3.Mõtted peale raamatu läbisaamist Tekitas mõtteid, et Oskaril oli ikka vedanud, et tal klassikaaslastega vedas, aga samas tal oli ikka ohtralt ebaõnne. 4.Kolm küsimust Mis Andresest edasi sai? Kaua kulus Arnol aega, et ta suri? Miks pidi koolis vene keelt oskama? 5.Neli olulist sõna teose kohta Üksluine; mõnes-mõttes igavam, kui ulmeteosed, vahel naljakas, minevikus toimub tegevus. 6.Lisainfo autori kohta: Luts, Oskar 1887 - 1953 Oskar Luts (1887-1953), eesti kirjanik, rahvakirjanik; Theodor Lutsu vend. Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. a. Kaarepere vallas. Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis; õppis 1911-14, ühtlasi töötades, Tartu ülikoolis rohuteadust. Võttis farmatseudina osa I maailmasõjast, oli 1919-20 tööl ülikooli raamatukogus, seejärel
Surmaaeg ja koht: 11.09.1971 Moskva Rahvus: venelane Päritolu: sündinud kaevuri perekonnas Tegevusvaldkond: poliitika Eriala: poliitik Haridus: 2- 4 aastat üldharidust, Juzovka Töölisfakulteet lõpetamata, Moskva Tööstusakateemia lõpetamata Tähtsamad ametikohad: 1908- 1917 metallitööline, 1935- 1938 esialgu partei Moskva oblastikomitee, hiljem linnakomitee 1. sekretär, 1938- 1949 Ukraina KP KK 1. sekretär, 1944- 1947 Ukraina NSV MN esimees, aastast 1943 kindralleitnant, 1949- 1953 NLKP KK sekretär ja partei Moskva oblastikomitee 1. sekretär, 1953- 1964 NLKP KK 1. sekretär, 1958- 1964 NSVL MN esimees. Nikita Sergejevits Hrustsov 1953. aasta septembris sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aasta jooksul suutis ta võimult tõrjuda ka oma pealmised konkurendid. Hrustsov jätkas valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Inimestele meeldis tema lihtsus,
· Reparatsioonid Saksamaalt · Ranged sunnimeetodid, töökohustus, halvad elamistingimused · Ideoloogiline surutis · Rahuleer ja imperialismileer · Raudne eesriie · Stalini isikukultus · Sisepoliitiline eesmärk elanike hirmu all hoidmine · NRVD vanglad, laagrid · GULAG-i arhipelaag · Terror · Stalin kogu võimutäius KP juht ja Ministrite Nõukogu esimees · Ülemnõukogu dekoratiivne roll · ÜK(b)P Poliitbüroo · Kohtuprotsessid, arstide süüasi · 5. Märts 1953 Stalini surm Lavrenti Beria · Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu Georgi Malenkov · Siseasjade ja julgeolekuorganisatsioonid Lavrenti Beria · Parteiaparaat Nikita Hrustsov · Üllatavad reformid · Suhete parandamine Jugoslaaviaga · Loobumine Ida-Saksamaast · Rahvusliku Kaadri osakaalu suurendamine liiduvabariikides · Ulatuslik amnestia, ei laienenud poliitvangidele · Beriavastane vandenõu Beria hukkamine dets. 1953 Sulaaeg · Ilja Ehrenburg
2 Tegevus Nõukogude Venemaal Eesti okupatsiooni ajal Saksa vägede poolt................................................................3 Vabadussõda....................................................3 Poliitiline tegevus........................................3,4,5 Elu Nõukogude okupatsiooni ajal, vahistamine ja surm..................................................................5 2.Sissejuhatus Johan Laidoner sündis 12. veebruar 1884 Viiratsi vallas, Viljandimaal suri 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimiri linn Venemaal.Ta oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Elukohad Viimsi mõis, (tänapäeval kindral Laidoneri muuseum) ja eramaja Õllepruuli tänav 6, Tallinnas. Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894
1. jaanuaril saabub Tallinna · 23. detsembril Eesti Sõjavägede ülemjuhatajaks · 1. detsembril 1924. aastal nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks · 12. märtsil 1934 kolmas kord Kaitsevägede ülemjuhataja · 24. veebruaril 1939 ühendati kindraliks Elu pärast teenistust · 22. juunil 1940 tagandati ametist · 19. juulil küüditati koos naisega · 28. juunil 1941 arreteeriti ja viidi vanglasse · Rändas erinevate vanglate vahel kuni aastani 1953 · Suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanlgas Autasud · Püha Anna orden III klass · Püha Georgi mõõk · Vabadusrist I · Karutapja orden III klass · Karutapja orden I klass · Vabadusrist III Aitäh kuulamast!
Konflikt Jugoslaaviaga – 1948. o Diktaator Josip Broz Tito (1892 – 1980) keeldus allumast Stalinile o Tal oli idee luua Doonau riikide föderatsioon ja säilitada poliitiline sõltumatus o Võttis vastu majandusabi Marshalli plaaniga o Tito oli muidu lahe. 1984. aastal osales ka LA-s olümpiamängudel. Konflikt Hiina RDV-ga – Pärast Stalini surma kuni 70. alguseni. o Peale 1953. aastat lootis Mao Zedong (1893-1976), et temast saab uus NSVL-i juht o 1966 katkestati sidemed kahe kommunistliku partei vahel o 1969 – esimene tõsine relvakonflikt NSVL-Hiina piiril. NSV Liit Stalini ajal (1922-1953) Sisepoliitikas: o Kollektiviseerimine, näljahädad, rajati GULAG-e (e. vangilaagreid), kuhu saadeti kõik ,kes oleksid suutnud mingitki ohtu liitvabariigile kujutada.
Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. 1952. aastal katsetas USA veelgi võimsamat vesiniku- ehk termotuumapommi. 1953 lõhkas oma pommi ka NSVL. 1950. aastatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra,
JOHAN LAIDONER (1884-1953) Koostasid: Martin Paju ja Argo Pihtjõe VLE- 3 Isiklik Sündis 12. veebruar 1884 Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus. Suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. 1909 abiellus Maria Kruszewskaga. Poeg Michael Laidoner (1913-1928) Kasupoeg Aleksei Kruszewski (1913-1941) Haridus 18921894 Viiratsi vallakool. 18951897 Viljandi 1. algkool. 18971900 Viljandi linnakool. September 19025. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909 mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1900
Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides. NSV Liit kasutas Varssavi Pakti liikmeriikide sõjajõude Moskvavastaste väljaastumiste mahasurumiseks. 8) Võimuvõitlus pärast Stalini surma - Stalini surm tõi kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis see poliitiliste vastaste füüsilise hävitamiseni. Ta lähimate usaldustena tõusid esile Georgi Malenkov, Laurentsi Beria ja Nikita Hrustsov. Stalin suri 5. märtsil, 1953. aastal. 9) Milles seisnes Beria uus kurss? - Tema eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääne-riikidega. Beria arvas, et Saksa DV-l tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Beria mõju kasv hakkas ohustama tema kaaslaste võimupositsioone. Malenkovi ja Hrustsovi juhtimisel organiseeriti Beria - vastane vandenõu. Beria areteeriti ja mõisteti partei -ja riigivastases tegevuses süüdi-tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Beria hukati 1953
- Põgenemine läände Lääne Berliini totaalne blokeerimine Õhusilla rajamine Tulemus 2 Saksamaad: - 1949. august Saksamaa Liitvabariik - 1949. oktoober Saksa Demokraatlik Vabariik Korea sõda 1950-1953 Jagatud Korea piki 38-ndat paralleeli 1950 aasta juunis ründab Põhja-Korea Lõuna- Koread Põhja-Korea suur edu Sekkusid ÜRO ja Hiina väed ÜRO väed said lüüa Tagajärjed: - Hakati kartma tuumasõda - 1953 sõlmiti vaherahu Suessi kriis 1956 1956 kuulutas Nasser kanali Egiptuse omaks Läbirääkimised ei õnnestunud London ja Pariis otsustasid sõjalise sekkumise kasuks 29.oktoobril algas invasioon koos Iisraeli vägedega USA survel tõmbuti tagsi Nasser sai üleöö võidu ja muutus kangelaseks Kriis näitas NATO võimetsut üksmeelselt ja kiiresti reageerida Berliini müür 1961 Üle 3 miljoni inimese põgeneb Lääne-Berliini 13.august 1961
seisak/stagnatsioon.1980.alguseks M,P,Vkriis nõukogude impeeriumis.suri1982 4Juri Andropovraskesti haige.suri 1984 algul.mõistis sügavas kriisis oleva Nsüsteemi ümberkorraldamise vajadust Aleksandr Solzenitsõnkirjanik.1960 teisitimõtlejate juht Johannes Käbin19501978EKP esimene sekretär.võimule pääsesid venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader.ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. Agnus Sabeviimane metsavend,tabati võrumaa metsadest 1978.uppus Stalinsuri 1953 Mihhail Gorbatsov1985.märts.uueks NLKPpeasekretär ümberkorraldamine/perestroika.pakkus välja desarmeerimiselääs ei.lõpetas sõja afganistaanis.1989 viis sealt välja nõukogude väed.1988Nõukogude liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheksriigipeaks.tema pani liikvele sündmused,mis viisid maailma esimese sotsialistliku riigi lagunemiseni.püüdes kommunistliku süstemi taaselustada,õnnestus tal see hävitada.25.dets.1991 loobus presidendiametist
maiustusi Berliini õhusild https://astrablobs.blob.core.windows.net/kitcontent/2 307eec2-9fd5-4cdf-ac12-e9f1ce381153/2cff7a4c-9 d50-4e1d-b1e9-881239409273/L%C3%A4%C3% A4ne-Berliini_%C3%B5husild_m.jpg Berliini blokaadi tagajärjed ● Berliini blokaad põhjustas Saksamaa lõpliku lõhenemise ● Kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa LV ● Idatsoonis ja Ida-Berliinis kuulutati välja Saksa DV https://www.youtube.com/watch?v=n wjFSQCrShM Berliini kriis 1953 1953. a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki ja toimus massimeeleavaldus. Rahutused toimusid kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte. Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks. http://www.davidmixner.com/2013/06/history-on-film-east-germans-revolt-against-soviet-occupationjune-1953.html Berliini kriis 1958-1961
Nikita Jossif Stalin Leonid Hrustsov Breznev Valitsusaastad 1953-1964 1922-1953 1964-1985 Vaated repressiivpoliitika Sisepoliitikas oli ta konservatiiv Tegevus, muudatused taunis terroristlike haiguseperiood raketitehnika arendamine meetodite karmust otsustas põhiliste riigi kaitsevõime võimaldas strateegiliste küsimuste üle kindlustamine mõningaid isiklikult inimõigusi võitluses saksa fasistlike...
