Neoklassitsism Tekkeaeg: 1. Maailmasõjajärgses Euroopas. Eeskujuks Viini klassikud. Neoklassistsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassistsism. Näiteks neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks) ; Stravinski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfooni...
JUHAN SMUUL (1922-1971) ELU: Muhumaalt, peres 11nes laps Piiri algkool -> Jäneda põllutöökool -> Punaarmee 3 korda abielus olnud Elukaaslane Debora Vaarandi -> moodustasid omalaadse Nõukogude Eesti esipaari humoorikas, karismaatiline, vastuoluline LOOMING: Vestelised rannarahva lood – „Muhu monoloogid“ Reisikirjad – „Jäine raamat. Jaapani meri, detsember“ Näidendid – „Kihnu Jõnn“, „Polkovniku lesk“, „Lea“ Luuletused ja poeemid – „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“ Filmid – „Siin me oleme“ tema raamatu „Suvitajad“ ainetel Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö, partnerlus okupatsiooniga, pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamise...
Yorgis) on Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik, 45. Ameerika Ühendriikide president. Ta on Vabariikliku Partei liige. 8. novembril 2016 kogus ta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel vajaliku arvu valijameeste toetuse. 20. jaanuaril 2017 toimus tema ametisseastumine. Trump on vanim ametisse astunud Ameerika Ühendriikide president: ametisse astumise päeval oli tema vanus 70 aastat ja 239 päeva. Senine rekord 69 aastat ja 349 päeva kuulus Ronald Reaganile. Trump on 1971. aastast kontserni The Trump Organization juht ja president ning hotelli- ja hasartmänguketi Trump Entertainment Resorts asutaja. 2016. aastal hinnati tema varanduse väärtuseks 4,5 miljardit USD. 2004. aastal hakkas ta produtsendi ja saatejuhina osalema telesaatesarjas "Mantlipärija" ("The Apprentice"), millega ta sai ka rahvusvaheliselt tuntuks. 2016. aastal nimetas ajakiri Time Trumpi aasta inimeseks.
LOODUSKAITSE AJALUGU: - Looduskaitsealase tegevuse ajalugu *1297a. Taani kuningas keelas metsaraie Tallinna lähedal saartel. *1667a. ROotsi metsaseadus laienes ka eesti alale. iga raiutud vääris asemele tuli istudada väärispuu. ESIMENE LOODUSKAITSEALA: - 1910.a Vaika Lonnukaitseala. Asutaja Artur Toom Hiljem ümbernimetatud: 1957.a Vaika riiklik looduskaitseala 1971.a. Vilsandi riiklik Looduskaitseala 1993.a. Vilsandi rahvuspark LOODUSKAITSESEADUSED - 1935.a Esimene looduskaitseseadus - 1938.a Teine looduskaitseseadus - 1957.a Kolas looduskaitseseadus - 1990.a Seadus Eesti looduse kaitsest - 1995.a Säästva arengu seadus. LOODUSKAITSE ORGANISATSIOONID -1853.a Eesti loodusuurijate selts (LUS) -1966.a Eesti looduskaitse selts(ELS) -1991.a Eestimaa Looduse Fond (ELF) Vapil olev loom on lendorav. ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE -põlispuud -paljandid ja koopad -astangud ja pangad -rändrahnud -joad N: jägala juga -mäe...
Galeegi keel Tüpoloogiline kuuluvus Indoeuroopa keelkond Itali keelte haru Romaani keelte grupp Romaani keel Lääne- Itali keel Lääne alagrupp- Lääne- Romaani keel Galo-ibeeria grupp- Ibero-Romaani keel Galeegi-portugali keele alagrupp Galeegi keel Räägitakse Galiitsias edela Hispaanias. Kunagine rooma provints Galiitsia hõlmas Galiitsia praegust territooriumi, Põhja-Portugali, Astuuriat, praegust Leoni provintsi ja osa Zamorast, sellepärast räägitakse galeegi keelt ka sealsetes piirkondades. Galeegi keelt räägitakse tänu emigratsioonile veel: · Mujal hispaanias nt Madridis · Euroopas (Portugal, Sveits, prantsusmaa · Ameerikas (USA, Argentiina, Uruguay, Brasiilia) Kusjuures Brasiilia keel on rohkem sarnane galeegi keelele kui praegusele ametlikule portugali keelele, milleks on Lissaboni dialekt. Murded Ida-galeegi Kesk-Galeegi Lääne- Galeegi Galeegi keele ajalug...
