Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"1956" - 1776 õppematerjali

1956

Kasutaja: 1956

Faile: 0
thumbnail
22
pptx

Kunstnik CHRISTO

CHRISTO Üldine info Sündinud 13.juuni 1935 Täisnimi on Christo Vladimirov Javacheff Sündis Bulgaarias, Gabrovos Sündis ärimehe ja sekretäri perre Vanemad olid marksistlikud intellektuaalid Elukäik 1953.a. 1956.a. õppis Sofia kunstiakadeemias 1956. a. sai tööd Praha teatris 1957. a. sõitis läbi raudse eesriide medikamentide kaubavagunis Austriasse Õppis ühe semestri Viini Kunstiakadeemias 1958. a. sõitis Pariisi Pariisis pidi alguses taluma majanduslikku kitsikust ja sotsiaalset isolatsiooni Äraelamiseks maalis portreesid, mida lähendas prostitusioonile 1958. a. oktoobris kohtus Christo oma tulevase abikaasaga JeannClaudega 11. mai 1960 a. tütar Cyril

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
13
odp

JACKSON POLLOCK

Namuth). Pollockil oli alkoholisõltuvus ­ tema enda sõnul aitas just see tal luua seda, mida ta lõi, ning olla just nii vaba, kui ta oli. Jackson Pollock working. Photograph: Hans Namuth Pollockit nimetatakse üheks action paintingu ehk abstraktse ekspressionismi all tuntud stiili alusepanijaks ning ta rajas tee kunstnike spontaansele vabadusele. Jackson Pollock suri varakult ­ alkoholism sai talle saatuslikuks. 11. augustil 1956. a tegi ta purjus peaga autoavarii, kus hukkus peale tema ka üks kaassõitjatest. The Deep 1953 150.2 x 220.4 cm Georges Pompidou Centre, Paris, France Kasutatud materjal: ,,Kunsti lugu" E. H. Gombrich 1997 Avita http://en.wikipedia.org/wiki/Federal_Art_Project http://en.wikipedia.org/wiki/Jackson_Pollock http://www.ibiblio

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Narva jõgi

Eriti suur vooluhulk ja suur voolukiirus on kevadise suurvee ajal, mis võib erinevatel aastatel kesta 2-3 kuud. Narva laskub oma teekonnal 30 m, suuremad langud on Omuti kärestikus 5 m ja Narva koskedel 7 m. Jõel on mitmeid saari: Permisküla juures 2 km pikkune saar, Narva linnas Grönholm (Roheline) e. Georgi saar. Suurim saar on Grönholmi (Kreenholmi) saar, mis on hoonestatud ajalooliste Kreenholmi tootmishoonetega. Saare kohal on jõe mõlemas harus joaastangud (kosed), mis alates 1956.aastast on enamjaolt veeta. Seoses sellega, et 1956.a. rajati Narva veehoidla ja Narva HEJ ning kaevati kanal hüdroelektrijaamani, on looduslik jõesäng ~2 km pikkusel lõigul jäänud kuivale. Narva jõe suurimad lisajõed on idapoolt (Venemaa poolt) Pljussa ja Rossoni, läänepoolt (Eesti poolt 11 jõge ja oja) suuremad Jaama, Gorodenka, Poruni ja Tõrvajõe. Narva jõe neljast sadamakohast on tänapäeval kasutusel Narva ja Narva-Jõesuu, vähesel määral ka Kulgu, Vask-Narva

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kokkuvõte erinevatest sündmustest 1930-1960

panna piir. Sellest kujundes välja meeleheitlik piiri hoidmise võitlus. Kuigi üha rohkem USA abivägesid saabus, oli olukord siiski enam kui kohutav . Tundus, et Põhja-Korea on peagi saavutamas kontrolli üle kogu Korea poolsaare. SUESSI KRIIS (inglise keeles ka kui Tripartite Aggression,[4] araabia - ; prantsuse Crise du canal de Suez; heebrea Kadeshi kampaania või Siinai sõda) oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Inglismaa, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt, mis algas 29. oktoober 1956.[5][6] Rünnak järgnes Egiptuse otsusele 26. juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks.[7] Riigistamine halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist ja neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Anna Rozen

A - , . , , , - . , , - . . 1822 , . - , , , . : , -, , , , , . , . 1825 . - , . . , . , " ", , . , , . 1832 , . . . , , . (). . , , :" , , , , . , , , , ". , " , , . . . ". - , " . , " 10 . , , , . 56 , . :" ; 73- - , , ". , 1839 , . : . :" , : , , . . ... 3 , 10- : ... 13 .". - . 1956 , , , . , , , Annette. 60- , . 24 1883 , , , - 19 1884 .

Keeled → Vene keel
4 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Kirill Jurjevits Lavrov

1925 - 2007 : 15 1925 : , : CCCP, : : 1955--2007 , - . , . 1955 . 1956 1989 . 1955 « ». « » (1959) « », « », « », «», « », « », « », « » 1, «» (). . . . 1- . M . . -- . -- -- -- 27 2006 . 27 2007 - . -. -- . C

Keeled → Vene keel
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased?

