Louis Armstrong 1901(1898)1971 Elulugu Sündis 4. august 1901. aastal Ta oli pärit New Orleansist Louisianas Oli USA dzässtrompetist ja laulja Esimene erilist tähtsust omav muusik - solist, kes kerkis esile koos jazzmuusikaga Pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele Üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu muusika ajaloos Lapsepõlv Lapsepõlv oli raske Üles kasvas ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga Varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures ta koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11 aastaselt kooli pooleli. Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas muusikaõpinguid, mängides koolibändis kornetit ja fanfaari ning saades peagi bändi liidriks Õ...
Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2. Punases raamatus on 3 kategooriat. (vale/looduskaitseseaduses) 2.looduskaitseseadus 5 kategooriat. õige 3. Loodusreservaat on rangema kaitsekorraldusega (Õige) 4.Osoonikihi kaitse konventsiooni lisa on Cartagena protokollis. (va...
Tallinna 21. Kool. Koostaja: Katre Rohumägi, Caroly Huobolainen 8c klass Tallinn 2010 1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile.Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände, puhke ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunu...
Kellel ei meeldi oma tundeid välja näidata.Pettunud Sandy liitub tüdrukutekambaga.Aga pärast mõistab Danny viimaks et Sandy on tema suurim armastus.Kandy omakorda leiab, et Danny on ta suurim armastus ka.Et seda Sandyle näidata teadis Danny,et ta peab muutma oma suhtumist.Nad mõlemad tunnistavad enda armastust üksteise suhtes armastust viimasel koolipäeval Muusikal oli tõlgitud inglisest Eesti keelde.Muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm.Originaalne muusikal oli aastast 1971 mis tehtudi filmiks aastal 1978. mis tegi ülemaailmseteks staarideks vaid 23-aastase John Travolta ning austraalia lauljanna Olivia Newton-Johni. selle kuulsaim laul muusikal on summer nights ja you're the one that i want. Arvamus: Minule endale meeldis se muusikal väga,sest ma olin seda juba1. korra telerist näinud.Siiski oli se Eesti keeles parem.Ma soovitaksin seda teistelegi.Selle muusikali tegi huvitavakas see ,et seal oli alati mingi teema
kirjandusest. 3 1. Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas sündis 1886-ndal aastal Ahjas, Võnnu kihelkonnas. Tema kodanikunimi oli Friedebert Mihkelson. Ta vahetas oma nime Friedebert Tuglase vastu aastal 1923. Ta oli rahvuselt eestlane. Tuglas oli kirjanik, tõlkija, ajakirjanik, kirjanduskriitik, kirjandusteadlane ja toimetaja. Friedebert Tuglas elas 85 aastaseks ja suri aastal 1971. 1.1 Elukäik Friedebert Tuglas on sündinud Ahjas, õppinud Uderna ministeeriumikoolis ja Maaritsa kihelkonnakoolis. Peale seda suundus ta Tartu linnakooli. Oma haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Oma sotsiaaldemokraatlike vaadete tõttu võttis Tuglas osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tõttu ta vahistati ja veetis kaks kuud Toompea vanglas. Seal olles kirjutas ta ka luuletuse „Meri“. Vanglast vabanedes, elas ta 11 aastat (1906-1917) peamiselt
Karl Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil 1971 Tallinnas Isa keemik ja ema raamatukogutöötaja Aastatel 19771988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis 19881991 Tartu ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. 1988 töötas arendusfirmas "Urania" 1989 ajakirjas Kultuur ja Elu
Ettevõtte ajaloost: Tänase nimega Silvano Fashion Group alguseks võib pidada 1944. aastat, kui Tallinnas loodi pesutööstusvabrik ,,Osta", mis alates 1950. aastas kandis nime Vilhelmine Klementi nim. Eksperimentaalõmblusvabrik ning alates 1971. aastast V. Klementi nim. Õmblustootmiskoondis. Sest just nimelt selle ettevõtte tootmisüksused on aluseks olnud väga pikale ja keerulisele ajaloole. Minule teadaolevad andmed ettevõtte tegevusest on pärit alates 1996. aastast, millal ettevõtet juhtis Madis Võõras ning suurem osa aktsiatest kuulus kunagistele ettevõtte juhtidele, kes olid need omandanud peale Eesti taasiseseisvumist. Tegevus oli valdavalt
Louis Armstrong Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Louis Armstrong oli USA dsässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis. Teda peetase senini dsässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dsässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi
2008 13 . , , . 1. Saharan Blend () 2. Minas () 3. Iran Heavy () 4. Basra Light () 5. Kuwait Export () 6. Es Sider () 7. Bonny Light () 8. Qatar Marine (), 9. Arab Light ( ), 10. Murban () 11. BCF 17 () 12. Girassol () 2007 13. Oriente () 16 2007 «» $140,73 , 3 2008 . (Greenpeace -- « ») -- , 1971 . -- , . , . , . 1971 . , . , Green + Peace = Greenpeace. , . 1971 . . 1975 , . , 1979 . . C, ( ) .
