Teine maailmasõda: 1) Hispaania kodusõda (juuli 1936-1939 märts) Vastus: Hispaania kodusõda oli esimene sõda Euroopas pärast Esimest maailmasõda. 1936 tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Sama aasta 17. juulil puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Kodusõtta sekkusid ühelt poolt Itaalia ja Saksamaa ja teiselt poolt Nsv Liit. Franco väed hõivasid 1939 kevadel Madriidi ning 1. Aprill 1939 kuulutas Franco sõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. 2) Austria ansluss Hitler asus 1938 oma maailmavallutuskava, esimeseks ohvriks sai Austria. Ta esitas Austriale ultimaatiumi, millega nõudis vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ja alistus. 13. Märts 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss. 4
1939-1940 Kas olnuks alternatiive? 1939-1940 Selle ühe aasta jooksul toimus palju sündmusi Eestis ja mujal maailmas. 1939 aastal rikkus Saksamaa oma lubadusi ning alustas pingestamist Poolaga, mida peetakse II maailasõja alguseks. 23. augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi paktile ning salajase lisaprotokolliga jagati Venemaa ja Saksamaa vahel ära Poola, Soome, Eesti ja Leedu. Samuti 1939. aastal 2. august Albert Einstein tegi USA presidendile Franklin Delano Rooseveltile kirja teel ettepaneku tuumauurimisprogrammi käivitamiseks ja 25. augustil avati Tallinna Loomaaed . Kõik need sündmused on ühtemoodi tähtsad ja tänu neile sündmustele oleme ja elame nüüdses Eestis. Kui maailmasõda puhkes, säilitas Eesti valitusus range neutraliteedi, vältimaks sattumist relvakonflikti. Hoiduti osaliselt mobilisatsioonist. Eesti president Konstantin Päts andis
TsehhoSlovakkial oli kaitseleping Prantsusmaaga.TsehhoSlovakkia ründamiseks kasutas Hitler Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda -neid olevat taga kiusatud.1938 september nõuds Hitler Sudeedimaa loovutamist, Ähvardades ka sõjaga.Ts lükkas selle tagasi ja kuulutas välja MObilisatsiooni.28 sept 1938 sõlmisid Inglismaa , Prantsusmaa,Itaali, Sakamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas TS loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud puutumatuse.TsehhoSlovakkia häving.23 märts 1939 Sakamaa esitas ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipeidasse.14 märts 1949 kuulutas Slovakkia ennast iseseisvaks ja iseseisev TS lakkas olemast , kuna järgmisel päeval h'ivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud TS-ssi.Märtsi lõpul nõudis Hitler ka endale Danzigit.31 märts 1939 teatasid SB ja Pantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja asusid läbirääkimistega NSVL-ga.Inglased kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ja valmistusid sõjaks.Molotovi-Ribbentropi pakt
Eesmärk: Viia läbi kommunistlik maailmarevolutsioon ja laiendada oma territooriumi. 1930. aastate lõpuks tugev Punaarmee ja võimas sõjatehnika. Jossif Stalin Kui Saksamaa võtab uueks sihiks Poola, saab lääneriikide kannatus otsa. Suurbritannia ja Prantsusmaa hakkavad otsima Hitleri-vastast liitlast ja soovivad sõlmida liidulepingu Nõukogude Liiduga. Paraku läbirääkimised kukuvad läbi. MRP Samal ajal Nõukogude Liidu ja Saksamaa lähenemine 23. augustil 1939 sõlmitakse MOLOTOV- RIBBENTROPI PAKT ehk MRP. Osapooled: Nõukogude Liit ja Saksamaa Lepingu sisu: Mittekallaletungileping: teineteist ei rünnata 10 aasta jooksu. Salaprotokoll: Ida-Euroopa jagati mõjusfäärideks. Eesti jääb Nõukogude Liidu mõjusfääri! MRP tegi NSVL-ist ja Saksamaast poliitilised liitlased. 1. septembril 1939 tungib Saksamaa läänest Poolasse- algas Teine maailmasõda. 3. septembril 1939 kuulutavad Suurbritannia
Ajaloo kontrolltöö teine maailmasõda Toimumisaeg: september 1939 mai 1945 Põhjused: Saksamaa ja Nõukogude Liidu soov realiseerida oma ideoloogiad natsionaalsotsialismi ja kommunismi Molotov-Ribbentropi pakt võimaldas laiendada sõda totaalseks lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1
