EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER ÜLDIST · Lühend ERSO · Üle 100 liikme · Vanim järjepidevalt tegutsev sümfooniaorkester Eestis · Loomiskuupäev 18.detsember 1926 · Seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga · Nimi ajaloo jooksul korduvalt muutunud · Kodusaaliks Estonia kontserdisaal. ERSO NIMI · 1926.-1934. Raadio Ringhäälingu orkester · 1934.-1940. Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester · 1940.-1941. Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester · 1941.-1944. Landessender Revali Sümfooniaorkester · Seejärel Eesti NSV Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee Sümfooniaorkester · Alates 1975. ERSO MUUSIKA JA SAAVUTUSED · Repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisloominguni · Peaaegu kõikide Eesti sümfooniliste teoste esiettekanded · Märgitud maailma mainekates klassikalise muusika ajakirjades · Saanud mitu auhinda · Tähtsaim 2004.aastal Eesti esimene Grammy
Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks. 1938.a. 24. aprillil valiti K. Päts 64 aastaselt Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. 1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist, selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid. 1940. juunis NL okupeeris Eesti. Riigipeana oleks K. Päts pidanud olema kindlameelsem. K. Päts küüditati 1940.a. juulis koos perekonnaga Venemaale. Lõputute vintsutuste järel suri ta Kalinini Psühhoneuroloogia haiglas 18.jaan. 1956.a. Tema maised jäänused maeti Burasevo metsa. 1990.a. maeti K. Pätsi säilmed Tallinna Metsakalmistule.Tahkurannas on Konstantin Pätsi mälestussammas. K. Päts oma viimases Võidupüha läkituses 23. juunil 1940.a. ütles: "Kõige suurem, mida meie oleme suutnud luua on Eesti riik. Temale kuulub meie kõige palavam armastus, meie ustavus, meie töö ja meie elu
"Tahaks olla pdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipllul mngivad lapsed ja tema pab nad enne kinni kui nad saada kuristikku langeda. anr: Romaan. 3.)Peategelased: Holden Caugfield- peategelane. Mr.Spencer- ajaloopetaja. D.B-Holdeni vanem vend. Robert Acley- koolikaaslane. Stradlater-Holdeni toakaaslane. Allie-Holdeni noorem vend , kes on surnud. Pheobe- Holdeni de. Antolini-Holdeni endine petaja. Sndmuskohad:Pencey kool, internaat, New York, hotell, pshhiaatrihaigla. Tegevusaeg: 1940, aastate teine pool. 4.) Selles raamtus ksitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja trkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja petajate juttu "kasvuraskustest", mis lheb le. Ta tahab vehkat teha ja ksi olla. 5.)Autor tahtis selle raamatuga nidata inimestele missugune neb nooruki elu noore vaatevinklist. Et noored unistavad vabast ja lihtsast elust, tahavad eemal olla tsivilisatsioonist ja eelkige "nnetud" tiskasvanute ja nende vltsist
Eller aluse nn Tartu koolkonnale kuhu kuulusid: Eduard tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Kaerindi, Johannes Bleive, jt. Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Eduard Tubin on kirjutanud: Pean tunnistama et see on kõige põhjalikum tööaeg, mille olen oma elus läbi teinud. Harjutused mida kirjutati pidid olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikaideedele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid. loominguliselt olid Elleri Tartu aastad 1920- 1940 väga rikkad. Tema teoseid esitats sageli Vanemuise orkester, mis oli Aaviku käe all saavutanud hea taseme. Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas, sammuti tegi Eller mitmeid välisreise Pariisi ja Viini. Viinis kohtus ta kuulsa Austria muusikateadlase Kuido Adleriga, kes andis tema teostele kõrge hinnagu. 1940. pakuti Heini Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna konservatooriumis, ning Ellerid kolisid pealinna. 1949. aastal alanud sõda aga
"Loodus" lastekirjanduse võistlusel. Järgnesid auhinnatud lasteraamatud "Sinine liblikas" (1936), "Semud" (1936) ja "Sellid" (1938). Need raamatud, õigemini nende eest saadud raha avasid tee Tartu Ülikooli. Karl Ristikivi Tartu-periood kestis napilt seitse aastat. Ta astus ülikooli 1936. aastal ja valis erialaks geograafia. Esialgu leidis ta tudengikorteri Narva tänaval, mille üüris kaasüliõpilasega kahe peale. 1940. aasta sügisel läks ta, ikka kahekesi, sest nii oli odavam, üüriliseks Tähtvere linnaossa, Hermanni tänava vastvalminud majja. Küllap oli üliõpilasaeg Karl Ristikivi elu õnnelikumaid aegu. Õppimisvõimaluse kõrval tõi see aeg häid sõpru eriti üliõpilasseltsist "Veljesto", mille liikmeks ta astus esimesel ülikoolisügisel. 1938. aastal saabus tõeline kirjanduslik tunnustus. "Looduse" romaanivõistlusel sai Karl Ristikivi
* 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees" (Mari) * 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin) * 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta) * 1937 John Gay/Bertolt Brecht/Kurt Weill "Kolmekrossiooper" (proua Peachum) * 1937 Vilen Werner "Inimesed ajujääl" (Pavla) * 1938 Evald Tammlaan "Raudne kodu" (Iige) * 1939 Langer "Nr. 72" (Marta) * 1939 Shakespeare "Windsori lõbusad naised" (missis Ford) * 1940 Morstin "Xanthippe kaitseks" (Xanthippe) * 1940 Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness" (Hilde Wangel) * 1940 Aleksei Arbuzov "Tanja" (Tanja) * 1942 Tammsaare/Andres Särev "Karin ja Indrek" (Karin) * 1943 Molière "Õpetatud naised" (Philaminte) * 1945 Carlo Coldoni "Mirandolina" (Mirandolina) * 1945 Tammsaare/Voldemar Panso "Põrgupõhja uus Vanapagan" * 1948 Eduard Vilde "Pisuhänd" (Matilde) * 1950 Tammsaare/Andres Särev "Pankrot" (Karin) * 1952 Konstantin Trenjov "Ljubov Jarovaja" (Panova)