Selle tõttu said kommunistlikud võimukandjad ülestõusu kiiresti maha suruda. Berliinis asuvate Nõukogude vägede komandör lasi välja kuulutada sõjaolukorra ning tänavatele toodi tankid. Meeleavaldused ajati jõuga laiali, vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi. Kokku hukkus inimesi tuhande ringis, kuid lõplikult ei suutnud NSV Liit olukorda Kesk-ja Ida-Euroopas siiski muuta. Suessi kriis 1956. aastal toimus 1952. aastal Egiptuses toimunud riigipöörde tõttu, kus kukutati monarhia. 1956. aastal riigistati uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi suure konflikti lääneriikidega. Nasserit hakkas toetama NSV Liit, varustades teda ka relvadega. 1956. aasta sügisel ründas Egiptust inglaste mahitusel Iisrael ning peagi asusid sõtta veel Prantsusmaa ja Inglismaa, kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle

Ajalugu → Ajalugu
273 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Veljo Tormis

Veljo Tormis Referaat Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal Kuusalus. Tormis õppis aastatel 1942-1944 Tallinna konservatooriumis orelit. Tema juhendaja oli A. Topman. Lõpetas aastal 1947 orelialal Tallinna muusikakooli. 1949-1950 õppis koorijuhtimist ja 1950- 1951 TRK-s kompositsiooni. Tormis lõpetas 1956 kompositsiooni alal Moskva konservatooriumi. Ta oli 1955-1960 Tallinna muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetaja ning 1956-1969 HL-i konsultant. Alates 1969. aastast on Veljo Tormis vabakutseline helilooja. Tormis on kasutanud ja propageerinud oma loomingus soome-ugri rahvaste rahvamuusikat. Ta on koostanud väljaanded ,,Regilaulik" ja ,,Lahemaa vanad laulud". Veljo Tormise loomingus on põhilised orkestrilise koorikäsitlusega,

Muusika → Muusika
37 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas külma sõja ajal toimus võitlus ülemvõimu pärast?

Kas külma sõja ajal toimus võitlus ülemvõimu pärast? Pärast II maailmasõda algas pingeline rahuperiood, mida kutsutakse külmaks sõjaks. Mis oli USA ja demokraatlike jõudude ning NSV Liidu ja satelliitriikide vaheline võitlust. Vastasseis toimus nii sõjaliselt, majanduslikult kui ka ideoloogiliselt. Missugune oli külma sõja aegne võitlus täpsemalt ning kas selle põhjuseks oli soov saavutada ülemvõim? Ülemvõim võib olla saavutatud nii vaimselt kui ka füüsiliselt. NSVL soovis külma sõja alguses saavutada võimu füüsiliselt. 1946. aastal pidas J. Stalin ambitsioonika kõne, kus rääkis sõdade paratamatusest, seda kõnet peetakse külma sõja alguseks. Nõukogude Liit osales otseselt sõjategevuses Korea (1950-1953) ja Vietnami sõjas (1964-1973). Edukalt suruti jõuga maha Ungari ülestõus (1956). Kommunistidele meelt mööda lahenes ka Suessi kriis (1956) ja Praha kevad (1968). Seega domineeris füüsiliselt alguses NSVL. USA ja demo...

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Jalgpallilegend Pele

Link 12.a Elukäik  Pelé (Edson Arantes do Nascimento) sündis 23. oktoobril 1940 (Minas Geraisi osariigis)  Brasiilia jalgpallikoondise ründaja  Noorena kõva tänavajalgpallur  Kui pere kolis teise väikelinna Baurusesse, avanes Pelé talent  Juba 15-aastaselt võeti ta Bauru jalgpalliklubi täiskasvanute meeskonda  Elu esimesel ametlikul turniiril lõi Pelé 15 mängus 40 väravat!  1956. aastal kutsuti ta mainekasse klubisse Santos FC  16-aastaselt arvati Pelé Brasiilia rahvuskoondisesse  Esimese maavõistluse pidas ta 7. juulil 1957 Argentina vastu kuulsal Maracana staadionil  Brasiilia küll kaotas selle mängu 1:2, kuid vastuvärava autor oli Pelé  Aastal 1958 tuli Brasiilia koos Peléga esimest korda maailmameistriks  Saavutust korrati 1962.  1970. aastal  Pele oli ainus, kes kõigil kolmel korral kuulus võidukasse

Sport → Sport
10 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Berlinale

korraldajaid on tänapäeval Berliini Kultuurisündmuste Amet (Kulturveranstaltungen des Bundes in Berlin. (Tamla 2009) Berlinalet peeti algselt suvel, kuid alates 1978. aastast toimub Berliini filmifestival iga aasta veebruaris (Valck 2007). Alates esimesest Berlinalest jagatakse festivali raames välja ka parima täispika filmi auhinda, mis on skulptor Renee Sintenise loodud Berliini Kuldkaru. Kui esimestel festivalidel sai parima filmi üle otsustada publik, siis alates 1956. aastast kutsutakse kokku žürii, kes valib tiitlisaaja. Lisaks kuldkarule antakse välja väiksemaid kõrvalpreemiaid ehk hõbekarusid erinevates kategooriates nagu parim mees-ja naisnäitleja, parim režii, silmapaistvaim kunstiline saavutus. Alates 2002. aastast antakse välja ka auhind parima stsenaariumiga filmile. Samuti on tiitel ka parimale lühifilmile. 1987. aastast antakse parimale homoseksuaalsust käsitlevale mängu-, dokumentaal- ja lühifilmile Teddy auhinda. Lisaks

Meedia → Meedia
1 allalaadimist
thumbnail
3
docx

PAGULASKIRJANDUS

PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm)...

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Lähiajalugu II KT

Nõukogude komandör Berliinis kuulutas välja sõjaolukorra. Tänavatele toodi tankid. Meeleavaldused ajati jõuga laiali ning hukkus tuhatkond inimest. 10.Aastaarvud a) Berliini blokaad 1948 b) India iseseisvumine 1947 c) Hiinast saab kommunistlik riik 1949 d) Korea sõja lõpp 1953 e) Iisraeli riigi loomine 1948 f) Berliini ülestõus 1953 g) Rahutused Poolas 1956 h) Ungari ülestõus 1956 i) Stalini surm 1953 11.Kes oli Lavrenti Beria? Stalini lähedamaid kaastöölisi Nõukogude Liidu juhtkonnas ning peale Stalini surma sai ka presidendiks, kuni arreteeriti. 12.Kes oli Wladislaw Gomulka ning mis sündmustega oli seotud? Poola kommunistlik liider, algatas valitsuse Riigi Rahvusliku Nõukogu, ajas NSV Liiduga iseseisvamat poliitikat.

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
60
pptx

Külm sõda

arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Berliini ülestõus 1953 1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida- Saksamaa. Saksa Demokraatlikus Vabariigis kehtestati erakorraline seisukord. Rahutusi toodi maha suruma Nõukogude sõjavägi. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Suessi kriis 1956.a. • Egiptuse valitsus eesotsas Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali, kuid see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa huvidega. • 1956.a. sügisel ründas Egiptust Iisrael, viies oma väed Siinai poolsaarele, peagi asusid Iisraeli poolel sõtta Suurbitannia ja Prantsusmaa. • Suessi kriisi käigus - võtsid Suurbritannia ja Prantsusmaa Suessi kanali oma kontrolli alla, - Iisrael aga viis nende toetuseks oma väed Siinai poolsaarele. - Lähis-Idas õnnestus lõpuks siiski saavutada rahvusvaheline kompromiss

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Kuuba

1956. aastal kuulutas Batista valitsus välja amnestia paljudele poliitvangidele kaasa arvatud Castrole. Castro läks eksiili Mehhikosse, kus ta kohtus Ernesto Che Guevaraga, kus nad 12 1. organiseerisid Batista valitsuse vastase "26. juuli Liikumise". Kui nad 80-mehelise seltskonnaga laeval 1956. aasta detsembris jahiga Granma Kuuba edelarannikul maabusid, tapsid valitsusjõud neist enamiku ja Castro põgenes Sierra Maestra mägedesse. 1956. aastal keeldus Batista valimiste korraldamisest ja valimised toimusid 1958, kui Batista pani ametisse presidendi, kel polnud Kuubal mingit võimu. Batista valitsus kaotas ka USA toetuse ja ,. astus erinevate rühmituste survel Batista tagasi ja siirdus Dominikaani Vabariiki. Castrost sai Kuuba peaminister.

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Владимир Высоцкий/Vladimir Võssotski

25. 1938. 42 , -- -- 273- 1947. 10 1949 , 5- 186 1955 186 - , 1956 1960 -- - 1959 1960- . «», 1961 60- 1964 , . , , , - , . - " " 1967 . . : , , , ... , , - - . . ...25 1980 . , , - , , , , , ... - http://www.youtube.com/watch?v=gOchnlCiWeg ­ http://www.youtube.com/watch?v=pJ2E4cf46nw ­ http://www.youtube.com/watch?v=OiqWeReJS9E !

Keeled → Vene keel
20 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Betti Alveri ettekanne

vaid punakorallid vahel viravad Emajõel. IX SLAID Luuleraamatud Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele. Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956 Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962 Tähetund, Tallinn 1966 Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968 Eluhelbed, Tallinn 1971 Tuju, Tallinn 1976 Lendav linn, Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) Korallid Emajões: luuletusi, Tallinn 1986 Üle sõnade serva, Tallinn 2004 Koguja: suur luuleraamat, Tartu, 2005

Kirjandus → Kirjandus
65 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Suurbritannia poliitika ajalugu

Leiboristlik Partei e. Tööerakond. Iseloomulikud jooned: • majanduses riigi osa suurendamine (natsionaliseerimine, sotsiaalabi programmid) • ametiühingute suur mõju poliitikas • välispoliitikas passiivsemad. • Peale II maailmasõda olid mõlemad parteid vaheldumisi võimul. Suurbritannia on parlamentaarne monarhia. Välispoliitika Üheks välispoliitiliseks eesmärgiks oli säilitada Suurbritanniale koht suurriikide seas. Suurbritannia oli NATO asutajaliige. 1956.a. sai ta tuumarelva omanikuks.1956.a osales Suessi kriisis. mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) ning teinud palju koostööd. Koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste Ühendus: • 1940-ndatel iseseisvusid Suurbtitannia kolooniad Aasias, 1950.-1960-ndatel Aafrikas ja

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Konstantin Päts

Referaat Konstantin Päts Konstantin Päts (1874-1956) Konstantin Päts on kõigile tuntud kui Eesti Vabariigi esimene president kuid lisaks sellele auväärsele ametile oli tal ka riigis teisi väga tähtsaid töid.  1. Eesti Vabariigi peaminister Ametiaeg: 24. veb 1918 – 8. mai 1919  2. Riigivanem Ametiaeg: 25. jan 1921 – 21. nov 1922  4. Riigivanem Ametiaeg: 2. aug 1923 – 26. märts 1924  10. Riigivanem Ametiaeg: 12. veb 1931 – 19. veb 1932  13. Riigivanem Ametiaeg: 21. okt 1933...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Port of Melbourne

(. Port of Melbourne) -- , , -. PoMC (Port of Melbourne Corporation). AUD$ 75 . 39 % . 3400 , 65,5 2 . ( TEU- .) , , . 1877 . , . , , , . - , . 1956 , 1960 -- , ( ). 1991 , . . 1999 , . , - , . 1938 2014 2014 2,5 . , ( 37 % ) . 20 ( 2 . ) 1000 . ~ 84 . . 15700 . $ 1,8 . . 34 . Corporation $ 1 2013- 14 . 3200 . 87% . 14% ( ) . 100000 . : http://ru.wikipedia.org/ http://www.portofmelbourne.com/

Logistika → Transpordi- ja laologistika
1 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Ajalugu konspekt

võitlus. See oli osa kogu Ida-Euroopas aastail 1944-1956 peetud Nõukogude vastasest võitluses. Aastail 1944-1956 oli Eestis metsades umbes 14000-15000 inimest. Baltikumis oli metsavendlus kõige tugevam Leedus. Esijalgu olid need ära ootavas seisukohas, hiljem aktiviseerus võitlus Nõukogude kinnistumise vastu maal. Metsadest väljatuldnutele lubati armestiat, tegelikult arreteeriti. Rängim hoop metsavendlusele oli 1949 aasta massiküüditamine. 1956 lõpetati vastupanu, kuna oli näha, et Lääneriikide toetust ei tule, seejuures algas Nõukogude Liidus leebem ajajärk. 4.Hilisstalinism Eestis · Kolhooside loomise algus 1947 aastaks oli Nõukogulik maareform Eestis lõpule viidud, kui Moskvast anti käsk kiirendada kolhooside loomist. Seda oli vaja metsavendluse hävitamiseks, samuti nähti talulises eluviisis eestluse taastootmist. Eestlasi taheti linnadesse tehaste tööjõuks ajada.

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajaloo kontrolltööks

kallale ning vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Vägede juhatajaks määratud kindlat MacArthur otsustas riskantse operatsiooni ning maandas oma väed Põhja-Korea tagalas. P-K väed taganesid kiirustades. P-K kokkuvarisemise oht ­ Hiina sekkumine. 38. Laiuskraadil pandi pealetung seisma, rinne püsis järgmised 2 aastat. 1953. sõlmiti vaherahu. Korea sõjas suurim kaotaja ­ NSV Liit, kelle autoriteet vähenes. Ungari ülestõus 1956 1956. okt Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Julgeolekuorganid avasid tule. Tänavatel puhkesid lahingud. Tänavatele saadeti tankid, kuid needki ei suutnud ülestõusu maha suruda. Nimetati ametisse uus valitsus Nagy juhtimisel. Lubas üles ehitada demokraatia ning suutis sõlmida kokkuleppe Nõukogude relvajõudude väljaviimiseks. Tugevnes liikumine kommunistliku võimu vastu. Lääneriigid oli hõivatud Suessi kriisiga

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Leonid Brežnev

1946 ­ 1947 Ukraina K(b)P Zaporozje oblastikomitee I sekretär; 1947 ­ 1950 Ukraina K(b)P Dnepropetrovski oblastikomitee I sekretär; 1950 ­ 1952 Moldaavia K(b)P Keskkomitee (KK) I sekretär; 1952 ­ 1953 NLKP KK sekretär; 1952 ­ 1953 NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat; 1952 ­ 1982 NLKP KK liige 1953 ­ 1954 Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Poliitilise Peavalitsuse ülema asetäitja; 1954 ­ 1955 Kasahstani KP KK II sekretär; 1955 ­ 1956 Kasahstani KP KK I sekretär; Kasahtanis oli Breznevi põhiülesandeks stepis uudismaade rajamine. Seda ta ka tegi, kuigi mõnevõrra nurispidiselt. Põllud hariti üles ja külvati täis, kuid absoluutselt ei hoolitud vajaliku infrastruktuuri loomisest. Uudismaale üle kogu NSV Liidu kokkukutsutud vabatahtlikud elasid telkides, polnud viljahoidlaid, puudusid ühendusteed jne. Sisuliselt tähendas see seda, et esimeste aastate viljasaagid läksid suuremas osas raisku. Siiski täitis

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
8
doc

BETTI ALVERI ELU JA LOOMING

Millega on tema oma elu jooksul tegelenud, kus elanud, missugune oli tema looming jne. Minu töö koosneb ka kahest suuremast peatükist ehk siis üks peatükk on Betti Alveri elulugu ja teine on Betti Alveri looming. 3 ELULUGU Betti Alver sünninimega Elisabeth-Vilhelmine Alver sündis 23. novembril 1906.aastal Jõgevas. Ta sündis raudteelase perekonnas, kuuneda lapsena. Aastast 1937 oli Betti Alver - Elisabet Talvik ja aastast 1956 oli Betti Alver - Elisabet Lepik. Esmalt käis Betti Alver õppimas 1914. aastal kodukohas proua Kilgi erakoolis. Samal aastal läks Betti õppima Tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumi. Kuid perekonna majanduslik seis ei olnud kõige paremas seisus, et lapsed pansionites saaksid elada. Esialgu kolis pereema lastega Tartusse üürikorterisse, ainult nädalavahetusel oli kogu pere koos Jõgeval. Hiljem leiti tuba Pihkva (praeguse Võru) tänava majas nr 35, mis oli üürimiseks

Kirjandus → Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ermitaaž

, , , , , VIII--XIX . XIX , , 1895 . . , . XIX () , . , , , « », XVII , . . . , , , , , , , . , - . . , XVIII , , , , , . , . ( ) , . ( , , , , , ) . 1929-34 48 . ( ) . , . . , , . , . 1956 . XX . . « » , , , . XIII--XX . XVI--XVIII, XVII- XX , XVI--XVIII, XVII . -- , « » , «» , « » , «. » , «» , « » , « » . , , , , , , , .

Keeled → Vene keel
18 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Moskva vaatamisväärsused

M ­ . ­ . 1000 . 9 , (eeslinnad) ­ 14.4 . . . -10 , + 18 +25 . . 100 . ­ . 1147 . 1712 1918 - . 12. 1918 . 1156 () ­ . . -. 1367 . 1483-95 ( telliskivi ). 20 . ( (kinnitatud) ). (tuntud) XV-XVII . (katedraalid) ­ (1475-1479), (1484- 1489), (1505-1508). (kellatorn) (1505-1508) , (1487-1489) (Suur Kremli palee), (Relvapalat ) (1844-1851), (Kongresside palee)(1956-1961), ­ - -(XVI-XVIII .)

Kultuur-Kunst → Vene kultuur
30 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kahepooluseline maailm

Sõjategevus: kommunistid tungisid algul kaugele lõunasse, seejärel asus Lõuna-Korea vastupealetungile, jõudis omakorda Hiina piirini. Rinne stabiliseerus sõjaeelsel eraldusjoonel (38. paralleel). Sinna jäi ka piir püsima. Nii et sõda lõppes tulemusteta. Hukkus 3 miljonit korealast. Korea sõda ajendas sotsialistlikke riike 1955 looma VLOd. Korea sõja mõjul võeti 1954 Saksa Liitvabariik NATOsse (SLV ühines NATOga Pariisi kokkulepete alusel). 2) Suessi kriis 1956 Ajalugu: Suessi kanal (168 km) ühendab Vahemerd ja Punast merd, on Aasia ja Aafrika piir. Kanal avati 1869. Kuni 1956 oli kanal Inglismaa kontrolli all, Egiptus sai kanali tuludest vaid 7 %. 1952 sai Egiptuses võimule (1956 sai presidendiks) Gamal Abdel Nasser. Egiptus kuulutas end sotsialistlikuks riigiks (kus ametlik usk oli islam). Egiptus oli üsna NSV Liidu-sõbralik, see ei meeldinud lääneriikidele. Kuna lääneriigid ei andnud

Ajalugu → Ajalugu
641 allalaadimist
thumbnail
272
doc

Ajaloo eksamiks valmistumine vene keeles

: , , , , , . 1922 . (). - . , , , , . (). . . 1922 . . . () (), . : . . . () , . 30 1922 . I ( ), . , () ­ . . . . . . , - . 31 1924 . II . . , . , , , , , . 1918 ., . : 1924 . ­ , 1929 . ­ , 1936 . ­ , , ­ , , . 1940 . 16 : , , , , - ( 1956 . ). 1920--1930- . . . . . 1921 . () «» « » ( . , ), . 1922 . . ­ . , . . . (21 1924 .) « » . , « . . ». « » , - , . . 1925 . ( ), , 1929 . ­ . , ­ , ( ). , («») . , . 1928 . «» (« »), . 1934 . . . , . , , , , . 1930- . , ,

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

UNGARI ÜLESTÕUS

UNGARI ÜLESTÕUS 23. oktoober-10. september 1956 Kristina Kasemägi OSAPOOLED Ühel pool olid- Nõukogude Liit ja Ungari riiklik julgeolekupolitsei Teisel pool olid Ungari ülestõusnud PÕHJUSED Ungari tahtis olla iseseisev Kremli juhtkond otsustas Ungari okupeerida Meeleavaldus Poola toetuseks Avalik vastuhakk VIDEOD https:// www.youtube.com/watch?v=kHO1yK6RXys https://www.youtube.com/watch?v=liwFyRgtBlU TÄNAN VAATAMAST JA KUULAMAST!

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Külma sõja kriiside kokkuvõtted

Kriisi piirkond ( maailmakaardil)-​ ​Lääne-Berliin, Ida-Berliin Kriisi põhjused- ​NL ei tahtnud, et ida-Berliinis inimesed Lääne-Berliini põgeneksid. Ida-Saksamaa tahtis NSVLi võimu alt vabaks saada. Konfliktis osalevad riigid- ​USA, NSVL, Saksamaa Konflikti lahendus- ​Peale müüri ehitust ajapikku kriis vaibus. Tulemused ja mõju- ​Valmis Berliini müür. Sai kinnitust ja täiendust "raudne eesriie". Ida ja Lääne vaheline suhtlus muutus veel väiksemaks. 3. Suessi kriis 1956.a. Kriisi aastad- ​1956-1957 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- ​Suessi kanal Kriisi põhjused- ​Egiptuses riigipööre, Suessi kanali riigistamine. Konfliktis osalevad riigid- ​Egiptus, Prantsusmaa, Suurbritannia, Israel, USA, NSVL. Konflikti lahendus- ​Suessi kanal jäi Egiptuse alla, polnud enam riigistatud. Tulemused ja mõju- ​Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenenud, NSVL mõju Lähis-Idas suurenes. 4. Kuuba kriis a. 1962 Kriisi aastad- ​1962

Ajalugu → 12. klassi ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kommunistlikud riigid

Jugoslaavia liidri Josep Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogule Liidu ja Jugoslaavia suhteid äärmusteni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku riigina. Teised idabloki riigid ei leppinud samuti Moskva mudeli juurutamisega ja lootedi üles ehitada inimnäoga sotslialism. Moskva suutis kõik need vastupanukatsed lämmatada ( Saksa Demokraatlik Vabariik 1953, Poolas 1956,1980-1981, Ungaris 1956 ) 1960-ndatel teravnes vastasseis välja ka sotsialismileeri suurimate riikide, Nõukogude Liidu ja Hiina vahel. 1969 kasvas vastasseis üle isegi relvastatud piirikonfliktiks. Eristusid sotsialismileeri raames riigid ( Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea), mis jäid osalised Moska mõjusfäärist välja. Sotsialistlikud sõprusühendid ­ 1960-ndatel Nõukogude Liidule kuulekaks jäänud riigid. ( Nõukogude Liit,Vietnam,Poola,Rumeenia,Saksa

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kommunistlik maailmasüsteem

tõusid võimule Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Ungaris, Bulgaarias, Ida- Saksamaal 1. Tähtsad sündmused, mis toimusid Idablokis neil aastatel: 1948 ­ NSV Liit oli allutanud kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. 1953 ­Stalin suri ­ reziim muutus leebemaks 1961 ­ Idabloki esimene kriis: Berliini müüri ehitamine 2. Ungari ülestõusu (1956. aastal) ja Praha kevade (1968. aastal) sündmuste võrdlus Ungari ülestõus 1956 Praha kevad 1968 Põhjused Oldi Matyas Rakosi Kommunistliku Partei juht valeliku ja vägivaldse Alexander Dubcek diktatuuri (1949-1953) liberaliseerimisprotsessi nn vastu. inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades

Ajalugu → Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Kuulitõuge

Kuulitõuge Rebeka Ränk 2014 Sisukord Kuulitõuge............................................................................. 3 OLÜMPIAVÕISTLUSED Mehed.....................................................................................4-5 Naised......................................................................................6-7 Kasutatud kirjandus..................................................................8 Kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ja naistel 4 kg. Olümpiamängude medalivõitjad Mehed Aasta 1 2 3 1896 R.Garett 11,2 M.Gouskos G.Papasideris USA 11,20 Soome 10,36 Soome 1900 R.Sheldon J.McCracken R.Garett 12,35 14,10 12,85 USA USA USA 1904 R.Rose 14,81 W.Coe 14,40 L.Feuerbach ...

Sport → Kehaline kasvatus
6 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Vabariigi aastapäeva aktus

EESTI VABARIIK - VABA RIIGI EEST 93 Konstantin Päts 1874 ­ 1956 Eesti Vabariigi president 1938-1940 Jüri Vilms 1889-1918 Eestimaa Päästekomitee liige Konstantin Konik 1973-1936 EESTI POLIITIK JA RIIGITEGELANE, EESTIMAA PÄÄSTEKOMITEE LIIGE Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.02.1918 Vabadussõda 28.11. 1918 ­ 2.02.1920 Johan Laidoner 1884 ­ 1953 Kaitsevägede ülemjuhataja Tartu rahu 2. veebruar 1920 Iseseisev Eesti riik 1920 -1940 . Nõukogude okupatsioon .

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Televisioon ja meedium

Televisioon Meedium "Kaugnägemine" Elektroonilise teabelevi vorm. Kõige populaarsem elektrooniline meedium Emotsionaalne mõju kõige suurem Avastused füüsikas ja keemias 19. sajandil. Masskasutuses alates 1030ndatest Eestis sai alguse 1955 aastal "Digipööre" 1. juuli 2010 Esimene telesaade 19. juuli 1955 Ülevaade Telekeskuse valmimisest Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 18 Esimene uudistesaade 11. märts 1956 "Aktuaalne kaamera" Rezissöör Grigori Kromanov Kalmer Tennosaar ja Zinaida Madissova "Kamera Aktuelle" Aitäh kuulamast! Aeg küsimusteks

Meedia → Meedia
8 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Referaat "Grace Kelly"

Et prints Rainier'i pruudiks saab Ameerika armastatuim ja kauneimaks peetud filmistaar, ei osanud keegi ennustada. Esmakordselt 1955. aastal Cannes'i filmifestivalil üksteisele silma jäänud paar, 25aastane Grace ja kolm aastat vanem Rainier, hakkas aga üha sagedamini omavahel kokku saama. Aasta lõpul sõitis Rainier Ameerikasse Grace'i perekonnaga kohtuma ja oma armsamaga jõulupühi veetma. 30. jaanuaril palus vürst filmidiiva kätt ning viiendal jaanuaril 1956. aastal kuulutati välja tõeline pommuudis kahe kuulsuse kihlumisest. Rainier' ja Grace Kelly abielu sõlmiti 19. aprillil 1956. aastal Monaco püha Nikolause kirikus. Tõeliseks meediasensatsiooniks kujunenud tseremooniat oli kajastama tulnud tuhandeid ajakirjanikke kogu maailmast ning meeletud rahvahulgad tekitasid pisikeses linnriigis tõelise ummiku. Vastutasuks Kelly stuudiolepingu katkestamise eest võttis Metro Goldwin

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Külma sõja avaldumisvormid

o Taheti tekitada araablaste ja juutidele eri riiki Korea sõda 1950-1953 Põhja-Koreas ­ kommunistid Lõuna-Korea ­ rahvuslased · 1950: o Põhja-Korea tungis peale lõuna_koreale, o Sõtta sekkusid ameerika ÜRO nime all (rahvuslased) o Venemaa läbi hiina ja hiinlased (kommunistid) · 17.juuni 1953 ­ berliini ülestõus: o Lääne riigid (USA) kutsusid Ida-Euroopa rahvaid ülesse vabaduse eest, aga ise neid ei aidanud · 1956 ­ Suessi kriis o Suessi kanali riigistamine egiptuse riigi poolt Kanal oli veeallikaks o Iisrael ründas Egiptust o Kuna kanal oli Inglismaa ja prantsusmaa omand, siis tundsid nad seal ohtu, ning nad viisid ka onad väed konflikti o Väga huvitatud olid konflikti lahendamises USA ja NSVL NSVL ­ toetas araabia riike, elektri jaama ehitamisesks saadeti raha ja teadlasi, (sammuti ka relvi)

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo kordamine ( Maailm pärast II MS )

1990.a uus kriis majanduses, saadi kiirelt üle. * Tööstusharud: energiatööstus, metallurgia, masina- ja keemiatööstus. *Põllumajanduses domineerib väikemajapidamine, rohkesti kasvatatakse nisu,riisi,siidiusse,lilli. *Toodetakse suur osa laevadest,autodest,elektroonikast, võimas auto-,vee-,raudteevõrk. * Edusammude põhjused: 1)toimiv sots,haridus,tervishoiu süsteem. 2) range kord, pingeline töö. 3) hea riiklik poliitika. 4) suurte kaitsekulutuste puudumine. Välispoliitika: * 1956.a võeti ÜRO liikmeks. *Peale II MS peamised partnerid: USA, Aasia riigid. *Teravad suhted: 1)Põhja-Koreaga-kommunism vastandus kapitalismiga. 2)Hiinaga-kuna USA ei saanud Hiinaga eriti läbi. 3)NSVL, Venemaaga. *Jaapani Keiser: Akihito, keiser 1989.a, on Jaapani 125 keiser ja tänapäeva ainuke. *Jaapan tänapäeval: Haridussüsteem-1)6.a algkool, 2) 3.a alama astme keskkool, 3) 3.a kõrgema astme keskkool. Haridusele pannakse suurt rõhku. Meelistegevused: 1)teetseremoonia.2)Ikebana

Varia → Kategoriseerimata
18 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Külm sõda - mõisteid

NSVL sise-ja välispoliitika – poliitiline elu allutatud kommunistliku partei kontrollile NSVL liidrid Jossif Stalin (18. 12. 1878– 5. 03. 1953) Lavrenti Beria (29. märts 1899 - 23. detsember 1953) – tehti temast riigireetja, kõik Stalini-aja kuriteod aeti tema kaela. Hukati. Nikita Hruštšov (15. aprill 1894 - 11. september 1971) – pehmendas valitseva režiimi vägivallapoliitikat, tühistas piiranguid ühiskonnaelu valdkondades. 1956. pidas partei kongressil Stalini kuritegusid paljastava ettekande, mis aitas ühiskonnaelu edasisel libereerimisel (st sulaaeg) Leonid Prežnev (1906 – 1982) – edutult proovis teha uuendusi ja ümberkorraldusi, edutult. tugevnesid tagurdavad jõud stagnatsioon – 1970. aastatel ilmus poliitilise režiimi mandumine ning suutmatus normaalselt toimida. Ühiskonnaelu kõigis valdkondades toimuv seisak. inimõiguste küsimus – hakati demokraatia peale mõtlema, tekkisid

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Roheline energia

14. berliini ülestõus ­ 1953 peale stalini surma, taheti nsvl alt vabaneda ja loodeti ülestõusul lääneriikide abi. Ülestõus ebaõnnestus, usa ei tulnd appi, nsvl surus maha 15.Berliini müür ehitati 1961 aastal ühe ööga Hrustsovi käsul peatada idabloki inimeste põgenemist läänemaadesse. Müüril oli tugev valve peal ning põgenejad tapeti/vangistati, kuid oli ka õnnestunud põgenemisi. Müür lammutati 1981 aastal. Müür oli rajatud BERLIINI 16. Poolas tekkisid 1956 rahutused, kuna taheti oma võimumeeste üle ise otsustada. Meeleavalduste tagajärjel sai võimule kompartei juhiks Wladislaw Gomulka, kes ei olnd nsvl poolt valitud. Nsvl tõi meeleavaldustele isegi tangid, et seda alla suruda, aga tanke takistasid inimesed. 17. Ungaris toimus samal aastal 1956 ülestõus poola toetuseks, kuid võrreldes poolaga oli ungaris toimuv vägivaldne, politsei vs rahvas tänavalahingud (kodusõja sarnane tglt)

Ühiskond → Ühiskond
1 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Erich Maria Remarque - referaat,elulugu,looming

Õige elutunnetuseni jõutakse alles lähedase inimese surma tõttu. Ta peab ennast sõjakaks patsifistks aga teised peavad teda abstraktseks humanistiks. Muudab inimesi paremaks ning annab teada et inimene ise peab oma otsuseid langetama. Surm on eksistentsialistlik. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Looming Remarque on saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lühijutte ning 1956. aastal näidendi "Lõpp-peatus" 1920 "Unistuste tuba",("Die Traumbude") 1998 "Gam" (kirjutatud 1924, ilmus hiljem) 1927 "Jaam silmapiiril" ("Station am Horizont") 1929 "Läänerindel muutuseta" ("Im Westen nichts Neues") sõjavastane romaan, mille Hitler lasi avalikult põletada ning selle eest võeti ära tema kodakondsus. 1931 "Tagasitee" ("Der Weg zurück") 1937 "Kolm sõpra" ( "Drei Kameraden") tõelise sõpruse kirjeldus kolme mehe vahel.

Kirjandus → Kirjandus
196 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Külm sõda

*Marshalli plaan *Ida-Saksamaa -Vaesus ja nälg -Põgenemine läände *Lääne Berliini totaalne blokeerimine *Õhusilla rajamine *Tulemus 2 Saksamaad-1949. august Saksamaa Liitvabariik-1949. oktoober Saksa Demokraatlik Vabariik . KOREA SÕDA 1950-1953 Jagatud Korea piki 38-ndat paralleeli *1950 aasta juunis ründab Põhja-Korea Lõuna-Koread *Põhja-Korea suur edu *Sekkusid ÜRO ja Hiina väed *ÜRO väed said lüüa *Tagajärjed:-Hakati kartma tuumasõda-1953 sõlmiti vaherahu SUESSI KRIIS 1956 1956 kuulutas Nasser kanali Egiptuse omaks *Läbirääkimised ei õnnestunud *London ja Pariis otsustasid sõjalise sekkumise kasuks *29.oktoobril algas invasioon koos Iisraeli vägedega*USA survel tõmbuti tagsi *Nasser sai üleöö võidu ja muutus kangelaseks *Kriis näitas NATO võimetsut üksmeelselt ja kiiresti reageerida BERLIINI MÜÜR 1961 Üle 3 miljoni inimese põgeneb Lääne-Berliini *13.august 196-

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elvis Presly

Elvis Presly sünninimega Elvis Aaron Presly, sündis 1935 Mississippis. Ta oli oma peres ainus laps, kuna ta kaksikvend suri sünnitusel. Elvise pere oli väga vaene, ta isa Vernon Presly teenis leiba juhutöödega ja maa harimisega.Ema Glayds Smith aga oli õmblusmasina operaator.1953 aastal otsustas Elvis kinkis oma emale sünnipäevaks laulu "My happiness", mille ta salvestas stuudios Sun. Kuid tol korral polnud stuudio omaniku Sam Philipsit stuudios. Elvise avastas 1954 aastal Sam Philips, kes oli plaadifirma Sun omanik, kui Elvis tahtis uut laulu salvestastada. Kuna Elvisele meeldis gospel muusika siis 4 aastat (1956-1960) tegi ta koostööd The Jordanaires, kes olid talle taustalauljateks.1956. aastal sai algust tema filminäitlejakarjäär filmiga ,,Love me tender".1958 aastal läks Elvis sõjaväkke. Samal aastal suri Elvise ema ja seda elas Elvis väga raskelt läbi. Kuid ta jätkas sõjaväega. Kaks aastat hiljem saabus Elvis sõjaväest tagasi Pära...

Muusika → Muusika
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Retsensioon "Minu veetlev leedi"

Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Kuid üks maailma populaarsemaid muusikale oleks võinud peaaegu et kirjutamata jääda, kui USA muusikalitööstuse ninamehed 1930ndate aastate keskel järjekindlalt Loewele ja Lernerile kinnitasid, et materjal ei vasta tolleaegsetele muusikali nõuetele. Nii jäi muusikali kirjutamise idee kaheks aastakümneks soiku, kuni muusikalimaailmas said kehtivaks uued reeglid. 1956. aastal asusid Lerner ja Loewe taas tööle ning "Minu veetlev leedi" esietendus Broadwayl 15. märtsil 1956. aastal ja on tagantjärele kujunenud muusikali väärtuse ja menukuse omamoodi etaloniks. Esietendusel laulsid peaosi Julie Andrews (Eliza Doolittle), Rex Harrison (professor Henry Higgins), Stanley Holloway (Alfred P. Doolittle, Eliza isa), Robert Coote (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Rahvusooperis Estonia esietendus muusikal 3. aprillil 2008. aastal.

Muusika → Muusika
9 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Maardu mõis

tulnud peale päikeseloojangut mööda koridori tema korteri ukse tagant mööda välisukse poole.Tema astunud ka omast toast välja, hakanud mööda koridori uhkele prouale järele minema, aga ettekotta jõudes pole enam mustakuue-kandjat kusagil näinud. Vist oli viimane see, kes majast välja põgenes. Mis sai edasi mõisast? 1919.aastal hakkab tegutsema selles hoones Maardu algkool,mis kestab kuni 1956.aastani.Peale seda aastal 1956 härrastemajas paikneb kolhoosi keskus, seejärel Kostivere sovhoos, kes aastail 1976­1979 renoveerib hoone. Mõis tänapäeval Tänapäeval paikneb mõisa teisel korrusel seminarikeskus,mis sobib koolituste ja seminaride läbiviimiseks.Esimesel korrusel asuvad peosaalid(tantsusaal,jahisaal,punane saal,söögisaal,tordisaal).Samuti on seal ka Soome saun basseiniga kuni 12.inimesele ja mõisapargis saab vabaõhuüritusi korraldada

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Betti Alver

Ema Minni Alver on jäänud samuti iseloomulikku mälupilti kirjutises ,,Minu ema". Kooliajal harrastas Beti Alver kirjandusega võrdselt muusikat Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Ta oli abielus Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

II maailmasõjajärgne maailm

*kristlik-demokraatlik valitsus alustas majandusreformi(sotsiaalne turumajandus) *majandus hakkas kiiresti arenema Korea sõda 1950-1953: *Põhja-Korea ja Lõuna-Korea * Põhja-Korea tahtis vallutada Lõuna- Koread *P-Korea tungis L-Koreale kallale ja vallutas sellest suure osa. P-Koread toetas Hiina ja NSVL, L-Koread USA. Üro väed maandati P-Koreas. Hiina üksused tungisid kalalle ÜRO vägedele. Hiinlaste edasitung pandi lõpuks seisma. *Sõlmiti vaherahu Ungari ülestõus 1956: *Ungari ja NSVL *Ungari tahtis vabaneda kommunistliku reziimi alt *Ungaris toimus meeleavaldus. Julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule. Ungarlaste vastuhakku ei suudetud esialgu maha suruda. Valitsuse etteotsa tõusis Nagy, kes lubas üles ehitada demokraatia. Lääneriigid kartsid uut maailmasõda ning andsid NSVL-le vabad käed. NSVL otsustas ülestõusu jõuga maha suruda. *Ungari ülestõus suruti lõplikult maha. Nagy poodi üles.

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Gustav Suits

Gustav Suits Gustav Suits (30. (18.) november 1883 Tartumaa ­ 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja Gustav Suits kirjandusteadlane Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium (Tartu Elulugu Kubermangugümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust

Kirjandus → Eesti kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
24
rtf

Vene keele riigieksami näidisülesanded

, , . , , . , , . ! , , , , . . ! , ­ , , , . . : , , ! . 3 . , . , -, , , ! , ... . 136 ! 4 . . , , . . . . . . , . , . , ? . . 1955 : , ? . 1956 . . . , . , , , , , . , , « ». , ... . , ­ . ( .. ) _________________________________ 1. ­ , 1 30,48 . 2. ­ , . 3. ­ , . 4. ­ , . - 1. ... ( ) - ( 400 ). () , , , . ? , . . 2. - ( 400 ). () , . ? , , - . . 3. ... - ( 400 ).

Keeled → Vene keel
10 allalaadimist
thumbnail
8
doc

NSVL ajalugu

Lisaks oli kolmas seltskond, kes isikukultust pidasid partei Leninlike normide rikkumiseks, kõrvalekaldeks, mis oli osaliselt põhjustatud ka nö keerulistest oludest. Sellise lähenemise puhul kõige olulisemaks figuuriks oli Hrustsov. Lähenemine, et reziim tervikuna oli kuritegelik, sellist lähenemist Kremli võimuladvikus kindlasti ei olnud. Isikukultuse küsimuse tõstatamine tagasiviidav ajasse 1953 kevad. Üsna levinud ja tavaaarusaam, et isikukultuse küsimus tõusis päevakorrale 1956 aastal, see ei pea paika. Küsimus tõusis kohe Stalini surma järel. Plaanis oli korraldada pleenum pärast Stalini surma, kus oleks arutatud isikukultust. Küll oli isikukultuse küsimus selgelt päevakorral juuli alguses toimunud pleenumi sõnavõttudel. Seal mõisteti hukka Beria tegevus. Juulipleenumil Kaganovits võttis sõna ja öeldi, et vahepeal on kõnelema hakatud isikukultusest, see ei kõlba kuhugi, suur juht tuleb rahule jätta

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun