Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"1940" - 501 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Proosa aastatel 1905-1940

Psühholoogilist laadi teostes vaadeldakse samuti inimese ja ühiskonna keerulisi suhteid, näiteks Johannes Semperi romaanis "Kivi kivi pääle" ja Leo Anvelti romaanis "Eluhirm". Ka noore Karl Ristikivi esimesed romaanid on mitmeplaanilised, üldistavad ja seisavad ametlikust positiivsusest väljaspool. Ristikivi alustas ajaviitejuttudega, vaheastmeks päriskirjanduse siirdumisel olid lasteraamatud "Semud" ja "Sellid". 1930. Aastate lõpul ja 1940 . Aastate algul ilmunud romaanid (nn Tallinna triloogia) näitavad eesti proosas väljakujunenud traditsioonide elujõulisust ja isikupärase edasiarendamise võimalusi. Eesti novell jäi vaadeldaval perioodil romaani varju, kuid püsis kirjanduspildis siiski olulisel kohal. Tähtsamad novellistid olid Peet Vallak, August Gailit, Johannes Semper ja Karl Rumor. Gailit jäi uusromantilise novelli viimaseks viljelejaks eesti kirjanduses....

Kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Luule aastatel 1905-1940

kaks suurt kirjandusvoolu- uusromatism ja realism. Realistliku luule tähtsaim esindaja kümnendivahetusel ja 1930.aastatel oli Juhan Sütiste, Kirjandusliku Orbiidi ja elulähedusliikumise eestvedaja. Romantismi uus jõuline puhang tuli 1930.aastate keskel arbjateks nimetatud noorema põlve luuletajate loomingus. Arbujad järgisid-eriti esialgu-Euroopa romantismi ja sümbolismi suuri traditsioone. Mida lähemale 1940 .aastale, seda mitmekülgsemaks muutus nende looming....

Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Teine Maailmasõda - aastaarvud, nimed, lepingud ja mõisted

ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv ­ NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid...

Ajalugu
193 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Välksõjad

Sks oli kindel, et peagi on In pommitajatest pooled hävitatud ja sõda on samahästi kui võidetud. Tegelikult hävitasid Br järjekindlalt Sks väge, rohkem kui ise kaotas. joon. lk 367. Kõiki germaani rahvaid, keda Sks hõivas, peeti ,,eluväärtuslikuks", ja neid ei tapetud, v.a. juudid. Idapoolseid rahvad (Poola), peeti aga rassiliselt alamaks. Sks ilmutasid kohutavat julmust sealsete inimeste vastu. Prantsusmaa, 1940 -> II raamat. ,,Õitsegu kaos" H oli istunud vangis vähetuntud poliitilise agitaatorina. Vabanes 1926. aastal ja hakkas siis vallutusplaane tegema ning lõpetas ,,Mein Kampf'i" teise osa. 1933. sai H riigikantsleriks. H on öelnud, et tema eesmärk pole viia Poolasse korda, vaid tekitada õitsvat kaost. Alamad rassid tuli tappa või välja saata. Lihtsamad inimesed võisid jääda, kuid mitte aadlikud, preestrid ja juudid. Alaljäänud taandada ,,helootrassi"...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

II maailmasõja algus

6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus ­ kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, kuid Norra kaitses end küllaltki ägedalt, olenemata sellest, et rünnak oli ootamatu. Siiski saadi endale enamik Norrast. Suvel alistati Norra lõplikult. VÄLKSÕDA LÄÄNES Sks plaan: 1. anda löök Belgia ja Hollandi pihta, et meelitada Prantsuse Inglise põhijõud Belgiasse. 2. minna läbi Luksemburgi, mööduda Maginot' liinist. 3...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas(tabel)

