Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"1977" - 501 õppematerjali

thumbnail
8
doc

Briti saared

Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC. Mägede tuulepealsetel nõlvadel sajab 1000-2500mm, Sotimaal kuni 4700 mm. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. Majandus Põhjamere äärsetel aladel on suur maagaasi- ja naftavaru, 1977 avastati seal ka suured kivisöelademed. Põhiline söevaru asub maismaal, seal leidub ka kivisoola, kipsi ja kriiti. Parem rauamaagivaru on ammendunud. Tiheda asustuse tõttu pööratakse olulist tähelepanu looduskaitsele. Kaitstavad alad on enamasti väikesed, suuremad paiknevad mägedes. Suurbritannia on arenenud tööstuse ja rohkete välissidemetega turumajandusmaa. Endise Briti impeeriumi emamaana on ta säilitanud arvestatava koha kapitali ja kommertsteenuste väljaveos...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
92
ppt

Vedelik ja sport

VEDELIK JA SPORT Vedeliku tähtsus · Organismis on vedelikku 50 ­70% kehamassist · Inimene kaotab vedelikku ­ uriiniga ­ higistamisega ­ kopsude kaudu ­ naha kaudu · Keskmiselt vajab mees 2800ml ja naine 2000ml vedelikku päevas · Keskmise intensiivsusega lihastööl kaotame 0,5 ­1,0 liitrit tunnis, intensiivsel koormusel ligi 3 l. Organismis vedelikku ca 60% · Elu on võimalik ilma hapniku ja valguseta, kuid mitte ilma veeta · Vedelikul ja soolasisaldusel tihe seos · Veesisaldus on erinev eri vanuses ja sooliselt ­ Vastsündinu 0.75 l/kg ­ Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg ­ Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum ­ Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum ­ Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum ­ Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmoleku...

Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
135
xls

Kontrolltöö variant1

Average of Vanus isik tähtkuju 3 4 Grand Total Ambur 40 40 40 Jäär 38 39 39 Kaalud 40 37 38 Kaksikud 37 41 39 Kalad 37 38 37 Kaljukits 38 38 38 Lõvi 39 37 38 Neitsi 42 37 40 Skorpion 36 36 36 Sõnn 37 40 38 Veevalaja 38 42 40 Vähk 38 36 37 Grand Total 38 38 38 Nimi Sünniaeg Isikukood Sünnipäev Sünnikuu kuupäev Vanus Toomas Lohk 03.01.50 35001037386 3 1 03.01.2008 58 Tarvo Süld 02.03.50 35003023443 2 3 02.03.2008 58 Kristjan Vassiljeva 14.03.50 35003...

Informaatika
140 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vardo Rumessen

Rudolf Tobiase, Mart Saare, Eduard Oja, Heino Elleri ja Peeter Südame teoste toimetaja) · 1987­1992 Eesti Kontserdi produtsent Rahvusvahelise muusikafestivali ,,Eduard Tubin ja tema aeg" asutaja ja kunstiline juht (alates 2001) Rumessen on tuntud tsükliliste teoste esitajana: · 1972 Aleksander Skrjabini 10 sonaati · 1976 Johann Sebastian Bach "Hästi tempereeritud klaver" I osa · 1979 Frederic Chopini 27 etüüdi · 1977 , 1981 Eduar Tubina kõik klaveriteosed · 1980 Sergei Rahmaninovi 15 etüüd-pilti · 1982 Mart Saare klaveriteosed 1987 Heino Elleri kõik 29 klaveriprelüüdi Plaadistused ja publikatsioonid Ta on heliplaadistanud ka Heino Elleri ja Eduard Oja klaveri- ja kammermuusikat. Ta on restaureerinud ja kirjastanud Rudolf Tobiase klaverikontserdi ja oratooriumi "Joonase lähetamine". Heliplaadistanud Eduard Tubina, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Heino Elleri ja Eduard Oja klaveri- ja...

Muusikaajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Gunnar Graps ja tema bändid

kool nimi klass Referaat Gunnar Graps ja tema bändid Juhendaja: Asukoht,aasta Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................3 1.Gunnar Graps.............................................................................................4 1.1 Ornament................................................................................................4 1.2 Tsello...

Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Minnesota

Minnesota Ajalugu Esimesed eurooplased, kelle saabumine Minnesotasse on dokumentaalselt tõestatud, olid prantslased Pierre Esprit Radisson ja tema õemees Medard Chouart, sieur de Grosseilliers, kes uurisid 1650. aastal maa põhjaosa. 1679. aastal kuulutas maadeuurija Daniel Greysolon, sieur Duluth, regiooni formaalselt Prantsuse kuningas Louis XIV valduseks. Indiaanlastest asutasid ala Minnesota siuud dakotad. Pärast 1700. aastat saabusid Minnesotasse odzibveid. 1763. aastal pidid prantslased maa loovutama Inglismaale. Suure Louisiana maaostuga said 1803. aastal territooriumi valdajaks Ameerika Ühendriigid. 1819. aastal rajati esimene püsiasula Ft.St. Anthony (praegune Ft. Snelling). 1837. aastal hakkasid idast saabuma suuremad kolonistide hulgad ja 1849. aastal sai Minnesota territooriumi staatuse. Rohkest indiaanisõdade lahingutest oli veriseim 1862. aastal toimunud Woods Lake'i lahing, kus Väikese Vare...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Referaat kõrbest

See töö annab ülevaate vaid vähestest nende hulgast. Põhirõhk on suunatud nende omapärale. Et paremini mõista, millest jutt, on mõnest taimest ning loomast ka väike pilt. Esmalt siiski sellest, mis ootab igat looma või taime kõrbes ees. Kõrbed Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². K...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused

Luul-d: Nääpsuke; Leib; Ei jõua üle lugeda 1986 ,,Rohupäike" luul-d: Jorupill Jonn; Hiire hüppamine; karujõmmi unelaul; Tingel- tangel Eno Raud 11 1975 ,,Kalakari salakaril" 1977 ,,Käbi käbihäbi" 1985 ,,Padakonna vada" 1987 ,,Kilul oli vilu" valikkogu Kaljo Kangur 1963 ,,Konnakübar" luulekogu, luul-d: Sajajalgne; Bensiinijaamas; Vihmalugu 1966 ,,Hajameelne tramm" kogu 1973 ,,Kuningalinna lood" 1977 ,,Laulumaja" Kolm viimast fantastilised lood, nonsens ja absurd 1982 ,,Kuldsed krabid" 1984 ,,Punaste traksidega koer" 1985 ,,Tiritammetõrud" valikkogu Kolm viimast fantastiline erakordsus, nägemuslikkus....

Kirjandus
384 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Sbornik zadach

___ .. Mathcad 6.0 Plus 2001 2 621.391.2(07) .. : - Mathcad 6.0 Plus. , - , 2001. 189. : , , - - . Mathcad 6.0 Plus. . " - " , . . 2. . 155. .: 14 . .. , . . , . 3 1. 1.1. 1.1.1. -- x(t) = x(t+mT), T -- , m - - , m= 1, 2, .... x(t) - x(t ) = a 0 + (a k cos k1 t + b k sin k1 t ) =a 0 + A k cos(k1t + k ) (1.1) k =1 k =1 1 = 2 -- 1- ; a 0 , a k b k -- T , : t +T t +T t +T 1...

Pidevsignaalide töötlemine
26 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lennart Meri

1992, Eesti Vabariigi President 1992-1996, tagasi valitud 1996 ning Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis. Oma kirjaniku karjääri jooksul avaldas ta raamatuid nagu: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes"(reisiraamat Kesk-Aasiast), 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil"(reisiraamat Siberist), 1964 "Tulemägede maale"(reisiraamat Kamtsatkast), 1974 "Virmaliste väraval"(reisiraamat Kaug-Põhjast), 1976 "Hõbevalge", 1977 "Lähenevad rannad", 1984 "Hõbevalgem", 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" (oli kaasautor), 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k., 1996 "Presidendikõned" samuti ka Remarque'i, Vercorsi, Greene'i Boulle'i, Sol?otilde;ni tõlkeid eesti keelde; ja filme soome-ugri rahvastest ja kultuurist, 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled", 1986 "Kaleva hääled", 1989 "Toorumi pojad" ning 1997 "Samaan"....

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...

Pinnasemehaanika, geotehnika
200 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Antiik- ja keskaja kirjandus

Eepose väärtus ja ilu seisneb paljuski heroilisuse sidumises kõige lihtsa ja igapäevasega. 6. ,,Niebelungide laul" "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 11981204. Saksa keeles ilmus esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977 . Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikus ja vasallitruudus. Sisu Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali....

Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
125
pdf

Konspekt 2

ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...

Õiguse entsüklopeedia
621 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Rein Rannap

oktoobril 1953 Tallinnas. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965 - 1972) ja Konservatooriumis (1972 - 1977 ) klaveri erialal Virve Lippuse juures; seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977 - 1979). 1991 kuni 1995 õppis ta Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Esimene soolokontsert ja esinemine orkestriga 1968, tegutseb sel ajal aktiivselt tänini. On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemm...

