taotleda riiklikku tähelepanu. 1934. aastal asus ESK etteotsa riigisekretär Karl Teras. Viidi läbi teine reorganiseerimine, mille eesmärk oli likvideerida tekkinud ESK ja KKSKV- Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsus kaksikjuhtimine ning prioriteedi kindlustamine. Muudeti ka Kultuurikapitali seadust nii, et ESK esimees on ka KKSKV esimees, probleemid said lõplikult lahendatud. Riigi toetusel asutati 1937. aastal sihtasutus "Kehakultuurihoone" ja ehitati 1938. aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 2.Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister
valimised, mille natsid terrori toel võitsid. 1934. aasta puhastuse järel hävitati partei vasemradikaalide tiib, mis kindlustas Hitleri ainuvõimu. Siit algas kolmanda riigi tõus puhastuseks. Hitler ajas juudid vaeste linnaosadesse ning nende vara konfiskeeriti, lõpuks vangistati juudid laagritesse Pärast Hinderburgi surma 1934.aastal nimetas Hitler end Füüreriks Hitleri eesmärgiks oli SuurSaksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia. 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia valmistusid sõjaks 1936. aasta oktoobris kirjutati alla Berliini Rooma teljele 29.09.1938. kirjutati alla Müncheni kokkulepe 1940.aasta sügisel lõid Itaalia ja Jaapan Saksamaaga kolmikpakti. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12
Lasnamäe Üldgümnaasium KARL PÄRSIMÄGI Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Karl Pärsimägi sündis 11. mail 1902 Võrumaal, Oe külas, Sika talus ning suri 27. juuli 1942 Poolas, Owicimis. Ta oli Eesti maalikunstnik. Pärit talupoja perekonnast. Tegevusaladek olid maal ja joonistamine. Pärsimägi õppis algul tõenöoliselt Antsla (Kraavi) õigeusu koolis, 1914-1917 Petrogradis eesti Jaani koguduse kirikukoolis, 1917-1918 Tartusse evakueeritud Riia reaalkoolis ja 1918-1922 Tartu reaalkoolis. Kunstiõpinguid alustas Konrad Mäe ateljees ning jätkas "Pallase" kunstikoolis 1919-1926 K.Mäe ning aastast 1932 Ado Vabbe õpilasena, lõpetas kooli praktilise kursuse 1936. Töötas 1926- 1932 ja 1936-1937 peamiselt omaste juures maal.Elas 1937-1941 Pariisis (elatus peamiselt omaste, teiste kunstnike ning sõprade toetustest ning teoste müügist), täiendas end eraakadeemiais (F. Colaros...
Teheran 1943 talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt
Jean-Paul Sartre Elulugu Jean-Paul Sartre sündis 21. juunil 1905.aastal Prantsusmaal. Ta oli prantsuse kirjanik, kriitik, filosoof ja eksistentsialist. Ta kaotas varakult oma isa ja saatis oma lapsepõlve mööda vanaisa raamatute keskel. Õppis Kõrgemas Normaalkoolis (École Normale Superieure) filosoofiat ja psühholoogiat. Tutvus 1929. aastal Simone de Beauvoir’iga, kellest sai tema elukaaslane. Sartre töötas 1931–1945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Ta kaitses inimõigusi, pööramata siiski tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm" Elulugu 1964. aastal külastas Sartre Eestit. 1964. aastal tunnustati kirjanikku Nobeli kirjandusauhinnaga, millest Sartre protestiks süsteemi vastu loobus. Aastal 1970 ta vahistati, sest müüs tänaval maoistlikku ajalehte, mis oli keelatud. Sartre suri 15.aprillil 1980.aastal kopsuhaigusesse. Eksistentsialism ....