Raimond Valgre Raimond Valgre oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tema laule: · "Aegviidu valss" · "Eideke hella" · "Ei suutnud oodata sa mind" · "Hall sõdurisinel" · "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha...
Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Esilinastus Esilinastus 23. märts 1970 Eesti 16. juuli 1971 Ida-Saksamaa 3. september 1971 Soome 15. september 1971 Norra 20. juuli 1973 Lääne-Saksamaa Vaadatuvus Esimese aastaga kogus "Viimne reliikvia" Eestis vähemalt 772 000 vaatajat. Terves Nõukogude Liidus kogus ta sama ajaga 44,9 miljonit vaatajat, millega saavutas 2. koha 1971. aasta vaadatavuse edetabelis. Aastatel 19401989 Nõukogude Liidus toodetud filmide vaadatavuse edetabelis on ta 74. kohal.
« ». 1936 , . 1937 - « », -- « », . , , . -, -. -- « » (1951) -- , «» (1948), in C (1940) (1945), - - (1945, ), . 1950- . . (1953 .), Threni ( ; 1958 .), «» (1959 .) . . 1962 . -- (1968 .), .. (1968--1970 ..), , , -- , , ( ). (5 (17) 1882 -- 6 1971) (5 (17) 1882, ( . ) -- 6 1971, -; ) -- , , XX . -. . ,-- «-» (1910) --, «» (1911) -- « » (1913). -- XX .. , , , .
Eesti-sisesed kliimaerinevused Jõgeva ja Ristna kliima võrdlus Võrdle kahe Eesti ilmajaama andmeid: üks esindab Läänemerelist kliimavaldkonda ja teine Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kasuta: http://www.emhi.ee Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg Vali vasakult menüüst Kliima > Kliimanormid > Õhutemperatuur; Sademed; Tuul Kliima > Rekordid Vaatlusvõrk 1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused > Vali menüüst Kliima vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama > Vali menüüst Vaatlusvõrk siit leiad ilmajaamade kirjeldused Kirjelda oma ilmajaamade asukohta, vaatlustingimusi ja milliseid vaatlusi tehakse. Võid vormistada tabelina. Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ristna Jõgeva Asukoha kirjeldus Asub Loode-Eestis , Hiiu Asub Kesk- , Ida-Eestis , Kus? m...
võidusõitja ning surmava haiguse käes kannatava naise üksteiseleidmisest ning armumisest. 12. „Lissaboni öö“ ilmus 1962. aastal ning teos kirjeldab eredalt tundeid ja meeleolu mis möllab inimese sees, kes peab põgenema teda rõhuvate võimude ning vaenlaste eest. Pileti eest Ameerikasse on inimene võimeline kõigeks. 13. Saksa suurkirjaniku viimaseks, postuumselt ilmunud romaaniks jäi „Varjud paradiisis“. See ilmus 1971. aastal ning see avaldati Remarque’i viimase abikaasa, Paulette Goddardi poolt. Ajastu mõjud kirjaniku elule ja loomingule I maailmasõda kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918, mil kirjutati alla Compiegene’i vaherahule. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa) ning Keskriikideks (Saksamaa, Autria-Ungari, Türgi ning Bulgaaria, kes liitus 1915. aastal). 2
1941 1943 oli Tallinna Linnapanga sekretär 1943 Saksa sõjaväeringkondade peastaabi tõlk 1944 aprill sept oli vangistatud 1944 46 töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna 1946 54 oli poliitvangina Tallinna Keskvanglas ja vangilaagris Komi ANSVs 1954 aastast kutseline kirjanik Tallinnas 1957 60 Tallinna NAKi esimees alates 1958 Kirjanike Liidu liige 1971 Kirjanike Liidu juhatuse sekretär 1981 Kirjanike Liidu juhatuse aseesimees 1988 oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi taastamise algatajaid 1992 93 riigikogu saadik 1998 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professor Jaan Kross oli abielus kirjanik Ellen Niiduga, neil on kolm last: Maarja Undusk, EerikNiiles Kross ja Märten Kross Varasemast abielust Helga Roosiga on tal tütar Kristiina Ross, olnud abielus
töötlemata pärimuslikku rahvamuusikat RAHVAPILLIORKESTER KUULA SIIN Eesti rahvapillorkestrid: Leegajus… ◦Leegajus oli aastatel 1971– 1995 tegutsenud eesti rahvamuusikaansambel. ◦Enamiku tegutsemisaja jooksul (1972–1992) oli neil umbes 20 liiget. KUULA SIIN ◦Ansambli kunstilised juhid on olnud Igor Tõnurist, Kristin Kuutma. Eesti rahvapillorkestrid: Piibar... ◦ Piibar on aastal 1971 asutatud rahvamuusikaansambel, mis tegutseb Tallinna Huvikeskuse Kullo juures. Aastatel 1971–1983 kandis ansambel nime Etnograafilise Rahvakunsti Ansambel. ◦ Ansambli kunstiline juht on Toivo Luhats. ◦ Ansambli repertuaari moodustab algupärane rahvamuusika. Eesti rahvapillorkestrid: Linnutaja... ◦ Linnutaja on eesti rahvamuusikaansambel, mis asutati 1978. aastal C. R. Jakobsoni Talumuuseumi juurde. ◦ Ansambli repertuaaris on rahvalaule,
samuti biograafiasse. " Elukäik. *Friedebert Mihkelson sündis 2, märtsil Tartumaal Ahja mõisas. *Kanepi kihelkond, Kirepi mõis (teine kodu) *1897- 1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis *1901 asus elama Tartusse *1901-1903 õppis Tartu linnakoolis *1904-1905 õppis H.Treffneri(poistekool) gümnaasiumis *1906-1917 pagulasaastad *1917 asus elama Tartusse *Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) *1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele *Suri 15. aprill 1971 aastal. Looming 1. 1901-1909 2. 1914-1925 3. 1935-1971 Realistlikud teosed: *1901 jutustus,, Siil" *1903 novell ,,Hunt" *1905 novell ,,Hingemaa" *1908 poeem ,,Meri" Uusromantilised teosed : *1908 novellikogu ,,Kahekesi" *1913 novellikogu ,, Õhtu taevas" *1913 valikkogu ,,Liivakell" Tähtsamad novellikogud *1917 novellikogu ,,Saatus *1920 ,,Raskuse vaim" *1925 ,,Hingede rändamine" Romaanid : * 1915 ,,Felix Ormusson" *1937 ,,Väike Illimar" Tuglas novellistina
• kirjanduskriitik Elukäik • Sündis 2.märtsil Tatumaal Ahja mõisas. • Kanepi kihelkond, Kirepi mõis • 1897-1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis • 1901-1903 õppis Tartu linnakoolis • 1904-1905 õppis H. Treffneri gümnaasiumis • 1906-1917 pagulasaastad Elukäik • 1917 asus elama Tartusse • Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) • 1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele • Suri 15. aprillil 1971. aastal Looming • Realistlikud teosed: • 1905 novell “Hingemaa” 1908 poeem “Meri” Uusromantilised teosed: • 1913 novellivalimik “Õhtu taevas” 1913 valikkogu “Liivakell” Tähtsamad novellikogud: • 1917 novellikogu “Saatus” 1925 novellikogu “Hingede rändamine” Romaanid • 1915 ``Felix Ormusson`` • 1937 ``Väike Illimar`` Kirjandulikud rühmitused • “Noor - Eesti” 1905-1916 (Tartus)
Hando Runnel · Hando Runnel 1938 Elulugu · Hando Runnel on · Kirjanike Liitu kuulub sündinud 24. novembril 1969. aastast, kutselise 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas kirjaniku põlv algas 1971. Tartu I ja Paide aastal. Runnel on keskkoolis. Töötas a-il korduvalt valitud Kirjanike 1956-66 kodukolhoosis, Liidu juhatusse. 1992. a- õppides samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesi st kirjastuse Ilmamaa luulekatsetusi tegi juba nõukogu esimees ja sarja algkooliajal, tõsisem "Eesti mõttelugu harrastus jääb 50-ndate peatoimetaja. lõpupoole. · Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui
Juhan Viiding Pseudonüüm JÜRI ÜDI (1948-1995) Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Sündis 1. juunil 1948. a. Tallinnas. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis, kuid lõpuks sai oma keskhariduse töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding(pseudonüüm Elo Vee) tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 21. veebruaril 1995. aastal sooritas enesetapu tunnustused Aastatel 1977 ja 1998 sai Ants Lauteri nimelise näitleja preemia. 1980.aastal omistati talle teenelise kunstniku aunimetus. 1983.aastal sai ta Juhan Smuuli nimelise k...
JUHAN VIIDING pseudonüüm JÜRI ÜDI (1948-1995) Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Juhan sündis 1. juunil 1948. a. Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre neljanda ning ainukese poisslapsena. Viidingu haridustee oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. Aastatel 1977 ja 1978 sai Viiding A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad. 1980. aastal omistati talle teenelise kun...
Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist transboundary movements) käsitlev konventsioon, Basel (1989) ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York (1992) Läänemere kaitse konventsioon, Helsingi (1992) Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede ja kaitse kasutamise konventsioon Helsingi (1992) Osoonikihi kaitse konventsioon (1985) ja selle Montreali Protokoll (1987) Laevadelt lähtuva saastuse konventsioon – MARPOL, London (1973) Õlireostusega seotud tsiviilvastutus konventsioon, Brüssel (1971) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piirüleses kontekstis, Espoo (1991) Üldsuse kaasamise ja keskkonnainfo konventsioon (täistekst) Arhus (1998) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Janeiro (1992) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon, Ramsar (1971) Eluslooduse ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsoon – CITES, Washington (1973) Euroopa eluslooduse j...
heliplaati Rannapi rokklauludega.Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.Rein Rannap võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis,Saksamaal. Rein Rannap on kutsunud kokku,ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitatavad rick-ansamblid: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985) ; Noor-Eesti (1977-1978) ja Hõim (Töötles Eesti rahvaviise;1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu,mida on esitanud lisaks ta oma ansablitele paljud Eesti juhtivad lauljad.1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskonterdi.Ta poplauludest on tunutuimad Raagus sõnad,Nii vaikses kõik on jäänud,Ühes väikeses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa.Ta on kirjutanud ka lastelaule,teatri ja filmimuusikat. Juba 1968, 7
Side pinnase üksikosade vahel on nii nõrk, et pinnas muudab kergesti oma kuju.Plastsusarv Ip on voolavuspiiri ja plastsuspiiri vahe WL ja Wp esitatakse siin %-des. Mida suurem on pinnase savisisaldus, seda suurem on plastsusarv. Plastsusarvu järgi liigitatakse savipinnased järgmiselt: · Saviliiv 1 Ip 7 · Liivsavi 7 < Ip 17 · Savi Ip > 1 Plastsus diagrammi kohta veel üks seletav versioon 2 labori juhises 7. Pinnase osakeste liigitus aastal 1996 ja 1971. Pinnase lõimise analüüs. Lõmiskõver(d10;d30;d60; u:c). Ülal olev graafik näitab aasta 1996 ja 1971 pinnase osakeste liiituse erinevusi. Alaliigi nimetuse ,,kruus", ,,liiv" või ,,möll" ette võib lisada enam esineva tera suuruse nimetuse jäme-,kesk- või peen-. Jämedateralise pinnase lõimise ühtlust iseloomustatakse lõimisteguriga: kui Cu = d60/d10 on väiksem kui 6, siis on pinnas ühtlane, kui Cu on suurem võrdne 6 ga, siis ebaühtlane
Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Kirjutanud samuti hulgaliselt kammermuusikat jm (Darkness, 2001). Rein Rannap on kutsunud kokku, ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock- ansamblit: Ruja (1971-1975 ja 1980 - 1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi (Sa tule nüüd; Mis küll saab), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (Keegi tulla võib; Sinu hääl). Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat
poolele ja sellega oli asi otsustatud. Alates 11. märtsist 1985 oli Gorbatsov NLKP KK peasekretär. Partei struktuur Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (NLKP) oli NSV Liidu ainupartei. Selle ametlikult kõrgeim otsustusorgan oli kongress, mis käis koos kindlaksmääratud aegadel: 1934 (17. kongress), 1939 (18. kongress), 1952 (19. kongress), 1956 (20. kongress), 1959 (21. kongress), 1961 (22. kongress), 1966 (23. kongress), 1971 (24. kongress), 1976 (25. kongress), 1981 (26. kongress), 1986 (27. kongress). Kongresside toimumise vahel oli ametlikult tähtsaim Keskkomitee, mille pleenumitel otsustati olulisemaid küsimusi. Keskkomitee liikmete seast valiti omakorda poliitbüroo (1952-1966 KK Presiidium), mille käes oli sisuline võim. Parteiasjadega tegeles KK sekretariaat, mille juht (peasekretär või 1. sekretär) oli riigi tähtsaim mees. Erinevaid parteiametnikke (aparatsikuid) oli NSV Liidus väga palju.