Johan Laidoner 1884 1953 Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854 - 1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851 - 1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Johan Laidoner õppis aastatel 1892 1894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895 1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897 1900 Viljandi
POLIITILISED OLUD NLKP peasekretärid: Stalin 1953(surm) / Hrustsov 1953-1964 / Breznev 1964-1982 / Andropov 1982-1984 / Tsernenko 1984-1985 / Gorbatsov 1985-1991 Võitlus kodaniku natsionalismiga -võitluse vabadust põhjendas Gustav Naan: kodanlikud natsionalistid on eesti rahva vaenlased -ilminguid leiti kirjandusest / kunstist / teadusest / majandusest EK(b)P 8 VIII pleenum -Põhisisu: juhtkonna süüdistamine, kes ei pööranud tähelepanu kodanlikule natsionalismile -Etteheited/süüdistused: väärkolhoosipoliitika / puudulik kaadrivalik / nõrk kriitika ja enesekriitika -Tulemus: juhtkonna vahetus / suur puhastus kohalikes võimuorganites / suureneb hirmu õhkkond / juunikommunistid ja juhtpoliitikud arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse Johannes Käbi 1950-1978 -ajas laveerimispoliitikat (püüdis kõike mitte 100%-lt täita) -ei pooldanud uut küüditamist -ENSV-d juhtisid Venemaa eestlased -ENSV-st saab näidis liiduvabariik -sulaaeg-...
kehtestas omas tsoonis kommunitliku diktatuuri, seades Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, Berliini blokaadi rajamine, võidurelvastumine, USA ja NSV Liidu soov saavutada jagatud Euroopa poliitilist ülekaalu, mõjuvõimu laiendamine riigides, mis ei kuuludud kummasegi blokki, sõjaline koostöö, läänes NATO, idas VLO, majanduslik koostöö läänes Marshalli plaan, idas VMN; kriisid Korea sõda 1950 1953, Põhja- ja Lõuna-Korea, NSVL, Hiina, ÜRO väed, kommunistliku Põhja-Korea kallaletung Lõuna- Koreale, vaherahu sõlmimine, mis jagab Korea kaheks riigiks, NSV Liidu autoriteedi langus Aasias ja Euroopas, Berliini üestõus 1953, NSVL, Ida-Saksamaa, sakslaste lootus nõukogude võimu alt vabaneda, ülestõus suruti maha, kuulutati välja sõjaseisukord, hukkus tuhatkond inimest, kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956, Kesk- ja Ida-Euroopa, NSVL, Kesk-
- Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. NT. NSVL Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressioonid. Likvideeriti teadusharusid (geneetika). Kogu võimutäis kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Võimuladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. VÕIMUVÕITLUS PÄRAST STALINI SURMA Stalin sai surma 5. Märts 1953. Pärast veerandsaja aasta pikkust diktaatorina valitsemist oli Stalin, hoolimata ka venelaste kallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks müütiliseks isa-kujuks. Seda tunnistab ka Stalini matustega Moskvas kaasnenud tohutu rahvatunglus, kus tallati surnuks rohkem inimesi kui Nikolai II kroonimispidustustel Hodõnkal. Stalini surma järel läks võim Lavrenti Beria kätte
Stalin 1924-1953,Hrustsov 1953-1964,Bresnev 64-82,Andropov 82-84,Tsernenko 84-85.Salin- range reziim Türann,salapolitsei.rasketööstus,sõjalien võimsus.elanikkond halvenes.Beria- siseminister,parandas suhteid Lääneriikidega,leevendas vägivallapol,vangilaagritest vabastati.ta hukati.Hrustsov,sula- ühiskonnaelu libera Tühistati piirangud eluvaldkondades,lubas paremat tuleviku kommunismis,maisipõllud,tagandati pensionile Breznev,stagnatsioon-suurenes tagurlik pol,karmistati ühiskondlik kontroll,suurenes mähajäämus läänemaa Süstem vajas ärmuslike reforme. Käsumajandus-jäik ja bürokraatlik juhtimine-rasketööstus,elanike varustu Vilets,majandus pidurdus,varimajandus-osteti rohkem,defitsiit-puudujääk.Ndissidentlus ja represionid-dissid Teisitimõtlemine-ees haritlased,levitasid artikleid.KGBkaristus-tölt vallandamine,sundravi,piinamine.kaart Eesti,läti,leedu,valgev,ukraina,maldoovia,gruusia,armeenia,aserbaidzaan,turkmeeni,uspeki,tadsiki, kasahhi...
Lennart Georg Meri Perekond · Sündinud 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas · Abikaasa: Helle Meri · Vanemad: Georg-Peeter Meri ja Alice-Brigitta Meri · Lapsed: Mart, Kristjan, Tuule Haridus · Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas · 1941-1946 oli küüditatud Siberisse · Tartu Ülikooli diplom cum laude 1953 Eriala: ajalugu Karjäär · Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris 1953-1955 · Tartu Kunstikooli õppejõud · Eesti Raadio toimetaja 1955-1961 · Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88) · Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Karjäär · Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990 · Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992
Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiiživõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis NSV riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, mis alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine,...
