Looking for Alaska Book presentation Maarja Pehk Tartu Kesklinna School 8.A class 2016 Main information: John Green 2005 by Dutton Books 272 Novel About the author John Green August 24, 1977 American “The Fault in Our Stars”, “Paper Towns” Main characters : Miles – friendly, nice, regardful Alaska – communicative, complicated, introvert, spirited, observant Chip aka Colonel – courageos, unconcerned (sometimes) What did I think about the book It was hard to read Overall it was good Didn’t really have a „message“ Would recommend (in Estonian) Thank you for listening! Sources 1.picture - http:// www.amazon.co
Riistvara, tarkvara, tarbeelektroonika Macintoshi arvutid, iPod, iPhone, iPad Mac OS X, iTunes, iLife, iOS iWork, Aperture, Final Cut Studio, Logic Studio Andmed 425 poodi (juuni 2014) Peakorter - Apple’i linnak, Cupertion, California, U.S. 98,000 töötajat (2014) Müügitulu - US$ 182.795 billion (2014) Kogu vara - US$ 231.839 billion (2014) Ajalugu 1. aprill 1976 Steve jobs, Steve Wozniak, Ronald Wayne Apple I (1976 juuli) 3. jaanuaril 1977 - aktsiaselts 9. jaanuar 2007 - nimemuutus SWOT – Tugevused ja nõrkused Hind Innovatsiooni Brändi tuntus ja puudus maine Uute toodete Reklaam pealesurumine Kvaliteet ja disain Nõrk levik Aasias Firma finantseis ja Indias
Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech Hispaania maalikunstnik (1909-1989) maalis üle 1500 maali 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste Dali 1930.a oli tema kõrghetk "Mälu püsivus" 1931 "Elevandid luikede peegelpildina" 1937 "Uni" 1937 Charlie Chaplin näitleja, lavastaja, produtsent (1889-1977) sündis Londonis tegi karjääri USA-s, kuid oli sunnitud lahkuma elas edasi Sveitsis tummifilmiajastu tuntuim näitleja Tuntumad filmid "Kullapalavik" "Tsirkus" "Suurlinna tuled" "Moodsad ajad" "Suur diktaator" Võlur Oz " The Wizard of Oz" 1939.a USA muusikaline fantaasiafilm Põhineb L. Frank Baumi romaanil Ford Perfect- Kim 10-50 originaal Toodetud 1938-1949 Inglismaal Nõukogude kopeeria Kim 10-50...
10.03; Taliolümpia Innsbruckis; Treener Boriss Silkov; Euroopa meistritiitel; Maailmameistrivõistlused; Maailmarekord 3000 m ; Oscar Mattiseni auhind; 1968. a lahkus tippspordist. Eraelu Abikaasa Ene Antson; Poeg Fred Antson; Eksabikaasa Eve Kivi; Kolm lapselast; Ränk operatsioon; Elab Nõmmel. Töö 19621977 Kalevi instruktor, treener ja jalgrattaspordikooli direktor; 1977. Tallinna Oktoobri, hilisema Läänerajooni ning Kesklinna spordijuht; 19932000 Tallinna Kesklinna valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunik. Kasutatud kirjandus: sport.postimees.ee et.wikipedia.org www.esbl.ee TÄNAME KUULAMAST!
Filmimuusika Filmimuusika koosneb-muusikast, kõnest, heliefektidest, tausatahelidest. Eesmärk: vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Tummfilm: taustaks kasutati muusikat , kus saalis istusid pillimehed ja jälgisid laval toimuvat. Enamasti mängiti klaveril, viiulil. Filmiheliloojad: Gaston Paulin 1892 saatis Pariisis klaveril liikuvaid joonistusi. Helifilm: muusikal oli suur osatähtsus väärtus reklaamina. Klassikaline muusika: 1950 hakati kasutama varem loodudmuusikat klaveril ette mängima. Charlie Caplin: 1889-1977 inglise komöödiafilmi lavastaja. Elektrooniline muusika:1960 tehnika ja süntesaatori areng. Menulaulud: iseseisev tunnuslaul filmis, millest võib kujunedamenulaul tunnuslaulule. Eesti tuntumad filmimuusika loojad on: OlevEhala, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg. Eesti tuntumad filmid on: Nukitsamees, Näkimadalad, Suur tõll. Minu jaoks filmimuusika ongi filmi juures suurimaks mõj...
USA, SLV, Jaapan, Soome lk 22-41 1. Mõisted 1) Makartism- USAs 1945 levima hakanud kommunismi vastane hüsteeria, mille käigus esitati palju alusetuid süüdistusi kommunismis. 2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu edasi, kui...
kavatsenudki. Laikmaa edasised tegevusplaanid nõudsid laiemaid võimalusi, suuremat keskust, ja selleks oli tema jaoks enesestmõistetavalt kubermangulinn Tallinn. Seal oli ta töötanud kohe pärast Düsseldorfist ja hiljem välismaareisilt tulekut, seal oli tal tutvusi nii eestlastest kui sakslastest kunstihuviliste hulgas. Pole siis midagi loomulikumat, kui et Laikmaal nii omaenese tulevikuplaanid kui ka eesti kunstielu jaluleaitamise kavatsused algusest peale seostusid Tallinnaga (Nirk, 1977, 96). 1903. aasta kevadel kolis Laikmaa Tallinnasse (Tiik, 1975, 6). Korduvalt sai kunstnik seal viibides oma tutvusringkonna kaudu kuulda, et õpihimulisi joonistamise ja maalimise alal leiduks, - oleks ainult asjatundlikku juhendajat. See ei saanud kuidagi ükskõikseks jätta, sest kunstipedagoogilisest tegevusest oli Laikmaa ennegi mõtelnud (Nirk, 1977, 96). Ta avas ,,joonistuse- ja maalimise kursuse". Elav osavõtt kursusest julgustas Laikmaad muutma selle
Karl Ristikivi 16. oktoober 1912 - 19. juuli 1977 Nimi Kool 2010 Lapsepõlv Ø Õigeusunimeks on Karp Ø Lapsepõlv möödus Varbla kihelkonnas Paadremaa vallas Läänemaal Ø Tema ema oli Liiso Ristikivi Ø Oli vallaslaps Ø Õdesid-vendi polnud Ristikivi maja Pivarootsis Haridustee Noorus Ø Debüteeris 1928. aasta septembri U udislehes jutustusega "Ohver"
Kõik Karl Ristikivi romaanid tegelevad otsinguga, pärismina või päriskodu otsinguga. Õnn libiseb inimesel alati eest, kodu on peatuspaik, kus keegi on juba enne olnud ja kui ta ei jõua ise sinna, jõuab sinna keegi teine. Kõik on kõigega seotud, kõik on kusagil alles: iga jalatäis maad on kellegi jälg, iga peotäis mulda on kellegi käsi, mis pudenenud kellegi käest. Karl Ristikivi suri 19. juulil 1977.a. Stockholmis. Ristikivi bareljeef endise Karl Ristikivi muuseumi ukse kõrval Tartus.
45 , . (45.6 ). · , 1900 , , , , , . , . 185 - . 37 - ; 9 . 100 000 . 29 2009 98 532 . , . 79,0 % , 17,0 %, , , (, , , , , .) 4,0 %. -- . -- , . : , XX , (. Pühajärv) -- . 6 . 18-19- , , , , .. . , , , , . , . . ; 1977 5178 . 1970 , , . , , . . . 1998 . 35 . 23 . , . , , . 24.04. 1938 6.10.1992 8.10.2001 9.10.2006 - .. 21. 06.1940 8.10.2001 9.10.2006 , . , . : , , . . : 500 , 800 , 0, 5 , 1 , , , ( ). , . . , , . ( 1873
Siim Aarmaa 11a 2012 · Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912 Saulepi vallas, Varbla kihelkonnas, Läänemaa. Suri 19 juuli 1977 Solna, Stockholm. · Õppis Varbla 6-klassilises algkoolis · Tallinna kaubanduskooli lõpetas aastal 1930 · Karl Ristikivi on eesti kirjanik · Lendav maailm (1935) · Semud (1936) · Sellid (1938) · Sinine liblikas (1936) · Viikingite jälgedes (1936, alternatiivajalooline romaan) · David (peategelane) · Philippe IV · Paavst Clemens V · Blanche · Jerome · Isabelle Raamat ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1966
UNO NAISSOO Uno Naissoo sündis 24. oktoobril aastal 1923 Viljandis. ta oli Eesti helilooja ja muusik. Ta asutas aastal 1949 ansambli Swing Club'i, kui jazz oli ametlikult keelatud. 1949. aastal oli Uno Tallinnas toimunud eesti jazzfestivali üks algatajaid. Uno Naissoo lõpetas aastal 1952 Tallinna konservatooriumi helilooja Heino Elleri käe all. Ta on mänginud ansablites Rütmikud, Stuudio8 ja Metronoom. Uno mängis laitmatult klaverit, akordionit ja kontrabassi, kuid see juures olles võimeline neil kõikil laitmatult improviseerima. Aastatel 1952-1980 oli ta Tallinna muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas Uno Naissoo selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb tänapäevani. Uno Naissoo tuntumate laulude seas on " Neil päevil polnud algust" , "Märtsis algas mai" , " Mu kodu" ja " Iial ei muutu võõraiks me". Ta kirjutas koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusi...
