4 Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool. (1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised, järelikult ei olnud naised orienteeritud ainult kutseharidusele). 1939 – 1940 – 177 kutsekooli Eestis, 13 032 õpilast neis. (2 aasta jooksul loodi rahvuslik kutseharidussüsteem ja arendati välja kutsekoolivõrk koos ettevalmistatud rahvusliku õpetajaskonnaga) Skautlus põhines noorte isetegevuse ja enesealgatuse põhimõtetel ja selle ülesanne oli kujundada mängul põhinev rahvakasvatussüsteem. Olid välja töötatud Skaudiseadused. Rajanes salgatööl, põhiüksus lipkond (igal salgal oma lipp), jaguneti vastavalt vanuseastmetele: 8-12
Eestlastel väljavaade oli üsna nigel. Vähesed tahtsid sõdida Punaarmees välja arvatud need kes teenisid hävituspataljonis või laskurkorpuses.. Kuna, aga nüüd oli Eesti NSV-liidu osa pidid eestlased Punaarmees sõdima kui neil ei õnnestunud põgeneda Soome ja ka teistesse Lääneriikide sõjavägedesse. Hoogu hakkas koguma metsavendlus. NB! Eesti riik oli okupeeritud, oma valitsust, poliitikat ega armeed enam ei olnud. Riik( riigijuhid) oli valiku teinud 1939- 1940. 3. Milliste riikide, millistes peamistes väeosades sõdisid Eesti mehed ? Eestlased sõdisid peamiselt kolme riigi väeosades: Saksamaa, Soome ja Punaarmee ridades. Punaarmee ja Saksa ridades sõditi sunniviisiliselt, kui saadi siis põgeneti Soome. Pea igas sõdivas riigis oli eestlasi esindatud. 4. Millistel asjaoludel ( vabatahtlikult, mobiliseerituna ) nad sinna sattusid ? Punaarmee ridadesse ei läinud Eestlased vabatahtlikult, vaid mindi sunniviisiliselt või mobilisatsiooni kaudu
docstxt/135334970936.txt
TALLINNA MUSTAMÄE HUMANITAAARGÜMNAASIUM Anastassia Volkova 11 klass ESSE TEEMAGA „Eesti rahvuslik kunstieluajavahemikus 1918-1940“ Õpetaja: Anne-Ly Raid 2017 Tallinn Eesti rahvuslik kunstielu ajavahemikus 1918-1940 1920. ja 1930. aastail kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regiooni maile sarnane ning Eestis levis avangardism ja realismilähedane isikupära soosiv kunst. Avangard on edasiliikuvate peajõudude ees liikuv väeosa või väeosade grupp, kes julgestab peajõudude edasiliikumist ja takistab vaenlasel peajõude rünnata. Sel ajal hakkas ka kujunema Eesti Rahvuslik kunstielu, kuid sellest ajast saati on imetlusväärselt kiiresti arenetud. Asutati Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli peamine kujundav kunsti õppeasutus. Talli...
Eestist sai küllaltki edukas väikepõllumajanduslik maa, mis eksportis põllumajandussaadusi LääneEuroopasse. Viimaseks suuremaks aktsiooniks majanduse ümberkujundamise vallas oli Eesti marga asendamine krooniga, mis oli eelmisest tunduvalt stabiilsem rahaühik. See hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928 ning kuni 1930. aastani, mil Eestisse jõudis ülemaailmne majanduskriis, oli riigi majanduslik olukord küllaltki hea. Eesti liidetakse Nõukogude Liiduga 06. august 1940 1940. aasta juuli lõpus asusid Nõukogude käsutäitjatest valitsus ja parlament selgelt liikuma omariikluse lõpliku kaotamise suunas, kuna 17. juulil oli Zdanov nõudnud Eesti võimalikult kiiret ühendamist NSVLga. 21. juulil kuulutas Riigivolikogu Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja palus selle vastuvõtmist Nõukogude Liitu. President Päts sunniti samal päeval ametist tagasi astuma ning tema volitused võttis üle peaminister Vares. 6
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? 24. veebruaril 1918. aastal loodi iseseisev Eesti Vabariik. Iseseisvusaeg jäi Eesti jaoks lühikeseks, kestes vaid paarkümmend aastat, kuid möödunud aeg oli eestlaste jaoks pigem edukas. 1940. aastal tulid 80 000 Punaarmeelast üle piiri ning Eesti ala okupeeriti. Sellega oli alanud Nõukogude okupatsiooniperiood, mis kestis enam kui pool sajandit. Mis tegurid mängisid rolli iseseisvuse kaotamisel ning miks kaotas Eesti iseseisvuse? Otsustavat osa okupatsioonis mängis Eesti asend maailmakaardil. Eesti on oma majanduslikult ja kaubanduslikul soodsa asendi tõttu läbi ajaloo palju võitlema pidanud.
sõnavõtuga väitis otseslt, et Eestis on tegemist autoritaarse valitsusega, lisas, et autoritaarsus on välja kujunenud pol situatsioonist johtuvalt, see on ainus viis kriisist väljumiseks. Juba paar päeva hiljem sisekaitse ülemaks ja peaministri asetätijaks. Esimene küsimus, mis Einbundil lahendada tuli, oli seotud kaitseseisukorra jätkamisega. Paar päeva enne 12.09 saabumist pikendati kaitseseisukorda 1 aastaks (see sai traditsiooniks iga aasta septembrikuus kuni 1940 aastani välja). Kaitseseisukorra pikendamine valitsuse otsusega tegitas esimest korda tõsisemat resonantsi kogu ük-s. Arvas, et ei oleks tohitud parlamenti eirata, nõuti RK taas kokkukutsumist. Lõpuks anti neile nõudmistele järgi, aga kindlustati kõigi ootamatuste vastu. Kaitseseisukorra kestvuse ajal tohib ümbervalimata riigikogu kokku astuda ainult erakorralisteks istungjärkudeks. Saab kokku tulla ainult valitsuse kutsel ja töötada ainult valitsuses kinnitatud päevakorra alusel
Eesti saatuseaastad 1939-1940: kas olnuks alternatiive? Kuna Eesti oli end Teise maailmasõja puhkedes kuulutanud neutraalseks riigiks ning tema saatus oli ka juba määratud Molotovi-Ribbentropi pakti lisaprotokoolis, siis arvatavasti alternatiivid oma iseseisvuse säilitamiseks puudusid ning tuli leppida riigi kaotusega. Eestil oleksid puudunud alternatiivid, kuna ei oldud valmis kaitsma oma riiki ohu saabumise korral, kas siis läänest või idast. Kohati tundub, et Eesti riigijuhid olid pooleldi pimedad ja naiivsed arvates, et neutraliteedi välja kuulutades oleme me kaitstud ja sõda Eestisse ei jõua. Kuid see Moskva ja Berliini vahelisele jõudude tasakaalu püsimisele lootmine maksis Eestile valusalt kätte, nimelt meie iseseisvuse. Meie riigijuhid olid ju niivõrd kindlad, et meid ei ohusta mitte mingisugune oht, jättes välja kuulutamata isegi osalist mobilisatsiooni ja ei mõeldud ka muudele abinõudele. Kuid eksiti rängalt,...
Samal ajal rikkusid venelased korduvalt Eesti piiri. Eestlased tõdesid, et neil ei ole sõjapidamiseks materiaalseid ressursse ja välistoetust. Kremli nõudmised võeti vastu. Lepingu allkirjastamiseks Moskvasse läkitatud delegatsioon pidi võimalusel pehmendama baaside lepingu tingimusi. Samas väitsid venelased, et Narva lahes olevat uputatud Vene kaubalaev Metallist ning nõudis, et venelased võiks eestisse tuua ka maa- ja lennuväeüksusi. 2. 16. juuni 1940. a NSV Liidu noot Eestile. Eesti okupeerimine. ,,Narva diktaat." 16. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, nõudes Punaarmee täiendavate väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti valitsused alistusid hääletult. 17. juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn.
· Hakatakse juurutama nõukogulikku tsentraliseeritust ja planeerimist. · Kunst kui ideoloogia tööriist. · Ideoloogilised tellimused kirjanikele uute algupärandite saamiseks (präänik ja piits) · Sotsialistlik realism. · Ajakiri Teater muudetakse ajakirjaks Teater ja Muusika, seejärel suletakse üldse. · Tänu riiklikule dotatsioonile on teatrite majanduslik olukord üsna hea. · Publik on äraootavalt uudishimulik. Uue ideoloogia sõnastas J. Sütiste 1940 oma artiklis ,,Meie teater aktiviseerugu!" rõhutab teatri ja ühiskonna seose tähtsust, vastandub selgelt eelmisele (s.t Eesti Vabariigi) perioodile. Oli ka õnnestumisi, näitlejatöödes. Nt Liina Reimani nimirollid Gorki näidendites ,,Ema" ja ,,Vassa Zeleznova". 1941. a oli kavas Eesti kunsti dekaad Moskvas, mis jäi alanud sõja tõttu ära. Teatrite võistlus ,,Libahundi" mängimisel peaaegu kõik teatrid lavastasid seda, parim lavastus pidi saama Moskvasse dekaadile. 14.06
Kas Nõukogude korra kehtestamine Eestis 1940. a oli Eesti rahva soov või okupatsioon? Nõukogude korra kehtestamine Eestis ei olnud minu arvates rahva soov vaid okupatsioon, sest see mängiti kui näitemäng läbi. Kui seda poleks saavutatud niisama, oleks seda tehtud võimuga, sest käis rahva terroriseerimine. Kõigepealt esitati 16. juunil 1940 Eestile ultimaatium, 17. juuni saabusid Nõukogude väed Eetisse ja Eesti okupeeriti. Juulis 1940 valiti korraldati valimised riigikogusse, need valimised ei olnud vabad, sest need toimusid okupatsioonitingimustes ja üks kandidaat sai 90% häältest, mis ei ole eriti reaalne, sest hääli võltsiti. Minu arvates ei oleks rahvas soovinud selliseid elutingimusi, nagu saadi Nõukogude Liiduga, sest rahvas ikka mingil määral teadis mis elu seal on. Majanduses toimus natsionaliseerimine, mis tõi endaga kaasa riigistamise, riigistati ettevõtted, elumajad, pangad, maa, mets, maavarad
Soome asus läbirääkimisi venitama,lootes,et NSV Liit ei söanda teda rünnata.NSV Liit otsis põhjusi, et Soomet rünnata.30.nov.1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri,algas Talvesõda. Soome osutas Punaarmeele tugevat vastupanu. Punaarmee ei suutnud läbi tungida Mannerheimi liinist.Mitmed Nõukog. üksused hävitati.Punaarmee tõi juurde lisajõude ning murdis läbi Mannerheimi liini.Soome jätkas vastuipanu.Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma.12.märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu.Soomel tuli loobuda Karjala maakitsus ja anda Hankos Punaarmeele sõjaväebaas,iseseisvus jäi püsima.Balti riigid ja NSV Liit 1939-1940. Baaside lepingute järel üritasid Balti riigid teha kõik nende täitmiseks. Talvesõja algul kasut.Punaarmee Eestis asuvaid lennuväebaase lepinguväliselt Soome ründamiseks. Avalikult toetas Eesti Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust. Sajad eestlased põgenesid Soome,et vabatahtlikult
Anu Käärik KIRJASTUSTEGEVUS ja RAAMATULEVI EESTIS AASTAIL 1940- 1944 Referaat Juhendaja: M. Muru Viljandi 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Raamat kui kommunikatsioonivahend..............................................3 2. I nõukogude period aastatel 1940 1941...........................................4 3. Raamatuala korraldus Eestis nõukogude võimu esimesel aastal................4 4. Kirjastustegevuse reorganiseerimine................................................5 5. Trükinduse ümberkujundamine................................................... ..6 6. Kokkuvõte 1940, 1941 aastatel toimunust......................................... 7 7. Eesti Raamat II Maailmasõja ajal aastatel 1941- 1944...........................7 8
,, Nii valitseti Eestit demokraatlikul ja autoritaarsel perioodil ( 1920-1939/40 ) " Demokraatia Eestis kehtis ajavahemikul 1918-1934, see tähendas, et antud perioodil kontrollis võimukasutust rahva tahe. Aastal 1934 viidi Eestis läbi riigipööre Johan Laidoneri ja Konstantin Pätsi poolt, mille tulemusena lõppes demokraatia Eestis ja alguse sai autoritaarne periood. Autoritaarsel kursil oli Eesti aastatel 1934-1940, sel perioodil oli võim riigijuhi käes ja rahval puudusid peamised poliitilised õigused. Demokraatlikul perioodil võeti vastu kaks põhiseadust (15.06.1920 ja 24.01.1934). Kuigi teine põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, sisaldas see ebademokraatlikke jooni.12.03.1934 viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, mille tulemusena kehtestati kaitseseisukord ja keelustati Vabadussõjalaste liikumine. Kui demokraatlikul perioodil rakendati võimude lahusust (täidesaatev võim oli valitsusel...
LÄÄNE-EUROOPA KUNST 1920-1940 Sissejuhatus 20. sajand oli revolutsioonide ja maailmasõdade sajand. Kunstis toimus suur areng. 20. sajandi alguses pöörati sõna kunst täiesti pea peale. Hakati leiutama uusi kujutusviise ja arusaamu. Hakkas kasvama kunstiga äritsemine. Uusi ideid tuli juurde ka arhitektuuris. 20. sajandi lõpu kunsti on sageli nimetatud postmodernismiks. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. Fovism Tekkis 1905 aastal Prantsusmaal. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Fovismi kunstnike hakati kutsuma foovideks. Fovistid: Henri Matisse (1869 - 1954) Raoul Dufy (1877 - 1953) Albert Marquet (1875 - 1947) Maurice de Vlaminck (1876 1958) André Derain (1880 1954) Henri Matisse Elurõõm (1905 1906)...
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...
Lääne-Euroopa Kunst. 1920-1940 Üldist Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis. Pariisis kunst ilutsev ja visuaalne,Saksamaal lihtsavormiline esemete kujutamine ("Bauhaus"). Modernistlikud uuendused. 1920. aasta algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism. Kunsti tunnused Nähtava maailma jäljendamine Värvivalik subjektiivne Maaliti looduse järgi Joonistus vabam ( modernistlik realism ) Lihtsad motiivid Hinnati maalilist ilu Peamine polnud see, mida kujutati, vaid see,kuidas kujutati. Itaalia Antiigi järgimine uusklassitsism Säilitati võimalus omapärasele loomingule Ideaalide kehastamine Suurbritannia Moodne kunst skulptuur 1930 suur tõus Inglise skulptuurikunstis Kujutati abstraktset elavat loodust. Saksamaa Ekspressionism ( va. "Bauhaus") "Bauhaus" ühiskondlik optimism,utopism Maaliti elu pahupoolest Nurge...