12. Külma sõja kriisid 1950-1953 Korea sõda - II maailmasõjas Jaapanil > jagati USA-le ja NSV Liidule - riik seega kaheks, korealased ei olnud nõus: >Kim Il Sung tungis Lõuna-Koreasse (NSVL, Hiina) - 1953 vaherahu - NB! Jaapani abi Kim Il Sung Kim Jong Il http://www.guardian.co.uk/world/video/2011/dec/19/kim-jong-il-mourning-video?INTCMP=ILCNETTXT3487 Kim Jong-un 1956 Ungari ülestõus - ülestõus nõukogude korra vastu - peaminister Imre Nagy soov VLO-st lahkuda > NSVL surus ülestõusu maha (Budapest vallutati) > Nagy hukati, hukkus 2000, põgenes 200 000 > NSVL võitis, kuid reziim senisest leebem >> lootusetus, leppimine 1961 Berliini kriis
Maailm pärast II maailmasõda. Külm sõda. USA ja Saksa Liitvabariik. 1. II Maailmasõja tagajärjed. Surma sai palju tsiviilelanikke Hävisid mitmed kultuurehitised Inimesed surid nälga Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju Oskad nimetada ka vähemalt 3 territoriaalset muutust Euroopas pärast II Maailmasõda (õp. lk. 10). Saksamaa ida poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule Albaania sai iseseisvaks Osa Soome aladest läks NSV liidule Milliseks muutus uus jõudude vahekord maailmas? Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni Millised otsused võeti vastu Saksamaa suhtes? 2. Külm sõda (mõiste seletus, osapooled, valdkonnad, a...
MacArthur, kes otsustas ette võtta ohtliku missiooni ning maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas, lõigates vastase väed tagalast ära see rist õigustas ennast. Põhja-Korea lagunemise oht tõi sõtta Hiina sekkumise. 1950 aastal tungisid Nõukogude relvadega varustatud hiinlased ÜRO vägedele kallale. ÜRO üksused sunniti taanduma, kuid rasketes lahingutes panid liitlasväed 1951. aasta jaanuaris hiinlaste edasitungi Põhja- ja Lõuna-Koread eristaval 38. laiuskraadil seisma. 1953. aastal sõlmiti lõpuks vaherahu. See kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks, mis on teineteisest väga erinevad. Korea sõjas suurimaks kaotajaks osutus NSV Liit, kelle autoriteet Euroopas kui ka Aasias tunduvalt vähenes. Berliini ülestõus toimus aastal 1953. Korea sõda ei jõudnud veel lõppedagi, kui väga pingeline olukord kujunes välja Euroopa südames Berliinis. Sakslastel tekkis lootus võõra
Tegelikult kogunes büroo- või vähemalt selle tähtsamad liikmed- Kadrioru lossi juba Varese enesetapuööl. Paistis, et asja juhtimise võttis oma kätte Nikolai Gorlinski, kes oli Boris Kummi kohapeal resideeriv otsene ülemus. Johannes Vares maeti 3.detsembril, büroo tuli kokku uuesti 4.detsembril, ei mingeid kahetsussõnu, kõik jätkus sealt, kus 29.detsembrilt oli pooleli jäänud. Kartul ja mais ruutpesiti. Vana sefi mälestused. 3.oktroobril 1953 oli ruutpesiti külvamise algus. Uue Eesti aja alguses, kui esimene hirm riigikorra vahetusest oli üle läinud, kogus Käbin ennast ruttu ja teatas, et olgu muuga kuidas on, aga tema tegi ENSV põllumajanduse korda. Käbin teatab veel samal päeval et enne 1954 aasta kevadet tuli kõikjal teha seminarid ruutpesiti istutamise kohta. 22.septembril 1953 aastal tuli telegramm, et söödavarumine läheb kehvasti, varuge ruttu. Juba samal päeval
Lõuna-Koreasse tunginud vastase väed tagalast ära. Põhja-Korea väed taganesid ja ÜRO väed liikusid nende järel Põhja-Koreasse. Põhja-Korea kokkuvarisemise oht tõi kaasa kommunistliku Hiina sekkumise. 1950. a nov tungisid suured Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. ÜRO üksused sunniti taanduma, kuid 1951. jaanuar panid liitlasväed hiinlaste edasitungi seisma. Rinne püsis 2 aastat Põhja- ja Lõuna-Korea eristaval 38. laiuskraadil. 1953. a sõlmiti vaherahu, mis kestab tänaseni, jagades Korea 2-ks riigiks(erinevad üksteisest väga). Korea sõjas suurimaks kaotajaks oli NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas vähenes. Berliini ülestõus 1953. aastal: NSV Liidus puhkenud võimuvõitlus ning segadused tekitasid sakslastel lootuse võõra võimu alt vabaneda. 1953. a algas avalik vastuhakk. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid
süvenes eriti 1970. aastatel isoleeritud "kaader" õpiks suhtlema kohalikus keeles majanduses tähtis kvantiteet, mitte kvaliteet Isikukultus Beria arreteeriti ja lasti 1953 aastal ka maha, tippstalinistid tundsid ennast ohustatuna loodi täiendavaid töökohti ja loodusvarade kasutuselevõttu BALTI RIIGID Nikita Hrustsov majanduslik stabiilsus suudeti säilitada tänu naftale ja gaasile, kuid Territoriaalsed muutused, 5% territooriumist:
Gucci käekott Ajalugu The House of Gucci asutati aastal 1906 Guccio Gucci poolt. Aastal 1938, Gucci laianes ja butiik avati Roomas. Gucci oli vastutav paljude firmade märkimisväärsete toodete disainimise eest. Aastal 1947 tutvustas Gucci bambusest käekotti, mis on tänaseni firma üheks tugisambaks. Guccio Gucci abikaasa Aida Calvellil oli suur perekond, kokku kuus last, kuid ainult tema neljal pojal oli suur roll Gucci kompaniis. Pärast Guccio surma aastal 1953, oli poeg Aldo see, kes viis firma ülemaailmsele areenile, avades esimesed butiigid Londonis, Pariisis ja New Yorkis. Oma toodetega jõudis Aasiasse Gucci hilistel 1960ndatel, avades poed Hong Kongis, Tokyos ja Koreas. 1972. aastal laienes Gucci ka autotööstusesse, nimelt hakati esmakordselt maailmas tootma autosid, mille oleksid disaininud tunnustatud moedisainerid. Lisaks sellele oli Guccil hinnatud parfüümide seeria. Kui aastal 1983 suri Guccio poeg
world's leading Italian luxury fashion brands. 12.4.19 About Gucci Gucci products are leather goods(handbags, small leather goods, and luggage) shoes, ready-to- wear, silks, timepieces and fine jewellery. Eyewear and fragrances are manufactured and distributed under license. Gucci is also the biggest- selling Italian brand in the world. 12.4.19 Guccio Gucci Was born in 1881 in Italy and died in 1953. He started The House Of Gucci in Florence in 1906 as a small family owned shop Guccio was an exceptional craftsman and began selling leather bags to horsemen. In 1938 expanded his business to Rome. 12.4.19 Guccio Gucci Soon his one-man business turned into a family-business. In 1951 Gucci opened their store in Milan, two years later in Manhattan. 12.4.19 Corporate
Hruštšovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hruštšov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid
. . . . . 1408,56 . (2003). 45 227 . . 71,5%; 28,5%. 30 1 . . - (318 ). . : , . - : 15 (), 6 . : = 100 . : 24 . : « , ». . , . , . 7:11, 105 165 . -- 4 1884 . -- . 21 1918 . 1922 -- . 1940 . 1987-1988 ., . 24 1989 ., , 1990 , -- . 5 2005 . 26 1953 . , : (1987), (1992) (2003) 1976 (), 1978 (), , , , 2006 - ... 2004-2006 2002-2004 () 1999-2002 1998 1996-1998 1993-1996 , 1988-1993 « » () 1984-1988 « » () 1983-1984 (, ) 1981-1983 () 1979-1981 (, -, ) 1974-1979 - () 1999 « » I , 1999 , 2001 2004 III 2004 2006 a 2006 2007 2007 , 2007 , 2007 , 2008 2008 ,
Ita Ever ehk õige nimega Ilse Ever; sündinud 1. aprillil 1931 Paides. Vanemate töö tõttu kolis ta Tallinna, seejärel samal põjusel Võrru. Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna, sest Ilse omandas ,,kohaliku keele" liigagi korralikult ja vatras selles keeles liialt puhtalt. Eesti Draamateatri lavale astus esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi "Tanja" nimiosa.1953. aastal lõpetas ta Moskva Lunatsarski nimelise Riikliku Teatriinstituudi. Esialgu oli Everil tööd vähe ja seepärast tegi ta ka raadios, kuuldemängudes kaasa. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. 1957. aastal oli taI esimene estraaditöö - ,,Kellega seda ei juhtu".Ta mälestuste raamatus " Ita Ever" on juttu sellest, et Ever võib ümber kehastuda, häält muuta ja laval isegi silmnähtavalt pikemaks muutuda. Daamist võib saada labane mutt. Ever ei valeta laval ja oskab ka elus usutavalt...
Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsaid relvi,millega loodeti ära hoida vastaste võimalikku rünnakut.Tollel ajal oli kõige võimsam relv USA-l tuumapomm.1952.aastal valmistasid Ühendriigid veel võmsama relva,termotuumapommi. Külm sõda oli sõda,mis ei toonud kokkuvõttes kaasa kolmanda maailmasõja puhkemist,oldi sellele korduvalt lähedal.Külma sõja ajal toimus erinevaid sõdu ja kriise.Korea sõda(1950-1953),Berliini ülestõus 1953.a.,Kriis Kesk-ja Ida-Euroopas 1956.a.,Ungari ülestõus 1956.a.,Suessi kriis 1956.a. Külma sõja tulemuseks oli USA võit ja NSV-liidu kaotus.NSV-Liit suutis lühikese ajaga kaotada suure osa rahvusvahelisest autoriteedist.Majandus oli langenud,kuna relvastus nõudis suuri kulutusi,pankrot.
