Vabalt, ühtlaste ja sujuvate pintslitõmmetega, sulavas värvigammas, mida kaunistavad erksad valged, kollased ja kahkjasinised laigud, on kunstnikul õnnestunud säilitada lahkuva talve meeleolu raagus puudega pargis ("Pajud" 1937). Teosed Natüürmordid · Natüürmort. Õli, lõuend. 1965 · Naüürmort sirelitega. Õli, lõuend. 1946. Maastiku- ja linnavaated · Aias. Õli, lõuend. 1938 · Pajud. Õli, lõuend. 1937 · Kanepi maastik. Õli, lõuend. 1942 66,8 x 92 signeeritud · Allee. Õli, lõuend. 1938 Portreed · Autoportree. Õli, lõuend. 60 x 50 cm · Jaan Vahtra portree. Õli, lõuend. 1936 · K. Siim-Juse portree. Õli, lõuend. 1934 · Lille Tohveri portree. Õli, lõuend. 1935 · Helilooja Eduard Tubina portree. Õli, lõuend. 1941 100 x 81. Signatuuriga.
Millega võeti endale kohustus üksteist Igati toetada. Atlandi harta: 1941a. 14. aug Kirjutasid Roosvelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. KONVERENTSID: Teheran 28.nov-1.dets. 1943a. Potsdam 17. juuli-2.aug. 1945a. Jalta 4-11veebr. 1945a. LAHINGUD: Lahing Kurski all 1943a. Juuli-August. Stalingradi lahing 17. juuli 1942a. 2. veebr. 1943a. Midway mere lahing 3-7 juuni 1942 Moskva lahing 1941a. 1941a. MÕISTED: Komiterni-vastane pakt lood 1936a. nov. Sm ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi ette võitlust komiterni vastu. Molotovi-Ribbentropi pakt- Mitte kallalae tungi lepin, millele kirjutati alla 1939a. 23.aug. Moskvaks. Sm ja NSV Liidu vaheline.(vt. ülesse) MRP salajane lisaprotokoll- protokoll, milles piiritleti Nõukogude liidu ja Sm huvi piirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas. Holokaust- juutide hävitamine
,,Der Untergang" on pingeline sõjadraama, mis punub osavalt võrgu 1945. aasta mai Berliini sündmustest, millest osa on tõelised ja mõned välja mõeldud. Sündmustik jahmatab vaatajat reetmiste ja hetke ajel langetatud otsustega, mis muutsid maailma igaveseks. Loo keskmes on Adolf Hitler (Bruno Ganz) ning suure osa filmist haaravadki tema punkris toimuvad tulemised ja minemised, kaadrid kurjategijatest ja kangelastest. Filmi tegevus algab 1942. aastal Berliinis, kui Hitler kutsus oma punkrisse viis naist, kelle hulgast Traudl Humpsi (Alexandra Maria Lara) valib ta enda sekretäriks. Filmi põhitegevus on suunatud 2. Maailmasõja lõpuaastaile ning tegevuse kohaks on Berliini tänavad ja Hitleri punker. Hitler on oma punkrisse koondanud kõik oma sõjalise lähikonna eesotsas Himmleri ja Jodliga. Hitleri kõrval on ka tema truu elukaaslane Eva Braun (tolle aja
USA 20. sajandil 1900-1910 President Theodore Roosevelt (1901-1909) 1902-1908 Reformiliikumine 1908 Ford T 1911-1920 Presidendid: William H. Taft (1909-1913) Woodrow Wilson (1913-1921) 1914 esimene konveier(Henry Fordi tehases) avatakse Panama kanal 1917 6. aprill - USA astus I maailmasõtta 1918 18. jaanuar - ,,Wilsoni 14 punkti" 11. november -Compiegne'i vaherahu, I maailmasõja lõpp võitsid Antandi riigid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 1920 keeluseadus(alkoholide valmistamine, müük, sisse- ja väljavedu) 1921-1930 Presidendid: Warren G. Harding (1921-1923) Calvin Coolidge (1923-1929) 1920ndad Maffia(Al Capone) Vabaturg Tummfilmid(Charlie Chaplin) Areng majapidamistarvetes(külmkapp, pesumasin) Vabatants Jazz-muusika 1921 alustati regulaarsete ringh...
Elukäik Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt(1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal ja 1934. a. kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega di...
Suurbritannia, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia valmistusid sõjaks 1936. aasta oktoobris kirjutati alla Berliini Rooma teljele 29.09.1938. kirjutati alla Müncheni kokkulepe 1940.aasta sügisel lõid Itaalia ja Jaapan Saksamaaga kolmikpakti. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus hakati tegema juutide hävitustööd .Seda nimetati holokaustiks. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahingus 1942.aasta lõpus ja 1943.aasta alguses. 1945 toimus Jaltas konverents, kus kooskõlastati Saksamaa purustamine. 30.aprillil 1945. aastal sooritas Hitler enesetapu. Sebastian Haffer osutas raamatus "Märkused Hitleri kohta" ("Anmerkungen zu Hitler") Adolf Hitler oli taimetoitlane. Ta ei joonud ega suitsetanud. Kartis kõrgust. Vanemas eas jäi kaugnägelikuks. Lemmikhelilooja oli Richard Wagner http://en.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler http://www.spartacus
Pärast õpinguid mitmes New Yorgi avalikus koolis pandi noor Salinger Valley Forge'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936. aastal. 1937. aastal õppis ta mõnda aega New Yorgi ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis Euroopas ning tudeeris Viinis impordiäriga seonduvat. 1938. aastal pöördus Salinger Saksa vägede invasiooni tõttu tagasi Ameerikasse. Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluure korpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 1946-1951 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker
Lasnamäe Üldgümnaasium KARL PÄRSIMÄGI Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Karl Pärsimägi sündis 11. mail 1902 Võrumaal, Oe külas, Sika talus ning suri 27. juuli 1942 Poolas, Owicimis. Ta oli Eesti maalikunstnik. Pärit talupoja perekonnast. Tegevusaladek olid maal ja joonistamine. Pärsimägi õppis algul tõenöoliselt Antsla (Kraavi) õigeusu koolis, 1914-1917 Petrogradis eesti Jaani koguduse kirikukoolis, 1917-1918 Tartusse evakueeritud Riia reaalkoolis ja 1918-1922 Tartu reaalkoolis. Kunstiõpinguid alustas Konrad Mäe ateljees ning jätkas "Pallase" kunstikoolis 1919-1926 K.Mäe ning aastast
Teheran 1943 talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt 1936 hispaania kodusõjas toetas saksamaa francot ni varustuse kui sõduritega
Villem Grünthal-Ridala Sündis 30. mai 1885. aastal Kuivastus, kõrtsmiku Perekonnas. Eesti luuletaja, tõlkija ning keele-ja folklooriuurija. Elu Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis. Õpinguid jätkas Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare Gümnaasiumis. 1905. aastal astus Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910-1919) 1923. asus tööle Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema tuntumad luuletused on ,,Kevade tunne" ja ,,Talvine õhtu".
Sõja mõju tänase Eesti kultuurilisele tähtsusele Sõda on sõda. Selle mõjud ja tagajärjed on ju alati negatiivsed. Teise maailmasõja jõudmisel Nõukogude Liidu territooriumile lahkusid ka mitmed kunstnikud ja kultuuritegelased, kes vabatahtlikult, kes sunniviisiliselt Eestist. 1942. aastal hakati Eesti kultuuritegelasi koondama turvalisse tagalasse Jaroslavli, kus loodi ametlikult Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid. Viimasel ajal pole olnud kombes neist rääkida, põhjuseks ilmselt ideoloogiline taust, mis Nõukogude ajal nende ümber tehti. Tõsiasi on siiski see, et kunstirahva koondamine sõja ajal Jaroslavli päästis Eestile väga andekaid inimesi, nimetagem siin mõningad: Paul Pinna, Ants Lauter, Kaarel Ird, Aadu Hint, Raimond Valgre, Jüri Järvet. Seal olid lapsena ka Eri Klas ja Enn Põldroos. Just seal sündis eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja, laulutaat Gustav Ernesaksa juhtimisel meie koorimuusika nurgakivi Riiklik Akadeemi...
Stephen William Hawking Faktid elust · Sündinud 8. jaanuaril 1942 · Ta on kuulus inglise teoreetiline füüsik · Professor Hawkingsil on 12 aukonsuli kraadi · On avaldanud kolm väga populaarset raamatut: "A Brief History of Time", " Black Holes" ja "The Universumi in a Nutshell" Valdkonnad · Üldrelatiivsusteooria · Kvantgravitatsioon · Hawkingi uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasi
Kordamiseks Teema: Teine maailmasõda 1. Kronoloogia: Millal ? * sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping ning salajane lisaprotokoll 28. sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused.
