30 , 1945. -. -- « ». o , , . - . (Eric Patrick Clapton) 30 1945 (). (Patricia Molly Clapton) (Edward Fryer). ( ), , , . . - , , , . . , . . , , " ", . Big Bill Broonzy, Muddy Waters, Robert Johnson, Sony Boy Williamson... Jerry Lee Lewis, . , 17 , . , . , , . , CASEY JONES ROOSTERS . "Slowhand" . 18, YARDBIRDS. - ( , ), - . , ,
september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a.
Teherani konverents 1943. aasta novembris toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri vastase koalitsiooni riikide juhid: Churchill, Roosevelt ja Stalin. Otsustati avada Prantsusmaal teine rinne. Nõukogude Liit võttis kohustuse kuulutada pärast Saksamaa purustamist Jaapanile sõda. USA ja SB tunnustasid NSVL 1941. aasta piiride järgi. Jalta konverents 1945. aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, millest võttis osa Churchill, Stalin ja Roosevelt. Seal kooskõlastati, kuidas Saksamaa lõplikult purustada ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati ka ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht (San Francisco 24. okt 1945) Potsdami konverents 1945. aasta juulis-augustis arutasid USA, SB ja NSVL Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi
Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid.
Samuti arenes sõjavarustus hoogsalt. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, Stalin aga tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Juba sel samal aastal alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma ka kõigist oma liitlastest. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Saksamaa juht Hitler aga ei suutnud seda kõike taluda ning oli selleks ajaks teinud enesetapu. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Kõige selle kohaselt oli kaotajaks Suur Saksamaa. Veel võib kaotajariikideks lugeda näiteks Itaalia, kes kaotas oma kolooniad Aafrikas. Ungari, mis suruti tagasi 1938-nda aasta piiridess. NSVL võttis
TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud
Birminghami ülikooli professorid Peierls ja Frish esitasid pommi valmistamise põhimõtted ning tegid ka vastavad arvutused, kuid siis selgus, et Inglismaal ei ole projekti lõpetamiseks piisavalt vahendeid. Seepärast otsustati jätkata tööd USA-s. Ameerika Ühendriikidesse koondusid maailma juhtivad tuumafüüsikud ning käivitus projekt Manhattan, mille kogumaksumus oli 1,4 miljardit dollarit. Projekti juhtis J. Robert Oppenheimer. 17. juulil 1945. aastal katsetatigi New Mexico osariigis Alamagordo kõrbes uut pommi. Pomm lõhkes ning USA'st sai hirmsa relva omanik. Võidurelvastumine · Pärast Teist maailmasõda algas USA ja NSVL-i võidurelvastumine. Kui algul oli USA tuumarelva loomisel ees, siis varsti oli tuumarelv ka Venemaal. Asi kulges traditsioonilist teed pidi pommi tööpõhimõtted "said" venelased sealt, kus need olid loodud: Manhattani projektis töötanud Saksa füüsik Klaus Fuchs
Jaapani tuumapommitamine Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. 1944 aasta detsembris loodi grupp, mis hakkas välja töötama tuumapommitamise täpset plaani ja alustati õppusi ja treeninguid tuumapommitamiseks. Rühma juhtis kolonel Paul W. Tibbets. 16.juuli 1945 toimus tuumapommi esimene katsetus Mehhikos, mis õnnestus ning kindlusega jätkati oma plaani. Otsustati valida 4 sihtmärki. Sihtmärk pidi vastama järgmistele kriteeriumitele: -Linn peab olema diameetrilt vähemalt 3 miili ehk 4.8 km lai -Peab olema suur tähtis linn -Lööklaine peaks tekitama enneolematut kahju Välja valiti järgmised linnad: Kokura, üks Jaapani suurimatest laskemoona tootjatest;
Three Mile Island - 28. märts Tsernobõl 26. aprill 1986 1979 kell 01.23 Suurim tuumaenergiaõnnetus sarkofaag Kadunud linn Tee tuumapommini Manhattani projekt Einstein koos Oppenheimeriga Teller vesinikpommi isa Esimene tuumapomm - Trinity · Pommikõlbulikuks rikastatud 235U kriitiline mass 15 kg · Lõhati Nevada kõrbes 16.juuli 1945 · Maapind sulas mineraaliks - trinitiit Järeltulijad ·6.august 1945 kell 8.15 Hiroshima ·Läbimõõt 0,7 meetrit 235U, 7,5 tonni ·Lennuk - Enola Gay ·Surma tõi see 78 150 Aatompomm "Little Boy" inimesele Järeltulijad ·9. august 1945 kell 11.02 Nagasaki
NSVL tahtis oma võimu säilitada peale tsaariimpeeriumi lagunemist. Soome ja NSVL'I vahel tekkis sõda. Talvesõda algas 30. nov. 1939 lõppes 13. märts 1940. Talvesõja võitis punaarmee. Jätkusõda oli samuti NSVL'I ja Soome vahel 25. juuni 1941 kuni 19. september 1944. Jätkusõja tulemused Nõukogude Liidu võit; Moskva vaherahu. 5.) II ms. peamised sündmused? Teine ms. algas 1. sept 1939 Saksamaa ründega Poolale ning lõppes Jaapani kapituleerumisega 2. sept 1945. Murranguks IIms. oli Stalingradi lahing mis toimus 1942 lõpp ja 1943 algus. Selle lahinguga murti Hitleri vastupanu ja saksamaa oli sunnitud taganema. 1943 lõppul toimus Teherani konverents kus otsustati avada teine rinne. 1945 loodi Jalta konverentsil ÜRO. 69 august 1945 kasutas USA tuumarelva jaapani vastu Hirosimale ja Nagasakile.
Ajalugu Pärast 1. Maailmasõda (1914-1918) tuli Euroopasse majanduskriis. Demokraatia tekkis paljudesse riikidesse ning loodeti, et see riigikord lahendab riigi ja inimeste probleemid. Kahjuks pidid paljud inimesed demokraatias pettuma. Diktaatorite arvates oli ainus viis kõik korda ajada vaid jõudu kasutades. Kuna demokraatia ei toiminud tuli diktatuur võimule. Alustati karmikäelist valitsemist. Diktatuur hakkas kontrollima põllumajandust ja tööstusi ning riik otsustas palju, kellele ja mida müüa. Diktatuuri tekkimist soodustasid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles` süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised , küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevaseks asjaks. 1930...
2. Edastasid raadiosidega valeinfot dessandi toimumise ja aja kohta. Pettus läks korda 3. Inimkaotused olid väikesed, kardeti suuremat kaotust Täida tabel teise maailmasõja ajal toimunud liitlasriikide konverentside kohta konverents aasta otsused teheran 28. nov – 1. dets 1943 Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid jalta 4.-11.veebr 1945 Nõukogude liit pidi pärast Saksamaa vallutamist ründama Jaapanit. potsdam 17.juuli-2.aug 1945 Määrati kindlaks poliitilised ja majanduslikud
Potsdami konverents AEG: 17. juuli 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA Harry Truman (president) SB Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3
Sinu Nimi (5 (17) 1882 -- 6 1971) -, . , - , - . 1904 1906 ( 1902 1908) ..-, , ... , . - -- , « », Es-dur, «» . ,-- «-» (1910) --, «» (1911) -- , « » (1913). -- XX .. , 1914 , , . -- «» ( , 1914) « » (« , , »; 1918). , . 1919 «», . 1920 1940 . «» (1922 .), «» (1923 .) -- , - « » (1927), , «». 1924 : . 1915 .. : , , . 1926 -- « » a capella. 1928 -- « » « », -- . 1930- -- . 1933--1934 «». « ». 1936 , . 1937 - « », -- « », . , , . -, -. -- « » (1951) -- , «» (1948), in C (1940) (1945), - -...
kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis NSV riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, mis alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.).9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA- s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel
• Elavnesid vastupanu liikumised • Euroopa vabaned 1945 • Lahingud Saksa territooriumil • Sõjalõpp Euroopas ja Aasias • Tuumapommi heitmine Jaapanile Inglismaa poolt- lõpetas sõja 2. Täida tabel II ms ajal toimunud liitlasriikide konverentside kohta. Konverent Aasta Tähtsamad otsused Teheran 1943 Avati II rinne Jalta 1945 Kuidas Saksamaa purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus Potsdam 1945 Anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimused 3. Millised järelandmisi tegid lääneliitlased NSVL-ile? NSVL sai Eesti, läti, Leedu ja osake Poolast 4. Kuidas muutus II ms vahekord maailmas?
endast senaator McCarthy poolt algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamist avalikest ametitest. See kasvas aga üle nõiajahiks vasakpoolset mõttelaadiga kodanike üle. 1954 mõistis USA senat McCarthy tegevuse hukka. • Sõjajärgsetel aastatel olid USA-s võimul demokraadid. 1945.a. sai nende liidriks Harry Truman, kelle nimega seostub Trumani doktriin. 1952.a. sai presidendiks vabariiklane Dwight Eisenhower. Suurbritannia • Kuuludes kõll võitjate hulka, minetas Suurbritannia maailma juhtiva riigi positsiooni maailmas. Võlakoorem – 14 mld USD. • Suur import ja kapitali eksport, stagnatsioon laevaehituses ja autotööstuses. • Briti koloniaalimpeeriumi lagunemine. 1940. aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950.
Soome, Eesti, Läti Venemaa mõjusfääris. Leedu läks Saksamaa mõjusfääri. Poola jaotati pooleks (ida Venemaale, lääs Saksamaale). Venemaa sai selle osa, kus elasid ukrainlased ja valgevenelased. Venemaa sai ka Bessaraabia (Rumeenias idas). Lepinguga oli Saksamaa kindlustanud, et kui ta sõda alustab, siis vähemalt esialgu NSVL tegevusse ei sekku. II Maailmasõda (1. sept 1939 – 2. sept 1945) 1. septembril 1939. algas II maailmasõda. Kestis kuni 2. september 1945. Kolm suuremat perioodi: 1. september 1939 – november 1942 (Saksamaa ja tema liitlaste pealetung. Valitses arvamus, et võitjapool on Saksamaa ja tema liitlased). 2. november 1942 – juuli 1943 (murranguperiood – sel ajal läheb initsiatiiv Hitleri vastase koalitsiooni kätte) 3. august 1943 – september 1945 (Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine ning kapituleerumine). Sõjatandrid:
Lääneriigid tunnustasid NSVL piire 1941.a seisuga. Jalta konverents 1945 Suurbritannia Otsustati pärast sõda jagada USA Saksamaa NSVL okupatsioonitsoonideks ning
Atlantic), mis kestis 1939-1941. · 3.Dr. Josef Mengele (the "Angel of Death") kasutas üle 3000. kaksiku,enamuselt juudi ja mustlaste lapsed, oma valuste geneetiliste katsete tarvis. Ainult 200 jäid ellu. (Tema katsed sisaldasid näiteks süstida värvi silma , et testida kas silmavärv muutub jne..) · 4.II Maailmasõjas hukkus 56,4 miljonit inimest. Poolas hukkus 6028 000 inimest ehk 17,2% rahvastikust. · 5.Berliini lahingusse 16. aprill kuni 2. mai 1945 tõi Punaarmee 3,5 miljonit meest, 52 000 kahurit, 7750 tanki ja 11 000 lennukit. · 6. Teise maailmasõja toimumisaeg on 3.09.1939 - 2.09.1945 · 7.Rohkem kui 40% Saksamaa lennukeid hävis. · 8.Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksmaaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Asutria. · 9.Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 20.novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. · 10. 7
Ajaloo 20. Sajandi tähtsamad isikud A) Leonid Breznev b)NSVL c) 1964-1982 d) millega ta ajalukku läks või mis ta tegi? a)Franklin Delano Roosevelt B) USA C) 1930-1945 d) Tegi majanduskriisit välja tulemiseks uuendus kava New Deal a) Adolf Hitler b) Saksamaa c) 1933-1945 d) Ma olen natside iga ja natsionalismi välja töötaja ja Saksamaa ning okupeeritud alade diktaator a) Jossif Stalin b) NSVL c) 1920-1953 d) Sotsialismi eest vedaja Lenini järglane ja NSVL diktaator A) Winston Churchill B) Suurbritannis C) 1914-1960 D) Tema sõlmis koos USA-ga Hitleri -Vastase Koalitsiooni ja oli Suurbritannia aju sõdade ajal, samuti ka välisminster. a) Nikita Hrustsov b) NSVL c) NLKP peasekretär 1956-1964 d) Ma ei tea veel :D a) Mihhail Gorbatsov b) NSVL c) 1980-1991 NSVL juhtorganites d) Ei tea veel A) Boriss Jeltsin B) Lagunev NS VL ja vene fü...
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO on globaalne organisatsioon, mis asutati 1945.a ja sinna kuulub 200 maailma riigist 191. ÜRO tegevuse eesmärgid on väga laialdased, selle tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. * Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele.
Korea sõda Korea poolsaar asub Kaug-Idas, Hiina ja Jaapani vahel. Ühise Korea lõhenemine kaheks, Põhja- ja Lõuna-Koreaks, sai alguse juba Teise maailmasõja lõpus, kui 1945. aastal vabastasid Nõukogude Liidu väed Jaapani poolt okupeeritud Korea põhjaosa ning USA väed poolsaare lõunaosa. Korea jagati kaheks mööda 38. paralleeli. Külma sõja ajal puhkesid mitmetes piirkondades sõjalised kokkupõrked ja poliitlised kriisid, mis oleksid võinud kasvada ka suureks ilmasõjaks. 1950. aastate algul toimus ka Korea sõda, kus hukkus ligi 3 miljonit inimest ning mis peeti ikkagi tulemusteta. Sõda algas 1950. aasta 25. juulil, kui 135 000
yp : : 10. - . . . 1872 . - . , 1935 . : 20 , , , . ,," ,, ". 11,2 . , . 1945 36,6 , 1,7 . . 1954 , 12 : ,,", ,,", ,, " ( ,, "), ,,", ,,", ,,", ,,", ,,", ,," ( ,,"), ,, ", ,," ,,". , ,, ", , ,,", ,," ,, ". . . . . . 1856 . 1893 . 1276 , 471 10 , 84 . 17 . 17 1945 . , . , 28 : ,, , , ... . ". . . . . - 163 . 16 . 1712 .. . 1775 II, .
Adolf Hitler Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik, kes oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht aastatel 1921-1945. Aastatel 1934 kuni 1945 oli ta Saksamaa diktaator (ehk Saksamaa kantsler). Hitlerit peetakse üheks II maailmasõja initsiaatoriks, lisaks on läbi tema käe hukatud mitmed juudid ja mustlased. Hitler on paljudele inimestele meelde jäänud kui suur kõnemees, kes suutis oma kõnedega haarata kaasa laiu masse. Hitleri võimule saamine Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus Hitler tööle Müncheni riigikatisevalitsusse eesmärgiga nuhkida parteide ja ringikeste, mida tol ajal loodi väga palju, üritusi. Lisaks
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD IV TEADUSRAAMATUKOGUD Jules Mazarin. Gabriel Naude. Nõuandeid raamatukogu korraldamiseks 1627 Aresnali raamatukogu. Markii Paulmy. Hertsog La Vallier. Londoni Kuningliku Seltsi raamatukogu. TEADUSRAAMATUKOGUD Hertsog Augusti raamatukogu Wolfenbüttelis. Gottfried Wilhelm Leibniz. Gotthold Ephraim Lessing. Dresdeni kuurvürsti raamatukogu. Johann Michael Franke. Teaduste Akadeemia raamatukogu Peterburis. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. Carl Julius Albert Paucker. Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine. Tegevus 30-ndatel aastatel. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine. Raamatukog...
....................................................5 4.2. Pikaajalise mõjutused........................................................................................................5 4.3. Kiirituse mõju lootele....................................................................................................... 6 2 1.SISSEJUHATUS Esimest (ja seni viimast) korda kasutati inimkonna ajaloos aatompomme 6-9. augustil 1945.a. Tuumarelva kasutamisest hakkasid esimesena rääkima inglise teadlased kaua enne Teise maailmasõja puhkemist. Nõukogude Liidus ei peetud seda relva esialgu vajalikuks. Natsi- Saksamaal pidurdas uuringuid see, et parimad füüsikud olid kas hävitatud või põgenenud juutide vastu suunatud terrori eest. Suurimat edu saavutasid aatomipommi loomisel inglased. Birminghami ülikooli professorid Peierls ja Frish esitasid pommi valmistamise põhimõtted ning tegid ka vastavad arvutused,
...................................lk 1 Välispoliitika...............................lk 2 Roosevelt(pilt).............................lk 3 Ametiajad..................................lk 4 1930. aastad................................lk 5, 6 Roosevelt(pilt).............................lk 7 Saavutused.................................. lk 8 Kasutatud kirjandus.......................lk 9 Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimekuju FDR; 30. jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Elulugu Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane
Вторая Мировая Война Ульяна Журавлева 8 класс Предыстория Даты начала и окончания этой войны 1 сентября 1939 года – 2 сентября 1945 года являются одними из наиболее значимых для всего цивилизованного мира Вторая мировая война стала самым кровопролитным и жестоким военным конфликтом за всю историю человечества и единственным, в котором применялось ядерное оружие
· 20.juuli 1944 Atentaat hitlerile · Strateegiline pommitamine sakslastele Saksamaa jäi ilma liitlasteta · 1944 sõjast lahkusid: o Rumeenia o Bulgaaria o Soome o Ungari Pühjuseks: · punaarmee pealetung · varssavi ülestõus ardennide lahing Saksamaa viimane pealetung 1944.a.lõpus Punaarmee pealetung 1945.a. algul Jalta konverents · nõuti saksamaa alistumiset 1945. aprill: · 9.aprill alistus küningberg · 13.aprill punaarmee vallutas viini · 25.aprill punaarmee ja USA vägede kohtumine Elbel, Berliin piiratakse ümber · 30.aprill Hitleri enesetapp o Uus saksamaa juht Dönitz · 1.mai berliin alistus · 8.mai saksamaa alistus Moskva ajajärgi oli 9.mai · 2. September 1945 jaapan alistus ( aga mitte jaapanlased)
ÜRO ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Rahvusvaheline organisatsioon Inglise keeles United Nations Asutatud 23. juuni 1945 51 riigi poolt Tegevus algas 24. oktoober 1945 Liikmesriike 193 ÜRO Peasekretär António Guterres Peakorter New Yorkis Töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel Tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta) Eesmärk Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine Majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine Eesti liikmesus Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991
Lähte Ühisgümnaasium Hiroshima pommitamine 6. august 1945 Ilmuvad massihävitusrelvad Referaat Koostaja: Tauri Turk Lähte 2008 Sisukord Pommi transport..........................................................................................................................3 Mida aatompomm suudab?.........................................................................................................3 Aatompommi katsetamine..............
Rakvere Reaalgümnaasium Karin Toom 10.M klass EESTI RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED Rakvere 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS 2.AASTATEL 1900-1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED3 3.AASTATEL 1946-1990 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 4.AASTATEL 1991-2014 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED7 5.PROGNOOSIAV RAHVAARV AASTATEL 2015-202011 KASUTATUD ALLIKAD AASTATEL 1900 – 1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 1914. aastal toimus I maailmasõda kuhu mobiliseeriti ligi 100 000 eestlast, kellest 10 000 hukkus. 1917 aasta oktoobris toimus oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. 1918 aastal Eesti iseseisvus.(2,3) Nendel aastatel rahvaarv vähenes. Selle põhjuseks olid surmad, väljaränded ning vähene sündimus. Seda võib lugeda madala haridustaseme, suure töötuse ja majanduskriisi tagajärjeks. Ebastabiilne sõjajärgne elu ei soosi rahvaarvu tõusu. 1900
kasutasid üsna leidlikke võtteid: kui sukki saada ei õnnestunud, joonistati jalgadele sukajutid; kaotused rindel sundisid saksamaad siiski senist kurssi muutma; Kõige kergemalt möödus seegi MS USA-l. Majandus arenes sõja tõttu kiires tempos Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Atlandi harta-lubati taastada kõigis sõjas okupeeritud riikide iseseisvus; 1945 toimus musta mere ääres Jalta konverents;Konverentsil otsustati et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO; Ardennide lahing Ardenni mägedes peetud lahingutes õnnestus liitlasvägedel sakslaste pealetung siiski peatada ning nad tagasi paisata; see oli viimane saks pealetungioperatsioon läänerindel; V-1;V-2; Dresdeni hävitamine 1945.aasta kevadel; Berliini vallutamine 1945 läks punaarmee pealetungile ning lõikas läbi ühenduse saksam ja ida-preisi vahel; Ameerika vägedel
Kuna mehed olid hirmul, jootis riik nad täis, et julgust kasvatada. 1000000 sõdalast mõlemal pool, aga Punaarmee sõjatehnika ületas sakslaste oma. 19.nov venelaste pealetund, 2.veebr 1943 andsid sakslased ametlikult alla. Kaotused olid jõhkrad, võitjad puudusid. 1943 Kurski-Kaare lahing, kestis 50 päeva. Lõppes Punaarmee võiduga. 6. Iseloomusta saksa juudipoliitikat, juudi märk, koonduslaagrid, gaasikambrid 8.mai 1945 Saksamaa kapituleerumine. Saksamaa poolt juudid ei ole inimesed, nad on rämps. Juutide massilise mõrvamisega alustati kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas elanud juudid suleti getodesse. 21.jaan 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik juudid itta, kus algas nende hävitamine koonduslaagrite e surmalaagrite gaasikambrites (nt Auschwitsis). Vahel tekkis juutide hävitamise teele takistusi, kuid need kõrvaldati
Makartism -1950-ndad Pingelõdvestus -sõmitakse võidurelvastumist vähendavaid kokkuleppeid 60, 80-ndad Põhjamaade Nõuk. -Põhjamaade parlamente ja valitsusi ühendav org. 1950-ndad Külm sõda -Vastasseis USA ja NSVL vahel, lubatud on kõik 1947-... NATO -Põhja Atlandi lepingu sõjalineorg. 1949 SLV -Saksamaa Liit Vabariik 1949 ÜRO -Ühendatud rahvaste org. 1945 SDV -Saksa Dem. Vabariik 1949 Nimed M.L.King -Neegrite usu eest võitleja USA J.F.Kennedy -USA president 60 D.Eisenhower -USA president 50 M.Thacher -Suurbritannia peaminister 70-80 K.Adenauer -SLV kantsler 40-50 U.K.Kekkonen -Soome president 60-70 F.D.Roosevelt -USA president 30-40 H.Truman -USA president R.Nixon -USA president 70 R.Reagan -USA president 80 W
Hiroshima ja Nagasaki häving. Viimase kuuekümne aasta jooksul on saanud nii Hiroshima, kui ka Nagasaki tuumapommi. ,,1943. aastal ja veel ka 1944. aastal tekitas meis kõige suuremat muret see, et fasistlik Saksamaa võib luua aatompommi enne meid. 1945. aastal, kui me seda enam ei kartnud, mida sakslased meiega teha võiksid, hakkasime muret tundma selle pärast, mida USA valitsus võib teha teiste maadega." on meenutanud ungari teadlane Leo Szilard. Pärast Saksamaa alistumist muutus põhiliseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA, kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942. aasta suvel, jätkas ka järgnevate aastatel vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Pära Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid
Majandus on riigi kontrolli all ja teenib riigi huve (n. sõjatööstus Saksamaal ja NSV Liidus) Suur ja tugev sõjavägi, valmistumine sõjaks (n. Wehrmacht Saksamaal, Punaarmee NSV Liidus) Milliseid diktatuuririigi tunnuseid on kujutatud? Tuntumad diktaatorid Adolf Hitler Saksamaa 1933-1945 Võitis 1933 parlamendivalimised, nimetati kantsleriks Koondas 1934. aastaks enda kätte diktaatorliku võimu Valitses kuni enesetapuni 1945 Tuntumad diktaatorid Benito Mussolini Itaalia 1922-1943 Sai 1922 peaministriks, kehtestas ajapikku diktatuuri Kukutati 1943 itaallaste endi poolt, hukati 1945 Tuntumad diktaatorid Jossif Stalin NSV Liit 1922-1953 Sai 1922 NLKP peasekretäriks, koondas 1929. aastaks enda kätte ainuvõimu Valitses kuni surmani 1953
Abessiinia vallutamine Saksamaa võimule tulnud saksa fasistide liidri Adolf Hitleri toetusega ja Prantsusmaa heasoovliku neutraliteega vallutas Mussoliini poolt juhitav Itaalia 1935. 1936.aastal toimunud sõjakäigu ajalAbessiinia. Teine maailmasõda Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta. 1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia kommunistlike partisanide kätte. 1945. aastal 28. aprillil lasti Mussolini maha. Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees.
Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tähtsamad sõjad Talvesõda (30. nov. 1939 – 13. märts 1940) Rünnak Pearl Harborile ( 7.detsember 1941 – 8. Detsember 1941) Stalingradi lahing (21. augustist 1942 2. veebruarini 1943) Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943) Berliini lahing (16. aprill 1945 – 2. mai 1945) Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. Enne seda teeb Hitler Berliinis enesetapu ja USA saadab kaks aatompommi Jaapanisse. Saksamaa ja Jaapan andisid alla ja sellega oli soda lõppenud. Okupatsioonid Eestis Nõukogude okupatsioon (1940-1941). Toimus sundmobilatsioon, paljud eesti mehed pidid minema Punaarmee eest sõtta (umbes 32 000 eestlast). Toimus Juuniküüditamine. Lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941.
Hiroshima Teise maailmasõja ajal töötati saladuskatte all välja aatomipomme. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. Tuumapomm nimega ,,Little Boy" (ehk ,,Väike Poss"), oli 3,3 meetri pikkune ning kallus 4131 kilogrammi. Ameeriklastel oli missioon väga täpselt välja arvestatud, et tuumapomm toimiks, tehti palju tööd. Sel ajal vihati jaapanlasi, ning ameeriklastel oli hea meel, kui neid maakeral vähenes. Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast. 420 000 elanikust
NSVL sai tuumapommi neli aastat hiljem. Praeguseks on kaheksaüheksa riiki, kellel tuumapommid käepärast: USA,UK,prantsusmaa,Venemaa,Hiina,Iisrael,Pakistan,India,Põhja Korea(2005.aastal). Kokku on Maal 27 000 tuumapommi ning 1855 tonni plutooniumit.(2005. aastal). 1986. aastal oli 38 000 pommi rohkem. 1970. aastal jõustus tuumarelvade leviku tõkestamise leping. Sellest hoolimata said pärast seda tuumarelvad Iisrael, India ja Pakistan. Little boy 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Fat man 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees'). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm,
Šveitsis Genfis 193 liikmesriiki Eesti esindaja Maailma Terviseorganisatsioonis on Jarno Habicht. Eesmärgiks on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu. Koordineerib meetmeid võitlusel nakkushaigustega nagu SARS, malaaria ja AIDS ning on ka projekte tubakatarbimise vähendamiseks. Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) Tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega. Asutati 16. oktoobril 1945 Quebecis Kanadas. 191 liikmesriiki Peakorter asub Roomas. Põhiülesanneteks on prognoosida globaalseid toiduvarusid, arendada, parandada ja viljeleda uusi ja efektiivsemaid taimesorte, arenenumat ja keskkonnasõbralikumat agrotehnikat. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon Loodi 1945. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. Prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne
1930 ndate II poolel kadus kaupade jaotamisel kaardi süsteem maalt läks palju inimesi linna paljud alles õppisid lugema ja kirjutama. inimeste senine elulaad ja moraal hävitati nõuti kuulekust võimudele kadus isiklik vastutus ja südametunnistus kt küsimused 1)mõiste totalitarism 2) miks tekib totalitarism? 3)totalitaarse ühiskonna iseloomulikud jooned 4) loetle totalitaarsed autoritaarsed ja demokraatlikud riigid 5) itaalia 6) saksamaa II maailmasõda 1939 1 sept – 1945 saksamaa oli valmis oma tahet maailmale jõuga peale suruma lääne riigid tegid saksamaale järeleandmisi sest taheti säilitada rahu nõukogudeliitu kardeti rohkem kui saksamaad loodeti et saksamaa peatab kommunismi leviku saksamaa tegevus 1. kehtestati üldine sõjaväe kohustus ja hakati looma armeed hõivas reinimaa kus poleks tohtinud sõjaväge olla saksamaaga ühendati austria 4) 1938 toimus münchenis saksamaa, itaalia suurbritannia prantsusmaa juhtide kohtumina
Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nood lubasidki. NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid 38. Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. 39. Ardennide lahing - Hitler ei pidanud end veel kaotajaks: dets 1944 koondas ta märkamatult Saksa tugevaimad diviisid lootes korrata 1940 edukat operatsiooni (ära
· tähtsamad otsustajad- kõigis riikides taastada söjas okupeeritud iseseisvus v.a. MRP-ga NSVL eraldatud alad. Teheran 28.okt-1.dets. 1943.a. · Teheranis(Iraanis) · lääneliitlased ja NSVL Roosevelt, Stalin, Churchill. · Otsused: Stalinile tehti järjekordsed järeleandmised, tunnistades NSVL 1941.a. Piire ( kuid lääne riigid keeldusid Balti riikide annekfeeri. · Rinde avamine Lääne- Euroopas. Jalta Konverents · 14-15 veeb. 1945 Musta mere ääres · Stalin, Churchill, Roosevelt · otsused: 1945.a. Kevadel luuakse San Franciscos ÜRO, liitlased kesk-ja ida- euroopa maad. · Moskva meelevalla jätta ( NSVL võimu all) · Saksamaa jagamine okupatsiooniks, pandi alus Euroopa lõhestumisele. Potsdam · 17.juuli- 2.aug. 1945, Potsdam Saksamaa · Churchill, Harry Truman, Stalingradi · otsused: Ida- Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL, saksa elanike sundevakueerimine
iure vaatamata EV de fakto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arvestav osa maailma riikide valitsustest Eestisse kui õigusvastaselt okupeeritud riik perioodi 1940-1991 vältel (Stimsoni doktriin Ameerika Ühendriikides). USA-s sel ajavahemikul avaldatud maakaartidel oli näiteks järgmine märge: ,,USA valitsus ei ole kunagi ametlikult tunnustanud Eesti ja Läti annekteerimist 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt." Eesti NSV territoorium jäi kuni 1945. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestati okupatsioonivõimude poolt uus haldusjaotus, milles osa ENSV territooriumist (alad Narva jõest idas ning peaaegu kogu Petserimaa) lülitati Vene NFSV koosseisu. NSVL haldusüksuse ENSV piiride muutmine ei saanud omada mingit mõju de jure edasikestva Eesti Vabariigi territooriumi ulatusele. Seoses sellega nimetati Eesti-Vene piirilepingu sõlmimiseni 2005. aastal Eesti idapiiri Eestis kontrolljooneks
HIROSHIMA KATASTROOF Piia Pohlak SISSEJUHATUS Teise maailmasõja ajal töötati saladuskatte all välja aatomipomme. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. § Hiroshimale tuumapommi heitnud lennuk kandis nime Enola Gay § Tuumapomm kandis nime "Little Boy" (väike poiss) § 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level § Linnakohale aatompommi viinud lennukit
võtsid osa Stalin, Churchill ja Roosvelt. Seal otsustati Saksamaa lõplik purustamine ja sõjajärgne maailma korraldus. Potsdami konverents 1945.aasta juulis-augustis toimus Potsdami konverents, kus arutasid USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juht Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Seal otsustati anda sõjakurjategijad kohtu alla. Saksamaa kapituleerumine Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine.7.-8.mail 1945.aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. Saksamaa jagati Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel neljaks ja samuti ka Berliin. Jaapani kapituleerumine 2.septembril 1945.aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimuste kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. Pearl Harbor Hawaii saarestik, kus 7.detsembril 1941
sõda Euroopas oli alanud. Lõi Trumani komitee, mis uuris ebaefektiivsust, ületootmise ja probleeme jäätmetega sõjatööstuses ja sõjaväebaasides. Trumanist asepresident Tänu Trumani komiteele hoidis USA kokku 10 – 15 miljardit dollarit sõjalisi kulutusi. Lahkus ise komiteest 1944. aastal. Roosevelt tahtis vahetada välja Henry Wallace, kes oli asepresident, Harry Trumani vastu. 20. jaanuaril 1945 sai Trumanist USA asepresident. Truman sai olla 82 päeva asepresident, sest Franklin D. Roosevelt suri 12. aprilil 1945. Trumanist saab president 12. aprilil 1945 sai Harry S. Trumanist kolmekümne kolmas USA president. 25. aprillil teatati Trumanile, et USA-l on tuumarelv. Truman andis loa kasutada tuumapommi Jaapani vastu. 6. augustil 1945 visati tuumapomm Hiroshimasse ja kolm päeva hiljem Nagasakisse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