Muusika
47 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Uraan

Uraani magnetväli on liialt tugev selleks, et tekkida ainult tema kivimitest tuumas, mille läbimõõt on umbes 15000 km. Arvatavasti tekib ta seda tuuma ümbritsevas enam kui 10000 km paksusega kuumas (temperatuuriga mitu tuhat kraadi) veekestas, millele annavad elektrijuhtivuse mitmesugused ioonid. RÕNGAD Mõned kuud enne automaatjaama "Voyager 2"(1986) starti tehti sensatsiooniline avastus -- 10. märtsil 1977 avastati Uraanil rõngad. Seni oli taoline moodustis teada vaid Saturnil. Erinevalt viimasest on aga Uraani rõngad väga kitsad ja seega väga raskesti märgatavad. Nad avastatigi vaid ainult tänu sellele, et Uraan kattis korraks ühte nõrga tähe. Selle kattumise vaatlemisel märgati tähe heleduse lühiajalisi nõrgenemisi, mis toimusid sümmeetriliselt enne ja pärast tema varjamist Uraani enese poolt. Kokku leiti alguses 5 rõngast, praegu on teada 13 rõngast...

Füüsika
40 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri

1963. aasta juuni Loomingus ilmus Hans-Erik Laansalu novellivõistlusel esile tõstetud jutustus "Udu teel". 1972. aastal Loomingus ära trükitud "Päevast päeva" ja Loomingu Raamatukogu sarjas 1982. aastal ilmunud "Tuuline saar" lubab kirjandusteadlasel Oskar Kruusile väita, et Hans-Erik Laansalu novellid "... kujutavad tööinimesi, võitlevad õigluse eest, propageerivad tööarmastust." 1 Teosega "Tuuline saar" sai Laansalu juba 1977 . aastal filmistsenaariumide võistlusel II auhinna ja sellest sai esialgne stsenaarium mängufilmile "Pihlakaväravad". 1970-ndate aastate algul asus Laansalu-Tohvri kirjutama pikemat proosat ­ romaane. Esimese romaani ,,Majad jõe ääres" kirjutas Erik Tohvri 1972. aastal, kuid see jäi sahtlisse seisma. Hiljem saatis ta selle 2001. aastal välja kuulutatud romaanivõistlusele. Teos sai zürii poolt ära märgitud. Ka järgnevatele romaanivõistlustele esitas kirjanik oma teoseid....

Uurimistöö
22 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Marie Under

aastal. Arthur Adson oli elukutselt maamõõtja, kuid asus katsetama ka luules. Oma teeniva imetlusega võitis ta luuletaja poolehoiu ja jäi tema saatjaks ­ paaziks, nagu ta end ise nimetas ­ lõpuni. Marie Underi ja Arthur Adsoni abielu sai vormistuse 1924. aastal ja kestis viimase surmani 5. jaanuaril 1977 . Need varased aastad olid Marie Underi poeetilises arenguloos otsustava tähendusega, kujundades põhja, millel rajanes kõik järgnev. Esimeset trükitud luuletusest esikkoguni kulus kolmteist aastat. Marie Underi talent küpses vaikselt, kuid pidevalt. Iseloomu tagasihoidlikkus ei lubanud esialgu unistadagi luuletajasaatusest. Aega võttis sisseelamine eesti luulemaailma, kuhu sajandi algul tungisid uued hääled. Eelmises sajandist olid tulnud A. Haava, K. E. Sööt, J...

Kirjandus
144 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Arnold Rüütel

· 1950­1955 armeeteenistus; · 1955­1957 Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja · 1957­1963 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik · 1963­1969 Tartu Näidissovhoosi direktor · 1969­1977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor Ametikohad · 1969 ­ Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi aseesimees · 1977 ­1979 EKP Keskkomitee põllumajandussekretär · 1977 ­ Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär põllumajanduse alal ja EKP Keskkomitee büroo liige · 1979­1983 ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja · 1983­1990 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · 1990 ­ oktoober 1992 Eesti NSV Ülemnõukogu (ja pärast selle ümbernimetamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu) esimees Ametikohad · 1991­1992 Põhiseadusliku Assamblee liige...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Doris Kareva ja tema looming

novembril 1958 Tallinnas ja on eesti luuletaja ning tõlkija. Doris Kareva õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat (1977­ 1983). Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis.Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Doris Kareva on kirjutanud ja avaldanud luulet suurema osa oma elust. Tema esimesed tuntud tekstid ilmusid 1976, esimene luulekogu varsti pärast seda ja seejärel raamat raamatu järel, kuni aastani 1986. Siis saabus teatav paus ja järgmise kümnendi algusest tänini on Kareva kogud ilmunud aeglasemas rütmis. Kui keegi koguks ühte köitesse kõik, mis Doris Kareva luulest veerandsajandi jooksul on kirjutatud, saaksime hea ülevaate luulearusaamade va...

Kirjandus
164 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun