Samuti ka berliin mis oli dv alal. Neli tsooni USA, GRB, FRA ja NL. Taheti saksamaa demokratiseerida. Jagati kontrollimiseks, et natsism kaoks ja tekiks korralik demokraatlik riik mõeldi üheskoos. Rahareformi taheti et majandus toimiks. NL ei mängi kaasa. Võidurelvastumine- Usa ja NL, külma sõja oluline joon. Mõlemad leiutasid uusi, võimsamaid relvi, USA tuumapommi, NL salaluurel õnnestus varastada selle plaanid ja 1949 katsetasid edukalt. 1952 vesinikutuumapomm. Idabloki riikliku ja ühiskondlikku korra iseloomustus: 1)võim oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte 2)kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused 3)kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis 4)majandus, tööstus ja kaubandus oli valdavalt riigistatud 5)sõjaväestus suurem, kulutused suuremad riigikaitsele. Stalin hoidis kõiki hirmuseisundis, et diktatuuri kindlustada. GULAG-i(vangilaagrite võrgustik) vajas S majanduse käigushoidmiseks
loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV. NATO ja VLO loomine. VMN 1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. 1952 astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa Liitvabariik. NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd.
Boris Kõrver Boris Kõrver sündis 30. märtsil 1917 Tallinnas (suri 17. august 1994 Tallinnas), peale keskkooli õppis lühikest aega Tallinna konservatooriumis klaverit, seejärel läks Tartu ülikooli majandusteaduskonda. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia. Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees, hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites. Aastatel 1938–1941 ja 1947–1950 mängis orkestris Kuldne Seitse, 1944–1947 Tallinna Noorte Maja orkestris. Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees. Tunnustused: 1949 ja 1950 Nõukogude Eesti preemia 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) laulude "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", " Kiik kutsub" ja "Pärast tööd" eest 1975 Eesti NSV muusika a...
Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad (2330 km2 ehk umbes 5 % Eesti territooriumist) oli Eesti endale saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased (üle 80 %). Lühikest aega (1952- 1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. Rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39 rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. 3.EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI LIIKMETE ARV AASTATEL 1953-1981. 1. Kuidas iseloomustavad need andmed eestlaste kommunistlikkusse parteisse suhtumise muutumist? Miks sellised muutused toimusid? - Üha enam eestlasi hakkas partei liikmeks. Sest enamus eestlasi olid töölisrahvas ja
Eesti NSV valitsemine 11. klass ajalugu 2011 Urmas Persidski 1944 Nõukogude võimu taastamine Tagalas moodustatud operatiivgrupid 1944. a sügiseni võimuorganid Võrus Võimustruktuur Eestimaa Kommunistlik Partei EKP 1944-1950 Nikolai Karotamm 1950-1978 Ivan Käbin 1978-1988 Karl Vaino Esimene sekretär 1988-1990 Vaino Väljas EKP keskkomitee büroo tegelik võimukese 1944-1951 Arnold Veimer ENSV valitsus 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1946 a-ni rahvakomissariaadid, 1984-1988 Bruno Saul 1988-1990 Indrek Toome edaspidi ministeeriumid partei suuniseid 1990-1992 Edgar...
USA 20. sajandil 1900-1910 President Theodore Roosevelt (1901-1909) 1902-1908 Reformiliikumine 1908 Ford T 1911-1920 Presidendid: William H. Taft (1909-1913) Woodrow Wilson (1913-1921) 1914 esimene konveier(Henry Fordi tehases) avatakse Panama kanal 1917 6. aprill - USA astus I maailmasõtta 1918 18. jaanuar - ,,Wilsoni 14 punkti" 11. november -Compiegne'i vaherahu, I maailmasõja lõpp võitsid Antandi riigid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 1920 keeluseadus(alkoholide valmistamine, müük, sisse- ja väljavedu) 1921-1930 Presidendid: Warren G. Harding (1921-1923) Calvin Coolidge (1923-1929) 1920ndad Maffia(Al Capone) Vabaturg Tummfilmid(Charlie Chaplin) Areng majapidamistarvetes(külmkapp, pesumasin) Vabatants Jazz-muusika 1921 alustati regulaarsete ringh...
oli too teadlane, kelle kaudu ameeriklaste teave jõudis venelaste kätte. See kiirendas tuumapommi loomist märgatavalt, ning juba 1949. aastal katsetas NSVL esimest tuumapommi. · Vesinikupommiga nii libedalt ei läinud, sest ajal, mil ameeriklaste pommiteave ärandati, ei olnud nad vesinikupommi jaoks veel õiget töömehhanismi leidnud ja see, mis venelaste kätte sattus, ei töötanud. Ameeriklased jõudsid termotuumapommini alles 1952 ja venelased aasta hiljem. 1950. aastate alguses korraldati N Liidus ka tuumapommi lõhkamisega sõjaline õppus. Kui palju selles osalenud sõjaväelasi kiiritusse suri, pole seni avaldatud. Küll aga elab Eestis veel kaks meest, kes on sellel õppusel osalenud. Tuumapommide liike: · Plutooniumipomm Esmakordselt katsetati sissepoole suunatud plahvatusega plutooniumipommi 16. juulil 1945. · Vesinikupomm
Rahvavabariigi. 10.NATO, Euroopa liit, ÜRO. VLO. vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), -1948.a sõlmisid suurbritannia, prantsusmaa,belgia, Holland, luksemburg lääneliidu. Neid oli liiga vähe, et NSVL vastu astuda. Seetõttu astusid 10 EU RIIKI koos usa ja kanadaga 1949 a Põhja-atlandi lepingu organisatsiooni ehk Natosse. Põhimõte:kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Prantsusmaa ja saksama lõid 1952.a euroopa söe ja teraseühenduse, euroopa liidu eelkäija. Vastukaaluks asutas NSVL 1949.a Vastastikuse majandusabi nõukogu.VMN. –vastastikuse koostöö suurendamine.nsvl moodustas ka Varssavi Lepingu Organisatsiooni (vlo).- diktaadi elluviimise vahendid.Nsv liitu ja Ida-euroopa sotsialistlikke riike ühendav blokk. 11.Koloniaalsüsteemi lagunemise algus: India iseseisvumine. Sõja ajal oli indiia vabadusliikumine tugevnenud.Mahatma Gandhi-suur
Sündis 26.detsembril 1893 Shaoshanis Hunani provintsis. Kasvas üles budistlikus keskkonnas. Isa oli jõukas viljakaupmees. Kümne aastasena põgenes ta kodunt pakku peksu eest, mis oli kodukorra vältimatu osa. Ta keeldus isa korraldatud kihlusest ühe kohaliku tütarlapsega. Koolivaheajad veetis Hunani maapiirkondades ringi rännates. Konsolideerumisperiood 1949-1952 1952. aastani oli uue võimu peamine jõupingutus suunatud kontrolli kindlustamisele. Õõnestustegevuse eest kaitseks jagati riik 1949. aasta septembris kuueks sõjaväeringkonnaks ning võimu hakkasid teostama sõjaväe ja haldusaparaadi ühisorganid. HKP pürgimus oli näidata Hiinat iseseisva ja sõltumatuna, kuid 1949. aastal tundus külma sõja õhkkonnas, et Hiina peab ,,kalduma ühele poolele", kuna suhted USA-ga polnud just kuigi head, tuli
2) Václev Havel- 3) Edward Gierek- 4) Charles de Gaulle- 5) Leonid Breznev- 6) Richard Nixon- 3. VASTA KÜSIMUSTELE! 1) Millised riigid kuulusid Idablokki? 2) Mille nimel asusid võitlema haritlaste poolt moodustatud põrandaalused organisatsioonid? 3) Milliseid nõudmisi esitas võimudele Walese juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee? 4) Millega lõppesid 1989. aasta algul alanud ümarlauakõnelused? 5) Mida tähendas valem 2+4? 6) Kuidas nimetati relva, mida 1952. aastal Ühendriigid katsetasid? 7) Milliseid lubadusi lubas anda Richard Nixon? 8) Mis oli ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused" allkirjastatud kokkuleppe sisuks? 9) Mida käsitles kaks võidurelvastumist piiravat dokumenti ja mis oli nende sisuks? 10) Mis kujunes pingelõdvenduse sümboliks Euroopas? 4. ÜHENDA PAARID! 1) 13. detsember 1981 1) Poola ulatuslik streikide laine
Egiptuse lipp ja vapp Egiptuse ajalugu · 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik. 3000 aastat eKr rajas müütiline Ülem- Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer esimese Vaaraode dünastia. Egiptus · Kaasaegse Egiptuse ajalugu algab aastal 1882, mil Egiptusest langes Briti mõjusfääri. Riik sai Briti kolooniaks 1914 ja saavutas iseseisvuse 1922. · Pärast 1952 Egiptuse revolutsiooni kehtestas president Gamal Abdel Nasser üheparteilise riigi, mida tunti Egiptuse Vabariigi nime all. Järgnevad 60 aastat valitses Egiptuses kolm presidenti: Gamal Abdel Nasser alates 1954 kuni oma surmani aastal 1970, Anwar Sadat aastast 1971 kuni oma mõrvamist 1981 ja Hosni Mubarak alates 1981 kuni oma tagasiastumiseni 2011 peale Egiptuse revolutsiooni. · Alates 2011 veebruarist on riigis kehtestatud ajutine sõjaline kord. Niilus
Enne seda jõudis Ungarist põgeneda 180 000 inimest. Lahingutes langes vähemalt 3000 ungarlast, vahistati 20 000 inimest, kelles osa lasti järgnenud terrori käigus maha. Arreteeriti ka Imre Nagy, kellele pakuti elu, kui ta mõistab ülestõusu avalikult hukka. Nagy keeldus ning poodi 1958.aastal üles. Suessi kriis Üheks põhjuseks, miks Lääs ei suutnud Ida- ja Kesk-Euroopas toimunule reageerida, oli samal ajal Lähis-Idas puhkenud konflikt. 1952.aastal toimus Egiptuses riigipööre ning monarhia kukutati. 1956.aastal riigistas uus valitsus eesotsas G.A. Nessariga inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Soodsat olukorda kasutades asus Nasserit toetama NSV Liit, varustades teda muu hulgas relvadega. 1956.aasta sügisel ründas Egiptust inglaste mahitusel Iisrael, peagi astusid viimase poolel sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa, kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle. ÜRO ning
, , , , . . , . , , . , , . , , . . , ( , ), . , , . , . , , , , , . , ( - ), , , . 1940- . , , Raytheon. , , . . , , , , . [1] , , . , . , , , , , . , , - . [7] , , ( ) . Popcorn . Lebaron´ "Radarange" 1947 Raytheon "Radarange", . , $ 2000 $ 3000. 1952-55, Tappan $ 1295. 1965 . Raytheon . , , . 100 , $ 500, , , .
ning hõbemedal 1962 a. 100m ja pronksmedal 1961 a. 200m seliliujumises. NSV Liidu rekordid: 100m seliliujumises 1.03,3 (1960), 1.03,0 ja 1.02,8 (1961); 4x100m kombineeritud teateujumises 4.14,0 (1961), 4.11,1 ja 4.10,3 (1962). Eesti NSV meister 1959-66 a. 10 korda individuaal- ja 5 korda teateujumises. TPI õppejõud. Tehnikakandidaat (1974). Endel Press Eesti NSV ujuja; Moskva, relvajõud. 1952. a. olümpiamängudel 1500m vabaujumises 27.koht (20.11,7). EM-võistlustel 1954 a. 1500m vabaujumises 5. koht. NSV Liidu meistrivõistlustel 2 koht 1948-49, 1953 ja 1956 a. 1500m , 1949 ja 1955 a. 400m ning 1949 a. 4x200m vabaujumises, 3. koht 1950 a. 400m, 1950 ja 1951 a. 1500m ning 1950 ja 1954 a. 4x200m vabaujumises. NSV Liidu rekordid vabaujumises: 400m 4.04,7 (1969); 800m 10.08,4 (1953); 1500m 19.55,3, 19.38,0 (1952), 19.30,7 , 19.10,1 (1953). Eesti NSV meister 1948-60 a. 13 korda
Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Marshalli plaani kaudu andis USA aastatel 1948-1952 seitsmeteistkümnele Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. Veel moodustati kümne Euroopa riigi poolt koos Kanada ja USA-ga 1949. aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, ehk NATO, mille eesmärk oli liikmesriikide omavaheline kaitse, kui ühte osalist rünnati, astusid teised tema kaitseks välja. 1952. aastal moodustati Prantsusmaa ja Saksamaa poolt Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland ning sellest liidust sai Euroopa Liidu eelkäija. Venemaa keelas endast sõltuvatel riikidel kasutada Marshalli plaani poolt pakutavad abi ning moodustas ise rahvademokraatiamaadega 1949. aastal Vastastikuse Majandusabi nõukogu ning Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis kujutasid endast vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid.
Tema vanemad olid mõlemad kommunistliku partei liikmed. Astus parteisse 1947. a, olles lõpetanud Tomski Raudteetranspordi Inseneride Elektromehaanika Instituudi energeetikainsenerina. 1957. a lõpetas kaugõppes NLKP KK juures asuva Kõrgema Parteikooli. 1947. a suunati Karl Vaino Eesti NSVsse erialasele tööle. Töötas 1947–1948 raudteel energeetikaalal ja suunati seejärel parteitööle. Tegutses 1948–1952 EKP KK süsteemis tööstuse valdkonnas. 1952. a oli EKP Tallinna oblastikomitee sekretär, 1953–1957 EKP KK tööstuse ja transpordi osakonna juhataja, 1957–1960 ENSV Rahvamajandusnõukogu esimehe asetäitja. Edutati 1960. a EKP KK sekretäriks, vastutas sel kohal tööstuse juhtimise eest. 1978. a kinnitati EKP KK I sekretäriks, mis tähendas ENSV liidri kohta. ENSV juhina iseloomustatakse teda järjekindla venestuspoliitika elluviijana, kes toetas eestlaste kakskeelsust (eesti ja vene) ning soosis venekeelsete migrantide
ANSABEL APELSIN algus Ansambel Apelsin alustas 12.mail 1974.aastal, kui astuti üles ETV ekraanil Mati Talviku saates "Suveõhtu". Nime pani ansamblile Tõnu Aare: miks mitte Apelsin hea, mahlane, rõõmsameelne, meeldib nii vanadele kui noortele ja saadaval ainult pidupäeviti (siis olid meie maal sellised ajad). Esimesse koosseisu kuulusid Tõnu Aare, Ants Nuut, Harry Kõrvits ja Jaan Arder. Saatuse tahtel saadeti viimane aga 1974. aastal Siberisse aega teenima. 1975.a. lisandusid veel Gunnar Kriik, Ivo Linna ja Mati Nuude. Nuude oli Aare sõnul eriliselt tore leid. «Avastasime ta Arderiga Pirita restoranist, kus ta vahel laulmas ja end näitamas käis,» meenutas ta. «Tavaliselt ta ise lava peale ei tulnud, vaid laulis lava tagant, sest muidu ei mahtunud teised poisid kitsukesele lavale ära.» KoosseisTõnu Aare - vokaal, akustiline ja elektrikitarr, suupill, banjo, mandol Ants Nuut - tromboon, tuuba, bariton, vokaal Jaan Arder - vokaal, akus...