Kodusõja eesmärgiks- sõjaväelased ei olnud rahul vabariikliku valitsusega ja tahtsid seda kukutada, st. kardeti proletariaadi diktatuuri. 1936. a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaaniat. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Franco. Algas julm kodusõda. Sx. ja It. alustasid sõdimist Hispaanias vabariigi vastu, st. It. ja Sx toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega. Rahvarinde valitsusele osutas abi NSV Liit. 1939. a kuulutas Franco kodusõja lõppenuks, kuna Franco väed suutsid samm-sammult oma positsioone parandada. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Austria ansluss: 1938. aastaks Hitleri positsioonid Sx ja rahvusvah. poliitikas tugevnenud ning ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimene ohver oli Austria. Hitler esitas Austriale ultimaatiumi, et vabastada vangistatud natsid ja nim. valitsuse etteotsa nende juht. Austria alistus agressorile. 13
b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine. 8) Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel. 30.nov 1939 12.märts 1940. Soome võit. 9) Teine rinne pärast Teherani konverentsi avatud rinne Lääne-Euroopas, eesmärk Saksamaa olukorda raskendada. 10) Holokaust juutide massiline hävitamine. 11) Nürnbergi kohtuprotsess kohus sõjasüüdlaste üle. Toimus vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 12) Antisemitism juudivastasus. 13) Geto juutidele mõeldud eriline linnaosa. 14) Juunipööre Eestis 21. juunil 1940
Вторая Мировая Война Ульяна Журавлева 8 класс Предыстория Даты начала и окончания этой войны 1 сентября 1939 года – 2 сентября 1945 года являются одними из наиболее значимых для всего цивилизованного мира Вторая мировая война стала самым кровопролитным и жестоким военным конфликтом за всю историю человечества и единственным, в котором применялось ядерное оружие
1939 aastal: Tsehhi (16. märts), Klaipeda, mis okupeeriti Leedult (23. märts), Slovakkia => vasallriik 3. 1) Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tsehhoslovakkiale? - Tsehhoslovakkiat nõuti selle lepinguga nõustuma ning nende jaoks olid tingimused väga rasked, iseseisvuse likvideerimist. 2) Milliseid nõudmisi esitas Hitler Poolale? - Hitler nõudis, et Poola loovutaks Gdanski ja veel teisi alasid, kus elasid sakslased; et likvideeritaks Poola koridor. 3) Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? - Peale Tsehhoslovakkia loovutamist mõistsid lääneriigid, et järeleandmised Hitlerit ei rahulda ning lääneriigid pakkusid igakülgset abi Poolale. 4. Selgita mõiste - Poola koridor: Saksamaa piirkond (Lääne-Preisimaa), mis Versailles' rahulepinguga Poolale anti 5. MRP kirjeldus 23. augustil 1939. aastal sõlmisid (Nõukogude Liidu välisminister) Vjatseslav Molotov ja
Stalin - NSVL juht, NLKP sekretär. Roosevelt-USA President Mannerheim- Soome vägede ülemjuhataja Oppenheimer-aatomi pommi isa Keitel- allkirjastas SM tingimusteta kapitullatsiooni. Eisenhower- USA pesident 6.juuni Briti-USA vägede juhid Normandia dessandis DE Gaulle-PRM president Truman-USA president(1945 aastast),roosvelti asemel Potsdamis - 1945 Attley- Briti peaminister,churhilli asemel Potsdamis -1945 Hitler-SM liider 1.sept 1939 - Sm pealetung poolale 3.sept 1939- PRM ja Briti sõjakuulutus SM-le 17.sept 1939- NSVL ründas poolat Nov 1939 - märts 1940- Talvesõda 15-17 juuni 1940- Balti riikide okupeerimine NSVL poolt. 22 juuni 1941- NSVL Suure Isamaasõja algus. 14 aug 1941- Atlandi harta 7 dets 1941- Pearl Harbouri ründamine Jaapani poolt Nov 1942- veeb 1943- Stalingradi lahing , El alamein. Juuni-august 1943- Kurski tankilahing 6 juuni 1944- II rinde avamine, Normandia dessant.