Riik Eesti Etioopia Colombia Filipiinid SKT 1 elaniku 15 555 USD 1346 USA dollarit 4377 dollarit 1626 dollarit kohta (2008) (2008) (2007) (2007) Rahvastiku *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus *põllumajandus hõivatus 2,6%, 44,9%, 9%, *tööstus *tööstus 29%, *tööstus 12,8%, *tööstus 38,1%, *teenindus *teenindus 68,4% *teenindus 42,3% *teenindus 52,9% Keskmine eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga 72,82 aastat. 55,41 aastat. 72,81 aastat. 71,09 aastat. Mehed: 67,45 a. Mehed: 52,92 a. Mehed: 68,98 a. Mehed: 68,17 a. Naised: 78,53 a. Naised: 57,97 a. N...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse?

aastal iseseisvuse? Eesti Vabariik loodi 24. veebruaril 1918. aastal, kuid pingeline olukord võõrvõimudega kestis 1920. aasta 2. veebruarini, mil sõlmiti Tartu rahuleping. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ja loobus vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest Eesti rahva ja -maa kohta. Sõltumatut iseseisvust said Eestlased nautida Teise Maailmasõja alguseni, täpsemalt 1939. aasta septembrini, mil kirjutati alla Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise paktile. Selle lepinguga lubas Eesti oma territooriumile NSVLiidu väed , mis oli iseseisva riigi lõpu üheks otsustavamaks teguriks. 1940. aasta kevadel okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Millised olid põhilised tegurid Eesti iseseivuse kaotamisel? Eesti geograafiline asend ei tulnud vabaduse säilitamisele kasuks. Olles Venemaa läänepoolne naaber, on Eesti olnud läbi aegade alati...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Muutuv mood 1920-1940

20. sajandiks oli toimunud tohutu muutus ja murrang ühiskonnas ­ kübarast oli nüüd saanud tarbeese ning moeelement, mida kandsid kõik hoolimata nende seisusest või klassist. 1930. aastate teisest poolest alates on märgatav mõningane muutus, murrang moes ­ siit alates hakkasid esile tõusma 1940 . aastate soengujooned, aastakümne esimese poole moe üldjooned küll säilisid, kuid vormid pehmenesid ja muutusid rohkem naiselikumaks. Kümnendi teisest poolest alates muutusid soengud tunduvalt naiselikumaks ja õhulisemaks, rõivad nõudis uut joont ja juuksed läksid pisut pikemaks ning rohkem lokki. 1937. aastal kirjutati juba ametlikult, et soengumood on teinud läbi suure arengu. Endiselt rõhutati lokkimistehnika erinevaid kombintsioone, rullide kandmine oli oma tõusu tipul....

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Maakorraldus

Legallakatastri ülesandeks oli nende eraisikute õiguste ja huvide kaitse, kes sõlmisid tehinguid kinnisvara kohta. Selle katastri eesmärgiks oli mitte kinnisvara faktiline kirjeldamine, vaid kinnisvara juriidilisest seisundist täpse pildi andmine, st kinnisvara ülemineute ja kinnisvaral lasuvate koormatiste avalikustamine. Seega vastandina fiskaalkatastrile peeti legaalkatastrit üksikisikute huvides. 14. 1940 .­41. a maareform. (lk 194) Eellugu. 1939.a 23.aug nn Molotovi-Ribbentropi paktiga lülitati Eesti Nõukogudew liidu mõjusfääri. 17.juuni 1940 Eesti faktiliselt okupeeriti ja moodustati uus nõukogudemeelne valitsus. Uus nõukogudemeelne valitsus asus kehtivat majanduslikku ja poliitilist korda ümber kujundama nõukogude süsteemile vastavaks. Natsionaliseeriti suurtööstus, pangad, transport. Hakati ümber korraldama ka seni kehtinud maasuhteid. 12.juuni võttis...

Maakorralduse ajalugu
201 allalaadimist
thumbnail
28
doc

KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960

Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940 -1960 Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 AASTAD 1940 JA 1941............................................................................................ 4 2 AASTAD 1941 KUNI 1945.......................................................................................8 3 AASTAD 1946 KUNI 1950.....................................................................................14 4 AASTAD 1951 KUNI 1955.....................................................................................16 5 AASTAD 1956 KUNI 1958...

