x2 + (6 + x)2, on 260. Saame võrrandi: x2 + (6 x)2 = 260. Lahendame selle. x2 + 36 + 12x + x2 = 260; 2x2 + 12x 224 = 0; 2 x 2 +12 x - 224 = 0 :2 x + 6 x -112 = 0; 2 x = -3 ± 3 2 +112 ; x = -3 ±11; x 1 = -3 +11 = 8; x 2 = -3 -11 = -14. Kui üks arv on 8, siis teine arv on 6 + 8 = 14. Kui üks arv on 14, siis teine arv on 6 + (14) = 8. Kontroll: Arvude 8 ja 14 ruutude summa on 82 + 142 = 64 + 196 = 260. Arvude 8 ja 14 ruutude summa on (8)2 + (14)2 = 64 + 196 = 260. Vastab ülesande tingimustele. Vastus: arvud on kas 8 ja 14 või 8 ja 14. Tööd asuvad aadressil www.kool.ee 5. On kaks ruut, millest ühe külje pikkus on teise omast 2 korda pikem. Nende ruutude pindalade summa on 100 cm2. Leia nende ruutude küljed. Lahendus: Olgu väiksema ruudu külg x cm, suurema oma on siis 2x cm
6 9) Leiame doseerivate materjalide kaalulised hulgad ühe segistitäie jaoks. Ühest trumlitäiest saadava betooni mahu leidmiseks korrutame segisti trumli ruumala segu väljaandvuse teguriga. Vb = 400 = 4000,67 = 268 l = 0,268 m³ Kaaluliseks doseerimiseks vajalikud materjalide hulgad on järgmised: - Tsementi 2300,268 = 62kg - Vett 147*0,268 = 39,4 kg - Liiva 335*0,268 = 90 kg - Killustikku 730*0,268 = 196 kg 10) Leiame doseerivate materjalide mahulised hulgad. Betooni mahuline töösegu vahekord oli 1 : 0,6 : 1,5 : 3,2 Jagame trumli mahu tahkete materjalide suhtearvudega. 400÷(1+1,5+3,2) = 70 Arv 70 on kordaja, millega tuleb materjalide suhtearvud korrutada, et saada ühe segistitäie jaoks vajalikke hulki. - Tsementi - 170= 70l - Vett 0,670= 42l - Liiva 1,570= 105 l - Killustikku 3,270= 224 l
Kasutusvaldkond: Krüokonstruktsiooniteras. Austeniiditeras. Keeviskonstruktsioonide valmistamiseks, töötamiseks agressivses keskkonnas, temperatuur kuni -196 C. Mehaanilised põhiomadused, T=20 C Material Voolavuspiir Tugevuspiir Katkevenivus y (REH), MPa u (Rm ), MPa , 4 : 0317143 196 490 40 SFS: X2CrNiMo17-13-3 316 639 44 Keemiliste elementide sisaldus, %: 0317143 () (>0.03, Si>0.4, Mn= 1...2) X2CrNiMo17-13-3 (SFS) (>0.03, P>0.045, S>0.035, Si> 1, Mn>2) Hinnete võrdlus, leht tonnides: 0317143 () = 108264 1553 X2CrNiMo17-13-3 (SFS) = 600-3000$ 535-2678 3)3 () - FORM300H (SFS). Kasutusvaldkond: Tavaehitusterased
2006/112/EEC Art 138 2) kauba müük teise liikmesriiki diplomaatilisele esindusele või esindajale, välisriigi diplomaatilisele esindusele, ühenduse institutsiooonile - Directive 2006/112/EEC Art 151 3) reklaami-, konsultatsiooni-, raamatupidamise-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus-, kaubaveoteenuse osutamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele - Directive 2006/112/EEC/Art 196 Kaupade ja teenuste müügi puhul ühendusevälistele isikutele viidet märkima ei pea. .
( ), ( ), ( , ), ( ), () (WWF). 30. « ». « » . , . , . -- (1992) . 31) ? 32) « »? () , . : , , , . - . 6-10 , 1-2 (3-5 ) . : . : , , . : , , . - , . . - : , .. : . 10-65 80 . , 50-60 : , - , , , 120-130 , 186 196 ( 20) : , . , , . 4-12 ( 20) : , , . , , , , . . . : , , , . -, , , , , . -, , , , 3,5 . -, , , . - : , , , , . , , , . - , . , , , - . 3,0 / . 1,1 / . 8,0 / . 11,0 / . . : , , , , . , . (/ ) 42 000, 39 000, 28 000, 14 000, 14000, : 1)
väga viletsas laboratooriumis. · Nad uurisid radioaktiivseid materjale. · Avastasid radioaktiivsed ained: polooniumi ja raadiumi. · 1898. aastal avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. · I maailmasõja ajal töötas ta koos oma tütrega välja mobiilse, röntgenuuringute jaama. Õpetamine kõrgkoolis · 196. aastal sai temast esimene naine, kes Sorbonne'is õpetas. · 1914. aastal sai temast Pariisi Ülikooli Raadiumiinstituudi juhataja. · Ta pidas loenguid Brasiilias, Hispaanias, Belgias ja Tsehhoslovakkias. · Temast sai Pariisi Meditsiiniakadeemia esimene naisliige. Kiirituse mõju · Ta suri 1934 Prantsusmaal Sallanches'is leukeemiasse, mis peaaegu kindlasti tekkis kiirituse tagajärjel. · 1995.aastal maeti Marie Curie
11.2014 1 1. Töö eesmärk: Mördi valmistamine, proovikehade valmistamine ja kivistamine, proovikeha tugevuse teimimine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Kunda portlandtsement CEM I 42,5 3. Kasutatud töövahendid a) Raputuslaud b) Vormid proovikehade valmistamiseks. c) Kellud 4. Töö käigu kirjeldus Katsetamine toimub vastavalt standardile EVS EN 196 – 1:1997 4.1 Mördi valmistamine Mördi valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Mördi koostis massiosadena: 1 osa tsemendi ja 3 osa kuiva liiva. Vormid täideti mördiga ja pind siluti kelluga. 4.2 Mördi survetugevus Katse alguses valmissegatud mördi kallati vormidesse, milles moodustus segust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt
Energiaprobleemid Energiaprobleemid esinevad kõikjal maailmas, neist peamiseks mureallikaks on energia tootmine. Fossiilsete kütustega seostuvaks probleemiks tembeldatakse tihtipeale globaalset soojenemist ja ka fakti, et samatempolise tarbimisega kauaks neid enam meile ei jätku. Massiivne fossiilkütuste kasutamine maailmas on tekitanud meile küllaltki palju probleeme ja mõtlemisainet. Nafta hind üle maailma kerkib kiirustel, mida mõni dekaad tagasi ei suudetud isegi ette kujutada. See tuleneb ka sellest, et sel ajal ei osatud aimata, et maailmast võib saada taoline tarbijaskond nagu ta praegu on. Tihti süüdistatakse energiaprobleemides ületarbimist, mis ei pruugigi üldse vale olla. Kasutame ju tõesti meeletutes kogustes energiat, mõtlemata, kust või mis teid pidi see meieni jõuab. Mõtlemisaineks on paras see kas meie suur energiajanu võib olla globaalse soojenemise tekkepõhjuseks? Põlet...
Riigijuhtide tarvis valmistati ka soomustatud kerega mudeleid. Enamik sedaane oli värvitud mustaks. Moskva taksopark kasutas ZIS-110 taksodena aastail 1947 1958. Kuid seda mudelit kasutati ka marsruuttaksodena marsruutidel MoskvaVladimir, MoskvaRjazan ja isegi MoskvaSimferoopol.ZIL-110 järeltulija oli ZIL-111, aga seda toodeti aastail 19591967 kõigest 112 eksemplari Tehnilised andmed: ZIS-110 toodeti 19451959, kokku 20802090 eksemplari.Auto oli 600 cm pikk, 196 cm lai ja 173 cm kõrge. Omal ajal oli see üks maailma kõige suurematest sõiduautodest.ZIS-110 teljevahe oli 376 cm, tühimass 2575 kg. Mootori töömaht oli 6005 cm³, võimsus 137 hj ja kütusekulu 0,230,28 l/km. Auto oli tagaveoline ja 3-käigulise manuaalkäigukastiga.Auto juhtpaneelil olid spidomeeter, kütuse tasemenäidik, termomeeter, ampermeeter, mootoriõli rõhunäidik, vasaku ja parema suunatule märgutuled (mõlemad punased), kaugtulede
Tema jalgpalli karjäär hakkas noorest east pihta. 8 aastaselt mängis ta piirkondlikus juunioride klubis, kust ta sai edasi Nacional klubisse ja hiljem veel omakorda Sporting CP klubisse. Tema edu Sporting CP-s märkas Manchester Unitede omanik Alex Ferguson ning ostis 18.aastase Ronaldo 12,4 millioni Inglise naela eest. Manschester Unitedes on ta alates 2003. aastast ja pole veel klubi vahetanud. Hetkel on Ronaldo 24 aastane ja on mänginud Manchester Unitede eest juba 196 mängu ja kokku 84 värava, mis pole paha parema ääreründaja jaoks. 2002. aastal võeti Ronaldo Portugali U-21 koondisesse ja mängis seal ühe aasta ning sai mängida ainult 2 mängu ja lüüa ühe värava. Peale seda võeti Ronaldo Portugali põhimeeskonda. Ronaldo on ka Eesti koondise vastu mänginud, 8.juunil2005.a A. Le Coq Arenal lõi Ronaldo ainsa 1:0 värava Eestile, mis jäi ka lõppseisuks. Euro 2004 sai
Seega l = 130 mm. Reaktsioonjõudude leidmine [3]. m Ay = 0 l d - RBy l + Fr 2 + Fa 2 2 = 0 2 2 l d2 Fr 2 + Fa 2 RBy = 2 2 = 900 * 0,065 + 280 * 0,204 889 N. l 0,13 m By = 0 l d R Ay l - Fr 2 + Fa 2 2 = 0 2 2 l d Fr 2 - Fa 2 2 R Ay = 2 2 = 900 * 0,065 - 280 * 0,204 196 N. l 0,13 m Ax = 0 l R Bx l - Ft 2 =0 2 l Ft 2 RBx = 2 = 2400 * 0,065 1200 N. l 0,13 m Bx = 0 l - R Ax l + Ft 2 =0 2 l Ft 2 R Ax = 2 = 2400 * 0,065 1200 N. l 0,13 Ehitame paindemomentide epüürid l M y1 = -R Ay * = -196 * 0,065 = -12,74 Nm
5. Rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos. • VÕS § 127 lg 4: hüvitamine üksnes juhul, kui vastutusel põhinev asjaolu põhjustas kahju. 6. Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. • VÕS § 115 lg-d 2 ja 3: võimalus anda täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Võlaõigus Eelduste kontroll: Järeldus: ÜLESÜTLEMINE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 116 lg 1 alusel vastavalt VÕS § 196 lg-le 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kestvusleping. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. 2. Mõjuv põhjus. • VÕS § 100: kohustuse rikkumine. 3. Avaldus. • VÕS § 195 lg 1: ülesütlemise avalduse tegemine teisele lepingupoolele. 4. Etteteatamistähtaeg. • VÕS § 196 lg 3: õigus üles öelda mõistliku aja jooksul pärast mõjuva põhjuse ilmnemist. Eelduste kontroll: Järeldus:
Kas kande tegemisest keeldumine on seaduslik? Kohtunikuabi keeldumine kande tegemisest ei ole seaduslik ÄS § 198 alusel. Vastavalt ÄS § 33 (5,6) pole õigust registripidajal kande tegemisest keelduda, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Seega tuleb registripidajale kontrollida dokumentide sobivust ning juhul, kui nad on avaliku korraga vastuolus, keelduda kande tegemisest. Osakapitali suurendamist ja vähendamist reguleerivad § 1921, 196, 1971, 198 ja 200. ÄS § 2001 seletab kuidas toimub väljamaksed omanikele omakapitali vähendamisel. Järelikult saab teine osanik raha kätte mitte varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest. Tuginedes ÄS § 196 (1;4) osakapitali tuleb sisse maksta enne avalduse äriregistrile esitamist. ÄS § 198 alusel võib öelda, et osakapitali samaaegne suurendamine ja vähendamine ei ole keelatud. Sellest lähtudes kohtunikuabi keeldumine
lugu. Pigem tundus see kahe tänapäeva noore inimese ümberkirjutatud eluloona. Teos oli küll väga noortepärane ja lihtne lugeda, kuid pikapeale hakkas segama liigne slängi kasutamine. Näiteks häiris pidev ,,vä" kasutamine lausete lõpus. Vahel osutus raamat ka ehmatavalt inetuks või siis liiga karmiks tõeks, nagu Reimo sõnumid Heidile. (lk. 26). Siiski oli enamus raamatust väga meeldiv ja mõtlemapanev, näiteks lk. 195 hauakivil olev kiri ja lk. 196 kiri Tanelile. Samuti oli raamat hästi lõpetatud. Mulle meeldis täpne kirjeldus sellest, mis sai raamatu erinevatest tegelastest. Kokkuvõtteks oli Ene Sepal raamat väga hästi õnnestunud. See on siiamaani ainuke autor ja teos, mis on suutnud panna mind nii süvenenult ja hoolikalt lugema. Ma arvan, et kui on vaja panna tänapäeva puberteedieas last raamatut lugema, siis tuleb talle selleks lugemiseks anda ,,Medaljon".
Riigijuhtide tarvis valmistati ka soomustatud kerega mudeleid. Enamik sedaane oli värvitud mustaks. Moskva taksopark kasutas ZIS-110 taksodena aastail 1947– 1958. Kuid seda mudelit kasutati ka marsruuttaksodena marsruutidel Moskva–Vladimir, Moskva–Rjazan ja isegi Moskva–Simferoopol.ZIL-110 järeltulija oli ZIL-111, aga seda toodeti aastail 1959–1967 kõigest 112 eksemplari Tehnilised andmed: ZIS-110 toodeti 1945–1959, kokku 2080–2090 eksemplari.Auto oli 600 cm pikk, 196 cm lai ja 173 cm kõrge. Omal ajal oli see üks maailma kõige suurematest sõiduautodest.ZIS-110 teljevahe oli 376 cm, tühimass 2575 kg. Mootori töömaht oli 6005 cm³, võimsus 137 hj ja kütusekulu 0,23–0,28 l/km. Auto oli tagaveoline ja 3-käigulise manuaalkäigukastiga.Auto juhtpaneelil olid spidomeeter, kütuse tasemenäidik, termomeeter, ampermeeter, mootoriõli rõhunäidik, vasaku ja parema suunatule märgutuled (mõlemad punased), kaugtulede
Piim Tallinna Teeninduskool KK12-PE1 Mirje Tombak 22.10.2012 Mis on piim... Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Piima koostis Enamjaolt vesi Rasvad Valgud Süsivesikud Vitamiinid Mikroelemendid Piima toiteväärtus vett 87% kuivainet 1213%, milles on süsivesikuid (laktoosi) 4,54,9%, Piimasuhkrut ehk laktoosi leidub ainult piimas proteiini (kaseiini) 3,23,3%, rasva 03,9%, Piimarasv on vitamiinirikas (sisaldab A,B,C,D,E,Kvitamiini). Piima kasutusalad Inimesed koguvad söögiks omale vaid mõnede loomade piima. Nende hulka kuuluvad: lammas, kits, lehm, pühvel. Piima: 1) Juuakse lihtsalt 2) Pastöriseeritakse enne joomist 3) Töödeldakse Kolmanda variandi puhul valmistatakse piimast ...
õppejõud) 1. Väändemomendi T epüür 2𝜋𝑛 2𝜋 ∗ 2000 𝜔= = = 209,43 𝑟𝑎𝑑/𝑠 60 60 𝑃 5500 𝑀= = = 26,2 𝑁𝑚 𝜔 209,43 Joonis 1: Väändemomendi epüür 2. Valida võlli kesk-peatasandid ning koostada arvutusskeemid ja paindemomendi M epüürid F 2,5f α = 40° Rihmaratta C tinglik raadius: 196 𝑅1 = = 98 𝑚𝑚 = 0,098𝑚 2 Rihmaratta B tinglik raadius: 140 𝑅2 = = 70 𝑚𝑚 = 0,07𝑚 2 Rihmaratta C rihmade jõud: 𝑀 26,2 𝑓1 = = ≈ 267,3 𝑁 𝑅1 0,098 F1 = 2,5f = 2,5*267,3 = 668,3 N Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud)
Võlad tarnijatele 84 030 185 806 101 776 121,1 Maksuvõlad 338 654 313 374 -25 279 -7,5 Võlad töövõtjatele 170 435 209 811 39 376 23,1 LÜHIAJALISED 3 29 282 3 623 494 3 294 212 1000,4 KOHUSTUSED KOKKU Pikaajalised kohustused Pikaajalised kohustused 3 073 226 3 196 045 122 819 4,0 KOHUSTUSED KOKKU 6 342 507 6 819 539 477 032 7,5 Omakapital Osakapital 390 100 390 200 100 0,03 Finantsanalüüs Kohustuslik reservkapital 4 000 4 000 0 0 Jaotamata kasum 0 0 0 0
Jaapan 127 430 000 2048000 1473000 Mehhiko 107 550 697 644000 2049000 Filipiinid 92 226 600 374000 2236000 Vietnam 85 789 573 21000 1267000 Saksamaa 81 757 600 10144000 679000 Etioopia 79 221 000 555000 3093000 Egiptus 78 013 000 166000 2015000 Iraan 74 196 000 1959000 1388000 Türhi 72 561 312 1328000 1348000 Kongo Vabariik 66 020 000 6471000 125000 Prantsusmaa 65 447 374 6387000 742000 Tai 63 389 730 539000 977000 Suurbritannia 62 041 708 5408000 743000 Itaalia 60 275 846 2519000 546000 Birma 50 020 000 117000 1020000
õnnetuste arv liialt suur, eriti meie väikese Eesti rahvaarvu jaoks. Enamik nendest alles väga noored, meie eakaaslased. Õõvastavaid ajalehepealkirju lugedes tekib ikka ja jälle küsimus: kas tõesti on meil nii kiire, et mängida oma noore eluga? Paljud ei mõtle sellele ennem kui nende enda tuttavatega see õnnetus on juhtunud. Head noored, meid hukkub liikluses hirmuäratavalt palju. Möödunud aastal sai liiklusõnnestustes surma 132 inimest, kahe aasta eest 196. Me peame üheskoos pingutama, et sellele meeletule surmarallile pidurit tõmmata. Me peame oma sõpruskonnas ja ka organisatsioonides liiklusohutusele enam tähelepanu pöörama. Vahest on endalgi tunne liikluses, näiteks Tartu maanteel sõites, et oleme sattunud rallirajale, kus igaüks üritab igahinna eest teistest parem olla ja mööda sõita. Tuleks ikka mõista, et see on reeglitega maantee, kus tuleb jälgida hoolega liiklus märke. EI tohi sõita üle kiiruse piirangute
Tüvirakkude kasutamine haiguste raviks Tüvirakk Click to edit Master text styles TÜVIRAKU JAGUNEMISEL TEKKIVATEST Second level TÜTARRAKKUDEST JÄÄB OSA EDASI Third level TÜVIRAKKUDEKS, OSA AGA ALUSTAB Fourth level DIFERENTSEERUMIST MINGITEKS Fifth level SPETSIALISEERITUD RAKKUDEKS. Kuidas kasutatakse tüvirakke? 1960. aastal avastasid Kanada teadlased Ernest A. McCulloch ja James E. Till rakud, mis on võimelised taastuma ja nimetasid need tüvirakkudeks. Tüvirakke saab kasutada mitmesuguste haiguste raviks, kaasa arvatud pärilikud ainevahetushaigused, immuunsüsteemi häired, vähktõbi, ägedad ja kroonilised leukoosid, lümfoproliferatiivsed häired, autoimmuunsed ja neurodegenerati...
Natukene National Geographic ajakirja ajaloost: · National Geographoc ajakiri loodi 1888. Aastal National Geographic seltsi poolt. · Esimeseks presidendiks oli Gardiner Green Hubbard, praeguseks on Tim Kelly. · Algselt tuli rahastus NG seltsilt endalt, kuid praegu tuleb peamine rahastus NG telekanalilt ja tellimustest. · Samuti on rahastajaks ,,The society" ehk NG selts, mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad peamiselt uurimustöid ja retki. · Ajakiri ilmub 12 korda aastas e kord kuus, millele lisanduvad 4 kaarti. · Praegune peatoimetaja on Chris Johns. · Algas, kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks. · Läbi aastate on NG võitnud mitmeid ajakirjandusauhindu. · 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna · Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13-aastasest Afgaani tüdrukust · Huvitav vahejuhtum: 2006. ...
Hakkame tööle.. Uimastikonverentsi avapäev Hirm ja jälestus Las Vegases, lk 195-196 Me istusime Viru hotell peabanketisaali 1500-pealise mendimere tagumises ääres. Kaugel saali eesotsas, mis tagant vaevu paistis, avas Üleriigilise Ringkonnaprokuröride Assotsiatsiooni juhataja alaealine, halvasti hoolitsetud, mitte just kõige edukama vabariiklasest ärimehe tüüpi isanda nimega Antti Vastatatti kolmanda üleriigilise tervislike ravimite ja narkootikumide konverentsi. Tema remargid jõudsid meieni läbi väikese laulva ruupori, mis oli meie nurka raudtoru otsa topitud. Saali oli üles pandud veel tosinkond samasugust, mis kõik piilusid seltskonna peade kohal, ots taha poole.. Niiet polnud vahet kus sa istusid ja ennast nähtavaks üritasid teha, nagunii passis sind suure ruupori koon, niiet said tunda end staarina. See tekitas loomuliku efekti. Kõikjal banketisaalis kaldusid mendid vahtim...
Hemofiilia ehk veritsustõbi Tartu 2017 Mis on hemofiilia? Ühe või mitme hüübimisteguri kaasasündinud vaegusel või hüpofunktsioonil tuginev pärilik veritsushaiguste rühm Diagnoosi täpsustamiseks määratakse vere hüübimisnäitajad: faktor IX, faktor VII, trombotsüütide hulk, APTT (osaline tromboplastiini aeg), PT (protrombiini aeg), veritsusaeg, fibrinogeen. Klassifikatsioon A-hemofiilia e. klassikaline 1:10 000 B-hemofiilia 1:30 000 C-hemofiilia Sümptomid Kalduvus verejooksude tekeks, mis ei peatu Liigestesse, lihastesse (valu, paistetus) Peale kerget traumat Iseeneselikult (nt ninaverejooksud) Vererohked menstruatsioonid Eluohtlikud Ajusisene verejooks Hingamisteede sulgust põhjustavad verejooksud Raske vorm avaldub lapseeas, kergem täiskasvanueas http://kiku.hambaarst.ee/robot/103/hemofiilia-ja-von-willebrandi-tobi Pärilikkus Pärandub X-liitelisel retsessiivsel teel X-k...
õnnetuste arv liialt suur, eriti meie väikese Eesti rahvaarvu jaoks. Enamik nendest alles väga noored, meie eakaaslased. Õõvastavaid ajalehepealkirju lugedes tekib ikka ja jälle küsimus: kas tõesti on meil nii kiire, et mängida oma noore eluga? Paljud ei mõtle sellele ennem kui nende enda tuttavatega see õnnetus on juhtunud. Head noored, meid hukkub liikluses hirmuäratavalt palju. Möödunud aastal sai liiklusõnnestustes surma 132 inimest, kahe aasta eest 196. Me peame üheskoos pingutama, et sellele meeletule surmarallile pidurit tõmmata. Me peame oma sõpruskonnas ja ka organisatsioonides liiklusohutusele enam tähelepanu pöörama. Vahest on endalgi tunne liikluses, näiteks Tartu maanteel sõites, et oleme sattunud rallirajale, kus igaüks üritab igahinna eest teistest parem olla ja mööda sõita. Tuleks ikka mõista, et see on reeglitega maantee, kus tuleb jälgida hoolega liiklus märke. EI tohi sõita üle kiiruse piirangute
liisingulepingud. Pankrot. a. Kas on mõjuv põhjus? VÕS § 314 – ei, OÜ sai asja kasutada VÕS § 315, 316, 319 – ei, sätestab juhud, kuna Maxikeskus võib üürilepingu üles öelda VÕS § 317 – ei, ruumid ei ole tervisele ohtlikud VÕS § 318 – ei, pole pikaajaline üürileping (30a + on pikaajaline) VÕS § 196 lg 2 – ei, Maxikeskus ei rikkunud kohustust VÕS § 313 lg 1 II lause järgi on tegemist mõjuva põhjusega, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. 7 1. Ettenägematu asjaolu – OÜ ei pidanud koroonat ette nägema. 2
Lämmastik ja fosfor Kristi Kurvits ja Marten Lillemäe Tartu Kommertsgümnaasium 10a Lämmastik Lämmastik (ladina keeles nitrogenium; tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15. Lämmastik on mittemetall. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril 196° Celsiust värvituks vedelikuks. Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Need on kõigist lihtaine molekulidest kõige püsivamad, sest lämmastiku molekulis on aatomite vahel kolmikside. Laboratoorselt võib lämmastikku saada mitmete ainete, eelkõige ammooniumnitriti kuumutamisel: NH4NO2 N2+ 2H2O Väga kõrgel temperatuuril (üle 3000°C) reageerib lämmastik hapnikuga, moodustades lämmastikoksiidi: N2 + ...
Keskmine minimaalne - 0.0 2.0 3.5 7.5 10.2 12.5 12.0 9.6 6.5 3.2 1.3 5.7 temperatuur (°C) 0.1 Keskmine temperatuur 2.8 3.0 5.8 8.3 12.7 15.2 17.4 17.2 14.2 10.3 6.2 4.0 9.8 (°C) Keskmine sademete hulk 67 48 65 45 62 72 70 58 72 77 81 77 793 (mm) Keskmiselt päikesepaistet 52 79 114 158 204 187 196 192 133 106 60 44 1524 (h) d) Poldrialadel on levinud liivsavimullad. 40% Hollandi muldade lähtekivimiks on liiv, turbaalad moodustavad ligi 25%. e) Hollandis tegeldakse laialdaselt maa kuivendamisega. f) Igal pool pole Hollandis võimalik põllumajandusega tegeleda, sest suur osa riigi aladest on allpool merepinda ja tihti liiga niisked. 2. Majanduslikud eeldused b) Hollandis on põllumajanduses hõivatud umbes 2% tööjõust.
Paldiski Gümnaasium ALKOHOLID Anna-Maria Belousova 10.kl Oponent: Matheus Matthiessen Paldiski 2012 Sisukord Sissejuhatus Füüsikalised omadused Keemilised omadused Metanool Etanool Etaandiool Propaantriool Ksülitool ja sorbitool Sissejuhatus Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH) Alkoholidel on järelliide ool Molekulis võib olla mitu hüdroksüülrühma (-diool, triool, jne) Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkohoolsete jookide kangust väljendatakse mahuosades. 40° 40 mahuühikule aseotroobile lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut. Füüsikalised omadused Narkootiline toime Alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga...
Mart Poom (referaat) Koostaja: Kristo Perli 5. klass 2006.a. MART POOM Mart Poom on sündinud 03.02.1972. aastal Tallinna linnas. Ta on jalgpallur – täpsemalt Eesti esiväravavaht. Mart Poom on 196 cm pikk ja kaalub 85 kg. Jalgpalluril on naine Lissel ning pojad Markus ja Andreas. Mart Poom on üks tuntumaid jalgpallureid Eestis. Tal on väga tähtis osa Eesti jalgpalli ajaloos. Ta on osa võtnud jalgpalliprotsessist, mida kutsutakse ‘The Renaissance of Estonian National Football’. Mart Poom alustas regulaarselt jalgpalliga 1979 aastal. 1980-ndatel aastatel ühines ta koolipoiste jalgpalli klubiga “Lõvid”, mis on osa arengust Eesti väravavahtide “maailma”
Gerd Kanter Üldandmed · Sünniaeg: 6. Mai, 1979 · Sünnikoht: Tallinn · Pikkus: 196 cm · Kaal: 121 kg · Käte siruulatus: 207 cm Parimad Tulemused I koht Pekingi olümpiamängudel (68.82 m.) II koht kettaheites Helsinki MM-il (68.57 m.) II koht kettaheites Göteborgi EM-il (68.03 m.) Eesti meister kettaheites 2004-2007 Gerd Kanteri treenerid Vésteinn Hafsteinsson (Island) Ando Palginõmm Helgi Parts Aleksander Tammert seenior Uno Ojand Lapsepõlv Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima
müügil -8142 Valmis- lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Tulud kokku 291054 Kaubad, toore, materjal ja teenused Müüdud kaubad soetushinnas 49118 transpordikulu kaupade, materj. soetamisel 1399 Muud tegevuskulud Konsultatsioonid, koolituste kulud 88620 ruumide rendi kulu 67360 ruumide komunaalkulud 196 autode kütuse kulu 31224 töölähetuse sõidukulud 24534 raamatupidamisteenuse kulu 24000 telefon, interneti kulu 9424 Töövahendite kulu 7537 Autode kindlustuskulu 5422 kantseleikulud, postikulud 5371 Varakindlustuskulu 2455
Muinas-Egiptuse 12.nda dünastia ajast pärinevates kuldesemetes oli kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat Enne meie aega. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina
Ka transpordis vähendatakse kahjulike ainete paiskumist õhku ning vähendati lennukite arvu ja kõrgust. Selle kõige eest vstutab Montréali protokoll, mis loodi 1987. aastal ja on sisuliselt neljakümne riigi poolt Montréalis allakirjutatud kokkulepe, mis piirab kõikide freoonide kasutamist, et kaitsta osoonikihti. Leping allkirjastati 16. septembril 1987 ja see jõustus 1. jaanuaril 1989. Leppe on ratifitseerinud 196 riiki, ehk kõik ÜRO liikmed, ja ka Euroopa Liidu riigid. Kokkuleppe tulemusel on osooniauk Antarktika kohal hakanud vähenema. Loodetakse, et see taandub 1980. aasta tasemele aastateks 2050–2070. Laialdase ulatuse ja rakendamise tõttu on seda peetud õnnestunud ja eeskujulikuks rahvusvahelise koostöö näiteks. Kokkuvõtteks võib öelda, et keskonnaprobleemidele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, kuid osoonikihti paisatud freoonide ja muu saaste arv on juba nii suur, et pole
provintsides, kus külm kippus roomlastele liiga tegema.18 Riietuses näitas kandja rikkust mitte tegumood, vaid võimalikult kallihinnaline materjal. Tavaliselt valmistati rõivad villast, mis imas hästi niiskust ja hoidis külmetamise eest. 1. 15 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 195. 16 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 195-196. 17 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 196. 18 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 196. 5 sajandil m.a.j. ilmus kallis hiina siid. Kõige luksuslikumaks riietusesemeks peeti ülikallist purpurmantlit.19 Kodus käidi sandaalides, tänaval aga kingades või saabastes. Naised kandsid pikka, kandadeni ulatuvat stoolat, mis oli vöökohalt kinni seotud. Tänu idamaa siidile ja puuvillastele
Varajane sekkumine Soomes Sirle Veider Referaadi teemaks on varajane sekkumine meie põhjanaaberriigis Soomes. Esmalt antakse ülevaade olulistest varajase sekkumise alastest õigusaktidest ja poliitilistest muudatustest enne ja pärast 2004. aastat, seejärel tutvustatakse Soome varajase sekkumise süsteemi üldisemas mõttes ning kitsamas tähenduses saab sellest aimu väikelapse psüühikahäire näite varal. Soome on Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri üks liikmesriikidest. Agentuuri poolt koostatud raporti järgi oli Soomes enne 2004. aastat seitse seadust/määrust, mis käsitlevad kas vähemal või rohkemal määral varajast sekkumist. 1972. aastal anti välja rahva tervise seadus, millele järgnesid laste päevahoiu seadus (1973), vaimse puudega inimeste eriteenuste seadus (1977), sotsiaalhoolekandeseadus (1982), puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, ...
t/ha (X*ha) 1 Ristik 2 2,1 % 4 1,0 32 - - 2 Suvinisu 2 2% 4 1,0 104 104 188 3 Oder 2 2% 3,5 1,0 98 98 196 4 Ristik 2 2,1 % 4 1,0 32 - - 5 Rukis 2 2% 3 1,0 93 93 166 Kokku 550 o Lämmastiku eemaldamine 1 tonni põhitoodanguga (kg): ristik 8, suvinisu 26, oder 28, rukis 31 o Ristikule pole lämmastiku vaja anda, kuna see seob lämmastiku ise õhust.
Jakob Westholmi Gümnaasium 9. b Hannastiina Villand Inimese seksuaalsus Referaat Õpetaja Rando Kuustik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Seksuaalsuse mitu palet........................................................................................................................3 Mis on seksuaalsus?.............................................................................................................................3 Avameelsus...........................................................................................................................................4 Homoseksuaalsus.................................................................................................................................5 K...
Jakob Westholmi Gümnaasium 9. b Hannastiina Villand Inimese seksuaalsus Referaat Õpetaja Rando Kuustik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Seksuaalsuse mitu palet........................................................................................................................3 Mis on seksuaalsus?.............................................................................................................................3 Avameelsus...........................................................................................................................................4 Homoseksuaalsus.................................................................................................................................5 K...
Maksumuudatused aastal 2013 Ko o s ta s : P ille Me ip a lu Jälle on vahetunud aastanumber ja see on toonud kaasa mõned olulised muudatused meie igapäeva elus aastal 2013 Alko h o l Alkoholi aktsiis tõuseb 5 protsenti. Muudatus tagab ministeeriumi hinnangul alkoholi hinnatõusu samas tempos üldise hinnatõusuga, et alkoholi kättesaadavus ei suureneks. Eeldusel, et alkoholi omahind jääb samaks, tõuseb muudatuse tulemusena uuel aastal alkoholi toote hind keskmiselt 0,6 3 protsenti. Hinnanguliselt suurenevad alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena riigieelarve tulud 2013. aastal . Tubakas /tubakatooted Tubakaaktsiis tõuseb 6 protsenti. 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära 10 protsendine tõus hajutatakse kahele aastale, et maandada ...
5 kcal Ananassimahl 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 16.00 Kartuli-vorsti salat 748kcal Õunamahl 93 kcal Õhtusöök toimus kell 19.00 Hakkliha lasanje 403.8 kcal Piim -130 kcal Kokku : 1994.8 7. päev - Hommikusöök toimus kell 13.00 Ahjuõuna jogurt- 90 kcal Lõunasöök toimus kell 16.00 2 Juustu-Vorsti võileib 257 kcal Õhtusöök toimus kell 18.30 Kartul 229 kcal pihvid 214 kcal majonees- 281.1 kcal Õunamahl- 93 kcal Kokku : 1164.1 kcal Oode : Domino küpsis 196 kcal banaan- 646 kcal sokolaad Kizmet- 257 kcal Soolakõrsikud 423 kcal 2 pirni- 243.5 kcal Kokku : 1765.5 kcal 2. Liikumisviis : Jalutamine 4kmh 143 kcal Jalutamine 4kmh 143 kcal Jalutamine 4kmh 143 kcal Jalutamine 4kmh 143 kcal Jalutamine 4kmh 143 kcal Jalutamine 4kmh 143 kcal Jalutamine 4kmh 143 kcal Jalutamine 4kmh 143 kcal Jalutamine 4kmh 143 kcal Jalutamine 4kmh 143 kcal Jalutamine 4kmh 143 kcal Jalutamine 4kmh 143 kcal
1) Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi Tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril -38,8 °C ja keeb temperatuuril 356 °C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal o...
Lämmastik ja tema ühendid Lämmastik Ladina keeles nitrogenium Tähis N Keemiline element järjenumbriga 7 Kaks stabiilset isotoopi Lämmastik on mittemetall Moodustab püsivaid kaheaatomilisi lihtaine molekule Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 kuni +5 On õhu peamine koostisosa 78% Omadused Tavatingimustes on värvitu ja lõhnatu gaas kondenseerub temperatuuril 196° C värvituks vedelikuks moodustab 78 protsenti Maa atmosfäärist aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega Kõrgema rõhu all mõjub narkootiliselt Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : hapnikuga: N2 + O2 => 2NO vesinikuga: N2 + 3H2 => 2NH3 metallidega: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Kasutamine: Kasutatakse ammoniaagi tootmiseks Inertse keskkonna loomiseks Ammoniaak on lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke ja värvainete tootmise lähteai...
Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244
2014.aastal Zürichis. Kanter on püstitanud ka viis Eesti rekordit järgmiste tulemustega: 68.50m (2004.a.), 68.61m, 70.10m (mõlemad 2005.a.), 72.30m ja 73.38m (mõlemad 2006.a.). Ta on saanud Eesti parima meessportlase tiitli 2007. a., 2008. a. ja 2011. a. Eesti Vabariigi President on Eesti tippsportlast tunnustanud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga 2006.a. ning Valgetähe I klassi teenetemärgiga 2009.a. Üldandmed • Sünniaeg: 6. mai, 1979 • Sünnikoht: Tallinn • Pikkus: 196 cm • Kaal: 121 kg • Käte siruulatus: 207 cm Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter http://www.team75plus.com http://www.sportlio.com/gerd-kanter/ http://www.esbl.ee/biograafia/Gerd_Kanter Gert Kanter ja Raul Rebane ” Gerd Kanter 15 sammu võiduni” http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?v=gallery&gID=709&cID=8 http://kuma.fm/uudised/uudis/article/homme-voib-tueril-naeha-gerd-kanterit-ja- martin-kupperit/
the last coin of the curse treasure. Trailer · http://www.youtube.com/watch?v=0Z1XpfbuZOA Box office Production Budget: $140 million. Expected to be a flop. Earned worldwide about $654 million. Special effects Because of the quick schedule of the shoot immediately began visual effects work. With the shoot only wrapping up four months before release Each scene featuring them was shot twice Review 78% of 196 sampled critics gave the film positive reviews. Depp's and Rush's performances were acclaimed. Public opinion : 1. Johnny Depp was hilarious a Jack Sparrow, and acted like a true Pirate. His obsessive drinking antics, and his walk really brought out this chaqracter. 2. A great adventure. Well played swordfighting. Great laughs. Great music. And great story. Pirates are back in my good book. References http://www.imdb
Ainevaldkonnad · Kirjandus · Vene keel · Eesti keel · Saksa keel · Käsitöö ja kodundus Eesmärgid · Vastlapäeva traditsioonide ja kommete tutvustamine · Äratada lastes huvi enda kultuurile omaste traditsioone vastu · Erinevate kultuuride traditsioonide võrdlemine · Õpilaste omavaheline suhtlemine · Projekt tulemuste avaldamine internetis Oodatavad tulemused · Õpilased tutvuvad enda ja teiste rahvaste kultuuride Vastlapäeva kommetega · Kõik õpilaste tööd avaldatakse internetis · Koostöö ja aktiivne suhtlemine Vajalikud eelteadmised Õpilane oskab internetist infot otsida ja kasutada suhtlemiseks interneti foorumeid · Elementaarne viisakus ja eetika · e-ruumis Õpilastel on paasteadmised saksa- ja eesti keeles ning käsitöös ja kodunduses · Projekti kestvus · Üks kuu Tegevused · Kokanduse tunnid · Vastlakuu kalendri koostamine · Filmide vaat...
inimesed, kes on elanud kohapeal väh 5 aastat ning on kantud omavalitsusüksuse registrisse. Ka mittekodanikud võival valida. Kandideerida võivad ainult Eesti Vabariigi kodanikud. · Mis on kohaliku omavalitsuse üksused. Vald ja linn . · Kuidas toimub KOV-i juhtimine (valitsus, volikogu) Eesti omavalitsussüsteem on 1 tasandiline st ükski linn ega vald ei allu mingile teisele üksusele. Valda juhib valla- ja linna volikogu, mis valitaks iga 4 aasta järel. 196 valda. Kohtuvõim · Milline roll on kohtuvõimul võimude lahususe süsteemis? Kohtuvõim. Õiguse mõistmine, on sõltumatu, iseseisev, kooskõlas põhiseadusega. MANDRI-EUROOPA ANGLO-AMEERIKA · Kohtunik on eluks ajaks ametisse valitud · Kohtunikud on kodanike poolt valitavad riigiametnik. õigusmõistjad (vandekohus )
Kokku kasutatav 792 409 882 322 898 532 914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916 965 907 põllumajandusmaa Põllumaa 519 348 591 821 559 105 599 349 597 791 596 413 645 067 632 399 620 483 632 100 Viljapuu- ja marjaaiad 14 830 11 096 8 923 8 285 7 941 8 108 7 057 6 995 6 808 6 266 Looduslik 236 277 230 974 193 620 215 704 196 549 195 381 187 262 162 812 191 529 218 605 (püsi)rohumaa Põllumajandusmaa kasutust mõjutanud tegurid 90ndate alguses mõjutas maakasutust maareform ning sellega kaasnev maade eraomandisse andmine. Suuri maatükke jaotati erinevate omanike vahel, mis omakorda killustas põllumaad. Selle tagajärjel tekkis palju väikeseid maalappe, osad neist kasvasid võssa ja tänu sellel oli neid kulukas taastada ja teine osa olid pindalalt
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Lev Nikolajevits Tolstoi Referaat Koostaja: Elle Kukk Klass: 11. b õhtune Juhendaja: Merike Olo Kuressaare 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 4 ELULUGU.................................................................................................................................................. 5 LOOMING.................................................................................................................................................. 9 3 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