nõus minema NSV Liidu alla. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Kuid peale kolme kuud sõda pidid soomlased loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia ning seega oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja Prantsuse vahel millega läks 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased eesotsas kindral Charles de Gaulle´iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust hitlerliku Saksamaa vastu. Samal aastal proovis ka Hitler vallutada Suurbritanniat, kuid see
Johan Skytte ja Tartu Ülikooli asutamine Kes oli Johan Skytte? Mai 1557-25.märts 1645 Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, sai 1617. aastal riiginõunikuks, oli aastatel 16221645 Uppsala Ülikooli kantsler, tegutses Põhja- Soome laamanina, oli 16291634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president, saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Rootsiaegne Tartu Ülikool (1632-1710) Esimesed üliõpilased kanti sisse 20. ja 21. aprillil 1632. Pidulik avamine toimus sama aasta 15. oktoobril. 1690. aastal sai Tartust jälle ülikoolilinn. Ülikooli viimine Tartust Pärnusse oli tingitud Rootsi-vastasest koalitsioonist...
nõus minema NSV Liidu alla. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Kuid peale kolme kuud sõda pidid soomlased loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia ning seega oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja Prantsuse vahel millega läks 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased eesotsas kindral Charles de Gaulle´iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust hitlerliku Saksamaa vastu. Samal aastal proovis ka Hitler vallutada Suurbritanniat, kuid see
· Uus maailmasõda võis alata! Maailmasõja algus · MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. · Hitler süüdistas Poolat Saksa ründamises. · sept. 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. · sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja, kuid sõtta veel tegelikult ei astunud. · 17. sept. NSVL -> Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. · Poola alistus NSVL-le ja Saksamaale. Poolat ei eksisteerinud enam. · Nov. 1939 ründas NSVL MRP kohaselt Soomet ja 1940 võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Baltimaade annekteerimine · 24. sept. 1939 nõudis Molotov Eestilt NSVL-ga vastastikuseabistamise lepingut. · Eesti võttis pakkumise vastu. · Moskvasse saabunud Eesti delegatsiooni ootasid uued nõudmised. · Leiti kokkulepe ja 28. sept. kirjutas Eesti baaside lepingule alla. · 18. okt. alustas Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse, 25 000 sõdurit. · 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. · 5. okt
Tema loomingu võib jagada kolmeks etapiks: 1. Restorani- ja salongimuusiku periood aastatel 1933-1941 1. Sõja-aeg 1941-1945 1. Sõjajärgne periood kuni 1949 aastani. Oma laulude tekstid kirjutas Valgre valdavalt ise, kasutades selleks ka saksa, või ingliskeelset varianti. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. LOOMINGUNIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) 1936 Riina 1940 Narva valss 1944 blond Aleksandra 1933 Aegviidu valss 1945 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946
Samal päeval ületas Punaarmee Poola idapiiri (Nõukogude- Poola sõda). 27. Varssav ja kogu Poola alistus. 28.sept. sõlmiti Nõuk.-Saksa sõpruse- ja piirileping Moskvas. Samal ajal Baltimail sõlmisid Moskva survel kõik kolm Balti riiki vastastikuse abistamise lepingu NSV Liiduga (Eesti 28.sept., Läti 5. ja Leedu 10.okt.). Kõikidesse riikidesse paigutati u. 20000 punaarmeelast (sissemarss oktoobris). Sarnase ettepaneku tegi Moskva ka Soomele, kes esialgu keeldus. 1940. aasta veebruaris algas Talvesõda. 3.sept.1939 kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõja Saksamaale, algas Kummaline sõda. 9.apr.1940 tungis Saksamaa Taanile ja Norrale kallale, Kopenhaagen alistus kohe, Norra valitsusel õnnestus põgeneda, alustati vastupanu. Norra alistus juunis. 10.mail alustas Wehrmacht pealetungi Prantsuse ja Briti vägedele (Kummalise sõja lõpp). Kallale tungiti ka Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile. 12. juunil langes Prantsusmaa. 10
24. Kuidas reageerisid Saksamaa sissetungile Poola lääneriigid? Kuulutasid sõja. 25. Mis oli nn ``kummaline sõda``? Puudus reaalne sõjategevus,lasti muusikat,lennutati lendlehti üle piiri. 26. Miks ei kuulutanud lääneriigid sõda NSVLile? Loodeti NSVLi toetusele võitluses Saksamaaga. 27. Mis muutus maadejaotuses 1939. a. 28. septembri Saksa-NSVLi ``sõprus- ja piirilepinguga``? NSVL sai Leedu,Saksamaa sai aga rohkem Poolat. 28. Mis riike ründas Saksamaa 1940. a. 9. aprillil? Taanit,Norrat 29. Miks Saksamaa nimetatud maid ründas? Et garanteerida rauamaagi toomist rootsist. 30. Mis riike ründas Saksamaa 1940. a. 10. mail? Hollandit,Belgiat,Luksemburgi,Prantsusmaad. 31. Millal sõlmiti Prantsusmaa-Saksamaa vaherahu? 22 juuni 1940 32. Millised olid Prantsuse-Saksa vaherahu tingimused? 2/3 Prantsusmaast saab Saksamaa endale. 33. Kuidas alandasid sakslased seda vaherahu sõlmides prantslasi?
