http://www.abiks.pri.ee Mõisted Nürnbergi protsess -kohtuprotsess sõjakurjategijate üle, pärast II ms Marshalli plaan -maj. abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Raudne eesriie -NSVL ja sots maade piir läänemaailmaga (1940-90) Hallsteini doktriin -SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Watergate afäär -pealtkuulamis sfäär. Vabariiklik kuulas dem. Parteid Võidurelvastumine -USA-NSVL püüavad hankida üha rohkem ja võimsamaid relvi Heaoluühiskond -ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Dominoteooria -USA valitsuse arvamus, (info Hiina kohta) 1950-ndad Ameerika hääl -raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni Berliini müür -Jagas kaheks ida- j...
(pika hermanni tormis asendati eesti lipp punavalge omaga,üle võeti valitsushooned, politsejaoskonnad jms.)21.06 andis Päts allkirja otsusele, millega tuli uus valitsus.(valitsuses polnud ühtegi kommunisti, peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus)21.07 kuulutas kommunistlik riigivolikogu välja ENSV. 06.08 ühendati eesti Nõukogude Liiduga.Ümberkorraldused:senine riigiaparaat lammutati,ametist tagandati kõrgemad ametnikud jms;augustis 1940 kiideti heaks NL koostatud põhiseadus, riigikogu nim. Ülemnõukoguks, vabariigi valitsusest kujundati rahvakomissaride nõukogu; linna ja vallakogude asemel tulid täitevkomitee.Eesti kommunistlikust parteist sai nö ühiskoda juhtiv partei.algas riigistamine, maareformi käigus kuulutati maa ja talud riigi omandiks, talude max suurus 40 ha.Kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama markismi-leninismi, NL ajalugu ja konstitutsiooni, kehtestati ülirange tsensuur
EESTI 1940-1991 Poolesaja aasta jooksul elas Eesti üle kolm okupatsiooni: Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. NSVL okupeeris Eesti juunis 1940 Saksamaaga sõlmitud salalepingu alusel ning annekteeris augustis 1940 liiduvabariigi näol. Järgnesid poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ümberkorraldused, verine terror. Teises Maailmasõjas oli Eesti suvest-sügisest 1941 sügiseni 1944 okupeeritud Saksa vägede poolt, riiklik kuuluvus ei muutunud, s.t iseseisvust ei taastatud. Teine Nõukogude okupatsioon lülitas Eesti poliitiliselt ja majanduslikult NSVL üleliidulisse süsteemi (põllumajanduse kollektiviseerimine,
Saarele saabus ka Saksa Einsatzkommando 1a osakomando, mille baasil asus tööle Saksa Julgeolekupolitsei ja SD väliosakond SS Hauptscharführer Remde juhtimisel. Saksa tsiviilvõim esialgu Eestisse ei jõudnud. Sõjaväevõimude volitusel alustas aga kohe tegevust Hjalmar Mäe juhitud Eesti Omavalitsus. Selle kohapealsete esindajatena määrati ametisse maavanem ja linnapea. 14. oktoobril 1941 deklareeris sisedirektor Oskar Angelus omapoolse määrusega enne 21. juunit 1940 Eestis kehtinud seaduste ja määruste jõusolekut. Samas jäid püsima kõik Nõukogude võimu perioodil rajatud õigussuhted (Ametlik Teataja, 1941, 2, 18). Kehtima jäi Eesti Vabariigi aegne territoriaalne jaotus, hakkasid tegutsema kohtud. Legaliseeriti ka kohalike omavalitsuste tegevus, mis olid kokkuleppel sõjaväevõimudega tegutsenud okupatsiooni esimestest päevadest saadik. Siiski ei taastatud sõja oludes kohalike
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti kõrgeim seadusandlik organ oli riigikogu. Hetkel on 101 liiget. Välissuhtlemis esindas riiki peaminister, keda nim. riigivanemaks. Olulisemaid küsimusi sai lahendada rahvahääletuse korras. Praegu see nii ei ole. Riigi igapäevaelu juhtis Vabariigi valitsus, mis koosnes erinevatel aegadel 7-10 ministrist. Praegu 14 Valimisõiguslikud vähemalt 20 aastased, praegu 18. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) · Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku maailmarevolutsiooni, liita Eesti NSV liiduga. Käik: 350 mässulist hõivasid Toompea lossi, sõjaväelennuvälja, raudteejaamad ning peapostkontoriTagajärjed: taastati kaitseliit ja populaarsus kommunistidel kadus. 3.Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus)Nõudma...