Kaubandus ökonoomika
66 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nõukogude okupatsioon (konspekt)

aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel ­ Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid ­ baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas. Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nn Narva diktaat ­ Laidoner kohtus Narvas Punaarmee juhtidega, mille tulemusel suruti Eestile peale järgmised nõuded: kontroll teedel anti Punaarmeele, keelati meeleavaldused, eraisikud pidid loovutama relvad...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Metsavendlus

Nende käsutuses oli ka arvukalt tulirelvi. Ka 1700 aastal, kui Venemaa ründas Eestit, pidasid eestlased sissisõda Vene vägede vastu ja samuti 1918 aastal, kui 24. veebruril väljakuulutatud Eesti Vabariigi territooriumile sama aasta lõpus vaenlane sisse tungis. Kõige rohkem tuntust tänapäeva inimeste mälus on kogunud metsavennad ja nende võitlus viimase maailmasõja päevilt. Enne Eesti Vabariigi okupeerimist 1940 . aastal oli eesti metsavendadel kindel koht Eesti Vabariigi kaitsedoktriinis. Vabatahtlikuse alusel moodustatud sõjalisel orgnisatsioonil Kaitseliit tuli metsavennasõjas etendada peaosa. Kaitseliidus tegeleti nii üldise sõjalise väljaõppega, kui ka konkreetsete metsavennasõja võtete õpetamisega ja neid oskusi läks vaja varem, kui keegi arvata oskas. 1940.aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi ning seadis ametisse kommunistliku valitsuse. 6...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Auschwitzi koonduslaager

Siin hukati umbes 960 000 juuti, 75 00 poolakat ja umbes 19 000 mustlast. Auschwitz III laagrit kasutati laborina. Auschwitz I Auschwitz I oli esimene laager. See oli kogu kompleksi juhtimiskeskus. Laager koosnes kahekümne kahest tellisest kasarmust. Kohalikud elanikud aeti oma kodudest ära , moodustades 40 ruutkilomeetrise ala, kuhu loodi erinevad laagrid. Esimesed vangid kes, Auschwitz I saabusid, olid 30 saksa kriminaali. Nad saabusid Auschwitzi 1940 aasta mais. Nende ülesanne oli näitada tulevastele vangidele, et nad on vabatahtlikud ja tulid siia tööle. Esimene esselon 728 poolaka ja 20 juudiga saabusid 14 juunil 1940 aastal. Laagri populatsioon kasvas kiiresti, kuna laagrisse toodi poola poliitikuid ja põrand aluse tegevuse liikmeid. 1941 aasta maiks oli Auschwitz I vangide arv tõusnud 10 900 vangini. Kõik vangid olid ära märgistatud ja kandsid vastavaid märgistatud riideid. Kõige julmemalt...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
4
doc

EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS

4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse NL-ist - ei julgetud avalikult toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome. 5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale, Eestist lahkus ca 14 000 inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus NLi koosseisu V Juunipööre 1940 ja NLi okupatsioon Juuni keskel 1940 esitati Eesti valitsusele ultimaatum - kuna riik rikub baaside lepingut, siis nõuti uue valitsuse moodustamist ja täiendavate nõukogude vägede lubamist Eestisse. Vastamiseks anti aega 8 tundi ja Eesti valitsus täitis nõudmised. 17.juunil 1940 okupeeriti Eesti 80 000 punaväelase poolt. Laidoner andis käskkirjaga kontrolli riigis nõukogude sõjaväele, Kaitseliidult korjati ära relvad. 21.juunil teostas NLi esindaja Andrei Zdanov riigipöörde. Moodustati uus valitsus,...

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)

Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...

Eesti teatri ajalugu
135 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Teine maailmasõda, kordamine, küsimused ja vastused

4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 3. Millised alad okupeeriti Saksamaa poolt peale 1.sept. 1939 ­ 1940 ? Poola, Taani, Norra, Pariis, Põhja- ja Lääne-Saksamaa 4. Millised alad okupeeris NSVL MRP salajase lisaprotokolli järgi? Eesti, Läti, Leedu, Poola, Karjala(Soome), Bessaraabia 5. Talvesõja puhkemise põhjused ja tulemused. NSVL tahtis baaside lepingut, aga Soome keeldus sellele alla kirjutamast. Tekkis Mainila juhtum, selle küla läheduses leidis aset tulistamine, mõlemad pooled süüdistasid üksteist. Sõjategevus algas 30. Nov 1939...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
3
odt

II maailmasõda Eestis

Ei nähtud mõtet üht väikest rahvast sõtta viia. Leping tõi kaasa mõningaid kohustusi. Eesti pidi lubama endasse 25 000 NSVL sõdurit, üle 200 lennuki, tanke. Väed paigutati põhiliselt Läänemere rannikule, et takistada teistel Läänemere üle kontrolli võtmast. Sakslased, kes veel Eestis elasid, põgenesid massiliselt Eestis ­ 16 000 inimest. Oktoobris toodi väed sisse. Sügis ­ suvi 1939 ­ 1940 . Riigijuhtides kumas rahu ­ sõda ei ole meieni jõudnud, ei ole põhust muretsemiseks. Samas oli Eesti kaitsevõimekus ja välise kaitsepoliitika suunamise võimekus väga madal. Baase Eesti aladel kasutati palju, muuhulgas ka Talvesõjas Soomega. Eestist korraldati õhurünnakuid ­ lennukeid hoiti siin, see ei olnud hea Eesti-Soome suhetele. Kuni suveni käitutakse nii, nagu leping ette nägi. Näiteks ei segatud end Eesti sisepoliitikasse. Juunis 1940 asi muutub....

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti Ajajoon

1940 Tunnused · Natsionaliseerimine e. riigistamine Sentlariseerimine (?)-tugev keskvõim Moskvas Tsensuur Ebasobiliku kunsti/kirjanduse hävitamine Tööstuse eelisarendamine Poliitikute kadumine Agraalreformid e. maareformid (nagu kolhoos) Defitsiit (kaupa ei jätku) 1941 juuni · Küüditamine (10.000 inimest rongi ja Siberisse. 22.juuni · Suur isamaasõda Sks ründab NSVL'i. NSVL taganeb, Sks tuleb peale NSVL-ile iseloomulik hävituspataljon (ehk hävitatakse kõik, pandi põlema jne) (umbes 2-3 nädala pärast jõudisd ka Eestisse) Aug. · Sks väed Tallinnas. Okt. · Sks okupatsioon (1941-1944) -Kindralkomissariaat (Sks valitsus) selle kõrgeim juht K. Litzmann Eesti Omavalitsus pildi rahvale Sks-a valitsuse otsused edasi ütlema, sest nii kuulas rahvas käske paremini. -Eesti Omavalitsus, juht Hjalmar Mäe -koonduslaagrid...

Eesti ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Põhjalik kokkuvõte 2. maailmasõjast

1939  Saksa tundis kallale poolale  NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept  Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940 ) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried.  28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt.  30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln)  Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole.  1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940  Saksamaa ründab Taanit ja Norrat.  Norralane V. Quisling rahvareetja – mõiste kvisling.  Rahvareetja – kollaboratsionist.  Madalmaad, Holland, Belgia, Prantsusmaa – Saksamaa alla....

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
42
doc

ÖKOLOOGIA EKSAMIKS

1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, akad. Erik Kumari. 1957 Eesti NSV looduskaitse seadus, 4 riikliku looduskaitseala, Looduskaitse Valitsus. 1958 Eesti Loodus, TÜLKAR. 1966 Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). 1970 Eesti NSV maakoodeks. 1971 Lahemaa Rahvuspark. 1972 Eesti NSV veekoodeks. 1976 Eesti NSV maavarade koodeks. 1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun