● Vene alade muda, pakane ● Siberis suudeti tööle panna lääne aladelt evakueeritud tehased ● toodi abiväed Kaug-Idast USA sõtta astumine 7.detsembril 1941.a. ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Havail – Pearl Harbori Sõja käik 1942.-1943.a. – murrangulised lahingud ● Jaapan edukas kuni Midway lahinguni juuni 1942 ● Mai 1942 Punaarmee pealetung Harkovi all - ebaedu, sakslaste edasitung Kaukasuseni ja Volga jõeni ● nov. 1942 - veebr. 1943 S talingradi lahing - sakslased sunniti taganema ● 1942. a – Briti ja USA väed asuvad vastupealetungile Aafrikas E l-Alameini all - maiks 1943 Saksa ja Itaalia üksused Aafrikast välja tõrjutud ● Sept. 1943 liitlaste dessant Sitsiilias - Mussolini kaotus, kõrvaldati võimult Murrangu põhjused: ● Pikaajaliseks sõjaks ei olnud Saksamaal piisavalt ei inim- ega ka materiaalseid ressursse.
● Hõivatus: ○ 60% põllumajanduses; ○ 18% tööstuses. EESTI KIRJANDUS ALATES 1940NDATEST. Tagalakirjandus: ● 1941. aastal taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse, kus rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena.; ● Tagalas moodustati kultuurikollektiive, sealhulgas asutati Moskvas 1943. aastal Eesti Nõukogude Kirjanike Liit; ● Avaldati kuus numbrit almanahhi “Sõjasarv” (1943-44); ○ valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule; ■ J. Kärneri “Viha, ainult viha”, 1944. aasta. ○ avaldati ka arvestavat loomingut; ■ Juhan Smuuli ja Debora Vaarani luuletused. ○ ilmus umbes 240 eestikeelset raamatut, toimetati eestikeelseid raadiosaateid.
Referaat The Beatles Kaisa Komp 8b. Klass VinniPajusti Gümnaasium 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 3 THE BEATLES 4 BÄNDILIIKMED 56 KASUTATUD KIRJANDUS 7 Sissejuhatus The Beatles oli Liverpoolist Suurbritanniast pärit rock ja popansambel. The Beatlesi mõju pop...
Tähelepanu võitis arenguromaaniga ,,Peter Camenzind" peategelaseks nooruk, kes ei suuda kohaneda elutingimustega ja otsib enda tõelist olemust. Talle iseloomulik kohanematus ja eneseotsing. Sai tuntuse saksa kultuuriruumis, aga ses polnud midagi väga uut v nii. Räägib ka kooliajast ja abielu raskustest. ,,Demian" inimese iseendaks saamine. ,,Siddharta" idamaise teemaga enese otsimine. ,,Stepihunt". ,,Nartsiss ja Goldmund" keskaja teema. ,,Klaaspärlimäng"- peateos, kõige mahukam 1943. aastal. Iseloomulik on kõrgema poole püüdlemine ja oma tee leidmine. Palju on kujunemisromaane, sageli on takistuseks kujunemisel väärarusaamad, vaimsed kammitsad. Omalt poolt uuendas kujunemisromaani autobiograafia lisamisega, kaasaegse psühholoogia sisse toomisega ja sotsiaalse kriitika lisamisega. Otsitakse harmooniat. Igapäevase maailma taga on peidus igaveste väärtuste vaimene maailm, mis on alati olemas, ükskõik kui kole on reaalaeg. Parim võimalikkus
Charlie Chaplin Sir Charles Spencer ,,Charlie" Chaplin (16 aprill 1889 25 detsember 1977) oli inglise koomik ning ta oli ka suurepärane rezisöör. Tal oli neli naist, Mildred Harris (1918 1921), Lita Grey (1924 1927), Paulette Goddard (1936 1942) ja Oona O'Neil (1943 1977) ning 11 last 3 naisega. Chaplinist sai väga tuntud näitleja ja rezisöör, helilooja ning ka muusik. Ta tegutses Hollywoodi algusaegadel. Chaplin näitles, koostas süzeesi, produtseeris ning lõpuks oli ta üks kõige mõjuvõimsamaid persoone tummfilmi ajastul. Chaplin oli suuresti mõjutatud oma eelkäijast, prantslasest Max Linderist, kes oli ka tummfilminäitleja ning kellele Chaplin pühendas ühe oma filmidest. Ta tegutses filmimaailmas üle 75 aasta oma 88 aasta pikkusest elust. Chaplin asutas koos Mary Pickfordi, Douglas Fairbanksi ning D.W. Griffithiga asutuse Ühinenud Artistid 1919 aastal. 1999 aastal nimetati C...
Dearbornis Ford Motory Company. Juba kuu aega hiljem müüdi ettevõtte esimene auto.1906. aastal sai Fordist firma president ja suurim omanik. 1.oktoobrist 1908.Võeti kasutusele mudel T. Autoga oli väga lihtne sõita,lihtne ja odav parandada. Selle hind oli $ 825 1908 (hind langes igal aastal). 1919. aastal sai Fordi perekonnast ettevõtte ainuomanik ning firma presidendiks asus Henry poeg Edsel, kes jäi sellesse ametisse kuni oma surmani 1943. aastal. Henry võttis ameti uuesti üle, kuid andis selle1945. aastal üle oma lapselapsele Henry Ford 2'le. Aastal 1920 Ford Motor Company jätkuvalt kasvab kiiresti. 1925 Ford oli tootvate 10000 autode iga 24 tunni jooksul. See oli 60 protsenti Ameerika kogutoodangust automudelitele. Kuid tema otsus mitte tuua uusi mudeleid lubadud teistele ettevõtetele, et vaidlustada tema domineerivuse. Aasta 1927 Ford müüs üle 15000000 Model T autod. Siiski, müük oli
,,Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas." Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga peaaegu kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustati ka hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said väga kuulsaks oma metsikustega. Tavaliselt kuulusid sinna okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimesed, kuid isegi neid üksusi täiendati sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahing...
