kohal" Barokk Maalikunst Maalikunst Prantsusmaal Claude Lorrain (16001682) Maastik Click to edit Master text styles lisaki ja Rebeka pulmaga Second level 1648 Third level Fourth level 149 x 197 cm Fifth level Õli lõuendil National Gallery, London Vana Testamendi lugu muutub selle ideaalmaastiku kunstiliselt austusväärsemaks. Barokk Maalikunst Maalikunst Hollandis Pieter de Hooch (16291684) Noor naine joomas Click to edit Master text styles
Kontrolltöö ,,Selges eesti keeles" Lauri Kasak, 11. b Liigtuleviku vormid (10+10=20 lauset): Ülearused saama-verbid 1. Korteriühistute moodustamine saab olema kohustuslik. Õige: Korteriühistute moodustamine muudetakse/muutub kohustuslikuks. Allikas: http://www.asso.ee/akt/index.php/et/home-est/13-news/50-1711-es 2. Vitsur: järgmine aasta saab olema raskem. Õige: Järgmine aasta tuleb praegusest raskem. Allikas: http://www.e24.ee/616644/vitsur-jargmine-aasta-saab-olema-raskem/ 3. Olen kindel, et Reinsalu saab olema tasakaalukas erakonnajuht. Õige: Olen kindel, et Reinsalust saab tasakaalukas erakonnajuht. Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ansip-olen-kindel-et-reinsalu- saab-olema-tasakaalukas-erakonnajuht.d?id=63843116 4. Suusatamise MK Otepääl saab olema mõnusas talveilmas. Õige: Suusatamise M...
2,6 2,8 3 3,12 3,36 3,6 3,64 3,92 4,2 4,16 4,48 4,8 4,68 5,04 5,4 5,2 5,6 6 5,72 6,16 6,6 6,24 6,72 7,2 6,76 7,28 7,8 7,28 7,84 8,4 7,8 8,4 9 Arvutused Ruutude I muutuja II muutuja Ruutjuur vahest summa Xi Yi Xi2+Yi2 sqrt(Xi - A*B3) A= 2,5 10 0,8 100,64 9,487232341 B= 1,587 14 1 197 13,6384594985 18 1,2 325,44 17,7202589567 22 1,4 485,96 21,7717150793 26 1,6 678,56 25,8071226116 30 1,8 903,24 29,8329947791 34 2 1160 33,8527336783 38 2,2 1448,84 37,8682925083 42 2,4 1769,76 41,8808736477 46 2,6 2122,76 45,8912581816 50 2,8 2507,84 49,8999757264
lennuväedivisjon (Rakvere ja Tartu): staap, 2 salka, tehnika-, majandus-, sanitaarjaoskond ja divisjonikomando, kokku vastavalt 96 ja 103 meest 3. lennuväedivisjon (Tallinn): staap, tehnikajaoskond, divisjonikomando, kolm tavalist salka, IV (treening) salk, kokku 111 meest. Lennukool: staap, maapealse väljaõppe jaoskond, lennuväljaõppe jaoskond, kokku 54 meest. Lennuväe baas: staap, majandus-, tehnika-, kontroll- ja sanitaarjaoskond, aviotehas, baasi kompanii ja areodroomid, kokku 197 meest. Õhukaitse Suurtükiväegrupp Tallinnas Kalamajas Kuni 1939. aastani tegutses Üksik Merelennusalk. Õhukaitse ülem oli Richard Tomberg. · Viini 1985. a. konventsioon osoonikihi kaitsest ja Montreali 1987. a. protokoll osoonikihti lõhkuvatest ainetest Konventsioon on edasisele konkreetsemale koostle alust loov raamkonventsioon, mille põhieesmärk on riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks
$ 1 5.0E-6 7.010541234668786 50 5.0 50 193 896 160 944 160 0 0.0 193 896 304 928 304 0 5.0 193 896 448 928 448 0 0.0 193 896 592 944 592 0 5.0 w 992 448 992 416 0 w 992 592 992 560 0 w 992 304 992 272 0 w 992 160 992 128 0 L 576 688 528 688 0 1 false 5.0 0.0 w 880 688 880 624 0 w 880 624 896 624 0 w 880 624 880 480 0 w 880 480 880 336 0 w 880 336 880 192 0 w 880 192 896 192 0 w 880 336 896 336 0 w 880 480 896 480 0 150 800 80 704 80 0 4 0.0 w 800 128 800 112 0 w 992 128 880 128 0 w 800 96 992 96 0 w 992 96 992 128 0 w 800 64 1008 64 0 w 1008 64 1008 448 0 w 1008 448 992 448 0 w 800 48 1024 48 0 w 1024 48 1024 592 0 w 1024 592 992 592 0 x 802 39 950 43 0 15 väärtuse 1011 detektor w 832 688 864 688 0 w 864 688 864 592 0 w 864 592 896 592 0 w 992 560 832 560 0 150 784 544 784 480 0 2 5.0 w 832 560 800 560 0 w 800 560 800 544 0 w 768 544 768 688 0 w 768 688 832 688 0 w 784 480 784 448 0 w 784 448 896 448 0 150 720 416 720 352 0 3 0.0 w 704 ...
