ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu". • Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. • Stravinski loomingus võib eristada kolme stiililiselt erinevat perioodi: Vene periood, Neoklassitsistlik periood, Ameerika periood. • Aastal 1959 anti Stravinskile Léonie Sonningi muusikaauhind, mis on Taani kõrgeim muusika-alane tunnustus. • Igor Stravinskil on oma täht Hollywoodi Walk of Fame'il ja talle anti postuumselt Grammy elutööauhind aastal 1987. • Stravinski auks on nimetatud üks Merkuuri kraater. • Tema auks on loodud purskkaevude kompleks "Stravinski purskkaev" Pariisis Pompidou keskuse vahetus läheduses. Eduard Tubin • Sünd: 18. juuni 1905 Torila küla, Kokora vald –
Arvo Pärt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliaja tegeles ta heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõud...
25. 1938. 42 , -- -- 273- 1947. 10 1949 , 5- 186 1955 186 - , 1956 1960 -- - 1959 1960- . «», 1961 60- 1964 , . , , , - , . - " " 1967 . . : , , , ... , , - - . . ...25 1980 . , , - , , , , , ... - http://www.youtube.com/watch?v=gOchnlCiWeg http://www.youtube.com/watch?v=pJ2E4cf46nw http://www.youtube.com/watch?v=OiqWeReJS9E !
Veljo Tormis Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Oma kooriloomingu ja aastakümneid väldanud regilaulu tuvustava tegevuse kaudu on ta suutnud ellu äratada juba hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ning muuta selle paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõsitetavaks. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendri...
Kaitse alla on võetud üle 50 taimeliigi (Vormsil umbes 60) Võrdlemisi pehmes merelises kliimas kasvavad haruldased ja reliktsed liigid luuderohi ja harilik jugapuu Saarel kasvavad looduslikult veel rand-ogaputk ning Eestis haruldane pisilina. Hiiumaal leidub alvareid, Vormsil lisaks ka puisniite Vaatamisväärsused Suuremõisa- peahoone rajati aastail 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel Umbes peahoonega samalajal rajatud mõisapark on alates 1959 looduskaitse all. Ülendi ohvripärn- Võeti üksikobjektina looduskaitse alla 1959. aastal On püha puu, kuna pidavat tervendama, anti ohvriande Kõpu tuletorn-ehitatud 16.sajandil Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 m Tuli on merepinnast 102,6 m kõrgusel Soera Talumuuseum Hiiumaa puittuulikud Vaemla villavabrik Pühalepa kirik
tammiku jõelammil. Toolse lossi varemed Ontika maastikukaitseala · (1212 ha, moodustatud 1957. aastal) hõlmab Ida-Viru klindilõigul SakaOntika klindiplatood põhjakaarest ääristava kuni 55 m kõrguse KambriumiOrdoviitsiumi astangu ja selle jalamile jääva kitsa (50 200 m) klindimetsariba ning osa klindiplatoost. Siinne klindiastang on nii Balti kui Põhja-Eesti klindi kõrgeim. Ontika pank. Oru pargi maastikukaitseala · (75 ha, moodustatud 1959. aastal) hõlmab Pühajõe klindioru suudmesse jääva endise Peterburi suurärimehe G. Jelissejevi (18581942) lossi ja seda ümbritseva pargi. 1934. aastast sai sellest Eesti presidendi suveresidents. 1941. aastal põletasid taganevad punaarmeelased selle maha. Pühajõe org Päite maastikukaitseala · (128,3 ha, moodustatud 2005) hõlmab Ida-Viru klindilõigul suure osa Päite klindiplatoost. See on loodud klindi kaitseks Toila ja Sillamäe vahelisel alal.
Dopc Xea a ? , B T C B 4000000 - 159,2 ² 8 po (mainimine) 1154 o X C 1285 1631 (trükikoda) 1633 (liituvad) . . O 1422 B c 1267 123,7 13-14 50 - " " : 900 , 3500 , 3000 , 3000 1600 (, , ) 1959 15000 (42 ) 25 1939 619 (liiki) R-- 1998 170 1300 20 1936 3070 45 a T?
Kordamisküsimused- Ajalugu 1. Külmsõda. Külm sõda oli lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmsõda oli aastatel 1945- 1985. 2.Marshalli plaan. Marshalli plaan oli USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ning kommunismi pealetungi ennetamiseks. 3. Turmani doktriin. Turmani doktriin oli USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga. See oli aastal 1947. 4. Võidurelvastumine. Riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, toimus 1950-1980.aastatel. Kasutusel olid massihävitusrelvad e. suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine valmistas hulgaliselt purustusi ning inimohvreid. (tuumarelvad, keemiarelvad ja bioloogilised relvad). USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esi...
· Aastatel 19511953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. · Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige. · Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. · Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid. Looming: · Tuli kirjandusse kaalukaid ühiskonnaprobleeme lihtsalt ja jõuliselt käsitleva luuletajana. · Alates 1950. aastate keskpaigast avaldas ta peamiselt lüürilist proosat. · Reisis palju, eriti merel. · Smuuli looming on rahvalik ja huumoriküllane, väga palju on kasutatud kodukoha- ja
Henn Roode oli keeruline intrigeeriv tegelane, kelle maalid ei ava end kergelt. Ta oli olemuselt intellektuaal ja kunstis tõeotsija. Luuletaja ja kunstiloolane Indrek Hirv iseloomustab Roodet nii: "Värvipaletis pallase traditsioone jätkav, kompositsioonikäsitluses erandlik ja avastav, portreedes peen psühholoog, meremaastikes silmapiirist kaugemale viitav arvati 70ndate algul ka ame...
Sinu Nimi (5 (17) 1882 -- 6 1971) -, . , - , - . 1904 1906 ( 1902 1908) ..-, , ... , . - -- , « », Es-dur, «» . ,-- «-» (1910) --, «» (1911) -- , « » (1913). -- XX .. , 1914 , , . -- «» ( , 1914) « » (« , , »; 1918). , . 1919 «», . 1920 1940 . «» (1922 .), «» (1923 .) -- , - « » (1927), , «». 1924 : . 1915 .. : , , . 1926 -- « » a capella. 1928 -- « » « », -- . 1930- -- . 1933--1934 «». « ». 1936 , . 1937 - « », -- « », . , , . -, -. -- « » (1951) -- , «» (1948), in C (1940) (1945), - -...
EE elektrijaamad Eesti elektrijaam (1969) 1615 MW Balti elektrijaam (1959) 765 MW Auvere elektrijaam (2015) 300 MW Iru elektrijaama gaasiplokid (1978) 190 MW Iru elektrijaama jäätmeplokk (2013) 17 MW Virtsu tuulepark (2002) 1,4 MW Aulepa tuulepark (2009) 48 MW Narva tuulepark (2012) 39,1 MW Paldiski tuulepark (2012) 22,5 MW Linnamäe hüdroelektrijaam (2002) 1,2 MW Keila-Joa hüdroelektrijaam (2005) 0,4 MW Valka koostootmisjaam (2012) 2,4 MW Paide koostootmisjaam (2014) 2 MW
.......................................................42 SUMMARY.............................................................................................................................44 TÄNUAVALDUSED ..............................................................................................................46 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................47 LISAD Lisa 1. ENSV Ministrite Nõukogu määrus 6. aprillist 1959. a. nr. 119 Lisa 2. Riikliku botaanilise keeluala "Halliste puisniit" kaart (1959) Lisa 3. Taimkatte uuringualade paiknemine Lisa 4. Truus, L., Puusild, E. 2008. Species richness, biomass production and recent vegetation changes of Estonian floodplain grasslands. Käsikiri 2 1. SISSEJUHATUS 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus
* 29.juulil nende õnn aga pöördus, kui Las Mercedese lahingus hävitati peaaegu kogu vägi. Castro nõudis ajutist relvarahu ja see talle ka anti. Järgneva 7 päeva jooksul, mil toimusid läbirääkimised, õnnestus Castrol ja tema väel mägedesse põgeneda. * Järgnes mitmeid edukaid rünnakuid ja linnade vallutamisi Castro ja Che Guevara vägede poolt (Maffo, Contramastre KeskOriente, Santa Clara jt.) . * 1.jaanuaril 1959. aastal õnnestus Castro väel, peale pikaajalist sõda, diktaator Batista kukutada ja tema asemel astus ametisse Castro. Kuuba kriis * NSV Liit toetas Fidel Castro natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist ning aitas Kuuba industrialiseerimist. * Juba 1962. aasta suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega keskmaaraketid. Hrustsov tahtis seeläbi sundida USAd järele andma SDV tunnustamise küsimuses, Castro aga soovis kaitset võimaliku
Pärast sõja lõppu hakkas Franco järk-järgult tegema muudatusi monarhia taastamiseks. Ent ükski Hispaania kuningakoja täiskasvanud liikmetest ei soovinud Franco reziimiga otsest koostööd teha. Seetõttu otsustas Franco, et monarhia taastatakse alles pärast tema surma ning määras troonipärijaks prints Juan Carlose. Seitsmekümnendate keskel oli ETA Franco Hispaanias innukamaid demokraatia ja vabaduse nõudlejaid. ETA loodi 1959. aastal. 1968.. aastani oli liikumine suhteliselt rahumeelne. Lõhuti infrastruktuuri ja Hispaania sümboleid ning heisati keelatud baski rahvuslippu avalikes kohtades.Franco aga keelas baski keele, naeruvääristas baski kultuuri, piinas ja mõnitas baski haritlasi. Evolutsioon Franco isikuvõimult konstitutsioonilisele korrale algas Hispaanias 1950. aastate lõpul töölisstreikide, tudengirahutuste ja meeleavalduste kaudu diktaatorlikule reziimile osutatud vastupanu tõttu
Lennart Meri Marlen Ulrika Elisabet Kakkori 12B Kes ta oli? Eesti kirjanik filmirezissöör diplomaat poliitik Aastatel 1992-2001 Eesti Vabariigi president Elulugu Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Aastal 1941 küüditati perekond Siberisse, Eestisse naasid 1946 Eestis astus ta Tartu Ülikooli, lõpetas 1953. aastal ajaloo eriala Lennart Meri leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina Aastal 1959 kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu "Kobrade ja karakurtide jälgedes" Tema film "Linnutee tuuled" sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali 1988. aastal asutas Lennart Meri Eesti Instituudi 12. aprillil 1990 nimetas rahvarinde liider Edgar Savisaar Lennart Meri välisministriks ning Lennart Meri moodustas välisministeeriumi Lennart Meri pidi esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel - CSCE konverentsidel, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsil
Juri Gagarin Juri Gagarin oli vene rahvusest Nõukogude kosmonaut, kes 1961. aastal sooritas maailma esimese kosmoselennu. Lapsepõlv Gagarin sündis 9. Märts 1934 Lääne oblastis, Gžaski piirkonnas, Klušino külas, mille nimi muudeti pärast tema surma Gagariniks. Gagarini vanemad pärinesid talurahva seast. Isa Aleksei Ivanovitš Gagarin oli oli kolhoosi puusepp, ema Anna Timofejevna Matvejeva töötas piima-kaubafarmis. Gagarin oli kolmas neljast lapsest. Tema 2 vanemat õde ja venda Valentin ja Zoja küüditati okupeeritud Saksamaale ja Venemaale orjatööle. Kooliaastad 1941 aastal läks Gagarin kooli, kuid samal aastal õpingud katkesid, kuna küla hõivasid sakslased. Küla oli peaaegu poolteist aastat Saksamaa vägede poolt okupeeritud. 1943 vabastas Punaarmee aga Klušino küla ja õpingud jätkasid. 1945 kolis Gagarini pere Gdanskisse, kus ta lõpetas ka keskkooli ja asus õppima Ljubertsõ 10. Kutsekooli. Õppides Saratovi Tööstustehnikumis, l...
Külma sõja kriisikolded BERLIINI BLOKAAD Berliini blokaad oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Aeg: 24. juuni 1948 12. mai 1949 Osalejad: NSVL ja Ida-Saksamaa Põhjus: Ida-Saksamaa tahtis NSVL võimu alt vabaks saada. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform ,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne- Berliin sõltuks neist. Saksamaa lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. Tulemused: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. KOREA SÕDA Korea sõda oli relvastatud konflikti Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Aeg: 25. juuni 1950 27. juuli 1953 Osalejad: Põhja-Korea, Lõuna-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL Põhjused: Kommunistlik Põhja-Korea tungis Lõuna-Koreasse; kommunistliku leviku takistamine....
SOTSIALISTLIK MAAILMASÜSTEEM 1. Näide „tootmisrekordite“ saavutamisest. Lihamüük riigile Venemaa Rjazani oblastis: 1958 - 50 000 t 1959 – 150 000 t 1960 – 180 000 t 1961 - 30 000 t Rekordite nimel saadeti tapamajadesse kogu noorkari, osa piimakarjast ja kolhoosnike isiklikud loomad.Rjazani oblastikomitee I sekretär A. Larionov kuulutati 1959 sotsialistliku töö kangelaseks. A. Adamson, Lähiajalugu, Argo: 2003, lk 177. 1.1. Missugused on nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? 2p Rekordite tagaajamine, ebamajanduslikkus, kampaanialikkus, eraomandi puudumine, kollektiviseerimine, ekstensiivne majandamine, reaalse olukorra mittearvestamine,
aastased naised. 7. b klass viibib klassiekskursioonil Lätis 10-11. maini 7b klass viibib klassiekskursioonil Lätis 10.11. maini Elati kahesaja-aastases hoones. Elati 200-aastases hoones. peaauhind 100 krooni peaauhind 100 krooni nõu maht 200-milliliitrit nõu maht 200 ml 356ndat korda 356-ndat korda 20 sekundiline kaotus ja 3 koht 20 sekundiline kaotus ja kolmas koht XX. sajandi 3 osalises suurteoses 20. sajandi kolme-osalises suurteoses Eesti keeles ilmusid 1959. - 1975. Shakespeare'i ,,Kogutud teosed" 7 köites. - Eesti keeles ilmusid 1959. 1975. Shakespeare'i ,,Kogutud teosed" 7 köites. ,,Machbeth" arvataks eolevat kirjutatud 1603-1607, tavaliselt dateeritakse see 1606-sse aastasse. - ,,Machbeth" arvatakse olevat kirjutatud 1603. 1607. aastal, tavaliselt dateeritakse see 1606. aastasse. Esimesed teated selle etendamisest pärinevad 1611-st aastast. - Esimesed teated selle etendamisest pärinevad 1611. aastast. 2 jaanuari seisuga elab X
Sündinud 21.mai 1933 Tallinnas Lõpetanud maalikunstniku diplomiga. 1959 Eesti Kunstnike Liidu liige. 1988 1991 osales Eesti iseseisvumisvõitluses. Alates 1998 aastast vabakutseline maalikunstnik Kirjanikuna tuntuks saanud 2000. aastatel Oma loomingus on ta kokku puutunud nii sotsrealismi, rahvusromantismi, sürrealismiga. Visuaalsed efektid. Esindab maalijana paradoksi. 2000. aastatel on kasutanud ka arvutit, luues digigraafilisi kunstiteoseid. Monumentaalkunst " Mees narrimütsiga" Tallinn 2001
-- , - , - - , . , - -- , . . -- 27,5 . -, - -- , -- . , (II . .). - , ( I . .) , , , . -. 1147 . 1156 850 3 . 16- 18 5 . 14,5 7 . . , . 1238 - . 1264 . 1339 . -- , -- « », 1330 , -- « ».[1] 1933 . , ( ) . XV . 1830--40 . , 1365 , , . , . 1483 . . 1501--03 , . XX , , 1905 . , . 1929 . 1367 , , ( , ). -- « ». XV . (1475--79), (1484--89), (1487--91), (1505--08) -- ( ) . 1485--95 , III, : , . 1508-- 16 , ...
Sydney ooperiteater • Asub Sydneys Austraalias • Avati 20. okt. 1973 • Jørn Utzon • 65m kõrge • Elektrikaableid 645 km • UNESCO maailmapärand Ajalugu • Ehitus algas 1959 • Keerukad konstruktsioonid • Ehitus jäi pooleli • 7milj. Dollari asemel 100milj. • avas kuninganna Elizabeth II • esimesena mängiti Sergei Prokofjevi „Sõda ja rahu" Faktid • Kõige suuremas saalis on 2679 isekohta • 120 meetrit lai • 183 meetrit pikk • Arvati, et ehitus kestab 4 aastat • 15 500 lambipirni • 2013 aastal sai 40 aastaseks Allikad • http://world.new7wonders.com/content/uploads/2006/11/funfacts.pdf • https://et.wikipedia.org/wiki/Sydney_ooperiteater • Google pildid Tänan kuulamast!
1936. a. aastal asutati Rootsis juhtiv organ - Orienteerumise Liit. sveitsis, Taanis ja Norras hakkas orienteerumine arenema 30.-ndate lõpus. Peale Teist maailmasõda hakkasid turistid Ungarist, Tsehhist, Bulgaariast ja Rumeeniast harrastama võistkondlikke võistlusi. Reeglid olid igas riigis erinevad. Ühtsed reeglid moodustati 1958. aastal Budapestis. Samal aasta toimusid Balatoni järve karika võistlused, millest sai tulevikus traditsioon. 1959. aastal toimus Rootsis koosolek, kus otsustati orienteerumise rahvusvahelise organisatsiooni asutamine ja Euroopa meistrivõistluste läbiviimine. Kahe aasta parast asutati Rahvusvaheline föderatsioon (IOF), kuhu kuulusid Bulgaaria, Ungari, Saksamaa, Taani, Norra, Soome, Tsehhi, Rootsi ja sveits. 1962. aastal toimusid Norras esimesed Euroopa meistrivõistlused. Meistriteks said norralane M. Listad ja rootslane U. Lundkvist. Teates võitsid rootslased ja soomlased.
Erkki-Sven Tüür (1959) Looming · ,,Sümfoonia seitsmele esitajale" (1980) · ,,Lumen et cantus" (1982) · ,,Päikesevene" (1983) · Tema muusikas võib leida varase mitmehäälsuse ja baroki sugemeid, minimalismi ja rock-muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. · Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus. · Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad. · Neljas sümfoonia ,,Magma" (pühendatud E.Glennie'le) · Sümfooniaorkestrile on loodud ,,Searching for Roots", ,,Zeitraum", ,,Exodus" · ,,Aditus" (Lepo Sumera mälestuseks) · Keelpilliorkestrile on ,,Insula deserta" · Annab instrumentaalkontserte, viiulikontserte, tsellokontserte, klaverikontserte. · Kammermuusika: keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, ,,Lamentatioga" saksofonikvartetile · Vokaalsümfooniline looming: oratoorium ,,Ant...
3) Ateena kool (fresko) Raffael u. 1510 Stanza della Segnatura, Vatikan, Rooma. 4) Madonna lillega (Madonna Benois) Leonardo da Vinci 1478. The Hermitage, St.Peterburg. 5)Madonna lapsega ( Madonna Litta) Leonardo da Vinci. U. 1490. The Hermitage, St.Peterburg. 6) Danae Rembrant van Rijn. 1636. The Hermitage, St.Peterburg. 7) Apsindi armastaja Pablo Picasso. 1900. The Hermitage, St.Peterburg. 8) Koolilapse portree Edgar Valter. 1959. Kumu, Tallinn. 9) Pühaöö (guass) Alfred Saldre. 1990. Isiklikus kollektsioonis. 10) Põrgu (graafika) Eduard Wiiralt. 1930. Kumu, Tallinn
20. sajandi arhitektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid: malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu ei peetud. Esimeseks laialt tuntud ehitiseks sai 18...
USA Osariigid Alabama pealinn: Montgomery liige alates: 14. dets. 1819 (22) lünend: AL Alaska pealinn: Juneau liige alates: 03. jaan. 1959 (49) lühend: AK Arizona pealinn: Phoenix liige alates: 14. veeb. 1912 (48) lühend: AZ Arkansas pealinn: Little Rock liige alates: 15. juuni 1836 (25) lühend: AR California pealinn: Sacramento liige alates: 09. sept. 1850 (31) lühend: CA Colorado pealinn: Denver liige alates: 01. aug. 1876 (38) lühend: CO Connecticut pealinn: Hartford liige alates: 01. jaan. 1788 (5) lühend: CT Delaware pealinn: Dover liige alates: 07. dets. 1787 (1) lühend: DE Florida
1932 – järjepidevate telesaadete algus BBClt 1933 – Hitleri võimuletulek Saksamaal 1934 – kampaania „igale eestlasele eesti nimi“ 1936-1939 – hispaania kodusõda 1938 – Saksamaa annekteerib Tšehhi 1940ndad – esimesed (toasuurused) elektroonilised arvutid 1948 – ÜRO inimõiguste deklaratsioon 1957 – Euroopa Liidu sünd (Majandusühenduse nime all) 1957 – esimene satelliit Sputnik 1959 – Xerox esitleb esimest koopiamasinat, varsti ka faksimasinat 1961 – esimene kosmoselend (Gagarin) 1962 – esimene sat-TV ülekanne 1959-1973 – Vietnami sõda 1990 – esimene e-maili saatmine Eestist 1991 – esimene veebileht maailmas 1993 – TÜ esimene kodulehekülg 2000 – Google tõus 2002 – EL 2004 – Facebook 2007 – nutitelefonide leviku algus
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
·Virumaa kirjandusauhind. ·Võitnud Tuglase novelliauhinna kolmel korral 1996 aastal, 2002 aastal ja 2007aastal. ·Pälvinud Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali preemia proosa kategoorias.Kirjanduspreemia sai proosa ,,Naised ja pojad" eest. Preemia suurus oli 40 000.- ·A.H.Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Looming: Kirjanikudebüüdi tegi novelliga ,,Lõppematu tee", mis ilmus Elva ajalehes Uus Tee 1958 aastal Esimesed luuletused ilmusid samuti ajalehes, seekord aga Hiiumaa omas 1959 aastal. Tegi ka Mart Raua tutvustuse ,,Noorte hääles" 1960 aastal. Esimene raamat äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus".
Kunst kahe maailmasõja vahel Koostajad: Liis kadakas Reelika Roost 12A Maalikunstis Max Beckmann(1884- Otto Dix (1891-1969) 1950) tähelepanu inimeste kaugenes käitumisele pingelises ekspressionismist ja ühiskonnas hakkas jaheda ei kujutanud otseselt objektiivsusega sõjaõudusi vaid ainult kujutama linna kui vihjas neile kitsarinnalise ühiskonna peeglit Saksamaa Rudolf Schlichter(1890- George Grosz (1893- 1955) 1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning Portretistina andis väljenda oma ...
. . (- ), - ; , ; ; . . 22 125,3 , - , , , , , , . - , , , , , - . 11 . . . () , , . 6 : · - ; · - ; · - ; · ; · -; · . . (. 2 ) , , 1959 , , . , , ( 5642 , 5621) 50- . , , . , 100 , .. (750 .) . 12 , 3 (, , ), (, , , , -, ), (, , ) . 38 807,5 . . 11 . , ... . 15 . 18 . , . . 18 . . 20- 20 . , . , . , . . 17 . . .. 18 ., (), , , . 18 . , - . , , . 17 . 18 .
Vietnami Sõda (1959-1973) Viimsi Keskkool Markkus Pekkenen 9.a Eellugu Vietnaami alad kuulusid Prantsusmaa kolooniate hulka. Prantsuse kolooniad langesid jaapanlaste kätte. Vietnam tõrjus Jaapanlased Põhja-Vietnamist. Demokraatlik Vabariik Indo-Hiina sõda 1946-1954 Prantsusmaa ei tunnustanud Vietnami DV Prantsusmaa kaotas Vietnam jagati kaheks Põhja-ja Lõuna-Vietnam Prantsusmaal polnud jõudu Asenduseks tulid Ameeriklased Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973 Kodusõda muutus Vietnami-USA sõjaks USA sekkumiseks oli Tonkingi lahe intsident Pomme rohkem kui 2. maailmasõjas Ameerika ei suutnud edu saavutada Ameerika hakkas taanduma Lõuna-Vietnam kapituleerus Lõpp Lõuna-Vietnam läks kommunistide võimu alla 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik Suri 47 000 - 56...
· Sündinud 1978. aastal · Eesti jazzartist · Arranzeerija · Helilooja · Tartu H. Elleri nim. Muusikakooli rütmimuusika osakonna asutaja, juhataja ja pedagoog. HELILOOMING Andnud välja 6 oma CD- d: · Oleg Pissarenko Quartet "IXY"(2002) · Oleg Pissarenko Trio "The Little One\'s"(2004) · Oleg Pissarenko Band "The Book´s Burning"(2005) · "Valguse Värvid"(2007) · "Prii Lapse Ilm "(2009) · "A2O" (2010) AIN AGAN · Sündinud 1959 · Muusikuna põhiliselt iseõppija · Eesti jazzartist · Arranzeerija · Helilooja · Viljandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud ja dzässmuusika programminõukogu liige HELILOOMING Ain Agana kitarrimängu võime kuulda enam kui viiekümnel Eestis ilmunud heliplaadil. · Tema enda nime all on sooloplaatidena ilmunud: · CD "Ramp" (1995) · "Ain Agan" koos Tallinna Kammerorkestriga (2005) "A2O" (2010) TÄNAN KUULAMAST! Linda Lapp
PAIDE TÄISKASVANUTE KESKKOOL Arvo Pärt Referaat VIRGE KARJA 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Loomingust............................................................................................................................. 6 Teosed..................................................................................................................................... 7 Tintinnabuli - kellukesed........................................................................................................ 9 Pilte...................................................
Omal käel õppis ta mängima akordioni ja alustas kutselise akordionistina tegevust restoranis «Du Nord» (1947). Aastatel 19471949 kuulus ansamblisse "Rütmikud", mis viljeles muuhulgas ka improvisatsioonilist dzässi, 19511955 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestrisse, 1955-1974 Eesti Raadio instrumentaalansamblisse, olles eesti parimaid dzässiimprovisaatoreid akordionil. Peale konservatooriumi lõpetamist töötas ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonnas, kus 1959. aastal pani aluse võistluskontsertite sarjale, mis 1976. aastast hakkas kandma nimetust Arne Oidi nimeline lauluvõistlus. 1960. aastast töötas ta ka eelpool nimetatud osakonna inspektorina. Arne Oit koostas ka mitmeid kogumikke, akordionipalade kogumikke «Tantsurütmis» ja «Kutse tantsule», samuti laulukogumikke "Laulge kaasa!" (1967-1975).
vedelat hapnikku. Tema tööd ennetasid üle poole sajandi tehnika arengut ja said aluseks tänapäeva teoreetilisele ja praktilisele kosmonautikale. Kosmoseajastu alguseks peetakse 4.oktoobrit 1957, kui NSV Liidust lennutati esimene Maa tehiskaaslane ,, Sputnik 1". Lennuaparaadi viis kosmosesse harilik mitmeastmeline rakett kanderakett ehk kosmoserakett. 1959.aastal startisid NSV Liidust ja USA-st aga esimesed planeetidevahelised automaatjaamad (vastavalt ,,Luna 10" 2.jaanuaril 1959 ja ,,Pioneer 4" 3.märtsil 1959). 5 Sputnik 1 Kosmonautika põhietapid · ,,Sputnik 1" (1957) - Esimene Maa tehiskaaslane · ,,Vostok 1" (1961) Esimene inimese kosmoselend · ,,Luna 9" (1966) Esimene laskumine Kuule · ,,Venera 3" (1966) Esimene laskumine Veenusele · ,,Apollo 11" (1969) Esimene inimese lend Kuule · ,,Saljut 1" (1971) Esimene orbitaaljaam (koos kosmoselaevaga ,,Sojuz 10"
Majandus paranes. 1961 võttis kompartei vastu uue programmi, mis lubas kommunismi saabumist 1980 a’ks. Hruštšov hakkas normaliseerima NSVL’i suhteid kõigi välisriikidega (läänest peeti lugu). USA’le taheti järgi jõuda ja mööda minna. Represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid ning Saksa ja Jaapani sõjavange lasti koju. 1957-1969 NSVL’i kosmonautika kuldajastu. Juri Gagarini kosmoselend 12.4.1961. 1959 tegi Hruštšov visiidi Ameerikasse, pidas kõnet ÜRO’s. Muutus järjest ettearvamatumaks, närvilisemaks ja sallimatumaks. Stalinisti jooned lõid välja. 1964 sundis parteiladvik teda valitsusohjad käest andma. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Aleksei Kossõgin, tegelikku võimu omava NLKP Keskkomitee esimese sekretäri koha sai Leonid Brežnev. Improvisatsioonid lõppesid.
Mengele asus Argentina poole teele 18. juulil 1949. 26. augustil jõudis ta vale nime all Helmut Gregor tuntud Mengele Argentinasse, Buenos Airese sadamasse. Algul töötas ta puusepana ning hakkas tasa pisi uuesti jalgu alla võtma. Puusepa ametist siirdus ta edasi tööle ravimitööstusse. Mõne aja pärast soovis Mengele abikaasa Irene lahutust, Mengele oli sellega päri. Vahepeal sattus Auschwitzi üleelanud Hermann Langbeim Mengelele jälile. " 5. juunil 1959 anti Saksamaal välja Mengele vahistamiskorraldus." 1959. aastal põgenes Mengele Paraguaysse. Mengele sai Paraguay kodakondsuse 25. novembril 1959. Tema nimeks sai Jose Mengele. Ta varjas end natsist farmeri Alban Krugi juures. " 1964. aastaks oli Mengele juba neli aastat Brasiilias elanud, kuid Saksa võimud otsisid teda ikka veel Paraguays." Nüüd oli Mengele austria natsi Wolfgang Gerhardi hoole all. Mengele sai 1. juunil 1962 teada, et eelnevalt kinni võetud Eichmann on üles poodud
NSV Liit muutus märksa avatumaks. Hrustsov ise reisis palju ja võttis vastu ka arvukaid delegatsioone. 1955.a - NSV Liit kirjutas alla riiklikule lepingule lääneriikidega, millega lõpetati Austria okupatsioon 1956 jaan likvideeriti NSV Liidu sõjabaas Soomes, tunnustas Soome õigust eksisteerida kapitalistliku riigina 1956 nov Nõukogude väed viidi Ungarisse. Ungari ülestõusu verine mahasurumine 1959. a sept USA-s. Kohtus president Eisenhoweriga. 1959. a sept esines kõnega ÜRO Peaassamblee istungjärgul New Yorgis Jugoslaavia-poliitika muutmine neutraalne puhverriik NSVL tunnustas SLV-d iseseisva riigina, loobus selle liitmisest SDVga Suhted USA-ga 1. mail 1960 tulistati NSV Liidu kohal Sverdlovskis alla USA luurelennuk U-2 Powersiga. Toimus kohus. Selle intsidendi tõttu jäi ära NSV Liidu USA tippkohtumine, mis pidi toimuma Pariisis 1960. aastal.
Kersti Merilaas Eesti luuletaja. Sündis Narvas, elas lapsepõlves Peterburis, hiljem Tartus. Kersti Merilaas on sündinud 7. detsembril 1913 Narvas. Sündis nimega Eugenia Moorberg, vahetas oma kodanikunime aastast 1936 Kersti Sang-iks. Ta oli luuletaja, laste- ja näitekirjanik ning tõlkija. 1917. aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike- Maarja ümbruses. 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis, seejärel aasta Väike-Maarja gümnaasiumis ning kolm ja pool aastat Rakvere erakommerts-gümnaasiumis, kust pahempoolsest õpilasringist osavõtu pärast 1932 a. välja heideti. Keskkooli lõpetas samal aastal Tapal. Tegi juhutöid Tallinnas, Haapsalus ja mujal. 1935-1936 oli ametnik Rakveres Viru maavalit...
Curriculum Vitae Nimi: ERNESTO "CHE" GUEVARA de la SERNA Sünniaeg: 14. juuni 1928, Rosario, Argentiina Töökäik: 1961-1965 tööstusminister 1959-1961 Rahvuspanga president 1959 Rahvusliku Agraarreformi Instituudi tööstusosakonna ülem Hariduskäik: 1947-1953 Buenos Airese Ülikool, meditsiin, doktoridiplom 1942-1946 Colegio Nacional Dean Funes Oskused ja huvid: lugemine, reisimine, sport, male Che Guevara - mässumeelsuse sümbol "Ilma laskudeta revolutsiooni teha? Sa oled vist peast põrunud!" Nende sõnadega katkestas argentiinlasest marksistlik revolutsionäär oma sõbra Grandose sõnad, kui viimane soovitas tal viletsuse kõrvaldamiseks võimule saada. Che Guevara oli Fidel Castro järel teine juhtiv figuur Kuuba Revolutsioonis, kes suurt vaesust Ladina-Ameerika riikides nähes leidis, et ainus lahendus peitub revolutsioonis. Visa hing Noor Ernestito, nii kutsusid teda tema van...
Samal ajal esineb tõus ka Maa vastaspoolel, Kuust kõige kaugemas punktis. Seda seetõttu, et Maa ja Kuu liikumisel maailmaruumis tekib tsentrifugaaljõud. See jõud lükkab ookeanivett Maast eemal, nii nagu vesi ämbris surutakse väljapoole, kui ämbrit ringiratast keerutada. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. 7. Omalt poolt midagi, nt külastus jne. Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal ja viimane 1972. aasta detsembris. Samuti on Kuu ainuke keha, mille pinnaseproovid on toodud Maale. 1994. aasta suvel kaardistati Kuu väga ulatuslikult kosmoselaeva Clementine poolt. Kuu varjatud külge pildistati esmakordselt 1959. aastal Luna 3 poolt.
tahtnud kunagi saada. Ja usun, et olin küllalt laisk ega viitsinud harjutada, nii et pianisti poleks must samuti saanud. Ma armastasin palju lugusid lehest mängida ja tutvusin päris suure hulga teostega, aga ei õppinud midagi selgeks. Nii et selles mõttes oli looming just midagi minu iseloomu jaoks (Tamberg 2005: 57). 1953. aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi ja sel samal aastal asus tööle helirezissöörina Eesti Raadiosse. Eesti Raadios töötas ta kuni 1959. aastani. Suure osa oma elust on Tamberg olnud seotud muusikakõrgkooliga - aastast 1968 on ta Tallinna konservatooriumi (nüüdse Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud (aastast 1978 osakonnajuhataja, aastast 1983 professor). Aastakümnetega on ta loonud lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid: Raimo Kangro, Peeter Vähi,Alo Mattiisen, Mari Vihmand, Mart Siimer, Toivo Tulev jne.. Ta suri 24. detsembril 2010, Tallinnas.
writing. Dahl published his first short story in the ''Saturday Evening Post'' He went on to write stories and articles for other magazines, including ''The New Yorker'' Dahl wrote his first story for children, ''The Gremlins'' in 1942, for Walt Disney. The story wasn't terribly successful, so Dahl went back to writing mysterious stories for adult readers. He continued in this vein into the 1950s, producing the best-selling story collection ''Someone Like You '' in 1953 and ''Kiss, Kiss'' in 1959. He also had a successful career as the writer of adult short stories, usually with a dark sense of humour and a surprise ending. Many were originally written for American magazines such as ''Ladies Home Journal'', ''Harper's'', ''Playboy'' and ''The New Yorker.'' Dahl wrote more than 60 short stories and they have appeared in numerous collections. Some only being published in book form after his death. His stories
1948. aastal Haagis ja Moskvas peetud turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20-st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik. Pretendentide turniiril, mille võitja sai MM-tiitlimatšile, oli Keres 1950. aastal Budapestis 4., 1953. aastal Zürichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud võistlusel 2. ja 1962. aastal Curaçaol 2. (Keres võitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamatši, mis selgitas välja, kumb neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka.) Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikum...
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikum...
siiski uurida. Esimene orienteeriumisvõistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 Pirital. Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud orienteerumine 4,9 km 5 KP-ga rajal võitis ajaga 29.18,8 Tartu ülikooli majandusüliõpilane Julius Tiisfeldt, tol ajal tuntud kergejõustiklane (Varssavi 1924. aasta ülemaailmsete üliõpilasmängude võitja keskmaajooksus). Esimesed individuaal-võistkondlikud Eesti meistrivõistlused orienteerumises peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel. Orienteerumises peetakse hulgaliselt pikkade traditsioonidega rahvavõistlusi: põnev öine teade Jüriööjooks (alates 1960, võistkonnas 3 meest ja 2 naist), kahepäevased Suvejooks ja Suunto games, mitmepäevajooksud Ilves-3 ja Kobrase karikas(toimunud on ka 4EST, aga selle korraldamine lõpetati aastal 2006), rahvusvahelise mainega teatemitmepäevajooks Ilvesteade. Populaarseid igamehevõistlusi neljapäevakute nime all korraldatakse üle Eesti,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
