Tallinna Reaalkool Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1...
nagu kirjutamishetkel oli. 1940ndatel katsetab parallelismi kasutamine luules (rahvalaululikud võtted). See on uue algus, kuid samas see muutus jääb pooleli. Teine periood 1940ndate keskele. Kolmas periood on vaikimine 1940ndate II pool ja 1950ndad. Neljas periood 1960ndad: ,,Tähetund" (1966) valikkogu ja uudiskogu ühekorraga. Ka uut luulet järgmistes ,,Eluhelbed" (1971) uudiskogu, ,,Lendav linn" (1979) esinduslikum valikkogu. Tagasituleku periood on 1960ndate keskpaik kuni 1970ndate lõpp. Kõige viimane periood väljendub ,,Korallid Emajões" (1986) loomingut lõpetav teos. Pole enam vanade tekstide taaskasutamist, uudisteos. Tagasipöördumine 1930ndate esteetika poole:mängud ja variatsioonid vähenevad, vorm muutub väljapeetavak, tagasipöördumine ka temaatiliselt arusaadav. Kirjaniku identiteeti läbimõtlema värsside kaudu, ka meenutama olnud aegu, traditsiooni kinnitused. Selleks ajaks on Alver üksi jäänud. Pärast Lepiku surma hakkas Talvik
peadirektor on alates 2005. aastast Pascal Lamy. IMF Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woods'is toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. 24 Rahvusvaheline Valuutafond peakorter Washingtonis Ameerika Ühendriikides Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi: IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja
abiellumiseks. Marie’d võrgutab aadlik Desportes (ohvitser) ning annab ta ka oma liiderlike sõprade kätesse. Marie hullub, Stolzius mürgitab kättemaksuks Desporti ja siis iseenda. Lõpuks: Mariest on saanud tänavakerjus, kellele ta isa (Wesener) teda algul ära tundmata almust jagab. Marie sureb, Wesener on ahastuses, sõdurite marss matab kõik enda alla. 12. 1960. aastad ja György Ligeti anti-ooper. “Aventures” ja “Nouvelles aventures”. 1960. aastad ja 1970ndate algus, anti-ooperi suund. Kagel, Peter Maxwell Davies, Berio. Antiooperlikku suunda esindas ungari päritolu helilooja György Ligeti. 1960ndate alguses kirjutas ta anti-ooperi, „mimodraama“ (miimilise draama) „Avantüürid“, millele järgnes teos „Uued avantüürid“. Foneetiline tekst on eksperimenteeriv keelekompositsioon – „häälikuluule“ ning juba ise muusika. Koosseis: 3 lauljat, 7 instrumentalisti. Nende
ajalugu. Külastajaid kaastakse mitmetesse keskaegsetesse tegevustesse nagu puidu nikerdamine, kudumine, moderne käsitöö, laeva ehitamine, köie valmistamine, maalimine ja kullatöö. Doha kindluses on mitmed relvade ja ehitiste eksponaadid, mida kasutati sõjaaastatel. Doha kindluses on põimunud minevik, olevik ja tulevik. Lisaks kindlusele on ehitisel olnud ka vangla ja muuseumi funktsioon. Ajaloolist kindlust kasutati vanglana 20. sajandi alguses, kuid hetkel on seal muuseum. 1970ndate aastatel toimunud restaureerimise käigus läksid mitmed kindluse eksponaadid kaduma. Massiivse kindluse kõige huvitavam osa on õuel paiknev mosee, kuna sel puuduvad seinad ja katus. Kuigi seinad ja katus puuduvad on mehrab endiselt suunatud Meka suunas. (Al Koot Fort 2012) Vastupidiselt Doha kindlusele, mis on aastatuhandeid vana, on üheks Katari silmapaistvamaks ja turistide meelispaigaks Pärl. Pärl on tehissaar suurusega neli miljonid ruutmeetrit. Alates 2012
tuleb pakkuda. See kajastub kliendi tagasisides, kui palju nad on valmis pakutava teenuse peale kulutama. Lõppkokkuvõttes on klient see, kes maksab palga. Kliendisuhete ja -lojaalsuse olemust hakati põhjalikumalt uurima 1940ndate aastate lõpul 1950ndate aastate algul Ameerika Ühendriikides. 1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta. Nad oletasid, et lojaalsuse tekkepõhjusi peaks olema võimalik selgitada psühholoogiliste teguritega. 1978 aastal avaldasid Jacoby ja Chestnut töö ,,Brand loyalty: Measurement and Management". See töö kujunes vundamendiks, millele on rajatud suur osa arusaamu tarbijate markide eelistustest, nende vahel otsustamisest ja ostu sooritamisest.
Kigi kontseptuaalne fotograafia tuleneb Kontseptuaalsest kunsti liikumisest 1960ndatel. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet metoodika või zanri kirjeldamisel. Metoodikana on kontseptuaalne fotograafia tüüp mis on mõeldud ideede lavastamiseks. Kontsept on eelarvamustega, ja kui see on edukas, siis mõistetav tervikliku pildina. Seda on kõige rohkem näha reklaaminduses ja illustratsioonides kus pilt kordab pealkirja või kutsuvat lauset, mis sellega kaasneb. 1960ndate ja 1970ndate kontseptuaalne kunst hõlmas tihti fotograafiat dokumentides, üürikestes skulptuurides või tegevustes. Kunstnikud ei kirjeldanud end kui fotograafid, nt Edward Rausha ütles ,, Fotograafia on minujaoks ainult mänguväljak. Ma ei ole fotograaf." Neindele kunstnikele on osutatud kui Kontseptuaal Fotograafid aga neid kes aksutasid fotograafiat ulatuslikult nagu John Hilliard ja John Baldessari on rohkem kirjeldatud kui ,,kunstnikud kes kasutavad fotograafiat".
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka a...
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM...
tulevaste põlvkondade jaoks? Või on peatselt saabuv loodusvarade puudus nii ohtlik, et viib tulevase elustandardi kollapsini? See küsimus ei ole uus ja värske. Kui tootmine baseerus kohalikel varudel, oli selline puuduse kartus üldteada. Tööstusrevolutsioon tõi kaasa söe kasutamise ja kartuse söevarude lõppemise ees. 13 Ka 1970ndate aastate energiakriis tõstis uuesti teema päevakorda. Tõdeti, et toodang on üldiselt väga energiamahukas. Toonase energia hinnatõusu põhjused olid tegelikult küll poliitilised, mitte varude nappusest tulenevad. Ometi hakati hinnatõusu mõjul tegelema energiakokkuhoiuga. 1990ndate lõpus aga oli energia reaalhind langenud 1970ndate eelsele tasemele. Pikaajalised hinnamuutused Mitmete loodusvaradega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel ning HIND väljendab ootusi ja arvamusi
väldetega) Küsimused artiklite kohta (artiklist loetu seostamine loengus kuulduga on ülimalt teretulnud): 1. Mis on etnolingvistiline vitaalsus ja kuidas seda mõõdetakse? Martin Ehala artikli põhjal (Etnolingvistiline vitaalsus ja selle mõõtmine. Teoreetiline keeleteadus Eestis II. 2006, lk 68-84) etnolingvistiline vitaalsus - mingi keelt kasutava rühma võime säilitada oma keelt Etnolingvistilise vitaalsuse mõiste võeti kasutusele 1970ndate keskel, tähistamaks rühma võimet „käituda eristuva ja aktiivse kollektiivse üksusena gruppidevahelistes suhetes”. Mida kõrgem on rühma vitaalsus, seda enam on ta võimeline eristuma ja toimima kollektiivselt, mida madalam on vitaalsus, seda suurem on oht, et rühm lakkab olemast ja selle liikmed assimileeruvad teistesse rühmadesse. Seega on vitaalsus oluline näitaja, mis mõjutab keele säilitamist või keelevahetust. Varastes uuringutes eeldati, et vitaalsus väljendub
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People ...
Esimene leid tuli välja 1924. a, kutsutakse leiukoha järgi Taungi beebiks. Uurijad pidasid seda oluliseks vahelüliks inimese ja ahvi vahel, kuid teised teadlased seda eriti ei uskunud. 1912.a leiti Inglismaal ka ühe kolju kild, mille avastas amatöörarheoloog. Taungi kolju oli nagu ahvil, alalõualuu nagu inimesel. Inglismaal oli olukord vastupidine. 50 aastat usuti seda, kuid siis avastati, et Inglismaalt leitud kolju oli võltsing. Australopiteegi kõige edukam esindaja leiti 1970ndate alguses Etioopiast, nimeks pandi biitlite laulu järgi Lucy. See sai kuulsaks, sest temast leiti üpris palju luid. 1976. a leiti Tansaaniast australopiteegi jalajälg, mille vanuseks on 3,6 mln aastat (vulkaanituha sisse jäänud jäljed). Ilmselt käisid seal isane ja emane australopiteekus, isase jälgedes käis võibolla ka mõni nooruk või oli isasel laps kukil. Australopiteegid on olulised lülid, sest nemad kõndisid kindlasti kahel jalal ja olid esimesed, kes tegutsesid savannides
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjek...
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
Pikka aega oli M. Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelaseks on autorilähedane minajutustaja. Viimase teosest teosesse muutumine annab pildi kirjaniku elutunnetuse teisenemisest. 1960ndatel aastatel oli peategelaseks noor, avarate vaimsete huvidega inimene. Valuliselt elab läbi inimsuhete poolikust. Sügavamaks pingeallikaks on elumõtte küsimus. Peategelane püüdleb keskpärasusest ja argilisusest välja. 1970ndate aastate algusest süveneb äratundmine, et ideaali poole liikumine on ülimalt keerukas. Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisiainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Eakohase tõsimeelsusega avastavad abituriendid elamise ja inimeseolemise põhitõdesid. Maksimumi kartmata püüavad nad määrata oma ideaale
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
isiksuse, sotsiaalse ja kultuuri kogemustega. On selgeks tehtud, et sport üldiselt ei põhjusta muutusi atleetide või pealtvaatajate isiksuses. III. LAPSED JA ORGANISEERITUD SPORT 72 Sotsioloogid on spordis osalevate lastega seotud uuringutes pööranud tähelepanu peamiselt erinevat tüüpi spordiprogrammide vaheldumisele ja/või keskkonnale. 1970ndate aastate uuringutes selgitati välja peamiselt seda, mida inimesed arvavad noortespordist, eriti võistlusele orienteeritud keskkonnas (Donnelly, 1993). Tänapäeval on vanemad, treenerid ja programmikoostajad sellest valdkonnast enam teadlikud ja nad arvestavad seda spordiprogrammide välja arendamisel ning on tehtud mitmeid teadusuuringuid selleks, et need programmid teeniksid noorte huvisid parimal viisil.
Oli erinevatel aegadel Aserbaidzaani Kirjanike Liidu esimees, kinematograafiaminister. Mitmel korral valiti ülemnõukogu saadikuks. Isamaasõja aastail elas Krimmis, töötades rindelehes. Pärast sõda kirjutas luuletuse ,,Lenin", mille eest sai 1951 NSVL Riikliku Preemia (poeemi kirjutas ta üle kümne aasta). 24 Naine polnud oma mehega rahul, arvates, et kui oleks teadnud, et too selleine värdjas on, polekski ta temaga abiellunud. 1960 sai Aserbaidzaani Rahvaluuletaja aunimetuse. 1970ndate algul oli Aserbaidzaani nimekamaid luuletajaid ja tõlkijaid (Puskini, Lermotovi, Heine, Hikmeti jt luule). Suri 1981 suhkruhaigusesse. Nii klassikalise kui ka rahvaluuletraditsioonin taustal esindab R. Rza moodsat suunda. Tema tardunud võtmesõnadeta nn lihtne kujundisüsteem ja värsivabadused põhjustasid Aserbaidzaanis kirglikku väitlemist tema luule üle (eriti aga värvide tsükli üle), Rühma noorte luuletajate puhul võib rääkida R. Rza koolkonnast. L
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
sionaalne tähendus ei saa olla argument sellesama konventsionaalse tähenduse muutumise ega isegi teadliku muutmise vastu. Sobivalt mõjukas indiviid või rühm (terminikomisjon, seaduseelnõu koostaja, populaarne avalik esineja vms) saab konventsiooni nö otsustuskorras hetkega ära muuta ning pisema nihutamise võimalus on teistelgi. Keel ei erine siin millegi poolest teistest elualadest: muidugi võib inimene olla seisukohal, et talle meeldivad (või ei meeldi, ükskõik) 1970ndate muusika, 1950ndate autod ja 1930ndate eesti keel. Aga sellisel maitse- eelistusel ei saa kuidagi olla mingit teadusliku põhjendusega normatiiv- set jõudu teiste inimeste muusikavaliku, liikumis- või väljendusviisi üle. Esimest kaht olekski absurdne kujutleda, aga keele alal millegipärast siiski talutakse igasuguse objektiivse põhjenduseta sekkumist teiste inimeste maitse-eelistustesse. Sellega on tähenduseliikide loend ka ammendatud. Niisiis, kui keegi
Erakorralise seisukorra ajal on presidendi pädevuses: 1.annab kas omal algatusel või valitsuse ettepanekul kaitseväe juhatajale korraldusi kaitsejõudude kasutamiseks põhiseadusliku ohu kõrvaldamise eesmärgil 2.määrab , kellel on erakorralist seisukorda puudutavates küsimustes sõnaõigus valitsuse istungitel. Sõjaseisukorda saab põhiseaduse kohaselt välja kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral. Agressiooni mõiste on defineeritud ÜRO poolt 1970ndate aastate alguses. Sõjaseisukorra saab välja kuulutada nii Riigikogu kui president. President saab seda teha agressiooni korral. Sel puhul kuulutab president välja ka mobilisatsiooni ja nimetab kaitseväe ülemjuhataja. 61 Presidendi pädevus sõja ajal ja rahu ajal on ühesugune -- ta nimetab valitsuse ja kaitseväe juhataja
Lisaks sellele võivad mustrid osutuda kasulikuks viiteallikaks kõigile veebisaidi tegijaile, kes ei ole selle valdkonna asjatundjad. Mustrid võivad olla ka ühiseks suhtluskeeleks professionaalidele, mille abil selgitada, mida vajatakse ja miks, olenemata lahenduseni jõudmise tehnilisest poolest. Mustrid ei välista ega asenda vajadust kasutaja kaasamiseks. Vastupidi, nagu mõistegi väljendab, on kasutaja konkreetne kogemus kasuks. 2.5.1 Mõisted Mustrite paradigmat arendas 1970ndate lõpul Christopher Alexander, arhitektuuriprofessor Berkeley Ülikoolis, eesmärgiga hõlbustada komplekssete linnaplaneerimis- ja ehitusprobleemide lahendamist. Alexander'i arvates tulenes 1960ndate aastate arhitektuuri madal kvaliteet osaliselt ühtse linnaplaneerimismetoodika puudumisest. Ta märkis, et linnaplaneerimine ja -ehitus ei arvestanud konkreetset kogemust ja projektid ise olid eemaldunud kasutaja tegelikest vajadustest. See viis
Funktsionalismi mõiste kasutamisel on rõhutatud meetodit, mis sai arhitektide ja disainerite loomingus valitsevaks alates 1920. aastate manifestist. Modern Movement (MoMo) ja sellega seotud kujundus oli murrang traditsioonilistes väärtustes, uskumustes ja kunstivormides, mis olid esinenud sajandeid. See oli radikaalne väljamurdmine klassikalistest traditsioonidest, olles olemuselt just funktsionalistlik lähenemine. MoMo liikumine algas 1945.a ning kestis pea 1970ndate lõpuni. 1910-1920ndatel oli küll Euroopas modernseid aedu rajatud, kuid nende üleüldine levik ei alanud enne 1930ndaid. Olles olemuselt küll funktsionalistlik, ei tähenda modernism siiski monoliitset ideoloogiat, eriti maastikuarhitektuuri kontekstis. On üldse raske tuvastada, kas modernismi kui sellist maastikuarhitektuuris eksisteerib. Erinevalt arhitektuurist ei ole siin ette näidata selgesti eralduvat liikumist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
