Bilansiline Kuupäev maksumus Depr. määr Summa Dep kulu deprets. väärtus 03.01.2004 240 000 240 000 31.12.2004 240 000 0,2 x 220 000 = 44000 44000 196 000 31.12.2005 240 000 0,2 x 220 000 = 44000 88000 152 000 31.12.2006 240 000 0,2 x 220 000 = 44000 132000 108 000 31.12.2007 240 000 0,2 x 220 000 = 44000 176000 64 000 31.12
Fundamentaalteadus e. põhiteadus-uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. (faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid) Rakendusteadus-tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jm tarbeks. Bioloogia jaguneb kaheks: #Üldbioloogia (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia) #Eribioloogia (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia-rakendusbioloogiline meetod või protseduur, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-elus...
Milliste numbritega on tähistatud kämmal ja selg? 10 ja 27 Erinevate tõugude ristamisel inbriidingu depressiooni oht väheneb? Õige Veisetõugude klassifikatsioon jõudluse alusel! Piima-, liha- ja kahesuunalise jõuga tõud Millisel temperatuuril säilitatakse spermat? -196 Miks peab vasikas saama ternespiima võimalikult ruttu peale sündi? Ternespiim annab vasikale passiivse immuunsuse nakkushaiguste vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. ...
Dorian Gray portree kokkuvõte Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud. Dorian jätab Sibyli maha, põhj...
1 14773 1328.7 2 10000 1486 15083 1359.7 1370.0 Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass Terade tihedus 3 õhus kaalutud [g] 15243 vees 1375.7 kaalutud [g] [kg/m3] Tabel 5.21 313.64 196.7 2680.0 2 305.5 196 2790.0 atsete tulemused 5.1. Killustiku puistetiheduse määramine 5.2. Killustiku terade tiheduse määramine Tabel 5.3 5 5.3. Graafik 5.1 Liiva terastikuline koostis Läbinud [%] 0 0.5 1 1
Laenu summa 25 000 ipp intressi vpp viivise Laenamise kuupäev 01.03.2007 LS laenu s Tagasimaksu tähtaeg 01.08.2007 lkp laenami Tagasimaksu tegelik kuupäev 13.09.2007 tmt tagasim Laenu kestvus päevades 196 tkp tagasim Intressi summa 24,5 Leida: IS intressi Viivise summa 32,3 VS viivise s Tagasimaksmisele kuuluv summa EEK 25 056,75 TS tagasim Arvutuseeski
Määrata lahtritele nimed Koostada valemid Testida ja kontrollida tulemused Ajafunktsioonid Aeg on raha! ipp 0,05% Intressi protsent päeva kohta vpp 0,30% Viivise protsent päeva kohta LS 13 000 Laenu summa lkp 01.03.2009 Laenamise kuupäev tmt 01.06.2009 Tagasimaksu tähtaeg tkp 13.09.2009 Tagasimaksu tegelik kuupäev p 196 Laenu kestvus päevades IS 1274 Intressi summa VS 4056 Viivise summa TS 18330 Tagasimaksmisele kuuluv summa B3: Laenu kalkulaator Antud: ipp intressi protsent päeva kohta, vpp viivise protsent päeva kohta, LS laenu summa, lkp laenamise kuupäev, tmt tagasimaksu tähtaeg, tkp tagasimaksu tegelik kuupäev. Leida: IS intressi summa,
Määrata lahtritele nimed Koostada valemid Testida ja kontrollida tulemused Ajafunktsioonid Aeg on raha! ipp 0.05% Intressi protsent päeva kohta vpp 0.30% Viivise protsent päeva kohta ls 13,000 Laenu summa lkp 3/1/2009 Laenamise kuupäev tmt 6/1/2009 Tagasimaksu tähtaeg tkp 9/13/2009 Tagasimaksu tegelik kuupäev lp 196 Laenu kestvus päevades is 1274 Intressi summa vs 4056 Viivise summa tms 18330 Tagasimaksmisele kuuluv summa B3: Laenu kalkulaator Antud: ipp - intressi protsent päeva kohta, vpp - viivise protsent päeva kohta, LS - laenu summa, lkp - laenamise kuupäev, tmt - tagasimaksu tähtaeg, tkp - tagasimaksu tegelik kuupäev. Leida: IS - intressi summa,
Kui feeder külastab sadamat iga päeva tagant ja temaga teostatavad operatsioonid võtavad 1 päeva, tähendab sadamas meil korraga võib juhtuda 1 fiider laeva. RAUDTEETRANSPORT Vagun (platvorm) 13-470 – mahutab 1 FEU või 2 TEU konteinerit. Platvormi üldpikkus on 19,6 m, Laius 2,5 m ja kõrgus maapinnast 1,37 m. Raudtee kaudu aastas liigub 118 750 TEU. Päeva jooksul teenindab raudtee 118 750 / 364 = 327 TEU ööpäevas, millest 40% ehk 131 TEU ja 60% ehk 196 on FEU. LAEV Suurim laev, mida töödeldakse terminalis on 7000 TEU. MAERSK LANGLOOF Laeva Lipp Pikkus Laius GT DWT TEU Süvis kood 9635652 Liberia 270.0m 42m 71 112 t 80 228 t 7 000 12 m [LR] Tabel 6. Suurima laeva andmed 475 000 / 52 = 9 134,6 TEU 7 000 / 9 134,6 = 0,8 Laev külastab terminali iga 8 päeva tagant.
Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37 163,3 38 291,6 42 187,5 Akumuleeritud põhivara kulum 12 799,1 18 178,9 23 603,4 Immateriaalne põhivara 898,5 1 574,5 1 614,8 Põhivara kokku 38 061,7 39 866,1 43 802,2 AKTIVA KOKKU 148 833,8 196 512,3 280 571,2 Lühiajalised võlakohustused kokku 3 231,7 3 074,6 1 816,7 Ostjate ettemaksed 56,9 - - Võlad tarnijatele (hankijatele) 9 536,0 14 272,3 28 858,1 Mitmesugused võlad kokku - - - Maksuvõlad 2 994,4 1 622,6 2 588,2
2007 10 9 SV 30 AHV 207 100,5 0 2007 10 9 SV 30 AHV 207 118 1 2007 10 9 SV 25 AHV 208 133,8 1 2007 10 9 SV 30 AHV 222 147 0 2007 10 9 SV 25 AHV 213 140,2 1 2007 10 9 SV 40 AHV 230 157,3 0 2007 10 9 SV 30 AHV 232 171,2 0 2007 10 9 SV 16 AHV 169 54,7 0 2007 10 9 SV 22 AHV 175 172,7 0 2007 10 9 SV 22 AHV 196 104,1 0 2007 10 9 SV 16 AHV 175 58,4 0 2007 10 9 SV 25 AHV 181 74,8 0 2007 10 9 SV 25 AHV 184 84,4 0 2007 10 9 SV 22 AHV 194 97,9 0 2007 10 9 SV 22 AHV 197 111,1 1 2007 10 9 SV 22 AHV 203 95,3 0 2007 10 9 SV 32 AHV 203 118,4 0 2007 10 9 SV 22 AHV 204 118,2 0 2007 10 9 SV 22 AHV 213 131,7 0 2007 10 9 SV 22 AHV 226 161,1 0
draama "Vihurimäe" ning rockooper "Ruja". "Teeb rõõmu, et Vanemuise saalide keskmine täituvus kerkis 2008. aastal 80,8 protsendini," ütles Nõgene. "Vanemuise kolm teatrisaali mahutavad kokku kuni 1440 külastajat nii suure teatri puhul on see oivaline tulemus." 466 etendusest ja kontserdist 413 andis Vanemuise teater Tartus, 53 toimusid väljaspool Tartut. Väljaspool Tartut sai Vanemuise tegemistest 2008. aastal osa 46 196 külastajat. 2009. aastaks prognoosib Vanemuine oma külastatavuseks umbes 165 000. Kokkuvõtte Seda referaati koostades sain ma palju teada teater Vanemuisest. See on vana ja rikka ajalooga teater mis annab huvitavaid etendusi ka tänapäeval. Kasutatud kirjandus Internetist http://www.vanemuine.ee/index.php?sisu=tekst&mid=436&lang=est http://www.vanemuine.ee/index.php?sisu=tekst&mid=470&lang=est http://www.vanemuine.ee/index.php?sisu=tekst&mid=468&lang=est http://www.epl
Noolt samuti ära. Esimene katse 57.39, teine null. Viimane katse toob kullausu jälle tagasi 65.82. 1500 meetris on Nool tänu inglastest treeneritest ettevalmistusele jooksumees ja see lubab tal 4.29,48 vormistada suurvõidu 8641 punktiga Sebrle 8606 punkti ees. 2004. aastal võistles Nool oma neljandal olümpial, olles Ateena mängudel kaheksas. Gerd Kanter (kettaheide) Peking 2008 Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja. Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima VanaVigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd PärnuJaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis.
Jõud kolbmootoris gaaside rõhk kolvi kiirendus jõud gaasidestosts.inertsjõud jõud kepsule normaaljõud radiaaljõud tangensiaaljõud tsentrif.jõud pöördemomenttasakaalustamist vajav. inertsjõud [ °] p [ bar ] G a 0 m/s 2 [ ] F [N] G [ ] F0 N [ ] FS N F [N ] N FR[ N ] FT [ N ] Fr [ N ] M i [Nm] F y [N ] Fz [ N ] sin cos FG = pGA F0 =m0a0 F N =F S *sin FT =F S *sin(+ ) M i=F Tr F z =F r *cos +F 0 a 0=r 2 ( cos + *cos2 )...
VESI REFERAAT INIMESE MÕJU KESKKONNALE Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuse...
1992 aasta alguseks ei tohtinud nende kasutamine ületada 1986 aasta taset. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 1996. aastal. Vastavalt ÜRO reeglitele alates 15. jaanuarist 1997 peab Eesti täitma kõiki Montreali protokollist tulenevaid nõudeid. Montreali protokoll osoonikihti kahandavatest ainetest on üks (neljast) keskkonnakaitse prioriteedist nii kogu maailma kui Euroopa jaoks. Protokolli on 25. novembri, 2009 aasta seisuga ratifitseerinud 196 riiki (United Nations Environment Programme 2009). Montreali protokolli sätete kohaselt peab iga Montreali protokolli osaline kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. See paneb suure vastutuse Tolliametile ja nende ainete importijatele ja eksportijatele, mis tähendab, et nende esitatavad andmed peavad olema usaldusväärsed ja riigi poolt kontrollitavad. Vastavalt Montreali protokolli 1997
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia intsituut Geenitehnoloogia õppetool Kerttu Luik MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA Referaat Juhendaja: professor Henn Kukk SISUKORD Tallinn 2009 Kerttu Luik YASB-51 072877 2 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................4 1.PEATÜKK........................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE......................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......
Lämmastik 1. Mittemet. Ja nende ühendite omaduste võrdlev iseloomustus. 2. mittemet. Ja nende ühendite kasutamise valdkonnad 3. Mittemet. Ja nende ühendid looduses sealhulgas elusorganismides 4. Süsiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli ringkäik looduses. LÄMMASTIK N (ld.k. nitrogenium- salpeetri tekitaja) Leidumine Lämmastik esineb looduses nii lihtainena kui ka ühendites. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Lihtainena leidub lämmastikku kõige rohkem atmosfääris, kus õhu koostises on teda 78,1 mahuprotsenti. Ühendite koostises leidub lämmastikku erinevates mineraalides, eelkõige nitraatides ehk salpeetrites (NaNO3 tsiili salpeeter, KNO3 india salpeeter). Joonis NaNO3 Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lisaks esineb lämmastikku veel neutraalsete ja ioniseeritud aatomitena ning ühenditena Päikese ja teiste planeetide a...
Tabel 2. Elussündinud sünnijärjekorra, Ema vanuse ja asutusüksuse liigi järgi. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. laps ja Kokku laps laps laps laps laps laps laps laps laps järgmised Vanuserühmad Kokku 15763 7210 5552 2093 571 196 67 30 19 13 12 kokku Alla 20 854 767 79 8 0 0 0 0 0 0 0 20-24 3325 2425 783 105 9 3 0 0 0 0 0 25-29 5193 2666 1999 404 81 34 6 2 1 0 0
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Decimal Binary Octal Hexadecimal Base-10 Base-2 Base-8 Base-16 0 0 0 0 1 1 1 1 2 10 2 2 3 11 3 3 4 100 4 4 5 101 5 5 6 110 6 6 7 111 7 7 8 1000 10 8 9 1001 11 9 10 1010 12 A 11 1011 13 B 12 1100 14 C 13 1101 15 D 14 1110 16 E 15 1111 17 F 16 10000 20 10 17 10001 21 11 18 10010 22 12 ...