1928.a kirjutati alla dokumendile, mis kandis nimetust Briand´i- Kelloggi pakt. USA ja Prantsusmaa leping, millega sõda ei tohtinud olla poliitika teostamiseks. Lepingus ei ole meetmeid kuidas sõda ära hoida, ega suutnudki sõdu ära hoida!! Enamik maailma suurriike liitus sellega, sealhulgas ka Suurbritannia. Eesti liitus sellega järgmisel aastal. Kokku lisandus hiljem lepingule allakirjutatutele peaaegu poolsada riiki. Tšehhoslovakkia kriis Aprillis-Maid 1938.a teravnes olukord Tšehhoslovakkia ümber. Seal oli suur ja mõjukas sudeedisakslaste vähemus, mis oli tollal suuruselt teine rahvusgrupp peale tšehhide. Saksamaa propaganda väitis, et sakslasi kiusati Tšehhoslovakkias taga, õhutas vastuolusid ka tšehhide ja slovakkide vahel jne. Sõjaliselt üsna tugev Tšehhoslovakkia oli valmis end Saksamaa eest kaitsma, kuid ootas ka appi relvaga oma liitlasi: Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Nõukogude Liitu. Kriis venis läbi 1938.a suve
natsionaalsotsialismi ja kommunismi Molotov-Ribbentropi pakt võimaldas laiendada sõda totaalseks lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast. Inglismaa ja Prantsusmaa annavad Saksamaale loa Tsehhoslovakkia okupeerimiseks. (sellepärast nimetatakse ,,Müncheni sobing") 15
ELULUGU Sündis 18.juunil 1905.a Torila külas kaluri pojana Alghariduse sai Alatskivi lähedal Naelaveres Lapsena õppis pikoloflööti ja 10-ne aastaselt hakkas mängima kohalikus orkestris 1920.a asus õppima Tartu Õpetajate Seminari Mängis sealses orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1930.a lõpetas Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1932.a täiendas end Viinis ja 1938.a Budapestis TÖÖ Töötas mõned aastad Nõos õpetajana Aastatel 1931-1944 töötas Tubin repetiitori ja dirigendina "Vanemuise" teatris 1940.a oli "Vanemuise" teatri peadirigent 1944.a põgenes Tubin Rootsi Asus elama Stockholmi ning sai töökoha ajaloolises Drottningholmi teatris Peamiseks tööks oli vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks 1962.a sai temast Rootsi Heliloojate Liidu liige
Austerlastele meeldisid natsid, rahvahääletus kinnitas ühinemise heakskiitu 6) Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda 1930. aastate lõpul. Venemaaga olenesid suhted poliitikast, suunati vene turg ümber Euroopasse. Tööstuse asemel seati põllumajandus esikohale. 7) Kuidas nimetatakse: aastaid 1938-1940 Eesti ajaloos – Juhitava demokraatia ajajärk perioodi Eestis 1939. aasta sügisest 1940. aasta kevadeni – Baaside ajastu Eesti riigipead alates 1938 – President rahvusvahelist organisatsiooni, mille liikmeks Eesti sai 1921 – Rahvasteliit maareformi käigus loodud uusi talusid Eestis – Asendustalud Eesti valitsust 1940. aasta juunipöörde järel – Eesti NSV Liit 8) Kellest on jutt? Johannes Lauristin tuntud kommunist, Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eestis 1940-1941 (ees- ja perekonnanimi) –
juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja teatati Austria ühedamisest Saksamaaga ansluss. Korraldati rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne riigid ei protesteerinud, ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko. Müncheni konverents Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida. Aktiivne selles osas oli Briti peaminister Chamberlain. 29. sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe: Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa, ülejäänud Tsehhoslovakkia pidi jääma puutumatuks. Tsehhid alistusid. Lääne riigid olid vaimustuses. Chamberlain teatas, et ta tõi "rahu kogu meie põlvkonnale". Poola purustamine Maailmasõja algus MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler süüdistas Poolat Saksa ründamises. 1. sept. 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept.
maailmasõda. 1936 tuli Hispaanias võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Sama aasta 17. juulil puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Kodusõtta sekkusid ühelt poolt Itaalia ja Saksamaa ja teiselt poolt Nsv Liit. Franco väed hõivasid 1939 kevadel Madriidi ning 1. Aprill 1939 kuulutas Franco sõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. 2) Austria ansluss Hitler asus 1938 oma maailmavallutuskava, esimeseks ohvriks sai Austria. Ta esitas Austriale ultimaatiumi, millega nõudis vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ja alistus. 13. Märts 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss. 4. Aprillil 1938 korraldati rahvahääletus, mis näitas rahva toetust ühinemisele. Ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko.