1938 kuulutas Eesti ennast neutraalseks riigiks. Eesti ji isoleerituks ja oli kerge saak suurtele riikidele. Eesti saatus otsustati MRPga. BAASIDE LEPING: septembris 1939 tegi Moskva Eestile ettepaneku slmida vastastikuse abistamise pakt. 28.09.1939 kirjutati Moskvas alla nn baaside lepingule: NSV Liit sai sjave baasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski mber; mlemad riigid pidid hoiduma teineteise vastu suunatud liitudest. 1939 algas baltisakslaste lahkumine Eestist. 1940 suvel jahenesid jrsult Eesti ja Moskva suhted- prdepunkt toimus 1940.aasta 16.06, mil Moskva nudis Eestilt valitsuse vljavahetust ja Punaarmee lubamist riigi territooriumile. 17.06.1940 kirjutas J.Laidoner alla Narva diktaadile (20 000 punaarmeelast). 1940 JUUNIPRE: 21.06 toimus Vabaduse vljakul Moskva poolt organiseeritud miiting, kus nuti valitsuse tagasiastumist niing uue moodustamist. Samal htul moodustati "juunivalitsus" mida juhtis peaminister J.Vares
TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit...
juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) 6. aprill 1971) oli vene helilooja, dirigent ja pianist. ooperid # Oedipus rex (1927) # Perséphone (1933) balletid # Pulcinella (1920) # Les Noces (1923) # Apollon Musagète (1928) # Le Baiser de la Fée (1928) # Jeu de cartes (1936) Charlie Parker Jr. (29. august 1920 Kansas City, Missouri osariik - 12. märts 1955 New York, New Yorgi osariik) oli USA dzäss-saksofonist ja -helilooja. Ta oli 1940. aastatel dzässmuusika üks eestvedajaid. Tema muusika oli väga keerulise rütmiga, enamjaolt ka hoogne. 1984. aastal sai ta postuumselt Grammy elutööpreemia laureaadiks. Tema auks on püstitatud monument Ameerika dzässimuuseumi ette, Parkeri sünnilinna Kansas City`sse album The Complete Birth of Bebop (1940) Dzäss ehk dzässmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel
EESTI 1920-1940 1. Eesti majandus: 1920-ndatel: · sõltuvus idaturust, · põllumajanduse taandareng; · suured võlad; · kasvas tööstusettevõtete arv; · seoses Eesti Panga avamisega, võeti arutult laenu -> pank laenas välja raha üle oma võimete ning krediidi tagasisaamiseks tuli kullatagavarad realiseerida; · Venemaa sulges turu Eesti kaupadele; · mõisnikele kuuluvad maad riigistati; · asundustalude loomine; · 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika, mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis hinnad langesid ...
Kodusõda Venemaal 1918-1922 · Olukord muutus kriitiliseks 1917.a. lõpul, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada. · 1918.a. tekkisid mitmel pool "valged" valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele. · Valgetele olid abiks ka Antandi tegevus oma huvide kaitsmiseks maabuvad liitlased Vladivastokis, Murmanskis, Arhangelskis ja Musta mere sadamates, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud (u.30000 meest). · Saksamaa enamlaste kukutamist ei pooldanud · Saksamaaga sõlmitud kokkulepe (Bresti rahu) tulemusena koondasid enamlased oma jõud idas ja asusid 1918.a. vastupealetungile · Arvestades strateegilist ohtu, mida tõi kaasa Saksa okupatsioon Baltikumis, viidi riigi pealinn Petrogradist Moskvasse. · Enamlased said oma kontrolli alla umbes neljandiku Venemaast Valgete jõud 1918 · Siberis ja Uurali-Volga piirkonnas admiral...
järgi uue põhiseaduse, mis seadustas autoritaarse valitsemiskorra. 1938 – Riigikogu valimised. Riigikogu: 2-kojaline, alamkoda – Riigivolikogu ( 80 liiget), ülemkoda – Riiginõukogu ( 40 liiget ). Riigikogu valimiste eel moodustati „Pätsimeeste“ poolt Rahvarinne, kes pidi tegema selgitustööd, et Riigikogusse pääseks ikka „õiged mehed“. Presidendi otsevalimistest loobuti. Seda tegi valimiskogu.1938, apr. - 1940, juuli K. Päts – president. Erilisi muudatusi valitsemiskorras ei toimunud, endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentraliseeritud juhtimine, poliitilised erakonnad olid keelatud (peale Isamaaliidu). Siiski K. Päts andis amnestia poliitilistele vangidele. Autoritaarne valitsemine Eestis jäi suhteliselt leebeks, kuid demokraatlikku korda enne okupatsiooni taastada ei suudetud, kuigi sinnapoole liiguti.
1)Kuidas mõjutasid Asutava Kogu esimesed seadused Eesti riigi arengut ? Maaseadus: Olulisemad sisupunktid Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht Tähtsus Eestlased said endale maad. Algas ülikiire majadnustõus(eriti kiiresti arenes tööstus). Tööliste arv kolmekordistus. Eestlased said tunda vabadust. Põhiseadus: Olulisemad seaduse sisupunktid Sätestas laialdased kodanikuõigused(täielik võrdsus seaduse ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule). Usu ja sõnavabadus. Kõrgemaks võimukandjaks sai rahvas. Tekkis vabariigi valitsus, keda juhtus riigivanem. Riigikeeleks sai eesti keel. Tähtsus Riigikeeleks sai eesti keel. Eesti muutus demokraatlikuks. Inimesed muutusid võrdemaks. 2)Andke hinnang Tartu rahu tähtsusele eestlast...
EESTI KIRJANDUSELU 1922 1940 Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2010-2011 Anneli Oidsalu 1 KAHEKÜMNENDAD Kolm olulisemat ettevõtmist: Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Ajakiri Looming (asutatud 1923) Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) Anneli Oidsalu 2 Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest sõltumata. Eesmärgiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri. Liit seisis kirjarahva loometingimuste eest ja korraldas avalikku kultuurielu. Liidu esimene esimees oli Friedebert Tuglas. Anneli Oidsalu 3 Eesti Kirjanike Liit EKL: http://www.ekl.ee/ Praegune esimees Karl Martn Sinijärv Anneli Oidsalu 4 Ajakiri Looming (asutatud 1923)...