Antoine de Saint-Exupéry ,,Väike prints" Arvustus ,,Väike prints" on üks maailmas vägagi tuntud muinasjuttudest. Olen kindel et suurem osa inimkonnast on teadlik raamtust nimega ,,Väike prints". Minu arvates ei ole see raamat sugugi vanamoodne, kuigi ta pärineb aastast 1943. Isiklikult olen ma sellest teosest totaalselt vaimustunud. Mulle meeldib kui lihtsalt see kirja on pandud ning kui lihtne seda lugeda on, kuid sellest hoolimata peitub selle lihtsuse taga sügavam mõte. Juba esimene peatükk paelus mind nii väga, et ma ei suutnud katkestada lugemist enne raamatu lõppu. Ma arvangi et seda oleks parem lugeda ühe korraga lõpuni, mitte jupp-haaval. Kohe kindlasti ei tooks ma välja kindlat vanust kellele seda lugeda anda. Minu arvates on tekst
Nimeta need kaks Jaapani linna. Hiroshima ja Nagasaki Mis aastal leidsid pommitamised aset? 6 august 1945- Hiroshima, 8 august 1945 - Nagasaki Anna oma hinnang USA tegevusele. Aatompomm polnud hea mõte, kuna hukkus palju tsiviilisikuid, ka hjustused, hävitas loodust. Dateeri ja reasta ajaliselt, alustades varaseimast sündmusest. 4 Jalta konverents 1945 1 Atlandi harta 1941 5 Potsdami konverents 1946 3 Teherani konverents 1943 2 Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni allkirjastamine 1942 Teise maailmasõja ajal toimus liitlasriikide vahel kolm tippkohtumist. Kirjuta iga otsuse juurde, millisel konverentsil vastav otsus vastu võeti. Kooskõlastati Saksamaa lõplik purustamine Potsdami konverents Otsustati avada Euroopas Teine rinne Teherani konverents Otsustati anda saksa sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla Jalta konverents 1
18. Mis riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? nimeta 5 Itaalia,Jaapan,Soome,Ungari;Slovakkia 19. Mis olid NSVL liitlased II maailmasõjas?Inglismaa,USA 21. Kes olid liitlaste riigijuhtideks II ms ajal?Stalin;Ruusvelt;Churchill 22. Mis nime kandis Saksamaa Vene vastane sõjaplaan? kirjelda seda.Barbarossa Nord->leningrad Mitte->Moskva Süd->Kiiev 23. Mis olid murrangulised lahingud idarindel? Millal toimusid?Stalingradi lahing 1942 Kursti 1943 24. Mis rinnetel toimus veel sõjategevus II ms ajal? Kes seal sõdisid?Põhja Aafrikas -Inglismaa ja teiselt poolt Itaalia. Vaikne ookean USA ja Jaapan 25. Mis olid II ms põhjused?Saksa tahtis maid tagasi saada,NSVL tahtis maailmas kommunismi levitada;Lääneriikide järeleandlik poliitika Saksamaa suhtes 26. Miks nim. II ms totaalseks sõjaks?Terve maailm osales selles,tsiviilisikud hukkusid kolmikpakt-saksamaa ja itaalia liit talvesõda-soome ja vene vaheline sõda
jpg Maismaal pommitati lennukitelt ronge ja karavane. Sellest 80 000-dest inimesest hukkus 6-9%. Inimesed põgenesid kõige rohkem Saksamaale, Rootsi ja Soome. Mõne aasta möödudes läksid põgenikud üle maailma. Kõige rohkem mindi – USA-sse, kanada, suurbritannia ja austraalia. Põgenikel ei olnud ka ’’lust ja lillepidu’’ jõudes näiteks USA-sse või suurbritannia, neid ohustas repatrieerimine. Nimelt loodeti lahendada paguluse probleem luues 1943. aastal rahvusvaheline organisatsioon Ühinenud Rahvaste Abistamis- ja Taastamisvalitsus (United Nations Relief and Rehabilitation Administration, lüh UNRRA). Sõlmiti kokkulepe NSV ja USA vahel ning NSV ja Suurbritannia vahel, mille kohaselt oleksid pidanud need riigid Eesti NSV põgenikke aitama Nõukogude liitu tagasi pöördumisel. Saksamaal oli sundrepatriseerimine (UNRRA survestamisel) , ehk NSV-st põgenikud anti Nõukogude liidule välja või tehti nende
Kontserdi retsensioon „Kratt” 24. oktoobril käisin Estonia kontserdimajas vaatamas balletti „Kratt”. See on Eduard Tubina ballett kahes vaatuses, mille maailmaesietendus toimus 31.märtsil 1943 Vanemuise teatris. Lugu räägib peremehest, kes teeb endale krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis peretütre ja sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Eduard Tubin oli Eesti helilooja, kes elas 20. sajandil. Tema esimene töö muusikateatrile oli „Kratt”. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse
3 IPE120 53 318 12 0,44 Teras # 1 4 IPE140 77,3 514,2 14 0,47 5 IPE160 109 869,3 16 0,5 # Teras fyk, Mpa 6 IPE180 146 1317 18 0,53 1 S235 235 7 IPE200 194 1943 20 0,56 2 S275 275 8 IPE220 252 2772 22 0,59 3 S355 355 9 IPE240 324 3892 24 0,62 10 IPE270 429 5790 27 0,66 11 IPE300 557 8356 30 0,71 12 IPE330 713 11770 33 0,75
Evald Aav Madli Allikas ja Eleri Laanemets Tartu Tamme Gümnaasium 11A 7. mai 2014 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 19001939 Üldiselt Sündis 7. märtsil 1900. aastal Tallinnas ja suri 21.märtsil 1939. aastal Tallinnas. Tuntud kui Eesti helilooja ja koorijuht. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa just koorilaulud ta on kirjutanud ligi 50 sega, nais ja meeskoorilaulu, millest mitmed on võetud ka üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva ning on pälvinud ka auhindu erinevatel koorilaulude võistlustel. 19...