aastaste paarismängus reketloni maailmameistriteks. Ott Joala- tuli veemotovõistlustel 2011.aastal Poolas maailmameistriteks. Jaak Akermann- tuli 2008.aastal Poolas jääpurjetamise juuniorite maailmameistriks. Kaisa Pajusalu- tuli juunioridemaailmameistriks 2006. aastal kahepaadis koos Jevgenija Rõndinaga. Kuna rohkem maailmameistreid ei leidnud, siis toon välja mõned Pärnust pärit inimesed, kes on maailmameistri võistlustel esi kolmikusse saanud: Raul Arnemann- sõudmises võitis 1971 juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali. Maailmameistrivõistlustel 1974 ja 1975 saavutas Arnemann roolijata neljapaadil ning 1977 kaheksapaadil hõbeda. Tõnu Endrekson- pronks 2005. 2006. ja 2007.aastal sõudmises. Heino Kurvet- võitis aerutamises 1971. aastal pronksi neljasüst 10 000 m.
2005 11835 0,937 0,291 -0,063 -0,067 -790 -28828 2006 11625 0,982 0,286 -0,018 -0,018 -210 -29038 2007 11123 0,957 0,274 -0,043 -0,045 -502 -29540 2008 10699 0,962 0,263 -0,038 -0,040 -424 -29964 Ahelindeks on kasvutempo eelmise aastaga võrreldes, see näitab, et pea igal aastal on abortide arv vähenenud võrreldes eelmise aastaga, välja arvatud aastatel 1990, 1985, 1982, 1986, 1971 ja 1972, kui abortide arv kasvas eelmise aastaga võrreldes, kuid seda vähesel määral, üldine tendets1970-ndast aastast näitab siiski langustrendi. Alusindeks on kasvutempo baasaastaga (1970) võrreldes. Alusindeks näitab, et abortide arv on 1970. aastaga võrreldes kahanev. Aheljuurdekasvu tempo iseloomustab seda, kuidas abortide arv on muutunud võrreldes eelmise aastaga. Aastatel 1990, 1985, 1982, 1986, 1971 ja 1972 võib märgata abortide
Eesti kirjandus 70-nendatel paguluses Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973 Ilona Laaman "Mis need sipelgad ka ära ei ole" 1971 Karl Ristikivi"Inimese teekond" 1972 Bernard Kangro 18.10 Oe küla 25.03 1994 Rootsi
ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal – Lahemaa rahvuspark. 2006. aasta seisuga oli maailmas üle 6500 rahvuspargi. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1971);
(1971), ,,Üks üsna kerge haigus" (1980) ja ,,Nii on see inimeseks olemine" (1984). Kodumaal on välja antud luulekogud ,,Mulle ei meeldinud su nimi" (1999) ja ,,Maakulgur on maadunud" (2003). Ta on tõlkinud rootsi keelde Valev Uibopuu romaani ,,Lademed" (1987) Ilona Laamani luulet on tõlgitud itaalia, rootsi, läti ja inglise keelde. Ta on välismaise EKLi liige aastast 1975, on saanud Eesti kultuurifondi noorsookirjaniku auhinna aastal 1971, Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi auhinna aastal 1983 ja Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhinna aastal 1987. Luulekogu ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole" Luulekogu ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole" on välja antud aastal 1971 Torontos. See luulekogu on eesti keelne, kirjutatud vabavärsis. Luuletustes kasutab Ilona Laaman tihti inglise keelt. Luule on väliselt diskreetne ja vaatlev, ent tunneb kaasa kannatavatele, ahistatutele, alistatutele ja
Näidendid · ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) · ,,Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Luule · ,,Söerikastaja" (1958) · ,,Kivist viiulid" (1964) · ,,Lauljad laevavööridel" (1966) · ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) · ,,Voog ja kolmpii" (1971) · ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) · ,,Maailma avastamine" (2005) uustrükk Mälestused · ,,Kallid kaasteelised" (2003) · ,,Kallid kaasteelised II" (2008) Tunnustused · 1971, 1972, 1990, 1995: Friedebert Tuglase novelliauhind · 1989: Tartu Ülikooli filosoofia audoktor [6] · 1996: Riigivapi I klassi teenetemärk · 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia · 2004: üks neljast Kultuurkapitali eesti rahvuskultuuri fondi elutööauhinnast 50 000 krooni · 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
Juhan Smuul Sündis 18. veebruar 1922 Koguva külas, Muhumaal ja suri 13. aprill 1971 Tallinnas. Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Ta oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947