Võimuvõitlus, isikukultuse kriitika, ,,Sulaaeg", rehabiliteerimine, kampaaniad põllumajanduses- uudismaade ulatuslik ülesharimine, maisikasvatus), rahvamajandusnõukogude loomine, konflikt tippintelligentsiga, elujärje paranemine, linnastumine, massiline elamuehitus, algab teravilja sisseost välismaalt, edusammud kosmoses, sunnitud lahkumine võimult. Välispoliitika: Ungari ülestõusu mahasurumine, visiit USA-sse, Berllini müüri püstitamine, Kuuba kriis. 5. ENSV. 1940. Aasta. 1944-1964 a) ENSV moodustamine Ajal kui Saksa väed tegutsesid edukalt Lääne-Euroopas, otsustas Nõukogude juhtkond Baltimaad lõplikult inkorporeerida. Juunis 1940 koondati Eesti- Vene piirile suured Punaarmee üksused ning Eesti valitsus oli sunnitud alluma Nõukogude Liidu karmile ultimaatumile. Eestisse sisenenud punaväelaste toel loodi uus Moskvale meelepärane valitsus ning korraldati "valimised", kus võitis ülekaalukalt punaste valimisliit. 21. juulil 1940
· 12.märtsil 1934 korraldasid tollane riigivanem K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde ja kehtestati autoritaarne diktatuur; parlament sunniti sama aasta oktoobris "vaikivasse olekusse". · 1938 valiti K.Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. · 1939 septembris sunniti NSVL ultimaatumiga Eestile peale baasideleping, mille alusel loodi Eestis nõukogude sõjaväebaasid. EESTI NSV (NSVL okupatsioon Eestis) (1940 1991): · 1940 juunis okupeeriti Eesti Nõukogude vägede poolt; viidi läbi riigipööre; kehtestati nõukogude võim ja Eesti inkorporeeriti NSVL koosseisu (6.august). · 1940 1941 viidi Eestis läbi punast terrorit; alustati nõukogulikku maareformi; natsionaliseeriti tööstusettevõtted ja maa. · 1941 juunis küüditati Eestist ~11 000 inimest. · 1941 suvi kuni1944 sügis oli Eesti Saksa okupatsiooni all.
Käbin 1950-1978 (oli Moskva-meelne, kuid samas arvestas ka Eesti NSV eripäraga. - K. Vaino 1978-1988 (üdini Moskva-meelne ja umbkeelne. Vene keele kasutamise propaganda.) - V. Väljas 1988-1990 · Vormiliselt kuulus kõrgem seadusandlik võim ülemnõukogule. · Ebaausad valimised ja võltsid tulemused. · Tänapäevalikku parlamentaalset tegevust ei toimunud. · Valitsus ehk ministrite nõukogu. · Nõukogude salapolitsei KGB. · 1940 teine pool ja 1950. algus Stalinismi tippaeg Eestis. - Peale Teist maailmasõda saabusid paljud inimesed Eestisse tagasi. Enamasti olid need sõdurid - industraliseerimine - põlevkivi tööstuse avamine - inimeste lootus, et ehk läheb paremaks Valge Laev - Metsavennad. Jäid relvade poolest tugevasti alla, kuid olid moraalselt tugevad. - Kooliposte vastuhakud - Palju arreteeriti ja pandi vangi. - Eesti raamatute hävitamine põletamine, määrimine, ära rikkumine. - Kolhoosid.
AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Majandus: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: - demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu - mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas: - Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotensiaal säilis - Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut - USA sai tagasi sõjaaegseid laene - Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · Kuni 1970-ndate aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv · Riigis toimus inimeste liikumine lääne- ja edelaosariikidesse ning suurlinnade keskustest äärelinnadesse. · 1970 -ndate aastate algul tabas USA-d majanduskriis, mille põhjused olid: - suured sõjalised kulutused - nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel 4x Sisepoliitika: Harry Truman Demokraatli...
Miks Eesti Vabariik ei suutnud oma iseseisvust kaitsta? Eesti Vabadussõjas verehinnaga kätte võidetud iseseisvus kestis kõigest 22 aastat ehk siis 1918-1940 a.Sinna perioodi kuulusid majanduskriis,Pätsi riigipööre ja 1 maailmasõja kaotajate (Venemaa ja Saksamaa) naasmine Maailma suurriikide sekka,millega suurenesid ka nende poliitilised ja majanduslikud ambitsioonid.Nõukogude Liit unistas oma riigipiire taastada tsaari Venemaa aegsetesse kaugustesse,milles Eestil oli oma koht.Kuid miks juhtus nii, et Soome ,kes sarnaselt ka Eestile omas sarnast minevikku Venemaaga ja oli sarnases olukorras, suutis kaitsta iseseisvust,Eesti see eest kaotas iseseisvuse 50-ks aastaks. Iseseisvuse kaitsmise peamisteks eeldusteks on sõjaline võimekus või mõjukatesse sõjalis-poliitilistesse ühendustesse kuulumine.Eestis valitses 1934. a. märtsist diktatuur ja majanduslikult oli1930. aastate teine pool Eesti majandus...