3)Austerlaste hulgas oli palju neid , kes pooldasid Austria ühendamist Saksamaaga 4)Sakslasi toetas Mussoliini , kes ennem pooldas Austriat. 2) Müncheni kokkulepe- millal toimus? Millised riigid sõlmisid? Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tsehhoslovakkiale? Toimus 29.sept 1938.aastal.Sõlmisid selle Saksamaa ,Suurbritannia , Prantsusmaa, Itaalia sunniti ka osalema Tsehhoslovakkia . See tähendas viimasele okupeerimist. 3) Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? Nad said aru , et Hitlerile ei piisa nende järelandmistest. 4) TV ül 2 lk 41 Enne Müncheni konverentsi Müncheni kokkuleppe 1939 alusel(29.august 1938) Austria(13.märts Sudeedimaa Tsehhi okupeeriti , Klaipeda 1938),Saarimaa(1.märts Leedult , Gdansk -Poolalt 1935),Reini tsoon
Itaalia Etoopia. Lääneriigid lootsid, et edu saavutamisel diktaatorid rahunevad rahunemispoliitika. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja
Ajaloo konspekt Saksamaa ja NSV Liidu laienemine (1939–1942) Sõja põhjused ja algus Põhjused – *Hitleri agressiivne poliitika *Nõukogude Liidu provokatsioon *Lääne kokkuleppepoliitika tagajärg Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Lepingud Molotov-Ribbentropi pakt 23.08
1. Mõisted. Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938), müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Referaat Teine maailmasõda Teisest maailmasõjast : (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik
Nimeta aeg, osalised ja sisu! a) Müncheni konverents · 29.september 1938. aasta · Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia lõpuks ka Tsehhoslovakkia · Kokkulepe, mis sõlmiti, et hoida tagasi sõja algust. Saksamaa soovis kogu Tsehhoslovakkiat, aga kokkuleppega kehtestati, et Saksamaale jääb Sudeedimaa. Lõpuks see kokkulepe purunes ja Saksamaa vallutas kogu Tsehhoslovakkia b) Molotovi-Ribbentropi pakt · 23.august 1939 · NSVL ja Saksamaa · Mittekallaletungileping, millega taheti säilitada erapooletus, kui kumbki pool asub kellegiga sõtta. Lapinguga jagati Euroopa ka mõjupiirkondadeks: Saksamaale jäi Leedu ja Poola lääneosa, NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Poola idaosa Miks puhkes II maailmasõda? · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike ohjeldada (oma ülesannet täita) · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et laene tagasi maksta
Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1936-1939) Hispaanias tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. 1936 juulis Hispaania koloonias Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Franco. Euroopa riigid: mittevahelesegamispoliitika. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot. Franco väed kontrollisid 1937. a lõpuks suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939 hõivati Madrid, 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. Austria ansluss 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. Teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Lääne suurriigid ei söendanud Austria maailmakaardilt kadumise pärast tõsiselt protesteerida. Müncheni sobing Austria ansluss tekitas demokraatlikes maades ärevust. Hakati mõistma Hitleri ohtlikkust,
Baaside aeg Eestis Saksamaa ja Venaamaa sõlmisisd 23.augustil 1939 Molotov.Ribbentropi pakti(MRP), mille kohaselt nad jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai Leedu ja osa Poolast ning Venemaa sai Ida-Poola, Eesti, Läti ja Bessaraabia. MRP tegi NSVL ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse ning 2 nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistab Teise maailmasõja algust ning 3.sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. Kui maailmasõda puhkes, säilitas Eesti neutraliteedi, jäi erapooletuks(ei avaldanud Poolale kaastunnet, ega tauninud Saksa rünnakuid Poola vastu)vältimaks Eesti sattumist relvakonflikti. N. Liit pidi leidma ajendi vägede sisseviimiseks Eestisse
• Molotov-Ribbentropi pakt. • Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit mittekallaletungilepingu Soomega. • 30. november alustab Punaarmee rünnakut. • Rahvasteliit kuulutab NSV Liidu agressoriks ja heidab ta 14. detsember 1939 liidust välja. ARMEE Soome Venemaa 337000-346000 meest Ligi 1000 000 meest Umbes 50 tanki 3000 tanki Umbes 100 3000 lennukit lahingulennukit Puudus oli laskemoonast Puudusid soomusüksused
poolakad ja ukrainlased, jagati vastavate riikide vahel. 1939. aasta kevadel tungisid saksa väed Tsehhoslovakkiasse ja vallutasid selle. Tsehhimaa võeti Saksamaa kontrolli alla ja Slovakkiast sai Saksamaa vasallriik. Sama aasta kevadel tahtis Saksamaa ka Poolalt Gdanskit ning okupeeris Leedult Klaipeda. Peale Tsehhoslovakkia vallutamist said lääneriigid aru, et järeleandmistega Hitlerit ei soosi. Hitler oli eesmärgiks võtnud vallutada Poola . Molotovi-Ribbentropi pakt Alates 1939. aastast hakkasid NSV Liidu, Saksamaa suhted paranema. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu minister Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop alla Vene-Saksa mittekallaletungilepingule, mida tuntakse ka Molotov- Ribbentropi nime all. Lepingu avalik punkt oli mittekallaletungileping Saksamaa- Venemaa vahel, kuid avalikustamata jäi pakti salajane protokoll, mille kohaselt jagasid mõlemad suurriigid huvipiirkondi Salajase protokolli kohaselt läksid NSV
Enne II MS jõudis Hitler hõivata Austria (1938), Müncheni konverentsil (1938), kus osales 4 riiki (Prantsusmaa, Itaalia, Inglismaa ja Saksamaa) otsustati Sudeedimaa anda saksamaale, samuti hõivati Tsehhoslovakkia (1939) ja Klaipeda. Molotovi-Ribbentropi pakt sõlmiti 23. augustil 1939 ning see oli Saksamaa ja N-Liidu mittekallaletungi pakt. Salaprotokollis jaotati ära huvisfäärid N-Liit sai Eesti, Soome, Läti, Leedu, Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene ja Bessaraabia, saksamaa sai ülejäänud. II MS algas 1. sept. 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale, samuti alustas tegevust punaarmee. Talvesõda toimus 1939 nov. 1940. a. märtsini Soome ja N-Liidu vahel, sest N-Liit tahtis Soomesse tungida. 1940. a. vallutas Saksamaa
Talvesõda Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel ,kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939. aastal sõda kuulutmata Soome Vabariiki .Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940. aastal Moskva rahulepinguga ning kestis 105 päeva. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov- Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri alla. Selleks ,et saavutada seda alustati 12.novembril 1939.aastal läbirääkimisi , kuis Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20-25 km läände. Taoteldi ka Hanko poolsaare rentimist Nõukogude Liidule 30 aastaks mereväe baasi loomiseks, samuti mõningaid Soomele kuuluvaid saari Soome lahes. Vahetuna pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast, kuid valitsus lükkas pakkumise tagasi. Nõukogude Liidu juhtkond arvas ,et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme nädala
· MRP (1939) · 1941 liitub NSVL ja Salsamaa koostöö ja sõpruse leping. Samal aastal liitub NSVL Antandiga. Suur Isamaasõda Saksamaa ja NSVLi vahel. 1940 Itaalia, Saksamaa ja Jaapan sõlmisid kolmikpakti. Jaapan sõdis Inglismaa ja Prantsusmaaga aga ei sõdinud NSVLiga. Soome sõdis ainult NSVLiga. USA ei sõdinud Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Bulgaaria sõdis Inglismaa, Prantsusmaa ja USAga, ei sõdinud NSVLiga. II MS algas 1. sep 1939 Saksamaa ründas Lääne-Poolat, 17. sep 1939 ründas Ida-Poolat NSVL. Sakslased liikusid Euroopas kiiresti edasi kohtamata vastupanu. 21. juunil 1940 ründas Saksamaa NSVLi, algas Saksamaa ja NSVLi sõda, ka seal liikusid kiiresti edasi. 14. aug 1941 kohtusid Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Churchill. Sõda võideti USA rahadega. Roosevelt oli ratastoolis, juhtis riiki ratastoolist. Atlandi harta pandi kirja oma põhimõtted sõja kohta peale II MS. 1
Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus viidi sõdima üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige suurimaks sõjaks. Võimuka sõja olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, teadusliku ja tööstusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursse. Sõjas sai surma üle 70 miljoni inimese,
BAASIDE AJASTU EESTIS MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT (MRP) ¤ 23. VIII 1939. a. sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel mittekallaletungi leping, mille salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema täienduslepinguga ka Leedu) ¤ Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist ¤ mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest ¤ 1. IX 1939.a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallandas Teise maailmasõja ¤ 1935. a. Inglise-Saksa mereväelepinguga oli Läänemeri täielikult Saksamaa ja Nõukogude Liidu kontrolli all, mistõttu sõja puhkedes olid Baltimaad jäänud välispoliitilisse isolatsiooni ¤ osa ajaloolasi on veendunud, et Eesti pidanuks sellises olukorras valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoreile ning tegema ettevalmistusi esindusliku välisdelegatsiooni edasitegutsemiseks eksiilis maa
Nõukogude okupatsioon Tunnikonspekt § 36 Eesti ajalugu II Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas. Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nn Narva diktaat Laidoner kohtus Narvas Punaarmee juhtidega, mille tulemusel suruti Eestile peale järgmised nõuded: kontroll teedel anti Punaarmeele, keelati
Hispaania kodusõda Hispaania kodusõda oli esimene sõda pärast Esimest maailmasõda Võimule tuli Rahvarinne ja ühiskond polariseerus 1936. aastal puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco Francisco Franco Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarindele osutas abi NSV Liit Rahvarindes algas puhastus, mille ohvriks langesid eeskätt anarhistid 1. aprillil 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks ning Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Austria ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui mujal kindlustatud ja ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria 13. märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss Selle kinnitamiseks korraldati Saksa salapolitsei kontrolli all
6) F. D. Roosevelt USA president. 7) G. Zukov - Nõukoguderiigitegelane ja väejuht 8) H. Mäe - Eesti poliitik ja 1941 1944 Eesti Omavalitsuse juht. 9) J. Vares-Barbarus - Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. 10) O. Tief - Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja. 3. Sündmused, dateeringud 1) MRP - Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. 23. August 1939. 2) Sõja algus - Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. 3) sõja lõpp Euroopas ja Aasias 4) Sõja põhjused - Saksamaa pidas Versaillesi rahu ebaõiglaseks, Hitleri ambitsioonid, Lepituspoliitika, Majanduskriis, Molotovi-Ribbentropi pakt, Stalini soov vallutada Euroopa. 4. Sõja tulemused: Suured purustused ning kaotused. Elu kaotas ligi 60 miljonit inimest.
Rivi rivi järel ületasid pärast keskööd piiri soomusautod ja tankid, seega vähe enne seda, kui Eesti rahvas kuulis uudist hommikul raadiost. Enne Nõukogude vägede liikuma hakkamist oli ette nähtud mängida mõlema maa hümni, nii et venelased oleksid mänginud Eesti oma ja eestlased "Internatsionaali", kuid venelased ei tundnud Eesti hümni ja eestlastel tuli mängida mõlemaid. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 32) Neile oli kehtestatud erakordselt soodus rubla vahetuskurss: 80 senti ehk umbes kaheksa korda nii suur kui rubla tõeline väärtus. Seetõttu oli neil võimalus rahuldada suurimal määral oma ostukirge. Algul nad ebalesid pisut, nähes vaateakende kaubarohkust: kingad, särgid, ülikonnad, kindad, täitesulepead, kellad jne. Kõike oli külluses ja see tundus neile nagu muinasjutt. Kuid olles aru saanud, et neil on tõesti võimalik kõike seda osta
sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See
7.mrts 1936 Reini tsooni likvideerimine-Saksa ved sisenevad demilitariseeritud Reini tsooni 17.juuli 1936Hispaania kodusja algus 25. okt 1936-Berliini-Rooma telg- SM ja Itaalia vahel, sjalis- poliitiline liit, kokkulepe on sjas liitlased ja toetavad ksteist 13.mrts 1938 Austria ansluss(Austria liitmine SM-ga) 29. sept 1938 Mncheni sobing/konverents-SRB,SM,PM ja Itaalia nudsid, et Tehhoslovakkia loovutaks SM-le Sudeedimaa. Nii lootsid liitlased ra hoida sja puhkemise 16.mrts 1939 Tehhoslovakkia annekteerimine 23.mrts 1939 Klaipeda annekteerimine 23.aug 1939 MRP allkirjastamine nov 1939 Talvesja algus 14.dets 1939 NSVL heideti Rahvasteliidust vlja juuni-august 1940 Bessaraabia okupeerimine sept 1940 Kolmikpakti slmimine-Jaapani,SM ja Itaalia vaheline pakt(hiljem liitusid Ungari, Rumeenia, Bulgaaria) 2.sept 1945-Teise ms lpp. Jaapan kapituleerus Versailles' ssteem-loodi rahulepingutega, see ssteem pidi tagama rahu Euroopas
Blokid sõjas Saksamaa sammud sõja suunas kuni aastani 1939 1934 - Saksa võimsuse taastamise plaan, mittekallaletungi leping Poolaga 1935 - üldine sõjaväekohustus 1936 - Reini jõe demilit. tsooni sisenemine 1937 - Hitleri plaan eluruumi laiendamiseks relva jõul 1938 - Austria anšluss(saksa k. ühinemine)( tegelikult keelatud) 1939 – Saksamaa sissetung Tšehhoslovakkiasse, nõudmised Poolale MRP sisu ja selle elluviimine lehelt Eeldused sõjaks Poliitilised eeldused Versaille rahuleping osutus ebapüsivaks
• Põhjuseks oli Hitleri- Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I MS. • Saksamaa ja tema liitlaste itaalia ja Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud NSV liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsiooni. • NSV Liit oli enim sõjaks valmis. Tal oli lennukeid ja tanke rohkem, kui teistel riikidel kokku. • Kremli võimurid tahtsid Lääne- Euroopa suur riigid omavahelisse sõtta ässitada. • 1939 aasta suvel kauples NSV Liidu juhtkond silmapetteks SB ja Prantsusmaaga Hitleri-vastase koalitsiooni loomise üle, nõudes muu hulgas õigust Baltimaadesse, Poolasse ja Rumeeniasse oma vägede saatmiseks, seega need okupeerida. • Lääneriigid olid nõus Balti riigid ohvriks tooma, millega lootsid nad et loodav liit jääb ära. Kõik peale Poola olid sellega nõus. • 23. augustil 1939 kirjutati alla MRP lepingule ja salajasele lisaprotokollile.
II maailmasõda 1.september 1939 - 2.september 1945 Veel enne sõda... · 1939 olid Euroopas võimul 3 diktaatorit: Mussolini, Hitler ja Stalin. · 1936 sõlmisid Saksa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu. Ühineb Itaalia. Tekib Tokyo-Berliini-Rooma telg. · 1936-1939 Hispaania kodusõda (juht kindral Franco). Mittevahelesegamispoliitika Euroopa poolt, v.a. NSVL, Itaalia ja Saksamaa (+ interbrigaadid eri rahvastest). Hispaanias Franco diktatuur. · 1938 Austria Ansluss
Õpetaja saadab konspekti ka. Maareform Maa kuulus mõisnikele(baltisakslastele), selle reformiga eraldati maa mõisnikelt ja anti talupoegadele (eelisjärjekorras olid vabadussõjas võitlejad). Palju oli süüdistusi ja tülisid. 10 hektarit oli väike talu, neid oli päris palju. Renditalud, ostutalud. Rõhutati riigisisesele tootmisele (munad, piim, juust, või jne). Teine maailmasõda (1. Sept 1939 2. Sept 1945) 1. Sõja põhjused 2. Sõja algus 1939-1940 (Sax, NSVL) 3. Soome Talvesõda (1939 nov 1940 märts) 1) Jätkusõda (1941-1944) 4. Sõja laienemine 5. Sõdivad pooled 6. Rahvusvahelised konverentsid (Teheran, Jalta, Potsdam) 7. Sõja lõpp. Tulemused 8. Eesti Teise maailmasõja ajal. Põhjused: 1. Esimene maailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõida Esimese jätkuks.
Berliini lahingusse 16. aprill kuni 2. mai 1945 tõi Punaarmee 3,5 miljonit meest, 52 000 kahurit, 7750 tanki ja 11 000 lennukit. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Kui saksa väed ei oleks Venemaale kallale tunginud oleksid venelased kahe nädalapärast ise Saksamaad rünnanud(vene väed olid juba mobiliseeritud) Aastatel 1939 - 1945 heitsid liitlased lennukitelt 3.4 millionit tonni pomme. Keskmiselt 27 700 tonni pomme iga kuu. Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. 23.augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Rippentropi pakt. Nõukogude Liit alustas 1939
· Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur
1. Mis toimus antud kuupäeval? 1933. a. 30. jaanuar Adolf Hitler sai Saksamaa kantsleriks 1935. a. märts Luftwaffe loomine 1935. a. juunis Anglo Saksa laevastiku kokkulepe 1936. a. märtsis Natsisaksamaa okupeeris Reinimaa 1938. a. 13. märts Austria ühendamine Saksamaaga 1938. a. 29.-30. september Müncheni Konverents 1938. a. 30. september Inglise-Saksa Ühisdeklaratsioon 1939. a. 14. märts Saksa-Poola mittekallaletungi leping(vist) 1939. a. 23. märts Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler 2. Mida tähendab: ``ansluss`` - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga sudeedisakslane Sudeedid, kes kultuuri poolest tundsid tegelikult ennast rohkem Sakslastena.
4) Tsehhoslovakkia riigi hävitamine (15.03.1939) - Tsehhoslovakkia okupeeriti saksa vägede poolt ja riik hävitati, jagades kaheks osaks: *Tsehhimaa annekteeriti (vägivaldne liitmine) Suur-Saksamaa koosseisu. *Slovakkiast sai Saksamaa sõltlasriik (2. Maailmasõjas Saksamaa liitlane). 5) Territoriaalsed nõudmised Poolale (22.03.1939): * vaba pääs läbi Poola koridori ühenduse pidamiseks Ida-Preisimaaga. * Gdanski piirkonna loovutamine. * Hitler allkirjastas aprillis 1939 välksõja plaani Poola vastu 6) Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda 23. märts 1939. ?Hinnang Sündmuste areng 1939. aasta kevadel (märtsis) näitas, et Suurbritannia juhitud lepituspoliitika oli läbikukkunud. Suurbritannia ja Prantsusmaa alustasid läbirääkimisi Nõukogude Liiduga Poola puutumatuse kaitseks ja koostööks Saksamaa vastu: kolmepoolsed kõnelused (aprill - august 1939). ?MRP sõlmimine 23. august 1939 1930 rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate rahvusvahelised suhted
Milline sündmus toimus Euroopas samal ajal? Kuna eestil jätkunuks sõjavarustust vaid paariks kuuks ning selle juurdevedu olnuks raskendatud ja Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni. Samal ajal vajas Orzel kaitset ja Saksamaa vallutas Poola ning maailma tähelepanu oli suunatud sellele. 4. Iseloomustage NSV Liidu tegevust agressorriigina Teises maailmasõjas. Dateerige see periood. Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 5. Dateerige: II maailmasõja algus 1 sept 1939 a) Saksamaa kallaletung NSV Liidule 22. juuni 1941 b) USA sõttaastumine detsember 1941 c) Kurski lahing 1943. a suvi
Eduard Wiiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Mini wiki Sissejuhatus Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan ...
Mida võttis Hitler 1938.-1939. aastal ette selle idee elluviimiseks? (õp. Lk 86) Hitleri eesmärgiks sai Suur-Saksamaa rajamine. Suur-Saksamaa idee oli teha Saksamaa taas sama suureks, kui seda oli kunagi olnud. Juba 1935. aastal eiras Hitler avalikult Versailles' rahulepinguga Saksamaale seatud relvastuspiiranguid: alustati marsiarmee ja mereväe loomist. Märtsis 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuna Austerlased vastupanu ei osutanud, kuulutas Hitler selle maa Saksa riigi osaks. 1939. aastal vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas. 2. Müncheni kokkulepe - mis aastal ja miks sõlmiti, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg (nii kohene kui hilisem) (lk 86, 88); Müncheni kokkulepe sõlmiti 1938. aasta 29. septembril. Sest nii loodeti vältida sõda ja kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Müncheni kokkuleppes osalesid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia
II maailmasõda Lühikoronoloogia : 7. märts 1936 - Saksamaa okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni 29. september 1938 - Müncheni kokkulepe Märts 1938 - Saksamaa okupeerib Austria 23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt 1. september 1939 - Saksamaa tungis Poolale kallale 17. sptember 1939 - NSV tungib Poolale kallale 1939-1940 - talvesõda 22. juuni 1941 - Barbarossa plaan 7. detsember 1941 - Jaapan kuulutab USA-le sõja 14. august 1941 - Atlandi harta 6. juuni 1944 - Teheran 4. - 11. veebruar 1945 - Jalta 17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2. september 1945 - II maailmasõja lõpp II ms lühidalt Sõja algus II maailmasõja alguskuupäev - 1
· 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco diktatuur. Austria ansluss (liitmine, operatsioon Otto) Hitler alustas maailma vallutamist Austriast. 1938 esitas ultimaatumi sealsete natside vabastamiseks. Suur osa elanikest pooldas natse. Austria liideti Saksamaaga ,,Rahvahääletuse" põhjal. Austriast sai Suur-Saksamaa Ostmark. Suurriigid va. Mehhiko ei protesteerinud. Müncheni sobing
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept
L ja Saksa vahel 10aastaks ja lubadus jääda neutraalseks, kui üks peaks alustama sõda kolmanda riigiga. Tegelikult sisaldas see veel lisaprotokolli, kus lepiti kokku Poola jagamises ja Ida-Euroopa jaotamises Saksa ja N.L vahel. MRP sõlmimisega muutusid Saksa ja N.L. liitlasteks 20aug. 1939 22juuni 1941 mil Saksa alustas sissetungi NSV Liidule. MRP päästis valla II MS Pärast MRP sõlmimist, võis Saksa kallale tungida Poolale(1.sept 1939). 17.sept. 1939 tungis NSVL Ida-Poolasse. NSVL võis alustada Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia(Moldova) ja Ida- Poola okupeerimist. Esialgu oli Leedu määratud Saksale, Hiljem Saksa loovutas selle NSVL- le. 28sept. 1939 Baaside Leping Vastastiku abistamise pakt EV ja NSVL (Sama ka Läti ja Leeduga). Tulemuseks sõjaväebaaside loomine. Baltiriikides oli autoritaarne võim ja vastu ei hakatud. Küll aga hakkas vastu Soome : Talvesõda 1939nov. -1940märts ja Jätkusõda 1941juuni-1944 sügis.
MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT Võimsalt tõusid esile revansistlikud ideed Saksamaal peale natsionaalsotsialistide võimule tulekut. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning tuua impeeriumi koosseisu tagasi varem Tsaar-Venemaale kuulunud valdused. Punaarmeest sai suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü uue maailmasõja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei rakendanud agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Alles 1939 a kui Saksamaa likvideeris Tsehhoslovakkia, liitis endaga Klaipeda piirkonna, loobusid lääneriigid järelandlikkusest. Nüüd seadsid suurbritannia ja Prants. Sihiks saksa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostud lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed balti riikides, ida-poolas ja bessaraabias. Samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23 august 1939 kirjutas Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar
Prantsusmaa Sudeedimaa Saksamaale üle Saksamaa andma. Itaalia MRP 23.august 1939 NSVL NSVLi ja Saksamaa vaheline Saksamaa mittekallaletungimisleping, millel oli ka salajane protokoll,
II maailmasõda II maailmasõda algas 1.september 1939 kuni 2.septemberini 1942. Lühidalt II maailmasõjast · II maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe
1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL- iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks: 1) Hitler sai tegevusvabaduse Lääne-Euroopas 2) NL Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Bessaraabias 3) Poola jagati omavahel III II maailmasõja algus 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II maailmasõda. Ing ja Pr kuulutasid 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
