KARL RISTIKIVI Referaat Koostaja: Maarja Säälik Klass: 10 Mustvee 2009 Eluaastad: Karl Ristikivi sündis 1912 aastal Läänemaal ning suri 1977 Stockholmis. Ta oli eesti kirjanik. Haridus: Tema hariduseks oli Varbla 6 klassiline algkool,Tallinna kaubanduskool, õhtugümnaasium Tallinna kolledz, (4 aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi...
osa moodustavad balletid. Kuna oli ise pianist, siis oluline koht klaveril. Õppis Peterburi konservatooriumis Nikolai RimskiKorsakovi klassis. Esimest korda pälvis avalikkuse tähelepanu aastal 1909 klaveriteosega "Neli etüüdi". Kirjutas 1., 2., ja 3. klaverikontserid. 1918 suundub New Yorki, seejärel Pariisi. Kirjutas 4., 5. ja 6. klaverikontserdi ( 4. kontsert oli kirjutatud vasakule käele. Kirjutas selle Paul Wittgensteinile). 1938 naaseb tagasi Nõikogude Liitu. Esmalt võeti avasüli vastu, kuid varsti süüdistati teda ideloogia vastu eksimises. Kuna oli saavutanud juba maailmakuulsuse, siis ei suutnud teda maha suruda isegi Kremli võimuladvik. Suri samal päeval Staliniga. 5. märts 1953 a. Lavamuusika Kirjutas 8 ooperit. Koomiline ooper "Armastus kolme apelsini vastu" ( 1919; libreto aluseks Carlo Gozzi samanimeline muinasjuttkomöödia).
XXXX Gümnaasium Jaan Kross Referaat XXXXX XII klass XXXX 2016 ELULUGU Jaan Kross on sündinud 19. veebruaril 1920 aastal Tallinnas. Jaan Kross oli Eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais jaKomis, kust vabanes 1954. aastal. Jaan Kross suri 27 detsember 2007. Pärast naasmist hakkas 1954
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhi...
Soome Põllutööseltsi liige Eesti Loodusuurijate Seltsi liige Riia Loodusuurijate Seltsi liige Preemiad 1889 Pariisi võitis talirukkisordi, kaera ja kartulisortide eest auraha Venemaa Vaba Majandusühingu hõbeauraha talinisusordi ‘Sangaste’ eest Chicago maailmanäituse I auhinna talirukkisordi ‘ Sangaste’ eest Üle venemaalise majandite võistluse võitja – suur kuldmedal Lõpuaastad Krahv Fr. Berg suri 22. märtsil 1938. aastal Maeti Sangaste kalmistule Eesti Sordiparanduse Selts tellis tema kalmule mälestusmärgi Kastutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Berg http://www.sangasteloss.com/loss/krahv-berg/ http://www.rukkimaja.ee/rukki-majast/ http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel711_683.html http://www.sangasteloss.com/loss/sangaste-rukki-lugu/ http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/kohal
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhi...
minna õppima Dresdeni. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus,1937). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a
Põllumeestekogud eesotsas võidu Riigikogu I koosseisu valimistel. Seejärel juhtis korduvalt valitsust, olles Eesti pikima staaiga valitsusjuht. Nähes ette, et 1934. aasta presidendivalimisel saavutab võidu vabadussõjalaste [vapside] kandidaat Andres Larka, korraldas K. Päts koos Joh. Laidoneriga riigipöörde, koondades kogu võimu enda kätte. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti esimeseks presidendiks. 1928 a. Tartu Ülikooli õigusteaduse, 1938 a. Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. Vabadusrist I/1. ja III/1. Töid riigiõiguse ja poliitika alalt. 23. juunil 1940 vabastati K. Päts ametist ja küüditati koos perekonnaga Venemaale. 1941. aastal Päts vahistati. Viibides erinevates vanglates, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblastis, Burasevo vanglas. 1990.
ema pärast. Unenägude olemust väljendab ,, Uni ,, , kus on kujutatud karkudele toetuv pea. Dali järgi on inimene unes nagu suur pea, mida hoiavad tasakaalus kargud. Kui ühte neist liigutada, on tasakaal häiritud ja inimene ärkab. Need oleksid vaid mõned näited Dali freudilikust komlekside analüüsist. Nagu näeme, püüab ta Freudi kohati lausa bukvalistlikult järgida, illustreerides tema teooriaid. On huvitav märkida, et kui Dali 1938. a. külastas Freudi Londonis, oli viimane tema piltide suhtes skeptiline Freudi ennast huvitasid rohkem kunstiajaloo suurkujud Leonardo da Vinci ja Michelangelo, kelle puhul on välistatud ,, teadlik müstika kasutamine ,, , nagu Freud oma kirjas Stefan Zweigile Dali kohta märgib. 1920. a. lõpus, kui Dali lülitus liikumisse, tuli otsustada, kumb sürrealismi suundadest on perspektiivikam. 1930. a. algul töötas Dali välja oma teooria, nn.
Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaaniat. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Franco. Algas julm kodusõda. Sx. ja It. alustasid sõdimist Hispaanias vabariigi vastu, st. It. ja Sx toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega. Rahvarinde valitsusele osutas abi NSV Liit. 1939. a kuulutas Franco kodusõja lõppenuks, kuna Franco väed suutsid samm-sammult oma positsioone parandada. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Austria ansluss: 1938. aastaks Hitleri positsioonid Sx ja rahvusvah. poliitikas tugevnenud ning ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimene ohver oli Austria. Hitler esitas Austriale ultimaatiumi, et vabastada vangistatud natsid ja nim. valitsuse etteotsa nende juht. Austria alistus agressorile. 13. märts 1938 marssisid Saksa väed Austriasse ning järg. päev teatati Austria Saksamaaga liitmisest-st ansluss. 4. aprill 1938 rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele
· Majanduse arendamise 4 aasta plaan 1936 · Armee taastamine andis paljudele tööd. · Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. · Tulemus: 1939. aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria ansluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tsehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug. Wehrmachti loomine 1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus Inglise-Saksa mereväeleping 1935- tühistas Saksa laevastikku piiranud piirangud ja Saksamaa sai laevastiku luua. Saksamaa sõjamerevägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45%
Alustati massilist terrorit (iseloomulik oli terrori süvenemine aja jooksul): vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes, mõningal määral ka aktiivse paremopositsiooni vastu. NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu (“Pikkade nugade öö” 1934; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine). juutide ja teiste “alamrassi” esindajate vastu (“Kristalliöö” 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega)
asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. Põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised. Presidendi otsevalimistest loobuti ja 24.aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. Majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud,
1916 aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 Eri B tiheduse, kuid pidas tulemust võimatuks. Seetõttu jäi Öpik ilma valgete kääbuste kui eksootilist tüüpi tähtede avastamise aust.( Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn. surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.) Öpiku võib-olla kõige tähtsam panus teadusesse oli 1938 avaldatud uurimus tähtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisele heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud
TEINE MAAILMASÕDA EELDUSED TEISEKS MAAILMASÕJAKS Saksamaa plaanis rünnata Poolat, arvestades, et sõtta sekkuvad Suurbritannia ja Prantsusmaa; mittekallaletungileping tagas aga sõja vaid ühel rindel NSVL'i laienemist läände kaitses samuti sõlmitud pakt; arvestada tuli vaid Suurbritannia sekkumisega. Vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. MÜNCHENI KOKKULEPE 1938. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade Saksamaale loovutamist. Suurbritannia peaminister Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, mis takistaks kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. sept. 1938. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe Saksmaa sai loa okupeerida Sueedimaa, poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE
1. Millised riigid või territooriumid liitis endaga Saksmaa 1938-1939? (vihik + lk 92,94) Saksamaa liitis endaga : Austria, Sudeedimaa, Kaipeda, Leedu, Poola lääneosa. 2. Nimeta aeg, osapooled ja tingimused! ? Aeg Osapooled Tingimused Müncheni kokkuleppe 23.sept 1938 Suurbritannia Kohustati Tsehhoslovakkiat Prantsusmaa Sudeedimaa Saksamaale üle Saksamaa andma.
01.2009) 1645 Rootsi võim Saaremaal Eesti Kroon seotud euroga: 1:15,6466 1632 Tartu ülikool, Forselius Põhiseadus: 28.06.1992 (hetkel 4.) 1721 Põhja sõjaga Vene võim Parlamentaarne Vabariik 1816 (1819) Pärisorjuse kaotamine Lipp: juuni 1922, august 1990 1857 püsiv ajakirjandus (Perno) Haldusjaotus: põhiseadusega 1938 1866 vallaseadus Muutused NL perioodist: Rapla maakond 30.03.1917 Liivimaa Eestile 15 maakonda; 195 valda 24.02.1918 EV väljakuulutamine 34 linna 13 vallasisesed (Rapla) 02.02.1920 Tartu rahu Põhiseadused: EV ajaloos on kehtinud 4 põhiseadust. 1. PS 15.06.1920 Ilma referendumita, Asutav kogu. Euroopa üks demokraatlikem, sest 1920 said naised ka valida
tol ajal täiesti ennekuulmatu ja seetõttu imetleti Mondriani töid küll teiste kunstnike poolt, kuid tema eluajal need müügiks ei läinud Pariisis olles värvis ta oma korteri/stuudio seinad valgeks ja kaunistas seinad hallide ja punaste papist ruutudega - ta elas oma enda maalis Pariisis kasvas Mondriani reputatsioon kui rahvusvahelisel abstraktsionismikunsti esindajal, eriti siseringkonnas Mondrian elas Pariisis 1919-1938, sealt kolis 1938. aastal Londonisse, sest pärast Hitleri võimuletulekut 1933 kuulutati Pieti kunst "kõlbmatuks" 1940. aastal läks Mondrian New York'i Tema viimane maal: "Boobie-Woogie võit" jäigi lõpetamata, sest 1944. aastal, peaaegu 72-aastasena, suri Mondrian kopsupõletikku New York'i haiglas Punane puu (1908) Amarüllis (1910) Hall puu (1911) Kompositsioon 2: jooned ja värvid (1913) Kompositsioon A Sinine, punane, kollane ja hall (1920) Broadway boogie-woogie (1942-1943)
Oli nendel kohtadel kuni maini 1919, juhtides Eesti valitsust Vabadussõja kõige raskemal ja vastutusrikkamal ajal. 1919–1920 Eesti Asutava Kogu saadik, 1920–1937 Riigikogu liige ja selle aja jooksul ka viis korda valitsusjuht. 1934. a kandideeris riigivanemaks, ent enne valimisi teostas koos Johan Laidoneriga riigipöörde. Seejärel valitses 1934–1940 Eesti Vabariiki autoritaarse riigipeana (nn vaikiv ajastu). 1934–1937 oli ametlikult valitsusjuht, 1937–1938 riigihoidja, 1938. a valiti presidendiks. Pätsi juhitud Eesti Vabariik oli pehmemaid autoritaarseid režiime tollases Euroopas. 23. juulil 1940 vabastas Nõukogude Liidu võimude survel ametisse pandud nukuparlament Pätsi presidendi kohalt ning nädala pärast küüditati ta koos perega Ufaasse asumisele, seejärel 1941. a arreteeriti ja oli kuni 1954. a vanglas. Suri 1956 Buraševo psühhoneuroloogiahaiglas. Päts on Eesti 20. sajandi vastuolulisimaid riigitegelasi. Viimastel
röövlisalk. Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja südame pärast võitlevad lõpuks lausa kolm rivaali Hansu ja Gabrieli kõrval ka viimase kasuvend Ivo. Vend Johannes aga plaanitseb reliikvia nimel pühitseda Agnese hoopis nunnaks. Kurjad jõud veeretavad ränki katsumusi peategelaste teele, kuid neile on toeks lihtrahvast armastajapaar, Siim ja nunn Ursula ning ülestõusnud maamehed. Peaosades: Gabriel- Aleksandr Goloborodko Sündinud 28. septembril 1938 Ukraina rahvusest Venemaa näitleja On mänginud rohkem kui 70 filmis Agnes-Ingrida Andrina 23. juuni 1944- 17. september 2015 Läti näitleja Abtiss- Elsa Radzina 10. veebruar 1917- 18. august 2005 Läti näitleja Mängis ligi 40 filmis Vend Johannes- Rolan Bõkov Ivo- Peeter Jakobi 15. oktoober 1940- 21. september 2014 Tema tuntuim roll oligi Ivo Schenkenbergina Mängis ka seriaalis ''Õnne 13''
Seejärel marssis natsiarmee Reini demilitariseeritud tsooni. Nähes, et suurriigid ei reageerinud, oli ta kindel oma võimus ning jätkas sõjategevust. Aastal 1936 käivitas ta operatsiooni Feuerzauber, millega aitas Hitler Hispaania kodusõjas natsionaliste. Proovides sõjas oma uusi relvi, valmistus Saksamaa suureks sõjaliseks konfliktiks, mis pidi vältimatult saabuma. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austria omastamine oli kerge, kuna austerlased ei osutanud vastupanu. Austerlaste hulgas oli siis märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. Hitleri mõjuvõim tõusis, teda toetas Itaalias Mussolini, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Hitlerile sellest ei piisanud. Olgugi, et avalikult hakkas Hitler Suur-Saksamaad looma alles 1938. aastal, tegeles ta sellega
JOHANNES KÄIS KES TA OLI? • 1885 1950 • Johannes Käis oli eesti pedagoog ja kooliuuendusliikum ise juht. HARIDUSTEE • Õppis isa käe all Rosma külakoolis, Põlva kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis. • Sooritas 1903. aastal Pihkva Gümnaasiumis kreiskooliõpetaja kutseeksami. HARIDUSTEE • 1904. aastal lõpetas eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. • Õppis aastail 1913– 1915 vabakuulajana Riia Polütehnikumis. HARIDUSTEE Õppis 1916–1918 Petrogradi Ülikooli füüsika- matemaatikateadusko nnas, mille lõpetas 1. järgu diplomiga . HARIDUSTEE Hiljem täiendas end mitmel välisreisil tutvumaks koolikorraldusega: • Berliinis (1926), ...