elatustase oli madal. Stalini hirmuvalitsus · Repressioonid tugevnesid · Massilised arreteerimised · Küüditamised · GULAG-isse, vangilaagrisse · Likvideeriti teisitimõtlejad · Ulatuslik natsionaliseerimine Satelliitriigid Riigid: Poola, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Ungari ja Bulgaaria. Kommunistid tõusid võimule neis riikides, likvideeriti opositsioon ja teisitimõtlejad. Alluti täielikult Moskvale. Stalini surm 5 märts 1953 suri. Beria alustas uuendusi: vabastati suur hulk vangistatuid, alustati suhete normaliseerimist, liberaliseeriti juhtimist, Hrustsov tühistas osa Beria uuendusi. NSVL-is algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. Kriisid Lähis-Ida 1947 said juudid ÜRO-lt õiguse pöörduda tagasi ajaloolisele kodumaale Palestiinasse, et luua seal Iisrael riik (1948)
kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnangut tema tegevusele): *Oleks andnud riikidele suurema autonoomia *Rahvuskommunistide toetamine *Represseeritutele anti amnestia *Lõdvenes vägivalla poliitika *Tahtis loobuda SDV-s sotsialismi ülesehitamisest-> Anda vabad käed valitsemiskorralduses.
Stalin tugines kitsale lähikondlaste ringile, kuhu kuulusid Lenini aegsed ning Stalini poolt edutatud tegelased. Stalini vananedes tõusid tema lähikondlaste seas päevakorrale küsimus, et kes saab Stalini järglaseks. Võimuvõitluses vahendeid ei valitud. Stalin vananedes muutus üha umbusklikumaks ning tema usaldusisikudena tõusid esile Georgi Malenkov, Lavrenti Beria ja Nikita Hrustsov. Pärast 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud Stalin suri 5. märtsil 1953. Beria uus kurss Stalin suri, ilma et ta oleks kedagi järglaseks nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953. aastal Stalini usaldusalused: valitsusjuhiks saanud Malenkov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretät Hrustsov. Esialgu tegutses kõige aktiivsemalt ja enesekindlamalt Beria. Tema eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Beria arvas, et Saksa DV ei tohiks sotsialismi üles ehitada. Liiduvabariikides hakati edutama kohalikke inimesi
EESTI KUNST 1940-1955 Liisa Taal RVG 2011 AJALUGU 1940 NSVL ülemnõukogu vormistab Eesti annekteerimise 1941 I massiküüditamine 1941 Sakslased vallutavad Tallinna 1944 Nõukogude väed vallutavad Tallinna 1949 II massiküüditamine 1953 Stalin sureb 1955 I Tallinna televisioonisaade KUNSTI MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon Sotsialistlik realism Sõda Arreteerimised, küüditamised ja mobilisatsioon Pagulus ja Eesti lõhenemine Impressionism ja modernistlik realism TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi. Eesti loodust, lilli ja inimesi maaliti ilusate värvitoonidega just nagu trotsides ümbritsevat maailma.
USA presidendid John Fitzgerald Kennedy Sünniaeg 29. mai 1917 Sünnikoht Brookline, Massachusetts Surmaaeg 22.november 1963 (46aastaselt) Surmakoht Dallas, Texas Erakond Demokraatlik Partei Eelnev USA president Dwight Eisenhower 35. Ameerika Ühendriikide president (20. jaanuar 1961 – 22. november 1963) Ameerika Ühendriikide senaator Massachusettsist (3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960) Ameerika Ühendriikide Esindajatekojaliige Massachusettsist (3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953) Lyndon Baines Johnson Ameerika Ühendriikide 36. president Oli peale John F. Kennedyt Elas 27.august 1908 – 22. jaanuar 1973 Ta oli ametis aastail 1963–1969 Richard Nixon 9. jaanuar 1913 – 22. aprill 1994 Ameerika Ühendriikide 37. president (1969-1974) Teises maailmasõjas laevastikuohvitser 1946 valiti ta USA Kongressi esindajatekotta 1960. aasta presidendivalimistel kao...
juuli 1940. Teiseks Eesti presidendiks valiti Lennart Meri. Ta sündis 29. märts 1929. aastal Tallinas ja suri 14. märts 2006. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa oli Regina Meri, kellega nad said kaks poega: Mart ja Kristjan Meri. Teine abikaasa oli Helle Meri, neil oli tütar Tuule meri. Lennartil oli ka vend nimega Hindrek-Peeter Meri. Lennart meri käis haridust saamas nii Berliinis, Pariisis, Jaranskis, Tallinnas ning ta lõpetas ka 1953. aastal Tartu ülikooli. Lennart Meri oli ametis 9 aastat (1992-2001). Kolmas Eesti president oli Arnold Rüütel. Tema sündis 10.mail 1928. aastal Saaremaal. Ta on õppinud Jäneda Põllumajandustehnikumis, ta kaitses 1991. aastal Venemaal põllumajandusdoktori kraadi ja lõpetas 1964 . aastal töö kõrvalt Eesti põllumajanduse akadeemia. Tema abikaasa on Ingrid Rüütel ja neil on tütred Anneli ja Maris Rüütel. Arnold Rüütel oli president 2001-2006 aastatatel.
Ameerika Ühendriigid peale II maailmasõda Trumani doktriin 1947a, USA välispoliitika eesm. Vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Marshalli plaan 1947 ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ->Euroopa majanduse ülesehitus ja kommunistliku kihutustöö nõrgestamine. Võidurelvastumine aatomipomm: USA 1945, NSVL 1949, vesinikupomm: USA 1952, NSVL 1953 külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuse osas, kuid USA-l tuumapomm. 1950-ndatel kontinentidevahelised raketid tuumapeade kohaletoimetamiseks. DEMOKRAATLIK MAAILM Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Jaapan demokraatlikuks. Langetati valijate vanuse alammäära, üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitikas. Peale sõda suurenes massiliikumiste ja ametiühingute mõju. Majandust aitasid üles ehitada Maailmapank ja IMF.
5. Truumani doktriin seadis oma eesmärgik vabade rahvaste totamist sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunismide võimuhaarmaiskatseid. 6.Marshali plaan nägi ette, et Euroopale tuleb anda majandusliku abi ning aidata see sõja purustustest ülesse ehitada. Sellega püüti takistada kommunismi levikut Lääne Euroopas, sest vaesus levis kommunism kõige kergemini. 7. Külm sõda- USA ja NSVLi vastaseis pärast II MSi. Sõjategevus toimus läbi kolmandate riikide. Algas 1953. aastal Berliini blokaadiga. Külm sõda avaldus: Võidurelvastumises- NSVL ja USA proovisid teineteist üle trumbata sõjalisevarustusega. 8. VLO- Varssavi Lepingu Organistsioon. Sõjaline organistsioon, mis sai loodud NATO vastu,kuhu kuulusid Kommunistlikud riigid. 9. VMN- Vastastik Majandusabi Nõukogu. See liit pidi tugevdama Kommunistlike riikide majaduslikku koostööd. 10. NATO(1949)- Põhja-Atlandi Organisatsioon. Kaitsta liidus olevaid riike ja abistada sõjakorral
määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 19501951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945-1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal märtsiküüditamine.
toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal jõudis konflik nii kaugele, et Põhja-Korea tungis Lõuna- Koreale kallale. Algas Korea sõda ning alles 1953-dal aastal kinnitati relvarahu lõhestunud riigi vahel. 29. novembril 1952 valiti Dwight Eisenhower USA presidendiks. Valimislubadust täites sõitis ta Koreasse, et leida lahendus konflikti lõpetamiseks. UN'i nõusolekul läks käiku India ettepanek teha Koreas vaherahu. 27. juulil 1953 saavutati relvarahu. Arvan, et sellel sõjal konkreetset võitjat polnudki, mõlemad osapooled pidasid end võitjateks. Siiski pole rahulepingule tänapäevani alla kirjutatud. Üheks tähtsaimaks Külma sõja konfliktiks peetakse Ungari kriisi. Peale Teist maailmasõda toimusid Ungaris vabad valimised, kuid siseministri ameti said enda kätte kommunistid. Paari aastaga suruti teiste parteide tegevus maha ning kehtestati kommunistlik diktatuur. Parteijuhiks sai M
Korea sõda NSVL, hiina / Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Lõunas loodi Korea Vabariik(dem) ja põhjas Korea (1950-1953) USA, Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud Rahvademokraatlik Vabariik (totalitaarne); ning tahtsid teist poolt endale. 1953 sõlmiti vaherahu. Tulemuseta- hukkus 3milj inimest Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule Valmis Berliini müür. 13. aug 1961 ehitasid i- (1953-1961) Saksamaad poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. sakslased( NSVL nõudel) L-Saksamaa ümber Berliini
Varssavi Lepingu Organisatsioon Loodi 1955. aastal vastukaaluks NATOle oma sõjaline ja poliitiline liit ehk Varssavi Pakt. 6. Milliseid muudatusi tõi Nõukogude Liidus kaasa Stalini surm? Lavrenti Beria normaliseeris suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Edutas liiduvabariikides kohalikke inimesi. Vangilaagritest vabandes üle miljoni karistusaluse, pehmendati vägivallapoliitikat. 1953. Aasta juunis Beria arreteeriti, ning mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüdi, tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Hukati 1953. Aasta detsembris. Siis sai võimule Hrustsov Nikita. Jätkas pehmendamist, tema valitsusaega nimetatakse sulaajaks. Pidas Stalini kuiritegusid paljastava ettekande. 1964 aasta oktoobris kõrvaldati ta võimult. 7. Võrdle Hrustsovi ja Breznevi valitsusaega (majandus, sisepoliitika, välispoliitika)
Varssavi Lepingu Organisatsioon Loodi 1955. aastal vastukaaluks NATOle oma sõjaline ja poliitiline liit ehk Varssavi Pakt. 6. Milliseid muudatusi tõi Nõukogude Liidus kaasa Stalini surm? Lavrenti Beria normaliseeris suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Edutas liiduvabariikides kohalikke inimesi. Vangilaagritest vabandes üle miljoni karistusaluse, pehmendati vägivallapoliitikat. 1953. Aasta juunis Beria arreteeriti, ning mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüdi, tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Hukati 1953. Aasta detsembris. Siis sai võimule Hrustsov Nikita. Jätkas pehmendamist, tema valitsusaega nimetatakse sulaajaks. Pidas Stalini kuiritegusid paljastava ettekande. 1964 aasta oktoobris kõrvaldati ta võimult. 7. Võrdle Hrustsovi ja Breznevi valitsusaega (majandus, sisepoliitika, välispoliitika)
· Kuna Stalin vananes ja tema tervis halvenes, kerkis esile järglase küsimus · 3 kandidaati Georgi Malenkov, Lavrenti Beria, Nikita Hrustsov · Stalini plaanitud uus terrorilaine jääb tulemata tema surma tõttu 05.03.1953 Beria · Esimesena saavutas liidri postisiooni L. Beria · Tema juhtimisel parandati suhteid lääne riikide ja Jugoslaaviaga, pehmendati vägivalla poliitikat · Malenkov ja Hrustsov organiseerivad Beria-vastase vandenõu 1953 juunis ning kõrvaldavad ta võimult Stalini aegsetes kuritegudes süüdistades Hrustsov · 1953 sept saab paretijuhiks ja tõrjub varsti kõrvale ka Malenkovi · 1956 pidas partei XX kongressil ettekande stanilismi kuritegudest · H. valitsemisaega kutsutakse ka sulaajaks · Ta lootis, et 50ndate majanduse tõus jätkub ja kommunism saavutatakse kiirelt. · 1964 kõrvaldatakse võimult. Breznev · H. Järglaseks saab Leonid Breznev
Ülevaade Ameerika ühendriikide presidentidest aastatel 1945-1989 Harry S. Truman USA president alates 1945 aastast kuni 1953 aastani. Ta oli demokraatliku partei esindaja. Truman kuulutas, et USA peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning et peab seisma vastu kommunismi levikule maailmas. Oma presidendiks olemise ajal ei olnud ta eriti populaarne. Dwight David Eisenhower oli USA president aastatel 1953 kuni 1961. Eisenhower oli vabariiklane ning tihti kritiseeriti teda, kuna USA areng oli liiga aeglane. Üldiselt oli ta hästi mõõdukas ning kaalus igat sammu hoolikalt. John Fitzgerald Kennedy oli USA president aastatel 1961 kuni 1963. Kennedy oli demokraat ning ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta oli sihikindel ning oma presidendiks oleku ajal lubas ta USA'le kiiret arengut, mis ka toimus. Lyndon Baines Johnson oli USA president aastatel 1963 kuni 1969. Ta kuulus
12 2 8 13 19 1 4 11 1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 2. Tuuma poolvedel sisu 3. Varustab rakku energiaga 4. Ainult sellel on olemas nii vakuool, plastiidid kui ka rakukest 5. Seeneniidistik 6. Rohelise värvusega plastiid 7. Kes avastas imetaja munaraku? 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses 9. Väikseim üherakuline organism 10. Puuviljade magus või hapu maits tuleneb sellest, et nende ........ Sisaldavad vees lahustunud suhkruid ja orgaanilisi aineid 11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt ......... teel. 14. Lagundab makromolekule. 15. Loomarakkudes on neid kuni kümmekond, taimerakus võib aga arv ulatuda mõnesajani. Avastati 1898. a. 16. Puravik on ....... . 17
, 2., ja 3. klaverikontserid. 1918 suundub New Yorki, seejärel Pariisi. Kirjutas 4., 5. ja 6. klaverikontserdi ( 4. kontsert oli kirjutatud vasakule käele. Kirjutas selle Paul Wittgensteinile). 1938 naaseb tagasi Nõikogude Liitu. Esmalt võeti avasüli vastu, kuid varsti süüdistati teda ideloogia vastu eksimises. Kuna oli saavutanud juba maailmakuulsuse, siis ei suutnud teda maha suruda isegi Kremli võimuladvik. Suri samal päeval Staliniga. 5. märts 1953 a. Lavamuusika Kirjutas 8 ooperit. Koomiline ooper "Armastus kolme apelsini vastu" ( 1919; libreto aluseks Carlo Gozzi samanimeline muinasjuttkomöödia). Lugu räägib kuningapojast, kes on suremas kurvameelsuse kätte. Shakespeareaineline ballett"Romeo ja Julia" (1938). Sümfooniline muinasjutt "Petja ja hunt" (1936). Siin iseloomustab iga tegelasat kindel teema, mida alati esitab üks ja seesama pill. Dmitri Sostakovits
Väidetavalt sai meie aineline universum alguse energiaplahvatusest ehk Suurest Paugust. Väidetakse, et plahvatusliku energia jahenedes ja jahtudes tekkisid varases kaoses suurema või väiksema energia kogumid. Alaxander Oparini teooria kohaselt on praegune elu alguse saanud elutute ainete arengust. Seda teooriat nimetatakse abiogeneesiks. Tema ise oma eluajal oma väidete kinnituseks laiaulatuslikke eksprimente ning tõendusi leida ei jõudnud, kuid küll aga oli see Stanley Miller, kes viis 1953. aastal läbi esimese suurema uurimuse. Oparini teooria kohaselt eksisteeris alguses teatud tüüpi vesiniku, vee, ammoniaagi ning metaani ,,ürgne supp", mis reageeris üksteisega elektrilaengu mõjul. Aastal 1922 jõudis ta järeldusele, et ei ole fundamentaalset erinevust elutu aine ning elusa organismi vahel. Tema seisukohad on ka olnud tihti lähtepunktiks mitmetele teistele teooriatele elu algse tekkimise kohta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