Bulgaaria, Slovakkia Kokku 11 riiki Kokku 61 riiki Rinded: Idarinne- seal toimusid suuremad lahinud, NSVL Suur Isamaasõda: Leningradi piiramine,Talvelahing (41-42), Sevastoopoli ründamine,Stalingradi lahing, Talvelahing (42-43) (43-44), Narva lahing (1944), Sinimägede lahing Läänerinne-Kummalinesõda(39-40), Saksa okupeerib Taani ja Norra, vallutab Belgia, Lukemburgi ja Hollandi Liitlaste kokkusaamised: Teherani konverts-28.november-1.detsember 1943, Churchill, Stalin, Roosvelt. Otsustati: 1) USA ja Inglismaa avavad teise rinde 2) NSVL kohustus päast Saksamaa pustamist välja astuda Jaapani vastu 3) USA ja Inglismaa olid nõud tunnustama NSVLi 1941.a piire (st ka Baltimumi okupeerimist) 4) otsustatoi ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. Jalta konverents-4.-11. Veebruar 1945, Roosvelt, Churchill, Stalin, kuulutaisd kavatsusest taastada demokraatliku korra vabade valmiste teel kõikides Saksa okupatsioonist. Potsdami konveents-17.juuli-2
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Kuid oli ka inimesi kes võitlesid ainult oma isamaa eest ja liitusid metsavendadega. Punaarmees võitlesid eestlased enamasti sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi rahvusvaheline õigus keelas seda. On ka mõistetav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Mobiliseeriti 1905-1922 aastatel sündinud mehed. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eelkõige mindi väkke soovist...
ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. · 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. · Teheran, 28. november 1. detsember 1943 · Jalta, 4.11. veebruar 1945 · Potsdam, 17. juuli 2. august 1945 Kasutatud kirjandus · Vikipeedia
Evald Okas Eesti oma Picasso Nimi Kool 2011 Kes? Üks Eesti tuntuim kunstnik Eesti Kunstiakadeemia kauaaegne professor Haapsalu aukodanik Villem Raamiga kirjutas 1982. aasta monograafias Evald Okasest, et tema kunst on ,,siiralt elujaatav, sügavalt humanistlik ja täis kiindumust loovasse elusse ning elurõõmu poeesiasse". Lühidalt eluloost Sündis 28. novembril 1915 Tallinnas 1939 esimene avalik esine- mine 1943 Eesti Kunstnike Liidu asutajaliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL-i rahvakunstnik 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Suri 30.aprillil 2011 Looming Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest s...
stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast tööd: "Põrgu" (1930 1932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito), realistlikumad: "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür), "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. 5 Näitused Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935),
ELULUGU ·Herman Hesse oli saksa proosakirjanik, luuletaja, esseist ja kriitik. ·Sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaa misjonäri perekonnas. ·1890. aastal alustas Hesse teoloogia erialal Göppingeni Ladinakeelses Koolis. ·Järgneval aastal põgenes ta evangeelsest seminarist ja vahetas pidevalt töökohti (raamatukaupluse õpipoiss, mehhaaniku õpipoiss, antiigikaupmees, jne). ·1904. aastal pühendas ta end kirjandusele Gaienhofeni külas. ·Aastal 1905 abiellus Hesse Maria Bernoulliga, neil oli kolm poega. ·Aastatel 19101912 reisis ta palju: Austriasse, Itaaliasse, Sveitsi ja Indiasse. Aastal 1911, pärast reisi Indiasse, kolis ta koos perega Berni. ·Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis. ·Hesse elas Montagnolas surmani, 9. augustil 1962. aastal. LOOMING ·Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. ·Herman Hesse loomingut läbivad mälestuskil...