D8-D9 1,26 49 0,06 D9-D10 0,17 98 6,47 D10-D12 1,26 46 0,06 D1-D6 1,23 98 0,13 D6-D7 1,23 147 0,19 2. D7-D8 1,23 5297 6,95 D8-D9 1,23 29 0,04 D9-D10 0,17 69 4,70 D10-D12 1,23 49 0,06 D1-D6 1,13 196 0,31 D6-D7 1,13 98 0,15 3. D7-D8 1,13 4660 7,30 D8-D9 1,13 49 0,08 D9-D10 0,16 49 4,01 D10-D12 1,13 49 0,08 D1-D6 1,06 196 0,35 D6-D7 1,06 49 0,09 4. D7-D8 1,06 3973 7,10 D8-D9 1,06 49 0,09
Vali üks vastus. a. laenuraha on kulutatud jooksva tarbimise eesmärgil Väär b. laenatud raha on kasutatud vanurite ja invaliidide sotsiaalabiks Väär c. laenuraha on kulutatud relvastuskuludeks Väär d. laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks Õige e. laenuraha on kulutatud kütuse ja medikamentide ostmiseks Väär 20. b Question 20 Maril olid 2011.a. kohta kasutada järgmised andmed: Töötasu 12 143,21 Saadud dividendid 3 196 Kohustuslik kogumispensionimaks 242,86 Töötuskindlustusmakse 343,84 Dividendi tulumaks 849,56 Koolituskulu 1917,34 Kui suur on Mari 2011.a. üksikisiku tulumaks? Vali üks vastus. a. 2024,20 Väär b. 1661,34 Õige c. 2516,90 Väär d. 2333 Väär 12143,21-12*144-242,86-343,84-1917,34 ja sellest võtsin 21 protsent tulumaksu MAJANDUSE ALUSED EKSAM TA1, MMK1 ja TAK1 Katse 1 ülevaade
vastavus seadusele. Registri menetlus väga formaalne ei ole, aga ei lähe sügavuti dokumentide sisusse. Registripidaja peab kontrollima kas seaduses nõutud asjaolud on dokumentides täidetud. Kui dokument on selgelt heade kommete vastane, avaliku korraga vastuolus, seadusest tuleneva keeluga vastuolus, ntks laenukeeldu rikkuvad, ei tohi registripidaja kannet teha. Kapitali suurendamist ja vähendamist reguleerib § 1971, 200, 1921, 196. Kas tohib üheaegselt suurendada ja vähendada? Vähendamise juures § 2001 lg 2, kuidas vähendamise juures raha kätte saab. Kapital tuleb sisse maksta vastavalt § 196 lg 1 p4 enne, kui avaldus äriregistrile esitatakse. Seega võlausaldajate huve kuidagi ei kahjustata, kuna 3 kuud on ülekapitaliseeritus. Kohtunikuabi ei tohtinud kande tegemisest keelduda, keeldumine on ebaseaduslik. Samaaegne vähendamine ja suurendamine ei ole keelatud, § 198 reguleerib sellist olukorda.
II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181-182) C. Wright Mills. Võimueliit. 1956 Vaaltes äri, valitsuse ja teiste suuremate mõju- ja võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja. Väitmaks, et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teisi sektoreid ja sealseid otsuseid, ei pea tõestama et need inimesed osalevad ühises vandenõus või on omavahel vahetus kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus sellest lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased (neil ei saa kõigil olla Harvardi kraadi ega sarnaseid väärtushinnanguid) ja alahindab konfilktiallikaid valitseva klassi seas. Nad väidavad, et ärihuvid võivad olla väga erinevad. Eri võimusektori...
VÄETAMISÕPETUS Olustvere 2013 Õpetaja: Miralda Paivel Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suvitera...
Rooma Liigendamata rannajoon, põlluharimiseks sobivad maad ja peamised ühendusteed mööda maismaad kõik see soodustas ühtse riigi kujunemist. Apenniini poolsaare rahvastik Etruskid. Tundmatu päritolu rahvas, tulid ilmselt Väike- Aasiast u 900 a eKr. Elasid Etruuria maakonnas. Itaalikute hõimud. Indoeuroopa päritolu, asusid poolsaare kesk- ja lõunaaladele. Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat. Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. s...
Tabel 2. Peamiste põllumajandussaaduste tootmine Eestis (tuh. t) Teravili Kartul Piim Realiseeritud loomi (tapakaalus) 1940 655 1223 782 72 1945 370 695 393 30 1950 522 1140 508 54 1955 228 835 558 62 1960 301 1303 857 100 1965 591 1481 955 107 1970 595 1414 1025 136 1975 922 1216 1181 162 1980 952 1146 1170 196 1985 726 833 1260 217 1989 967 864 1276 229 Põllumajanduse tootmistaseme kõikumisi erinevatel perioodidel iseloomustavad peamiste saaduste koguste muutused (tab. 2). Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Klemet Kivisild "U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS" Õppereferaat KKSP.05.305 Sportmängud Õppejõud: Milvi Visnapuu Tartu 2010 I. Uuritavate tiitlivõistluse mängijate kehaehituslike iseärasuste (pikkus, mass, KMI) võrdlus nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste kõikide meeskondade mängijate pikkused kokkuvõttes U18 noormehed U20 noormehed Mängijate arv % Mängijate arv % 185cm ja lühemad 72 28.8 45 18.7 186 kuni 195cm 136 54.4 144 60 196cm ja pikema...
Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK Rooma õiguse allikate üldiseloomustus Õiguse allikaid kasutatakse Roomas neljas eri tähenduses: Õiguse allikate all mõistetakse materiaalses tähenduses õigustloovaid jõude Formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid. Õigusallikateks peetakse organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanad Roomas rahvakoosolek. Õigusallikateks on materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid. Nt: savitahvlid, hauakivid, papüürused. Vanima Rooma õiguse allikad Tavaõigus on vanimaks õiguse allikaks. Tavaõigus-käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagab riigi sundvõim. Tavaõigust nim mittekirjutatud õiguseks, sest tekkimisel seda kirjalikult ei fikseerita, kuigi seda võib hiljem kirja pa...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
045%, kuni tänase päevani on kasv aina suurenenud, küündides praeguseks 2,1%-ni. Vahepealsel ajal on küll kasv natukene kahanenud 1,57% peale 2010. aastal ja 1,4% peale 2011. aastal, kuid 2012 aasta septembri seisuga on populatsiooni kasv taas tõusnud 1,7%-ni. Märkimisväärselt väike on rahvastiku tihedus ühe ruutkilomeetri kohta. Maailma riikide võrdluses on Austraalia rahvastiku tiheduselt kindlalt maailma viimases kümnes, olles oma 2,8 inimesega ruutkilomeetri kohta 196. kohal. Sarnaselt Austraaliale on antud näitajad väikesed veel näiteks Islandil (3,0 in/km²), Namiibial (2,5 in/km²) ja Prantsuse Guajaanas (2,1 in/km²). Seda nähtust saab seletada sellega, et saare territoorium on meeletult suur, kuid elanike arv on võrreldes sellega küllaltki väike. Tänu sellele ei ole ka rahvastiku tihedus suur. Järgmine oluline osa Austraalia rahvastikust on selle etniline koostis. See peegeldab tugevalt sisserännet, kuna umbes 90% rahvastikust on pärit
Sulgpall Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist,sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli,sest mängijatevahel on võrk . Sulgpalli ajalugu ulatub üle 3000 aasta tagasi, sellesarnast mängu harrastati juba Antiik-Kreekas ja Egiptuses. Hilisemal ajal Euroopas tunti sulgpalli laste hulgas nimede battledore ja shuttlecock all selles mängus lõid kaks mängijat tillukeste reketitega sulgedega palli edasi-tagasi.Kuni 1887. aastani mängiti Inglismaal sulgpalli Indiast pärit reeglite järgi. Need olid aga inglaste meelest vasturääkivad ja segadusseajavad. Kuna algselt väike sulgpallurite seltskond oli jõudsalt uusi liikmeid värvanud, jõuti 1887. aastal oma klubi (Bath Badminton Club) moodustamiseni. Ühena oma esimestest tegemistest klubi standardiseeris reeglid, tehes need sobivaks inglaslikule mõtteviisile. See tollal väljatöötatud eeskir...
VERERINGEHÄIRED HÜPEREEMIA · Arteriaalne hüpreemia arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Kliiniliselt: nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud Kongestsioon veretulv elundisse (nt sugulise erutuse korral sugutis/kõdistis) Arteriaalse hüpereemia eeldus hea südametegevus, veresoonte laienemine. - üldine ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline angioneurootiline e. vasomotoorne infektsioonide korral, veresoont laiendavate närvide erutuse korral (punastamine, soojas) kollateraalne magistraalsoo...
Eksam 1 nädal. 1. Püsipreparaatide ettevalmistamise põhietapid (iga etapi eesmärk). I. Fikseerimine II. Etanooliga veetustamine III.Ksüleeni immutamine IV. Paraffiini sisestamine Fikseerimine kindlustab kudedes toimuvate surmajärgsete muutuste ärahoidmise ja aitab kaasa tervikliku struktuuri säilitamisele. Selleks, et koetükki hüdrofoobsesse paraffiini panna, tuleb seda enne hüdrofoobsesse lahustisse immutada ehk kõigepealt hüdrofiilsest veest lahti saada. Seega, järgmiseks etapiks on koe etanooliga veetustamine ehk vee eemaldamine kude kasvavas etanooli gradiendis (50-100% etanooli) inkubeerides. Järgmisena, etanool asendatakse hüdrofoobsema lahusti ksüleeniga. Ksüleen on hüdrofoobne lahus, mis seguneb nii paraffiini kui ka etanooliga. Ja alles pärast ksüleeniga immutamist kude võib sulanud paraffiini sisestada. Pärast paraffiini tardumist kude lõigatakse õhukesteks lõikudeks, mis pannakse alusklaasile ja edasi värvitakse...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Merilyn Ohtla INFLATSIOONI PÕHJUSED, LIIGID, TAGAJÄRJED JA JUHTIMINE Referaat Juhendaja: Nadežda Ivanova Tartu 2015 1 Gh SISUKORD Sd................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1.INFLATSIOON............................................................................................... 4 1.1.Põhjused................................................................................................ 4 1.2.Liigid..................................................................................................... 6 1.3 Tagajärjed...................
Kooli nimi Autondus, laevandus, lennundus Esitaja nimi Volkswagen Polo MkI kuni MkII 86C Referaat Juhendaja nimi Linn aasta Sissejuhatus Volkswagen Polo on supermini, mida tootis Volkswagen. Seda müüdi Euroopas ja ka muudel turgudel üle maailmselt luukpära, sedaan, kupee ja universaal keretüüpidega. Ajalugu Polost on olnud neli erinevat generatsiooni. Osad generatsioonid läbisid iluravi keset tootmisaega. Uuendatud mudelitele lisatakse rahvasuus F-täht lõppu, näiteks Mk IIF. Press ja mõned entusiastid kutsuvad erinevaid mudeleid erinevate generatsioonidena, niiet selle järgi oleks viimane neist Mk7. Tegelikult on ametlikult neid aga 4 (ehk siis viimane neist Mk4), neid märgistatakse, kasutades sama süsteemi nagu Golfilgi: rooma numbritega. Polo keretüüp on kogu selle tootmisaja jooksul varieerunud, enimlevinud on ta aga luukpärana, mis tulet...
Kodu ja keskkonna mõju Perekond on lapse ja nooruki psüühilise arengu tähtsaim keskkond. Perekonna erakordne tähtsus väljendub selles, et inimese võime ennast teostada ja luua olulisi inimsuhteid on alati seotud peresuhete ja perekonnasisese vastastikumõju iseloomu ja vormidega. Arusaamad perekonnast, mis on perekond ja kes sinna kuuluvad, sõltub kultuurist ja ajastust. Funktsioneerivas perekonnas on reeglid ja kokkulepped ja neid järgitakse. Reeglid muutuvad koos laste kasvamise ja vajaduste muutumistega. Vajaduste korral arutatakse reeglite üle. Perekond on arenev süsteem peab lahendama igale arengufaasile tüüpilisi ülesandeid. (Laukkanen, Marttunen, Miettinen & Pietikäinen, 2008, 33-35.) Kindlate reeglite püstitamine ning jälgimine on kasvatuse alus. Kui ei ole reegleid, võib lapsest kujuneda välja inimene, kes arvab, et talle on kõik lubatud ning välja kujuneb üleolev, vastutustundetu ning kohusetundetu inimene. Õpilasena on ...
· "Louis Armstrong & Duke Ellington" (1961) · "Duke Ellington & John Coltrane" 1962 · "Duke Ellington meets Coleman Hawkins" (1962) · "Money Jungle" (1962) · "Afro-Bossa" (1962) · "The Great Paris Concert" 1963 · "A Morning in Paris" (1963) · "Ella at Duke's Place" 1965 · "The Symphonic Ellington" (1965) · "Ella and Duke at the Cote D'Azur"1966 · "The Far East Suite]]" (1966) · "...And His Mother Called Him Bill" 196 · "Francis A. & Edward K." 1968 · "Latin American Suite" (1968) · "Yale Concert" (1968) · "70th Birthday Concert" 1969 · "New Orleans Suite" 1970 · "The Afro-Eurasian Eclipse" 1971 · "Live at the Whitney" 1972 · "Duke's Big 4 1973 Auhinnad Tunnustus Aasta Kategooria 2009 Commemorative U.S. quarter 2008 Gennett Records Walk of Fame
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Randolf Otsepp LASERID Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 LASERITE AJALUGU.............................................................................. ........4 Definitsioon.................................................................................... ......4 Lühidalt laserite ajaloost.................................................................. ........4 LASERITE TÜÜBID.........................................................................................5 Gaaslaser.............................................................................................5 Kemolaser.............................................................................................5 ...
sademete hulga kohta. Aastane sademete hulk nimetatu piirkonnas oli 543 mm/a. Antud andmete põhjal koostasin graafiku. Puuliik ja Näitaja Puistu vanus (a) aastane sadem ete 20 40 60 80 100 120 140 160 hulk (mm/a) Võrade liitus 1,00 0,90 0,85 0,75 0,73 0,59 Kuusk Sademete kinni- pidamine (mm/a) 196 184 173 162 142 131 Kinni peetud 36,1 33,8 31,8 29,8 26,1 24,1 sademete % 0 9 6 3 5 3 0,6 Võrade liitus 0,90 0,87 0,80 0,75 0,70 0,68 0,62 0 Mänd Sademete kinni- pidamine (mm/a) 74 104 135 132 131 121 112 108
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOMAJANDUS REFERAAAT Ene Külaots Gerlin Jaanson LH-11 12.12.2012 Pärnu 2012 Sissejuhatus Minu võimalused säästa keskkonda saastumisest on ? Mis võimalused mul siis on, et hoida ära keskkonna saastumist? Selleks saab muidugi igaüks palju ära teha.Kui igaüks annab oma panuse keskkonna puhtamana hoidmisel siis oleks meie metsaalused ja ka põllud ,kraavid jne.puhtad. Mina saan samuti anda oma panuse selleks. Olen juba praegu selle panuse ka andnud sorteerides prügi.Tuleb ju panna meil kõik eraldi klaas,paber jne. Samuti ei viska ma prügi maha, selleks on meil ikka jätkuvalt prügikastid kuhu saab prügi panna. Prügimäele saab viia ka ohtlike jäätmeid, et need ei jääks kuhugile vedelema. Ohtlike jäätmete punktid peaks minu teada olema ka igas...