on seal hästi arendatud meretranspordi võimalusi ja sadamaid. Rahvastik: Rahvastiku tihedus on Lääne-Euroopa regioonis Euroopa suurim. Keskmine rahvastiku tihedus (in/km2) riigiti on: · Holland 481, · Belgia 319 · Austria 98 · Sveits 181 · Prantsusmaa 112 · Saksamaa 235 · Luksemburg 178. Rahvastiku tihedus peamistes Lõuna-Euroopa riikides on järgmine (in/km2): · Kreeka 86 · Itaalia 197 · Hispaania 81 · Portugal 114 · Malta 1219 · Horvaatia 79 Linnastumine: Lääne-Euroopa linnastumise tase on väga kõrge, näiteks Austrias elab linnades 67% ja Sveitsis 73% rahvastikust. Lõuna-Euroopas on linnastumise tase regiooniti erinev: Hispaanias 79, Itaalias 70, Kreekas 63, Portugalis 55, Horvaatias 56, Makedoonias 59, Albaanias 48. Lõuna-Euroopa ja Lääne-Euroopa näol on minu meelest tegu kahe väga võrdväärse turiste meelitavate vastasega
$ 1 5.0E-6 25.510281670702206 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288 0 w 448 320 400 320 0 w 448 384 400 384 0 w 64 416 32 ...
$ 1 5.0E-6 27.727228452313398 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 672 176 672 320 0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 w 112 32 112 0 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 288 0 288 48 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288 ...
$ 1 5.0E-6 27.727228452313398 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 672 176 672 320 0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 w 112 32 112 0 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 288 0 288 48 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288 ...
Et erinevaid keeli rääkivad inimesed saaksid lihtsamini omavahel arusaadavalt rääkida, kasutatakse selleks neid rohkem levinumaid keeli, mida nad on juba varem ära õppinud ja oskavad. Maailmas kasutatakse selleks kõige rohkem inglise keelt. Lisaks kasutatakse selliseks suhtlemiseks veel neid tuntumaid keeli mida räägivad maailmas väga paljud inimesed. Enim räägitvad keeled maailmas (Riigid ja maad kus neid keeli räägitakse): 1. Hiina keel – 1 miljard 197 miljonit kõnelejat (Hiina; Taiwan ja Hongkong) 2. Hispaania keel – 399 miljonit kõnelejat (Hispaania; Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigid) 3. Inglise keel – 335 miljonit kõnelejat (USA; Suurbritannia; Kanada; Austraalia; Uus-Meremaa; Iirima ja Lõuna-Aafrika) 4. Hindi keel – 260 miljonit kõnelejat (India) 5. Araabia keel – 242 miljonit kõnelejat (Araabiamaad) 6. Portugali keel – 203 miljonit kõnelejat.(Portugal; Brasiilia ja Mosambiik) 7
8 s (kergekaal) Kristjan 193 Berliin kreeka-rooma Palusalu 6 maadlus (raskekaal) Johannes 193 Berliin kreeka-rooma Kotkas 6 maadlus(raskekaal) Ants Antson 196 Innsbruck kiiruisutamine 4 (1500m) Svetlana 196 México naiskondlik florett Tsirkova 8 Jaan Talts 197 Münchenis Tõstmine(raskekaa) 2 Jüri Tarmak 197 München kergejõustik 2 (kõrgushüpe) Aavo Pikkuus 197 Montréal meeskondlik 6 maanteesõit Mait Riisman 198 veepall 0 Viljar Loor 198 Moskva võrkpall 0 Jaak Uudmäe 198 Moskva kolmikhüpe 0
Rakvere Ametikool Referaat Koostas:Helena Aare Õppegrupp: EV09 Juhendaja: Linda Ruuto Rakvere 2010 Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.
(üheprootoniliste hapete puhul numbriliselt samad). Tabel 1. Tugeva happe lahus Kasutatud mõõtelahus 0,1150 M NaOH Lisatud mõõtelahus Mõõdetud erijuhtivus ml , S/m 0 475 0,5 432 1 392 1,5 351 2 310 2,5 268 3 230 3,5 190 4 150 4,5 147 5 170 5,5 197 6 225 6,5 251 7 279 7,5 305 8 330 8,5 357 9 382 9,5 407 10 433 Arvutused: Mõõtelahuse kogus ekvivalentpunktis on Vekv = 4,2 ml, CM=0,1150 M = 0,1150 mol/l Happe hulk = Vekv·CM Happe hulk = 4,2 ml · 0,1150 mol/l = 0,483 mmol Tabel 2. Tugeva ja nõrga happe lahus Kasutatud mõõtelahus 0,1150 M NaOH Lisatud mõõtelahus Mõõdetud erijuhtivus ml , S/m 0 443
Ajakasutus Referaat-essee Käesoleva referaat-essee eesmärgiks on analüüsida inimeste ajakasutust Statistikaameti andmete põhjal. Vastavasisuline uurimus on läbi viidud kahel korral aastatel 1999-2000 ning 2009-2010.1 Siinses töös püütakse tähelepanu pöörata mõningatele erinevustele ja sarnasustele eri perioodide vahel ning võimaluse korral pakkuda muutustele või nende puudumisele ka seletusi. Uuringuga sai ülevaate nii inimeste ajakasutusest üldiselt kui ka meeste ja naiste ajakasutuse erinevustest. Eesti ei ole selle uuringu läbiviimisel ainulaadne taolist küsitlust on läbi viinud ka paljud teised Euroopa riigid. Üldkogumiks konkreetse uuringu puhul Eesti kontekstis olid Eestis alaliselt elavad 10-aastased ja vanemad isikud, välja arvatud pikka aega ehk üle aasta kindlates institutsioonides (vangla, hooldekodu) viibijad. Alalised elanikud on ...
raskustes. Saab esitles vägagi omapärast ideeautot, mis üritab elu eest uus ja huvitav olla. Ja ongi! Rõõmu ja põnevust peaks see masin pakkuma kõigile, mitte vaid paadunud Saabi fanaatikutele. Selle disainikeele nimi on Aeromotional ning see on tõesti aerodünaamiline ning äärmiselt emotsionaalne kujustus, mida PhoeniX esitleb. Jäiste LED-silmadega auto liigutab end 1,6-liitrise turbobensiinimootori abil, mis pakub 197 hj. Kõik see läheb esitelge. Tagumisi rattaid liigutab süsteemi eXWD raames 34 hj elektrimootor. 100 km/h saabub vaid 5,9 sekundiga, 100 km läbimiseks kulub aga keskmiselt 5 liitrit kütust. Tippkiirus on elektrooniliselt piiratud märgil 250 km/h, ent kindlasti pole see lagi. Renault tutvustas oma ideeautot R-SPACE 2011. aasta Genfi autonäitusel. Laurens van den Ackeri käe all valminud kolmas ideeauto R-SPACE esindab "Perekonna" faasi firma uues elutsüklil põhinevas disainistrateegias
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
Rahvaarvu kasvu graafik: Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Rahvastiku paiknemine: Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega. Lõuna- Itaalia on palju agraarsem, linnad on väiksemad ja elu on tihti palju raskem. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Keskmine rahvastiku tihedus: Keskmine asustustihedus on 197 in./km2 (2006). 10 Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Rahvastiku tihedus võrreldes naaberriikidega: Riik Asustustihedus Itaalia 197 in./km2 Sveits 181 in./km2 Prantsusmaa 112 in./km2 Austria 98 in./km2
sisuliselt hankelepingut täita 10 000 eurot odavamalt, st 294 000 eurot Instituudi möbleerimise eest. Seega tuleb nentida, et ka hankelepingu § 7.7 saaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 1 mõttes, mistõttu ei saaks Hankija ka sellele tugineda. Vastus: Hankelepingu §§ 3.1.4, 7.2 ning 7.7 on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 ning tühised VÕS § 42 lg 1 mõttes. Kas Hankijal on õigus tasaarvestada kahjunõue 4900 eurot Täitjaga VÕS § 197 lg 1 kohaselt? Eeldused: a) Kahe isiku vastastikused nõuded. Täitjal on hankelepingust tulenev nõue 304 900 eurot ning Hankijal on väidetavalt kahju hüvitamise nõue 4900 eurot. Mõlemad on nõuded on rahalised nõuded ning suunatud teineteise vastu. Seega on nõuded vastastikused. (+) b) Nõuded on samaliigilised. Eelnevalt sai märgitud, et nii Täitjal kui ka Hankijal on rahaline nõue
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub maakoores üsna palju, on seda sealt väga raske kätte saada. [1] Kuld. Kuld on väärismetall nimega aurum, lühendatult Au. Kulla järjekorranumber on 79 ning selle aatommass on 197. Kuld on kollase tooniga, pehme ja raske metall (tihedusega 19 300 kg/m3). Sulab temperatuuril (1064.18 °C). Kuld on ka hea elektrijuht. [2] Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes, terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivasm, mida leidub enamjaolt jõgedes või teistes veekogudes. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Alaskal). [2] Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis
• VÕS § 100: rikkumise definitsioon. 3. Rikkumise puhuks on kokkulepitud leppetrahv. 4. Rikkumine ei ole vabandatav. • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab. • VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud. 5. Teade leppetrahvi nõude esitamise kohta. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus TASAARVESTUS Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 197 lg 1 Nõude eeldused: 1. Vastastikused nõuded. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad. 2. Samaliigilised nõuded. 3. Aktiivnõue sissenõutav – tasaarvestaval õigus nõuda kohustuse täitmist. • VÕS § 82 lg 7: kohustuse sissenõutavus. • VÕS § 821: sissenõutavus vastastikuste lepingute puhul. 4. Passiivnõue täidetav – tasaarvestataval õigus kohustust täita.
ELEKTROONILISED JÄÄTMED Referaat Juhendaja: Karli Edo Pärnu 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3 1. ELEKTROONILISED JÄÄTMED.......................................................................................................................4 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................................8 ...
05144023 Compare and contrast the `direct` perception theory of Gibson with the `constructivist` perception theory of Gregory. Which provides a better account of human perception? Sensation involves physical stimulation of the sense organs, while perception is the organisation and interpretation of incoming sensory information. The Gestalt theorists first identified many of the principles that dominate in human visual perception. As Dowell (1995) has observed: "To perceive seems effortless. To understand perception is nevertheless a great challenge" (cited in Gross, 2005, pp 244). This essay will look at Gregory's theory and Gibson's theory of visual perception whether one or the other offers a better explanation of human visual perception. According to top-down perceptual processing theorists, perception is the end result of an indirect process that involves making inferences about the ...
Ülenurme Gümnaasium LYSSAVIIRUS Referaat Koostaja: Tanel Altement Klass: 11.b Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on marutaud...................................................................................................................... 4 1.1 Haigestunud looma(ka inimese) sümptomid.....................................................................4 1.2 Kuidas teada saada, kas loom/inimene oli ikka marutaudis?............................................ 4 2.Kui...
