SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 A...
940 0,863 4315 189 18,37467 45 3,8066624898 945 0,863 4315 190 18,458 45 3,8066624898 950 0,863 4315 191 18,54133 45 3,8066624898 955 0,863 4315 192 18,62467 45 3,8066624898 960 0,863 4315 193 18,708 45 3,8066624898 965 0,863 4315 194 18,79133 45 3,8066624898 970 0,864 4320 195 18,87467 40 3,6888794541 975 0,864 4320 196 18,958 40 3,6888794541 980 0,865 4325 197 19,04133 35 3,5553480615 985 0,865 4325 198 19,12467 35 3,5553480615 990 0,865 4325 199 19,208 35 3,5553480615 995 0,865 4325 200 19,29133 35 3,5553480615 1000 0,865 4325 201 19,37467 35 3,5553480615 1005 0,865 4325 202 19,458 35 3,5553480615 1010 0,865 4325 203 19,54133 35 3,5553480615 1015 0,865 4325 204 19,62467 35 3,5553480615 1020 0,865 4325 205 19,708 35 3,5553480615
Tarvo Puri Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna 1. Klassikaline notariamet Notariameti pidamine ja notarina tehingute tõestamine on Euroopa õigusruumis traditsiooniliselt olnud rangelt reglementeeritud ja oluliste piirangutega, lisaks seotud keeluga pidada samal ajal muid ameteid või tööalaselt muude valdkondadega seotud olla. Eesti asjaomane reeglistik oli alates vabakutselise notariaadi loomisest 1. novembril 1993 kuni viimase ajani samalaadne, notar võis tehingute tõestamise ja kinnitamis- toimingute tegemise kõrval tegeleda vaid teadusliku või pedagoogilise tööga. Klassikalised notariametis tehtavad toimingud jagunevad tõestamiseks (täistõestusega lepingud: kinnisasja müük või koormamine, äriühingu asutamine jne) ja kinnitamiseks (lihttõestused: allkirja kinni- tamine, ärakirja kinnitamine jne). Täistõest...
myyrivahe.ee/ 06.03.2009 http://www.antonina.ee/ 12.03.2009 http://www.astelia.ee/index.php 20.03.2009 http://www.bliss.ee/ 01.04.2009 http://www.tuleohutus.ee/ 19 Lisad Laenusumma : 200000 EEK Intress : 8% Tähtaeg : 60 kuud Nr. Kuupäev Laenusumma Põhiosa makse Intress Kokku makse 1 10.05.2009 200 000,00 kr 2 722,00 kr 1 333,00 kr 4 055,00 kr 2 10.06.2009 197 278,00 kr 2 740,00 kr 1 315,00 kr 4 055,00 kr 3 10.07.2009 194 538,00 kr 2 758,00 kr 1 297,00 kr 4 055,00 kr 4 10.08.2009 191 780,00 kr 2 777,00 kr 1 279,00 kr 4 055,00 kr 5 10.09.2009 189 003,00 kr 2 795,00 kr 1 260,00 kr 4 055,00 kr 6 10.10.2009 186 208,00 kr 2 814,00 kr 1 241,00 kr 4 055,00 kr 7 10.11.2009 183 394,00 kr 2 833,00 kr 1 223,00 kr 4 055,00 kr 8 10.12
Folkloristika alused. Lisamaterjale Tiiu Jaago, 2005 päis Terminoloogia sisukord Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Folkloori mõiste piirid erinevates teadustraditsioonides Rahvaluule korduvus ja muutuvus: rahvaluuleteaduse põhimõisted 1. Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Eesti folkloristikas on rahvaluule mõiste piiritlemisel lähtutud aineloendist, tunnuste (sh rahvaluule levikutehnikast tulenevast) loendist, pärimuskultuuri toimimise kirjeldamisest. Lähemalt Tiiu Jaago, Eesti rahvaluule mõiste kujunemist, ajakirjas Mäetagused nr 9, 1999, lk. 70-91. Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vaj...