Sisepoliitika (1934-1940) 9 klass Riigipööre 1934 EV teine autoritaarne põhiseadus 12.03.1934 sõjaväeliste riigipööre Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks 1938 amnestiaseadus. Konstatin Päts Johannes Laidoner Kaarel Eenpalu Kasutatud allikad 9 klassi ajaloo õpik Eesti ajalugu gümnaasiumile Google pildigalerii
1. Luule 1905-1940 · Suur roll Noor Eestlastel (Gustav Suits, Ernst Enno, Villem Ridala) - Nende kaks esimest albumit olid mitmekesised ja erineva tasemega - Uuenduslikkus oli sümbolism · Tähelepanu said Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv - Noor Eestlased avastasid, et nende hea looming oli jäänud tähelepanuta · Ilmus mitmeid esikkogusid - Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson, Johannes Barbarus jne. · Siurulaste juhtlauset ,,Carpodiem!", mis tähendas ,,püüa päeva" või ,,kasuta hetke" · Luule oli ajastu tundlik: luule kujutas seda, mis sind ümbritses - Ajaluule: 1919-1922 · Luuletaja muutis sisemaailma tõlgendajast ühiskonna seisundi väljendajaks · Ajaluule aeg jääb TARAPITA AEGA - 1923-1928 tähistavad uusi otsinguid ja saavutusi · Ilmusid luuletajate küpsemad teosed - Gustav Suits ,,Kõik on kokku unenägu" · Tehti kirjanike liit ning rühmitused kaotasid tähtsuse -Kirjanike liidul oli oma h...
(1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda) NB! NSV Liit sundis Eestit alla kirjutama vastastikuse abistamise paktile 28. septembril 1939 Moskvas. Pakti sisu: · kumbki riik ei ründa teineteist · aidatakse teineteist, kui ründab kolmas riik · NB! Nõukogude Liit sai õiguse rajada Eestisse sõjaväebaasid selle tõttu nimetatakse seda lepingut ka baaside lepinguks NB! Ajajärku 1939. aasta sügisest kuni 1940. aasta suveni nimetatakse Eesti ajaloos baaside ajastuks. 18. oktoobril 1939 hakkasid NSVLi sõdurid üle piiri Eestisse tulema, kokku 25 000 meest (Eesti sõjaväes oli 15 000 meest). Sõjaväebaasid rajati saartele, Paldiskisse, osalt ka sisemaale . 1939. aasta oktoobris lahkusid Eestist (ja kogu Baltikumist) Hitleri kutsel Saksamaale kohalikud baltisakslased (nn. Umsiedlung, Eestist lahkus u. 15 000 inimest). III Majandus
Eesti Vabariigi kultuuri elu aastal 1920-1940 Aastatel 1920-1940 oli eestlaste jaoks raske. Alles vabanedes võõrariigi võimu alt ja läbi elades suur majanduskriis , suutsid nad sellegi kõrvalt värskendada ja hoida oma kultuurielu. Kui vaadata kuidas arenes tolajal kooli elu. Hakati rajama emakeelset haridussüsteemi. Lapsi hakati kooli saatma alates 8-ndast eluaastast , mis kehtib tänapäevani. 1930. aastal seati gümnaasiumisse pääsemiseks eksamid. Samal ajal asuti ka arendama kutseharidust. Järsult hakkas ka paranema eestlaste haridustase. Teaduse poolepealt valmis Eesti esimene entsüklopeedia , kust sai teavet nii Eesti kohta kui ka terve maailmakohta. Eestis hakkas ka arenema kirjanike tegevus . Loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Sel ajal hakati ka tunnustama rahaliseslt Eesti parimaid kirjanikke . Kuulsust võitis ka tuntud kirjaniku A.H.Tammsaare teos ,, Tõde ja Õigus ,, , mis on väga kuulus ka praegusel ajal. Teatri elus etendati Ee...
Talupojad olid oma aja kohta hämmastavalt hästi relvastatud. Nende käsutuses oli ka arvukalt tulirelvi. Ka 1700 aastal, kui Venemaa ründas Eestit, pidasid eestlased sissisõda Vene vägede vastu ja samuti 1918 aastal, kui 24. veebruril väljakuulutatud Eesti Vabariigi territooriumile sama aasta lõpus vaenlane sisse tungis. Kõige rohkem tuntust tänapäeva inimeste mälus on kogunud metsavennad ja nende võitlus viimase maailmasõja päevilt. Enne Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal oli eesti metsavendadel kindel koht Eesti Vabariigi kaitsedoktriinis. Vabatahtlikuse alusel moodustatud sõjalisel orgnisatsioonil Kaitseliit tuli metsavennasõjas etendada peaosa. Kaitseliidus tegeleti nii üldise sõjalise väljaõppega, kui ka konkreetsete metsavennasõja võtete õpetamisega ja neid oskusi läks vaja varem, kui keegi arvata oskas. 1940.aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi ning seadis ametisse kommunistliku valitsuse. 6
Jakobson Metsanurk Kangro Linde Ilf ja Petrov Luts Vihalemm Teemad 19411945 Sõda Natside porritrampimine Võidu ülistamine Autoreid 19411945 Ristikivi Schmuul Vibo Atson Pinna Töölaul K. Merilaas Astub julgelt töölisvägi stalinliku lipu all. Pole tõkkeks mingi mägi, sügavus, ei kaugus tal. Allikad Ajakiri "Looming" 1940. a, 1941. a, 1945 .aasta. http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlibdigar:44282 http://et.wikipedia.org/wiki/Looming_%28ajakiri%29
Nõukogude Liidu mõjusfääri. Esimene reaalne samm aga oli Baaside leping Nõukogude Liiduga, mille allkirjastamise tõttu rajasid Nõukogude väed Eestisse sõjaväebaasid. Piiri taha oli enne allkirjastamist kogunenud 130 000 Nõukogude sõdurit, kes pidid sõjahirmu tekitamise tulemusel allkirjastamist kiirendama. Lepingule kirjutati alla ning sisse toodi 25 000 sõdurit, rajades baasid Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse. Teise etapina esitas Nõukogude Liit Eestile uue lepingu 16. juunil 1940. aastal. Ultimaatumiga nõuti täiendavate lisavägede sisselaskmist tähtsamatesse keskustesse ning valitsuse muutmist Moskvale meelepärasema vastu. Kuna otsuse langetamiseks anti vaid 8½ tundi, võib seda lugeda väga vaenulikuks pakkumiseks. Kuna Eesti armee polnud piisavalt suur ning välisabi polnud oodata, oli Eesti sunnitud alla kirjutama lepingule, et ära hoida võimalikke surmasid mittenõustumise korral. 17. juunil kirjutati alla Narva diktaadile, lastes
Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924 Aleksander Klumberg- kümnevõistlus, Pariis 1924 Voldemar Väli- kreeka-rooma...
KKSKV kaksikjuhtimine ning prioriteedi kindlustamine. Muudeti ka Kultuurikapitali seadust nii, et ESK esimees on ka KKSKV esimees, probleemid said lõplikult lahendatud. Riigi toetusel asutati 1937. aastal sihtasutus "Kehakultuurihoone" ja ehitati 1938. aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 1940. aastaks oli ESK 21 liiget-10 erialaliitu, 11 maakonnaliitu. 1940. aastal pandi toime kolmas reorganiseerimine, mis sai ESK lõpu alguseks. Tagandati senine juhtkond ja määrati ametisse uued tegelased eesotsas A. Pirsoniga. ESK likvideeriti sama aasta lõpus. Eesti NSV Rahvakomissaride nõukogu määrusega asutati Kehakultuuri-ja Spordikomitee, mille tegevust asus juhtima A. Kress. Algas 50 aastat kestnud nõukogude spordi periood. 1940 aasta 21. juunil okupeeris NSV Liit Eesti
Tallinna Saksa Gümnaasium 9c Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis Referaat Koostaja: Martin Raudsepp Juhendaja: Riina Loit Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine.............................................................6 4.2 Juuliküüditamine..............................................................6 5 Elu Siberis/vangilaagris.........................................................7 6 Hukkamised.............................................................................
Majandus Eesti Vabariik 1920 Kultuur Maareform 1919 1940 Eesti keelne kooliharidus Haldusjaotus Valitsemine Mõisa maade võõrandamine alates algkoolist kuni 11.Maakonda ja asendustalude loomine. Välispoliitika Petseri maakond.
Mõju oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne. Näiteks maalija Peet Areni ja kujur Anton Starkopfi loomingus. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm. Rühmituse asutajaliikmed olid Jaan Vahtra, Eduard Ole, Friedrich Hist, Felix Randel, Hendrik Olvi, Arnold Akberg ja Märt Laarman). Rühmituse iseloomustavateks joonteks olid kubistlikud ja konstruktiivsed otsingud. Likvideeriti see rühm siis 1940. aastate alguses. Eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna arengurütmi. 19. ja 20. sajandivahetus tõi Eestisse postmodernismi ja rahvusromantika. Nähes impressionismi huvi tõusu Pariisis, tundis sinnegi kunstnikkond selle vastu huvi, vähe hooliti sürrealismist ja abstraktsionismist. Eduard Viiralt (1898-1954) 20. sajandi esimese poole silmapaistvaim Eesti graafik. Viiralt sündis Peterburi kubermangus, õppis
Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) Alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega ja hiljem töötas peamiselt graafikas Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Noor araabia poiss. Eduard Wiiralt Metsotinto, 1940 Eduard Viiralt (Wiiralt) Eesti 20. sajandi I poole silmapaistvaim ja tuntuim graafik Pariisi kunstivaramud ja aktiivne kunstelu kui ka sealne boheemlik ja eksootiline elulaad mõjutasid oluliselt loomingut 1930. aastate lõpus pöördus realistliku kujutamisviisi poole Tuntumad teosed on Põrgu, Eduard Wiiralt Kabaree, Neegripead, Lamav Lamav Tiiger tiiger, Kaameli pea 1937. Pehmelakk Põrgu