Refereeringu näide: … (Craig ja Ludloff, 1987). Kui üks isik mitu korda: … (Armstrong, 2006a: 14) … (Armstrong, 2006b: 14) Artikli viitamine teksti sees: (Teadlased: EL…, 2003) kasutatud kirjandus: Teadlased, EL on hea. (2003, august). Vahendatud viitamine: sarnaselt Karlssoniga on sama probleemi selgitanud Grosu (1975, viidatud Karlsson, 1977 kaudu) (Bauman, 1999, viidatud Kelleri ja Kalmus, 2004 kaudu) Vabavaralised viidete haldurid: APA style owl
• LEONARDO ALUSTAS TEOST 1481. JA SEE SAI VALMIS 1493. AASTAL • MILANO HERTSOGI TELLIMUSTÖÖ • HOOLIMATA ULATUSLIKEST ETTEVALMISTSTEST JÕUDIS VALMIS VAID SAVI MUDEL,MIDA ESITLETI KEISRI PULMAS • PÕHJUSEKS, MIKS VALMIS VAID SAVI MUDEL, OLI SÕJA OHT • VALAMISEKS VALMIS OLEVAT METALLI KASUTATI HOOPIS KAHURITE VALMISTAMISEKS, MIS TAKISTAS SKUKTPUURI VALMIMIST • HILJEM SEOSES HERTSOGI SURMAGA JA PRANTSLASTE SISSETUNGIGA, MILLAL HÄVIS KA MUDEL, JÄI ASI KATKI • ALLES 1977 CHARLES DENT ALUSTAS SKULPTUURI ELLUVIIMIST • SELLEKS KASUTAS TA LEONARDO SÄILINUD JOONISTUSI JA VALAS KUJU PRONKSI • ÜLESANNE OLI VÄGA RASKE NING FINANTSPÕHJUSTEL SELLELE KULUS ÜLE 15 AASTA JA LÄKS MAKSMA ROHKEM KUI 2.5 MILJONIT DOLLARIT • PRAEGU MONUMENDIL ON KAKS TÄISSUURUSES KOOPIAT • TEOSE KOMPOSITSIOON ON DÜNAAMILINE JA VAADELDAV IGAST KÜLJEST • VÄGA REALISTLIK KUJUTUS, ÜKSIKSKULPTUUR • ÜLDMULJE UHKE JA VÕIMAS • ÜMARPLASTIKA • KOMPOSITSIOON DÜNAAMILINE
Nibelungide laul Mari Toode & Heleryn Voot 10b keskülemsaksameelne kangelaseepos pärineb 13.sajandi algusest seda peetakse saksa rahvuseposeks kirjutatud ajavahemikus u 11981204 saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757 a. eestikeelde tõlkis selle 1977 a. Rein Sepp Sisu Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast
Apple Lühidalt Apple'ist: Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara. Apple on ainus suurfirma maailmas, mis toodab ise nii riistvara, tarkvara kui ka operatsioonsüsteemi. Apple asutati Cupertinos, Californias esimesel aprillil 1976 ja ühines aktsiaturuga kolmandal jaanuaril 1977. Apple tooted Tuntumad riistvara tooted on: Macintosh (MacBook, Macbook Air, Macbook Pro, iMac, Mac Pro ja Mac mini) arvutid, iPod, iPhone ja iPad. Apple'i tuntuimad tarkvaratooted on: Mac OS X operatsioonisüsteem, iTunes meedialehitseja, iLife multimeedia loomis tarkvara, iWork ajaplaneerimis tarkvara, Aperture - professionaalne fotostuudio, Final Cut Studio - heli ja filmitöötlus süsteem ja Logic Studio - helitöötlus Macintosh Macintosh või Mac on Apple Inc poolt projekteeritud, arendatud ja turustatud personaalarvuti. iPod iPod on kaasaskantav meediamängija. iPhone iPhone on interneti ja m...
ELULUGU Kodanikunimega Elisabeth Lepik Sündis 23.novemberil 1906 Jõgeval Lapsena unistas näitlejakarjäärist 1914. aastal õpingud Puskini-nimelises tütarlastegümnaasiumis Halb Majanduslik seis Lõpetas Miina härma gümnaasiumi 1924 1924. aastal Tartu ülikoolis õppimist kirjandust ja eesti keelt Aastast1934 eesti kirjanikkude liidu ia arbujate liige. Betti suri 1989 Tartus olles 83 aastane LOOMING B. Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke" 1935.aastal ,,Viletsuse komöödia" ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures" Viimase proosateose avaldas ta 1796. Aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa". Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat. TEOSED Luuleraamatud -"Tolm ja tuli" -"Eluhelbed" -"Lendav linn" -"Korallid Emajões" Proosa -"Tuulearmuke" -"Invaliidid" Poeemid -1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest"...
enam ei vaktsineerimine vaktsineerimine vaktsineerimine Eestis kasutata (Eestis viimane alates 1880) haigusjuhtum kuna viimane 1986. aastal haigusjuhtum leidis aset 1977. a. Inimesel levinumad viirushaigused ning haigestumise vältimine, Fomina Ljubov 11B 1. Viirushaiguste kirjeldus 2. Haigestumise vältimine Haigestumise vältimiseks tuleb täita hügieeninõudeid nii toidu tootja kui ka tarbija poolt. Kuumutamist vajav toit tuleb tõepoolest korralikult kuumutada. Tuleb vältida pastöriseerimata piima ja piimatoodete tarbimist.