Minu luuleraamatus tuleb juttu 70ndate aastate parimast ja ühtlasi ka minu lemmikluuletajast Juhan Viidingust. Miks ta mulle meeldib? Võibolla sellepärast, et ta luule on nii sügavamõtteline, kaasahaarav ja ühtlasi ka mõtlemapanev. Või hoopis seepärast, et mängus on salapärasus, mis tekkis seoses pseudonüümi kasutamisega? Arvan, et ülaltoodud põhjused on kõik ,,õiged". Neid on ehk veelgi, aga kahjuks ei jätkunud teda kauaks. Ta oli kuulus. Ja on ka praegu. Hinnatuks tegid ta suurepärased luuletused ja hea enesehinnang. Nagu rääkis Kaarel Tarand, olid Viidingu värvid must ja valge kaks kõige erinevamat värvi. Samade värvidega on illustreeritud kõik ta luulekogud, ent ka tema luulet iseloomustades võib selle kohta öelda must ning valge. Väga kontrastne. Kahjuks on tema luuletused kirjutatud ja enam ei saa ühtegi uut. Juhan Vi...
Elvis Aron Presley Elvis Presley oli sündinud 8. jaanuaril 1935 Ida-Tupelos, Mississippis. Elvise kaksikvend Jesse Garon Presley sündis pool tundi parem surnuna. Tema vanemad olid Gladys Love Smith (25.04.1912) ja Vernon Elvis Presley (10.04.1916). Elvis oli vaikne ja häbelik poiss, kel oli vähe sõpru ja kes oli oma emast väga sõltuv. Presley'de perekond oli usklik ja nad käisid korrapäraselt kirikus, seega olid nad ka muusikaga väga seotud. Kui Elvis kümneaastaseks sai, ostis ema talle kitarri, mida väike Elvis omaette mängima õppis. 1948. aastal kolis perekond Memphisesse Tennessee osariiki elama, kus Elvis sai lisaks kirikus kuuldud ja osa võetud laulule mõjutusi ka tänavalt kuuldud mustade rhythm and bluesist. 1953. aasta suvel astus Elvis sisse Sun stuudio lindistusstuudiosse, kus salvestas emale sünnipäevakingiks kaks laulu: "My Happiness" ja "That's When Your Heartaches Begin". Aasta pärast satt...
Antarktis ja Antarktika - Koostaja : muna - klass Juhentaja : - - 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Antarktika 4 Antarktika avastuslugu 6 Eestlasi-eestimaalasi Antarktikas 7 Antarktis 9 Antarktise avastamine 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 ' 2 Sissejuhatus Antarktis on manner lõunapolaarvöötmes . Ta on maakera kõr...
Ta ilmselt ei oodanud sellist kohtlemist sest Popi oli küllaltki alandlik. Ta uhkus oli saanud riivata ja ta oli mornim, vaiksem, ehmunud ja kartlik. 6.Kuidas soojendasid üksteist Popi ja Huhuu külmadel talveõhtutel? Nad magasid kõrvuti, Huhuu sasis Popi pead ning Popi lakkus Huhuu käsi. 7.Kommenteeri järgmist tsitaati: „Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki isandast.“ (Tuglas 1971: 259) Ta leppis uue Isandaga, sest tal polnud harjumust üksi hakkama saada, ta oli harjunud kellegi peale lootma, kedagi austama. Ta oli liiga vana ja ei jaksanud Huhuule vastu hakata, lihtsam oli temaga leppida kui uue Isandaga 8. Kuidas novell lõpeb? Mis saab Popist ja Huhuust? Maja plahvatas, tõenäoliselt oli tegu gaasiplahvatusega. Huhuu arvas et gaasiballooni näol oli tegu alkoholianumaga ja kui ta seda lahti ei saanud viskas selle kärsitusest vastu maad. Mõlemad loomad
terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal. Mina valisin oma referaadi teemaks Lahemaa rahvuspargi, kuna see on Eesti esimene rahvuspark, mis asutati 1971 aastal. Selle referaadi peamiseks eesmärgiks on rohkem teada saada oma kodumaa loodusest. 2 1 Lahemaa rahvuspargi andmed Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse
125,000ni · 1966 - USA sõjavägi Vietnamis kasvab 400,000 meheni · 1967 - Ameerika sõjaväelaste arv kasvab 500,000ni · 1968 - My Lai veresaun, USA sõjaväelased tapavad ühes Vietnami külas 347 tsiviilisikut, kellest valdav enamus olid naised ja lapsed. · Avalikuks tuleb My Lai veresaun · 1969 aasta aprilliks on Vietnamis hukkunud 33,000 USA sõjaväelast · Sama aasta 15. novembril leiab Washingtonis aset suur rahu demonstratsioon · 1971 - Vietnamisse on jäänud ~325,000 USA sõjaväelast, USA hukkunute arv on tõusnud 45,000ni · 1971 - Lõuna-Vietnami väed tungivad USA toetusel Laosesse · 1973 - Pariisi Rahuleping, USA astub sõjast välja Sõjas osalesid · Põhja-Vietnam - toetas NSV Liit ja kogu kommunistlik blokk (sõjaline abi nõunikud, sõdurid) · Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased · Vietnami sõda oli erakordselt julm · USA heitis pomme rohkem kui Teises
· "Krõlli pannkoogitegu" (1999) 5 Proosaraamatud · "Pille-Riini lood" (1963) · "Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" (1967) · "Triinu ja Taavi jutud" (1970) · "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977) · "Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982) · "Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1998) 6 Tunnustused · 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest · 1977: ENSV teeneline kirjanik · 1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest · 1994: K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest · 2005: E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel)
11 1761 -240 57600 12 1981 -20 400 13 1957 -44 1936 14 1847 -154 23716 15 2127 126 15876 16 1936 -65 4225 17 1909 -92 8464 18 1972 -29 841 19 2006 5 25 20 1987 -14 196 21 1971 -30 900 22 2154 153 23409 23 1690 -311 96721 24 1941 -60 3600 25 1889 -112 12544 26 1792 -209 43681 27 1972 -29 841 28 2073 72 5184 29 1588 -413 170569 30 2363 362 131044 31 1900 -101 10201
Fosforiidisõda Fosforiidisõda oli rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne-Virumaa alad). Vastasseis oli tulipunktis 19871988. Fosforiidisõja laiaulatuslik vastasseis oli üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu. Rahva ilmne võit fosforiidisõjas oli üks Eesti taasiseseisvumise algsündmusist. Fosforiidisõja võiks jagada kaheks perioodiks. Neist esimene, peamiselt kulissidetagune, toimus aastatel 1971-1986, mil Eestis peeti fosforiidilahinguid kinniste uste taga, ametnike ja teadlaste kabinettides. Põhiosa jõuipingutustest suunati siis Toolse karjääri tõrjumiseks ja Rakvere lähistele kavandatud katsekaevanduste vältimiseks. Teine periood, rahva osavõtul lõõmanud fosforiidisõda, algas 1987. a 25. veebruaril, mil nende ridade auto...
1 2029 11 2054 21 2020 31 1967 41 1978 2 1979 12 1984 22 1918 32 2033 42 1918 3 2108 13 2011 23 1989 33 1901 43 1911 4 1909 14 2096 24 2038 34 1979 44 2014 5 2043 15 1993 25 1971 35 1939 45 1974 6 2024 16 1993 26 2015 36 1993 46 1977 7 2021 17 1996 27 2232 37 2040 47 1977 8 2015 18 1998 28 1999 38 1993 48 1961 9 2034 19 1998 29 1997 39 2043 49 2012
Eesti kirjandus alates 1940ndatest Eesti kirjandus 40ndatel Jagunemine: · Tagalakirjandus · Pagulaskirjandus · Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus · Tagalakirjandus 1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristiki...
Grete Vendel 9.a 16.10.2014 J. Smuul „Väike luuleraamat“ Juhan Smuul oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja aastatel 1922-1971. Enne kirjanikuks saamist oli tal palju ameteid: kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971. oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige. on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atla...
ülestõus · Rahvamuusika intonatsioonidega ballett ,,Kalevipoeg" 1948 · G. Ernesaks (1908-1993) muusika kõlapilt rahvuslik-romantiline · Tuntuim ooper ,,Tormide rand" 1949 · Koostöös Juhan Smuuliga ,,Pühajärv" · Eino Tamberg (1930-2010) tuntumad lavateosed on neoklassitsistlik romantiliste sugemetega ooper · ,,Cyrano de bergerac" 1976 ja ekspressionistlikult pingeline ballett ,,Joanna Tentata" 1971 · Veljo Tormis (1930) dodekafoonial tuginev ooper ,,Luigelend" · Regilaulule toetuv kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" 1980 · 1970ndatest aastatest regilaulul/rahvalaulul põhinev · Raimo Kangro (1949-2001) ooper ,,Süda" laulumängude paar ,,Uku ja Ecu" · Rockooper ,,Põhjaneitsi" koos Andres Valgoneniga Sümfooniline muusika · Jaan Rääts (1932) · Kontsert kammerorkestrile 1961 · Kirjutas 8 sümfooniat 1957-1985 · ,,Väike sümfoonia" 1990
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena ka suusaorienteerumist ja rattaorienteerumist. Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Suundorienteerumi...
Igor Stravinski ja George Gershwini elulood ja looming Igor Stravinski elulugu (1882-1971) S oli üks väheseid, kes omas 3 kodakondsust: USA, vene, prantsuse. Siiski loetakse teda USA heliloojaks, kuna viljakam osa loomingust valmis USA perioodil. Sündis Peterburi lähistel. Muusikalise andekuse päris isalt, kes oli nimekas bass Peterburi Maria teatris. Hariduse omandas eraviisiliselt. Ema soovitusel lõpetas Peterburi Konservatooriumis õigusteaduskonna. 1906 abiellus oma nõo Jekaterinaga. Neil sündis 3 last. Muusikaõpinguid juhendas peamiseks N.Rimski-Korsakov. Heliloojana ilmus tema nimi ajalehtedesse 1905. Läbimurde aastaks 1910. Järgnevad 3 aastat olid aga eriti head. 1909 viibis S koos perega Prantsusmaal ja oli sage külaline teatrites. Mõistmata Vene revolutsiooni olemust ja sellele järgnenud sündmusi, otsustas ta kodumaale enam mitte naasta. Ta asus elama Šveitsi (1914-20). Ta leidis endale palju uusi ja huvitavaid sõpru: Jean Coc...
Karl Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil 1971. a Tallinnas. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. Tartu ülikoolis Eesti filoloogiat. Aastast 1992 töötas Sinijärv Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Varane Looming Kirjandusse tuli Sinijärv aastal 1989 luulekoguga "Kolmring". Kasutas: futuristliku luule võttestikku keelelist võõrutust eneseparoodiat Karjääri alguse oli tema luule tundlik
1965 ja 1970 Lenini order Isiklik elu Oli abielus pianist Anna Kremeriga 1942.aastal hukati Anna juudi päritolu tõttu Saksa okupatsiooni poolt Huvitavaid fakte Heino Elleri käe all on Mälestussammas muusikalist haridust Tallinnas omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera Tema nime kannab alatest 1971.aastast Tartu Muusikakool Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/ wiki/Heino_Eller
August 29, 1958 June 25, 2009 American recording artist, entertainer, and businessman Often referred to as the King of Pop, or by his initials MJ, Jackson's 1982 album Thriller is the bestselling album of all time. Life MJ was born the eighth of ten children African American workingclass family Three sisters: Rebbie, La Toya, and Janet Five brothers: Jackie, Tito, Jermaine, Marlon, and Randy. A sixth brother, Brandon, died shortly after birth. Vocal style Between 1971 and 1975, MJ's voice descended from boy soprano to high tenor. Jackson first used a technique called the "vocal hiccup,, starting with the song "It's Too Late to Change the Time" Pictures ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Memorial July 7, 2009 Staples Center , Los Angeles http://en.wikipedia.org/wiki/Michal_Jackson
Kaur Kender Claudia Oks M-13 Üldiselt ● Eesti postmodernistlik kirjanik ● Sündinud 27. mai 1971. a, Tartus ● Õppis Rakvere 3. keskkoolis ja hiljem Eesti Humanitaarinstituudis ● Üks portaali Osta.ee loojatest ● Tuntuse pälvis 1998. a ilmunud esikromaaniga „Iseseisvuspäev“ ● Pälvinud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse proosaauhinna. ● On töötanud reklaamibüroodes ja pidanud selle teemalisi loenguid. ● On üks Nihilist.fm-i autoritest ● Tegeleb ka räppimisega ● Mänginud filmis „Ferdinand“ (2002) Teosed
Jekaterinburgi kivilõiketehases Venemaal Ehete valmistamisel kasutas ta palju kohalike mineraale ja kivimeid Pani aluse Kunstiakadeemias sepakunsti õpetamisele Töötas 33(1962-1995) aastat Eesti Kunstiakadeemias Ta on võitnud mitmeid kunstiauhindu Aastal 2006 toimus Tallinnas Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis tema isikunäitus Ligikaudu 50 tema tööd säilitatakse seal Ta on kirjutanud autobiograafia, mis pole veel trükis ilmunud Põimumine. 1971. Kullatud hõbe, Tutkas. 1980. email. 5x3x0,3cm. ETDM Email, hõbe. 3,3x3,3x0,2cm Õrnal künkal. 1980. Oonükskaltsiit, Rinnanõel. 1979. Kaltsedon, hõbe. 3,5x3,2x3,5cm kullatud hõbe, hõbe. 3,5x3,5x1,6cm. ETDM Hingekuju. 1990. Eesti mineraal. Hingenägu. Sa oled läinud. 1992. 10,5x2x2,5cm. ETDM Oonükskaltsiit. 4,7x3x1cm Lindude laat. 1986. Moorion, Puhtuse embleem. 1980. Nefriit, metall, hõbe. 27x10x0,6cm
Neoklassitsism Leon 10.B Tekkeaeg Tekkeaeg: 1. Maailmasõjajärgses Euroopas. Eeskujuks Viini klassikud. Neoklassistsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassistsism. Näiteks neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks) ; Stravinski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,...
edu/site/accounts/information/Lutra_lutra.html (27.03.2011) 4. Laanetu, N. 2010. Saarmas. Eesti Jahimees. [e-journal] (http://www.ejs.ee/ajakiri/artikkel.php?id=232) (27.03.2011) 5. Laanetu, N. 2007. Südi saarmas. Eesti Loodus. [e-journal] (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1842) (27.03.2011) 6. Laanetu, N. 1998. Saarma (Lutra lutra L.) leviku ja arvukuse dünaamika ning populatsiooni seisund Eestis. Eesti Ulukid, Tallinn. 7. Laanetu, N., Veenpere, R. 1971. Metsnugis ja saarmas Eestis ning nende küttimisviisid. Valgus, Tallinn. 8. Bannikov, A. G., Flint, V. J., Gladkova, T. D., Drozov, N. N., Kuzjakin, A. P., Naumov, S. P., Novikov, G. A., Rogatseva, F. V., Tomilin, A. G, Vtorov, P. P. 1987. Loomade elu 7. Köide. Imetajad. Valgus, Tallinn. 9. Ruiz-Olmo, J., Loy, A., Cianfrani, C., Yoxon, P., Yoxon, G., de Silva, P.K., Roos, A., Bisther, M., Hajkova, P., Zemanova, B. 2008. Lutra lutra. [WWW] http://www.iucnredlist
juuni 1909(Peterburg, Venemaa Tsaaririik) - 5.november 1997(Oxford, Inglismaa) * Briti sotsiaal- ja poliitiline teoreetik, filosoof Tähtsamad saavutused * Tõlkis Ivan Turgenevi teoseid inglise keelde. * Briti Diplomaatiline Teenistus * Alguses töötas All Souls Kolledzis, Oxfordis * 1957-1967, Chichele sotsiaal- ja poliitilise teooria professor, Oxfordi ülikool * 1963-1964, Aristotelese Seltsi president * Oluline roll Oxfordi Wolfsoni kolledzi asutamisel * 1957 löödi rüütliks * 1971 pälvis teeneteordeni (Order of Merit) * 1974- 1978 Briti Akadeemia president * 1979 Jeruusalemma preemia * Iga-aastased Hampsteadi sünagoogi ja Wolfsoni kolledzi Isaiah Berlini loengud Töö filosoofina · "Liberalismi kaks tähendust" · Valgusajastu vastane liikumine · Väärtuse pluralism · "Siil ja Rebane" Kasutatud materjal * http://en.wikipedia.org/wiki/Isaiah_Berlin * http://berlin.wolf.ox.ac.uk/tribute/index.html * http://ignotusblog
fotomaterjal ja nimeregister. Härra Lennart Meri, mida teile on tähendanud või andnud Jaan Krossi looming? ,,Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga." (Lennart Meri) Tunnustused 1971: Friedebert Tuglase novelliauhind Friedebert Tuglase novelliauhind on kirjandusauhind, mille asutas Friedebert Tuglas 1970. aastal. Esimesed laureaadid valis välja Tuglas ise ja neid autasustati 2. märtsil, kirjaniku sünnipäeval, 1971. aastal. Auhind koosneb Tuglase soovi kohaselt laureaadile pühendatud trükisest ja rahalisest preemiast. 1972: Friedebert Tuglase novelliauhind 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1990: Friedebert Tuglase novelliauhind 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind 1996: Riigivapi teenetemärk I Riigivapi teenetemärk on Eesti Vabariigi teenetemärk, mis on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi
Sisukord Sisukord............................................................................................. 1 Jaan Rannapist................................................................................... 2 Jaan Rannapi teoseid......................................................................... 3 Kasutatud kirjandus............................................................................ 4 Jaan Rannapist Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse, 1977. Aastal leidis töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan Rannap oli eluliselt mitmekülgna, siis olid tal head eeldused la...
Kuigi ansambli suurus ja koosseis võib olla väga paindlik, koosneb "standard" bändi solistiks trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupis: kitarr või banjo, string bass või tuuba, klaver ja trummid. Tunnused Peameloodiat esitab, kas: § trompet § kornet § klarnet Teised pillid improviseerivad samal ajal selle meloodia tausal ning ümber selle. Polüfoonilise kõla mänguviis. Louis Armstrong 4. august 1901 6. juuli 1971 USA dzässtrompetist ja laulja Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven Avaldas dzässi arengule tugevat mõju Muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. When The Saints Go Marching In Kenny Ball 22. mai 1930 7. märts 2013 Inglise dzäss-muusik Tuntud kui bändijuht, juhtiv trompetimängija ja solist
Hando Runnel Elulugu 24.november, 1938 Jalgesema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1966-1971 Looming 1969- Eesti Kirjanike Liit Kirjastuse "Ilmamaa" üks asutajaid Lisaks luulele kirjutab esseesid ja arvustusi, on trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut Looming Läbiv teema- isamaaluule Armastus ja huumor Viisistatud luule http://www.youtube.com/watch?v=7k0lzf-SU7A Keele-ja vormikasutus Lihtne stiil Ei ole keerulisi sõnu Aja- ja ühiskonnakriitilisus Luulekogud "Maa lapsed" (1964) "Laulud tüdrukuga" (1967) Uusperiood: "Avalikud laulud" (1970) "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) "Mõru ning mööduja" (1976) "Kodu-käija" (1978) "Punaste õhtute purpur" (1982) Kolmas loomingujärk: "Kiikajon ja kaalepuu" (1991) "Üle Alpide" (1997) "Mõistatused" (2000) "Muuda ennast" Muuda ...
Biograafia Agatha Mary Clarissa Christie, neiupõlvenimi Miller, kes sündis 15. septembril 1890. Torquay - s Inglismaal ning suri 12. jaanuaril 1976. Wallingfordis Inglismaal. Ta oli kirjanik, kes sai tuntuks oma kriminaalromaanidega. Tema isa oli ameeriklane ja ema inglanna. 1914. a. ta abiellus Archibald Christiega. Nad lahutasid 1928. a. ning Agatha abiellus inglasest arheoloogiga Max Mallowaniga. 1956. aastal anti Agathale Briti Impeeriumi Ordult tiitel '' Commander '', 1971. aastal anti talle sama ordu poolt tiitel '' Dame Commander ''. Looming Kirjutamist alustas ta 1918. aastal., mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis". 1920. aastal avaldas raamatu kirjastus ''Bodley Head''. Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Teda on tituleeritud ka "Kuriteo kuningannaks"
Kunstiajalugu. Slaiditöö Abstraktne ekspressionism: Arshile Gorky „Kunstnik ja tema ema“ 1926-36 Jackson Pollock „Kuunaine“ 1942 Jackson Pollock „Emahunt“ 1943 Jackson Pollock „Nr. 8“ 1949 Jackson Pollock „Nr. 5“ 1948 Jackson Pollock „Nr. 31“ 1950 Robert Motherwell „Eleegia Hispaania vabariigile Nr. 57“ 1957-1960 Willem de Kooning „Naine“ 20.saj. Willem de Kooning „Kompositsioon“ 20.saj. Franz Kline „Kardinal“ 1951 Mark Rothko „Nr. 14“ 1951 Ad Reinhardt „Punane ja sinine kompositsioon“ 1941 Ad Reinhardt „Must mustal“ 20.saj. Neodada: Robert Rauschenberg „Voodi“ 1955 Robert Rauschenberg „Monogramm“ 1955-59 Robert Rauschenberg „Kennedy“ 1964 Jasper Johns „Kolm lippu“ 1958 Jasper Johns „Maalitud pronks II“ 1964 Yves Klein „Antropomeetria“ 20.saj. Yves Klein „Hüpe tühjusse“ 1960 Informalism: Asger Jorn „Vaade minev...
Kalad teiste loomade toidulaual Luua Metsanduskool LRJ II Kalad teiste kalade toiduks Röövkalad haug, koha, lõhe, forell, ahven, tõugjas Täiskasvanud lepiskalad siig, räim, tursk, angerjas, latikas,karpkala Kannibalid haug, ahven, karpkala Toitumiskäitumine Toitumise aktiivsus Ööpäevaringne valgus, temperatuur, hapnik Aastaringne temperatuurid, toiduobjektid, ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad Kala sööb silmadega - varjevärvuse tähtsus Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. K...
Ülevaade Elust & Loomingust Heino Eller Sünd Sündis aastal 1887 Tartus. On eesti helilooja & pedagoog. Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Hariduskäik & Pedagoogia 1907. Tartu Reaalkool. 1907-1908 Peterburi konservatooriumis viiulit. 1920-1940 Tartu kõrgeimas Muusikakoolis Õpetaja. 1940. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Õpetaja (elu lõpuni). Looming Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1917 "Videvik" 1920 "Koit" 1953 "5 pala" Muud Huvitavat 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas. 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Tunnustused 1948. & 1965. - ENSV Riiklik Preemia. 1953. - ...
Lahemaa Rahvuspark Pille-Riin Tilk Ajalugu · Alates 1971 asub Harju Rakvere piirimail 64 900 hektari suurune Lahemaa rahvuspark. Eesmärk · Säilitada, kaitsta, tutvustada külastajatele rahvuspargi loodus- ja kultuuri pärandit. · Organiseerida teadusuuringuid jasäilitada selleks alasid võimalikult inimpuutumatus seisundis. Kirjeldus · Lahemaa on üks vanemaid pangapealseid paikse asustusega alasid. · Lahemaal haritakse põldu ja püütakse kala. · Lahemaal on viis reservaati.
· Zerstörungen im Zweiten Weltkrieg Information · Mehr als 10,000 junge Menschen studieren an der Universität der Technologie Chemnitz · Chemnitz ist eine Stadt mit ausgedehnten Grünflächen und großen Parkanlagen · Im Stadtgebiet von Chemnitz gibt es zwei Naturschutzgebiete (Um den Eibsee und Am Schusterstein), sowie zahlreiche Landschaftsschutz- gebiete Sehenswürdigkeiten · Bekanntestes Wahrzeichen der Stadt ist das 1971 eingeweihte Karl-Marx- Monument · Der Rote Turm · Die Rathhäuser · Stadtkirche St. Jakobi
erialal Anatoli Garsneki klassisTallinna Riikliku Konservatooriumi. Oli 1948-1949 Rakvere Teatri muusikaalajuhataja, 1962-1965 ETV muusikasaadete toimetaja ja 1965-1967 Jaan Kreuksi nimelise Noorsoo Kultuuripalee kunstiline juht. Tegutsenud kontsertmeistrina ENSV Riiklikus Filharmoonias ja "Estonias". Mänginud estraadiansambleis ("Elektron", "Varioola"), juhendanud taidlus-vokaalansambleid. Heliloomingu populaarsema osa moodustavad levilaulud. Tõnis Kaumann (05.04.1971) Tõnis Kaumann sündis 1971. aastal Tallinnas. 1989. aastal lõpetas ta kompositsiooni erialal Tallinna Muusikakeskkooli René Eespere õpilasena ning 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Raimo Kangro esimese õpilasena. 2000. aastal lõpetas ta Muusikaakadeemia magistrantuuri, kus tema juhendajaks oli Jaan Rääts. 1994. aastal võitis Kaumann kompositsioonikonkursi European Young Composer, mille korraldaja on maailma üks hinnatuimaid kammerorkestreid Academy of St. Martin in the Fields
2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata.[1] Andrus Veerpalu saavutused Sündinud 8. veebruar 1971 Olümpiamängud Kuld 2002 15 km klassika Kuld 2006 15 km klassika Hõbe 2002 50 km klassika Maailmameistrivõistlused Kuld 2001 30 km klassika Kuld 2009 15 km klassika Hõbe 1999 50 km klassika Andrus Veerpalu (sündis 8
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja me...
"Härjanädalate aegu" (1994) Kangro ei raatsinud niisama istuda ja sulge sahtlisse visata vaid istus ikka ja jälle kirjutuslaua taha, küll lundis lõikusetee maja pööningu kambris, küll katvikis või bastadis suveks üüritud toas.Ta koondas 1988-1991 kirja pandud mõtted 1992 ndaks aasta sügiseks kogumikku pealkirjaga" Härjanädalate Aegu. Kirjandus Karl Ristikivi, "Bernard Kangro" Karl Muru, "Ühe nooruslüürika vaatlusi" Keel ja Kirjandus 1971 Janika Kronberg, "Kirjuta!" Looming 2000 Oskar Kruus, "Bernard Kangro: elukäik ja looming". Eesti Raamat, Tallinn 2003 Kokkuvõte Bernard Kangro oli proosakirjanik kes andis välja ka ajakirja ,,Tulimuld". Ta kirjutas nii romaane kui ka luuletusi.Ta esimene pikim romaan oli tartu- romaanide sari, teine oli unenäost alguse saanud, mis jutustas joonatanist.Kangrol amputeeriti jalg, Kangro ja tema naine Maria surid 1994 samasse haigusesse
ARVUTI AJALUGU Referaat Õpetaja: SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................3 1. REAALARVUTID................................................................................3 2. ARVUTITE PÕLVKONNAD...................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................10 2 SISSEJUHATUS Elektronarvutite ehk kompuutrite (ingliskeelsest sõnast compute arvutama) ehk raalide ilmumine on üks kaasaja teaduse- ja tehnikaarevolutsiooni olulisi tunnuseid. Elektronarvutid on avanud uue lehekülje inimese teadmiste ja võimaluste ajaloos. Arvutite laialdane levik on viinud selleni, et üha rohkem inimesi on hakanud tutvuma arvutustehnika alustega, programmeerimine aga on mu...
...3 Looming ................................................................................................4 Haridus..................................................................................................5 Kokkuvõte..............................................................................................6 Kasutatud kirjandus..................................................................................7 Asko Künnap Luuletaja, kujundaja, illustreerija, turundaja sündinud 1971.Künnap luuletas nooruseski, ent vahepeal tekkis kümneaastane paus, kui lihtsalt polnud inimestele midagi öelda. Kirjutamise soon avanes kord näitusekataloogi tehes, kui piltide tagapooled oli vaja kuidagi täita. Nõnda trükkis ta tagumistele külgedele vana kirjutusmasinaga luuletaolist teksti. Nii avastas ta, et need read ütlesid inimestele rohkem kui ta lootis, ning on kirjutamist jätkanud. Kõik tema raamatud on siiani olnud kujunduslikult üsna pillavad ja silmarõõmu pakkuvad
Miina Härma Gümnaasium Referaat TAMPERE Agete Eksi Tartu 2012 Tampere on on elanike arvult suuruselt kolmas Soome linn. Tampere asub Soome pealinnast Helsingist 170 km kaugusel. Seal elab 213 344 elanikku ja pindala on 690 km². Tampere asub Soome edelaosas, kahe järve vahel. Põhjast piirab seda Näsijärvi ja lõunast Pyhäjärvi. Tamperes on kokku 200 järve ja tiiki. Tampere on ühtlasi ka Helsingi järel tähtsuselt teine Soome tööstuslinn. Seal leidub metalli-, puidu-, paberi-, tekstiili-, ravimi- ja õmblustööstusi. Tartul on Tamperega head sõprussuhted. (Vikipeedia: ,,Tampere". 31.10.2012; EE 1996: 258; Wikitravel: ,,Tampere" 31.10.2012) Tampere linna asutas Gustav III. Ta oli Rootsi kuningas. 1779.aasta 1.oktoobril rajatigi Tampe...
aastal Rio de Janeiros heakskiidetud Agenda 21 efektiivsemale rakendamisele. (Säästev areng Maailm. Keskkonnaministeerium) Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped: Helsingi 1992. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon Londoni 1973/1978. a. Konventsioon merereostuste vältimiseks laevadelt Brüsseli 1969. a. Konventsioon tsiviilvastutusest naftareostustest põhjustatud kahjustuste korral Brüsseli 1971. a. Konventsioon naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest Helsingi 1992. a. Konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piirveekogude kaitsest ja kasutamisest Gdanski 1973. a. Konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitamisest Läänemeres ja Beldis Ottawa 1978. a. Konventsioon tulevasest mitmepoolsest koostööst valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas Baseli 1989. a. Konventsioon ohtlikest jäätmetest ja nende kõrvaldamisest Ramsari 1971. a
korrutamine 1820 hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871) tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004 Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna Tänapäeva kiirete personaalarvutite eelkäija 1976 ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaazis Kalifornias 1981 valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM 1984 esimene Macintoshi tüüpi arvuti Macintosh Tulevik Kvantarvutid peaksid olema väga palju kordi kiiremad
nimetas selle "Neverlandiks" Rantsosse lasi ta ehitada lõbustuspargi ja loomaaia Suri oma kodus Los Angeleses südame seiskumise tagajärjel Tema kirst maksis 25 000 dollarit Nädal pärast ta surma tõusis plaatide müük 2000% Tema surmas süüdistatakse psühhiaatrit Dr. Conrad Murray´d Muusikakarjäär Alustas 11-aastaselt perebändis The Jackson 5 Tänu oma häälele sai temast ansambli juhtfiguur Soolokarjääri alustas 1971. aastal 1980. aastatel populaarseim poptäht 1982. aastal ilmunud albumit "Thriller" on müüdud üle 104 miljoni eksemplari Jackson on olnud meedia tähelepanu keskpunktis tänu iluoperatsioonidele ja laste ahistamisele Viimast ei suudetud kunagi tõestada Ta on pälvinud 13 Grammyt Ta plaate on kokku müüdud rohkem kui 450 miljonit tükki M. Jacksoni ametid Laulja-laulukirjutaja Produtsent Helilooja Muusik Tantsija Ärimees
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on : *Eesti endine murdmaasuusataja *Kahekordne maailmameister *Kahekordne olümpiavõitja Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Saavutused *Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 , Pärnus. *Hakkas sportima 1979, suusatreeninguid alustas 1983 Johannes Toimi õpilasena . * 15kordne Eesti meister aastatel 19902005. 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud. Isiklik elu Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende peres kasvab neli last: Andreas , Anette , Anders ja Anlourdees. Reklaam 2005 aastal reklaamis Saku õlletehas Andrus Veerpalu foto abil õlu. Pildi
Minimalism NY Juudi Muuseum. Primaarsed struktuurid. 1966 Donald Judd. 1984 Robert Morris. Installatsioon Green Gallery´s. 1965 Robert Morris. Pealkirjata. 1965-72 Robert Morris. 1967 Robert Morris. 1966-67 Robert Morris. Neo Classic. 1971 Mario Merz. 1968 Walter de Maria. Earth Room. 1977 Naza kõrb, Peruu. U 200-600 p.Kr Uffington, Suurbritannia. Valge hobune. Walter de Maria. Nevada kõrb. 1969 Robert Smithson. 1968 Robert Smithson. Spiraalne muul. 1970 Christo. Pakitud käsikäru. 1973 Christo. 1983 Christo. Orukardin. 1970-72 Konseptualism Joseph Kosuth. Üks ja kolm tooli. 1965 Joseph Kosuth. 1965 Joseph Kosuth. 1965 Performance Joseph Beuys. Tool. 1963 Joseph Beuys
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
