärgil. Akrobaatilised harjutused suurendavad vastupidavust, jõudu, painduvust, reageerimiskiirust, osavust, julgust, koordinatsiooni, ruumitaju, keha täielikku valitsemist jne. Harjutuste sooritamine paarides või grupis arendab lapse oskusi abistada ja julgestada kaaslasi.
Loomade sigimiskäitumine Loomade käitumise vastu on loodusteadlased huvi tundnud juba üsna ammu. Aastasadade vältel realiseerus see huvi peamiselt erinevate loomade mitmekesiste käitumisavalduste kirjeldamises. Loomade käitumise seletamisel ja põhjendamisel lähtusid varased looduseuurijad tihti loomade käitumise sarnasusest inimese enda käitumisele, mistõttu loomadele omistati, sageli põhjendamatult, samu tundmusi ja käitumismotiive kui on omased inimestele. Vaatamata kogu näilisele lihtsusele on paari heitmine üheaegselt väga keerukas nähtus kui ka olulisim tegur, mis kindlustab liigi säilimise. See nõuab samast liigist partnereid, kus mõlemad peavad olema viljakad ja üheaegselt valmis kopuleeruma. Nende tingimuste täitmiseks leidub kõigil liikidel mitmesuguseid tõhusaid vahendeid, et erinevast soost isendeid paarimise ajaks kokku viia. Siia kuuluvad vastavad meeleelundid, vaheldusrikkad paarimismängud võ...
· Spordiala tõstmine(raskekaal) · Tulemus 580(210-165-205) · Võitis 1968 hõbeda poolraskekaaluga ja 1972 kulla raskekaaluga Jüri Tarmak · Oli Eesti tippkõrgushüppaja · Spordiala kergejõustik(kõrgushüpe) · Tulemus 223 cm · Võitis 1972 kulla Aavo Pikkuus · Oli Eesti jalgrattasportlane · Spordiala jalgrattasport(meeskondlik maanteesõit) · Võitis 1976 Mondreali OM'il kulla · Võitis 1977 MM'il kulla, 1975 ja 1978 hõbeda · Võitis NVSL meistrivõistlustel 1974-1982 kokku 19 medalit: 12 kuld-,4 hõbe-, ja 3 pronksmedalit Mait Riisman · On Eesti treener ja endine veepallur · Spordiala veepall · Võitis 1980 olümpia · 1976 võitis karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks Viljar Loor · Oli Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur · Spordiala võrkpall · Võitis 1989 Moskvas kulla · Oli maailmameister 1978, 1982
1960. aastate lõpus avaldas koolialmanahh ,, Trükitähed" Doris Karvea esimese luuletuse. 1974 aastal ajakirjas ,, Noorus" jõudsid tema luuletused suurema lugejatehulgani. Abituriendina osales Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud ,,Noorte kirjandussündmusel ' 76" , peale seda ilmus valik tema luuletusi kogumikus ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Tema esikkogu ,, Päevapildid" avaldati 1978 aastal. 2007. aastal tõlgiti Doris Kareva luulekogu ,,Aja kuju" rootsi keelde Göteborgi raamatumessi tarbeks koos 20 teise kaasaegse kirjandusteosega. Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Samal aastal, sai 16 stipendaadi seast ,,Ela ja sära" stipendiumi Eesti Kultuurikapitalilt Doris Kareva. Doris Kareval on ilmunud järgnevad raamatud: · Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986)
Ivariant 1. Nimeta kaks organisatsiooni roheliste liikumises Eestimaa Rohelised, Greenpeace (Greenpeace 1971. Eesti Roheline liikumine) 2. millist tähendust omasid poliitilise mõtte arengus: Jean Bodin- Prantsuse poliitikafilosoof. Pani aluse tänapäeva suveräänsuse mõistele. Monarh on iseseisev nii sise- kui ka välipoliitilistes küsimustes. Jean Bodin tuli välja suveräänsuse mõistega monarh on iseseisev nii sise-, kui välispoliitilistes küsimustes, N. Marchiavelli- Itaalia poliitikateadlane. Poliitika see on seaduse ja jõu vaheline võitlus. Kui seadus ei aita, siis võib kasutada jõudu, tähtis on tulemus. Kõik vahendid on lubatud. Aristoteles- poliitika see on riigi valitsemise kunst. Inimene on poliitiline loom. Inimene peab 'älema poliitiliselt aktiivne. Kui inimene ei lähe valima, siis ta riskib sellega, et teda valitsevad hullumeelsed. Ana...
suure hulga teostega, aga ei õppinud midagi selgeks. Nii et selles mõttes oli looming just midagi minu iseloomu jaoks (Tamberg 2005: 57). 1953. aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi ja sel samal aastal asus tööle helirezissöörina Eesti Raadiosse. Eesti Raadios töötas ta kuni 1959. aastani. Suure osa oma elust on Tamberg olnud seotud muusikakõrgkooliga - aastast 1968 on ta Tallinna konservatooriumi (nüüdse Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud (aastast 1978 osakonnajuhataja, aastast 1983 professor). Aastakümnetega on ta loonud lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid: Raimo Kangro, Peeter Vähi,Alo Mattiisen, Mari Vihmand, Mart Siimer, Toivo Tulev jne.. Ta suri 24. detsembril 2010, Tallinnas. Loomingust Ta esindas neoklassitsistlikku suunda Eesti muusikas. Ta kirjutas paljudes zanrides. Mitmeid zanre on ta sisuliselt uuendanud. Olulisel kohal on sümfoonilised teosed ning lavamuusika.
Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga. Tekkiva mõõtevea põhjustab katsetaja. 1. Esitan mõõtetulemused ti tabelina ja graafikuna. Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ti(ms) nr nr nr nr nr 1 2029 11 2054 21 2020 31 1967 41 1978 2 1979 12 1984 22 1918 32 2033 42 1918 3 2108 13 2011 23 1989 33 1901 43 1911 4 1909 14 2096 24 2038 34 1979 44 2014 5 2043 15 1993 25 1971 35 1939 45 1974
Tallinna Polütehnikum Elar Meister SA-15 Hirm Heiki Vilep Referaat Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 Ülevaade autorist.............................................................................................................................4 Haridus...................................................................................................................................4 Ühiskondlikud organisatsioonid............................................................................................4 Keeleoskus.............................................................................................................................4 Ülevaade raamatust..................................................................................
J. Stalin NKP peasekretär 1922-1952. Suri 5. märts 1953 W. Churchill Suurbritannia peaminister II MS ajal. Ametiajad 1940-1945 ja 1951-1955. USA president II MS lõpuaastatal. Ametiaeg 1945-1953. Andis käsu heita jaapanile tuumapommid. Trumani H. Truman doktriini looja. USA sõjaväelane ja ka riigisekretär(1947-1949). Marshalli plaani looja(1947. aastal algatatud abiprogramm G. Marshall sõjas laastatud euroopa riikide aitamiseks.) J. McCarthy USA Senaator, Makartismi alusepanija Hiina KP juht 1945-1976. Oli rahva hulgas populaarne. Tema saavutusteks loetakse tasuta haridus, arstiabi ja M. Zedong tagatud töö (mitmekümne miljoni inimelu hinnaga). USA president 1961-1963. Tema presidendiksoleku ajal toimus kuuba kriis(1962). Kennedy mõrvati 1963 J.F. Kennedy Dallases. D. Eisenhower USA president 1953-1961. Esimene NATO ülemkomandör aastal 1951. Ameerika ak...
· ,,Ballettsümfoonia" 1959 Rahvamuusika kasutamine · Ester Mägi 1922 · Loojakäekirja põhiomadus on rahvamuusikalähedus, mis väljendub rahvamuusikapärases lüürilis-eepilises väljenduslaadis · Valdavalt loonud kammermuusikat ning soolo- ja koorilaule · Looming: sümfooniline teos ,,Bukoolika" 1968 · Klaveriteos ,,Vana kannel" 1985 · Naiskoorilaul ,,Vahtralt valgõ pilve peale" 1984 · Segakoorilaulud ,,Laulikutele" 1987 ja ,,Mõtisklused" 1978 · Metsosopranile ja klaverile laulud Betti Alveri luulega 1981 ,,Jälle ja jälle" · Veljo Tormis 1930 · 1960ndate lõpust hakkas erilist tähelepanu pöörama regilaule kui iseseisvale muusika liigile- maagiline minimalism · 1970. Aastail kujunes välja soome-ugri folkloorile, eriti eesti regilaulule toetuv autoristiil · põhiliselt koorihelilooja- säilitab rahvaviiside eheduse ning arendab neist põnevaid kooriseadeid · ,,Liivlaste pärandus"
trummilööjast esitama pidi. Esinemine lõppes nutmisega, kuna ta arvas, et on salmid segamini ajanud ja laulmise katkestas · Umbes 7. klassis hakkas Urmas koos Tiit Haagmaga bändi tegema. Pundi nimeks sai "Varjud" Cliff Richardi bändi "Shadows" järgi · Hiljem mängis ta ka veel ansamblis "Andromeeda" · Tallinna 16. Keskkooli lõpetas Urmas 1972. aastal · Et sõjaväest pääseda läks Urmas tööle tehasesse "Dvigatel". · Lõpetas 1978 lavakunstiteatri · Läks tööle Nukuteatrisse 1978 Urmas Alender noorena Elu peale abiellumist · Abiellus 2. juulil 1976 Liiviga · Neil sündis tütar 1979, kelle nimeks sai Joko · 1981. aastal loobus ta näitlejaametist ja tegeles ainult "Ruja"ga · Kuni 1988. aastani tegutses Urmas "Ruja" s. Samal ajal tegi ta kaasa ka veel "Propeller"is ja "Teravik"us
Raimond Lätte (22. veebruar 1931 Tartu – 6. jaanuar 1997 Tallinn) Õpingud Lõpetas 1952 koorijuhtimise erialal Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis Tartu Muusikakooli ning 1957 samal erialal Artur Vahteri klassis ja 1961 kompositsioonierialal Anatoli Garšneki klassis Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Töökohad Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast. Oli 1957-1986 kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas 1961-1965 Tallinna muusikakoolis õpetajana ja 1978- 85 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia õppejõuna. 1985-1994 oli Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Tähtsamad teosed al on väga palju teoseid, valdavad on siiski erinevad vokaalžanrid, millest suurem õlmab koorimuusika kõikidele kooriliikidele. Eelkõige ongi ta koori- ja lastemuusi ooja. untumad teosed on näiteks „Jorupill Jonn“ ja „Tige tikker“. Kogumikkude...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