Aurelia) Schauspielkarriere (näitlejakarjäär) Arnold Alois Schwarzenegger hat in 41 Film- und Fernsehrollen beteiligt. (Arnold Schwarzenegger on osalenud 41 filmi- ja telerollis.) Bekanntesten Filmen (tuntud filme): ‘ Kindergarten Cop: (lasteaiapolitsei) ‘ Terminator ‘ Junoir (juunior) ‘ Batman und Robin Auszeichnungen (auhinnad) * 1977 Golden Globe (Kuldne kloobus) * 1987 Stern auf dem Hollywood Walk of Fame * 1988 World Artist Award und viele weitere Auszeichnung (Raha ei tee õnnelikuks. Aga 20 miljonit on minu jaoks halvem kui 50.) Dank für das Ansehen (Tänan tähelepanu eest)
Chuck Norris Mart Pae 11.A. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Family Wilma and Ray Norris. Wieland and Aaron. Dianne Holechek (1958). 1963 and 1965. 1988. 1998 (Gena O'Kelley). 2001. Early Life March 10, 1940(Oklahoma). At the age of 16. 1958. 1962. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Acting Career 1969 The Wrecking Crew. 1977 Breaker! Breaker! 1993. Jokes Chuck Norris died 20 years ago, Death just hasn't built up the courage to tell him yet. Chuck Norris has already been to Mars; that's why there are no signs of life. Chuck Norris c...
Kristiina Ehin Daniil Petrov • Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja laulja. • Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. • Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. • Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseele ja aastast 2012 ansamblis Naised Köögis. • Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus,mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012. Luulekogud
Kõige hullemad sõud leidsid aset 1976. aasta suvel, sügiseks tervislik seisund väheke paranes. Vallandatud sõbrad leidsid vajalikuks kirjutada raamat ``Elvis, what happened?``, mis rääkis Elvis Presley elu negatiivsematest külgedest, sealhulgas sõltuvusest narkootikumidest. Elvis püüdis küll raamatu ilmumist erinevate vahenditega takistada, kuid tulutult. Ka senine tüdruksõber Linda Thompson lahkus, asemele ilmus Ginger Alden. 26. juuni 1977 Indiapolises Indiana osariigis oli Elvis Presley viimane kontsert. Elvis ja Ginger Alden plaanisid abielluda 1977/1978 aastavahetuse paiku. Ellu oodati palju uusi positiivseid muudatusi. 16. augusti hommikul 1977 suri Elvis Gracelandi vannitoas raamatut lugedes infarkti, mis oli tal juba vähemalt neljas. 18. augustil 1977 saadeti Elvise surnukeha Gracelandist viimsele teekonnale ja maeti Memphise Forest Hilli kalmistule. 26. juunil 1979 suri Elvise isa Vernon ja ta maeti samuti Gracelandi
........................................................................... 4 Jaan Rannapist Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse, 1977. Aastal leidis töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgna, siis olid tal head eeldused lastekirjanikuna ja ajakirjanikuna töötada. Seda on ta ka teinud. 2 Jaan Rannapi teoseid · Viimane valgesulg (1967) · Topi (1970) · "Jefreitor Jõmm" (1971) · Nublu (1972) · Toonekurg Tooni (1986) · Kasulaps (1989)
Nad tunnistasid oma süüd marihuaana omamises ja lasti peale 500 dollari suuruse lunaraha maksmist vabadusse. · Bob Marley, kes suri 1981 aastal vähki, oli suur marihuaanasõber ja põhjendas oma harjumust kuulumisega rastafaride usku. · Ganja, nagu marihuaanat Marley kodumaal Jamaical kutsutakse, on rastafaride usu üks sakramente ja Jamaica seaduseloojad liiguvad selle dekriminaliseerimise suunas. Haigus ja surm · 1977. aasta juuni · Euroopa turnee · Josef Isselsi Baieri kliinik · Miami · "Money can't buy you life"
Vladimir N abokov Vene päritolu USA kirjanik 23. aprill 1899 Peterburis 2. juuli 1977 (elas 78- aastaseks) Tuntuimaks romaaniks ,,Lolita" ,,Lolita" Vladimir Nabokovi tuntuim romaan Pariis 1955, New York 1958 Prantsuse ajaleht Le Monde valis romaani sajandi 100 parima raamatu hulka ,,Lolita" Peategelasteks keskealine kirjandusprofessor Humbert Humbert ja 12- aastane tütarlaps Dolores Haze Humbert abiellub Dolorese emaga Neiu ema hukkub ,,Lolita"
KIRJANDUSLIK PORTREE Sofi Oksanen (sünninimi Sofi-Elina Oksanen ) 7. jaanuar 1977 (39-aastane) ELUKÄIK. Sofie Oksanen on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Ta on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad" kui ka kõigepealt näidendi ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus" ning nende järg "Kui tuvid kadusid" räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutamist jätkata.Kriitikale vaatamata on Oksaneni teosed osutunud menukaiks nii raamatute kui ka
Pärnust pärit maailmameistrid Jüri Jaanson- 1990. aastal Tasmaanias toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil kuldmedali. Andrus Veerpalu- 2001.aastal Soomes sai maailmameistriks 30 km klassikas ning 2009. Aastal Liberecis 15 km klassikas. Jüri Poljans- võitnud 1981 MM-il neljasüstal 500 meetris kulla. Tiiu Kimber- omaaeliste seas( 61.aatane) tuli maailmameistriks Tsehhis tõstmises. Ken-Kristjan ja Andre-Kristopher Toomjõe- tulid Viinis kuni 16.aastaste paarismängus reketloni maailmameistriteks. Ott Joala- tuli veemotovõistlustel 2011.aastal Poolas maailmameistriteks. Jaak Akermann- tuli 2008.aastal Poolas jääpurjetamise juuniorite maailmameistriks. Kaisa Pajusalu- tuli juunioridemaailmameistriks 2006. aastal kahepaadis koos Jevgenija Rõndinaga. Kuna rohkem maailmameistreid ei leidnud, siis toon välja mõned Pärnust pärit inimesed, kes on maailmameistri võistlustel esi kolmikusse saanud: Rau...