Ministers and Minister of the Interior of Republic of Estonia. From 1920 to 1933 he was the State Elder of Estonia five times. On March 12th, 1934 Päts made with Johan Laidoner coup d'état to ensure their power, as Vaps movement threatened it. Vaps were put in to prison and were found guilty in planning coup d'état. From 1934 to 1937 he was the prime minister in duties of state elder. From 1937 to 1938 he was the State Elder of Estonia. From 1938 to 1940 he was the first president of Estonia. A week after Soviet occupation in Estonia had started, Päts was deported to Siberia. In 1954 he was brought to Jämejala's Mental Hospital. But was soon sent to Kalinin's oblast in Russian SSR. Actually Päts was not mentally ill. It was just a easy way how to get rid of former head of state. Päts died in Kanin's Mental Hospital on January 18, 1956. His grave was found in 1990 and Päts was reburied
ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonna s. ,,Arbujad" 1938 Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Arbujad Kogumik "Arbujad" (1938) Arbujad arendasid Kersti Merilaas, August Sang, Heiti püüdlesid edasi nooreestlaste Talvik. varasema sümbolistlikku
õigusteaduskonnas. Ülikoolis õppis ta 1911. aastani, ent juristidiplom jäi saamata, sest ta haigestus tuberkuloosi. Ülikooliaastatel kuulus ta üliõpilasseltsi "Ühendus". Raske haigus ja tunnustused Pärast ülikooli, aastatel 1911–1912 oli ta ravil Harjumaal Koitjärve külas venna juures. Pärast seda aastatel 1912 – 1913 Kaukaasias. 1914. aastal tehti talle Tartus raske maooperatsioon. Aastatel 1914–1919 elas ja töötas ta Koitjärvel. 30. jaanuaril 1938 valiti ta Albu valla aukodanikuks. Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass – 24. veebruaril 1938. Tammsaare suri 1. märtsil 1940 Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Tähtsamad teosed ja näidendid 1926 "Tõde ja õigus" I 1929 "Tõde ja õigus" II 1931 "Tõde ja õigus" III 1932 "Tõde ja õigus" IV, "Meie rebane" 1933 "Tõde ja õigus" V 1937 "Kõrboja peremees" (näidend koostöös Andres
• 1922-1926. a kirjutatud näidendeid lavale ei lubatud. • 1926. a näidend „Valge kaardivägi“ saab nimeks „Turbinide päevad“. Julgeolekus ülekuulamine. • 1928. a esimesed kirjapandud mõtted „Meistrist ja Margaritast“. Välismaa keeld. • 1929. a sai karjäär suure löögi. • 1932. a lahutas. Abiellus Jelena Šilovskajaga. 1935–1940 • 1935. a palus taas luba välismaale sõiduks. • 1936. a ühines Moskva Suure Teatriga, mõne aja pärast lahkus. • 1938. a lõpetas „Meistri ja Margarita“. • 1939. a Bulgakovi nägemine halvenes. Testament. • 1940. a surm. Maetud Moskvasse. Mõningad teosed Romaanid ja lühiromaanid: • lühiromaan „Saatuslikud munad“ (1924) • lühiromaan „Koera süda“ (1925) • romaan „Meister ja Margarita“ (1938) • romaan „Valge kaardivägi“ (1966) Jutustused: • „Diabolaad“ (1923) • „Morfium“ (1927) Näidendid: • „Põgenemine“ (1928) • „Batum“ (1939)
2. Eksamiprotokollid ja -tööd 1925 3. Lõpueksamite protokollid, õppeprogrammid 1926 4. Õppekavad. Lõpueksamite protokollid 1927 5. Määrused ja juhendid riigikaitseõppuste korraldamise kohta. Õppekava 1927-1940 6. Riigikaitse ettevalmistuse programmid 1934-1936 7. Kirjavahetus eksamikomisjonide moodustamise kohta. Eksamiülesanded ja aruanded 1937 8. Juhendid, aruanded ja protokollid vastuvõtueksamite korraldamise kohta. Eksamilehed 1938 Huvitav teada 1944. aastal, kui Saksa okupatsioon oli asendatud Nõukogude Liidu okupatsiooniga, nimetati kool jälle Haapsalu Keskkooliks. 1945. aastal nimetati kool Haapsalu 1. Keskkooliks, kuna avati vene õppekeelega Haapsalu 2. Keskkool. 1956. aastal võeti kasutusele koolimärk, mis on siiani kasutuses. 1995. Aastal nimetati kool ümber Haapsalu Gümnaasiumiks. 1. September 2013 ühendati Haapsalu Gümnaasiumi ja Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi,
Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast Kirjeldus eelloost, tähtsamad daatumid, põhjused jne. Rahvusvaheline olukord Teise Maailmasõja eel, võitjad ja kaotajad 1. Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga aastal 1938 Austria ansluss sai võimalikuks, sest a) Hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ning Mussolini toetas teda b) Suurbritannia ja seal elavad britid ei osutanud vastupanu, kuna ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega tülli minna c) Prantsusmaa ei julgenud sõtta astuda; polnud põhjust d) austerlased arvasid, et toimub sõbralik ühinemine, kuna riikidevahelised suhted olid positiivsed; seega olid nad ühinemisega nõus e) Suurbritannia tundis, et riigi sõjavägi on liiga nõrk 2