Vähese toidu eest sunniti inimesi neis tegema ülirasket tööd. Alljärgnevatest tabelitest võib välja lugeda, kuivõrd kiire oli NL areng võrreldes Lääneriikidega 1930. aastatel: Tööstustoodangu koguprodukti indeks (%) Aasta NL Saksamaa Prants. Suurbr. Am.Üh. Jaapan 1929 100 100 100 100 100 100 1937 372 117,2 81,9 123,6 102,7 168,9 1938 413 126,1 76,1 115,5 80,0 74,7 Söe tootmine (miljonit tonni) Aasta NL Saksamaa Prants. Suurbr. Am.Üh. Jaapan 1929 41,8 177 53,8 262,0 552,3 34,3 1937 112,6 154,5 44,3 244,3 448,8 45,3 1938 232,9 186,2 46,5 230,7 355,3 33,0 Malmi tootmine (miljonit tonni)
· kehtis tsensuur · loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis viis läbi erinevaid kampaaniaid perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvariiete kandmine jne. · loodi kutsekojad (sarnaselt Itaalia korporatsioonidele) Opositsiooni ehk vastasrinda Pätsile juhtis Jaan Tõnisson (ja ajaleht "Postimees"). Opositsiooni keskuseks oli Tartu. 1937. aastal valiti ja tuli kokku Rahvuskogu, mis koostas uue (arvult kolmanda) Eesti Vabariigi põhiseaduse. See jõustus 1. jaanuaril 1938. Selle kohaselt: · riigipeaks oli president · Riigikogu muutus kahekojaliseks (80-liikmeline Riigivolikogu ja 40-liikmeline Riiginõukogu) Et esitati vaid üks presidendikandidaat K. Päts jäid valimised ära ja Konstantin Päts kinnitati presidendiks 1938. aasta aprillis. Peaminstriks sai Kaarel Eenpalu (1939-1940 oli peaministriks Jüri Uluots). Kuigi parlament oli nüüd jälle olemas, oli
neist asjust siis, kui see meie rahvale oli väga raskeks tehtud ning viisil, millest lugeja ometi aru sai. ..........................................................................................................................4 1920. aastal sündinuna kuulus Kross ühtaegu kõige õnnelikuma, samas kõige traagilisema saatusega Eesti põlvkonda. Ta sündis ja kasvas üles, sai parima võimaliku hariduse iseseisvas Eesti Vabariigis, lõpetades Westholmi Gümnaasiumi ja astudes 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Aga ta nägi ka meie iseseisvuse kaotust. Krossil kannatada nii natside kui kommunistide vangistuse ja küüditamise läbi. Mõlema kuritegeliku rezhiimi ühesugune käitumine pani meistri enda hiljem sageli muigama, nägema ja näitama ajaloo irooniat. Krossi looming aitas Eesti rahval säilitada iseolemise tahet, meie keelt ja kultuuri. Ta oli üks nendest, kes hoidis rahva vaimuvärskust ja seadis meid valmis kasutama võimalust
ja kogu seadusandlik võim koondati riigipea kätte. Algas nn. vaikiv ajastu (19341938), mida iseloomustab parlamentaarse demokraatia lammutamine ja autoritaarse valitsuskorra järkjärguline sisseseadmine. Riigi juhtimine läks triumviraadile, mille moodustasid riigivanem KonstantinPäts, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner ja siseminister Kaarel Eenpalu. 1937. aastal kokku tulnud Rahvuskogu töötas välja Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. Uue põhiseaduse järgi asendas riigipead president, kes valiti kuueks aastaks. Presidendil oli õigus nimetada ametisse ja vabastada võimult valitsus ning saata laiali parlament. Kahekojalise parlamendi poolt vastu võetud seadused jõustusid alles pärast presidendi poolset kinnitust. Presidendi kätte oli koondatud nii seadusandlik kui täidesaatev võim. Riigipeal oli õigus anda Riigikogu istungjärkude vaheaegadel oma dekreetidena välja seadusi, kui see
märts Päts, Laidoner RIIGIPÖÖRE, demokraatia lõpp · MUUDATUSED: · Keelati Vabadussõjalaste liikumised ( u. 400 arreteeriti ) · Piirati demokraatlikke vabadusi ( Tsensuur) · 1934 RIIGIKOGU saadeti laiali VAIKIV AJASTU 1934-1940 · Seadusi ei andnud välja parlament, vaid PÄTS neid nimet dekreetideks OPPOSITSIOON KEELATUD · 1935 Keelati erakonnad ISAMAALIIT, sinna kuulusid kõik tähtsad riigiametnikud · 1938 Poliitvangid vabastati , diktatuuri leebenemine · 1936 Kutsuti kokku RAHVUSKOGU, mis hakkas tegema uut Põhiseadust · 1937 III PÕHISEADUS hakkas ketima 1938 MUUTUSED: Valiti Riigikogu kahekojaline Riiginõukogu- ülemkoda 40 Riigivolikogu- alamkoda 80 rahvas valis Eestile valiti PRESIDENT 1938a. K. Päts juhitav demokraatia laiendati demokraatlikke vabadusi Rahvusterviklikkuse rõhutamine rahvusluse riiklik propageermine MAJANDUS
halvasti ettevalmistatud, sest arvati, et kui teha Saksamaale mõningaid väiksemaid järelandmisi, rahuneb Saksamaa maha ja sõda jääb tulemata. Suureteks põhjusteks oli veel Saksamaa vajadus vallutuste teel eluruumi suurendamine ja NSV Liidu unistus kommunismi laiendamisest maailmas. Teise maailmasõja eel olid poliitilised suhted Saksamaa ja teiste lääneriikide vahel äärmiselt keerulised. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria, mida nimetati anslussiks. See sai võimalikuks, sest Austerlased ei osutanud sakslastele vastupanu, Austria toetajad ei tahtnud sakslaste vastu sõdima hakata, austerlaste hulgas oli palju neid, kes pooldasid Saksamaaga ühinemist. Ka Mussolini Itaalia pooldas anslussi. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutaamist, kus elasid sakslased. Tsehhoslovakkia,
barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingimustel alistuma/alla andma. Dessant- on sõjaline operatsioon, kus väed maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil. Ansluss- oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. Koonduslaager- kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. Okupatsioon-võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine. antisemntism- juudivastasus. Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi linnas Õigluse Palees aastail 1945 1949
1. Mida kujutas endast Suur-Saksamaa idee? Mida võttis Hitler 1938.-1939. aastal ette selle idee elluviimiseks? (õp. Lk 86) Hitleri eesmärgiks sai Suur-Saksamaa rajamine. Suur-Saksamaa idee oli teha Saksamaa taas sama suureks, kui seda oli kunagi olnud. Juba 1935. aastal eiras Hitler avalikult Versailles' rahulepinguga Saksamaale seatud relvastuspiiranguid: alustati marsiarmee ja mereväe loomist. Märtsis 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuna Austerlased vastupanu ei osutanud, kuulutas Hitler selle maa Saksa riigi osaks. 1939. aastal vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas. 2. Müncheni kokkulepe - mis aastal ja miks sõlmiti, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg (nii kohene kui hilisem) (lk 86, 88); Müncheni kokkulepe sõlmiti 1938. aasta 29. septembril. Sest nii loodeti vältida sõda ja kogu
AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presi...
· . · 1923. · 1938 . · - . · : . · " ". · 70 . · 1981 . · . · !
Richard Strauss(1864-1949) Richard Strauss oli saksa helilooja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Ta sündis Lõuna- Saksamaal Münchenis tuntud metsasarvemängija perekonnas. Tema isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Richardi ema oli Josephine kes pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hilj...
, . . : 1. - , . 2. , . , . , , . . . , , . «Üliõpilaste kirjalike tööde juhend», 2008 . [28] 4 1 1.1 ( ) 1920 . , , , . , , . , ; . . . . [20] , . . - , . . - . .. . 1938 . , , , . , , , . 1938 , (), . [3] 5 1.2 , . , . 1 . , : 30 , , . , , . - , , 1942 , . : «, , ». 1943 ; , .., 1946 « .»[4] . 1- , ; . « . » (19541959) : ... , , . , , , . ! [7] , « ». 6 26 1943 1-
oleku, et SM vib ehitada laevastiku, mille tonaa oleks 35% Inglismaa laevastiku kogutonnaaist. Lnemeri antakse Saksa mjutsooni 1936 Komiterni vastane pakt-SM ja Jaapani vahel Nukogude liidu vastu, hiljem hines Itaalia ja teisigi riike 7.mrts 1936 Reini tsooni likvideerimine-Saksa ved sisenevad demilitariseeritud Reini tsooni 17.juuli 1936Hispaania kodusja algus 25. okt 1936-Berliini-Rooma telg- SM ja Itaalia vahel, sjalis- poliitiline liit, kokkulepe on sjas liitlased ja toetavad ksteist 13.mrts 1938 Austria ansluss(Austria liitmine SM-ga) 29. sept 1938 Mncheni sobing/konverents-SRB,SM,PM ja Itaalia nudsid, et Tehhoslovakkia loovutaks SM-le Sudeedimaa. Nii lootsid liitlased ra hoida sja puhkemise 16.mrts 1939 Tehhoslovakkia annekteerimine 23.mrts 1939 Klaipeda annekteerimine 23.aug 1939 MRP allkirjastamine nov 1939 Talvesja algus 14.dets 1939 NSVL heideti Rahvasteliidust vlja juuni-august 1940 Bessaraabia okupeerimine sept 1940 Kolmikpakti slmimine-Jaapani,SM ja Itaalia vaheline
Petain Prantsusmaa riigipea Chamberlain Briti konservatiivist poliitik ja peaminister Zukov Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal Roosevelt USA president, sõlmis liidu Suubritanniaga Molotov Nõukogude Liidu riigitegelane, kindler major Ribbentrop Saksamaa poliitik, välisminister Mannerheim - Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president Rommel Saksa sõjaväelane, kindlarfeldmarssal Müncheni sobing 1938 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. MRP 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Soome ja Balti rigid kuulusid salaprotokolli järgi NSVL'I mõjusfääri Teine maailmasõda algas 1
KARL RISTIKIVI 9.B VÕRU KESKLINNA KOOL SÜNDIS SÜNDIS 16.OKTOOBER 1912 Salupei vald, Varbla kihelkond, Läänemaa Ema Liisu Ristikivi HARIDUS Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 19311932) 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto LOOMING LASTERAAMATUD: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlu...
· 5) EESTI VABARIIK · (1920. JA 1938 põhiseadused , probleemid) · 1920. a põhiseadus riigipea-riigivanem parlament-100 liikmeline,1 kojaline valitsus-vabariigi valitsus , täidesaatev võim, 7-10 ministrit, peamin.rahva võimalus osaleda poliitikas-valimised, rahvahääletus, referendum, rahvaalgatused puudused-puudus presidendi ametokoht , riigikogu domineeris valistuse üle, poliitiliste erakondade paljusus, rahvahääletust , algatust kasutati harva . · 1938. a põhiseadus riigipea-president parlament-40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline valitsus-vabariigivalitsus, mille ees oli peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuste täideviija võimalus osaleda poliitikas-piiratud rahvahääletus ja valimisõigus, kaotati ära rahvaalgatus, streigiõigus puudused-kärbiti rahva võimalusi osaleda poliitikas, presidendi liiga suur võim · 1923. ja 1930. a majanduskriisid · 1920.a majanduskriis
TEISE MAAILMASÕJA EELLUGU Euroopa 1938-39 Hitleri üheks eesmärgiks oli Versailles' süsteemi nõrgendamine. Suurendas Saksamaa sõjalist tugevust (suurendas sõjaväge, lõi väeosad, mis olid keelatud). 1938.algas Saksamaa territooriumi laiendamine nn Suur-Saksamaa loomine (ühendada kõik need alad, kus elasid sakslased). Esiteks plaan allutada Austria plaan ,,Otto". 1938.aastal esitas Hitler Austria kantslerile nõudmise, et vangistatud austria natsid lastaks vangist välja ja nende juht nimetataks valitsuse juhiks (kantsleriks), paluti ka seda, et Austria annaks oma armee Saksa alluvusse. Otsene sekkumine teise riigi siseasjadesse. Tegelikkuses oli Austria president kõikide nõudmistega nõus, aga nõudmised olid aga esitatud kantslerile (Schuschnigg), kes aga arvas, et Austrias tuleks iseseisvuse küsimuse osas küsitlus korraldada
Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise. 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. AUSTRIA ANSLUSS 1938 aastaks oli Hitleri positsioon tugevnenud, nii et võis asuda ellu viima maailmavallutuskava. Esimeseks ohvriks sai Austria. 1938 esitas Hitler ultimaatumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. 13.märts 1938 marssisid Saksa väed Austriasse järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest - ausluss. MÜNCHENI SOBING Demokraatlikes riikides tekitas Austria liitumine Saksamaaga ärevuse. Hitler asus ründama Tsehhoslovakkiat. Temal oli aga kaitseleping Prantsusmaaga. Hitler kasutas ründamise ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda
! 300 . 182 10 . . . «» . (05.00 01.00). 9 . . (1941-1945) . . . 1952 . . . , . . 1938 . , . 76 . 1917 1937 1952 . . : , , , , , . , . , . 2010 «» « »
Stalini lähikond jäi üldjoontes siiski samaks läbi 1930.-te. Poliitbüroos säilitasid oma koha Molotov, Kaganovits, Kalinin, Vorosilov, Andrejev ja Mikojan. Kuibõsev suri 1935 südame- rabandusse, Ordzonikidze lasi end 1937 maha. Rudzutaks, Kossior ja Tsubar hukati 1938- 1939. Küll puhastas Stalin NKVD juhtkonda. Peale Menzinski surma NKVD juhiks tõusnud Jagoda võeti ametist maha septembris 1936, anti seejärel kohtu alla ja hukati märtsis 1938. 14 Jagoda järglane, sadistist Nikolai Jezov1 (1895-1940), oli NKVD eesotsas kuni novembrini 1938 ja järgis seejärel oma eelkäija saatust. NSV Liidu juhtkonda tõusid 1930.-te teisel poolel Kirovi järglane Leningradi parteijuhi kohal Andrei Zdanov (1896-1948) ja Moskva parteijuhiks saanud Nikita Hrustsov (1894-1971).
aga ei võetud midagi otseselt Saksamaa vastu ette ning see näitas ka Hitlerile, et lääneriigid on valmis iga hinna eest sõda ära hoidma ning täitma tema tahtmisi, et hoida rahu, kuid see jällegi omakorda kindlustas Hitlerit oma tegelikke plaane ellu viima ning teostada vallutuspoliitikat. Hitleri esimene pilk pärast Saarimaa liitmist Saksamaaga oli suunatud Austria suunas. Seal elasid saksalased. Austria oli siis autoritaarne riik. Nii viis Saksamaa 14.märtsil 1938 Austriasse väed sisse-ansluss. Austria kantsler oli selle vastu ning ütles, et tuleb läbi viia rahvahääletus. Saksamaa viis aga ennem oma näed sisse, kui toimus referendum. Nii et sisuliselt Saksamaa okupeeris Austria. Saksamaa oli asunud laiendama oma territoorimi, kuid teades, et lääneriigid ajavad lepituspoliitikat, siis see talle muret ei valmistanud. Ka selle sammu puhul ei tehtnud midagi, vaid lihtsalt anti järgi. Sellinne suhtumine näitas ainult
Peaministri poolt juhitud valitsus pidi ellu viima presidendi tahet. Ka rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust 1938.a. veebruaris toimunud parlamendivalimistel õnnestus ka opositsioonimeelsetel saada kohti Riigikogus, kuid valitsuse tegevuse tulemusena läks absoluutne ülekaal siiski Pätsile lojaalsete kandidaatide kätte. Presidenti üldse ei valitud ning aprillis 1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Pätsi. Valitsust juhtis Kaarel Eenpalu. Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi, samas aga oli Eestis tegemist suhteliselt leebe autoritaarse reziimiga.
kehtima uus põhiseadus, mis andis riigivanemale suure võimu. Seda uut põhiseadust kasutaski K. Päts osavalt ära ja kuulutas välja kaitseolukorra Eesti Vabariigis. Vastutavaks julgeoleku eest sai kindral J. Laidoner. Kehtestati ka sisepoliitilisi piiranguid, algas nn "vaikiv ajastu". Riigikogu ei kutsutud enam kokku. Riigi juhtimine oli täielikult K. Pätsi, K. Eenpalu ning J. Laidoneri käes. 28. juulil 1937 võeti vastu kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus, mis hakkas kehtima 1. jaanuarist 1938. Eesti vabariigi esimeseks presidendiks valiti 24. aprillil 1938 suure enamusega K. Päts. Tema presidendiaeg ei jäänud aga väga pikaks. Valimistel oli Pätsi vastaskandidaadiks Jaan Tõnisson. Välispoliitiline tegevus Peale Saksamaa kokkuvarisemist 1918. aastal asus K. Päts valitsuse eesotsas tööle. Ta moodustas Kaitseliidu, mille juhtideks määrati kapten Paris ja ülemleitnant Kuperjanov. 27. novembril tungisid punaväed üle piiri Eestisse. K
Märt Laarman ( 1896-1979) Märt (Martin) Laarman sündis 1896.aastal Viljandimaal Õisu mõisa saeveski masinameistri perekonnas, Kusta Laarmani ning tema naise Reeda esimese pojana. Laarmanil on kaks õde Linda ja Leili ning vend Peeter. Laarman õppis Araku koolis Kaarlis aastail 1904-1907 ja Otepää Haridusseltsi Progümnaasiumis 1908-1912. Aastal 1912 astus Märt Rakvere Õpetajate Seminari, kus ta hakkas juba suurt huvi tundma kunsti vastu. Tema põhiliseks uurimisobjektiks tol ajal olid Prantsuse impressionistid, Cézanne ja kõikvõimalikud teised uued kunstivoolud. Peale Rakvere Õpetajate Seminari lõpetamist õppis ta veel Tartu Ülikoolis L.Kettuneni ning J.V. Veski täienduskursustel, kus ta sai gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja hariduse ning pidas seda ametit peamiselt Tallinna koolides 1945.aastani. Kuid ta ei loobunud samal ajal kunagi kunstist, harides end pidevalt erinevatel kursustel. Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laa...
Maanõukogu ehk Maapäev, otsustasid kuulutada Eesti iseseisvaks Päästekomitee Maanõukogu poolt moodustatud täidesaatev organ (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms). Koostas iseseisvusmanifesti. Asutav Kogu ülesandeks oli põhiseaduse ja maaseaduse koostamine. Maaseadus viidi ellu 1920 1929, 97% mõisamaadest riigistati ning jagati talupoegadele, riigile jäeti metsad, rahvuspargid, maavarad. Põhiseadus I võeti vastu 1920, II aga 1938, see kehtestas presidendi ametikoha, kes hakkas tegema koostööd parlamendi ja valitsusega. Presidendiks sai PÄTS. Riigivanem 3)Jutustavad teemad. Vaikiv ajastu riigipöörde tulemus, kõik erakonnad keelustati, alles jäi vaid Isamaaliit, paljud ajalehed suleti, riigi kontroll kehtestati kõikidel alualadel, demo. kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma võimu kindlustamiseks lasi Päts koostada põhiseaduse. (vaata mõistet PÕHISEADUS).
Ankeet Perekonna-ja eesnimi: Hrustsov, Nikita Sergejevits Sünniaeg ja koht: 17.04.1894 Kurski kubermang Kalinovka küla Surmaaeg ja koht: 11.09.1971 Moskva Rahvus: venelane Päritolu: sündinud kaevuri perekonnas Tegevusvaldkond: poliitika Eriala: poliitik Haridus: 2- 4 aastat üldharidust, Juzovka Töölisfakulteet lõpetamata, Moskva Tööstusakateemia lõpetamata Tähtsamad ametikohad: 1908- 1917 metallitööline, 1935- 1938 esialgu partei Moskva oblastikomitee, hiljem linnakomitee 1. sekretär, 1938- 1949 Ukraina KP KK 1. sekretär, 1944- 1947 Ukraina NSV MN esimees, aastast 1943 kindralleitnant, 1949- 1953 NLKP KK sekretär ja partei Moskva oblastikomitee 1. sekretär, 1953- 1964 NLKP KK 1. sekretär, 1958- 1964 NSVL MN esimees. Nikita Sergejevits Hrustsov 1953. aasta septembris sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aasta jooksul suutis ta võimult
Loodi uusi kõrgkoole nagu Tallinnna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Riiklik Lavakunstikool. Teadus Teadustöö olukord oli omariikluse algusaastatel suhteliselt kurb kuid hiljem hakkas olukord paranema Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Neile lisaks mitmeid samasihilisi asutusi. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Maailmamaine omandasid mitmed Eesti teadlased. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Kirjandus Proosalooming jäi esikohale. Seda aega on peetud isegi eesti romaani kõrgajaks, kuna olustikuline realism läks üle psühholoogiliseks realismiks, mille tõendiks on ka Tammsaare ja Ristikivi. Suure populaarsuse saavutas tänu vaikiva ajastu rahvusterviklusele ajalooline romaan.
Lossitiikides oli vääriskalakasvandus Hobusekasvatus tori hobusetõug Tori hobune Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lõpuaastad Click to edit Master text style Krahv Fr. Berg suri 22. Second level märtsil 1938. aastal Third level Fourth level Maeti Sangaste Fifth level kalmistule Eesti Sordiparanduse Selts tellis tema kalmule mälestusmärgi `Sangaste ` rukkipeade kujutisega Töid Aus Petersburg nach Poti (1879) Tagesbuchblätter aus der Krim (1885) Roggenzüchtung (1888) Das Auswintern des Getreides (1891)
Teine maailmasõda 1939-1945 Teine maailmasõda (1.sept. 1939- 2.sept. 1945) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest, sh üle 20 miljonit NSV Liidus, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust). Põhjused (1) · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte; · Jaapan soovis luua ühtse Ida-Aasia majanduspiirkonna ja kontrollida sealseid riike; · Mussolini polnud loobunud soovist muuta Vahemeri Itaalia sisemereks; · Nõukogude Liit edendas maailmakommunismi- ideed; · Hitler kavandas Suur-saksamaad. Saksamaa olukord: - sõjale järgnes hüperinflatsioon; - Versailles` lepingut peeti ebaõiglaseks: taheti tagasi I MS järgselt kaotatud alasid ja laiendada oma mõjupiire >> SUUR-SAKSAMAA idee; - Natsionaalsotsialistiliku partei edu; - reparatsioonide osas oldi valmis talle järeleand...
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poole vaenulikus sõjalises liidus. See sõlmiti 23.08.1939. Sellel oli ka salajane lisaprotokoll, Ida-Euroopa jagati ära mõjusfäärideks Saksamaa ja NSVL vahel. NSVL-...
11 - - - - 1938 - 7,62 ² - 10 051 (32% ) - - -: RE Eesti Põlevkivi Viru Elektrivõrgud TÜ Jõhvi Piim Viru Joogid AS . 2 . . - . , . 1895 https://www.youtube.com/watch?v=8wAz_BbvbuY&t=55s !
11 - - - - 1938 - 7,62 ² - 10 051 (32% ) - - -: RE Eesti Põlevkivi Viru Elektrivõrgud TÜ Jõhvi Piim Viru Joogid AS . 2 . . - . , . 1895 https://www.youtube.com/watch?v=8wAz_BbvbuY&t=55s !
Laulupeod 18-20 1869 , . 1860- " ". "" . 51 . 2 - " - " " ", , . , - . 1879 1910 6 , . 5 (1923-1938). 1947 . 1950- 5 . 1969 , - 100 . 23 1999 3-4 . . " " . , . " - " ( ), , . , " ", . 1, 2, 4 5 , . 30 . . , . .
Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Sisuks oli kogu Tsehhoslovakkia Saksamaa võimu alla sattumise vältimine, mistõttu sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama Saksamaale Sudeedimaa. Kokkulepe osutus üsna ebavajalikuks, sest Saksamaa okupeeris siiski kogu Tsehhoslovakkia. 4.Neutraalne, sest ei soovitud olla ei Hitleri poolel ega Stalini poolel
RETSENSIOON Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust Kristiina Toomik 10.Sotsiaal Tallinn 2015 16.September 2015. aastal kell 19.00 toimus Estonia Kontserdisaalis kontsert "Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust. " Kontsertiga tähistati Tallinna ja Kotka sõprussuhte 60. aastapäeva. Esitamisele tulid 1918. aastal kirjutatud Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit." 1938 Kirjutatud Eduard Tubin "Sült eesti tantsudest", mis koosnes kolmest osast 1.Ristpulkade tants, 2.Pikk ingliska ja 3.Setu Tants. Viimase tuli esitusele Jean Sibeliuse "Viies sümfoonia op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato- Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kammerorkestri peadirigent
Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani antikominterni pakt (1936nov.) Itaalia ühines paktiga 1937, 1933.okt Saksa lahkub Rahvasteliidust.SUUR SAKSAMAA IDEE ELLUVIIMINE!! Ansluss 1938, Müncheni sobing 29.sept 1938, Tsehhoslovakkia likvideerimine, Klaipeda ühendamine Saksamaaga 1939märts, Teraspakt saksa-itaalia vahel 22.mai 1939, MRP 23aug.1939, Kolmikpakt 27sept.1940-Ühinenud rahvad Jaapan, Saksamaa, Itaalia hiljem ka Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Molotovi-Rippentropi pakt(mittekekallaletungi leping) 1939aug.LEPITUSPOLIITKIKA,MIKS? Ingl. Ja prants. Valisid kursi et sõda ära hoida, et teha Hitlerile järeleandmisi.
AJALOO LEHED 1 ja 2 LEHT,ülesanded 1-13-Eesti iseseisvumine ja vabadussõda 1. Ülesanne-Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloosündmused a)Eesti saavutas autonoomia-1 b)Eesti vabariigi väljakuulutamine-1 c)Vabadussõja algus-3 d)Võnnu lahing-5 e)Asutava Kogu kokkutulek-4 2. Ülesanne-Millega on silma paistnud Eesti iseseisvumise ajaloos järgmised isikud? a)Jaan Poska-Kirjutas alla 02.02.1920 Tartu Rahule b)Konstantin Päts-Korraldas riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra c)Johan Laidoner-Eesti sõjavägede ülemjuhataja.Teostas koos Pätsiga sõjaväelise riigipöörde. d)August Rei-Asutava kogu esimees,baasideleping 3. Ülesanne-Kuidas nimetati neil aastail Eesti rahva esindusorganeid?Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis a)1917-1919-Eestimaa kuberman...
sisuliselt nn vaikiv ajastu, millele andsid oma kaudse toetuse ka sotsiaaldemokraadid. Vapside riigipöördekatse 1935. aasta detsembris andis ka Pätsile selge võimaluse see liikumine likvideerida. Opositsiooni väljendas veel nelja endise riigivanema Jaan Teemanti, Jaan Tõnissoni, Juhan Kuke ja Ants Piibu protestikiri oktoobris 1936. Aastatel 1939-1940 oli riigihoidja Päts sunnitud naasma parlamentarismi juurde uue põhiseadusega, mis küll sisuliselt kehtestas Eestis üheparteisüsteemi. 1938. aasta 24. aprillil valiti Päts presidendiks. Vaikiv ajastu viis paratamatult hääletu alistumiseni. Kuigi diktaatorlike volitustega, valitses Päts siiski suhteliselt pehme käega, ka vapsid ja enamlased lasti 1938. aasta kevadel vanglaist välja. Nagu märgib Eesti Kroonika 1939. aastal, tööpuudust sel ajal praktiliselt ei olnud. Aga stabiilsus varjas sõnavabaduse puudumist. Ka 1940. aastal ei julgenud ajakirjandus rääkida tegelikust
,,Horizon Pulp and Paper Ltd." ; ; ; . 05.01.14 2 ; 2012 8 ; 55 ; 1938 ; 1995 ,,Tolaram Group"; . 05.01.14 3 ; : o ; o ; o UPMKymmene Oyj. 05.01.14 4 SWOT : , : ; 05.01.14 5 ; ; ; . 05.01.14 6 ; , ; , . 05.01.14 7 ! 05.01.14 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