Lääne-Euroopa kunst 1920- 1940 nimi Kool Aasta Ajalooline ülevaade Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level · 1918 esimese maailmasõja lõpp · 1921 Versailles rahu jõustumine · 1936-1939 Hispaania kodusõda · 1938 Müncheni leping · 1939 teine maailmasõda Sissejuhatus Läänemaailma kunstipealinn Pariis Pariisis oli kunst ilutsev, visuaalset naudingut Click to edit Master text styles pakkuv. Saksmaal lihtsa vormiline esemete tootmine Second level (koolkond "Bauhaus") Third level Pariisi näitustel ülekaalus e...
Juhendaja: Sander Põllumäe Tallinn 2014 Sissejuhatus Eesti omavalitsussüsteemi võib jagada kolmeks perioodi: 1918-1940, 1940-1990 ja alates 1990. Mina räägin käesolevas essees kohalikust omavalitsusest Eestis aastatel 1918-1940. Võrdlen kohaliku omavalitsuse tegevust enne 1940 aastaid ja peale 1918ndat aastat. Kohalik omavalitus on arenenud palju selle ajavahemiku jooksul. Kui Eesti Vabariigi kuulutati välja 1918. aastal siis hakkas Eestis kehtima kahetasandiline omavalitsussüsteem, kus esimese tasandi moodustasid linnad, vallad ja alevid ning teiseks tasandiks oli maakond (11 üksust), mille organiks oli maavolikogu. 1934. aastal aga kaotati põhiseadusega ära maakonna tasandi kohalik omavalitsus ning maakond muudeti riikliku juhtimise tasandiks. Aastatel
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 1940 Referaat Õppejõud: emeriitdotsent Ene Mägi Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldine teave...
Film “Võõra võimu all. Repressioonid okupeeritud Eestis 1940-1991” OÜ Meediatee 2005. Vasta küsimustele -peale filmi vaatamist. 1. Kelle tellimusel on film valminud? 2. Millistest sündmustest film rääkis? 3. Millal need sündmused aset leidsid? 4. Nimeta vähemalt neli inimest, kes jäid sulle filmist meelde. Miks nad sulle meelde jäid? 5. Jutusta lühidalt ühe tegelase lugu. 6. Kirjelda oma muljeid, tundeid, mis sul tekkisid filmi vaadates ja selle lõppedes: mida sa mõtlesid nähes seda filmi? 7. Kas ja miks on/ei ole selliseid filme tarvis teha? 1. Film on valmistatud Memento Liidu tellimusel. 2. Film rääkis Eesti riigi ja rahva saatusest, Juuni- ja Märtsiküüditamisest kuni taasiseseisvumiseni. Kuritegelikest okupatsioonidest, küüditamistest ning nende mõjust ja üleelamisest. 3. Sündmusi kirjeldati vahemikul 1939-1991. 4. Filmist jäi meelde...
Eesti köök 20 sajandil. (1918-1940) Kadi-Ly Rätsep 011K 20.saj. algul hakkasid toimuma uued muutused toitumistavades Eesti külades levisid uued toidud, mida varem oli valmistatud ainult linnades ja mõisates. Ilmusid ka esimesed kokaraamatud. Kasvas poest ostetava toidu- ja maitseainete hulk. Vanad rahvapärased toidud hakkasid taanduma uute, linnatoitude ees. Järjest rohkem võitsid poolehoidu saiad ja koogid. Tangupuder asendati manna- või riisipudruga, lauale ilmus heeringas. Kadusid vanade toitude erinimetused. Körti, leent ja rooga hakkasid nooremad nimetama suppideks. Alles 1920 a. on pärit sellised toidud Kartulisalat Marineeritud kõrvits Hapukurk maksapasteet Kotletid Kartulipuder Kapsarullid Kissell Mannavaht Plaadikoogi jms. Kartul 20. sajandil. 20 saj alguseks oli kartul saanud Eesti talude peamisek...
I põhiseadus 1920-1933 - demokraatlik parlamentaalne valitsemisaeg II põhiseadus 1934-1937 - autoritaarne valitsemisaeg/Vaikiv ajastu III põhiseadus 1938-1940 presidentaalne, juhitav demokraatia I põhiseadus: Täielik võrdus seaduse ees(vaatamata rahvusele,soole,usule jne) Isiku-ja korteripuutumatus Kirjavahetuse saladus Koosolekute-, usu- ja sõnavabadus Kõrgeim võimukandja rahvas Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - Ühekojaline, 100-liikmeline, 3aastaks. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka mõndasid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid, välisriikide saadikute volituste vastuvõtmine jms). See eriti ei toiminud, sest puudu oli riigipea(president), tekkis oht, et seadusandlik võib(Riigikogu) hakkab domineerima täid...
Demokraatia 1920. 1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem k...
Eesti kirjandust muutnud liikumised ja ideed aastatel 1905-1940 ,,Noor-Eesti" on kirjandus-ja kultuurielule suurt mõju avaldanud. Rahvuslikult meelestatud noori ei rahuldanud venestamisele allutatud koolides pakutav. Enesetäienduseks loeti eesti autoreid ja maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetust käsitlevaid teoseid. Aastal 1901-1902 toimetas gümnaasiumiõpilane Suits trükki ,,Kirjanduse Sõprade" kolm albumit ,,Kiired". Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri. Ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. ,,Noor-Eesti" esimene album ilmus 1905 a. suvel. 1907. A. teine 1909 aastal kolmas 1912 neljas ja 1915 viies album. ,, Noor-Eesti" rühmituse juhtkujud olid algusest peale G.Suits ja Fr. Tuglas. Peale nende veel ka J. Aavik, V.Grünthal-Ridala, A.Kallas, B.Linde. Tõlgitult tutvustasid nooreestlased prantsuse, itaalia, skandinaavia, vene ja poola modernluulet. Alates ,,Noor-Eestist" võime me kõneleda asjatun...
Saksamaa + Jaapan, 1937 liitub sellega Itaalia. 1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quisling rahvareetja – mõiste kvisling. Rahvareetja – kollaboratsionist. Madalmaad, Holland, Belgia, Prantsusmaa – Saksamaa alla.
Kirjanduselu Eestis 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles Johannes Barbarus ühiskonnakriitiline luuletaja Noor-Eesti Kirjandusrühmitus asutati 1901, eestvedaja Gustav Suits Tähtsamad liikmed- Suits, Tuglas, Johannes Aavik Eesmärk Eesti vaimse silmapiiri avardamine, kirjanduse kõrval ka kunsti ja muusika uuendamine. Elavdas kunstielu, tõstis korjanduskriitika taset, tutvustas eesti lugejaskonnale maailm...
BEBOP Bebop oli džässmuusika stiil 1940. aastatest. Swing polnud sellel ajal veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazziellu olulisi muudatusi. Paljud muusikud mobiliseeriti ja ainult vähestel õnnestus sõjaväes oma tegevust jätkata. Sajandi algul sündinud swingimuusikuid hakkas välja vahetama uus põlvkond, kes ei soovinud enam vanu radu käia. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades. Uus stiil ristiti hiljem bebopiks. Dizzy
3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. 4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse NL-ist - ei julgetud avalikult toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome. 5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale, Eestist lahkus ca 14 000 inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus NLi koosseisu V Juunipööre 1940 ja NLi okupatsioon Juuni keskel 1940 esitati Eesti valitsusele ultimaatum - kuna riik rikub baaside lepingut, siis nõuti uue valitsuse moodustamist ja täiendavate nõukogude vägede lubamist Eestisse. Vastamiseks anti aega 8 tundi ja Eesti valitsus täitis nõudmised. 17.juunil 1940 okupeeriti Eesti 80 000 punaväelase poolt. Laidoner andis käskkirjaga kontrolli riigis nõukogude sõjaväele, Kaitseliidult korjati ära relvad. 21.juunil teostas NLi esindaja Andrei Zdanov riigipöörde. Moodustati uus valitsus,
Siiski astuti samm, mis murendas rahva usaldust juhtide vastu. Aeg, millal Lääneriikidele koondus peamine tähelepanu, kasutas Nõukogude Liit ära, et valmistuda Balti riikide okupeerimiseks.1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit süüdistama Balti riike baasilepingute rikkumises ja Nõukogude Liidu vastases koostöös.Nõuti baaside maa-alade lainedamist ja baaside suurendamist. Eesti nõustus, ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood.Järgmisena saabus Tallinna Andrei Zdanov, kelle eestvedamisel hakati kokku panema uut valitsust.21.juuni õhtul, pärast seda kui olid toiminud väbrikutööliste ja tsiviilriietes punaväelaste meeleavaldused Toompeal ja Kadriorus, kirjutas president Päts alla otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Põhjalikud muutused algasid juuli alguses, kui saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati
novembril venelaste pealetungiga Narvale, mis õnnestus viimastel ka ära vallutada. 29 novembril kuulutati välja üldmobilisatsioon. Mobilisatsiooni alla kuulusid esialgu mehed vanusega 21-24 aastat, hiljem ka 28-35 ja 18-19 aastased noormehed. Sõjaväele allutati ka 11. novembril 1918 loodud Kaitseliit, mis tol ajal kandis nime Eesti Kaitse Liit. Kaitseliidust, gümniasistidest ja spordiseltside liikmetest moodustati löökrühmi ja partisanipataljone. Kaitseliit likvideeriti 1940 aastal ning taasasutati 1990. Kaitseliit ja selle juhtorgan Kaitseliidu Keskkogu oli esimene taasasutatud tegelik riigikaitseorganisatsioon. Sõda eestlaste jaoks muutus edukaks jaanuari alguses. Välisriikidest hakkas saabuma abi. Soomest saabus ligi 3700 vabatahtlikku. Vabatahtlikke tuli ka Rootsist ja Taanist. Merelt aitas kaitsta Suurbritania laevastik. Veebruari keskeks oli Eesti territoorium vaenlastest puhas. Eestlaste pealetung osutus edukaks
et NSVL on muutunud või et Vene-Saksa sõda loob võimaluse uuesti vabaks saada. Ei nähtud mõtet üht väikest rahvast sõtta viia. Leping tõi kaasa mõningaid kohustusi. Eesti pidi lubama endasse 25 000 NSVL sõdurit, üle 200 lennuki, tanke. Väed paigutati põhiliselt Läänemere rannikule, et takistada teistel Läänemere üle kontrolli võtmast. Sakslased, kes veel Eestis elasid, põgenesid massiliselt Eestis 16 000 inimest. Oktoobris toodi väed sisse. Sügis suvi 1939 1940. Riigijuhtides kumas rahu sõda ei ole meieni jõudnud, ei ole põhust muretsemiseks. Samas oli Eesti kaitsevõimekus ja välise kaitsepoliitika suunamise võimekus väga madal. Baase Eesti aladel kasutati palju, muuhulgas ka Talvesõjas Soomega. Eestist korraldati õhurünnakuid lennukeid hoiti siin, see ei olnud hea Eesti-Soome suhetele. Kuni suveni käitutakse nii, nagu leping ette nägi. Näiteks ei segatud end Eesti sisepoliitikasse. Juunis 1940 asi muutub.
Dadaism I maailmasõja aegne vool, mille rajasid sõjas ja ühiskonnas pettunud inimesed. Anarhistid. Tekkisid nendest koosnevad rühmad, üks näiteks Zürichisse, Sveitsis 1916 nimega Voltaire'i kabaree. See rühm korraldas skandaalseid etendusi ühes väikses kohvikus. Esitati nt müramuusikat ja seosetutest sõnadest kokku pandud poeeme. Publikule karjuti näkku solvanguid jne. Pealtvaatajaid sokeeriti, et neid mõistma panna, et maailm on sõge ja kuritegelik, ning korralikud kodanikud on seetõttu kurjategijad. Naeruvääristati kõike - ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid sellised kunstnikud ka endale nimetuse - dada. 1917. aastal rajasid nad endale dadakunsti galerii. Selles olid mitte ainult nende vaid ka osade sõja eelsete kunstnike tööd, mis olid piisavalt sokeerivad. Kunstnik näiteks: Hans Jean Arp (skulp. "Naise torso"; õlivärvid puul "Lill...
Fakti NSV okupatsiooni kohta 1940-1941 ja 1944-1991 1940-1941 · Okupeeris Eesti Saksamaaga sõlmitud salalepingu alusel · 1940 14.-15. juulil võltsid parlamendivalimised · Poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed ümberkorraldused: haldusaparaadi ümberkorraldamine, majanduse riigistamine, propagandistlik maareform ja massiterror · 14. juunil 1941 Arreteerimised ja 10 000 inimese küüditamine 1944-1991 · Septembris 1944 Punaarmee okupeeris Eesti mandriosa · Läände pages Eestist 72 000 inimest · Algas uuesti massiterror, arreteeriti 75 000 inimest · Taastati 1941
Miks puhkes külm sõda? Külm sõda oli peale Teise Maailmasõja lõppu ehk 1940. aastate lõpul alanud Lääne-ja Ida Euroopa vaheline vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Teise Maailmasõja võitjariikideks olid USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liit, kaotajate poolele jäid aga Saksamaa, Jaapan ja Itaalia. Kahjuks ei püsinud võitjariikide ühisleer kaua, kuna riikidel olid erinevad ideoloogiad ja vastuolud, selle tulemusel tekkisid demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idariigid. Saksamaa jagati 1948
Näiteks tema otsustas, et tuua baasid Eesti sisse.(valis ennast ise ka presidendiks) Eesti ei oleks saanud kuidagi oma saatuse üle otsustada, sest NL ja Saksamaa olid sõlminud MRP. Nad jaotasid Euroopa mõjusfäärideks. Selle tulemusena jäid Eesti alad nõukogude mõjuvõimu alla. NL viis 1939. aastal baasid sisse, mis kaitsesid läänerannikul ning mis tõttu Eesti oli juba seespoolt haavatav.(ei tea kas see päris sobib siia) Muu maailm ei pannud tähele seda, kuidas 1940. aasta juunis nõukogude liit oma kohalviimist suurendas ja alustas okupatsiooni. Tuues sisse lisavägesid Eesti alale. Sellega algas juba Narva diktaat, kui Liadoner sõitsis Narva suunas, et võtta vastu nõukogude väed, kui nõukogude väed tulid talle juba Jõhvi all vastu. Nad olid juba riiki sisse tulnud. Nõukogude Liit surus 1939. aastal Eestile peale baaside lepingu. Selle sisu oli vastastikune abistamine ja NL-ile territooriumide kindlustamine baaside jaoks. Samal
Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940. aastate teine pool-1950. aastad. 1.Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud; *NSVL eraldas oma mõju all olevad riigid raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist lääneriikidega. Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega. 1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja...
aastal sõlmitud vastastikuse abistamise pakti? (kaks sõna) Baaside leping Kuidas nimetatakse kõnekeeles 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungi pakti? (kolm sõna) Moloto-Ribbentropi pakt Kuidas nimetatakse Eestis 1925. aastal kehtestatud rahvusvähemuste õigust omakeelse kultuuri ja hariduse arenguks? Kultuurautonoomia, Eesti Kultuurikapital Kuidas nimetati ümber Eesti riik juulis 1940? (täisnimi, neli sõna) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Millist nime kandis vaikiva ajastu ainupartei Eestis? Isamaaliit Kuidas nimetatakse perioodi Eesti ajaloos 1939. aasta sügisest 1940. aasta kevadeni? Kuidas nimetatakse Eesti ja tema naaberriikide poolt 1920. aastatel kavandatud liitu julgeoleku kindlustamiseks, mis jäi siiski loomata? Kuidas nimetati 1925. aastal loodud kultuuri rahastavat asutust Eestis? Eesti Kultuurkapital
kõik haritud inimesed olid ohuks Nõukogude Liidule ja küüditati vangilaagritesse. Polnud võimalik kirjutada südamel olevatest teemadest ega Eesti Vabariigist (välismaal oli sõnavabadus suurem). 9. Miks kirjutas Ristikivi väga palju üksindusest? Mida sümboliseerib üksindus ta loomingus? Ta oli eraklik ja üksildane inimene, naist polnud. Oli pagulane Rootsis ja igatses oma kodumaad, tundis ennast kodutuna. Pidev otsing ja tunne, et keegi ei aita. 10. Mis juhtus eesti kirjanduselus 1940 ? II maailmasõda, Eesti okupeeriti Nõukogude alla, sõnavabadus puudus, arengupidurdus. Ei ilmunud enam nii palju uudisteosed ja seisak, kuna paremad kirjanukud olid Eestist lahkunud. 11. Võrdle eesti kirjanduse arengut eestis ja välismaal 1944-1955 Välismaal Eestis Kirjandus muutus kultuuriliseks jõuks. Seisak, sest paljud kõrgklassi kuulunud Välismaal tunti huvi kultuuri vastu, ei kirjanikud kolisid välismaale. Ei olnud unustatud ka kodumaad
pesumasin, konditsioneer. 1930-ndatel leiutati lahustuv kohv ja snickers Charles Lindbergh- USA lendur, kes 1927 lendas esimesena üle Atlandi ookeani. Uued materjalid- nailon ja tsellofaan MOOD Vaba, kergemeelne. Õlad ja käsivarred paljad Kleidiserv kerkis põlvedeni 1940-1950 Loodi volkswagen põrnikas (Ferdinand Porche- autoinsener) Televisiooni algus 1940. 1953 esimesed värvisaated. Simone de Peauvoir- Prantsuse kirjanik ja filosoof. „Teine suugupool“. Feminism- naiseks ei sünnita vaid saadakse ühiskonna survel. Hakati hulgaliselt plastmaterjale kasutama ja tootma (tsellofaan) Suhtumine „mida tehislikum seda parem“ Mikrokiip- väike räniplaat, millel on mälu. See on elektroonilise eseme komponent millele saab salvestada infot. Esimene
Sellega on tuttavad kõik ning ka enamik tavavaatajale kättesaadavatest ehk kinos ja televisioonis näidatavatest filmidest on just sealsete suurte filmikompaniide toodang. 20.sajandi filmi arengut enim mõjutanud ameerika filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi „Vihakobarad“, mille abil püüan illustreerida, kuidas tollane film kujutas USA sotsiaalset tegelikkust. 1910-ndate paiku hakkasid mitme filmikompaniid oma ärisid üles seadma Los Angelese lähedale – eelkõige soosis seda kliima. Dekaad hiljem domineeris see paik, Hollywood, maailma filmindust.1 1920-ndaid iseloomustab tummfilmide võidukäik. Suuremateks staarideks olid Charlie Chaplin, Rudolp Valentino, Greta Garbo jne. Kassafilmid
Nõukogude Liidu väed hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril, luues sõjaväebaase Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, kust elanikud pidid sunniviisiliselt oma elukohtadest lahkuma. Baaside Leping kergendas Eesti halvenevat majandusolukorda: palju töötuid said tööd baaside ehitamisel, ettevõtted said NSV Liidult tellimusi ja idast hangiti tarbekaupu, mida läänest polnud võimalik tuua. Siiski astuti samm, mis murendas rahva usaldust juhtide vastu. 1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit süüdistama Balti riike baasilepingute saboteerimises, Nõukogude Liidu vastases koostöös ja muus taolises. Taaskord esitati Eestile ultimaatium, seekord täiendavate Punaarmee jõudude sisse saatmiseks. Vastamiseks anti kaheksa tundi ja selleks ajaks oli Eesti kõikidest suundadest ümber piiratud. Eesti nõustus ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood. Järgmise sammuna saadeti Moskvast Eestisse uue
1. Eesti Vabariigi poliitiline areng . Põhiseadus võeti vastu 1920 aastal . Seadusandlikku võimu teostas - RIIGIKOGU , täidesaatvat võimu VALITSUS Riigivanem täitis kahte ülesannet : 1)Juhtis valitsuse tegevust 2)täitis riigipea esinudus ülesandeid . Esimine põhiseadusoli väga demokraatlik : a)Valimisõigus( alates 20.aastast ) b)Kodanikel võrdsus seaduste ees c)Rahva osavõtt riigivalitsemisest 1920.aastatel olid koalitsioonivalitsused s.t : valitsus, mis koosneb erinevate parteide juhtidest. Koalitsioonivalitsuste puuduseks oli see,et :olid erimeelsused ja need ei püsinud aasta aegagi koos. 2.Poliitiline elu 1930.aasatel . Mida tähendas majanduskriis Eestile ? * Majanduskriis tõi kaasa tehaste,äride ja talude pankrotti mineku. * Tööpuuduse * Elatustaseme languse. Kuidas oli majanduskriis seotud poliitilise olukorra tervanemisega? *Rahvas hakkas elu halvenemises süüdistama erakondasid,parlamenti ja valitsust. Miks hakkati nõudma põhisea...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine..............................................................
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
Kas ja kui palju sai Eesti riik 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada? 1939. aastal oli Eesti olukord raske, nagu enamus vast iseseisvunud väikeriikidel. II maailmasõda algas 1939. aastal 1. septembril ning Eestil tuli langetada palju otsuseid sealhulgas ka see kasvõidelda iseseisvuse eest või sõlmida baaside leping, mis tähendas vastastikust abistamist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. Enne Teise maailmasõja algust 23. augustil 1939. aastal sõlmisid kaks pikalt vaenujalal olnud riiki Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi pakti (MRP). Niinimetatud mittekallaletungi pakt nende kahe sõjalise liitlase vahel sisaldas tegelikult palju enamat. MRP kaasnes ka salalajne lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa, Eesti läks Vene huvisfääri. See tegi võimalikuks iseseisva Eesti hävitamise. Lisaprotokolli olemasolust saadi muidugi teada ning Eestil ei jäänud midagi muud sõjavältimiseks ettevõtta, kui sõlmida Baaside l...
Kuidas president Pätsi peale surutud vaikiv ajastu mõjutas järgnevat ajalugu kuni 1940. aastani? Vaikivaks ajastuks nimetatakse perioodi 1934. aastast kuni 1940. aastani. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks ning riigipöördeks. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Vaikiv ajastu algas 1934. aastal riigipöördega, mille peamisteks korraldajateks olid riigipea Konstantin Päts ning kindral Johan Laidoner. Detsembris 1934 ilus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: Maaleht suleti ja Postimees allutati kontrollile
1.Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim. Põhjenda oma arvamust. Eesti on parlamentaarne vabariik, parlament on ühekojaline. Parlamendi üheks põhiülesandeks on presidendi valimine iga viie aasta järel. Seadusandliku võimu teostaja on Eestis ühekojaline parlament, mida nimetatakse Riigikoguks, kuhu kuulub sada üks liiget. Riigikogu liikmete valimine toimub Eestis iga nelja aasta järel. Parlamendi üheks kohustuseks on ka nimetada Riigikohtu esimees presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu teostatakse Eesti Vabariigis järgmiste riigiasutuset abil: ministeeriumid, ametid, maavalitsused, inspektsioonid ning muud valitsusasutused. Mina arvan, et Eestile on sobilik praegune parlamendi valimise süsteem. Eesti parlamendivalimised korraldatakse vastavalt Riigikogu valimise seadusele. Seadus võeti vastu 7.juunil 1994, ja selle hilisematele parandustele. Riigikogu saadikute valimise süstee...
Ajalugu 2. maailmasõja algus: põhjused (MRP sõlimine, taastada 1. ms eelsed piirid), osapooled, MRP realiseerimine 1939 1940. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust ning Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja. Sõja põhjused: MRP sõlmimine. Lääneriikide järelandlikkus Hitlerile 1938. aastal. Rahvaste Liit oli oma autoriteedi kaotanud. Hitleri soov laiendada Saksamaa territooriumi. Osapooled: Ühel pool olid liitlased: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Nõukogude Liit, Hiina, Poola, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika, Tsehhoslovakkia
Riik Eesti Etioopia Colombia Filipiinid SKT 1 elaniku 15 555 USD 1346 USA dollarit 4377 dollarit 1626 dollarit kohta (2008) (2008) (2007) (2007) Rahvastiku *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus hõivatus 2,6%, 44,9%, 9%, *tööstus *tööstus 29%, *tööstus 12,8%, *tööstus 38,1%, *teenindus *teenindus 68,4% *teenindus 42,3% *teenindus 52,9% Keskmine eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga 72,82 aastat. 55,41 aastat. 72,81 aastat. 71,09 aastat. Mehed: 67,45 a. Mehed: 52,92 a. Mehed: 68,98 a. Mehed: 68,17 a. Naised: 78,53 a. Naised: 57,97 a. N...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