konvektsioonimustreid Päikese tuumas. Viisi tõttu, kuidas Päikese atmosfäär reageerib muutustele energiatootmises, jõuab Päikese tuuma soojenemisel Maa pinnale vähem päikeseenergiat. Öpiku teooriat ei ole kinnitatud ega ümber lükatud, kuigi see võib-olla seletab neutriinovoogu Päikeselt, mille avastasid uues maa-alused neutriinodetektorid. 4 Öpiku võib-olla kõige tähtsam panus teadusesse oli 1938 avatud uurimus tähtede evolutsioonist. Seal ta arutas, millised protsessid võiksid järgneda vesiniku muundumisel heeliumiks Päikese ja teiste tähtede sees toimuvate termotuumareaktsioonide käigus. Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel olev tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks
toorainet. Saksa ohvitserid said väljaõppe Nõukogude Venemaal. Sooje suhteid hoiti oma riikide eest salajas. Sellega rikkus ta Versailles' lepingut. Ta polnud sinna alla kirjutanud e) Locarno leping 1925 Saksamaa ja Prantsusmaa vahel sõlmitud mittekallaletungi leping mille täitmist pidid kontrollima Itaalia ja Inglismaa. Teemas olid ka Reini tsooni küsimused. f) Müncheni tehing- 1938 sept. Otsustati Sudeedimaa anda Saksamaale ilma selle riigi teadmata. Konverentsil osalesid Chamberlain, Daladier, Mussolini ja Hitler 16. Näiteks toon Saksamaa välispoliitika lahtikirjutuse: a) Inglise-Saksa mereväekokkulepe - tühistas senised Saksa laevastikku piiranud piirangud ning millega Inglismaa andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastikku
oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis- /1936 telg poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni-vastane pakt- leping Saksamaa ja Jaapani vahel 11/25 Komiterni- võitluseks kommunismiga (oli suunatud peamiselt Nõukogude /1936 vastane pakt Liidu vastu) 1937. aastal liitus sellega Itaalia ning 1939. aastal tegid sama Ungari, Hispaania. 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria.1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale 03/13 Austria Ansluss ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning /1938 nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa
Kui algusaasatel olid saadikute valimised valijameeste poolt, siis edaspidi olid valimised otsesed. Samuti enne pidi andma valimisnimekirja 30 päeva enne valimisi, siis hiljem muudeti aega ja pandi see 40 päeva peale ning kui enne tuli kandidaatide nimekirjad anda sisse 25 allkirjaga , siis hiljem piisas vaid 5 allkirja sisseandmisest. 1927 nimetati maakonnanõukogud ümber maavolikogudeks, maakonnavalitsused aga maavalitsusteks. Kui vaadata meie maakonnaseadust, mis anti välja 1938, siis ütleb ka §16. Maakonnaomavalitsuse organiteks on: 1) maavolikogu; 2) maavanem; 3) maavalitsus; 4) valla- ja linnavanemate täiskogu. Maavolikogu on maakonnaomavalitsuse esinduskogu. Maavolikogu koosneb maavolinikest. Räägin natuke maavolikogu tegevusest, mis selle võimkonda kuulub: maanõunikele tasu määramine ja nende valimine, maavalitsuse töökorra heakskiitmine, maakonnaomavalitsuse maksude ja koormatiste määramise otsustamine, maakonnaomavalitsuse
Neutraliteet: 1938. aastal kuulutas Eesti koos Läti ja Leeduga, et nemad ei loe enesele kohustuslikuks kõikide liikmesriikide ühist tegevust agressorite suhtes. Paraku see ei aidanud ja Inglismaa ning Prantsusmaa Eesti sellegipooles ei pooldanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.02 1918 Vabadussõda 28.11.1918- 2.02.1920 Tartu rahu 2.02.1920 Landeswehr'i sõda juuni 1919 Eesti I põhiseadus 1920 K. Pätsi riigipööre, vaikiva ajastu algus 12.03.1934 Pätsi välimine presidendiks 1938 Vabadussõda- Sõda kaitsmaks vastväljakuulutatud Eesti vabadust. Toimus 28.11.1918- 2.02.1920 Eesti vitis vabadussõja, sest: 1. eestlased sõdisid iseseisvuse eest 2. eestlased kasutasid soomusronge, mida vevelased kasutada ei saanud kuna Narva sild oli õhku lastud 3. eestlasi juhtisid head juhid nagu Laidoner, Pitka 4. sundmobilisatsioon 5.
(Under 1943:435) Lõhnab magusalt, magusalt suvine tuul, toob niitudelt ja nurmelt hõngu. Ja päike hõõgub kui tuline kuul, õhk on täis valguse lõngu. (Visnapuu 1932:279) Ah, ammuks see oli, kui alles iiris mu akna poole hellitusi heitis ning lõhnadega ootvat tuba täitis koorvalgena kuu kummitavais kriisis. (Under 1912:66) Noid kuldseid lehti sügavrohelisen kui halli juust kesk tõmmu tukka mu silmi tõuseb mäe takka. See esimene sügisene ohe. (Visnapuu 1938:335) Kasutatud luuletused Marie Under, Mu süda laulab: 1. Eelõitseng, Kevad 1904 2. Eelõitseng, Talvel 1904 3. Eelõitseng, Sügisaias 1904 4. Rõõm ühest ilusast päevast, Vetelagunemise aegu 1923 5. Sonetid, Hilissuvel 1943 6. Sädemed, Jaaniööl 1912 Henrik Visnapuu, Mu ahastus ja armastus: 1. Linnutee, Kevad 1950 2. Linnutee, Sügis 1950 3. Linnutee, Talv 1950 4. Põhjavalgus, Suvi septembris 1938 5
1935-Saksa tühistas Versaillesi ja Locarno. Itaalia ründas Etioopiat. 1936-Saksa väed Reini tsooni. Saksa ja Jaapani komiternivastane pakt. 1936-39-Hisp kodusõda. Rahvarinde vastane tegevus. Keelati relvade vedu Hispi. Franco diktatuur. 1938 14.märts-Austria ansluss. 1938 29.sept.-Müncheni kokkulepe Ing, Pra, Ita, Saksa vahel. 1939 15.märts-Tsehhi täielik hävimine 1939 22.märts-Klaipede ühendamine saksaga 1939 31.märts-SuurB ja Prantsus toetada Poolat. 1939 23.aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik...
· Ametivanne. Ülesanded: Põhiseaduses §87, peatükk VI. President: EV riigipea. Kokku olnud 4 Presidenti: 1. Konstantin Päts (1938-1940) 2. Lennart G. Meri (1992-2001) EL ja NATO. 1998. a Aasta Eurooplane. 3. Arnold Rüütel ( 2001-2006) 4. Toomas Hendrik Ilves (2006- ...) Vabariigi Presidendi residents Kadriorus. Ametlik: Vabariigi Presidendi Kantselei hoone. Ehitati Pätsi soovide järgi 1938. Aadress Weizenbergi 39. Presidendi pädevus: · Pigem esindusfunktsiooniga. · Seotud eelkõige Riigikoguga. · Ülesanded: EV Põhiseadus ptk V §78 ja Vabariigi Presidendi töökorra seadus. Presidendi valimine: ·Sätestab EV Põhiseadus ja Vabariigi Presidendi valmimise seadus. ·Peab olema 40+ , sünnilt EV kodanik. ·Valitakse: Riigikogus või Valimiskogus. ·60-100 päeva enne ametis oleva presidendi ametiaja lõppu
äärsiri tõukari Hakkas kasvatama söödajuurvilja Juurutas silo tegemist Konstrueeris originaalse piimajahtusseadme Konstrueeris viljapuhtimismasina Kartulikasvatus selgitas välja kohalikele oludele sobivad kartulisordid Avaldas artikleid aiandusest ja puuviljakasvatusest Pööras erilist tähelepanu õunasortide aretamisele Lossitiikides oli vääriskalakasvandus Hobusekasvatus tori hobusetõug Tori hobune Lõpuaastad Krahv Fr. Berg suri 22. märtsil 1938. aastal Maeti Sangaste kalmistule Eesti Sordiparanduse Selts tellis tema kalmule mälestusmärgi `Sangaste ` rukkipeade kujutisega Töid Aus Petersburg nach Poti (1879) Tagesbuchblätter aus der Krim (1885) Roggenzüchtung (1888) Das Auswintern des Getreides (1891) Die Bearbeitung des Ackerbodens (1892) Ertragreiche Kartoffelsorten (1894) Kunstsõnnik talupõllul. Postimees, 7. august 1901 Kalakasvatamine (1909) Autasud 1889 Pariisi võitis talirukkisordi, kaera ja kartulisortide eest
Konstantin Päts (23.02.1874, Tahkuranna vald-18.01.1956, Kalinini oblast Burasevo) Haridustee, sõjaväes Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakool Raeküla Nikolai kool Riia vaimulik seminar (jättis pooleli) Pärnu Gümnaasium Tartu ülikool (1894-1898), õigusteaduskond, lõpetas õigusteaduse audoktori kraadiga 96. Omski jalaväepolk Pihkvas, sai lipniku aukraadi Ametipostid(1) Advokaat Jaan Poska abiline (1900) Toimetas ja andis välja ajalehte ,,Teataja"(1901- 1905) Tallinna linnapea abi Tallinna linnapea kohusetäitja Tegi kaastööd ajalehtedele (Soomes) Tegutses ajalehte ,,Tallinna teataja", naases poliitikasse Tegeles aktiivselt omavalitsusreformiga Osales Eesti sõjaväelaste ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises (1917) Ametipostid(2) Järvamaa saadikuna kuu...
probleemide uurimine. 9. Sümbol. Jean-Paul Sartre (1905-1980) Sündis Pariisis, kaotas varakult isa ja elas vanaisa raamatute keskel. Õppis Kõrgemas Normaalkoolis filosoofiat ja psühholoogiat. 1929. a tutvus Simone de Beauvoir’iga, kellest sai tema elukaaslane. Oli 1933.-1934. a Prantsuse Instituudi stipendiaat Berliinis, kus sai mõjutusi Heideggeri filosoofiast. 1938. a ilmus tema romaan „Iiveldus“, mida võib lugeda eksistentdialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. 1939. a avaldas novellikogu „Sein“. Selles peegeldusid Hispaania kodusõja motiivid. Samal aastal astus Sartre Prantsuse armeesse ja sattus 1941. a sakslaste kätte sõjavangi. Pärast vabanemist sai temast vastupanuliikumie liige. Tugevat mõju avaldas talle marksism.
Selgita mõisteid Anšluss – idee, et Austria ei saa majanduslikulr üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. Märts 1938 Müncheni kokkulepe - oli kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938. aastal Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Poola koridor - oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele. Territoorium eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. MRP – sõlmiti 23. Aug. 1939, sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSV liidu vahel.
Tallinna Kunsttööstuskool jäi Viiraltil lõpetamata Viiralt jätkas oma õpinguid Anton Starkopfi skulptuuriateljees Tartus Pallases aastal 1919 Osalemine Vabadussõjas katkestas õpingud 19221923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias 1923 sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal õppejõuna 19251939 elas Viiralt Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse 1938. juulist kuni 1939. veebruarini elas ta Marokos Marrakechis 1945 jõudis Viiralt Rootsi 1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi Viiralt suri 55aastaselt maovähi tõttu Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül Viiralt maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Pere Lachaise`i kuulsuste kalmistule Ülevaade loomingust Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked 1917 aastast pärinevad ofordi ja estambikatsetused
ning kuidas ta kindlustas teed endale. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist;
................................................................................4 6. Kroonimine..........................................................................5 7. Kokkuvõte...........................................................................6 8. Kasutatud allikad.................................................................7 Sünd ja vanemad Juan Carlos I (Juan Carlos Alfonso Víctor María de Borbón y Borbón-Dos Sicilias) sündis 5.jaanuaril 1938.aastal Roomas, kuhu tema vanaisa Alfonso XIII ja teised 2 Hispaania kuningliku perekonna liikmed asusid elama pärast Hispaania Teist Vabariigi 1931.aastal. Juan Carlos I vanemad on Don Juan de Borbón y Battenberg (Barcelona krahv) ja Doña María de las Mercedes de Borbón Dos-Sicilias y Orleans (mõlema Sitsiilia printsess)
Kunsti õppinud Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases Kunstivool realism Kronoloogia Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Enne Teist maailma sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal. Aastast 1938. kuni 1939. elas ta Marokos.[1] Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea"
· 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus o Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale o Algas armee, laevastiku ja lennuväe loomine o GB ja Pr asusid kaitsele o Sõlmiti mereväe lepe Inglismaaga · Teraspakt mai 1939 o 35% piir ületati juba 1938 või varem o Itaalia ja Saksa liidulepe o Tähendas Versaille´i rahulepingu tühistamist · Suur-Saksamaa loomine MRP Molotov-Ribbentropi pakt o Kõik saksa keelt kõnelevad rahvad pidid elama · Saksa-NSVL mittekallaletungi- ja koostööpakt
Rahvusvahelised suhted 1930ndail: Hitleri sammud Suur-Saksamaa loomisel ja Austria sündmused – mis, miks ja millal toimus; Müncheni kokkulepe – millal, miks toimus, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg 1938. Aastal hakkas Hitler oma eesmärki ellu viima(Suur-Saksamaa loomist) ja esmaslt okupeeris Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tšehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Kokkuleppega loodeti vältida kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1938 aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Prantsusmaa ega Suurbritannia ei astunud tšehhide ja slovakkide kaitseks välja, seega osutus kokkulepe sisuliselt Tšehhoslovakkia reetmiseks. Saksa-Poola suhted (millised olid, miks sellised) (lk 94);
Ta asus elama Rootsi, kus peamise aja veetis ta reisides mööda Vahemeremaid. 1943. aastal astus Ristikivi Saksa sõjaväkke, kust puhkusele minnes ta Soome põgenes ja sealt edasi Rootsi Alguses elas ja töötas Karl Uppsalas, hiljem aga Stockholmi eeslinnas Solnas. Seal suri ta 19. Juulil 1977. Looming Esimese tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna 1935. aastal raamatuga ,,Lendav maailm". Sellele järgnesid veel mitmed lasteraamatud ,,Sinine liblikas" ja ,,Semud" 1936, ,,Sellid" 1938. 1938. aastal sai Ristikivi tõelise tunnustuse. Looduse romaanivõistlusel pälvib raamat ,,Tuli ja raud" esimese auhinna. Tunnustatud sai ta ka kirjanikumeistri Tammsaare poolt.1953. aastal ilmus tema esimene modernistlik romaan ,,Hingede öö". See jutustab inimsese teekonnast, kuidas inimene tunneb end maailmas võõra ja pagulasena. 1961. aastast alates ilmuvad Ristikivi 11 ajaloolost romaani. Tuntuim on Tallinna triloogia, mis koosneb kolmest romaanist: ,,Tuli ja raud", ,,Õige mehe
linnavaadetes. Vabalt, ühtlaste ja sujuvate pintslitõmmetega, sulavas värvigammas, mida kaunistavad erksad valged, kollased ja kahkjasinised laigud, on kunstnikul õnnestunud säilitada lahkuva talve meeleolu raagus puudega pargis ("Pajud" 1937). Teosed Natüürmordid · Natüürmort. Õli, lõuend. 1965 · Naüürmort sirelitega. Õli, lõuend. 1946. Maastiku- ja linnavaated · Aias. Õli, lõuend. 1938 · Pajud. Õli, lõuend. 1937 · Kanepi maastik. Õli, lõuend. 1942 66,8 x 92 signeeritud · Allee. Õli, lõuend. 1938 Portreed · Autoportree. Õli, lõuend. 60 x 50 cm · Jaan Vahtra portree. Õli, lõuend. 1936 · K. Siim-Juse portree. Õli, lõuend. 1934 · Lille Tohveri portree. Õli, lõuend. 1935 · Helilooja Eduard Tubina portree. Õli, lõuend. 1941 100 x 81. Signatuuriga.
SPIKU Gustav Ernesaks (12. det 1908 Perila Raasiku vald 24. jan1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931.muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal.Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides. Asutas 1944. Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. saj Eestimaa juhtfiguuriks. Looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks.Loomingusse kuuluvad ka 5 ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Kogumik,,Nii ajaratas ringi käib``Tema idée oli rajada Tallinna laululava Heino Eller (7. mär 1887 Tartu 16. jun 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoo...
asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. 1918 sai temast Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 1934 1937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 1937-1938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Perekond : Abikaasa Helma, 1. poeg oli Leo, 2. poeg oli Viktor Surmaaeg, matmispaik : Suri 18. jaanuaril 1956. Konstantin Päts on maetud Tallinna Metsakalmistule.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