. 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV liit molotovi-Ribbentropi paktija 1.septembril kuulutas Saksamaa Poolale sõja, selle tagajärjel puhkes Teine maailmasõda. Sõja ajal muutus ilmeksimatusele pretendeeriva Hitleri poliitika veelgi äärmuslikumaks: koonduslaagrites hukati massiliselt juute ja teisi rassiliselt väärtusetuks peetud inimesi (holokaust). 1941.a detsembris , kui Saksamaa oli Moskva lahingus lüüa saanud, võttis Hitler endale sõjaväe ülemjuhataja koha. 1942.a kuulutas ta end ka ülimaks kohtuhärraks. Hitlerile korraldati mitu atentaati, neist tuntuim on nn juulivandenõu (22.07.1944). 30.04.1945 tegi Hitler Berliinis enesetapu. Hitleri elukaaslane Eva Braun Hitler mürgitas ennast tsüaniidampulliga. Adolf Hitler aga lasi endale kuuli pähe. Kasutatud allikad: 1. Eesti TEA entsüklopeedia 8.köide lk. 229 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler 3. https://www.google.ee/search? q=hitler&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjzkp
4. Puškini „Jevgeni Onegini“ eeskujul 1931 „Lugu valgest varesest“ ja proosapoeem "Viletsuse komöödia" 5. "Kõmpa"- toetub tema lapsepõlvemälestustele. • HILISEM LOOMING – Esikohal luule, mõjutatud tõlketööst, toeses läbivaks tegelaseks „must vari“ (tähistab nälga, murelikkust, surma) 1. 1936 luulekogu „Tolm ja tuli“, jõudis ka koguteosse „Arbujad“ 2. 1943 luulekogu käsikiri „Elupuu“ - väljaandmine venis sõjaolude tõttu. 3. 1942 poeem „Leib“ - ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. 4. Lapsepõlvest inpireeritult - „Tulipunane vihmavari“, „Lähen müüjaks“ 5. Sõjajärgsetel aastatel ei olnud loominguliselt viljakas. (Heiti Talviku arreteerimine ja saatimine Siberi vangilaagrisse, kus hiljem suri). Neil aastail tegutses Alver peamiselt tõlkijana. 6. Luuletajan elustus 1966 valikkoguga „Tähetund“ 7. 1971 „Eluhelbed“ 8
julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri, mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevates põhimõtetest. Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. jaanuaril 1942 26 riiki (nende hulgas Nõukogude Liit, Hiina, Austraalia, India, Kanada ja Norra), allkirjastades Washingtonis Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni (United Nations Declaration), mis oli ka väljendi Ühinenud Rahvad esmakordne kasutamine. Uue organisatsiooni loomine pandi selgesõnaliselt paika 1943. a oktoobris Moskvas, kui USA ja Suurbritannia koos Hiina ja Nõukogude Liiduga allkirjastasid Üldise Julgeoleku Deklaratsiooni.
INFOOTSING 2b 1.SAAGA Riigiasutused 1.1Leida Omakaitse Tartumaa Maleva poolt väljastatud telefonogramm nr. 150 14. Juulist 1942. Anda lühike sisukirjeldus. Tartust põgenes sõjavang ,,Petr Postolnik" ja ta tappis enne põgenemist taluperemehe ning on antud vangi kirjeldus 1.2 Leida ühe (vaba valik) Harjumaa kooli kohta 1880. Aastast materjale.(vt rahvakoolide olukorra statistilist ankeeti). Koiba 1.3 Anda lühiülevaade kooli nimi , asukoht, õpilasi, vanus , õppetöö keel jms Koiba,Harjumaal,Kageri kihelkonnas asuv kihelkonna kool,koolis õppis 39 poega ja 20 tütart.Õppiti eesti keeles. 2.Tallinna Linnaarhiivi kaardikogu: vt kompleksotsing 2.1 Leida viimsi mõisa maadest maaseadusega eraldatud Linde nr A89 maatüki plaan 2.2Millised tähtsamaid andmeid sisaldab antud plaan ? Piiriandmeid,piiri koordinaate,Eksplikatsiooni,1931 aasta kaart,kaart on mõõdus 1:2000. 2.3 Leida kaardikogust Tallinna 1919.a. trammi-ja raudtee kohta kirjeid: 2.3....
Uku Masing sündis Harjumaal 11.Augustil sünninimega Hugo Albert Masing. Lõpetas 1930 aastal Tartu Ülikooli. Oli teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Tema tähtsaim luulekogu ,,Neemed vihmade lahte" 1935 sisaldab suures osas pöördumisi jumala poole, näeb inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust, mis tähendab eraldatust jumalast ja kõiksusest. Tema luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Heitlust maailma tontliku poolega kajastavad ,,Selle laul, kes läheb sõtta tontide vastu" ning tema üks tuntumaid luuletusi ,,Tontide eest taganejate sõdurite laul", tema sõdurid ei ole löömamehed vaid oma viimset kantsi usku ja vaimset sõltumatust kaitsvad loovinimesed. August Sang sündis Pärnus 27.juulil 1914, 1934-1942 õppis Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas. Tema tähtsaimad teosed on ,,Üks noormees otsib õnne" 1936 ning "Müürid" 1939. Viimane on mõneti sarnane Paul Viidingu Traataedadega, sisaldab ahis...
Ronald Wilson Reagan Pere Isa John Edward Reagan oli müügimees ja jutuvestja Iiri juurtega katolikust perest. Ema Nelle Wilson oli soti-inglise päritoluga perekonnast. Vend Neil Reagan. Elasid erinevates Illinois' väikelinnades. Sissejuhatus Tegeles näitlemisega. California 33. kuberner. Ameerika Ühendriikide 40-nes president. Temaa majanduskava kutsuti reaganoomikaks. Lapsepõlv Sündis Tampicos 6. veebruaril 1911. Huvitus loodusest,kirjandusest,spordist. Lõpetas Dixoni keskkooli 1928 aastal. Kogus kuulsust vetelpäästjana. Ta päästis 1926.1933. aasta suvedel 77 inimest. Raadio ja filmid Lõpetas Eureka kolledzi 1932. Leidis Iowa raadiojaamas kommentaatori töö. Tänu oma heale häälele, sai tasuvama töö Chicago Cubsi mängude kommenteerijana. Sõlmis 7-aastase lepingu Warner Bros Stuudiog...
Artur Alliksaar on sündinud 15.aprillil 1923.aastal. Ta õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbra Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Talle said osaks tolleaegsete võimu poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Alliksaar suri 1966.aastal vähki.
Käis karjalaste koolis Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellasepana Võttis osa Vabadussõjast 1923, Tartu Ülikool, kirjandus ja rahvaluule Ülikool jäi lõpetamata 1934, töötas Tartu teatrikoolis 1938, Eesti Draamateater, dramaturg 1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus haigestus Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste nõukogude võimu pooldaja vanglasse, kust vabanes 1942. 1945, suri ülekuulamisel Looming luule Sütiste on eeskätt linnapoeet, ta luule on realistlik. 1920. aastatel luulesse tulnud Juhan Sütiste realistlikus luules etendab olulist osa autobiograafiline aine. Esikkogu „Rahutus“(1928) on omamoodi värsipäevik või memuaar. Lühipoeem „Avang“ esitab meenutusi lapsepõlvest ja noorusest.
Kunst sajandivahetusel Postimpressionism II, sümbolism Georges Seurat (1859-1891) Huvi värviõpetuse teooriate vastu, eriti M.-E. Chevreul`kirjutised (kõrvuti asetsevad värvused segunevad vaataja jaoks lõuendil paremini kui paletil jms.) Lihtsustamistaotlus Alates 1883. puäntillism (ka neoimpressionism, divisjonism) Seurat pälvis ka mitmete kriitikute toetuse Georges Seurat, "Pühapäev Grande Jatte`i saarel" (1884-86) Georges Seurat, "Tsirkus" (1891) Paul Signac, "Sadam Saint-Tropez`s" (1899) Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas Usk inimmõistuse kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil Vastureaktsioon positivismile, materialismile filosoofias, progressiusule Irratsionalism, mäss mõistuse võimu vastu Sümbolism Olulised Schopenhaueri, Kierkegaardi ...
Ta oli rahvuselt koosa. Mandela oli oma peres esimene koolis käija. Seitsme aastaselt läks ta Misjonikooli, kus õpetas valge misjonär. Kuna valgetel oli Aafrika nimesid raske hääldada, siis pani õpetaja talle Rolihlahla asemele nimeks Nelson Madela. Tema isa suri, kui ta oli üheksa aastane. Arvan, et haridusel oli tema elus tähtis roll, sest hea poliitik vähese haridusega on harv nähtus. Suurimasse Lõuna-Aafrika linna, Johannesburgi, elama asudes puutus ta kokku rassismiga. 1942. aastal soovis ta parandada tumedanahaliste elujärge ning ta astus neegrite diskrimineerimise vastu võitlevasse Aafrika Rahvuskongressi. Oma sõpradega moodustas ta ANC Noorte Liiga. 1948. aastal tulid võimule eriti rassistlikud apartheid ning Nelson pühendas end nende vastu võitlemisele. 1952 pandi tema tegevusele punkt, tuhanded vabatahtlikud arreteeriti, kaasaarvatud Nelson. Talle pandi mitmed keelud ja piirangud. Ta ei tohtinud osa võtta
Natslik Saksamaa 1933-1945 Natside võimuletulek 1919-1933 Weimari vabariik üldine rahulolematus - rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht ...
Teine maailmasõda (1.sept 1939-2.sept 1945) Algus 1) Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale 2) Kaks päeva hiljem kuulutasid nii SB kui Prantsusmaa sõja (Poola vallutamist ei suudetud ära hoida, nende eesmärk oli pigem purustada Saksamaa) 3) Poolale tungis kallale ka Punaarmee 4) NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping 5) NSV Liit alustas sõda Soome vastu Kummaline sõda (1939-1940)-ühel pool oli Saksamaa ja teisel pool SB ja Prantsusmaa. Otsest sõjategevust ei toimunud, mõlemad istusid oma kaevikutes ning vahepeal toimus väike tulevahetus. Surma said vähesed aga selline olukord mõjus raskelt närvidele. Sõjas alistati lõplikult Norra. Talvesõda (30.nov 1939-13.märts 1940), pooled:Soome ja NSV Liit, Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa alasid Välksõda- sakslased ründasid Hollandit ja Belgiat ning seejärel lootes vallutada Prantsusmaa ja Ingl...