19451949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946. Kohtuprotsessi eelnõu: 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et juba 1942. aasta detsembris alustati "ettevalmistusi" Saksa liidrite karistamiseks. Veidi hiljem 1943. aastal pakkus Teherani konverentsil Stalin välja, et tuleks hukata 50 000...100 000 Saksa ametnikku, muu hulgas olevat Franklin D. Roosevelt naljatlenud, et 49 000 piisaks. Säärastele suurtele tapatalgutele pani veto aga Churchill, kes arvas, et sõdureid, kes oma kodumaa eest on võidelnud, ei tohi külmavereliselt tappa. Kuigi sõja lõpu saatus oli juba enne 1945. aastat kindel, hakati protsessist reaalselt mõtlema pärast Saksa kapitulatsiooni 8. mail
Hoidun endiselt traditsiooniliste töövahendite molberti, paleti, pintslite eest. Ma eelistan keppe, kellusid, nuge ning vedelat värvi, mis tilgub, või siis pakse liivast, klaasikildudest või muudest segatud materjalidest värvikihte." J. Pollock Landscape with steer 1937 35.1 x 47.1 cm Museum of Modern Art, New York, USA The Moon-Woman Blue (Moby Dick) 1942 (170 Kb); Oil on canvas, 69 x 43 c. 1943 (150 Kb); Gouache and ink on composition board Peggy Guggenheim Collection, Venice 18 3/4 x 23 7/8 Ohara Museum of Art, Kurashik Shimmering Substance 1946 (280 Kb); Oil on canvas, 30 1/8 x 24 1/4 The Museum of Modern Art, New York Number 8, 1949 (detail) Oil, enamel, and aluminum paint on canvas Neuberger Museum, State University of New York Jackson Pollocki suureks plussiks oli olla innovatiivne kunstnik,
Marie Under Koostaja:Kert Kannela Marie Under: Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Marie Underi elulugu: Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last Evangeline (18801932?), Gottried (18811882), Marie (18831980), Berta (18851974) ja Christfried (1887 1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud sell...
paremini sobituda, hakkas Armstrong mängima trompetit. Armstrong naasis Chicagosse aastal 1925. Pärast naisest lahkuminekut mängis Armstrong Al Capone partneri palgalisena Sunset Cafés, kus sai heaks sõbraks Earl Hinesiga. Pärast New Yorgi Connie Innis töötamist kolis Armstrong aastal 1930 Los Angelesse. Seal mängis ta New Cotton Clubis. 1931. aasta lõpus naasis ta Chicagosse ja mängis Guy Lombardo stiili bändides. Pärast mitut aastat rändamist jäi Louis aastal 1943 oma neljanda naise Lucille'iga elama Queensi New Yorgis. Järgmised 30 aastat mängis ta 13. augustil 1947 loodud kuueliikmelises bändis. Aastal 1964 salvestas ta oma läbi aegade kõige rohkem müüdud laulu "Hello, Dolly", mis jõudis esikohale popmuusika edetabelis Pop Chart, lükates kohalt Beatlesid. Mõjutused jazz’ile Louis Armstrong avaldas jazz’i arengule suurt mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele.
Talunikud pidasid norme kurnavaks, kuid need polnud mõeldud talude väljasuretamiseks. Vaatamata jätkuvale sõjale suutis põllumajandus mingil määral toibuda. Külvipind ja saagikus jäid küll 1944. aastal sõjaeelsele tasemele veel veidi alla. Kariloomade arv aga juba ületas selle. Pettumuseks eestlastele kujunes sakslaste otsus mitte tagastada natsionaliseeritud varasid. Nõukogulik maareform tühistati, kuid enamik talunikke jäi maakasutajateks. Alles 1943. aastal sa alguse maade tagastamine, mis arenes väga aeglaselt. Loodi hulk riiklikke aktsiaseltse, mis monopoliseerisid sageli terveid majandusharusid. Üldine elatustase sõja-aastail langes. Eriti raskesse olukord sattusid linnaelanikud, nende vajadusi ei suudetud rahuldada. Vastumeelsust sünnitas asjaolu, et sakslaste normid olid suuremad eestlaste omadest. Saksa okupatsiooni aastail oli tähtis eestlaste algatusel loodud Eesti Rahva Ühisabi.
Ühes barakis oli aga kuni kaks rühma. Alguses pandi rõhku riviõppele ja sportliku vormi täiustamisele. Kui seda oli piisavalt, jagati kätte relvad ja algas relvaõpe. Relvaõpet teostasid allohvitserid ja spetsialistist „Deutschlandi“ diviisist. Sõduritele pakuti ka meelelahutust. Seda pakkusid neile esialgu kino ja õllesaal, hiljem ka raamatukogu ja teatrisaal. Õllesaalis olid eestlased populaarsed ja see võis nii mõnigi kord sakslastega tüli tekitada. 13. veebruaril 1943. aastal andsid esimesed sõdurid laagris oma sõdurivande. kuu aega hiljem, 23. märtsil arvati esimene pataljon Eesti Leegioni koosseisust välja ja suunati Lõunarindele Ukrainasse. Sellest moodustati Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderite SS-pataljon „Narwa“. Pataljoni ülemaks sai Georg Eberhardt ja pataljoni kooseisus oli tollel hetkel 973 meest, neist 776 eestlast. Ukrainas toimus juuli keskpaigani 5
aastail veel paljudele arusaamatuks. 1937. aasta kevadel korraldas Tartu Kunsti ja Kirjanduse Klubi Kristjan Raua loomingu väärtuste selgitamiseks kirjandusliku kohtu, mis on jäänud kultuurimälussse kui "Kalevipoja kohus". Kristjan Raud aga jätkas Kalevipoja-teemaliste tööde loomist viimase eluaastani, kuigi see teema polnud enam tema loomingus valdav. Ligi paarsada Kalevipoja-ainelist tööd, peamiselt pliiatsi- ja söejoonistused, on loodud aastatel 1913 1943. Suurejoonelisemad neist kuuluvad kunstniku viljakasse hilisloomingusse 1930. aastatel. Neis teostes on varjundirikas maalilisus pidulikus kooskõlas kompositsioonilise selguse ja monumentaalsusega. 3.5 K.Raua stiili kujunemine Pärast 1926. aasta Pariisi reisi kujunes välja Kristjan Raua ainuomane stiil, arhailiselt rasked nurgelised vormid, madalast horisondist kõrguvate siluettide väljenduslikkus ja
suhtes kabinetis oli kokku lepitud. Riigipresidendi allkiri polnud enam vajalik. Kuigi esimeste kuude jooksul käis kabinet tihti koos, polnud Hitleril pärast reziimi võimu kindlustamist selliste kokkutulemise järele enam soovi ega vajadust. Juba 1933. aasta suvel kehtestati seaduseelnõude vastuvõtmise uus kord, mille järgi polnud enam vaja ministrite eelnev arutelu. Järgmiste aastatega Hitleri võim ainult tugevnes. Aastate 1938 ja 1943 vaheline ajajärk oli kõige saatuslikum Saksamaa traumaatilises hilisajaloos. Need olid aastad, mil Hitleri võim oli absoluutne. 1938. aastal veebruaripöördega kindlustas Hitler oma ülemvõimu relvajõudude, riigi niisuguse institutsiooni üle, mis oleks veel suutnud teda kukutada. Tema võimutäiusel ei olnud enam seaduslikke piiranguid, ühtegi vähegi tähtsat otsust ei saadud vastu võtta ilma tema heakskiiduta, mitte ükski organisatsioon ei kujutanud talle hädaohtu.
Tagasilöök tabas sakslasi ka Aafrikas. Sakslased olid jõudnud kull Suessi kanali vahetusse lähedusse, kuid sellega olid nende jõud ammendatud. Kontroll Vahemere üle oli läinud liitlasvägede kätte, kes lasid põhja enamiku Sakslaste varustuskaravanitest. Novembris 1942 läksid Briti väed El-Alameini all pealetungile ning paiskasid Saksa väed tagasi. Samal ajal maabusid Marokos ja Alzeerias USA väed ja võtsid Saksa ja Itaalia väed piiramisrõngasse. Mais 1943 olid nad sunnitud alistuma ning lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud. 1942. aasta teine pool oli otsustav ka Vaikse ookeani sõjatandril. Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks. Sarnaselt sakslastele oli ka Jaapani kiire ja üllatuslik edu maha surutud ja nüüd oli juba liitlasvägedel suur ülekaal. Järkjärgult võeti tagasi vallutatud territooriumid ja hävitati
Surmaaeg ja koht: 11.09.1971 Moskva Rahvus: venelane Päritolu: sündinud kaevuri perekonnas Tegevusvaldkond: poliitika Eriala: poliitik Haridus: 2- 4 aastat üldharidust, Juzovka Töölisfakulteet lõpetamata, Moskva Tööstusakateemia lõpetamata Tähtsamad ametikohad: 1908- 1917 metallitööline, 1935- 1938 esialgu partei Moskva oblastikomitee, hiljem linnakomitee 1. sekretär, 1938- 1949 Ukraina KP KK 1. sekretär, 1944- 1947 Ukraina NSV MN esimees, aastast 1943 kindralleitnant, 1949- 1953 NLKP KK sekretär ja partei Moskva oblastikomitee 1. sekretär, 1953- 1964 NLKP KK 1. sekretär, 1958- 1964 NSVL MN esimees. Nikita Sergejevits Hrustsov 1953. aasta septembris sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aasta jooksul suutis ta võimult tõrjuda ka oma pealmised konkurendid. Hrustsov jätkas valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades
Eesti SS-diviis, kuid ka Saksa poliitika vastu oli tekkimas pahameel ning esialgne entusiasm taandus. Seejärel läks kord jällegi sundmobilisatsioonile ning lõpuks hakati sõjaväkke võtma ka kuni 16-aastaseid poisse. Punaarmee pealetungi kartuses tõusis vabatahtlikke arv jällegi, mobiliseeritud jagunesid piirkaitserügementidesse ja Eesti leegionisse. Soome armeesse mindi, sest ei soovitud ei kommunistide, ega sakslaste poolel sõdida. Peamine laine Soome läks 1943. aasta märtsis, Sakslaste poolt alustatud mobiliseerimise eest pääsemiseks. Umbes 2500 vabatahtlikku moodustas 200. Jalaväerügemendi, mida aitas luua põgenikega tegelev Eesti Büroo. Rügemendi ülem oli Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allohvitseride hulgas oli ka eestlasi. Neid soomepoisse kutsus Eesti Vabariigi Rahvuskomitee Soome kapituleerumisel kodumaale ning nad olid suureks abiks Eesti kaitsmisel.