Magic Kingdom General Opened on 1971 It is located in the state of Florida Covers an area of 43 ha It is the first of four theme parks built at the Walt Disney World Resort The park is opened all yearround From 9AM to 11PM Walt Disney World resort is about 10 000 ha big Lands Magic Kingdom is divided into 6 lands: Main Street U.S.A, Adventureland, Frontierland, Liberty Square, Fantasyland and Tomorrowland Most popular sites Big Thunder Mountain Railroad Splash Mountain
kirjutamisstiil, koolitatud esteetiline maitse ja kirjandusajalooline erudeeritus, teose sisu ja vormi, keele ning stiili hindamine. Sellel alal on ta kirjutanud teosed "Juhan Liiv", "A.H Tammsaare". Fr. Tuglase tähtsus tänapäeval Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi. Tõstis uuele tasemele reisikirja. Arendas edasi romaanizanri. Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi. Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni. Alates 1971.aastast antakse välja Friedebert Tuglase novelliauhinda. Tuglase teosed Fr. Tuglase teosed on väga kuulsad ja need on näiteks: "Hingemaa" kõige esimene raamat "Kahekesi" "Õhtu taevas" "Saatus" "Väike Illimar"
Gabrielle Bonheur Chasnel 1883-1971 Tallinna Arte Gümnaasium Caroline Sada, Marit Nõmmik 2010 · Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel) · sündis 19.augustil 1883, suri 10.jaanuaril 1971 · rahvuselt prantslane · 20.sajandi üks tähtsaim moelooja Noorpõlvest · Aubazine´i kloostri orbudekodus (7 aastat) · õppis õmbleja/õmbluskaupade müüja ametit · Moulinsis Saint Augustini nunnade Notre-Dame pansionaadis (2 aastat) · 20-aastasena töötas pruudi-ja beebikaupade äris, kus tegi eraviisiliset õmblejatööd · Moulinsis esines lauljana Rotonde varietees Uus mood · poisilik stiil (nooruslik, sihvakas, poisilik
http://www.nrg.tartu.ee/~heily/remarque.ppt) Pärast Esimest maailmasõda jätkas Remarque õpinguid ja tegi juhutöid(http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=10616). Ometi ei suutnud Remarque peale sõda enam samaviisi oma elu elada. Kõik tundus naeruväärne ja peaaegu ebareaalne pärast läbielatut. Remarque proovis mitmeid töökohti kiviraidurist spordiajakirjanikuni, kuid miski ei tundunud sobivat. (Matvejeva 1971: 427) Remarque'i on nimetatud üldse väga mitmekülgseks ning seiklusjanuliseks inimeseks. Teda on iseloomustatud fraasidega viimane romantik, kunsti ja Pärsia vaipade armastaja ning kirglik kiirete autodega kihutaja (www.koolielu.ee/pages.php/03030210?txtid=5365&get=1). 1924. aastal kolis mees Berliini ja järgneval aastal abiellus Jutta Ilse Ingeborg Ellen Zambonaga. Abielu näitlejannaga oli tormiline ning kestis vaid 1932. aastani. (http://www.germanculture.com.ua/library/weekly/aa021900a
Eesti-sisesed kliimaerinevused Merelise ja mandrilise kliima võrdlus Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ilmajaam 1 Ilmajaam 2 Asukoha kirjeldus Asub Lääne-Eesti Asub Lõuna-Eestis Võrus Kus? madalikul Virtsus 2m 82 m kõrgusel merepinnast Koordinaadid? kõrgusel merepinnast koordinaatidel Kõrgusmerepinnast? koordinaatidel N 57°50´47´´ ja N 58°34´22´´ ja E 23°30´49´´ E 27°01´10´´ Vaatlused Õhu- ja Õhu- ja maapinnatemperatuur, maapinnatemperatuur, õhuniiskus ja rõhk, õhuniiskus ja rõhk, sademete hulk, pilvede ja sademete hulk, pilvede ja nähtavusega seonduvad ...
,,Lauljad laevvööridel" (1966) ja ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969). Samasse perioodi kuulub ka Loomingu raamatukogus ilmunud poeem ,,Tuule-Juku" (1963) ,,Jaan Krossi inimene, eriti autori varasemas luules, on tugev, töökas, rõõmus kodanik. Tema usutunnistus on vana ning pehastunu hävitamine, uue ehitamine, oma aja teenimine, edasiliikumine, areng," kirjutas Hando Runnel Krossi luulest 1984. aastal. Krossi esimene luule valikkogu ,,Voog ja kolmpii" ilmus 1971. aastal, 2005 ilmus ,,Luule". Jaan Krossi pöördumine proosasse leiab aset 60. aastate lõpul, selle eellöögiks on nimetatud Loomingus ilmunud novelli ,,Kahe kaotsiläinud paberi lugu". Järgenesid ajalooainelised novellid ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970), mis on maalikunstnik Michel Sittowi lugu ja Pugatsovi mässu mahasurunud kindralist kõnelev ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971).
Juhan Smuul Leino Lepp Juhan Smuul JUHAN SMUUL sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Kus ta õppis Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Tema pere Tooma pere 1930. aastail: ema Ruudu (1882-1969) - vasakult teine, isa Jüri (1863 - 1940) - vasakult
Louis Armstrong 1901-1971 Elulugu Sündis 4.augustil (juulil) New Orleansis Oli USA dzässtrompetist ja laulja Kasvas üles vaesuses 5-aastaselt naasis ta elama ema juurde ja nägi isa ainult paraadidel Juba varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu Vanakraamikaupmees, kelle juures Louis koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis 11-aastaselt liitus poistekvartetiga 20-aastaselt õppis nooti lugema Kokku oli tal viis naist Ta suri 6. juulil 1971. aastal New Yorgis südamepuudulikkusesse Tegutsemine bändides Esines Chicagos kuulsa kornetimängija Joe "King" Oliveri bändis Pärast seda siirdus New Yorki ning ühines Fletcher Hendersoni bändiga Aasta pärast tuli ta tagasi Chicagosse tagasi ning alustas 1925. aasta novembris koostööd The Dreamland Syncopators'itega 1919. aastal läks Fate Marable bändi, jäädes sinna 1921. aasta lõpuni Kontsertidel esines ta aga koos Erskine Tate'i ja Carroll Dickersoni orkestritega. 1929
Mats Traat Elulugu ● Sündinud 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. ● 1964a lõpetas Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. ● Aastatel 1965-1968 töötas toimetajana Tallinnfilmis. ● Töötab siiamaani kirjanikuna. Isiklikku ● Ei armasta rääkida oma elust ja tegemistest. ● Temaga tehtud intervjuudestki jäävad silma salapärased luulerealised vastused. ● Kirjaniku lapsepõlv möödus karjapoisina. ● Esimeseks kooliks kus ta õppis oli Arula kool. ● Koolipäev algas septembri keskpaigas rohke töö tõttu. Looming ● Traadi luule algas kodumaateema ja tulevikuoptimismiga. ● Hiljem luuletas filosoofilist, loodus- ja isamaaluulest. ● Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. ● 1962a ilmus esimene luulekogu "Kandilised laulud". „Kandilised laulud“ (1962) Olin kahekümne nelja aastane neitsi, ...
(1973), Tiina-Mai Pärnik (1974), Johannes Tasa (1976, 1979), Arvo Kivikas (1977); paarisjooksus 1963 (Arne Kivistik ja Rein Tõnuri; Maire Jaanre /Lahtmets/ ja Maire Miljan /Raid/); o-suusatamises Arne Kivistik (1969), Mati Ojandu (1975), Nikolai Järveoja (1976); teatejooksus 1965 (Olavi Kärner, Rein Tõ-nuri, Tõnu Raid); 1968 (meeskond Jaan Miljan, Arne Kivistik, Uku Annus, Olavi Kärner; naiskond Sirje Kallasma /Ilver/, Tiiu Nittim, Tiiu Vene, Maire Raid); 1971 (Uku Annus, Johannes Tasa, Jaan Miljan); 1973 ja 1975 (Jaan Miljan, Arvo Kivikas, Johannes Tasa); 1978 (Koit Paasma, Johannes Tasa, Nikolai Järveoja); teatesuusatamises 1969 (Uku Annus, Arne Kivistik, Olavi Kärner), 1974 (Nikolai Järveoja, Toivo Saue, Johannes Tasa). NLiidu meistrid: individuaalmeister Marje Ida-vain /Viirmann/ (1986); teatejooksus 1981 (Arvo Kivikas, Nikolai Järveoja, Johannes Tasa), 1982 (Kalle
Papagoid (1998) TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile (2000) Lähedus. Kergus kammerorkestrile (2001) Puhang sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001) Rannapala (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001) Ta on kirjutanud ka hulgaliselt kammermuusikat jm (Darkness, 2001). Rein Rannap on kutsunud kokku, ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi (Sa tule nüüd; Mis küll saab), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (Keegi tulla võib; Sinu hääl). Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. Ta on kirjutanud ka
• 1820 Kirjutati alla rahuleping Briti valitsuse ja Abu Dhabi, Dubai, Ras Al Khaimah, Umm Al Quwain, Ajman, Sharjah sheikide vahel. Leppe eesmärgiks oli maha suruda piraatlus Pärsia lahe rannikul ja ala saab tuntuks kui Vaherahu Rannik. • 1952 Moodustakse Vaherahu Nõukogu seitsme emiraadi vahel, et suurendada omavahelist koostööd. • 1968 Alamkojas peetud kõnes teatab Briti Peaminister Harold Wilson plaanist Briti vägede täielikust väljatõmbamisest Pärsia lahest 1971.aastaks. See tähendab lahe emiraatide välispoliitika minekut nende endi kätte. Algavad diskussioonid emiraatide föderatsiooni moodustamiseks. Üldandmed • Pealinn: Abu Dhabi • Pindala: 82 880 km² • Riigikeeled: araabia, inglise • Rahvaarv: 4 975 593 (2010) • Maailma kõige multikultuursem riik. • Maailma kõige kiiremini arenev riik. • Sheikh Muhammad bin Rāshid Āl Maktūm • Asustatud 1971.aastal. Majandus • Šariaat • Araabia Ühendemiraatide rahaühik on dirhem
Tõnu Kaljuste Tõnu Kaljuste Sündinud 28. augustil 1953 Tallinnas on Eesti koori- ja orkestridirigent. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas 1971 lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Jüri Variste ja Roman Matsovi käe all ning sai kõrghariduse 1976. 19761978 õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis. 1971 alustas Tõnu Kaljuste dirigenditööd Kammerkoori Ellerhein juures, mille tema isa oli loonud 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellel
Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eestis asuv rahvuspark. Asutati 1. juunil 1971. Eesti esimene rahvuspark. Pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha. Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Põhja-Eesti rannikul asuvalt Lahemaalt leiab kiviseid ja liivaseid
REFERAAT JUHAN VIIDING (pseudonimi Jüri Üdi) 2010 Juhan Viiding (1948-1995) Elulugu: Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja Literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis(Tallinna 7. keskkoolis, Kose-Lükati sanatoorses metsakoolis, Otepää keskkoolis ja veel mitmes Tallinna keskkoolis), keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle Hamlet, Peer Gynt. Tema oskus hingeliselt luulet väljendada tegi temast legendi laval. Ta tegutses ka lavastaja...
Loomingu võib jagada tinglikult kahte perioodi: Teosed enne aastat 1976 Kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid: dodekafoonia, collage, sonoristika, neoklassitsistlikud jooned jms. Otsingud. Tsellokontsert Pro et contra (1966) Collage teemal B-A-C-H (1964) 1968 Credo (klaverile, orkestrile ja koorile) Credo in unum Deum. "Oculum pro oculo, dentem pro dente." "Autem ego vobis dico: non esse resistendum injuriae." 1968-1971 vaikus 1971 3. sümfoonia - üleminekuteos Otsingud viisid keskaja muusikani, gregooriuse koraalini Püüdes leida väljendusvahendit vaimse tasakaalu edasiandmiseks (mis oli olemas vanamuusikas), leidis Pärt, et saladus peitub ühehäälsuses (monoodias). (!) Otsingud jätkusid ja aastal 1976 tuli Pärt esile uue omapärase stiiliga tintinnabuli (ld. k. kellukesed) 1976 27. okt. ans. Hortus Musicus (Andres Mustonen) 7 pala pealkirja all "Tintinnabuli"; avatud oopus..
● January 7, 1916 ● chess grandmaster ● the world's top players from the mid-1930s to the mid-1960s. ● the strongest player never to become world champion ● one of the greatest players in history Jaan Talts ● 19 May 1944 ● weightlifter ● silver 1968 ● gold 1972 ● 41 WR ● lifted 500 kg Erika Saulmäe ● born 11 June 1962 ● track bicycle racer ● only Estonian female medallist ● gold in 1988, 1992 Andrus Veerpalu ● 8 February 1971 ● most successful male cross country skier ● 2002 gold and silver ● 2006 gold ● oldest world champion in history - 38 years old ● oldest Olympic champion in individual distance Kristina Šmigun-Vähi ● 23 February 1977 ● most successful Estonian female cross-country skier ● 2 gold medals 2006 ● silver 2010 ● first woman to win a medal at the Winter Olympics Museum of sport ● established 1963 ● largest of its kind in the Baltic States
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