Elin Palumäe 10B Elizabeth II Born: 21 April, 1926, at 17 Bruton Street, London Birthname:Elizabeth Alexandra Mary Windsor Religion: Anglican/Episcopalian Married: Prince Philip, Duke of Edinburgh (20.november 1947) Lives: Buckingham Palace in London. Throne: February 6, 1952 Tall: 5'4'' Family Father: King George VI (King of England, b. 14-Dec-1895, d. 06-Feb-1952 lung cancer) Mother: Elizabeth Bowes-Lyon (Queen Mother, b. 04-Aug-1900, d. 30-Mar-2002 ) Sister: Princess Margaret (Countess of Snowdon, b. 21-Aug-1930, d. 9-Feb-2002 stroke) Husband: Prince Philip (Duke of Edinburgh, b. 10-Jun-1921, m. 20-Nov-1947) Son: Prince Charles (Prince of Wales, b. 14-Nov-1948) Daughter: Princess Anne (Princess Royal, b. 15-Aug-1950) Son: Prince Andrew (Duke of York, b
Inimesed, kes hääletavad, ei otsusta midagi. Need, kes hääli loevad, otsustavad kõik. Tähtis pole see, kuidas hääletatakse, tähtis on see, kuidas hääli loetakse Tuntumad teosed "Nõukogude Liidu Suurest Isamaasõjast" "Oktoobrirevolutsioon ja vene kommunistide taktika" Poliitiline Kirjandus, 1947 "Marksism ja keeleteaduse küsimused" Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 "Aruandekõne ÜK(b)P Keskkomitee tööst partei XVIII kongressil" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 Tuntumad teosed Stalinist Jemeljan Jaroslavski "Seltsimees Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1944 "Stalinlik sugupõlv" Ilukirjandus ja Kunst, 1946 "Taga-Kaukaasia vanade tööliste jutustusi Suurest Stalinist" Poliitiline Kirjandus, 1946 "Jossif Vissarionovits Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1947 (kordustrükid 1951 ja 1953) Georgi Aleksandrov "Meid kaitseb Lenini-Stalini suur lipp"
tahukakujulisel postamendil seisvat Kalevipoja pronkskuju. Kalevipoeg seisab pilk itta suunatud, toetudes mõõgale ning tema alakeha katab loomanahk. Postamendile on raiutud aastaarvud: 1918 - 1920. 2003. aastal, enne 30. septembrit, murti ära mõõga käepideme üks pool. 1950. aastal võeti okupatsioonivõimude poolt maha samal kohal paiknenud Amandus Adamsoni "Kalevipoeg" - mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele. 1952. aastal püstitati samasse kohta lauluisa Kreutzwaldi mälestussammas. Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle käisid alates aastast 1988, kuid alles 2002. aastal toimunud näitusega "Kalevipoeg skulptuuris" sai taastamine pidurdamatu hoo sisse. Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsultandina tegutses kalevipoja taastamisel staazikas skulptor Endel Taniloo. 4,6 meetri kõrgune ja 2,6 tonni kaaluv pronkskuju valmistati Tallinnas Ars Monumentaali töökojas
kosmoselaevadele Saljut ja Mir paigaldatud aparatuuri abil. 1993. aastast on pühendunud atmosfääriosooni ja ultraviolettkiirguse uuringutele Eestis. Osaleb Euroopa Liidu vastavate ühisuuringute ettevalmistamises ja koordineerimises. Jaan Einasto (sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) Eesti astrofüüsik, aastast 1986 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Aastal 1947 lõpetas Tartu 1. Keskkooli, 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Täiendusõpet on ta saanud mitmes välisriigis, näiteks Taanis, Saksamaal ja USA-s. 1952. aastal asus tööle Tartu Observatooriumis. Aastail 19831995 oli Eesti Teaduste Akadeemia füüsika, matemaatika ja tehnikateaduste osakonna, aastast 1985 füüsika ja astronoomia osakonna akadeemik-sekretär. Ta kuulub Rahvusvahelisse Astronoomiauniooni, olles seal galaktika- ja
Piiper valdas 13 keelt ja tõlkinud ning kirjutanud õpikuid. 1922-1923 oli Tartu Loodusuurijate Seltsi abiesimees ja 1923-29 esimees. Aastast 1956 Eest Loodusuurijate Seltsi auliige. Ta oli ajakirja ,,Loodus" peatoimetaja (1922-24) ning 1933-40 Tartu Rahvaülikooli Seltsi esimees. Piiper on Eesti orintoloogiakoolkonna rajaja. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 371) Linda Poots (sünd. 25. märts 1929) Eesti zooloog ja ajakirjanik. Lõpetas 1952 Moskva ülikooli. Aastatel 1952-1957 oli ajakirja ,,Eesti Loodus" toimetuskolleegiumis (1960-1984 ajakirja peatoimetaja). Uurinud Eesti pisiimetajaid, eriti käsitiivalisi, sooritanud palju uurimismatku. Ta on avaldanud, tõlkinud ja toimetanud arvukalt populaarteaduslikke kirjutisi. Poots on 1966. aastal loodud Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliikmeid. Tema abikaasa oli Viktor Masing (1925-2001). [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 376-377)
Sari ,,Kujutletavad maastikud" ehk ,,Imaginary landscapes" on kirjutatud pika aja jooksul (aastatel 1939-1952) ebatavalistele instrumentidele. See sari sisaldab 5 teost, nt I osas on kasutatud sireene ja plaadimängijat. Sarja IV osa on mõeldud 12-le raadioaparaadile ja V osas on 42 kokkumonteeritud stuudiosalvestist. Peformance ja happening Tavatud helitegemise viisid. Cage oli üks esimesi heliloojaid, kes seda tegi. Tema koostöö tulemusena Kunninghami ja ühe kunstnikuga aastal 1952. sündis esimene happening. Redelilt lugesid 2 poeeti oma loomingut, Cage pidas teisel redelil loengut ning lisaks esitas pianist Cage loomingut. Tema teos ,,Watermusic" (1952) sisaldab nii ühte kui teist, sest sageli Cage esitamise stiilid põimusid ja kombineerusid omavahel. ,,Watermusic" on muusikaline lavaline etendus ja samuti klaveripala. Pianist mängib klaverit, kuid klaverimäng on selles teoses väike element. Pianist
K 9b 7 1952, « » . . 1998 , . 2008 Avon « ». « » 2001, 2002, 2003 . « » ( « ») 2002, 2003 . «» « » « » 2002 . « » ( , ) « » 2003 . 5 2003 . 24 2005 1 [1]. 2006, 2007, 2008, 2009 2010 « » Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Agatha Christie romaanid Aasta Pealkiri Detektiiv(id) 1920 The Mysterious Affair at Styles Hercule Poirot Arthur Hastings Chief Inspector Japp 1922 The Secret Adversary Tommy and Tuppence 1923 The Murder on the Links Hercule Poirot Arthur Hastings 1924 The Man in the Brown Suit Anne Beddingfeld Colonel Race 1925 The Secret of Chimneys Superintendent Battle 1926 The Murder of Roger Ackroyd Hercule Poirot 1927 The Big Four Hercule Poirot Arthur Hastings ...
H. Tammsaare (1878-1940) · Mina Loy (1882-1966) Knut Hamsun · Sündis Kesk-Norras 4. augustil 1859. · Ta oli Norra romaani- ja näitekirjanik. · Oma esimese teose kirjutas kaheksateistaastasena. · Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". · Aastal 1917 ilmus tema kuulsaim teos "Maa õnnistus", mille eest pälvis 1920. aastal Nobeli auhinna. · Aastal 1945 viidi ta Oslo psühhiaatriakliinikusse ning sealt Landviki vanadekodusse. · Suri 19. veebruar 1952 August Gailit · Sündis 9. jaanuaril 1892. aastal Sangaste lähistel. · Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. · Oli prosaist, püüdis näidata elu helgemat poolt, luues rõõmsameelseid ja muretuid tegelaskujusid. · Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. · Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". · Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi.
Arved Viirlaid 9a KSG Pauletta Talmon Sissejuhatud Arved Viirlaid on Eesti kirjanik. Ta sündis 11. aprillil 1922 Harjumaal taluniku pojana. Tuntuks sai proosakirjanikuna. Tema looming rääkis enamasti Teisest maailmasõjast. Loomingud on sündinud vihast, valus, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti RelvaSS diviisis. Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. Aastal 1991 ka kod...
. -- -- , . , . 500 .. : ( ), . 1911 . 1919 "" . 1928 . 2002 . 350 , , , , , , . 50 . 13 . 30% , 16% , 11% ( ) 7% . ( ), . , , , , , . , ( ) , . , . , 3,5 . . , , , , ( . vrus «») -- , . : : () : , , , , . - , , , . (1854-1915), , . 1891 . . . , . 1747 (James Lind) . 1880- . 1911 - - , «» . 1940 . , , . ()-- . - 1896 -- - -1952 ~ ( , ), ~ ( , ), ~ ( , ). ...
Üks neist oli Heino Lipp. Ta oli Eestis tippkergejõustiklane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister kümnevõistluses ja mitmel teistel võistlusalal. Lipu nimele kuulus ka NSV Liidu rekord kuulitõukes. Kahjuks sündis Heino Lipp valel ajal ja tänu sellele ei saanud temast maailmakuulsat sportlast.1948. aasta Londoni olümpiamängudel oli ta kindel favoriit kuid teda ei valitud Nõukogude Liidu koondisesse. Sama kordus ka 1952. aasta Helsingi olümpiamängudel, kus ta oleks tulnud kindlasti kolme hulka. Miks teda ei valitud NSV Liidu koondises oli lihtne, ta oli punavõimu vastu. See oli piisav põhjus, miks temaga mitte arvestada, hoolimata tema tulemustest. Teiseks sportlaseks tooksin Johannes Kotka, kes oli maadleja. Kuigi Kotkal õnnestus saada 1952. aastal toimunud olümpiamängudele, kus ta sai klassikalises maadluses kuldmedali. Järgmistel olümpiamängudega ei läinud tal hästi. Aastail
Kuulitõuge Rebeka Ränk 2014 Sisukord Kuulitõuge............................................................................. 3 OLÜMPIAVÕISTLUSED Mehed.....................................................................................4-5 Naised......................................................................................6-7 Kasutatud kirjandus..................................................................8 Kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ja naistel 4 kg. Olümpiamängude medalivõitjad Mehed Aasta 1 2 3 1896 R.Garett 11,2 M.Gouskos G.Papasideris USA 11,20 Soome 10,36 Soome 1900 R.Sheldon J.McCracken R.Garett 12,35 14,10 12,85 USA USA USA 1904 R.Rose 14,81 W.Coe 14,40 L.Feuerbach ...
muusikud tema arvates põdesid, ning pidas ka paljusid modernistlikke heliloojaid liiga vähe radikaalseteks. Oli veendunud atonaalse muusika pooldaja ning lähtus põhijoontes Schönbergi dodekafoonilisest tehnikast, eriti aga Weberni hilisloomingust ja Messiaeni klaveripalast "Mode de valeurs et d'intensités", ning oli üks serialismi väljaarendajatest. Heliloojana saavutas kuulsuse juba päris varaste teostega, eriti tänu Teisele klaverisonaadile (esiet. Darmstadti suvekursustel 1952, Yvonne Loriod). Darmstadt oli 1950ndatel Euroopa tähtsaim uue muusika keskus, sealsetel suvekursustel käis loenguid ja meistriklasse andmas omaaegne nüüdismuusika koorekiht. Nn Darmstadti serialistlikku koolkonda kuulusid peale Boulezi veel sakslane Karlheinz Stockhausen (19282007) ja itaallane Luigi Nono (192490). Dirigendina hinnatud nii 20. saj muusika (Debussy, Stravinski, Berg, Messiaen) kui ka varasema muusika (Haydn, Schubert, Wagner, Bruckner jt) juhatajana
07.08.1949 kuulutatakse USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides välja ühine Saksamaa Liitvabariik (SLV). Vastuseks sellele kuulutab NSVL oma tsoonis 07.10.1949 välja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi (SDV) Jaanuaris 1949 asutavad NSVL ja rahvademokraatia maad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Aprillis 1949 loodi ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO (North Atlantic Treaty Organization), kuhu kuulusid algselt USA, Kanada ja kümme Lääne-Euroopa riiki. Juulis 1952 jõustus Pariisis 1951 allakirjutatud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping. Mõtte algatajaks Prantsusmaa välisminister Robert Schumann. Asutajaliikmeid kuus: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Prantsusmaa. Loodeti, et sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühtsele kontrollile muudab sõja liikmesriikide, eelkõige Prantsusmaa ja Saksamaa Liitvabariigi, vahel materiaalselt võimatuks. Korea sõda 1950-1953
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitka...
NATO peasekretär. NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse sama aasta 4. aprillil. Aastatel 20042009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. Liikmesriigid liitumisaastati: · 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952: Kreeka ja Türgi · 1955: Saksamaa LV · 1982: Hispaania · 1990: laienemine endise Saksa DV alale · 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia · 2009: Albaania ja Horvaatia 1966. aastal väljus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ja organisatsiooni peakorter viidi Pariisist Brüsselisse.
. , «», . 1917 , . ; , 24 1918. , , , 1918. 1919-1920 - , 1920 . 5 . 1933 1934 - . . , , , 12 1934 . , , . 5- , , , 1934 . , , . 1936 , , ; 1937 1 1938. , 1937 , 1938 6 . 1939 , 1940. 1940 , . 1952 -- 25 . , , 70- . «» . . , . 18 1956 . 1990 . . , , . , , , 20- -- 30- . 4000 ( -- ) , . - , . : http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D1%8F%D1%82%D1%81 http://www.las-flores.ru/estonia/history/estonia-great-people-pjats.html http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81952
Kadunud põlvkond Kadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation "kadunud põlvkond") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda. [1] Erich Maria Remarque (1898-1970) · Saksa kirjanik · Saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna · ,,Lissaboni öö" · ,,Triumfikaar" o Üks tema tippteostest o Humanistlik o Ühe inimese ümber areneb nii kirglik armulugu kui külmavereline kättemaksuplaan [10] · 1929. ,,Läänerindel muutusteta" [2] o Romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel o Realistlik ja dramaatiline sõjakoleduste käsitlemine [3] · 1954. ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" [2] · Tsitaadid o ,,Öösel oled see, kes sa õigupoolest olema peaksid; mitte see, milleks sa oled muutunud." ("Aeg antud elada, ...
TIITELLEHT Sissejuhatus Eva Lootsaril on väga tähtis koht Eesti eelkoolipedagoogikas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele Käesolevast referaadist saabki lugeda tema tähtsusest ja panusest Eesti koolieelse kasvatuse arengusse.Tema elu-ja töökäigust, pedagoogilistest põhimõtetest, veendumustest ning tema välja antud teoste 2 Elu- ja töökäik Eva Lootsar sündis 31. märtsil aastal 1907 Aaspere vallas.Ta omandas Tartu Lasteaednike Seminaris 1927. aastal lasteaedniku kutse. Terve oma järgneva töise elu pidas ta oluliseks pedagoogikaklassiku J.A Comeniuse põhimõtteid. Peale lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. ...
ning ta on alla kukkunud. 5.juulil tetati aga kahest paigast New Mexico osariigis,kust avastati kahtlaseid rususid.Asja uurinud ametnikud vaikisid asja maha ja väitsid et leiti allakukkunud ilmajaama õhupalli tükke. 1974 aastal hakati asja uurima ja selgus et jutt allakukkunud ilmajaama õhupallist on väljamõeldis ning tunnistajad ,kes siis vaikisid kinnitasid nüüd et neid sunniti valitsuse poolt vaikima. Washington DC 1952 Washingtonis,1952 juulis nähti ja registreeriti eri suurusega tundmatuid objekte, mis nägid välja helendavate keradena. USA pealinna kaitsvate hävituslennukite saabudes kerad lendasid ära või lihtsalt haihtusid. Juba Piiblis on viidatud maaväliste eluvormide olemasolule. Uurijad on leidnud keskaegsetest ja vanematestki ajaloolistest ürikutest tõendeid et maavälised eluvormid eksisteerivad. VILJARINGID ON TEKITATUD UFO-de POOLT
1952 Helsinki 1956 Melbourne 1964 Tokyo 1968 Grenoble 1972 München 1980 Lake Placid 1984 Los Angeles 1988 Soul 1992 Alberville 1994 Lillehammer 2000 Sydney 2002 Salt Lake City 12. Millisel spordialal ja mis aastal tulid olümpiavõitjaks: 1)Jesse Owens (USA) = k/j sprint + kaugushüpe =1936 2)Paul Masson (FRA)=jalgratta trekisõit=1896 3)Johnny Weissmüller (USA) = ujumine = 1924 4)Gunde Svan (Rootsi ) = suusatamine= 1984 5)Emil Satopek (SLO)=k/j pikamaajooks= 1952 6)James Connolly (USA)=kolmikhüpe=1896 7)Nikolai Panin-Kolomenkin (RUS) =iluuisutamine=1908 8)Kristjan Palusalu (eesti)=maadlus=1936 9)James(Jim) Thorpe (USA)=viie ja kümnevõistlus=1912 10)Charlotte Cooper (UK)=tennis=1900 11)Paavo Nurmi (soome) = k/j pikamaajooks= 1924 Jne 13.18-19 sajandil hakkas spordi harrastus Inglismaal rahva seas laialdasemalt levima sest: Taheti tõhustada noorsoo kehalist ettevalmistust Inimestel tekkis rohkem vaba aega,mida oli vaja otstarbekalt
interpreedi otsustada. Nt "Music of Changes" (1951) klaverile; "Imaginary Landscape no 4" (1951) 12 raadiole ja 24 interpreedile. On loonud mitmeid teoseid `mis tahes koosseisule, mis tahes pikkusega, mis tahes vormis' jne. Radikaalsete ideede kontsentratsiooniks võiks pidada teost "4'33" (1952) mis tahes koosseisule (algversioon oli pianistile), interpreet on laval vaikselt, teos moodustub juhuslikest helidest saalis. 1952 lõi uue kunstivormi happening'i üheaegselt toimuv täiesti kooskõlastamata tegevus, millesse oli haaratud elav ja grammofonimuusika, luule lugemine, tants, loeng, filmid ja slaidiprogramm. Tema pöörased ideed leidsid väga tugevat vastukaja, nii posit. kui ka negat., siiski oli ta juba 1960ndail nii Euroopas kui ka USAs omamoodi kultusmuusik ja -lektor. Steve Reich (1936 New York)
autosid, mida võis juba täielikult nende omadeks pidada, pakkudes stabiilselt enam arenenud sport- ja salongiautosid. Ennesõjaaegsed autod tipnesid 327 saloon ja 328 roadster autodega. Need olid kiired 2liitrised autod, mis olid mõlemad oma aja kohta väga arenenud. II maailmasõja tagajärjed Pärast sõda möödus palju aega, enne kui oli võimalik uuesti tootmist alustada. Liitlased keelasid 3 aastaks ära BMWde tootmise, seetõttu ei tootnud BMW autosid aastani 1952. Idas võttis firma tehase Eisenachis üle riigifirma Awtowelo grupp. See firma pakkus BMW autosid müügiks aastani 1951, millal Baieri firma keelas kaubamärkide kasutuse: nime, logo ja "topeltneeru" radiaatori iluvõrel. Nende autode uueks nimeks sai EMW , jätkates tootmist aastani 1955. Läänes uuris tehast Bristol Aeroplane Company ja naasis Suurbritanniasse mudelite 326, 327 ja 328 joonistega. Need plaanid, mis said ametlikeks
MARILYN MONROE LIFE Norma Jeane Mortenson 1. june 1926 Los Angeles - 5. august 1962 American actress, model, and singer 1952 – Marilyn Monroe Marriages Song "Happy Birthday, Mr. President" for Kennedy INTERESTING FACTS Marilyn was relatively poorly paid She died having become a million-dollar movie star She only got $50 (44€) for her nude photographs Marilyn's IQ was significantly higher than John F. Kennedy's 168 Her natural hair colour was not blonde https://www.youtube.com/watch?v=Vg5HIM nPx7k Thanks for listening!
Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel pooltel võimsad relvad. Algul NSVL tavarelvastus, USA tuumapomm. Stalin varastas dokumendid ja tegi 49. Nende järgi a endale tuumapommi. 1952. USA-l termotuumapomm. 53 ka NSVL-l. 50. -ndatel aastatel raketid. NSVl likvideeris nendega oma maha jäämise, sest ei pidanud rahva heaolule mõtlema. Tuumarelvade olemasolu hoidus III ms ära. Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1947. a. Harry Truman, USA president, kuuluts välja Trumani doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja väissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Samal a. kuulutas USA
Esse Vestern Vestern ei ole mitte ainult vanim filmizanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm. 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternite populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul. Vesternite tegevus leiab traditsiooniliselt aset ajavahemikus 1850-1890, neil aastatel tabas Californiat ja Dakotat kullapalavik ning leidsid aset Ameerika kodusõda, tervet mandrit läbiva raudtee ehitus, sõjad, indiaanlastega, karjade ajamisega kaasnevad tülid ning uusasukate, farmerite ja immigrantide liikumine läände. Sellesse ajavahemikku jäi piisonite ning pärismaalastest põlisasukate peaaegu täielik väljasuretamine. Kuid mõne vesterni tegevus toimub Ameerika koloniaalajastust kuni 20. sajandi keskpaigani välja. Vesterni tegevuskohta geograafiline asend jääb tavaliselt Mississippi jõest läände, Rio Grande jõest põhja n...
üldpealetung 30. apr Saigon kapituleerus 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik 1975 kommunistid võimule Laoses ja Kambodzas Pingelõdvendus 1966 SLV uus idapoliitika W. Brandt 1972 Nixon Moskvas, 1973 Breznev USAs 1973 Helsinki tippkohtumine 1975 lõppdokument "Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel" 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada Piiride tunnustamine, kaubandussuhted, inimõigused OSCE Tuumarelv USA 1945 NSVL 1949 Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964 India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud Uus pinge kasv 1979 NSVL väed Afganistani 1979 NATO otsus paigutada Lääne-Euroopasse keskmaaraketid 1981 Reagani
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir EUROOPA LIIDU RIIGID KOOS PEALINNADE JA LIITUMIS AASTAGA Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Euroopa Liidu riigid koos pealinnadega, liitumise järjekorras. 1952 Belgia-Brüssel Prantsusmaa-Pariis Saksamaa-Berliin Itaalia-Rooma Luksemburg-Lukembourg Madalmaad-Amsterdam 1973 Taani-Kopenhaagen Iirimaa-Dublin Suurbritannia-London 1981 Kreeka-Ateena 1986 Hispaania-Madrid Portugal-Lissabon 1995 Austria-Viin Soome-Helsingi Rootsi-Stockholm 2004 Küpros-Nikosia Tsehhi Vabariik-Praha Eesti-Tallinn Ungari-Budapest Läti-Riia Leedu-Varssavi Malta-Valletta Poola-Vilnius Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana 2007 Bulgaaria-Sofia Rumeenia-Bukarest http://europa.eu/about-eu/countries/index_et.htm
enamiku varaseid teoseid hävitas 1942. aastal. 1949. maalis esimese töö paavstide seeriast. Francis Bacon Francis Bacon. Jane Bowni foto Francis Bacon Piibliteemade parafraasid Eeskujud kirjandusest, kunstist, fotograafiast Kriiskav värv, isolatsioon, šokeeriv laad http://www.youtube.com/watch?v=Dg9VhKg7Ofg Francis Bacon Kolm visandit ristilöömisstseeni figuuridele. 1942-45. Francis Bacon Paavst Innocentius X. 1952. (seeria) Francis Bacon Pea I. 1948. Francis Bacon Pea VIII. 1948. Francis Bacon Pea III.1961. Francis Bacon Autoportree. 1971.
Võidurelvastumine Tuumarelv I USA 1945 NSVL 1949 Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964 India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Tuumarelv II Strateegiline relvastus relvad, mis tagavad kasutamisel vastase hävitamise Relvasüsteem, koosneb kandurist (lennuk, rakett) ja tuumalõhkepeast Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud
ÜRO ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Rahvusvaheline organisatsioon Inglise keeles United Nations Asutatud 23. juuni 1945 51 riigi poolt Tegevus algas 24. oktoober 1945 Liikmesriike 193 ÜRO Peasekretär António Guterres Peakorter New Yorkis Töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel Tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta) Eesmärk Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine Majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine Eesti liikmesus Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991 ÜRO ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu Majandus- ja Sotsiaalnõukogu liige Peakorter New York, USA Ehitatud 1952 TÄNAME KUULAMAST!
Tavalise tuumapommi lõhkejõud oli tegelikult väike, ainult paar protsenti tuumapommi võimsusest kulus plahvatusele. Ülejäänud tuumaosakesed kadusid ahelreaktsiooni käigus laiali. Termotuumapommidel hakkasid kerged tuumad ühinema ning plahvatusel eralduv energia suurenes. Selleks reaktsiooniks oli vaja väga kõrget temepratuuri (ca 10-100 miljonit kraadi) selliseid reaktioone nimetakse termotuumareaktsioonideks. (Loide) Esimene termotuumapomm plahvatas 1. november 1952. Seda pommi katsetas USA (Nov. 1, 1952 | First Hydrogen Bomb Test, 2011). Vesinikupommi on maailmas katsetanud ainult kuus riiki: Venemaa, USA, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa ning India. (Vaher, 2012) 1.2 Neutronipomm Erinevalt vesinikupommist on neutronipomm väikese võimsusega tuumarelv. Neutronpommi ametlik nimetus on suurendatud kiirgusjõuga relv. Pommi idee on tappa kõik elusolev, samalajal jätta linnad ja ehitised suhteliselt terveks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