Estonian Business School Juhtimise õppetool MAJANDUSKRIISIDE PÕHJUSED Sissejuhatus Enne tööstusrevolutsiooni 18. sajandi lõpus dikteerisid inimkonnale majandusliku heaolu tsüklilisust paljuski ilmastik ja looduskatastroofid. Alates tööstusrevolutsioonist on majandusliku tsüklilisuse põhjused üha enam inimese ja tema loodud ühiskonna kätetöö. Majanduskriis on kogu majanduse või mõne selle sektori järsk perioodiline häirumine. Üldiselt jagatakse majanduskriisid kaheks: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik see toob kaasa majanduslanguse, mille ulatuslikkus ja suurus sõltub selle kriisi valdkonnast ja valdkonna mõju suurusest. Kriisi mõjutavad ja põhjustavad tegurid Hinna muutused turgudel Investorite eeldustest ja arvamustest sõltub raha suunamine. Kui investorid ennustavad ja eeldavad küllaldlast informatisiooni omades, milliseid liigutusi teised investorid võivad teha (investeeringute suurendami...
Pärnumaa Saunametsa tee ehitamisel küla 7,502 Saarde vald Pärnumaa Kaalu paisjärv ehitamisel Laiksaare küla 1,1 Kilingi metsakuivendus ÜP- Surju vald 11, Pärnumaa 197 projekteerimisel Saunametsa küla 1043,27 294 Surju vald Kikepera Pärnumaa Ilvese tee ehitamisel küla 10,48 Häädemeeste vald Orajõe küla,
Tallinna 21. Kool Peeter I Referaat ajaloos Sissejuhatus Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta sündis 9. juunil 1672 ning suri 8. veebruar 1725 . Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale ning teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest. Aastatel 1697 98 õppis ta Lääne-Euroopas merendust, sõjandust ja püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni. Ta oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu, ägedaloomuline ning võimekas organisaator ja väejuht. Nimi "Peeter Suur" osutab peale selle valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli (197 cm kuni 204 cm pikk). Pee...
Dorian Gray portree kokkuvõte Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud. Dorian jätab Sibyli maha, põhj...
maakond(Sardegna) Sitsiilia 15. Palermo 25 711 5 050 486 maakond (Sicilia) 16. Toscana Firenze 22 993 3 749 074 17. Trentino-Alto Trento 13 607 1 036 639 Adige 18. Umbria Perugia 8 456 906 675 19. Valle d'Aosta Aosta 3 263 128 129 20. Veneto Venezia 18 399 4 936 197 Rahvastiku asulad Suuremad linnad Elanike arv Jrk Linn Maakond (31. detsember 2010) 1 Rooma Lazio 2 761 477 2 Milano Lombardia 1 324 110
$ 3 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 L 64 32 64 8 0 1 false 5 0 L 80 32 80 8 0 1 false 5 0 L 136 32 136 8 0 1 false 5 0 L 152 32 152 8 0 1 false 5 0 L 248 32 248 8 0 1 false 5 0 L 264 32 264 8 0 1 false 5 0 L 336 32 336 8 0 1 false 5 0 x 130 -5 142 -2 0 10 A3 x 148 -5 160 -2 0 10 A2 x 185 -5 197 -2 0 10 A0 x 207 -5 219 -2 0 10 B3 x 224 -5 236 -2 0 10 B2 x 240 -5 252 -2 0 10 B1 x 167 -5 179 -2 0 10 A1 x 256 -5 268 -2 0 10 B0 L 352 32 352 8 0 1 false 5 0 x 130 -5 142 -2 0 10 A3 x 148 -5 160 -2 0 10 A2 x 185 -5 197 -2 0 10 A0 x 207 -5 219 -2 0 10 B3 x 224 -5 236 -2 0 10 B2 x 240 -5 252 -2 0 10 B1 x 167 -5 179 -2 0 10 A1 x 256 -5 268 -2 0 10 B0 w 64 40 64 32 0 I 896 592 896 576 0 0.5 I 960 592 960 576 0 0.5 L 880 608 880 632 0 1 false 5 0 L 936 608 936 632 0 1 false 5 0 w 960 608 936 608 0
Meestel on see ligikaudu 76,88 ja naistel 82,94 aastat, mis teeb mehe ja naise eluea vaheks umbes 6 aastat. Eluiga võib 12 pidada küllaltki kõrgeks, sest need näitajad ületavad Euroopa Liidu keskmised, mis on vastavalt 75,1 ja 81,6 aastat. Itaalias ei ole probleeme AIDSiga. HIVi nakatunuid on ligikaudu 140 000, mis moodustab riigi rahvastikust vähem kui 0,5%. 4.2 Rahvastiku paiknemine Keskmine asustustihedus on 197 in./km2 (2006). Asustus on ebaühtlane, hõredaimalt asustatud Alpide ja Apenniinide kõrgemad alad. Itaalias on mitu suurt linnastut (Milano 4,3 mln., Napoli 3,8 mln., Rooma 3,7 mln. Ja Torino 1,7 mln. el.), neis elab veerand kogu rahvastikust. Miljonilinnad on Rooma ja Milano, 500 000 1 000 000 elanikuga linnu on 4 (Napoli, Torino, Palermo ja Genova) ning 100 000 500 000 elanikuga linnu 37. Riik Asustustihedus Itaalia asustustihedus 197 in./km2 on suurim
27 116 411 29 309 438 556 28 029 0,96 0 9 825 1 460 0 3 285 33 560 2 145 0,65 1 593 938 4 380 0 7 300 69 216 4 424 0,61 468 4 905 1 600 0 3 630 22 313 1 426 0,39 0 1 685 31 016 0 33 216 755 195 48 266 1,45 2 164 6 817 624 0 5 324 14 258 911 0,17 102 1 197 2 016 0 5 316 11 547 738 0,14 95 1 005 0 120 2 578 2 400 153 0,06 320 183 8 030 1 920 13 235 258 151 16 499 1,25 4 108 4 829 26 801 410 28 848 752 006 48 062 1,67 0 2 464 1 825 0 3 650 39 720 2 539 0,70 1 472 1 586 4 380 0 7 300 94 419 6 034 0,83 3 168 4 081
Lauri Tarlap ütles, et nooruk on kahe aastaga muutunud mänguliselt tublisti targemaks, füüsiliselt tugevamaks ja saavutanud kindla positsiooni meeskonna algviisikus. Tarlapi kinnitusel kujutab Leedu esiliiga endast noortele ideaalset kasvulava, seal löövad kaasa noored mängumehed, kel kõrgliigas platsile pääsemiseks veel kogemusi napib. Siim-Sanderi esimesi, kuid võõrsil oli raskemaks teinud loodus. Tema kasv polnud endiselt peatunud. Juulis oli ta 197 cm pikk, kuid praegu juba kaks umbes meetrit. Tehnikat pidi ta hakkama õppima juba viis korda tühja koha pealt. Kasvu lisandudes läheb kõik paigast ära, isegi jooksmine. Nii kommenteerisid Sander-Siim ja ta isa. Kuid tegelikult lootis Sander-Siim kasvada veel 2.05 cm pikkuseks. Selline on tema jaoks normaalne pikkus. Üldiselt juba alguses kui Siim-Sander hakkas tegelema korvpalliga juba noorelt, siis arvati juba
Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Sissejuhatus Gaasilises olekus aine moleklid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata- ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppeliselt nn normaaltingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 oC) Rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Aga gaasiliste ainete mahtu võib väljendada ka standardtingimustel: Temperatuur 273,15 K (0 oC) Rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Boyle’i – Marionette’i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). P1 V2 ── = ── P V = const P2 V1 Gay – Lussac’i seadus Konstantsel rõhul kindla koguse gaasi maht on võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V V...
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
tundmatuseni veekanalid tööstusest, põllundusest. piiri ei ületa ... seda teeb Lõbustuspealinn Las Vegas saab 90% oma veest jõgi. Coloradost. Mis Euroopa riigiga võib California osariiki võrrelda? http://tucsoncitizen.com/morgue/2006/06/20/16025-cutting-off-a-lifeline/ http://www.disputedwaters.com/photoseries/08/02/2011/colorado-river- Araali lugu - kunagi oli vesi ... 197 198 200 200 200 3 9 4 8 9 Araal hääbub, sest asub ariidsel alal, kus aurumine ületab sademeid. Järve seni toitnud Amu-Darja ja Sõr-Darja jõed suubuvad kõrbeliiva, kuna nende vett kasutatakse põldude niisutamiseks või tööstuses. Samas väheneb jõgesid toitvate Pamiiri ja Tjan-Sani liustike pindala Arutle, mis looduslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed
Decimal Binary Octal Hexadecimal Base-10 Base-2 Base-8 Base-16 0 0 0 0 1 1 1 1 2 10 2 2 3 11 3 3 4 100 4 4 5 101 5 5 6 110 6 6 7 111 7 7 8 1000 10 8 9 1001 11 9 10 1010 12 A 11 1011 13 B 12 1100 14 C 13 1101 15 D 14 1110 16 E 15 1111 17 F 16 10000 20 10 17 10001 21 11 18 10010 22 12 ...
Estonian Business School Juhtimise õppetool TULEMUSJUHTIMINE Marek Falgot ja Sander Rootslane BEB-2 Õppejõud: Tõnu Kaarelson Tallinn 2013 Sisukord 2 1.Tulemusjuhtimise olemus Tulemusjuhtimine on juhtimisfilosoofia. Meie arvates on lihtsaim ja arusaadavam definitsioon tulemusjuhtimise kohta järgnev: "Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav, protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise." (Armstrong 2003) Tulemusjuhtimine on osutunud juhtimisteooriates läbimurdeliseks alates 1955 aastast, kui Peter Drucker tutvustas eesmärgipärase juhtimise kontseptsiooni. Võib kinnitada, et tegemist on laialt praktiseeritava, pikaajalise ning valdavalt positiivse hinnangu saanud teooriaga (Eensalu 2012: 197). Inimressurssi tulemuslik juhtimine nõuab juhilt nii strateegi...
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Äriõigus Referaat Koostaja: Tiia Ossipenko, Jana Versinina Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2015 Sisukord Sissehuhatus.....................................................................................................................................4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?.......................................................................5 Ettevõtlus.........................................................................................................................................7 Äriühingute liigid.............................................................................................................................9 Füüsilisest isikust ettevõtja..................................................................................................
Müügitulu 11,13 33 627 055 29 575 671 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 14 29 131 954 25 639 673 Brutokasum 4 495 101 3 935 998 Üldhalduskulud 15 2 006 091 1 985 589 Põhivarade kulum 5 1 615 179 1 376 703 Muud äritulud 16 193 700 197 313 Muud ärikulud 17 68 944 21 158 Ärikasum (- kahjum) 2 613 766 2 126 564 Finantstulud ja -kulud 18 -128 970 -26 717 Kasum (kahjum) enne maksustamist 2 484 873 2 099 847 Tulumaks 298 701 315 790 Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) 2 186 095 1 784 057
Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis.
102. Tatra-,riisipuder 100 4 3 16 109 103. Keedu makaron, nuudel võiga 210 7 9 50 318 104. Niitnuudel, lihaga (võiga) 200/10 15 23 35 422 105. Praetud omlett 150 12 24 2 290 106. Juustuomlett 150 20 24 2 321 107. Omlett keedisega 145 12 14 2 197 108. Keedetud vedel muna 1tk 5.2 4.9 0.2 68 109. Praetud munad (85 gr) 2tk 10.4 17.7 0.5 209 110. Praemunad (2 tk) praekartuliga 160 11.9 21.6 21.4 338 111. Praemunad (2 ) vorstiga (48 gr) 125 15.9 24.9 1 301 112. Praetud poolsuitsuvorst 50 9.5 19.7 0 222 113. Praetud sardellid 50 7.7 9.7 0.7 125 114
*tööstustes hea lahustina *mootorkütusena * värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel 8) 1)Etaan1,2diool ja 2)propaan1,2,3triool (valemid, rahvapärased nimetused, füüsikalised omadused, kasutusalad) 1) etaan1,2diool e. Etüleenglükool, HOCH2CH2OH Füüsikalised omadused: värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on 13 C ja keemistemperatuur on 197 C. Kasutusalad: *jahutusvedelikuna automootorites *emailvärvides, lõhkeainetes ja tehiskiu lavsaani (mittekortsuv riie) valmistamisel. 2)propaan1,2,3triool e. Glütseriin e glütserool, Füüsikalised omadused: värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline, siirupitaoline, veest raskem, hügroskoopne, mittemürgine, kuid lahtistavalt mõjuv vedelik. Sulab 19 C juures ja kuub 290 C juures.
aastal Eesti rahv 1 800 000 Aasta Rahvaarv 1 600 000 1913 954 000 1940 1 054 000 1 400 000 1959 1 197 000 1 200 000 1970 1 356 000 1 000 000 1977 1 447 000 800 000 1979 1 464 476 1989 1 565 662 600 000 2001 1 366 959 400 000
II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181-182) C. Wright Mills. Võimueliit. 1956 Vaaltes äri, valitsuse ja teiste suuremate mõju- ja võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja. Väitmaks, et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teisi sektoreid ja sealseid otsuseid, ei pea tõestama et need inimesed osalevad ühises vandenõus või on omavahel vahetus kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus sellest lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased (neil ei saa kõigil olla Harvardi kraadi ega sarnaseid väärtushinnanguid) ja alahindab konfilktiallikaid valitseva klassi seas. Nad väidavad, et ärihuvid võivad olla väga erinevad. Eri võimusektori...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Sigrid Piiri AÜTH-4 KOOLITUSPLAANI JA KOOLITUSLEPINGU KOOSTAMINE Iseseisev töö Juhendaja: lektor Liina Puusepp Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. ..........3 1. Asutuse personal..................................................................................4 2. Koolitusplaan......................................................................................6 3. Koolitusleping....................................................................................14 Kokkuvõte..........................................................................................12 Kasutatud allikad...............................................
SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 FÜÜSIKALISED OHUTEGURID.................................................................................. 3 Müra.................................................................................................................... 3 Valgustus............................................................................................................. 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID.......................................4 Psüühiline koormus............................................................................................. 4 Stress.................................................................................................................. 4 BIOLOOGILISED OHUTEGURID................................................................................5 Tööhügieen................................
keskmiselt 0,004 mg/m3. Kogu planeedi merevees on kulda ligikaudu 15 000 tonni. Muundamine teistest elementidest -20. sajandi keskel alkeemikute unistus tegelikult täitus: õnnestus sünteesida kulla aatomeid tuumareaktoris elavhõbedast. Selleks kiiritati elavhõbeda aatomi tuumi neutronitega. Kulla tootmiseks seda meetodit aga ei kasutata, kuna kulla tootmine maagist on tunduvalt odavam. 5 Isotoobid Ainuke teadaolev stabiilne kulla isotoop on 197 Au, mis on ka ainuke looduses leiduv kulla isotoop. Sünteesitud on veel 36 radioaktiivset isotoopi. Nendest kõige stabiilsema, 195 Au, poolestusaeg on 186,1 päeva ja kõige ebastabiilsem on 171 Au poolestusajaga 30 mikrosekundit. Füüsikalised omadused
VERERINGEHÄIRED HÜPEREEMIA · Arteriaalne hüpreemia arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Kliiniliselt: nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud Kongestsioon veretulv elundisse (nt sugulise erutuse korral sugutis/kõdistis) Arteriaalse hüpereemia eeldus hea südametegevus, veresoonte laienemine. - üldine ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline angioneurootiline e. vasomotoorne infektsioonide korral, veresoont laiendavate närvide erutuse korral (punastamine, soojas) kollateraalne magistraalsoo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