olnud nende kohustus! q Millised olid Eesti mehe võimalused ja valikud II maailmasõjas? Mida ise oleks teinud? (Arutlus) Vasta pöördel (10+3p) Pataljon Narva relvajõududesse nõukogude armee ja soome armee. Põgeneti metsa või välismaale ! Kontrolltöö rida B (Eesti II maailmasõjas 1939-1944) 1. Milles lepiti kokku MRP sõlmimisel? (5p) N. liit ja saksamaa jagasid omavahel Ida-Euroopa. 2. Järjesta sündmused, kuidas Eestist sai 1940 N. Liidu osa? Tehti leping nende vahel. Lepingu alusel toodi eestisse 2500 Punaarmeelast. 3. Miks valis N.Liit Baltikumi okupeerimiseks just sellise aja? Kuna neil oli palju enda inimesi seal! 4. Milline oli eestlaste valdav suhtumine sakslastesse 1941.a? Miks Milliseks kujunesid suhted hiljem? Algul suhtuti hästi kuna Saks lased tulid ju appi aga siis Saks lased pöördusid meie vastu! 5. Missugused olid II Maailmasõja tagajärjed Eestile?
Serialism. Matemaatiline täpsus. Detailsid esitusjuhised interpreetidele. Kõlavärvimuusika e sonorism. Klastrid. Oluline on kõla. Happening.(1952 esimene) Improviseeritud etendus, sisaldab üheaegselt kujutava kunsti, muusika, sõnakunsti, liikumise elemente. John Cage. Perfomance. (1960esitlus) Etendus enam ettevalmistatud kui happening`i puhul. Aleatoorika e. Juhusemuusika. Nii heliteose loomine kui ka ette kandmine sõltub juhusest. Konkreetne muusika. 1940.-1950. elektroakustilised muusikateosed, mis on kokku monteeritud erinevate mürade ja mittemuusikaliste helide salvestitest. Elektronmuusika. Uute tämbrite otsinguil hakkatakse kasutama aparatuuri. Tavaliste instrumentide helisid ja inimhääli, mida hiljem töödeldakse elektrooniliselt. Karlheinz Stockhausen. Minimalism. Nn korduste muusika. Helikõlalisus. Puudub arendus, seda asendab lihtsa muusikalise motiivi kordus. Steve Reich, Philip Glass. Postmodernism
Eestlaste valikud Teise maailmasõja ajal Teine maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. See oli ajaloo kõige laialdasem sõda. Tähtsaim sündmus Eesti jaoks oli 1940 aastal 17.juunil toimunud Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Peale seda määrati ametisse venemeelne valitsus. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu ja raskeid valikuid. Eestlastel oli sel ajal valiku võimalusi oli vähe liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine lääneriikidesse. Tol ajal oli ka poliitikutel vaja teha suuri ja rasked otsuseid.
Eesti kroon (EEK, Ekr; knekeeles eek) on rahahik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940. Kroon veti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992. aastal ja see kehtis 14. jaanuarini 2011. 15. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina ainult euro. Eesti Kroon oli kibel 19 aastat! (Kas ta ei vinud siis hte aastat veel olla? oleks saanud juubeli !) Pangathed Sellised rahathed olid kasutusel vanasti * 5 krooni * 10 krooni 1928 * 10 krooni 1937 A * [10 krooni 1940 B ei lastud tegelikult kibele] * 20 krooni * 50 krooni * 100 krooni Mndid
vastupealetungi natside vastu.Titojugoslaavia valitseja Eisenhowerliitlasvägede juhatja, usa poliitik Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldaja sõjaväe ülemjuhataja väejuht Talevesõja ajal. 1918 nim riigihoidjaks. Rommel-Saksamaa väejuht, oli edkas NSV vastu ja P- Aafrikas Paulus-tema juhtimisel lõpetasid saksa väed vastupanu. MacArthur-USA väejuht, tegeles Kaug-Idas Talvesõda -939 1940 Venelased alustasid Soome-vastast propagandat ja tungisid Soomesse. Enesekindlana uskusid, et suudavad kiiresti Soome okupeerida. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Viiburi linna, kuid siis säilitas Soome iseseisvuse. Müncheni kokkulepe1938. 29 sept sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega Saksamaal lubati okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale tõmmati kriips peale.MRP 23. aug. 1939 kirjutas
talumajapidamisele tuginev põllumajandus. Senise majandussüsteemis lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941) ning jätkus sõja- aastatel. Kuid lõplikult purustati omariikluse ajal välja kujunenud väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil, mil koos nõukogude võimu taastamisega rakendati ellu stalinlikku majanduspoliitikat. Maareform Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis viidi põhijoones lõpule juba 1945. a kevadeks. Täiendamine ja parandamine jätkus siiski 1947. a suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit. Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad. Samuti võõrandati neilt enamik muust varast ning loomadest.
Ajalugu Puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. (Molotov - Ribbentropi pakt.) Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tähtsamad sõjad Talvesõda (30. nov. 1939 – 13. märts 1940) Rünnak Pearl Harborile ( 7.detsember 1941 – 8. Detsember 1941) Stalingradi lahing (21. augustist 1942 2. veebruarini 1943) Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943) Berliini lahing (16. aprill 1945 – 2. mai 1945) Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. Enne seda teeb Hitler Berliinis enesetapu ja USA saadab kaks aatompommi Jaapanisse. ...
Population: 2.3 million Language: Latvian Latvia, officially The Republic of Latvia, is a country in the Baltic region of the Nothen Europe. The country has a temperate seasonal climate. Latvia and Estonia share a long common history. As a consequence of the Soviet occupation both countries are home to a large number of ethnic Russians (26.9% in Latvia and 25.5% in Estonia). Latvia was found on 18th November 1918. However, its independence was interrupted at the outset of World War II. In 1940, the country was forcibly incorporated into the Soviet Union, invaded and occupied by Nazi Germany in 1941, and re-occupied by the Soviets in 1944 to form the Latvian for the next fifty years. The peaceful Singing Revolution, started in 1987. Lithuania Capital city: Vilnius Total area: 65 200 km² Population: 3.5 milion Language: Lithuanian Lithuania, officially The Republic of Lithuania, is the biggest country of the Balic region
Enn Kippel 1) Enn Kippel sündis 16. veebruaril 1901 ja suri 15. veebruaril 1942. 2) Tegevusalad: Kippel elas pärast oma isa surma (aastal 1913) Peterburis, kus ta õppis kondiitriks. Aastal 1919 pöördus ta tagasi kodumaale, astudes Eesti kaitseväkke. Aastast 1921 teenis ta üleajateenijana 2. Üksikus jalaväepataljonis. Teenistus kestis 1940. aastani, küll kirjutaja, joonestaja, raamatukoguhoidja ja poejuhataja ametis. 3) Enn Kippeli naine Maret Kippel oli pärit Jõgevalt, tema isa Jaan Lätte oli üks Jõgeva tuntumaid seppi. Suviti 19251935 viibisid Kippelid sageli Jõgeval. Kippel sündis Tallinnas. 4) Haridustee: Aastal 1935 lõpetas Kippel Tartu Linna Õhtuse Erakeskkooli. Õhtugümnaasiumis õppimise ajal oli ta õpilasühingu humanitaarringi almanahhi "Rada" aktiivsemaid kaastöötajaid
keskmise sissetulekuga inimesele oli Henry Ford. 17.Juunil 1903.a. asutati Ford Motor Company. Nende kõige edukamaks autoks sai 1908.a. välja antud Model T. Autode müük ja võidukäik Ford Model T Ford T edu aluseks on Henry Fordi poolt leiutatud üks suurimaid tööstuslikke revolutsioone - masstootmine. Selle idee sai ta Chicago tapamajast, kus loomakehad liikusid mööda konveierliini. https://www.youtube.com/watch?v=IXkxl8dSXb4 Autode müük ja võidukäik 1910 1940.a muutis autosid palju kuid nad ei näinud ikka veel välja nagu tänapäeva autod. Sellel ajastul olid Euroopas ja Baltimaades väga levinud Ameerika autod. 1910 - 1940 20 30 aastatel, kui inimesed hakkasid rikkamaks saama ja autode nõudlus kasvas muutusid tähtsaks autode kiirus ja stiilsus. 30 aastatel muutusid eriti populaarseks odavad väiksed pereautod. 1920 - 1930 Peale teist maailmasõda tulid autondusse suured muudatused. Hakati tootma autosid mis nägid enam-
1938. aastal lavastati tema ooper "Oberto", mis osutus üsna edukaks. Selle järel pakuti Verdile veel lepingut kahele tööle. Töötades oma teise ooperi "Un giorno di regno" kallal, suri ta naine. Ooper oli ebaõnnestumine ning Verdi langes sügavasse kriisi. 1942. aastal esietendus ooper "Nabucco", mis tõi Verdile üle-euroopalise kuulsuse. Seejärel tekkisid Verdi teostele poliitilised alatoonid, sest ta oli tugev Itaalia ühendatud kuningriigi pooldaja. 1940. aastatel sai alguse Verdi suhe Giuseppina Strepponiga. Nad abiellusid 1959. aastal. 1940. aastatel oli Verdi loomingu hiilgeaeg. Sellest ajast pärinevad ooperid nagu "Ernani", "Macbeth", "Luisa Miller" jt. Oma hiilgeaastate lõpul, 1851. aastal esietendus üks Verdi tuntuimaid teoseid ooper La Traviata. 1851 1853 esietendusid ka tema teised kaks kõige tuntumat ooperit: "Rigoletto", "Trubatuurid" 1860. aastatel suurenes tema poliitiline
Eduard Viiralt Koostaja: Eva Hein Klass: 12 A Ülevaade elust E. Viiralt on sündinud 20. märts 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana 1909 a siirdus perekond Eestisse Maailmasõja puhkedes kolis perekond Tallinna ning Viiralt valis õppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli Tallinna Kunsttööstuskool jäi Viiraltil lõpetamata Viiralt jätkas oma õpinguid Anton Starkopfi skulptuuriateljees Tartus Pallases aastal 1919 Osalemine Vabadussõjas katkestas õpingud 19221923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias 1923 sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal õppejõuna 19251939 elas Viiralt Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse 1938. juulist kuni 1939. veebruarini elas ta Marokos Marrakechis 1945 jõudis Viiralt Rootsi 1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi...
TALVESÕDA Risto Tõldsep IX klass TALVESÕDA • Sõda Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. • Osa II maailmasõjast. • Toimumisaeg 30. november 1939 – 13. märts 1940. • Kestis 105 päeva. SÕJA PÕHJUSED • NSV Liidu nõudmised Soomele kehtestada vastastikuse abistamise pakt ja Soome keeldumine. • Molotov-Ribbentropi pakt. • Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja
Sõdur II Maailmasõja aegses Eestis. Iseseisev Eesti riik lakkas eksisteerimas aastal 1940, mil nõukogude väed okupeerisid Eesti Vabariigi territooriumi. Nõukogude vägede ülekaal oli tohutu, meil puudusid relvastatud vastupanuks tegelikult võimalused ning isegi välisabile polnud loota. Kogu Eesti Vabariigi juhtkonnad, seal hulgas ka kaitseväe juhtkond hävitati, keegi ei saanud olla kindel mis juhtub edasi, sest inimesi terroriseeriti meeletult ning tundus nagu sellele ei tuleks kunagi lõppu.
Ilmar Laaban Elu ja looming Sünd ja õpingud Ilmar Laaban sündis 11. detsembril 1921 Tallinnas. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1934 – 1940 käis ta Tallinna Reaalkoolis ja hakkas juba enne selle lõpetamist Tallinna Konservatooriumis klaverit õppima. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1940. aasta sügisel läks Laaban Tartu ülikooli, kus ta õppis ühe aasta vältel romaani keeli. Järgmisel sügisel tuli ta tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda džäss ja dodekafoonia. Rootsis valminud kirjutised 1943
Kalju Lepik Kalju lepik sündis 7. Oktoobril 1920 Järvamaal Koeru alevikus, kontoriametniku pojana. /--Uus slaid--/ Hariduskäik 19281934 Koeru algkool 19351939 Tartu Kaubanduskool 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. /--Uus slaid--/ o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse
Koeru algkool 1934 1935- Tartu Kaubanduskool 1939 1939- Tartu Kommertsgümnaasium 1941 Tartu Ülikool (Filosoofiataduskonna Põhjamaade ajalugu 1942- ja arheoloogia.) 1943 o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline
põhimõtet peamiselt kasutatud riigiõiguse kontekstis. Õigusliku järjepidevuse põhimõtet on võimalik kasutada ka näiteks erineva seadusandluse loomisel, võttes uute seaduste aluseks varem loodud seaduseid. Näiteks Eestis võeti 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu põhiseadus, mis põhines 1938 aastal vastu võetud põhiseadusel. Eesti Vabariik taastati 1991. a õigusliku järjepidevuse printsiibil. Eesti on seesama riik, mis loodi 24. veebruaril 1918 ning mille okupeeris 1940. a NSV Liit. Eesti riikluse osad ei ole ajavahemikul 1940–1991 siin tegutsenud okupeeriva võimu organid – Eesti NSV ja Eestimaa kindralkomissariaat. 1940.aastal ei tunnustanud Eesti okupeerimist Ameerika Ühendriigid. Mittetunnustamist deklareeris USA aseriigisekretäri Sumner Wellesi 23. juuli 1940. a avaldus. Mittetunnustamispoliitikaga ühines pärast Teist maailmasõda enamik lääneriike. 1991. a tunnustasid lääneriigid Eesti iseseisvuse taastamist diplomaatiliste suhete taastamisega
vastu) 17 Poola vallutatakse väga kiiresti, sest 17.sept 1939 tungib kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola 18 tõhus välksõja plaan läänes(Belgia ja Hollandi vallutamine) 19 Prantsuse ja Briti armee halb organiseeritus, soomusjõud ja lennuvägi nõrgad, väejuhatus satub Sx lõksu, uskudes, et Sx kordab 1914 a. sõjaplaani. 20 inglaste sõjavarustus langeb sõja käigus sx-ste kätte; prantslaste vaim murtud Esimene tõsisem tagasilöök 1940 juulis "lahingus Inglismaa pärast", kusbriti õhujõududel õnnestub peale jääda. 3. Nõukogude Liidu roll II ms-s. Sõja algperioodil (1939 1941): 21 17. sept 1939 tungib kallale Poolale, hõivates Ida-Poola 22 Nõudmised Soomele, et loodaks NL sõjaväebaasid, soomlased venitavad läbirääkimisi, NL ründab ootamatult sõda kuulutamata.Algab Talvesõda(nov 1939). Venelastele osutub raskeks murda läbi Mannerheimi liinist(külm + tundmatu maastik),
=> Lääne riikide ükskõiksus; Katõni süü aeti sakslaste peale, tulemusena tapeti 85 saksa sõjaväelast · Peale Poola ründamist kuulutasid SB ja Pr Sks sõja 3. sept 1939, kuid otsest sõjategevust ei alustanud. · NL kallaletung Soomele (Talvesõda nov 1939) Soome Talvesõda: · Algas nov 1939 kui NL ründas ette teatamata Soome Vabariiki; pommitati Helsingit ja Viiburit; algus-lõpp: 1939.aasta novembrist 1940.a 12.märtsini · Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. · Sõja tagajärjed: NSV Liit rikkus rängalt Nõukogude Liidu ja Soome vahel jõus
Päts haaras võimu enda kätte. Eestis algas nn. vaikiv ajastu. Uues olukorras tõusis Jaan Tõnisson demokraatliku opositsiooni liidriks. See tõi kaasa tema ajalehe "Postimees" võõrandamise valitsuse poolt, kuid seegi ei suutnud J. Tõnissoni suud sulgeda. 1938.aastal korraldatud pooldemokraatlikel valimistel valiti Tõnisson suure ülekaaluga Riigikogusse, kus ta jätkas võitlust demokraatia täieliku taastamise eest. Paraku polnud sellel lootusel tollal määratud täituda 1940.aastal okupeeris N. Liit Eesti täielikult. Jaan Tõnisson püüdis sel hetkel mõjutada president K. Pätsi kasvõi sümboolselt sissetungijale vastupanu osutama, kuid president oli juba otsustanud vastupanuta alistuda. Jaan Tõnissonile polnud tegevuseta istumine aga sobilik. 1940.aasta suvel algatas ta ulatusliku aktsiooni, organiseerides nõukogude parlamendi valimistel vastaskandidaatide esitamist kommunistlikele kandidaatidele. Loomulikult ei saanud selline tegevus kaua kesta
toime3)Stalin soovis kommunismi levikut4)Saksamaa soovis natsismi ja aaria rassi levikut5)Ülemaailmse majanduskriisi tõttu valis Saksamaa sõjalise tee,seda tegi ka Venemaa. 1.sept 1939-II MS algus,Saksamaa tungib Poolasse. 22.juuni 1940-Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne metsas. 22.juuni 1941-Saksamaa tungib NSVL kallale. 7.dets 1941-Jaapan ründab Usa mereväebaasi Pearl Harboris ja kuulutab Usale sõja. Kolmikpakt tähendab kohustust üksteist igati toetada.See sõlmiti Berliinis 1940.a Saksamaa,Jaapani ja Itaalia vahel. Atlandi Harta on dokument , milles on sõnastatud sõja eesmärgid, sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted, selles lubati taastada kõikide selles sõjas kaotanute iseseisvus.Hartale kirjutasid Churchill ja roosevelt(usa ja Suurb) Ühinenud rahvad on Washingtonis deklaratsioonile allakirjutanud ja nendega hiljem liitunud riigid. Ühinenud rahvaste deklaratsioon on 1942 Washingtonis 26 sõdiva riigi poolt allakirjutatud dokument,
4) 2) poola jagati pooleks Lisaprotokoll, sõlmiti kuuaega hiljem, kus müs saksamaa NSVL-le ka Leedu saades osa algul NSVL-i mõjusfääri kuulunud poola territoriumist. Millal algas II ms., millal euroopas, millal lõppes · 1.09.1939 algas maailmas, kus saksamaa ründas poolat · 3.sept 1939 prnts ja suurb kuulutasid saksamaale sõja · 2.09.1945 Jaapani kapituleeriumine · 8.05.1945 Berliini kapituleerumine Kummaline sõda, Millal? Nov 1939 - Märts 1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Agatha Christie Referaat Juhendaja: Ellen Aunin Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 Agatha Christie'st üldiselt Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupõlve nimi oli Miller, sündis 1891. aastal Devonis, Torquays. Hariduse sai ta kodus, kus ta õpetajaks oli ema. Kahekümnekolme aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, 1928 see abielu lahutati ja Agatha Christie abiellus uuesti 1930. aastal Max Mallowan`iga, kes oli arheoloog. Kirjutama ajendas Agatha Christie`t õieti juhus. Kord väitis ta õ...
02.1932 ● Eesti Punase Risti teenetemärk, I järk I aste, 20.02.1933 ● Narva Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige ● Eesti Vabadussõjalaste Liidu auliige, 17. detsember 1933 ● Tartu VTÜ kuldrist, I järk, 26.05.1935 ● Eesti Tuletõrje kõrgem hoolsusmärk, 06.06.1935 ● Uue Põhiseaduse mälestusmärk, I järk, 14.08.1937 ● Eesti Skautide Maleva Svastika, I ja II järk ● Eesti Loomakaitse Liidu Roheline Rist ● Looduskaitsemärgi II järk, 1940 Vene keisririigilt: ● Vene-Jaapani sõja mälestusmedal (1904–1905) ● Romanovite koja 300. aastapäeva mälestusmedal (1613–1913) ● Püha Anna orden, IV järk ● Püha Stanislavi orden, III järk ● Mõõgad ja lehv Püha Stanislavi ordeni juurde ● Püha Anna orden, III järk mõõkade ja lehviga ● Püha Stanislavi orden, II järk mõõkadega ● Püha Anna orden, II järk mõõkadega ● Püha Vladimiri orden, IV järk mõõkade ja lehviga
Alates 1930. aasta suvest käis Leeni kapten Behrsini laevaga mitmetel välisreisidel. Nägi ja kuulis seega rohkem kui paljud temavanused. Õppis ka nähtust rutem järeldusi tegema. Olulise osa tõekspidamiste kujunemisel mängis kingsepaperekonna maailmavaade ja lähedased suhted kommunist A.ju Uibo ning viimase sõpradega. 1940. aasta ajaloolised sündmused tõmbasid L. Kullmani inimeste juurde, kes juhtunust rõõmu tundsid ning uut elu ehitama asusid. 1940. a. augustis astus ta Kommunistlikku Noorsooühingusse. Ta töötas vabatahtlikuna 7. Eesti laskurdiviisis sanitarina. Aprillis 1942. a. astub L. Kullman võitlejate ridadesse luurajana. Teda reedetakse. Luurajale jääb tegutsemisaega ainult 1943. aasta jaanuarini. Pärast arreteerimist hoiti L. Kullmani vangis Võrus ja Tartus. Saksa julgeolekupolitsei Tartu eeluurimisvangla valvur laskis 6. märtsil 1943. a. L. Kullmani maha.(3)
12. II maailmasõja põhjused. Versaille’i rahuleping. Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid riike vaos hoida. Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust. MRP pakti sõlmimine. Sakslaste eluruumi suurendamine. NSVL soov levitada kommunismi ning taastada impeerium oma endises ulatuses. 13. II maailmasõja sündmused 1939-1940: Poola vallutamine, Talvesõda, Baltimaade okupeerimine, Saksamaa pealetung 1940. Poola vallutamine: 1.sept 1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat (lennuväli, jalavägi) 17 sept tuli ka sama taktikaga NSVL ning kuu lõpuks oli poolakate vastupanu murtud. Talvesõda: 1939a. suruti peale baadide lepinguid, mille kohaselt Eesti, Läti, Leedu territootiumile nõukogude väed lubati. Soome keeldus ja pidi iseseisvust kaitsma Talvesõjas.