kestuseks umbes kolm minutit. 2) Mehhikos 2017 aasta, maavärina tugevuseks mõõdeti 7,1 magnituudi. 3) 2018 aasta Indoneesia Lomboki saarel maavärin, mille võimsuseks mõõdeti 6,9 magnituudi. 3. Nimeta suuremaid vulkaanipurskeid ja ohtlikumaid tegevvulkaane. V: 1) 2914 meetrine kihtvulkaan Jaaval, purskas viimati 2010 aastal 2) 3456 meetrine kihtvulkaan Venemaal, viimati purskas 2008 aastal 3) Nyiragongo kihtvulkaan Kongo Demokraatlikus Vabariigis Virunga mäestikus 1977 aasta purske tagajärjel hukkus mitusada inimest. 4. Põhjenda laamtektoonikale toetudes : 1) Miks on Jaapanis sagedased maavärinad ? V: Geograafilise asendi tõttu laamade suhtes esineb Jaapanis sageli maavärinaid, 3 laamat liiguvad üksteise poole. 2) Island on noor ja õhuke maa- Island on vulkaaniline saar ookeani kesk ahelikul. 3) Osa Havai saari on nooremad kui teised- osadel saartel on rohkem vulkaane, kui teistel.
Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel
Ühena (ehk siis, ühesena). Ainult lahkulöömise teel Ühest, saab ilmuda Teine. Taoline lõhenemine ei pea ilmnema enne, kui ei ole kriitikat auctor rerum`i suhtes - mitte enne, võib öelda, kui kultuur hoidub igasugusest mõtisklusest Ühe üle ning ei hakka tema kätetööd kritiseerima. Ühesuse tunne, hoituna kaugel eemal kriitilisest otsustusvõimest ning moraalsest konfliktist, jätab Isa autoriteedi kahjustamata (JUNG 1977:133) Sellist algelist ning lihtsat mõtlemist ehedal kujul on muidugi kõige parem leida loodusrahvaste juurest ning sealt toob Jung ka värvika ning tabava näite. ,,Mul oli juhus uurida taolist isamaailma algset ühesust, kui viibisin ühe neegerhõimu juures Mount Elgonil. Need inimesed väitsid end uskuvat, et Looja tegi kõik asjad heade ja ilusatena. ,,Aga kuidas jääb kurjade elajatega, kes teie karja murravad?", küsisin ma. Nad vastasid: ,,Lõvi on hea ja ilus
· 1964 oktoober tagandati ametikohalt, sisuliselt surmani koduarestis Stagnatsioon · Leonid Breznev · Priviligeeritud vähemuse kollektiivne valitsemine poliitbüroo · Näiliselt oli kõik korras, suhete paranemine USA-ga, äärmustelt tagasitõmbumine sisepoliitikas · KP kontrolliv ja juhtiv osa · KGB · Dissidendid (teisitimõtlejad), Andrei Sahharov, Aleksander Solzenitson ,,Gulagi arhipelaag", ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elust" · Kinnised psühhiaatriahaiglad · 1977 uus konstitutsioon · ,,Homo sevitucus" · Nomenklatuur · Plaanimajandus, rasketööstus · Peamine tööstuspiirkond Lääne-Siber · Kahepalgelisus · ,,Potjomkini küla" (mängiti töö tegemist) · Alkoholism Perestroika · Juri Andropov · Konstantin Tsernenko · Mihhail Gorbatsov · 1985 NLKP peasekretär · Noorus, energilisus, karismaatilisus, eneseväljendamisoskus · Perestroika maa ümberkorraldamine · Glasnost avalikustamine · Majanduslik katastroof
Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse ning 1939. a sai ta KKSKV maalistipendiumi. Ent juba 1944. aasta sügisel oli ta Tallinnas ning sai esimeste seas Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu liikmeks. Pärast sõda töötas Uutmaa kuus aastat Riikliku Tarbekunstiinstituudi õppejõuna, kuid pärast 1950. aastat kuni oma surmani 1977. aastal oli ta vabakunstnik. Uus aeg esitas muidugi uusi nõudmisi. Andeka kunstnikuna omandas ta suhteliselt kiiresti selle temaatilise ning tehnilise arsenali, mida uus kunstipoliitika nõudis. Tunnistuseks selle kohta oli kahtlemata juba 1947. aastal osalemine ühisnäitusel Tallinna Kunstihoones koos Evald Okka ja Richard Sagritsaga. Nii nagu õpetaja loometöös, oli ka Uutmaa loomingus oluline koht mere- ja rannamaastikel.
Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta 2 tööle Draamateatrisse, töötas seal 23 aastat. Ta hakkas kirjutama luuletusi alates 1965. aastast ja juba 1973. aasta algusest kuulus Kirjanike Liitu. Juhanile omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad (seda preemiat antakse noortele näitlejatele), 1980. aastal ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Ta osales paroodilises ansamblis "Amor Trio" ning esitas klaveri saatel oma tekste. Juhan sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Ta ütles "Näitleja ja kirjaniku kooselu on keeruline ja rahutu aga kumbki ei taha alla jääda"
Küsimused 1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) tuleb tead sündmuste järgnevust (1857, 1885, 1942, 1953, 1975, 1977, 1981, 1997) 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. 4. Selgita lühidalt taimede meristeempaljundus, miks saab seda nimetada kloonimiseks? Millist kasu (mis eesmärgil teostatakse) saab sellest tehnoloogiast? 5. Mida tähendab hübridoomi loomine, too üks näide, milleks seda kasutatakse. 6. Hübridoomide abil ,,toodetakse" monokloonseid antikehi
Vladimir Nabokov (23. aprill 1899 Peterburi 2. juuli 1977 Montreux) oli vene päritolu USA kirjanik. Tema tuntuim romaan "Lolita" (1955), mis räägib minategelase pedofiilsest suhtest oma 12-aastase kasutütrega, oli ilmudes paljude jaoks sokeeriv. Kirjanik sündis 1899. aastal Peterburis rikkas aadliperekonnas, kes revolutsiooni ajal emigreerus Berliini, kus Vladimir elas järgmised 15 aastat ning pälvis vene kogukonnas noore andeka kirjamehe tunnustuse. 1937 lahkus Nabokov perega Pariisi ning 1940 Ameerikasse
kukkus pärast esimest semestrit välja KARJÄÄRI ALGUS • 1974. aastal läks tagasi Californiasse ja sai tööd tehnikuna Atari Inc’is • Steve reisis 7 kuuks Indiasse • Indiast tagasi tulles aitas leiutada mängu “Breakout” • Steve tahtis hakata oma arvuteid ehitama ning sai ka Wozniaki sellega nõusse APPLE’I ALGUSAASTAD • Apple asustati 1976. aastal Steve Jobs’i, Steve Wozniak’i ja Ronald Wayne’i poolt. • Apple logo on Ronaldi välja mõeldud • 1977. aastal müüs Ronald oma osa maha • Apple I hakati müüma 1976. aasta juulis, see maksis siis 666,66 dollarit • Apple II toodi turule 16. aprillil 1977 • Rivaalidest erines ta sellepoolest, et ta oli värvilise graafikaga ja tal oli kaasas ka tabelarvutusprogramm APPLE LISA • Apple Lisa on Apple Inc.-i valmistatud personaalarvuti. • Steve Jobs alustas tööd Apple Lisa väljatöötamisega aastal 1978 • 1983 jõudis Lisa turule, algne hind oli 9995 dollarit
1967.astal tulid tartlased A. Veerma-A. Suijapaarisaerulistel NSV Liidu teiseks paariks.Tiit Helmja koos Leonid Oratsevjakiga tulid esikohale kahelise padile. 1973.a arvati Tiit Helmja neljase roohjate paadi meeskonda ning ta sai Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali 1976.a tuli ta koos Gennadi Kühkaga kahelisel paadil NSV Liidu meistriks.Koos käisid nad ka olümpiamängudelkuid seal sõit ebaõnnestus 1977.a. jätkasid nad tublilt - tõid 5 NSV Liidu meistrivõistlustelt hõbeda võitsid esikoha Trakai ja Mannheimi regatil. 1961.a said pärnulased Heino Keerit ja Heino Juurikas kahesel süstal Nõukogude Liidu meistrivõistlustel pronksi. Üks tugevamaid sõudjaid on veel Raul Aarnemann. Ta kuulus 1974.a MM- võistlustel Luzernis NSV Liidu neljasesse rooljata paatkonda kes tuli hõbemedalile. 1976.a võitis ta NSV Liidu neljase paadi esisõudjna
Madis Jürgen Sündinud 9. juunil 1962. aastal Harjumaal. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis 1977-1980 aastatel. Esimesel katsel ülikooli sisse ei saanud, ühe aasta pidas postiljoni ametit. 1981-1896 õppis Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Lõpetas ajakirjanikuna ,esimene töökoht ajakirjas ''Kultuur ja Elu' 1991.aastal läks tööle ajalehe ''Eesti Ekspress'' toimkonda. Töötab seal tänaseni, on olnud nii reporter kui ka toimetaja. Oma lugude paremaks tunnetamiseks on ta sooritanud mitmeid osaluseksperimente. Ta on ärandanud oma auto ja testinud politseinike valvsust, elanud psühhoneuroloogiahaiglas ja kodutute varjupaigas, proovinud kuuaega toime tulla pensionäri rahakotiga, lasknud jala kipsi panna ja katsetanud ratastooliga liikumise võimalusi Tallinnas, toimetanud üle piiri relva jm. sellist. Madis on olnud telesaate "Õhtune Ekspress" üks autoritest (saatest kasvas väl...
and mother was a teacher. Angela is the eldest of the three siblings. Merkel grew up in Templin. Templin Templin's town hall Early life Studied physics in Templin and at the University of Leipzig. In 1978 Merkel gained a physics doctorate. Worked and studied at the Central Institute for Physical Chemistry of the Academy of Sciences University of Leipzig Personal life In 1977 she married the physics student Ulrich Merkel, but got divorced in 1982. In 1988 she married a chemistry professor, Joachim Sauer. Angela and Joachim Career path Angela Merkel stepped into politics in 1989 She joined the Christian Democratic Union (CDU) in 1990 In April 2000 Angela Merkel was chosen to lead the CDU Career path From 22nd November 2005 Chancellor of Germany.
Minimalism NY Juudi Muuseum. Primaarsed struktuurid. 1966 Donald Judd. 1984 Robert Morris. Installatsioon Green Gallery´s. 1965 Robert Morris. Pealkirjata. 1965-72 Robert Morris. 1967 Robert Morris. 1966-67 Robert Morris. Neo Classic. 1971 Mario Merz. 1968 Walter de Maria. Earth Room. 1977 Naza kõrb, Peruu. U 200-600 p.Kr Uffington, Suurbritannia. Valge hobune. Walter de Maria. Nevada kõrb. 1969 Robert Smithson. 1968 Robert Smithson. Spiraalne muul. 1970 Christo. Pakitud käsikäru. 1973 Christo. 1983 Christo. Orukardin. 1970-72 Konseptualism Joseph Kosuth. Üks ja kolm tooli. 1965 Joseph Kosuth. 1965 Joseph Kosuth. 1965 Performance Joseph Beuys. Tool. 1963 Joseph Beuys. Kuidas seletada pilte surnud jänesele? 1965 Joseph Beuys
Ülesanne 1.2 (iseseisev töö) Kirjaniku lühitutvustus MART KADASTIK Mart Kadastik (pseudonüüm Jaak Kalju või Kaljo; sündinud 24. märts 1955) on eesti ajakirjanik, meediategelane ja tippjuht. HARIDUS: 1978 a. Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogiat. Töö 1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis aastas 1991 kannab taas nime Postimees. 1983–1991 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991–1992 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992–1998 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale. Aastail 1983-1986 õpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedris. Kadastik oli Maailma ajalehtede Liidu juhatuse liige aastail 1994–2000. LOOMING: 2013. aasta aprillis ilmus Kadastiku sulest esimene il...
GEORG OTS (21. MÄRTS 1920 PETROGRAD – 5. SEPTEMBER 1975 TALLINN) OLI EESTI LAULJA. Larina Eva Veronika Tostseva Pere ja noorus Georg Otsa ema oli Lydia Ots ja isa Karl Ots ning Georgil oli ka õde Maret. Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938. aastal. Lauljakarjäär Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia.Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle NõukogudeLiidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. Lauljakarjäär Ta oli suurepärane eesti laulude interpreteerija, aga ta esitas unustamatult ka Fran...
Euroopa ja vanad Anglosaksi pärimused. • Luges palju • Õppis erinevaid keeli TOLKIENI TEOSED • "Kääbik, ehk sinna ja tagasi" 1937 • "Leht ja puu" 1945 • "Talumees Giles Hamist" 1949 • "Suur-Woottoni sepp" 1976 • "Sõrmuste isand. Esimene osa: Sõrmuse vennaskond" 1954 • "Sõrmuste isand. Teine osa: Kaks kantsi" 1954 • "Sõrmuste isand. Kolmas osa: Kuninga tagasitulek" 1955 • "Silmarillion" 1977 • "Roverandom" 1998 • "Lõpetamata lood" 1980 Hendrik Ratasep 5.a klass Tallinna Nõmme Põhikool
Boriss Jeltsin Greetel Kala ja Maritta Mägi Boriss Jeltsin ● Boriss Nikolajevitš ● 01.02.1931 (Butka) - 23.04.2007 (Moskva) ● Vanaisa küüditatud ● Isa riigivastase propaganda eest vangilaagris 3 a ● Õppis ehitusinseneriks ● 32 aastaselt elamuehituskombinaadi direktor ● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht ● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president
septembril 1931 aastal ) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend. 3. septembril 2011saab armastatud lastekirjanik, rohkete värvikate poisteraamatute ning loodusest ja loomadest pajatavate teoste autor 80aastaseks. Esimese Eesti Vabariigi ajal sündinud Rannap õppis küll Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika ja füüsikateaduskonnas, kuid sattus tänu juhusele tööle omaaegsesse koolilastele mõeldud ajakirja ,,Pioneer", mille toimetajana töötas 20 aastat. 1977. aastal suundus ta lasteajakirja ,,Täheke" toimetusse. ,,Roheline pall" ilmus aastal 1962. Teosed Viimane valgesulg (1967) Topi (1970) "Jefreitor Jõmm" (1971) Nublu (1972) Toonekurg Tooni (1986) Kasulaps (1989) Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) "Agu Sihvka annab aru" (1973) Kukepoks (1979) Koolilood (1981) Tuukerkoer Torru ja teised loomad (1994) Spordilood (1996) Lipslaps, lehelind (2008) Maari Suvi (1983)
Peale luulekogude on ta kirjutanud: romaane, näidendeid ja novellikogusi Romaanid: ,,Naised ja pojad"(2007), ,,Üksi rändan, Kodu on ilus"(2011) Luulekogud: ,,Kandilised laulud" (1962), ,,Tule rüütamine" (2010) Näidend ,, Päike näkku" (1981) Novellikogud: ,,Islandi suvi" (2003), ,,Sarviku armastus" (2007) On kirjutanud filmistsenaariume On tõlkinud poola, tsehhi ja makedoonia keelset luulet. Tunnustused Eesti NSV teeneline kirjanik 1977 A. H. Tammsaare nimeline kirjaduspreemia 1983 Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia 1994 Tuglase novelliauhind (1996,2002,2007) Rahvusmõtte auhind 2010 Jaan Krossi kirjadusauhind 2011 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind 2011 Kasutatud lehed http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Looming.html http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Elulugu.html http://www.rahvaraamat.ee/p/% C3%BCksi-r%C3%A4ndan-kodu-on-ilus/37794/et?isbn=9789949910175
1 800 000 Aasta Rahvaarv 1 600 000 1913 954 000 1940 1 054 000 1 400 000 1959 1 197 000 1 200 000 1970 1 356 000 1 000 000 1977 1 447 000 800 000 1979 1 464 476 1989 1 565 662 600 000 2001 1 366 959 400 000 2002 1 361 242 200 000 2003 1 356 045 0
181 383 962 Current population 91 848 775 Current male population (50.6%) 89 535 186 Current female population (49.4%) 4 659 042 Births this year 11 325 Births today 2 107 131 Deaths this year 5 122 Deaths today -9 184 Net migration this year -22 Net migration today 2 542 727 Population growth this year 6 181 Population growth today Population of Nigeria 2014 As of 1 January 2015, the population of Nigeria was estimated to be 178 841 235 people. This is an increase of 1.94 % (3 400 050 people) compared to population of 175 441 185 the year before. In 2014 the natural increase was positive, as the number of births exceeded the number of deaths by 3 412 331. Due to external migration, the population declined by 12 281. The sex ratio of the total population was 1.026 (1 026 males per 1 000 females) which is higher than global sex ratio. The global sex ratio in the world was approximately 1 016 males to 1 000 females as...
Moore’i seadus: Transistorite arv kiibis double’b iga 2 aastaga Intel: 1968, Gordon Moore Amd: 1969, Sanders Engelbart: Arvuti hiir Unix: 1969, AT&T UNIX op systeem Esimene mikroprotsessor: 1971, 4004 microprocessor, esimene protsessor xTee: riigi andmevahetus süsteem, keskus, riigi info süsteem 4. Nädal. Eksamiks:sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm pc, sun, oracle, macintosh, apple ja microsofti tooteliinid. Tekstitöötlus: lihttekst, WYSIWYG, kooditabel, ascii, unicode, utf-8, mis on latex, markdown. Sql: 1970, andmebaasi proge keel Arpanet: 1970, interneti eelkäija Atari: 1972, mängukonsool cp/m: 1973, op systeem ( control program monitor) Winchester: 1973, 70MB kõvaketas Altaïr: 1974, esimene personaalne arvuti, ise saab asju juurde lisada
Filmimuusika Filmimuusika eesmrk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. ks esimesi filmiheliloojaid oli prantslane Gaston Paulin. Tummfilmide saatmiseks kasutati peamiselt klaverit, viiulit ja hiljem kinoorelit. Muusikat kasutati ka selleks, et summutada algeliste projektsiooniaparaatide mra. Pillimehed saatsid filmi saalis seda vaadates. 1927. aastal linastunud "The Jazz Singer", peaosas laulja Al Jolson, oli juba osaliselt helifilm. Kommertsmuusikal oli helifilmide puhul algusest peale suur vrtus reklaamina. 1977. aastal kirjutas Frank Churchill W. Disney "Lumivalgekese ja seitsme pialoisi" muusika. Kinoteek - nimekiri juba varem loodud muusikapaladest koos soovitusega, millist kugu, millise filmis toimuva tegevuse taustaks sobiks mngida. Charlie Chaplin kirjutas oma filmidele muusika ise. Ameerika filmide muusika tugineb ldreeglina mnele vga meeldejvale laulule, millest hiljem vib kujuneda ka iseseisev menulaul....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