järgult mindi üle ka sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad, kes tegid kaasa lahingutel Eesti pinnal. Moodustati ka mitmeid pataljone, näiteks idapataljon (kasutati julgestusteenistusteks) ja politseipataljon ( rakendati osaliselt vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel ). Alguses ei lubanud sakslased luua pataljonist suuremaid väeosi, kuid kui rindeolukord halvenes, siis paratamatult muutus ka suhtumine. 1942. aastal hakati värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, kuid sellega oli nautke hiljaks jäädud. Eestlased olid juba taibanud Suur- Saksamaa halba mainet. Seega võeti kasutusele Saksamaa poolt osaline sundmobolisatsioon, kuid mida lähemale jõudis Punaarmee, seda suurem hirm tabas Sakslasi. Seega kuulutas Eesti Omavalitsus 31. jaanuaril 1944. aastal välja üldmobolisatsiooni, mis hõlmas kõiki 21-40 aastaseid mehi.
Lapsepõlv ja kasvamine Paul Pinna sündis 1884ndal aastal Tallinnas ning suri 1949ndal aastal samuti Tallinnas. Pinna sündis kehvades oludes ja ümbruses. Tema kodumaja raekoja plats 4 on säilinud tänaseni. Paul oli oma ema kaheksas laps, peale teda oli veel kaks. Isale oli ta aga kolmeteistkümnes, isal oli esimesest abielust viis last. Pinna isa suri 71- aastaselt, kui Pinna ise oli alles 9-aastane. Tema üheksa venda-õde kõik surid ning ta jäi emaga kahekesi. Õdede-vendade surma põhjuseks oli tiisikus ning ka Pauli kopsud olid juba sellises seisukorras, et ta alatasa verd köhis. Õnneks tuli appi üks võõrasõde ja võttis ta järgnevateks aastateks suuremaks enda juurde Peterburi lähistel olevasse suvilasse ning võimaldas talle ka koolihariduse, saates ta talviti tagasi ema juurde Tallinna kooli õppima. Pinna õppis kaks aastat ettevalmistusklassis, edasi läks Skoobe kooli, sealt edasi linnakooli, kus ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat Le Corbusier Sirje Karasevich 203 SKA Tallinn 2010 Le Corbusier Charles-Édouard Jeanneret-Gris, kes otsustas olla tuntud kui Le Corbusier (6. oktoober 1887 - 27. august 1965) oli Sveitsi-Prantsuse arhitekt, disainer, urbanist, kirjanik ja ka kunstnik, kes on kuulus. Ta sündis Sveitsis ja sai Prantsuse kodanik, tema 30s. Ta oli teerajaja uuringutes kaasaegsee kõrge projekteerimisega ja oli pühendanud paremate elutingimuste elanikutele ülerahvastatud linnades. Tema karjäär kestis viis aastakümmet, tema ehitatud hoo...
Neli päeva praktiliselt ilma vee ja toiduta olnud mehed pääsesid napilt surmast. Vaatamata saadud vigastustele astus Saint-Exupéry 1939. aastal luurelendurina sõjaväkke. Samal aastal avaldatud raamatus ,,Inimeste maa" (,,Terre des hommes," e. k. 1958, 1966, 2003) räägib ta lüüriliselt omaenda lennukogemustest ning kasutab lennukit inimeste solidaarsuse ja koostöö võrdkujuna. ,,Lahingulendur" (,,Pilote de Guerre," 1942, e. k. 1966) on autobiograafiline meenutus hädaohtlikust luureülesandest 1940. aastal. Pärast Prantsusmaa kapituleerumist põgenes Saint-Exupéry USAsse. Ameerikas kirjutas ta poliitilise romaani ,,Kiri pantvangile" (,,Lettre à un otage," 1943), mis kujutas endast palvet prantslastele kõigest hoolimata siiski ühtseks rahvaks jääda. Samal aastal ilmus tema täiskasvanutele mõeldud justkui-lasteraamat ,,Väike prints" (,,Le Petit Prince," e. k.
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
Toimis natside rassiteooria, mis nõudis ennekõike juutide hävitamist. Hinnaguliselt hukati Eestis umbes 10000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlasi. Suurima rühma hukkunutest moodustasid sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälga, haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. Sakslaste korraldusel hakati formeerima uusi vabatahtlikest koosnevaid väeosi- ida- ja politseipataljone. Augustis 1942 kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine. Kuna vabatahtlike värbamine ähvardas läbi kukkuda, hakati noormehi sundvärbama, mille tulemusel kasvas leegionäride arv 1944.a alguseks 11 000 meheni, kellest moodustati 20. Eesti SS-diviis. Sundmobilisatsioonide käigus põgeneti enamasti Soome. Soome armeega liitunud eestlaste- soomepoiste-vaimseks juhiks sai Karl Talpak. 1941. a suvel võitles Venemaa pinnal sakslaste vastu 22. territoriaalne laskurkorpus
Valgu sünteesi geneetiline kontroll 1942: George Beadle ja Edward Tatum Uurisid hallitusseenel, mis on haploidne kas geenid määravad valku. Üks geen üks ensüümOne GeneOne Enzyme Hypothesis Iga geen kontrollib ühe ensüümi aktiivsust Hiljuti: üks geen üks polüpeptiid Praegu: "üks geen palju geeni produkte 1958: George Beadle (Cal. Tech); Edward Tatum (Rockefeller Instituut) Neurospora crassa elutsükkel: 1. Neurospora paljuneb mittesugulisel teel koniidiumite abil (spoorid) 2. Neurospora on haploidne, seega iga mutatsioon avaldub (vastandina diploidne) 3. Lühike elutsükkel, kasvab lihtsal söötmel (N, C, biotin). · Sünteesib praktiliselt kõik eluks vajaliku nendest lihtsatest ühenditest 4. Levib vegetatiivselt mütseeli teel ja spooridega 5. Kuid on ka seksuaalne tsükkel paaritumistüüpide vahel (A ja a) vahel, kus toimub gameedi moodustumin...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Mõisted 1) Lepituspoliitika Suuremate riikide vaheline poliitika, kus proovitakse anda vastaste tingimustele järele ja seeläbi probleeme vältida. 2) Anschluss Austria ühendamine Saksamaaga. 3) Müncheni kokkulepe (sobing) Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Tsehhoslovakkia vaheline kokkulepe, mis andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi p...
12.2015) http://www.britannica.com/biography/Joseph-Stalin (16.12.2015) http://www.history.com/topics/joseph-stalin (16.12.2015) 10 Jossif Stalin 1894. aastal. [Foto]. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d3/Stalin_1894_Colour.jpg (17.12.2015) Jossif Stalin ja Vladimir Lenin 1919. aastal. [Foto]. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/08/Vladimir_Lenin_and_Joseph_Stalin, _1919.jpg (17.12.2015) II maailmasõda 1942. aastal. [Foto]. http://www.hot.ee/lvpfoorum/soome_2.jpg (17.12.2015) Jossif Stalin 1947. aastal. [Foto]. http://www.familysecuritymatters.org/imgLib/20141204_josefstalin.jpg (17.12.2015) Jossif Stalini matused 1953. aastal. [Foto]. http://i.dailymail.co.uk/i/pix/2012/07/18/article-0-005693B700000258-78_634x402.jpg (17.12.2015) Jossif Stalini haud 2011. aastal. [Foto]. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/3/38/Stalin_Grave.jpg/1280px- Stalin_Grave.jpg (17.12.2015) https://et
linnapeadele, maa- ja vallavanematele. Saaremaa maavanem Hendrik Otstavel ja Kuressaare linnapea Johannes Perens olid esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal arreteeritud ja Venemaale viidud. Maavanema võimaliku kandidaadina olnuks sobiv varasem Saaremaa maanõunik Arnold Paas, kes oli selle aasta üle elanud. Kuid Paas oli sügisel õnnetuses viga saanud. Uue maavanemana asus esmalt tegevusse varasem Kuressare jaoskonna loomaarst Aleksander Koov (Amtsblatt, 1942, 1, 4). Kuressaare linnapeana määrati ametisse varasem linnanõunik Vladimir Kallas, Oskar Sepp kandis esialgu abilinnapea kohuseid. 18. veebruaril 1942 vabastati Koov Eestimaa kindralkomissari poolt isikliku taotluse alusel ametist ning ametisse nimetati paranenud maanõunik Arnold Paas (Amtsblatt, 1942, 4, 64). 5. detsembril 1941 anti Eesti territoorium üle Saksa tsiviilvalitsuse kontrolli alla ning ametisse asusid Saksa tsiviilametnikud
Sündmused: Maanõukogu (Maapäev)- oli Eesti omavalitsusorgan aastatel 19171919.12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlust...
salvestada arvutisse. 2. Mis oli esimese EA nimi? Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). 3. Palju kaalus ja kui suure pindala (ruutmeetrites) võttis enda alla esimene EA ? See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t. 4. Esimene arvuti, mis kasutas programmi (nimi ja valmistamise aasta) ? ABC, 1942 Teise generatsiooni arvutid 1. Mis aastal valmis esimene teise generatsiooni arvuti ? Aastal 1947 leiutasid Belli laboratooriumid tarnsistori. Selle leiutise avastamine oli alguseks teise generatsiooni arvutitele. 2. Mida kasutatakse elektronlampide asemel ? Kasutades transistoreid elektronlampide asemel aitas tootjatel toota plaju töökindlamaid ja odavamaid arvuteid. 3. Mida kasutatakse andmekandjana ? Kui arvuti sisendisse läbi perfokaardi andmeid
Referaat The Beatles Kaisa Komp 8b. Klass VinniPajusti Gümnaasium 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 3 THE BEATLES 4 BÄNDILIIKMED 56 KASUTATUD KIRJANDUS 7 Sissejuhatus The Beatles oli Liverpoolist Suurbritanniast pärit rock ja popansambel. The Beatlesi mõju pop...
Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940 1918.a. alguses oli loodud Tartus ühing "Pallas" edendama esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas, kes hiljem ka "Siuru" liikmena aitas kaasa kunstilist kvaliteeti esmatähtsaks pidava haritlaskonna konsolideerumisele. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning rajas 1913.a. lõpul samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919 1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. 1924.a. sai "Pallas" riiklikult tunnustatud kõrgkooliks. Tartu ja kogu Eesti kunstielus oli tähtsaks sündmuseks kunstiajaloo õppetooli avamine Tartu ülikoolis. Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kaht etappi: 1920.aastad ja 1930.aastad. Nagu mujal Euroopas, nii n...
Prantsusmaal oli juba Saksa-sõbralik valitsus. Ainsaks Saksamaa vastu võitlevaks riigiks jäi mõneks ajaks Suurbritannia Nsv Liit ründas Soomet(Talvesõda)ja laiendas oma valdusi Baltimaade ja Rumeenia arvel.1941.aasta suvel tungisid Saksa väed NSV Liit ning USA moodustasid Hitleri vastase Koalitsiooni,Sõjalise koostöö arendamiseks sõlmisid need riigid mitmeid kokkuleppeid(Atlandi harta,Washingtoni deklaratsioon jt)Alates 1942.aastast hakkas sõjaõnn pöörduma Hitleri vastase koalitsiooni kasuks.Saksa,Itaalia ning Jaapani vöed said lüüa mitmes tähtsas lahingus.Sm katsed alustada1943.a uut pealetungi Vnemaal Kurski all jooksid liiva ning algas Sm vägede taganemine kõigil rinnetel1944.a maabusid lääne liitlase väed Prantsusmaal ja Normanidas- avati teine rinne.Sm ja tema liitlaste lüüasaamine muutus paratamatuks.1945.aasta mais purustati SM ning septembris Jaapan.Teine MS oli lõppenud.
kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers", kuid mängiti vaid kaks nädalat. Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria" ning 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Raimond Valgre mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle muusikaga tegeleda - mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks laiguks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk neiule saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist
Charlie Chaplin Sir Charles Spencer ,,Charlie" Chaplin (16 aprill 1889 25 detsember 1977) oli inglise koomik ning ta oli ka suurepärane rezisöör. Tal oli neli naist, Mildred Harris (1918 1921), Lita Grey (1924 1927), Paulette Goddard (1936 1942) ja Oona O'Neil (1943 1977) ning 11 last 3 naisega. Chaplinist sai väga tuntud näitleja ja rezisöör, helilooja ning ka muusik. Ta tegutses Hollywoodi algusaegadel. Chaplin näitles, koostas süzeesi, produtseeris ning lõpuks oli ta üks kõige mõjuvõimsamaid persoone tummfilmi ajastul. Chaplin oli suuresti mõjutatud oma eelkäijast, prantslasest Max Linderist, kes oli ka tummfilminäitleja ning kellele Chaplin pühendas ühe oma filmidest. Ta tegutses filmimaailmas üle 75 aasta oma 88 aasta pikkusest elust. Chaplin asutas koos Mary Pickfordi, Douglas Fairbanksi ning D.W. Griffithiga asutuse Ühinenud Artistid 1919 aastal. 1999 aastal nimetati C...
Richard Strauss(1864-1949) Richard Strauss oli saksa helilooja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Ta sündis Lõuna- Saksamaal Münchenis tuntud metsasarvemängija perekonnas. Tema isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Richardi ema oli Josephine kes pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hilj...