: 2017 2 . , , . , .. 40 . - , .. , (6 ). . , . , , . , , . , . . : , , , , . 3 ................................................................................................................................. 2 ............................................................................................................................... 3 ..................................................................................................................................... 5 1. .....................................................................................
Kuressaare linn kandis1952 -1988 Kingissepa nime. Jaan Tõnisson Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. "Postimehe" omanik, vastutav väljaandja ja peatoimetaja 1896-1935 Asutas Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse Eesti Rahvameelse Eduerakonna asutaja ja juht 1905-1917 Riigiduuma saadik 1906-1917 1917 Eesti Maapäeva saadik 1920-40 I-V Riigikogu saadik 2x riigivanem, 1x välisminister 1935-38 poliitikast eemal 1940. a arreteeriti, 1941 mõrvati Tallinnas? Jaan Poska Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 20. s alguses vandeadvokaat Tallinnas. 1904 Tallinna linnavolikogu saadik 1913 - 17 I eestlasest Tallinna linnapea 1917 I eestlasest Eestimaa kubermangu kindralkomissar 1918 veebr Eesti välisminister 1919 juhtis Eesti delegatsiooni Pariisi rahukonverentsil. Eesti delegatsiooni juht Tartu rahuläbirääkimistel 1919-1920 Suri märtsis 1920 Tallinnas
Saksamaa 5533000 1600000 160000 7293000 Jaapan 2120000 580000 2700000 USA 416000 1700 418500 Suurbritannia 382700 67100 449800 NSVL 10700000 11400000 1000000 23100000 Eesti Teises maailmasõjas MRP lisaprotokolliga läks Eesti NSVLi mõju alla Baasideleping 17. juunil 1940. a okupeeris Punaarmee Eesti 14. juunil 1941. a toimus massiküüditamine 1941. a suvel jõudsid Saksa eelväed Eestisse Metsavendlus Suur põgenemine Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra Tähtsamad sündmused (1) Saksamaa kallaletung Poolale 1. sept. 1939. a Talvesõda 30. nov. 1939 13. märts 1940. a Saksamaa kallaletung NL-ile 22. juuni 1941. a Pearl Harbori ründamine 7. dets. 1941. a Midway lahing 4.- 6. juuni 1942. a
kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. · 1938. aasta 24. aprillil valiti K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Konstantin Päts - president · 1939. aastal otsustas K. Päts loobuda sõjalisest vastupanust ja sõlmida Nõukogude Liiduga baaside leping, lootes kuni viimase hetkeni Saksamaa sekkumisele, ning uskudes, et tal õnnestub Eesti sõjast eemal hoida. · 1940. juunis NL okupeeris Eesti. Riigipeana oleks K. Päts pidanud olema kindlameelsem. · K. Päts küüditati 1940.a. juulis koos perekonnaga Venemaale. Lõputute vintsutuste järel suri ta Kalinini Psühhoneuroloogia haiglas 18. jaanuaril 1956. aastal. Konstantin Pätsi tähtsamad ametikohad ja ametiajad · Ministrite nõukogu esimees · 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister · 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem · 25.01.1921-21.11.1922 · 02.08.1923-26.03.1924 · 12.02
Kohtunud noored abiellusid ning nii sisenes Debora Hint Tartu kirjanike maailma ja sõlmis seal palju tutvusi, mis võimaldasid tal ka ülikooli astuda, kus ta asus õppima keeli ja kirjandust. Noorpaari ainuke laps suri ning purunes ka nende abielu. Pärast juunipööret Sirbis ja Vasaras töötanud paljulubava tõlkija ja literaadi käe võitis endale Sirbi ja Vasara, hiljem Rahva Hääle peatoimetaja Anton Vaarandi. Tema õhutusel oli Debora Hint 1940. aastal astunud kommunistlikku parteisse. Tuleb märkida, et stalinistlikud repressioonid ei läinud tema lähedastest mööda külmale maale saadeti onu ja tädi perekondadega. Teine tädi põgenes 1944. aastal Eestist ja asus hiljem Ameerika Ühendriikidesse. 1940. aastal evakueerus Vaarandi Venemaale ning naasis 1944. aastal. Sõja-aastad olid poetessi jaoks rasked. Ülikoolihariduse omandamine filosoofiateaduskonnas jäi pooleli, abielu Anton Vaarandiga katkes. Esimesel sõjajärgsel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