o Organiseeriti esimesed sovhoosid, tehti ettevalmistusi kolhooside rajamiseks. o Rahareformi ning hindade järsu tõusu tagajärjel langes rahva elatustase, tuli palju muulasi, kes tekitasid toiduainete ja tarbeesemete defitsiidi. o Kultuurirevolutsiooni raames täiendati kooliprogramme mitmete õppeainetega(marksism, leninism jne.) Kogu kultuurielu allutati rangele tsensuurile. Algas ka varasemate kultuuriväärtuste hävitamine. o Repressioonid ja vastupanuliikumine o Kuni 1940. aasta lõpuni arreteeriti, deporteeriti või hukati peaaegu kogu endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majanduseliit, intelligents. Nende hulgas ka Läti ja Eesti president. 1941.a massiküüditamine o 14. juunil 1941. a deporteeriti Leedust üle 18 000, Lätist umbes 20 000 ja Eestist üle 10 000 inimese. Täisealised mehed arreteeriti ning paigutati vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus
Ameerika kultuur 1945 80 Leila & Kribu Muusika al. 40'ndatest · John Cage (19121992) John on USA helilooja, pianist, publitsist. Ta on üks 20. sajandi tähtsamaid esindajaid. Mees, kes tuli välja teosega ,,4.13". Teose alguses tuli John lavale ja istus klaveri taha ning istus 4.13 minutit vaikuses ja siis saigi lugu läbi. · 40'ndatel oli kuulus jazz, see muutus peagi aga bluusiks, mis oli sarnane swingile. Peagi tekkis muusikasse Popmuusika ja rokk bändid. 70'ndatel tekkis Elekronmuusika. Tuntuks said ka muusikalid ( Väiksem variand ooperist ja operetist ). 80'ndateks võib öelda tehakse kõike ja kõik on sama tähtsusega... Alates jazzist, lõpetades elektronmuusikaga. Hipid · Tegutsesid 1960 1970 aastatel. · Enamused olid teismelised , kes moodustasid omaette protesti liikumise viet...
IX. EESTI VABARIIK 1920 1940: 1. MAJANDUSE ARENG EESTIS 1920-1940: Eesti majandus arenes sellel perioodil (analoogiliselt muu maailmaga) tsükliliselt- majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Kuna Eesti majandus oli maailmamajandusega piisavalt seotud (läbi ekspordi ja impordi; väliskapitali osaluse Eesti majanduses ja rahvusvaheliste suhete mõjutegurite), langesid majanduskriisid kokku ülemaailmsete majanduslangustega. 1. Majandusliku tõusu aastad 1920-ndate esimesel poolel: · 1920.aastaks oli Eesti majandus raskes seisus; seda iseloomustasid: - Vananenud tööstuste sisseseade. - Eesti majanduse senine liigne seotus ja sõltuvus Vene turust. - Eesti suurettevõtted sõltusid sisseveetavast toorainest. - Iseseisvudes muutus peaaegu olematuks Eesti vahendajaroll Euroopa ja Venemaa vahel (Nõukogude Venemaa oli esialgu isolatsioonis ja Eesti - Vene suh...
Eesti Vabariik 1920-1940 1) Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväeli...
Eesti Vabariik (1920. 1940.a) 1. 1920. a põhiseadus (sisu, kelle poolt vastu võeti, vead ja liialdused) SISU: 15. juuni 1920. a võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus Asutava Kogu poolt; Kõrgeima võimu kandjaks sai rahvas, kes viis võimu ellu: valimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Riigipea/presidendi ametikoht puudus. PUUDUSED:
IV Riigikogu rahvushääletuste tulemused · Enim hääli saanud parteid: · Eesti Sotsialistlik Tööpartei · Põllumeeste Kogu · Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate koondus · Tööerakond · Juhataja o. Strandmann Vabadussõda 1918-1920 · 28 novembrist 1918 3 jaanuarini · Nõukogude Venemaa ja Saksa väekoondiste vastu · Sõlmiti Tartu rahu leping · 1918 21 nov · 1922a Juunis kinnitas riigikogu ametlikult riigi lipuks · 1940 keelati eesti lipu kasutus · Pikkuse vahekord 7/11 Eesti Vapp · Suurel riigi vapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsavaatavat (passantgardant) lõvi. vappi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi allosas ristuvat kuldset tammeoksa. · Väike vapp ilma tamme oksteta Põhiseadus · Võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920 · Jõustus 21. detsembril 1920 · Võim Eestis oli rahva käes · Rahvaesindus ehk parlament nimega
sünnieluiga on jäänud püsima eriti madala taseme juures. Suremus 1950. aastateni oli Eesti suremusareng (mida iseloomustavad näiteks keskmine sünnieluiga ja surmapõhjuste struktuur) igati võrreldav samalaadsete protsessidega Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides. Nii Ida- ja Lõuna-Euroopa maade kui ka Nõukogude Liidu vabariikide seas asus Eesti keskmise eluea poolest liidripositsioonil. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kuigi 1940.1950. aastad olid eesti rahva saatuses 20. sajandi süngeimad, jätkus selgi perioodil, kui jätta kõrvale sõjategevuse ja represseerimiste tagajärjel tekkinud otsesed inimkaotused, pidev keskmise sünnieluea kasv. (Demograafilise arengu ja ühiskondlike olude näiline vastuolu seletub rahvastikuprotsesside inertsusega: põlvkondade elujõu murenemine ei sünni lühikese aja jooksul. Repressioonidele ja kehvadele elutingimustele vaatamata
uus Vanapagan". Psühholoogilist laadi teostes vaadeldakse samuti inimese ja ühiskonna keerulisi suhteid, näiteks Johannes Semperi romaanis "Kivi kivi pääle" ja Leo Anvelti romaanis "Eluhirm". Ka noore Karl Ristikivi esimesed romaanid on mitmeplaanilised, üldistavad ja seisavad ametlikust positiivsusest väljaspool. Ristikivi alustas ajaviitejuttudega, vaheastmeks päriskirjanduse siirdumisel olid lasteraamatud "Semud" ja "Sellid". 1930. Aastate lõpul ja 1940. Aastate algul ilmunud romaanid (nn Tallinna triloogia) näitavad eesti proosas väljakujunenud traditsioonide elujõulisust ja isikupärase edasiarendamise võimalusi. Eesti novell jäi vaadeldaval perioodil romaani varju, kuid püsis kirjanduspildis siiski olulisel kohal. Tähtsamad novellistid olid Peet Vallak, August Gailit, Johannes Semper ja Karl Rumor. Gailit jäi uusromantilise novelli viimaseks viljelejaks eesti kirjanduses.
kaks suurt kirjandusvoolu- uusromatism ja realism. Realistliku luule tähtsaim esindaja kümnendivahetusel ja 1930.aastatel oli Juhan Sütiste, Kirjandusliku Orbiidi ja elulähedusliikumise eestvedaja. Romantismi uus jõuline puhang tuli 1930.aastate keskel arbjateks nimetatud noorema põlve luuletajate loomingus. Arbujad järgisid-eriti esialgu-Euroopa romantismi ja sümbolismi suuri traditsioone. Mida lähemale 1940.aastale, seda mitmekülgsemaks muutus nende looming.
kuna Saksamaa okupeeris Eesti. Seejärel algas Vabadussõda mil tuli tegeleda sõjaaja toitlusprobleemidega ja ettevõtete evakueerimisega. Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist said ministeeriumid alustada intensiivset tööd. 1918 1929 a. juhtisid majandust põllutöö-, kaubandus- ja tööstus-, teede-, rahandus- ja toitlusministeerium. Märtsis 1929 a. majandusministeeriumi loomisega lõpetasid eeltoodud ministeeriumid, v.a. teedeministeerium, oma tegevuse ja jätkasid selliselt kuni 1940 aastani. Kuigi aktiivne majanduspoliitika aastatel 1921-1923 tõi kaasa majanduse tugevnemise, valmistas 1924. a. alanud majanduskriis pettumuse, kuna elatustase hakkas langema. 1925. a. veebruaris võeti vastu valitsemisasutuste korraldamise kaitse seadus, mis mõjus hästi majanduse arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks oli: 1)Panga süsteemi reorganiseerimine 2)Välislaenu seadus (mai 1927), mis võimaldas võtta välisriikidelt laenu. Laenu saadi Inglismaalt, hiljem ka Rootsist
Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper. 1939 - jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tshaikovski "Karnevalisüit". 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks. 1940 - pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu määrati Vanemuise juhiks Kaarel Ird. Ta oli 1934-1936 õppinud Tartu Draamateatri Seltsi Näitekunsti Stuudios. 8 Eesti Draamateater Eesti Draamateatri alguseks loetakse tuntud eesti lavastaja Paul Sepa era- teatristuudio asutamist 1920. aasta sügisel. Esimesena Eestis süstemaatilise teatrihariduse saanud noored alustasid teatritegemist Draamastuudio
1. Majandusolud 1920 aastatel: - Eesti pank laenas liiga palju raha välja - 1922 Venemaa turu kinni, algas ületootmine - 1923. muutus majandusseis kriitiliseks - Maareform: (asutava kogu 10. okt 1919 maaseadus) Riigistati mõisnike maad, seega loodi 56 000 asundustalu - 1924 O. Strandman rahandusministriks - algas uus majanduspoliitika: riigi maksebilansi hakati tasakaalustama Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - k...
EESTI KUNST 1918 1940 · 1920. aastatel levis avangardism, 1930. aastaist realismilähedase kunsti õitseng · aastaid 2 MS vahel kuldajastu · kunsti tähtsus rahvusliku eneseteadvuse loomises · kunstikeskused Tallinn (arvukus) ja Tartu (olulisem, provints) · Tartusse asutati kunstikool ''Pallas'' peamine kujutava kunsti õppeasutus · rektor ja asutaja Konrad Mägi · juhid: Nikolai Triik, Ado Vabbe (''Seine'i jõgi''), pikemat aega A. Starkopf · mitmes stiilis tööd juhtiv neoimpressionism, ka realism · kollane, punane, sinine · fovistlikud noored ja art deco 1920 · asutati 1919 keskõppeasutuseks, 1924 kõrgkooliks, suleti 1951 · nimetus jumalanna Athena lisanimest · A. Vabbe · äärmine radikaalsus, moodsaimad kunstistiilid · kokkupuuted avangardi eesliiniga · kasutanud ekspressiivset abstraktsionismi · enim mõjutas Itaalia futurism lõhkus maali tükkideks ''Seine'i jõgi'' · paljud varasemad tööd hävinud '...
aastatel pidada eraldi soengukaunistuseks, peakatte algseks funktsiooniks on olnud küll kaitse, nagu rõivastelgi, kuid oma arenguteel on peakatted väljendanud moe kõrval ka sotsiaalset sõnumit. 20. sajandiks oli toimunud tohutu muutus ja murrang ühiskonnas kübarast oli nüüd saanud tarbeese ning moeelement, mida kandsid kõik hoolimata nende seisusest või klassist. 1930. aastate teisest poolest alates on märgatav mõningane muutus, murrang moes siit alates hakkasid esile tõusma 1940. aastate soengujooned, aastakümne esimese poole moe üldjooned küll säilisid, kuid vormid pehmenesid ja muutusid rohkem naiselikumaks. Kümnendi teisest poolest alates muutusid soengud tunduvalt naiselikumaks ja õhulisemaks, rõivad nõudis uut joont ja juuksed läksid pisut pikemaks ning rohkem lokki. 1937. aastal kirjutati juba ametlikult, et soengumood on teinud läbi suure arengu. Endiselt rõhutati lokkimistehnika erinevaid kombintsioone, rullide kandmine oli oma tõusu tipul.
Eesti kirjandus 1940-1955. Sõda ja stalinism. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid põhimõttelisi muutusi kultuuri- ja kirjanduselus. Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. 1940. aastal asutati ajaleht "Sirp ja vasar". Kõik ilukirjanduslikud tekstid pidid saama eelnevalt avaldamisloa. Kirjanikud sattusid olukorda, kus nad pidi tegema raskeid poliitilisi valikuid. Osa kirjanikest läks kaasa Nõukogude võimuga (J. Vares Barbarus, A. Jakobson). Sõja alguses põgenesid mitmed juunipööret tervitanud autorid Nõukogude Liidu tagalassed, kus jätkasid tegevust. 1943. aastal asutati Moskvas Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. 1944. aastal lahkusid kodumaalt
mitmesuguseid nõukogusid ja komiteesid. Ilmnesid plaanimajanduse alged ja suurenes riiklike aktsiaseltside osatähtsus. Välispoliitika Välispoliitiline olukord oli Eestile ebasoodne, sest NSV Liit tugevnes ning Hitleri võimuletuleku tõttu muutus ohtlikuks ka Saksamaa. Ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Eesti muutus rahvusvaheliselt isoleerituks ja NSV Liidule kergeks saagiks. Kultuuri areng 1919- 1940 Iseseisvusaastate suurim saavutus oli Eesti kultuuri arendamine. Laienesid kontaktid Põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriga, tugevnesid soome-ugri hõimusuhted. Eriti pandi rõhku haridusolude parandamisele: kehtestati 6-klassiline kohustuslik algharidus ning algkoolilõpetajad said võimaluse edasi õppida gümnaasiumis või kutsekoolis. Loodi uus õpetajate kaader, kirjutati eestikeelseid õpikuid, avati uusi koolimaju. Tartu Ülikool avati eestikeelsena aastal 1919
Iga algus on raske Eestis hakati suuremaid suusavõistlusi korraldama alles 1921.aastal. Ühtedeks esimesteks oli 20.jaanuaril Tartu Kalevi suusatamisvõistlused emajõel, mille kohta loeme Arnold Veimre-Veissi kirjapanekut "Eesti spordilehes"(1921, nr 5-6): "20.jaanuaril korraldas Tartu Kalevi selt Emajõel suusatamise võistlused. Võistlejaid oli tükki kümme, kõik oma inimesed. Võistluseks oli kaks maad: 1500 ja 5000 m. Ilm kui ka lumi kaunis head, kuid siiski ei ole hea sõita, sest jää on ainult õhukese lumekorraga kaetud, ja see laseb kepid tagasi libiseda, mis muidugi sõitu suuresti takistab. Peale selle oli veel suusatamine naistele, mis iseäranis suurt huvitust äratas." Suusavõistluste reportaazi lõpetas A. Veimre-Veiss järgmiste sõnadega: "Algus on ju igal asjal raske, küll pärast läheb" Arengut ennustades A. Veimre.Veiss ei eksinud. 13.veebruaril korraldati Viljandis "...suusasõidu võistlused maakonna esisuusataja nime peale" ning 16...
Eesti vabariik 1920-1940 Majandus 1920 aastatel. - Pärast vabadussõda olid tööstusest järel ainult müürid, esialgu loodeti saada toorainet ja leida turgu venemaalt. Esialgu lepingud toimisid, kuid 20 aastate keskpaigas ütles venemaa lepingutest lahti, eestis algas majanduskriis (kaasnesid pankrotid) . edaspidi suunati pilk siseturule. Turbatööstus, jmasinatööstus, eesti tootis ise põllutöömasinaid , mööblitööstus, põlevkivikeemia. - 1919 aastal võeti vastu maaseadus, mõisa maa jagati taludeks. Tekkis 56tuhat uut talu. 23tuhat rendi talu. - Elu maal kiirenes , 10 aasta jooksul ehitati 40tuhat elumaja. - Talud tootsid peekonit, mune , kartulit ja võid piima - Kaupa veeti INGLISMAA (peekon , muna ) Eest või läks saksamaale ! Kartofel - soome ! - Hiinast toodi riisi ja teed ! - Põllumajandus aitas riigil kriisist välja tulla - 1928 teostati rahareform (es...
Ajaloo KT küsimused Eesti Vabariik 1917-1940 1. Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloolised sümdmused a) Eesti saavutas autonoomia 30.03.1917 1 b) EV väljakuulutamine 24.02.1918 2 c) Vabadussõja algus 28.11.1918 3 d) Võnnu lahing 21-22.06.1919 5 e) Asutava kogu kokkutulek 23.04.1919 - 4 2. Millega on silma paitsnud Eesti iseseisvumine ajaloos järgmised isikud: a) Jaan Poska kirjutas alla Taru Rahule b) Konstantin Päts EV I Pres c) Johann Laidoner sõjavägede ülemjuhataja 1918-1919 d) August Rei Asutava Kogu esimees, sots.dem. 3. Kuidas nim neil aastateil eesti rahva esindusorganeid? Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis. a) 1917-1919 Maapäev kuulutas välja EV iseseisvuse b) 1919-1920 Asuta...
suhteliselt tunduvalt suurem, kuid see ei pääse killustumise tõttu mõjule. Eesti Vabariigi presidendiks valitakse Konstatin Päts. 1939. aasta Saksa valitsuse kutsel lahkub Eestist üle 12000 baltisakslase, siirdudes "Juhi kutsel" Saksamaale. Ø Eesti ( koos Läti ja Leeduga) sunnitakse 28. ähvarduskirjaga alla kirjutama vastastikule abistamispaktile. Ø Selle järgi asutab N.Liit nende riikide territooriumil sõjalised baasid. 1940. aasta 16.06. esitab N.Liit Eestile ultimaatiumi, süüdistades Eestit "N.Liidule vaenulikus poliitikas " ja nõuab Eesti territooriumi okupeerimist. Ultimaatumit pole riigi sõjalise nõrkuse tõttu võimalik tagasi lükata. N.Liidu väed marsivad Eestisse. Vabariigi president sunnitakse nimetama uue, okupatsioonivõimude poolt ettekirjutatud koossisuga valitsuse Johannes VaresBarbarus peaministrina. Eesti Vabariik on lakanud olemast tegelikult suveräänne riik
Eesti kirjandus 1940ndail - Eesti kuulus NL-le. · Paguluses: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi,Mälk. · Valitses Stalinism: kohustuslik sotsialistlik realism, kirjandus oli propaganda ja kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane. · Kirjandus Stalinit ülistav · Under- ,,Mureliku suuga" 1942 · Ristikivi ,,Rohtaed" 1942 · Gailit ,,Karge meri" 1944 · Üldine kahtlustamise aeg, vaimne vägivald. · Kirjanike hirmutamine ülekuulamistel · Kirjanike liidust heideti välja Tuglas, Semper, Raudsepp, Alver. · Keelati I vabariigi aegne kirjandus.ajupesu- katkestada traditsioonid, side minevikga. Eest...
Kooli nimi Referaat Eesti ajalugu 1920-1940 Koostaja:................. .....klass Juhendaja:............... Koht, millal Sisukord 1.Sisepoliitika............................................................................................3 5 lk 2.Välispoliitika..........................................................................................6 8 lk 3.Majanduspoliitika.................................................................................9 11 lk 4.Kultuuripoliitika..................................................................................12 13 lk 5.Vabadussõjalased.........................................................................................14 lk 6.Konstantin Päts........................................................................
Marie Reemann 1920.-1940. aastate Hollywood Pärast esimest maailmasõda tekkinud majandusbuumi ajal tugevdasid oma haaret filmitööstuses sellised tegelased nagu William Fox, Louis B. Mayer, Sam Goldwyn, vennad Warnerid, Carl Laemmle ja Adolf Zukor. Filmistuudiod hakkasid välja laskma lineteoseid, milles teemad ja ülesehitus kordusid tekkis vormiline moodustis, mida hiljem hakati nimetama zanriks. 1920. Aastatel moodustasid stuudiote põhitoodangu vesternid, mis ekspluateerisid edukalt California maastikku. Kauboistaaride hulka, kes harva oma juba kindlaksmääratud ekraanirollidest kõrvale astusid, kuulusid näiteks Tom Mix ja Hoot Gibson. Suurima publikumenu osaliseks sai Ameerika tummfilmiajastul Ameerika komöödia, mis levis üle kogu maailma. See juhtus peamiselt tänu Charlie Chaplinile, Buster Keatonile, Harold ...
Tema maalides ja joonistustes väljendusid üksteisesse sulades pea kõik moodsamad kunstivoolud. Kuid 1919. aastal I Eesti kunsti ülevaatenäitusel süüdistasid populistidest kriitikud 35-aastast N. Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933. aastal saab temast Eesti esimene kunstiprofessor. Nikolai Triik suri 1940. aastal. Konrad Mägi lüüriline koloristianne hakkas väljenduma esmalt Norras. Tema loomingus kaks käsitlusviisi: dekoratiivne stilisatsioon ja neoimpressionismile toetuv tundlik ja nõtke loodusvaatlus. Viimane avaldub eredaimalt kodumaa loodusvaadete maalimisel. KONRAD MÄGI 1878–1925 K. Mägi sündis 1878. aastal Tartumaal. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. 1903 asus ta Peterburi A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