Evald Okas (s. 1915) on osalenud eesti kunstiajaloos enam kui 60 aastat. Omandanud erialahariduse Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, viisid sõjaaastad ta 1942 Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Kodumaale naasnud, tõestas Evald Okas end järgnevatel aastakämnetel eesti kontekstis erandlikult temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna, kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Võib öelda, et Evald Okas oli Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle
2008 . [28] 4 1 1.1 ( ) 1920 . , , , . , , . , ; . . . . [20] , . . - , . . - . .. . 1938 . , , , . , , , . 1938 , (), . [3] 5 1.2 , . , . 1 . , : 30 , , . , , . - , , 1942 , . : «, , ». 1943 ; , .., 1946 « .»[4] . 1- , ; . « . » (19541959) : ... , , . , , , . ! [7] , « ». 6 26 1943 1- . : « , , , . ». [24] , , . . 1945 . . . , . . . . , . . . , - . 15 1946 : « : ,
mis sai alguse 1941 ja lõppes alles 1944. Kuna evakueerimine oli halvasti korraldatud, jäi enamik linnarahvast linna ja Nõukogude liit varustas neid ainult Laadoga järve kaudu. See, mida neile transporditi ei olnud kaugeltki piisav, ja üle miljoni inimese suri näljahätta. Samas, on teada, et linna jäänud kõrgemast seisused perekonnad said paremat sööki kui need, kes olid tavalised lihttöölised. On kindlaks tehtud, et 1942. aastal anti paar nädalat söögipoolist ainult sõjaväelastele. Teised pidid söönuks saama rottidest, koduloomades ja isegi kaasinimestest. Ebainimlikku kohtlemist leidub ka neis riikides, mida kutsutakse niiöelda ,,headeks" riikides. Näiteks kõige demokraatlikum riik maailmas otsustas sõja lõpetada Hiroshima ja Nagasaki tuumapommitamisega. Ka see otsus ei saanud tulla ei kuskilt mujalt kui riigi esiotsas olevatelt inimestelt, kes jällegi mõtlesid pigem sõja võitmise
Kõige mandrilisemas Võrus aga -6,5 kraadini. Aastal 2003 oli Eesti talv väga karm - õhutemperatuur langes -35 kraadini. 2 EESTI TEMPERATUURI REKORDID Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur, milleks oli 35,6 kraadi, registreeriti 11. augustil 1992 Võrus. Külmarekordiks on 17. jaanuaril 1940 Jõgeval mõõdetud 43,5 kraadi. Jõgevalt on 1942. aastal saadud ka madalaim aasta keskmine temperatuur, milleks oli 1,6 kraadi. Kõrgeim keskmine temperatuur on registreeritud Vilsandil, kus nii 1975., 1989. kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 kraadi. Kuu kõrgeim keskmine õhutemperatuur saadi 2001. aasta juulis Võrus ja see oli 21,6 kraadi. Madalaim kuu keskmine aga 1987. aasta jaanuaris Narvas, kui selleks leiti 18,0 kraadi. EESTI SADEMETE REKORDID
on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani jpt-ga. Ta on salvestanud hulgaliselt heliplaate koostöös erinevate kompaniidega. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik. Kuulub Eesti Reformierakonda. Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Paul-Eerik Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.
Mis aastal leidsid pommitamised aset? 6 august 1945- Hiroshima, 8 august 1945 - Nagasaki Anna oma hinnang USA tegevusele. Aatompomm polnud hea mõte, kuna hukkus palju tsiviilisikuid, ka hjustused, hävitas loodust. Dateeri ja reasta ajaliselt, alustades varaseimast sündmusest. 4 Jalta konverents 1945 1 Atlandi harta 1941 5 Potsdami konverents 1946 3 Teherani konverents 1943 2 Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni allkirjastamine 1942 Teise maailmasõja ajal toimus liitlasriikide vahel kolm tippkohtumist. Kirjuta iga otsuse juurde, millisel konverentsil vastav otsus vastu võeti. Kooskõlastati Saksamaa lõplik purustamine Potsdami konverents Otsustati avada Euroopas Teine rinne Teherani konverents Otsustati anda saksa sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla Jalta konverents 1. Petain 4 Jugoslaavia rahvavabastusarmee (partisanide) juht, hiljem 2
armee- eestlased läksid vaba tahtllikult sinna 18. Mis riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? nimeta 5 Itaalia,Jaapan,Soome,Ungari;Slovakkia 19. Mis olid NSVL liitlased II maailmasõjas?Inglismaa,USA 21. Kes olid liitlaste riigijuhtideks II ms ajal?Stalin;Ruusvelt;Churchill 22. Mis nime kandis Saksamaa Vene vastane sõjaplaan? kirjelda seda.Barbarossa Nord->leningrad Mitte->Moskva Süd->Kiiev 23. Mis olid murrangulised lahingud idarindel? Millal toimusid?Stalingradi lahing 1942 Kursti 1943 24. Mis rinnetel toimus veel sõjategevus II ms ajal? Kes seal sõdisid?Põhja Aafrikas -Inglismaa ja teiselt poolt Itaalia. Vaikne ookean USA ja Jaapan 25. Mis olid II ms põhjused?Saksa tahtis maid tagasi saada,NSVL tahtis maailmas kommunismi levitada;Lääneriikide järeleandlik poliitika Saksamaa suhtes 26. Miks nim. II ms totaalseks sõjaks?Terve maailm osales selles,tsiviilisikud hukkusid kolmikpakt-saksamaa ja itaalia liit talvesõda-soome ja vene vaheline sõda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