septembris 1944 Punaarmee suurpealetungi käigus. Mis sai nendest meestest, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaaga ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid tahtsid võidelda iseseisva Eesti eest? Nemad otsisid muu võimaluse. Leiti võimalus ühineda Soome armeega või mindi metsa ja ühineti metsavendadega. Muidugi taheti tugevdada suhteid Soome ja kodumaa vahel. 1941 aastal moodustati Erna grupp, mis tegutses kodumaa pinnal koos metsavendadega. Suurem põgenemine Soome algas 1943.aastal märtsikuus, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. 1944. Aasta alguseks oli Soome jõudnud üle 4000 eestlase, sealhulgas naised ja lapsed. Paljud Soome läinud inimesed läksid pärast Soome ja Nõukogude vaherahu Rootsi ja jäid ka sinna. Üksikuid Soome jäänuid jälitati Nõukogude Liidu esindajate nõudmisel, mõned mehed anti pärast sõda Nõukogude Liidule välja. Nii natsionalistliku ja kommunistliku võimu eest põgenesid paljud poliitikud, avaliku elu tegelased
1. Koorikontsert 2. Glinka tähtsus vene muusikas 3. Kirjelda Musoski poolt rajatud uut ooperitüüpi 4. Üldiseloomusta võimsat rühma ja nimeta selle liikmed 5. Millistel asjaoludel Tsaikovski suri? Mis teose ta enne surma kirjutas? Sergei Rahmaninov (1873-1943) Helilooja, pianist ja dirigent. Oli aadlisoost, lõpetas Moskva konservatooriumi kõigil kolmel erialal. Eelkõige tuntud klaverimuusika heliloojana. Kirjutas virtuoosset klaverimuusikat, mis on võrreldav ungarlase F.Liszti klaverimuusikaga. Rahmaninovi helikeel jäi heakõlaliseks, sellepärast on teda kritiseeritud ka vanamoodseks. Kõige tähtsamaks väljendusvahendiks pidas ta meloodiat. Konservatooriumi lõputööna valminud sümfoonia kukkus esiettekandel läbi, sest dirigent Glazunov oli purjus. Rahmaninov sai sellest psühhotrauma, mida ravis 2 aastat terapeuti juures, et eneseusku taastada. See tal ka õnnestus. Kõige olulisemad teosed on tema 4 klaverikontserti....
Mobilisatsiooni asusid toetama ka eesti rahvuslikud ringkonnad, kuna kardeti Punaarmee naasmist. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga Eesti Leegioni täiendamiseks. Need mehed, kes ei soovinud võidelda Punaarmee või Suur- Saksamaa eest, ühinesid Soome armeega. 1941.a moodustati Soome sõjaväkke läinud meeste osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega Suvesõjas. Suurem põgenemine Soome Saksa mobilisatsioonis pääsemiseks toimus 1943.a. Soome armee koosseisus loodi jaanuaris 1944 rahvuslik väeosa, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Pärast Jätkusõja lõppu oli soomepoistel võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema, mida enamus ka tegi. Suhted Saksa okupatsioonivägede ja Soomest naasnud vabatahtlike vahel ei olnud usalduslikud ning saksa väejuhatus hajutas soomepoisid erinevate väljaõppelaagrite ja rinde vahel
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Eestlased sõdisid Venemaa, Saksamaa ning Soome relvajõududes. Kõige enam avaldasid muljet soomepoisid, kes näitasid, et on olemas ka kolmas võimalus, kuidas rääkida kaasa oma saatuse määramisel. Nad näitasid oma armastust kodumaa vastu ning tahtsid kangekaelselt saavutada selle iseseisvust. Sõidimine Venemaal ja Saksamaal ei toonud mingisugust kasu aitamaks muuta Eestit iseseisvaks. See tõi ainult kahju, nendega koheldi julmalt ja osad surid ka lahingutes või said haavata. Eesti oli Punaarmee võimu all sunniviisiliselt. Nad teadsid, et pole mõtet vastu hakata. Punaarmee oli julm ja kõigutamatu. 1941. a. moodustatud hävituspataljon võitles metsavendade vastu. Nad olid väga julmad, põletasid talusid ja tapsid inimesi ning kariloomi. Mitte keegi ei julgenud neile vastu hakata.Saksa regulaarväed tegid hävituspataljonid maatasa. Punaarmee 22. territoriaalne laskekorpus, kuhu kuulus 7000 e...
Elulugu · Veljo Tormis sündis 07.08.1930 Kuusalu kihelkonnas ja üles kasvas Vana- Vigalas. · Tema isa oli köster, kes juhatas kirikukoori ning organiseeris viiuldajana pillimängu. · Tormise kodus lauldi rahvalaule ja hinnati uudset rahvuslikku kooliloomingut- Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule- mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. · 1943. aastal hakkas ta Tallinna Konservatooriumis orelit õppima. · 1948. aastal pidi ta aga oma erialast loobuma, kuna konservatooriumis oreliklass suleti, sest see oli liiga palju seotud kirikuga. · Ta proovis ka koorijuhi ametit, aga see talle ei sobinud. · 1950. aastal hakkas ta õppima heliloomingut, esmalt Tallinna Konsernatooriumis , kus õpetas teda Villem Kapp ja järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis.
Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 18. november 1962) oli Taani füüsik, kes aitas avastada aatomistruktuuri ja kvantmehaanikat, mille eest pälvis 1922. aastal Nobeli füüsikapreemia. Ta oli samuti osaline füüsikute rühmas, kes töötasid Manhattani projekti kallal. Bohr abiellus Margrethe Nørlundiga aastal 1912, üks nende poegadest Aage Niels Bohr sai samuti oluliseks füüsikuks, kes nagu isagi pälvis Nobeli preemia. Niels Bohr õppis Kopenhaageni ülikoolis füüsikat, hiljem sai temast sama ülikooli professor. 1912. aastal kolis Inglismaale ja töötas koos kuulsa füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast tegelikult kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid, nagu planeedid tiirlevad kindlatel orbiitidel ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria). II maailmasõja ajal aitas Bohr leida juudi rahv...
Esimesteks vabatahtliteks olid metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväevõimude alluvuses oli nn idapataljonid, poliseivõimudel politseipataljonid. 1942. Aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SSleegionisse, kuid kuna SS oli omandanud halva maine, siis vabatahtlikke oli vähe. Kuna vabatahtlike värbamisel polnud soovitud tulemusi, siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1943. Aastal saadeti nö vabatahtlikena 19191925 aastal sündinud noormehed leegionisse. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas 31. Jaanuaril 1944 Eesti Omavalitsus välja üldmobilatsiooni, mis hõlmas kõiki aastail 19041923 sündinuid mehi. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügementidesse, osa aga kasutati leegioni täiendamiseks. Suur osa Saksa poolel sõdinud Eesti väeosadest hävis septembris Punaarmee suurpealetungi käigus.
EESTI RAHATÄHED KROONID JA SENDID Kristjan Raud (1865-1943) Eesti maalikunstnik, haridus- ja muuseumitegelane Vaade Tallinna ordulinnuse Toompea lossile 1 KROON JA 2 KROONI TURVAMÄRGID 1. Pangatähtede esiküljel paremal puhtal serval on Toompea lossi Pika Hermanni torni kujutisega vesimärk, mis on nähtav pangatähtede läbivalgustamisel. 2. Pangatähtede paberi pinnal ja paberi massis on mitmevärvilised turvakiukesed. 3. Pangatähti läbib turvaniit. 4. Pangatähtedel on musta värvi seitsmekohalised seerianumbrid. Karl Ernst von Baer (1792-1876) Eesti antropoloog, looduseuurija ja geograaf Vaade Tartu Ülikoolile (1632) Paul Keres (1916-1975) Eesti maletaja, rahvusvaheline suurmeister, silmapaistev maleteoreetik Vaade Narva Hermanni Ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele Jakob Hurt (1839-1907) Eesti folklorist, usu- ja keeleteadlane ning ühiskonnatege...
August Kitzberg TKJPG 12- AK Mariliis Kallion ELUKÄIK August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus 1855. aastal 1863 aastani perekonnanimeks Kits Koolihariduse sai venna juures Niitsaadu vallakoolis Armastas palju lugeda Kitzberg pidas mitut ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes ELUKÄIK Ta oli kaks korda abielus. Kirjanduslikku tegevust alustas 1870. aastail tõlketööga ja koduloolise raamatuga „Kodu-kurukesest” (1878). Pärast eesti kutselise teatri sündi keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning avaldas draamasid („Kauka jumal,” „Libahunt” jpm.) Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule Mõistab hukka sotsiaalset vägivalda. LOOMING Tema loominguline tegevus hõlmab ajaliselt pool sajand...
selles valdkonnas tegi juba Karl August Hermann. Esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetakse ajaloolis-romantilist ooperit „Vikerlased“, mis valmis aastal 1928, heliloojaks Evald Aav. Ooperi tegevus toimub 1178. aastal, mil saarlased ründasid rootslasi ja põletasid maha Sigtuna linnuse. Ent libreto keskmes on siiski pigem romantiline armastuskolmnurk. Esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks on Eduard Tubina „Kratt“, mis tuli „Vanemuises“ lavale 1943. aastal. Eesti Vabariigi loomine 1918. aastal andis uue tõuke eesti kultuurielu hoogustumisele. Esimest korda võis rahvuskultuur loota riiklikule toetusele. Eesti muusika arenes paarikümne aastaga väga kõrgele tasemele. Suureks abiks professionaalse muusika arengule oli esimeste muusikakõrgkoolide asutamine 1919. aastal - Tallinna Kõrgem Muusikakool (edaspidi konservatoorium ja täna Eesti Muusika ja Teatriakadeemia) ning Tartu Kõrgem Muusikakool.
kulutatud näiteks mõnes suhtlusvõrgustikus istudes, kui tegelikult sul siiski sõpru, kellega saaks väljas midagi koos ette võtta, ei ole? Järgmisel päeval kooli minnes, soovitasin sellel klassiõele paari raamatut, et ta avastaks enda jaoks lugemisenaudingu. Alustuseks pakkusin välja Arved Viirlaiu raamatu ,,Põhjatähe pojad". See on autobiograafiline romaan, mis ilmus 2009. aasta jaanuaris, Tartus. Viirlaid jutustab, kuidas ta ise ja tema koolivennad ning sõbrad sattusid 1943. aastal Soome sõjatandrile. Iga taoline lugemine tuletab meelde oma rahva ajalugu, inimeste otsustusi Teise maailmasõja käigus. Kaotusi ja kannatusi. See raamat on tegelikult pigem meeste raamat, ent soovitasin seda lugeda just oma klassiõel, et ta mõistaks, mida kunagi meie eakaaslased läbi elasid ja oskaks hinnata inimesi enda ümber. Aeg, mida kirjeldab Viirlaid, kestab 1944. aastani, mil allesjäänud noored eesti mehed tulevad Soomest koju tagasi ja katsetavad siin
mida ta hiljem juhtis. Bohrilt pärineb komplementaarsusprintsiip. Selle järgi võib objekte uurida nii, nagu neil oleks mitu teineteist välistavat omadust. Näiteks valgust võib uurida nii, nagu see koosneks osakestest, ja nii, nagu see oleks laine – omadused, mis pealtnäha tunduvad teineteist välistavat. 1926 pälvis Bohr Franklini medali. II maailmasõja ajal aitas Bohr leida juudi rahvusest teadlastele tööd, et päästa neid holokaustist. Tal endal õnnestus Taanist 1943. aasta sptembris Rootsija Suurbritannia kaudu USA-sse põgeneda. USA-s New Mexicos Los Alamoses hakkas ta töötama tuumapommi kallal Manhattani projektis, kuid selle pommi potentsiaalne hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele. 1957 pälvis Bohr esimesena auhinnaAatomid rahu eest (viimasena pälvis selle tema poeg Aage). 1954 aitas Bohr asutada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, mis on suunatud
Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta visuaalse meeldivuse ja köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1893 – 1895 : algperio...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas??? Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Mobiliseerimine oli ebaseaduslik, ehkki rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Pärast mõistmist leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku odeoloogia eest sõdima. Erandiks olid 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid. Hävituspataljonide ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said kurikuulsaks oma metsikustega. Üldjuhul koosnesid hävituspataljonid okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Punaarmee poole...
sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ronald Roosiorg K11B Iiri kohv Referaat 2011 1 Sisukord 2 Iiri kohv Iiri kohv on viskiga teravdatud ja vahukooremütsiga kaetud maailmakuulus kohvijook. Kõneldakse, et see jook sündis 1943. aastal Shannoni lennuväljal, kui restoranikokk tuli mõttele turgutada pikast lennukiootamisest väsinud reisijaid viskilisandiga kohvi. Iiri kohv maitseb suurepäraselt lõunasöögi lõpetuseks või külmal talvepäeval väljast tulles, iirlased ise kuuldavasti joovat seda varahommikul enne tööleminekut. Kuna see jook saab oma õige nüansi alles läbi jääkülma magusa vahukoore joomisel, ei serveerita joogi juurde kunagi joogikõrt. Irish Cream
Ühiskondlikud mõjud luuletajale ja tema loomingule Bernard Kangro ELU ● Sündis 1910. aastal Võrumaal Vana-Antslas talupoja perekonnas. ● 1929. aastal astus Tartu ülikooli filosoofia teaduskonda. ● Ta kujunes professor Gustav Suitsu lemmikõpilaseks. ● 1941-1943 oli Tartu Ülikooli õppejõud. ● 1944. a septembris põgenes Soome kaudu Rootsi. Kangro ei tundnud end pagulasena, sest ta läks ära vabatahtlikult. ● Rootsis töötas mitmetel ametikohtadel, kuni 1950. aastal asutas ajakirja “Tulimuld” ja hakkas selle toimetajaks. ● 1951. aastast sai temast Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuse direktor, kellena ta töötas surmani. ● Suri Lundis 1994. aastal. HUVITAVAD FAKTID ● Kangro on mitmeid kordi ise rõhutanud, et tõenäoliselt pole keegi kirjutanud rohkem kirju kui tema. 1990. aastal arvab ta neid kokku olevat üle 50 000. ● Ta on toonud kirjandusse sonettnovelli mõiste. Need on proo...
korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Et Itaaliast siiski võimast 1 suurriiki teha, tuli Mussolinil pöörata pilk kaugemale, mis tähendas agressiivset välispoliitikat. 1935. aastal vallutasid Itaalia väed Etioopia, 1936. aastal sõlmiti sõjalis-poliitiline liit natsi-Saksamaaga. Teise maailmasõja aegsed katsed naaberriike vallutada lõppesid ebaõnnestumisega. Mussolini kukutati 1943. aastal, mõnda aega suutis ta võimul olla veel Põhja- Itaalias sakslaste kontrolli all oleval alal marionetina. 1945 said Mussolini kätte kohalikud partisanid, kes ta hukkasid. Mussolini ja tema kaaslased hukati Itaalia partisanide poolt väga julmalt 1945. aastal. Ajalugu on näidanud, et isik, kes haarab riigi üle vägivaldselt kontrolli tavaliselt saab lõpuks ise surma. Mu arvates oleks pidanud teised riigid takistama Mussolini võimuletulekut, kuna seal ei olnud midagi head oodata
1944 aastal kuulutati välja üldmobilisatsioon Saksa armeesse, kuna Punaarmee oli juba mitmes kohas üle Narva jõe tulnud. Erinevalt varasematest väkkekutsetest asusid Eesti rahvuslikud ringkonnad nüüd mobilisatsiooni toetama: Loodeti, et eestlastest koosnevate vägede toel avaneb võimalus iseseisvuse taastamiseks. Samuti sooviti end Nõukogude Liidu okupatsiooni eest kaitsta. Punaarmeega võitlemiseks moodustati Eesti SS- leegion, mis oli Saksa väeosa 1942. aasta augustist 1943. aasta maini. IV valik Väga paljud Eesti mehed põgenesid Saksa mobilisatsiooni eest Soome, kus astuti Soome armeesse. Eestlastest loodi Soome armees omaette väeosa. Kokku teenis Soome vägedes ligi 3400 eestlast. 1944. aasta 2. augustil otsustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee rügemendi Eestisse kutsuda. Osa eestlastest, kokku 1800 meest, tuligi 1944. aasta augustis kodumaale tagasi. Eestis killustasid sakslased rügemendi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