0,15=0,95 0,143 1,36 2,31 425 2,7 b Magistraal 0,65 17 220 17,0 0,65 174 3,5 - 0,078 0,27 0,27 47 484 4 Otsamissaest 0,23 15 135 16,8 0,24 169 9,9 1+3.0,15=1,45 0,143 1,42 2,87 485 0,2 c Magistraal 0,89 17 250 18,1 0,89 196 2,4 - 0,066 0,16 0,16 31 515 5 Paksusmasinast 0,40 18 160 19,8 0,40 235 7,6 1+2,5.0,15=1,37 0,015 0,87 2,24 525 1,9 d Magistraal 1,29 18 300 18,3 1,29 201 2,9 - 0,052 0,150 0,15 30 545
suhtes. Lepingust taganemist kasutatakse selliste lepingute lõpetamisel, mis on suunatud ühekordsele sooritusele. Taganeda saab vaid kehtivast lepingust. Lepingust taganemine ei too kaasa lepingu kehtetust. 3.Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikult tagasi nõuda ettemaksuna tasutud 1000 eurot? Jah, saab nõuda raha tagasi, sest nemad ei saa tellitud tööd õigeks ajaks, lui lepingule on alla kirjutatud, siis on mõlemal poolel kohus lepingut täita. VÕS § 196 alusel lepingust taganemisel võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud kasu väljaandmist, kui tagastatakse kõik muu. 2. 5.A ostis B käest kasutatud sõiduauto Suzuki Baleno. Enne tehingu sõlmimist tehti proovisõit. A jäi auto kvaliteediga rahule. Nädal aega hiljem oli A sunnitud viima auto remonditöökotta, kus selgus, et mootori õlitase on langenud alla lubatud normi ning süüteküünlad ja õli tuleb vahetada
59 2003 Põlva 26,80 1 185,00 0,00 1 211,80 0,00 60 2003 Põlva 72,00 167,70 0,00 239,70 1,00 61 2004 Põlva 254,46 1 694,60 0,00 1 949,06 0,00 62 2004 Põlva 192,80 71,00 0,00 263,80 1,00 63 2004 Põlva 81,90 518,95 0,00 600,85 0,00 64 2004 Põlva 0,00 1 006,00 0,00 1 006,00 0,00 65 2004 Põlva 26,80 1 196,55 0,00 1 223,35 0,00 66 2004 Põlva 79,00 215,11 0,00 294,11 1,00 67 2005 Põlva 307,00 1 563,10 0,00 1 870,10 0,00 68 2005 Põlva 192,80 71,00 0,00 263,80 1,00 69 2005 Põlva 99,00 874,00 0,00 973,00 0,00 70 2005 Põlva 50,60 1 192,20 0,00 1 242,80 0,00 71 2005 Põlva 97,00 213,35 0,00 310,35 1,00
Voldemar Väli 192 Amsterdami kreeka-rooma 8 s maadlus (sulgkaal) Osvald Käpp 192 Amsterdami vabamaadlus 8 s (kergekaal) Kristjan 193 Berliin kreeka-rooma Palusalu 6 maadlus (raskekaal) Johannes 193 Berliin kreeka-rooma Kotkas 6 maadlus(raskekaal) Ants Antson 196 Innsbruck kiiruisutamine 4 (1500m) Svetlana 196 México naiskondlik florett Tsirkova 8 Jaan Talts 197 Münchenis Tõstmine(raskekaa) 2 Jüri Tarmak 197 München kergejõustik 2 (kõrgushüpe) Aavo Pikkuus 197 Montréal meeskondlik 6 maanteesõit Mait Riisman 198 veepall 0
Kool Referaat Inimtegevuse mõju keskkonnale Juhendaja: Pärnu 2012 Siukord: 1. Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: · õhu saastamin...
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
158. Mitmes kuupdetsimeetris vääveltrioksiidis sisaldub niisama palju aatomeid, kui on 168 195. Mitu kuupdetsimeetrit vesinikku tekib 92 grammi naatriumi reageerimisel 54 grammi grammis naatriumvesinikkarbonaadis? veega? 159. Alumiiniumi põlemisel tekkis 20 grammi alumiiniumoksiidi. 196. Mitu kilogrammi 37%-list vesinikkloriidhappe lahust on võimalik toota 1170 Leida reaktsiooni lahteainete mass. kilogrammist naatriumkloriidist? 160. Mitu grammi naatriumbromiidi oli lahuses, kui hõbenitraadi lahuse lisamisel tekkis 197. Mitu kuupdetsimeetrit süsinikdioksiidi tuleb juhtida 180 grammi 16%-lise 0,250 grammi hõbebromiidi
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Kaisa Armväärt FK100 HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL KURSUSETÖÖ Juhendaja: Paul Tammert MSc Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Maksud on riikide peamised sissetuleku allikad, millest laekuvate vahenditega finantseeritakse riigi tegevust. Maamaks on Eestis riiklik maks, mis laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Moodustades olulise osa omavalitsuse üksuse tulubaasist ja omades sageli olulist tähtsust väiksemate omavalitsuste eelarve tulude allikana. Maamaks moodustab vastavalt seadusele 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Kohalik omavalitsus esitab andmed maks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