192. 1 1 1 1 193. 1 1 1 1 194. 1 1 2 2 195. 1 1 3 2 196. 1 1 1 1 197. 1 1 5 5 198. 1 1 2 2 199. 1 1 1 1 200. 1 1 3 2 201. 1 1 4 3 202
meetodite tutvustamist: olfaktomeetria, välimõõtmised, elanikkonna paneelid, küsimustikud, modelleerimine. Lisaks testitakse ekspertrühma liikmete haistmise vastavust standardile EVS:EN 13725:2005 (n-butanooliga), et oleks tõestatud ekspertrühma liikme nõuetekohane haistmine. Antud projekt on esimene etapp kavandatavas koostöös VTT-ga. Järgmise projektina oleme ette näinud koolituse Eestis, kus toimuks Eesti ja Soome vaheline kogemuste vahetamine. Taotletav summa 197 000.- krooni. 3. Keskkonnaministri määrus ,,Lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu" (RTL, 2004, 133, 2048) jõustus 17.10.2004 ning reguleerib ekspertrühma poolt kasutatavaid lõhnaaine esinemise määramise meetodeid. Hetkel kasutab ekspertrühm lõhnaaine esinemise määramiseks hajumissuuna meetodit. 2006. a algusest hakkab kehtima uus lõhnaaine esinemise
Eesti pinnal. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni kaks kolmandikku kogu Eesti rahvastikust. Arvatavalt oli siis eestlaste arvuks 150 000 kuni 170 000 inimest. [6] Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku.[4] 5.Peeter I Peeter I kasutas saksapärast nime Peter aga nimi "Peeter Suur" osutab lisaks valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule ( ta oli 197 cm kuni 204 cm pikk). · Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser)31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 16131917. · Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.........................................................................................4 1.2. Elkonin mängust..............................................................................4 1.3. Esemeline tegevus............................................................................5 1.4. Mängu arengu aspektid.........
1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõn...
1 20.1 12.9 11.8 17 181 1 MA 359.5 3.5 17.4 17.6 0 0 0 17.5 182 1 MA 21 6.5 19.6 19.5 0 0 0 19.55 186 1 MA 18.5 9.7 20.7 20.8 22 15.7 0 20.75 188 1 MA 9.5 11.5 20.1 20 0 0 0 20.05 189 1 MA 2.5 12.4 20.7 20.6 0 0 0 20.65 191 1 MA 8 14.5 17.2 17.1 2 0 0 17.15 192 1 MA 26.5 10.3 19.7 19.6 0 0 0 19.65 197 1 MA 60 14 19.2 19.3 21.5 0 0 19.25 201 1 MA 70 5.7 17.5 17.4 0 0 0 17.45 202 1 MA 71.5 2.1 20.8 21.1 23.7 0 0 20.95 207 1 MA 91.5 6.9 17.8 17.9 0 0 0 17.85 212 1 MA 123 11.7 17.7 17.5 0 0 0 17.6 213 1 MA 120 14.8 19.2 19.2 21.4 15.6 0 19.2 217 1 MA 138 14.7 20.1 20.1 0 0 0 20.1 218 1 MA 131 8.7 20.4 20
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Merilyn Ohtla INFLATSIOONI PÕHJUSED, LIIGID, TAGAJÄRJED JA JUHTIMINE Referaat Juhendaja: Nadežda Ivanova Tartu 2015 1 Gh SISUKORD Sd................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1.INFLATSIOON............................................................................................... 4 1.1.Põhjused................................................................................................ 4 1.2.Liigid..................................................................................................... 6 1.3 Tagajärjed...................
.leedulased 1 813 1 787 1 767 ..sakslased 1 612 1 600 1 600 Rahvus teadmata 6 142 6 907 8 140 9 Rahvaarv vanusrühmade järgi, 1. jaanuar 2012 Aasta Kokku 014 1564 65+ Vanus teadmata 2012 1 318 005 206 130 882 294 229 494 87 2011 1 320 976 204 308 889 289 227 285 94 2010 1 323 323 201 603 893 581 228 028 111 2009 1 324 260 199 164 896 336 228 640 120 2008 1 325 408 197 382 898 283 229 612 131 2007 1 327 484 198 335 900 773 228 220 156 2006 1 333 028 201 422 907 240 224 171 195 2005 1 339 168 207 369 909 763 221 775 261 2004 1 344 526 215 124 910 986 218 109 307 2003 1 351 527 224 321 912 171 214 679 356 2002 1 358 073 233 440 913 832 210 407 394 2001 1 365 633 242 207 915 473 207 535 418 2000 1 372 438 250 567 916 219 205 211 441 IIVE 2012. aastal registreeriti Eestis 14 056 elussündi ning 15 450 surma, loomulik iive oli seega -1394
Piimatööstuse üldseadmed 1. Püsi- ja demonteeritavad liited Liiteid jaotatakse püsi-ja demonteeritavateks liideteks. Tüüpiliseks püsiliiteks on keevisliide. See ühendab detaile keevisõmbluse abil. Keevitamisel sulatatakse detailide ühenduskohta metalli (vms). Tekkiva sulami ja sulami hangumisel saadakse detailide liitekohas püsiv ühendus. Sulamiseks vajalik temperatuur luuakse kas elektrilise kaarleegi või intensiivse gaasileegi abil. Enne keevisliiteid kasutati neetimist...kasut. senini seal, kus ei tohi materjali nende liitmiseks kuumutada. Demonteeritavate liidete tüüpnäide on keermesliited, mis saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad selliseid detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hoolduseks või remondiks. Poldi ja mutri keeramisel tekib teljesuunaline jõuvektor, mis märgatavalt suurendab keermete ...
Praegu teatakse, et plaatinal on palju isotoope. Kaunitaride sõrmedes sirav plaatina koosneb 5 stabiilsest (192Pt, 194Pt, 195Pt, 196Pt, 198Pt) ja ühest radioaktiivsest isotoobist (190Pt). Viimase poolestusaeg on 6,9 x 1011 aastat ja tema osa plaatina üldmassis on väike (0,0127 %). Kõige enam leidub plaatinat, mille massiarvud on 195 (33,8 %), 194 (32,9 %) ja 196 (25,2 %). Teadlased on loonud ka 20 plaatina kunstlikku isotoopi. Neist enimkasutatavad isotoobid 197 (poolestusaeg 17,4 tundi) ja 199 (poolestusaeg 31 minutit). Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit - PtAs2 , kuperiit - PtS, bregiit - (Pt,Pd,Ni)S, heversiit - PtSb2. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (77-81 %Pt, 20-14 %Fe) ja polükseen (80-92 %Pt, 10-6 %Fe), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Esimene ja tähtsaim plaatinametall on plaatina
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
45-49 585 6,56% 296 -6,71 288 6,38 50-54 633 7,09% 319 -7,23 314 6,96 55-59 609 6,82% 308 -6,98 301 6,67 60-64 450 5,04% 224 -5,08 226 5,01 65-69 380 4,26% 182 -4,13 198 4,39 70-74 362 4,06% 164 -3,72 197 4,37 75-79 334 3,74% 143 -3,24 191 4,23 80-84 256 2,87% 100 -2,27 156 3,46 85-89 139 1,56% 45 -1,02 94 2,08 90-94 50 0,56% 12 -0,27 38 0,84 95-99 8 0,09% 1 -0,02 7 0,16 100+ 1 0,01% 0 0,00 1 0,02
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A cmp B (võrdlustehe) F1=shr A (nihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A nor B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 L -704 -176 -704 -224 0 0 false 5 0 L -656 -176 -656 -224 0 0 false 5 0 L -608 -176 -608 -224 0 0 false 5 0 L -560 -176 -560 -224 0 0 false 5 0 x -727 -260 -682 -257 4 24 B(3) x -681 -259 -636 -256 4 24 B(2) x -629 -260 -584 -257 4 24 B(1) x -577 -259 -532 -256 4 24 B(0) x -337 -259 -292 -256 4 24 A(0) x -389 -260 -344 -257 4 24 A(1) x -441 -259 -396 -256 4 24 A(2) x -487 -260 -442 -257 4 24 A(3) L -320 -176 -320 -224 0 0 false 5 0 L -368 -176 -368 -224 0 1 false 5 0 L -416 -176 -416 -224 0 1 false 5 0 L -464 -176 -464 -224 0 0 false 5 0 154 -176 -96 -32 -96 0 2 0 5 150 -32 -144 48 -144 0 2 0 5 w -32 -128 -32 -96 0 150 -32 -48 48 -48 0 2 0 5 w -32 -96 -32 -64 0 w -32 -160 -176 -160 0 w -176 -160 -176 -112 0 w -176 ...
Oskar Wilde ,,Dorian Gray portree" Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. 2. (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. 3. (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk.40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. 4. 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab Henry`t kodus ning lobiseb Henry`ga. naisega muusikast. Pärast seda, kui Henry hoiatab mitte abielluda, räägib Dorian Henry-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et Dorian on kihlunud. 5. (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele...
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida üh...
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Kairi Press KAKSKEELNE LAPS JA TEMA ÕPETAMINE Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Eelised ja puudused kakskeelse lapsega................................................................................ 4 LASTEAED............................................................................................................................. 6 Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale?..................................................................... 6 KOOL...................................................................................................................................... 8 Kakskeelne kool?......................................................
osa 5. Seondliited 1. Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet? Tihvtide liigid on: 1. SILINDERtihvtid: · püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel; · ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad; 2. KOONUStihvtid: ...
Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määrus nr 144 Vabariigi Valitsuse 28.04.2006 määrus nr 105 20. Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 20.06.2000 määrus nr 193 21. Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 17.05.2001 määrus nr 173 22. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 määrus nr 197 jõustumiskuupäev 01.07.2004 23. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks Vabariigi Valitsuse 07.02.2001 määrus nr 50 24. Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määrus nr 223 (jõustus 1.07.2004) 25. Kutsehaiguste loetelu Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määrus nr 66
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõr...
Kas teate, et haavpuust sauna materjal oli vanadel rahvastel juba teada. Haavpuust tehti kaevu kaaned ja sauna lavad. Sellepärast, et haavapuu omab head omadust, desifintseerijana.Temas olevad puumahlad hävitavad baktereid ja muid mustuse jääke . Temas on looduslik antiseptilne toime Ta hoiab kevu vee puhtana, niiskuse bakteritest,hallituset ja erinevatest seente ollustest.jne.. Sauna ruumis aga hävitab need bakterid, mis inimese keha pealt higistades väljuvad. Meie keha puhastusel on selle puul ka energeetilise keha puhastaja roll. Tema mahlad eraldavad fenütoolseid lõhnu. Nende elementide kiirgus korrastab meie vaimset keha . mina kasutan seda energeetilise keha ja pingete maha laadimiseks. Rääkimata koore aluset kihist, mida kraabiti ja pandi mädanike eemaldamiseks haavadelt Joodi ka väga lahjat teed ja see puhatas meie parasiitset sise maailma. Kindlasti sellisel juhul võetakse koort okste pealt ja kraabitakse koore alust ...
ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. 9. Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõpilaste nimekirja. Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40). 11. Külalisüliõpilane on mõnda teise kõrgko...
1.1 Konfliktiga toimetulekuoskused Konflikti on defineeritud kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; vaimset võitlust; arvamuste ja eesmärkide vastuolu teravnemise piirjuhtumit; lahkheli, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema (Lacey 2002:25). Inimesed on erinevad ja niikaua kui eksisteerivad erinevused, tekivad ka konfliktid. Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Ilma vastandlike arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes ...
172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmi...
sh muud halduskulud (amordita) 91 740 113 000 139 500 Finantskulud Intressid jms 0 0 0 Kasum majandustegevusest 117 317 314 200 406 200 keskmine töötajate arv 5,67 7,67 9,67 lisandväärtus töötaja kohta 139 834 183 520 197 673 käiberentaablus 9% 15% 14% 4. aasta 2010-2011 4 140 000 0 32 300 128 0 4 140 000 Näiteks kui ettevõtja käive tekib esimesel aastal 4. tegevuskuul, siis jagatakse 3 esimese aasta käivete summa 33ga (9 kuud + 12 kuud + 12 kuud) ja korrutatakse 1 381 000 12ga. 0 3 000 0 13 000 8 000 25 000 0
I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõ...
Aforismid 1. Parim vabatahtlik tee õnne juurde - juhul, kui te olete kaotanud rõõmsa meele - on ajada selg sirgu ja käituda ning rääkida nii, nagu oleksite juba õnnelik. 2. Kõverad teed ei vii iialgi sihile ! 3. Kõik on inimese enda teha ja ometi laseb ta kõik ainuüksi arguse pärast on nina alt mööda. 4. Imeteod pole mitte selleks, et kedagi uskuma pöörata, vaid selleks, et hukka mõista. 5. "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." - Judith Stern 6. Naer - siseorganite sörkjooks. 7. "Eile ma olin tark. Seepärast tahtsin muuta maailma. Täna olen arukas. Seepärast muudan ma iseennast." - Sri Chinmoy 8. "Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada." - O. Wilde 9. "Kui kõik on hullud, ei mõista seda keegi hukka. Kui aga tarkus on üksi, peetakse seda kohe hulluseks." - B. Gracian 10. Targad inimesed oleks täiesti üki, kui rumalad ei peaks neid omasugusteks. 11. "T...
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 3. teema: puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 14-31, 36-39). Probleemsituatsioon. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 15. Looduse ja kogemuse vahekord. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 16, 17. Kogemuse struktuur; Kant ja Aristoteles kategooriatest . Kaemus vahendab meile veel mitte-struktureeritud meelemuljete mitmekesisust, ajas ja ruumis lokaliseeritud optilisi, akustilisi ja teisi meelemuljeid. Me võiksime ju kujutleda, et meie meeleliste ettekujutuste mitmekesisus pole midagi enamat kui üksteisele järgnevate muljete vool ilma igasuguse seoseta nende vahel. Kuid tegelikult on ettekujutuste mitmekesisusele alati iseloomulik ka mingit laadi seostatus ehk ühtsus. Kui me omistame ettekujutuste mitmekesisusele ühtsuse, siis omistame me Kanti arusaama kohaselt sellele midagi niisugust, mis on täiesti erinev tema tajutavatest omadustest – näiteks värvidest ...
FLAJ.05.099 Keskaja klooster Mirja Meriste Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Magistriõpe, 1. aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 11...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
, 59. Boeing 767 kumbki mootor avaldab lennukile veojõudu 97000 N. Kui suur on ühe mootori võimsus, kui lennuk lendab 250 m/s? Lahendus: Meil on teada 97000 N mootori veojõud 250 / lennuki kiirus ? Otsime mootori võimsust / ⇒kuna ja , siis saame asendades, et = 197 000 N *250 m/s = 49250000 Nm/s ehk 4,93 W Vastus: lennuki ühe mootori võimsus on 49,3 MW 60. Jooksja, kelle mass on 50.0 kg, peab jõudma treppe pidi 443 m kõrguse Sears Toweri tippu 5.0 minutiga. Kui suurt võimsust on vaja arendada? Lahendus: m = 50 kg h = 443 m t = 15 min = 900 s P=? / , kus töö saab avaldada – antud juhul ja , seega leiame antud juhul võimsuse
Saabuma ja maanduma hakkasid 13 400 Ameerika ja peaaegu 7 000 Briti langevarjurit.45 ,,Kell 01.30 hakkas laiali hajutatud ringis Ste-Mére-Eglise'st kagus maanduma 101. diviisi langevarjurite peamine osa."46 Nii mahukas operatsioon ei jäänud sakslastele märkamatuks, ning seetõttu 41 Ambrose. Lk. 191 42 Flanagan, E. M., Jr. Airborne : A Combat History of American Airborne Forces. Westminster: Ballantine Books, 2003. Lk.179. 43 Op. Cit. Lk. 159. 44 Flanagan. Lk. 182. 45 Ambrose. Lk. 197. 46 Flanagan. Lk. 183. sattusid lennukid ja langevarjurid vaenlase tule alla. ,,Kuna 82. diviis järgnes 101. diviisile üle Cotentin'i poolsaare, olid sakslaste õhutõrjeväed palju paremas valmisolekus 82. diviisi ülelennu ajal."47 Halvad ilmastikutingimused ja sakslaste õhutõrje külvasid lendurite seas üsna suurt segadust. Paljud piloodid hakkasid õhutõrje tule eest põiklema ning kaldusid seetõttu kursilt kõrvale. Samuti ei aeglustatud lennukit tihtipeale seetõttu õigele
Kullman, B. (2002). Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. (ISBN 9989-9278-6-9) Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis Bellis Kullman Intratsellulaarse sümbiogeneesi käigus on enamus protomitokondri geene transformeerunud peremees–tuuma horisontaalse geeniülekande (HGT) käigus. Võrreldes erinevate seente mitokondriaalseid genoome (mtGenoom), on jälgitav kodeerivate järjestuste asendumine mittekodeerivatega kuni nende kadumiseni. Pärmirakus ei muutu mtGenoom ja tuumagenoom üksteisest sõltumatult. Võimalik, et HGT mitokondri ja tuuma vahel on siiani käimasolev protsess. Seenerakus esineb palju viirusi ja plasmiide, mis võivad osaleda geenide ülekandel erinevate organismide vahel. Plasmiid võib olla mtGenoomi koosseisus või iseseisvalt paljuneda ja omada kindlaid funktsioone (raku kasvu pidurdamine, vana...
PIKEMAAJALINE GLOBAALNE EESMÄRK: Kui suuri muutusi ei tehta, soojeneb kliima tõenäoliselt selle sajandi lõpuks 5ºC võrra võrreldes 1850-1900 keskmisega, mis toob kaasa ohtlikud muutused, seetõttu lepitud kokku, et soojenemine peaks jääma alla 2ºC. Viimane UNEP aruanne: isegi Pariisi leppega ei saavutata 2ºC soojenemise lage, vaja täiendavaid tegevusi. RAHVUSVAHELINE REGULATSIOON: ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsioon (1992). Ratifitseeritud 197 riigi poolt. Eesmärk: kasvuhoonegaaside koguse piiramine tasemele, mis ei põhjustaks ohtlikke inimtekkelisi kliimamuutuseid. Eesmärk peab saavutatud olema ajaga, mis võimaldaks ökosüsteemidel kliimamuutustega kohaneda. Eesmärgi täitmisel ei tohi ohtu sattuda toidu tootmine ning majanduslik areng peab olema jätkusuutlik. KUIDAS TOIMIB: Iga-aastased osapoolte konverentsid; Pariisi kliimakonverents (COP 2015); Jõustus, kui ratifitseeris 55 osalist, kelle tekitatud emissioonid
Sisukord 1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) .................................... 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) ................................................................. 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) ............................................................................ 4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (18...
ilmumata (KaLS § 66 lõige 4). Näiteks kui isikul on õigus saada hüvitist kolmes osas, kuid ta ei ole ilmunud enne teise osa väljamaksmist arstlikku komisjoni ja samal ajal jõustub ka käesolev muudatus, siis ei ole isikul enam õigust teise ja kolmanda osa väljamaksmisele, kuna ta on KaLSi mõttes loobunud hüvitisest. 6 Paragrahviga 2 muudetakse KVTSi. Paragrahvi 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks KVTSi § 197 lõiked 37. Eelnõu kohaselt kaotatakse alates 1. aprillist 2013. a kehtiva ühekordse hüvitise ositi väljamaksmine ja ühekordne hüvitis makstakse välja korraga. 1. aprillil 2013. a jõustunud KVTSi ministeeriumite kooskõlastusringil otsustati Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel muuta ühekordse hüvitise väljamaksmise korda. Kuni 01.04.2013. a kehtinud kord, mille järgi hüvitis maksti välja ühekordse summana, asendati korraga, mille alusel makstakse hüvitist välja ositi
40-44 331 399 337 406 359 558 359 857 45-49 336 090 346 708 364 402 365 232 50-54 355 168 368 556 341 605 347 019 55-59 292 934 312 088 306 879 324 255 60-64 206 581 232 792 278 015 308 494 65-69 214 552 260 924 258 519 302 195 70-74 194 774 250 010 239 865 297 307 75-79 141 649 197 413 162 230 220 106 80-84 74 422 114 665 83 956 128 468 85-89 22 000 33 448 57 000 98 000 90-94 11 000 14 000 29 000 54 000 95-99 4 000 4 000 9 000 19 000 100+ 1 000 1 000 2 000 4 000 7 5.3 Rahvastiku tihedus Rahvastik paikneb suh- teliselt ebaühtlaselt.Tihe- damini on asustatud suu-
Maris Kuurberg Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti suhtes tehtud lahendid Käesolevas artiklis keskendutakse õiguskaitsevahenditele, mida tuleb riigisiseselt enne menetluse pikkuse peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumist kasutada.*1 Nimelt annavad EIK 4. jaanuaril 2012 tehtud kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise otsused asjades Urmas Velleste vs. Eesti*2 ja Juri Andre- jev vs. Eesti*3 põhjust rõhutada, et menetluse pikkusega seotud kaebuste puhul on Eestis olemas tõhusad õiguskaitsevahendid, mis tuleb esmalt riigisiseselt ammendada. Üldjuhul peaks riigisiseste otsustega vastav menetlus ka lõppema. Vaid siis, kui riigisisene otsus ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni*4 (edaspidi konventsioon) ja seda tõlgendavas EIK praktikas väljak...
4782,74 8051 9028 4040 Teeilmajaam 7032Parkettkivikate Tähispost Laud tk tk m2 318,6 197 10 2 47000 156230904,2 47000 209,8 2098 3124 51088,36
Aktsiakapital reservkapital kasum Kokku Omakapital seisuga 31.12.2006 144 872 22 855 310 087 477 814 2007. aasta puhaskasum 0 0 102 515 102 515 Fondiemissioon 214 987 0 -214 987 0 Omakapital seisuga 31.12.2007 359 859 22 855 197 615 580 329 2008. aasta puhaskasum 0 0 16 675 16 674 Reservkapitali suurenemine 0 13 130 -13 130 0 Omakapital seisuga 31.12.2008 359 859 35 986 201 159 597 004 Raha ja raha ekvivalendid rahavoo aruandes võrduvad raha ja raha ekvivalentidega bilansis. 01.01.- Eesti kroonides 31.12
hoiduda halbadest tegudest(Eetikaveeb). KÕIKJAL EI OLE USUVABADUST: Vene õigeusukirik lükkas tagasi USA välisministeeriumi hinnangu Venemaale kui eelarvamusliku usupoliitikaga riigile. USA välisministeerium nimetas novembri algul avalikustatud iga-aastases usuvabaduste raportis Venemaad riigiks, kus suhtutakse eelarvamuslikult väiksematesse konfessioonidesse. Raportit, mis annab hinnangu usuvabadustele 197 riigis, esitles ajakirjanikele USA välisminister Condoleezza Rice. Kõige halvem on usuvabaduste olukord Myanmaris, Hiinas, Põhja-Koreas ja Kuubal. Riikidena, kus võimud suhtuvad vaenulikult usuvähemustesse, nimetatakse Eritread, Iraani, 19 Laost, Saudi Araabiat, Sudaani, Usbekistani ja Vietnami. Kolmandasse rühma kuuluvates riikides Bangladeshis, Egiptuses, Indias ja Sri Lankal ignoreerivad võimud usurühmade diskrimineerimist.
Saadud dividendid 906 648 906 648 Aktsiate ostmine 0 -2 000 000 Saadud intressid 1 098 1 223 Kokku rahavoog investeerimisest -6 457 214 -12 761 891 Saadud laenud 23 387 847 21 480 008 Laenude tagasimaksed -18 262 798 -23 197 046 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -12 665 021 -13 056 833 Järelmaksu tasumine -88 903 -115 914 Makstud dividendid -3 004 336 -3 994 785 Kokku rahavoog finantseerimisest -10 633 211 -18 884 570 Rahavoog kokku 2 388 704 32 567 Raha perioodi alguses 78 190 45 623
Varud 5 Tooraine ja materjal 139 000 139 000 Bioloogilised varad 249 655 152 655 Ettemaksed varude eest 3 542 0 Kokku 392 197 291 655 Käibevara kokku 565 965 350 672 Põhivara Materiaalne põhivara 6 Masinad ja seadmed 8 309 45 484 Muu materiaalne põhivara 28 650 28 650 Kokku 36 959 74 134
FGI 1811 Proseminar (Irina Ladusseva) 2.0 AP Kab. 420 03.09.2002. Writing a term paper (this spring) and graduation paper. To get a pass: one written task (part of introduction, thesis statement) Term paper should be printed (20-25 pages long). Graduation paper should be printed (50-60 pages long). First write term paper, and choose a topic right now (theme of term paper later will be developed into graduation paper). Rights: we have a right to have a supervisor. Supervisor writes on the front page "Lubatud kaitsmisele". You need time to: 1. read the theory 2. collect material 3. regularity (1-2 hours a day deal with your paper) The first draft of term paper should be ready by March. Supervisors are: 1. Suliko Liiv (country study, grammar, contrastive studies, methodology) 2. Liliana Skopinskaja (methodology) 3. Jaanika Marley (foneetika, methods) 4. Ene Alas (translation, meth...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
