Babülooniast lähtusid Pärsia, Kesk-Aasia, India, Hiina, Väike-Aasia, Kaukaasia ning Jeemeni vanad juudi asundused. Eestis on juutidest esimesi andmeid 1333. aastast Tallinnas, arvukam juudi kogukond tekkis aga alles 19. sajandi algul Poolast toodud alaealiste sõjaväekasvandike, sõdurite ja rändkaubitsejate kaudu. Suur osa Eesti juute rändas tagakiusamise tõttu 19. sajandi lõpul Ameerikasse. 1934 oli Eestis juute 4434, 1959. aastal 5436. Väga paljud silmapaistvad teadlased ja ühiskonnategelased on juudi taustaga, s.h. Niels Bohr ning Albert Einstein. Juutide muusikapärandi tähtis osa on vaimulik muusika, täpsemalt Piibli salmide laulmine.Juutide rahvamuusika on saanud mõjutusi nendelt rahvastelt, kelle hulgas juudid elanud. Üks juutidele omane muusika on KLEZMER. Klezmer-muusika omapärase kõlapidi aluseks on harmoonilise molli neljandalt astmelt ehitatav hellilaad.Pillidest kasutatakse viiulit,
· Ta on lõpetanud Meremäe Keskkooli ja Tartu Ülikooli. · Ülemsootska aastatel 1995, 1996 ja 1997 · Koos Heno Sarvega alustasid 1970. aastail Eesti esimeste vanade meestelaulude laulmist kooris Hellero. · Praegu eesti ja võrdleva rahvaluule erakorraline vanemteadur. · Hagu on peamiselt uurinud seto rahvaluulet ning kombestikku, aga ka eesti folkloori laiemalt. Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust Aare Hõrn · Aare Hõrn on sündinud 09. augustil 1959.a Meremäe vallas Antkruva külas. · Ülemsootska aastatel 2000 ja 2007 · Seto Kuningriigi päeva põhiteostaja. · Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige. Aare Hõrn Seto Kuningriigi päeval Mikitamäel Kuningriigi päeva korraldamine · Kuningriigi päeva korraldab üks Setomaa vald Värska, Mikitamäe, Meremäe või Misso. · Peopäeva eelõhtul või hommikul peetakse kirikus jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite. · Alates 1996
Kurt Vonnegut (1922 – 2007) Elulugu • Kurt Vonnegut oli saksa päritolu neljanda põlve ameeriklane. • Ta sündis Indianapolises, kus isa töötas arhitektina ja ema oli jõuka õlletöösturite perekonna tütar. • Huvi kirjutamise vastu tekkis tal juba koolipõlves. • 1940. aastal astus ta Cornelli ülikooli biokeemiat õppima. • 1943. aastal võttis Vonnegut end arvele sõjaväes. • 1944. aastal langes ta jalaväes teenides Saksa sõjavangi. Elulugu • Pärast sõda töötas Kurt Vonnegut mitmesugustes ametites, muuhulgas ajakirjanikuna ja ühes esimestest Saabi müügiesindustest USA-s. • 1945. aastal abiellus ta oma esimese abikaasaga ja peale kolme oma lapse lapsendasid nad noorelt surnud õe ja õemehe kolm last. • Alates 1950. aastast oli Vonnegut vabakutseline kirjanik, loomingu kõrgaeg oli 1960.-1970. aastatel. • Kurt Vonnegut suri 2007. aastal kodus trepil kukkudes saadud ajutrauma tüsistus...
Kersti Merilaas Heleryn Voot 11b Eluloost Sündis 7. detsember 1913 Narvas Suri 8.märts 1986 Tallinnas Sündinud Eugenia Moorberg, aastast 1936 kodanikunimi Kersti Sang Eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik Lapsepõlves elas Peterburis ja osa lapsepõlvest veetis Moora talus Väike-Maarja vallas Õppis kuus aastat Kiltsi algkoolis, ühe aasta Väike-Maarja gümnaasiumis, kolm ja pool aastat Rakvere erakommertsgümnaasiumis, kust teda pärast 1932 välja heideti ning lõpetas Tapa keskkooli 1932. aastal Hiljem elas Tartus Töötas raamatukogus Tema abikaasa oli August Sang ja poeg on Joel Sang Teosed q Lasteraamatud: q Näidendid: "Munapühad" (värsslugu, 1940) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Kaks viimast rida" (näidend, "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) ilmus 1973 ja lavastati samal "Turva...
Lugemiskontroll E.Vilde Pisuhänd Välja antud Eesti riiklikus kirjastuses, Tallinn 1959 Tegelased: Vana Vestman Laura ja Matilde isa Matilde Vestmani vanem tütar , Sandri abikaasa Laura Vestmani noorem tütar , Matilde õde. Ludvig Sander Matilde abikaasa Tiit Piibeleht Sandri vana koolikaaslane Liina Sandri vaikne ja tagasihoidlik toatüdruk Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas, insener Sanderi töötuba. Raamatus räägib sellest, et Matilde õhutab oma meest Sandrit raamatut kirjutama.
Parim lühifilm (Palme d'Or du court métrage) Parim naisnäitleja (Prix d'interprétation féminine) Parim meesnäitleja (Prix d'interprétation masculine) Parim rezissöör (Prix de la mise en scène) Parim stsenaarium (Prix du scénario) Parim debüütfilm (Caméra d'Or) Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu zürii auhind Moskva rahvusvaheline filmifestival · toimub juuni lõpul,kestab 10 päeva · esimest korda toimus 1935 aastal ja pärast ei toimunud · 1959 taastati ja festival toimus üks kord kahe aasta jooksul · alates 1997 aastast, toimub igal aastal Moskva rahvusvaheline filmifestivalli programm Põhiline konkurss Konkurss "perspektiivid" Vene filmide konkurss Väljakonkursi näitamine Retrospektiivide konkurss Viited http://www.kinomania.ru/awards/miff/ http://et.wikipedia.org/wiki/Venezia_filmifestival http://en.wikipedia.org/wiki/Moscow_International_Film_Festival http://en.wikipedia
Epp Maria Kokamägi Elulugu ja õpingud Epp Maria Kokamägi on sündinud 28. jaanuaril 1959 Tallinnas. 1983. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maalijana. Töötas 19841995 Tallinna Kunstiülikooli õppejõuna. Alates 1984. aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu. 2008 aastal avas omanimelise peregalerii Epp Maria Galerii, kus on pidevalt üleval nii Epp Maria kui teiste pereliikmete looming. Looming Epp Maria Kokamägi loomingulised tegevusalad on õlimaal,
was not considered large enough. By 1954, Goossens succeeded in gaining the support of Joseph Cahill, who called for designs for a dedicated opera house. Joseph Cahill launched a design competition on 13 September 1955 and recieved 233 entries. The criteria specified a large hall seating 3,000 and a small hall for 1,200 people, each to be designed for different uses. The winner, announced in 1957, was Jørn Utzon, a Danish architect. Construction started 2 March 1959 and completed 1973. The Opera House was formally opened by Elizabeth II, Queen of Australia, on 20 October 1973. A large crowd attended. Utzon was not invited to the ceremony, nor was his name mentioned. The opening was televised and included fireworks and a performance of Beethoven's Symphony No. 9. The beautiful building comprises of three groups of interlocking shells, which roof two main performance halls and a restaurant. The building also houses a
samanimelise ranna järgi Pelguranna asumi alad oli algselt kasutusel peamiselt karjamaana 1914. aastal ehitati kitsarööpmeline raudtee 1917. aastal ehitati 10 suurt kütusemahutit. Pelguranna 1920-1960 Enne 1940. aastat asusid asumis Sitsi elanike aiamaad Saksa okupatsiooni ajal ehitati asumisse 16 barakki Sõle tänav Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles 1950. aastate algul 1959. aastal valmis uus planeering ja toimus teine ehitusjärk Pelguranna asumi hoonestus Pelguranna hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest Lõime tänav annab suurepärase pildi tollasest ehituskunstist. Uus ja vana Auto- ja jalg- liiklus Bussi- liiklus Pelgulinn Pelgurand
1991 kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi. Ametikohad 19501955 armeeteenistus; 19691977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor 19941999 Eesti Maarahva Erakonna esimees 19992000 Eestimaa Rahvaliidu esimees 19952001 Riigikogu liige 19951997 Riigikogu aseesimees 19951999 koalitsiooninõukogu esimees 8. oktoober 2001 9. oktoober 2006 Eesti Vabariigi president Isiklikku Arnold Rüütel abiellus Ingrid Ruusiga 1959. aastal. Proua Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor ning rahvusvaheliselt tuntud folklorist ja folklooriassotsiatsiooni Baltica president. Peres on tütred Maris (1958) ja Anneli (1965) ning kuus lapselast. Arnold Rüütel on ristitud õigeusukirikus. Informatsioon https://et.wikipedia.org/wiki/Arnold_R%C3%BC%C3%BCtel https://www.president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4126-arnold-rueuetel/layout- headofstate.html
to drink salt water and filter out the salt in a gland by their eyes. Albatrosses spend most of their time out at sea, eating squid, fish and invertebrates. Sally Lightfoot Crab - The bright coloring of these adult crabs make them very visible just at water's edge. Immature crabs are smaller and darker. They feed on algae as well as dead fish, birds and seals. They can get out of harm's way quickly, which is where they get the name "Lightfoot." Concerving the Galapagos In 1959, the government of Ecuador designated 97% of the land area of Galapagos as the country's first National Park. The Charles Darwin Foundation was founded in 1959, in favor of UNESCO and the World Conservation Union. The Foundation is dedicated to the conservation of the Galapagos Islands ecosystems. The Charles Darwin Foundation exists to provide knowledge and support to ensure the conservation of the environment and biodiversity of the Galapagos Archipelago through scientific research and
lohega", 1979; "Kandjad", 1980; "Inimesed esemetega", 1985, Eesti Kunsti Investeerimise Fond). Kunstniku kujutlusvõime loob suure sisendusjõuga ootamatuid nägemusi ("Tsirkus", 1977, Eesti Kunsti Muuseum; "Tornide linn", 1979; "Pasunapuhuja", 1980; "Müüritrepil", 1981, Eesti Kunsti Muuseum; "Hunt kuldse kepiga", 1983; "Pillipuhuja", 1985, erakogu, Tallinn). EPP-MARIA KOKAMÄGI Epp-Maria Kokamägi on sündinud 28. jaanuaril 1959 Tallinnas. 1983. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maalijana. Alates 1984. aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu. Epp Maria Kokamägi loomingulised tegevusalad on õlimaal, akvarell, raamatukujundus ning teatri- ja kinokujundus. Epp Maria Kokamägi on Imbi Lind'i ja Luulik Kokamägi tütar ning Jaak Arro abikaasa. LUULIK KOKAMÄGI Luulik Kokamägi 15. aprill 1921 25. juuni 1986 Luulik Kokamägi sündis Pärnus, kuid oma lapsepõlve ja noorusaja elas Valgas.
Sissejuhatus Meetaimed on väga olulised mesilastele mee kogumiseks. Tänu nende nektarieritusele ja õietolmule on võimalik mee olemasolu. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade meetaimedest, nende klassifikatsioonist, ehitusest ja ka korjeobjektidest. Meetaimed Mee- ehk korjetaimed on õistaimed, millelt kiletiivalised koguvad toitu ehk korjet. See on vajalik, et toita järglasi, pesakaaslasi kui ka varudeks. Korjemaaks nimetatakse maa-ala, millelt kiletiivalised korjet koguvad. Meetaime mõiste on kohati ka tinglik. Kõiki taimi, mis on kohastunud putuktolmlemisele, ei saa pidada kindlalt meetaimedeks. Viimaste hulka võiks arvata suhteliselt pika õitsemisajaga ning rikkaliku nektarieritusega ja hulgaliselt kasvavad taimed, mille õie ehitus võimaldab meemesilastel sealt nektarit kätte saada. Meetaimedeks peaks lugema ka mõõduka või vähese nekatrieritusega, kuid suurtel pindadel kasvatatavaid põllu- ja aiakultuure, mis tolmle...
Arvo Pärt Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Elust Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kurs...
Kraus, tulemas olid V. Lüütsepp, T. Lepmets, J. Lipso. Siia perioodi (osalt ka eelmise perioodi lõppu) jääb ka Mart Laga Eesti ühe läbi aegade andekaima mängumehe lühike tähelend. 7. Esimesed varjatud professionaalsuse ilmingud: parimad olid kas NL-I koondise stipendiumil või meil "Kalevis" palgalised instruktorid või ka n.ö. toidutalongid, mis tehti rahaks. 8. Isiklikult enda jaoks üks tähelepanek: Ainulaadne kolme suure L tähelise tsentri vastasseis Eesti 1958.a. ja 1959.a. meistrivõistlustel Laga oli Moskvast tulnud, Lipso veel minemata ja Lepmets kohapeal. Tekkis n.ö. surnud ring: Laga mängis üle Lepmetsa, Lepmets üle Lipso ja Lipso jällegi Laga. 9. Peale Helsingi OM-i oli mujal järsk tõus mängijate pikkuse tähtsusele ja füüsisele. Meil väikese rahvaarvu juures jäi valik kitsaks. Perioodi üldiseloomustab meeste korvpalli taseme langus ja naiste korvpalli taseme tõus üleliidulisel areenil. Järsk suund pikkuse ja füüsise tähtsuse tõusule
Eesti NSV ujuja, Eesti NSV teeneline treener (1977); Tallinna "Dünamo". 1960.a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 19. koht (1.06,7) ja 4x100m vabaujumises 8. koht (4.29,09). EM-võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises, 7.koht 100m ning 4. koht 400m ja 4x100m vabaujumises. NSV Liidu meister 1955-58 a. ja 1960 a. 100m vabaujumises; 1956-60 a. 400m vabaujumises ning 1958 a. 4x100m kombineeritud teateujumises, 2. koht 1957 ja 1959 a. 4x100m ja 1959 a. 100m vabaujumises ning 1962 a. 400m kompleksujumises, 3. koht 1954 a. 100m ning 1955-56 a. 4x100m vabaujumises, 1957 ja 1960 a. 4x100m kombineeritud teateujumises ning 1964 a. 400m kompleksujumises. NSV Liidu rekordid vabaujumises: 100m 1.07,9 (1955), 1.06,8 (1956), 1.06,1, 1.06,0 (1957); 200m 2.32,6 , 2.28,2 (1956); 400m 5.19,7 (1956), 5.16,3 (1957), 5.15,5, 5.12,5 (1958); 4x100m 4.34,4 (1956). Eesti NSV meister 1956-67 a. 17 korda individuaal- ja 7 korda teateujumises
ka Selepinist uut diktaatorit ja seetõttu hoiti ta võimust eemal. Välispoliitika 1957-1964 Hrustsov armastas reisida ja ennast tähtsana näidata, seetõttu siis ka tema avaldused NSV Liidu sõjalisest võimsusest üheskoos kohtumiste ja visiitidega, mida Stalin oli vältinud. Hrustsovi aega iseloomustas ka kiire nõukogude kosmosetehnika areng. Juulis 1958 toimus Iraagis riigipööre niing uus Iraagi valitsus lähenes NSV Liidule. 1. jaanuaril 1959 tuli Kuubal võimule revolutsiooniline valitsus eesotsas Fidel Castroga. See sündmus hirmutas tõsiselt USAd ja aktiviseeris märgatavalt analoogseid marksistlikke liikumisi kogu Ladina- Ameerikas. Juulis 1959 külastas USA asepresident Richard Nixon NSV Liitu, septembris sõitis Hrustsov kaheks nädalaks USAsse. Mais 1960 tulistati NSV Liidu kohal alla USA luurelennuk U-2. Sai avalikuks, et ameeriklased olid juba tükk aega nõukogude õhuruumis luuranud. 1960
Guggenheim Omanimelise kunstimuuseumi rajamiseks asutas Sveitsi päritolu USA tööstusmagnaat ja filantroop Solomon Robert Guggenheim (18611949) 1937. aastal sihtasutuse. Moodsa kunsti muuseum avati 1959. aastal New Yorgis ja see on sarnastest maali- ja skulptuurikogudest üks suuremaid ja kuulsamaid. Guggenheimi sihtasutusel on peale New Yorgi peamuuseumi Bilbao, Venezia, Berliini ja Las Vegase muuseum. Igal aastal käib Guggenheimi muuseumides üle 2,5 miljoni kunstihuvilise. Nüüd on jõutud niikaugele, et oma Guggenheimi muuseumi saab ka Ladina-Ameerika. Juuni algul kuulutati arhitektuurivõistluse võitjaks Mehhiko arhitekt Enrique Norten ,
Kore sõda Millal? 1950-1953 Põhjused? Põhja-Korea eesmärk oli kukutada Syngman Rhee valitsus ja purustada lõuna-Korea sõjavägi, selleks leiti ettekääne, et lõuna-Korea alustas sõda. NSVL eesmärk oli kommunismi võimu laiendada ja USA võimu maailmas vähendada. USA eesmärk oli mitte lasta kommunismil võimu juurde saada, omades kontrolli lõuna-Korea üle. Kommunistliku Põhja-Korea hävitamine pani aga muretsema Hiina, kes kartis, et UN'i väed ei kavatsegi peatuda Yalu jõe juures, mis oli Hiina ja Põhja-Korea piiriks. Osalejad? Põhja-Korea Lõuna-Korea NSVL UN/ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) Hiina Tulemused? Põhja- ja Lõuna-Korea vahele rajati demilitariseeritud tsoon, mis püsib seal siiamaani. Relvarahu ajaks 1953 aasta olid piirid umbes samad, mis enne sõda. Suessi kriis Millal? 1956-1957 Põhjused? Egiptus otsustas riigistada Suessi kanali, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks,...
Tema kohta on öeldud isegi "maailma aare." Tähtsaimad filmid 1953 ,,Aida" 1954 ,,Kaks ööd Kleopatraga" 1957 esimene inglis keelne film ( ,,Poiss delfiiniga") 1958 ,,Must orhitee" 1960 ,,Kaks naist" 1964 ,,Abiellumine Itaalia stiilis" 1994 ,,Ptet-a-Porter" 1995 ,,Väsimatud vanad torisejad" 2004 ,,Pühakute elulood" 2004 ,,Täidetud paprika ja kala näkku" 2009 ,,Üheksa" Tunnustused 1959 võitis ta Veneetsia Filmi Festivalil parima näitleja auhinna filmis ,,Must orhitee". Oscari auhind : ,,Kaks naist" 1961 briljantse esituse eest. 1961 Kulde palmioks 1961 5 Kuld gloobust 1961 Oscar "Ciociaralanna" eest 1987 Ameerika Christopher Columbus Award (Itaalia-USA suhete arendamise eest) 1988 Premio Napoletani illustri nel mondo (auhind Napoli päritoluga inimesele, kes on maailmas tunnustatud) 1991 Oscar elutöö eest. 1991 Césari auhind
kaotama. 18. sajandi lõpul elas kõige rohkem juute Poolas. Poola jagamistel sattus suur osa neist Vene riigi alluvusse, kus nende õigusi korduvalt kärbiti. Eestis on juutidest esimesi andmeid 1333. aastast Tallinnas, arvukam juudi koloonia tekkis aga alles 19. sajandi algul Poolast toodud alaealiste sõjaväekasvandike, sõdurite ja rändkaubitsejate kaudu. Suur osa Eesti juute rändas tagakiusamise tõttu 19. sajandi lõpul Ameerikasse. 1934 oli Eestis juute 4434, 1959. aastal 5436. 1941. aasta juulist detsembrini mõrvati kõik Eestisse jäänud juudid, kes ei suutnud või ei soovinud Saksa okupatsiooni eest evakueeruda vanglates, Harku rabas, Tartu tankitõrjekraavis, Pärnus Reiu metsas; Pärnu sünagoogis tapeti 101 last.
Elulugu. Sündis 1925. aastal vürtspoodniku tütrena Granthamis Inglismaal. Tema sünninimi oli Margaret Hilda Roberts. Ta õppis Oxfordi ülikoolis keemiat ja Londonis õigusteadust ning oli tudengina Oxfordi ülikooli Konservatiivide Ühenduse president. Aastal 1951 abiellus ärimees Denis Thatcheriga ja 1953 sündisid neil kaksikud Mark ja Carol Thatcher. 19471951 töötas keemikuna ja hiljem oli kolm aastat advokaat ja valiti 1959 Briti alamkotta, kus oli saadik aastani 1992. 19611964 oli Thatcher pensioni ja sotsiaalkindlustuse parlamendisekretär, hiljem aga kuus aastat konservatiivide varikabineti (ase)minister. 19701974 oli Edward Heath valitsuses haridus ja teadusminister. Seejärel oli jälle varikabineti liige ja parlamendi opositsiooni juht. 1975 valiti ta Konservatiivse Partei juhiks ja aasta hiljem Suurbritannia peaministriks.
Britt Treial 10A Retsentsioon ,,Sugar ehk Dzassis ainult tüdrukud" Muusikali Sugar aluseks on 1959.aastal Hollywoodis vändatud komöödia Some like it Hot, peaosades Marilyn Monroe,Tony Curtis ja Jack Lemmon. Eestis on Sugarit lavastatud Vanemuise teatris aastal 1988 ning rahvusooperis Estonia 2000. aastal. Etendused toimuvad eesti keeles ingliskeelsete subtiitritega. Laulusõnade autor on Bob Merrill, lavastaja Mare Tommingas, muusikajuht Tarmo Leinatamm. Filmi Rezissöör aga Andres Tenusaar. Muusikali osades aga Gerli Padar-solist, Veikko Täär-Jerry,Andero Ermel-Joe, jpt
aastal. · Ameerika orkestri- ja filmi- muusika helilooja. Tuntud on "My Heart Will Go On" laul, mille kirjutasid James Horner ja Will Jennings ning laulis Celine Dion. Titanicu peaosatäitjad Peaosades säravad Leonardo DiCaprio Jack Dawsonina ja Kate Winslet Rose DeWitt Bukaterina. Ja samuti ka: Billy Zane,Kathy Bates,Frances Fisher,Gloria Stuart,Bernard Hill,Victor Garber,Danny Nucci ja Bill Paxton. Filmi auhinnad Film võitis 4 Kuldgloobust ja 11 Oscarit. · Kordas 1959. aastast "Ben Huri" nimel püsinud rekordit. · Esimene kuldmehike toodi lavalt ära kostüümikunstnikutöö eest, järgnesid parima heli, heliefektide, visuaalefektide, filmimuusika, montaazi, filmilaulu, kunstniku- ja operaatoritöö ning rezisööri eest. Allikad: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=18954 http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/03/25/kultuur.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Titanic_(film) http://en.wikipedia.org/wiki/James_Cameron http://et
Ka Eestile on meri olnud alati peamiseks rikkuseks nii kaubandustee kui ka teiste maade ühendusteena. Esmapilgul tundub, et meri eelkõige lahutab nii riike, rahvaid kui ka pärimusi. Samas aga kui järele mõelda ta hoopis ühendab inimesi. Parimaks vahendiks tutvuda ülemereriikidega on osta laevapilet ja seilata üle mere. Kuna Eesti kuulub Baltimaade hulka, siis on meile kõige tähtsamaks ja suurimaks laevakompaniiks Viking Line. Viking Line alustas laevaliiklusega juba 1959. aastal, mil ta sõitis liinil Soome-Ahvenamaa- Rootsi. Sellega algas uus ajajärk, millele pani aluse Ahvenamaa kapten Gunnar Eklund. Sellest ajast saati on üle viiekümne laeva Viking Line värvides merd kündnud. Hetkel seilavad merel Viking Line lipu all Viking XPRS, Mariella, Gabriella, Amorella, Isabella, Cinderella ja Rosella. Laevaga on alati lõbus ringi kruiisitada, sest, olgem ausad, tänapäeva meresõidukites on kõik mugavused olemas
Vulkaan Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk ,,tuldpurskav mägi" on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Tüüpilised näited on Islandi ja Vaikse ooekani ,,tulerõnga" vulkaanid. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kontinentaalse rifti piirkonnas. Sellised on näiteks Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida-Aafrika vulkaanid. Vulkaani ülesehitusest (pilt): 1. Magmakamber 9. ...
Visiitkaardilt selgub, et mees on hoopis lugupeetud psühhiaater Aadu Kadakas. Osades Ervin Abel John Kadri Jäätma Liina Karl Kalkun Ärni Renate Karter Lõke Lia Laats Kohviveski Eva Meil Ärni naine Lauri Nebel Timmu Sulev Nõmmik Aadu Väino Puura Mart Sulev Nõmmik Sulev Nõmmik (11. jaanuar 1931 Tallinn 28. juuli 1992 Kuressaare) oli eesti näitleja, lavastaja, humorist ja tantsija. Sulev Nõmmik lõpetas 1959. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja Tallinna Kultuurharidusala Kooli. Seejärel õppis ta aastatel 19601964 lavastamist Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis. Aastatel 19471962 töötas Sulev Nõmmik vaheaegadega Estonias balletitantsijana, aastatel 19621992 näitleja, näitejuhi ja lavastajana. Sulev Nõmmik on lavastanud telefilmid "Mehed ei nuta" (1968), "Noor pensionär" (1972) ja "Siin me oleme!" (1979). Koos Enn Vetemaaga
juurde, millega kaasnes osaline kultuuri taastumine. Uue põlvkonna kultuuri läbimurre toimus 1960. aastatel, mil poliitilised olud olid muutunud vabamaks. Selle tõttu taandus isetegevusharrastus rahvakultuuris. Eestis võeti kasutusele NSVLile omapärane ühtluskooli süsteem. Sellega kaotati iseseisvusaegne haridussüsteem. Drastiliselt muudeti õppeprogramme, erit humanitaarainetes. Maailma ja Eesti ajalugu muutus vähetähtsaks ning süveneti NSVLi ajaloo õpetamisse. 1959. aastatel võeti kasutusele erinevalt eelnevale 7-klassile 8-klassiline kooliharidus, kuid juba 1970. tehti keskharidus kohustuslikuks. Tulemuste kvaliteet langes, kuna lõputunnistus anti ka õpilastele, kes seda ei väärinud. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks. Kõrgkoolides kehtestati kursuste süsteem erinevalt eelnevale ainesüsteemile. See kitsendas üliõpilaste iseseisvust ning valikuvabadust.
Üliriigid Ameerika Ühendriigid · Dwight Eisenhower- 1953-61 -Korea sõja lõpetamine- vaherahulepingut ei eksisteeri - Eisenhoweri doktriin- ameeriklaste lubadus kaitsta aasia rahvaid kommunismi ohu eest -1956.aasta kriisid-Ungari, Poola, Suessi kriis- ameeriklaste jõuline sekkumine -Kosmose võidujooksu algus Nli ja USA vahel · John F. Kennedy 1961-63 -vaja uut noort radiaalsemat lähenemist -Sigade Lahe dessant- ebaõnnestunud op, kukutamaks Castro reziimi Kuubas, tuhandest pagulasest dessantüksus , panna võimule ameerika reziim Kuubas -Kuuba kriis- 1962- tuumasõjaohu hirm, NL toimetab Kuuba saarele tuumaraketid -22.nov 1963- Kennedy surm · Lyndon B Johnson- asepresident enne -Kodanikuõiguste liikumine- mustanahaliste õigused -Vietnami sõda- sõda muutub Johnsoni valitsemisajal veriseks * Kodanikuõigused A...
Sydney ooperiteater (Sydney Opera house) Anette Steinberg Sydney ooperiteater on 20. Sajandi üks kuulsamaid hooneid kogu maailmas, tegemist on modernistliku ekspressionistliku ehitisega. Asub Ausrtraalias, Sydney linnas Harbour’i silla läheduses. Sellest on saanud nii Sydney kui ka kogu Austraalia sümbol. 1950.ndatel võttis Sydney linnavalitsus vastu otsuse, et on vaja uut ooperimaja ja korraldas konkursi, mille võitis Taani arhitekt Jørn Utzon, ehitust alustati 1959. aastal. Tegemist oli äärmiselt keeruka kontruktsiooniga ning seega väga raskesti teostatav, pidi välja mõtlema uusi arhitektuurilisi lahendusi ning ka detailide ja mõõtmete välja arvutamine võttis aega rohkem kui arvata osati. Lisaks eihitise keerukusele nõudis see ka suuri rahasummasid, algselt 7 miljoni Austraalia dollari asemel läks kogu hoone maksma 102 miljonit. Raha tõttu peeti maha tulised vaidlused linnavalitsuse ja arhitekti vahel, mispärast viimane ka Austraaliast lahkus
• Stella Ernesaks oli koolieelse kehalise kasvatuse metoodika looja ja arendaja Eestis. • Tema poeg oli allveeujumise treener Ott Ernesaks. • Gustav Ernesaksa pojapoeg on pianist Mart Ernesaks. Tunnustused • 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass • 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane • 1946 Tööpunalipu orden • 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest • 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia • 1947 Eesti NSV rahvakunstnik • 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" muusika eest • 1950, 1967, 1974 Lenini orden • 1956 NSV Liidu rahvakunstnik • 1965, 1988 orden Austuse märk • 1970 Lenini preemia • 1974 sotsialistliku töö kangelane • 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden • 1978 Tallinna aukodanik Aitäh!
Merilin Pärna 9.D Hiina Merilin Pärna 9.d Kommunstiliku hiina tekkimine 1945. a algast taas Hiina kodusõda 1949. a 1. oktoobril kuulutati välja Hiina Rahvavabariik juhiks sai Mao Zedong Riigis alustati kiiret sotsialismi ehitamist Isikukultus Mauism Suur hüpe Kuulutati välja 1958. a Mao Zedongi poolt Kommunismi ülesehitamine võimalikult kiire ajaga 1959. a tunnistati läbikukkumist, kuid maoistid seda ei tunnistanud Tulemus tööstustoodangu järsk vähenemine ja segadus põllumajanduses Algas ka näljahäda ja vastuseis Töötati välja agroteadus Kirjanikel kästi kahe- kuni kolmekordistada romaanide toodangut Kõrgkoolid said uue õpikud Kultuurirevolutsioon 1965. 1976. a-tel toimunud Mao Zedongi poolt kavandatud maoistlik sotsiaalpoliitiline kampaania Eesmärk : vabastada Hiina "liberaalsest väikekodanlusest" ja jätkata "revolutsiooni klassivõitlust" 1966. a haridusreform Koolides õpiti : algkool Mao tsitaate ke...
PTK külm sõda ja raudne eesriie. Külm sõda kauakestev pingeseisund riikide (nsvl ja tema liitlased ühelt poolt, teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade)vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. Külma sõja vormid/milles võis väljenduda külm sõda: *luuretegevus *võidurelvastumine *ideoloogiline võitlus ja propaganda *doktriinid *konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel Sotsialismileer kujunes pärast II MS-i lõppu kui NSVL kehtestas oma mõjuvõimu Ida- Euroopa maades. Kommunistid tulid võimule: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Jugoslaavias ja Albaanias. Veidi hiljem langes Moskva kontrolli alla Saksa Dem Vabariik ehk Ida-Saksamaa, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. 1959-Kuuba Esialgu nim kõiki neid riiki rahvademokraatia maadeks ja alates 50-ndatest sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus riigid, kes olid Moskvale ustavad liitlased. Sinna võeti need riigid,kes...
Arvo Pärt Haridus ja elukäik Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". helirezissöörina . Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959-1979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumistViinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse. ...
SISSEJUHATUS Olen valinud referaadi teemaks Prantsuse uue laine just seetõttu, et see on üks kinokunsti suuremalt mõjutanud liikumisi, mille panus ulatub tänapäeva välja. Olles eelnevalt küll pealiskaudselt antud teemaga kursis, puudus mul täpsem teadmine selle tagamaade osas ja kokkupuude filmidega. Refereerimisel plaanin eelkõige välja selgitada millised teooriad, sõnavõtud ja teosed sillutasid teed Prantsuse uue laine plahvatamisele filmikunsti maailmakaardile 1959. aastal. Samuti püüan anda ülevaate tolleaegsest Prantsusmaa olustikust, mis sellele kinemaatilisele liikumisele fooni tekitas. Käsitlen ka uut lainet iseloomustavaid tegureid ja tuntumaid viljelejaid, võttes uurimise alla nende debüütfilmid. Ainestikku ammutan erinevatest Prantsuse uut lainet käsitlevatest õpikutest, autorite biograafiatest, internetist ja tähtsamatest artiklitest. Töö olen jaotanud kolmeks alagrupiks. Esimene keskendub kõigele sellele, mis eelnes uuele
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Agne Vasmann 12 k Kirjanik Arvo Valton 14.12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu: Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, sündis 14-ndal detsembril 1935 aastal Märjamaal. Arvo Valton on tuntud, kui proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid 1949-1951 Novosibirski oblasti Tsanovski...
Sissejuhatus "Inimese hukkamiseks ei ole meil vaja tõestust tema süü kohta. Me vajame vaid tõestust, et ta tuleb hukata. Nii lihtne see ongi," on öelnud Ernesto Guevara ehk Che (19281967). Isegi neli aastakümmet pärast surma on Guevara jäänud ikooniks suuremale osale maailma vasakpoolsetele. Argentinas sündinud marksist tõusis rambivalgusesse Kuubal, kus ta 1959. aastal aitas Fidel Castrol võimule saada. Pärast seda püüdis Guevara revolutsioonile õhutada mitmete Aafrika ja Ladina-Ameerika riikide rahvaid. Surres oli Che ainult 39-aastane. 1 Sünnist surmani Che Guevara (tegelik nimi Ernesto Rafael Guevara de la Serna; 14. juuni 1928 Rosario 9. oktoober 1967 Vallegrande lähedal Boliivias) oli revolutsionäär Ladina-Ameerikas. Ta sündis Argentiinas Rosarios
Eriti meeldis talle joonistada pilte mitmesugustest pühadest ja tseremooniatest. Generalici looming innustas ka naabreid ning mõne aja pärast tegeles maalimisega juba paarkümmend talupoega. Tänu sellele sai Hlebina, tema koduküla, rahvusvaheliselt tuntuks ja hturistide huvipaigaks. Peale Teist maailmasõda, 1945. aastal, sai temast Horvaatia kunstnike ühingu ULUH liige. 1953. aastal korraldas ta Pariisis, kus ta oli juba paar kuud elanud ja töötanud, kunstinäituse. 1959. aastal joonistas ta Horvaatia naivistide arvates oma kõige hinnalisema töö "Hirvede pulm" ("The deer wedding"). Generalicil on palju järgijaid. Esimesest generatsioonist ehk siis temaga samal ajal töötanud kunstnikest Franjo Mraz ja Mirko Virius. Teisest põlvkonnast Franjo Filipovi, Dragan Gazi, Josip Generali, Ivan Veceraj. Kunstnik suri 1992. aasta 27. novembril. Ivan Generalic.
rahvaste kultuurist ja ajaloost. Tunnustused: ENSV teeneline kirjanik (1979), Juhan Smuuli preemia omanik aastatel 1974 ja 1977, Soome Kirjanike Liidu auliige (1982). Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht ,,La Vie") Coudenhove-Kalergi Europpa auhind 1996, Liberaalse internatsionaali Vabaduse auhind 1999. On osalenud filmides: 1971 "Veelinnurahvas" 1978 "Linnutee tuuled" 1985 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" Tema teosed: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk- Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" 3 (reisiraamat Kaug-Põhjast) 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" Lennart Meri presidendiaastad olid meie riigi uue ülesehituse aastad.
Mitu korda on vadjalasi siirdunud Kirde-Eesti rannikumurde ja idamurde alale, kus nad sulanesid eestlaste hulka. 12. sajandil ühendati vadja ala novgorodi valdustega. 15. sajandi lõpul nimetati Novgorodimaa loodepoolne haldusala Vadja viiendikuks. Enamik vadjalasi on alates 11.- 12. sajandist sulanenud idaslaavlastega, osa isuritega. Õigeusku pöörduti peamiselt 16. sajandil 1848. asta andmeiloli vadjalasi 5148, 1926. aasta andmeil 705, 1959. aastal oli häid vadja keele oskajaid Leningradi rajoonis. Nimetused Vadjalaste endanimetus on vadjalain, vad´d´alaizõd, vadjakko, mavätsi. Vanemas vene traditsioonis on vadjalasi ja teisi läänemeresoome vod´. rahvaid nimetatud tsuudideks. Konkreetselt vadjalaste tähistamiseks kasutatakse vene keeles etnonüümi Asuala Vadja keelt räägitakse veel Luuga jõe alamjooksul, Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis
esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. Lennart Meri suri ajuvähki 14. märtsil 2006. aastal. Perekond Lennart Meri oli abielus kaks korda. Esimene abikaasa Regina Meri emigreerus 1987 Kanadasse. Tagasi Eestisse tuli ta 2003. aastal. Teine abikaasa proua Helle Meri töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. · Regina Meri (neiuna Ojavere) (sündis 1932). Pojad: Mart 1959 ja Kristjan Meri 1966 · Helle Meri (neiuna Pihlak) (1949). Tütar: Tuule Meri (sündinud 1985) Veel Lennart Meri raamatutest, ametikohtadest, filmidest ja tunnustustest ja ordenitest: Ametikohad · 19531955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja · Tartu Kunstikooli õppejõud · 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja · 19631968 Tallinnfilmi stsenarist · 19681971 ning 19861988 Tallinnfilmi produtsent
Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti k...
* 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis * 19861988 * 19881990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor * 19901992 Eesti Vabariigi välisminister * 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes * 19922001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996). * Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis. Lennart on kijrutanud raamatuid näiteks: # 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) # 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) # 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) # 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) # 1976 "Hõbevalge" # 1977 "Lähenevad rannad" (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne) # 1984 "Hõbevalgem" # 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor
põlastatavate hulka. 1945. aastal sai Tubin töökoha ajaloolises Drottningholmi teatris, kus Tema peamiseks tööks oli vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks ehk siis oli Tubin see, kes kirjutas partiisid, vajadusel orkestreeris ja ka arranžeeris. Kuna töötav teater töötas enamjaolt ainult suviti, jäi Eduardil töö kõrvalt palju vaba aega üle ja Ta sai ka muusikat kirjutada, sest neid telliti isegi väljaspool tööd. Aastatel 1945- 1959 ja 1975- 1982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. 1953. aastal hakkas olukord muutuma, sest pärast Stalini surma hakati Tubina viiendat sümfooniat meeletult mängima. 1961. aastal etendus Vanemuises ballett ’’Kratt’’, 1968. aastal Estonias ja 1971. aastal Vanemuises ooper ’’Barbara von Tishenhusen’’. Väga suureks raskuseks osutus Tubina ooper ’’Reigi õpetaja’’, sest sellele ei saadud Estonias kuidagi esitusluba, sest Kaarel Ird kes oli näitleja, lavastaja ja
Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas, Pisilugusid Jalukselt 1956; Silvia Rannamaa, Kadri 1959; Villem Gross, Ühe poisi suvi 1956 ja Tiivasirutus 1958. Tüdrukute- (Silvia Truu, Heljo Mänd, Aino Pervik) ja poistekirjanduse (Eno Raud, Jaan Rannap, Holger Pukk, Heino Väli) klassikaliselt iseloomuliku temaatika ja kujutuslaadi eristumine ning sobitumine tollastesse oludesse. Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: Vladimir Beekman, Aatomik 1959, Eno Raud, Sipsik 1962, Boris Kabur, Rops 1964, Robert Vaidlo, Lood Kukeleegua linnast 1965 jpt. Eriti viljakas on see suund edaspidi. Uusi jooni laste-, eriti väikelasteluules: Ellen Niit, Heljo Mänd, Kalju Kangur, Venda Sõelsepp, Olivia Saar. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-80. aastail. 20. sajandi eesti lastekirjanduse (üks) kõrgaeg, eriti muinasjutu-fantastika vallas nii proosas kui luules: Eno Raud, Naksitrallid (1972); Aino Pervik, Kunksmoor (1973);,
https://www.thinglink.com/scene/596680001739292673 “Sädemed tuhas” 1954 1.1.3. Karl Ristikivi 6 Eesti kirjanduse parimaid prosaiste, keda A. H. Tammsaare pidas oma mantlipärijaks; luuletaja, lastekirjanik ja kirjandusloolane. “Hingede öö” 1953 1.1.4. Juhan Smuul Juhan Smuul oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. “Kirjad sõgedate külast” 1955 “Meremees Murka” 1958 “Jäine raamat” 1959 1.1.5. August Gailit 7 August Georg Gailit oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone7. "Üle rahutu vee" (romaan), 1951 "Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosažanri), 1951–1959 *7.Följeton- tegelikkuse väärnähtusi naeruvääristav satiirilise v. humoristliku käsitluslaadiga kirjutis 1.1.6. Jaan Kross
mail 1949. (Londoni rahulepe) Asutajariigid: Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, SB, Taani. Eesti ühines 1993. Pärast Montenegro ühinemist (2007) kuulub organisatsiooni 47 liiget Eesmärgid: inimõiguste, sotsiaalsete õiguste, keeleliste õiguste, hariduse ja kultuuri eest võitlemine :D. Suurim saavutus: Euroopa inimõiguste konverentsi moodustamine (1950), mille raames asutati 1959. aastal Euroopa Inimõiguste Kohus (Strassbourg’is) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) Asutati ühiselt 1975. aastal NATO ja VLO riikide poolt Sai alguse 1975. aastal Helsingis toimunud lõppaktiga ning muutus rahvusvaheliseks organisatsiooniks 1994. aastal. Allasutused paiknevad Viinis. Organisatsioonis 56 liikmesriiki. Eesmärk: Tagada inimõigused, ennetada ja ohjeldada rahvusvahelisi kriise. Aidata
29. okt Iisraeli sissetung 31. okt Inglismaa ja Prantsusmaa pommitavad Egiptust 5. nov dessant 6. nov vaherahu Suessi kriis III 1958 Egiptus Suessi ametlik omanik 1958-61 Ühendatud Araabia Vabariik Nasser 1964-1970 Mitteühinemisliiga peasekretär 1957 Eisenhoweri doktriin Berliini kriis 1955 Saksamaade iseseisvumine Hallsteini doktriin 1958 NSVL nõuab Lääne-Berliini ühendamist SDV-ga 13. aug 1961 Berliini müür Kuuba kriis I 1. jaan 1959 Kuubas võimule F. Castro maareform, tootmiskooperatiivid jaan 1961 USA katkestas Kuubaga diplomaatilised sidemed 1961 Kuuba ainuparteiliseks apr Castro vastaste purustamine Sigade Lahes Kuuba kriis II 1962 NSVL kekmaaraketid Kuubale 22. okt USA poolne karantiin Kuuba ümber 28. okt NSVL teatas rakettide äraviimisest 20. nov lõpetati karantiin "kuum liin" Vietnami sõda I 1941 Vietnami sõltumatuse liiga e viet- minh, ees Ho Chi Minh 2. sept 1945 Vietnami
Nõukogude inimeste jaoks avalikustati alles 33 aastat hiljem · Represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid ning Saksa ja Jaapani sõjavange lasti koju · 1957 võeti vastu seadus rahvamajandusnõukogudest, neile pandi vastutus kogu regiooni majanduse juhtimise ja kohalike majandusressursside otstarbeka kasutamise eest. Seega said liiduvabariigid teatud majandusliku ja kultuurautonoomia. 1965 likvideeris Breznev rahvamajandusnõukogud · 1959 loobuti viisaaastakust ja võeti käsile seitsme aasta plaan (1959-1965). Seitseaastak pidi looma majandusliku baasi selleks, et 1970. aastaks järele jõuda ja mööduda USA-st tööstus- ja põllumajandustoodangu hulgalt ühe elaniku kohta · muljetavaldavad olid Nõukogude Liidu edusammud kosmosetehnika arendamisel: esimene Maa tehiskaaslane 1957, esimene planeetidevaheline automaatjaam 1959, esimene inimene kosmoses 1961
Eno RAUD (15.11. 1928 -- 09.07.1996) lastekirjanik ja prosaist Sündinud Tartus kirjanik Mart Raua ja pedagoog Lea Raua (hiljem Nurkse) pojana. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raua kirjanikutegevus hõlmab ümmarguselt neljandatkümmend viit loominguaastat ja mitutkümmend teost, millest paljud on küll tõlgete, küll kordustrükkide läbi kinnitanud oma jätkuvat menukust. Tema loodud tegelased on hakanud elama lavakujudena ja vähemalt üks neist on tõhusa reklaamina käibele lä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
