aastaks u 200000. 1936. a jõuti nii kaugele, et lipud lehvisid igas teises talus. Kodukaunistamise kampaania käigus võõbati luitunud hooneid värviga, peamiselt odava rootsi punasega. Hoogustus Vabadussõja mälestusmärkide püstitamine. PEHME DIKTATUUR 12. märtsi riigipööre ei lahendanud konstitutsioonikriisi. Formaalselt kehtiv 1933. aasta põhiseadus polnud kooskõlas riigis kujunenud olukorraga. 1938. a 1. jaanuaril jõustus Eesti Vabariigi III põhiseadus. Uue põhiseaduse järgi nimetati 6 aastaks valitavat riigipead presidendiks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks esimene koda, 80-liikmeline Riigivolikogu, valiti viieks aastaks üldvalimistel. Riigikogu teine koda koosnes 40 liikmest, kellest osa valiti mitmesuguste institutsioonide poolt, osa nimetati presidendi poolt, osa kuulus sinna ametikoha tõttu. 1938. a veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised uue põhiseaduse järgi.
SISEPOLIITILINE KORD 15. Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi
1917 . « » , . 1977 , « », . , , , . . , «». 29 1929 , « » . , , , , , . . , . , . . . . , 1932 () « ». 1937--1938 . . . -, , «» . , « » , , 1920 ; , . . , . , , , , . , 1929 « » , , . 1938 . , , , , . 1970- -- , -- (. . - (*), . . , . . , . . , . . . . , . . . . , -, . . , . . ), « » (, ) 1910- ( «») , , . . . - . . , , , . (. . , . . , . . ), , (), . , , , . . . , , , 1920- . . . , . . . . . , . . . . -, « » « , . ». . . - « ,, " ( )». 1974 .
mesindust ning kaitsta nende alade huve. Keskselts korraldas aianduse ja mesinduse nõuannet oma konsulentide kaudu kuni 1932. aastani, siis viidi konsulendid Põllutöökoja alluvusse. Koostas viljapuude standardsortimendi (1938), organiseeris vaatlusmesilate võrgu (1938), töötas välja eesti taru (1929) jm. Tema juures töötas Pomoloogia Komisjon (1932). Andis välja kuukirju "Aed" (1931-1940) ja "Mesinik" (1937-1940). Tal oli laboratoorium mee analüüsimiseks. 1938. aastal oli keskseltsi liikmeteks 33 aiandus-mesindusseltsi. Eesti Maanaiste Keskselts alustas tegevust 1928. aastal ja selle eesmärgiks oli parandada maanaiste kutseharidust, uurida ja edendada maanaiste majanduslikku ning kultuurilist olukorda, korraldada igal aastal oma tööjõududega kodumajandus- ja aianduskursusi, kasvatusteaduse alal loenguid, kodukorralduse võistlusi jne. Liikmeteks oli (1938) 402 seltsi üle 33 000 üksikliikmega. Taimekasvatusseltsid
II maailmasõda Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki) II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, ...
Kõik liigub ja muutub, pole mingeid reegleid, mis elu korrastaksid. Võimatu ja võimatu liiguvad käsikäes. · Tema Tartu-romaanid paiskavad segi tavalised selged piirid kirjandusteose ja selle autori vahel: autor on ka teose tegelane, tegelased võivad omakorda tulla autoriga juttu ajama. Tartu-romaanide tegevusaeg: · "Jäälätted"- sügis 1937-kevad 1938 "Emajõgi "-kevad 1938 "Tartu" sügis 1938-kevad 1939 · "Kivisild " sügis 1939-suvi 1941 "Must raamat "-sügis 1941-kevad 1944 "Keeristuli"-august 1944-28.september 1944+ epilog 20 aastat hiljem Tartu-romaanid kujutavad üliõpilaselu mitmekesisust. Joovastavad seltskonnaõhtud, üksildaste sammude kaja Vallikraavi tänaval, romantilised
. . . . , «», . 1917 , . ; , 24 1918. , , , 1918. 1919-1920 - , 1920 . 5 . 1933 1934 - . . , , , 12 1934 . , , . 5- , , , 1934 . , , . 1936 , , ; 1937 1 1938. , 1937 , 1938 6 . 1939 , 1940. 1940 , . 1952 -- 25 . , , 70- . «» . . , . 18 1956 . 1990 . . , , . , , , 20- -- 30- . 4000 ( -- ) , . - , . : http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D1%8F%D1%82%D1%81 http://www.las-flores.ru/estonia/history/estonia-great-people-pjats.html http://et.wikipedia
oht oli Venemaa poolelt. Sõlmiti Tartu rahu, mis oli Eesti kasuks. Enamus riike tunnustasid Eestit. Iseloomusta Eesti Vabariigi valitsemist 1930. aastatel. Majanduskriis jätkus ja süvenes. 1933.a hääletatakse põhiseadus maha. Vapsid tahtsid saada seaduslikult võimule ning teevad uue põhiseaduse. 1934. Märts algas Vaikiv ajastu ning parlament saadetakse laiali ja keelatakse ära. Päts asub võimule. 1936 hakatakse tegema uut põhiseadust, mis sai valmis 1937 ja antakse käiku 1938.a., kus täielik võim on presidendil (K.Pätsil). Iseloomusta millised olid Läti/Leedu välispoliitilised probleemid 1930.aastatel. Läti:Iseseisvuse kindlustamine. Peamine oht NSV Liit, naabritega hea läbisaamine 1938 kuulutati erapooletuks. Leedu: Iseseisvuse kindlustamine. Peamine oht oli Saksamaa. Pinevad suhted Poola ja Saksamaaga 1938 kuulutati erapooletuks
Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep.usa pres woodrow wilson,suurbr peam david lloyd george,pr peam george clemenclau. saksam sõjav 100 000 meest võis olla,pidi maks reparatsioone (sõjakah hüvit).Versaille rahlep ...
Teine maailmasõda Teise maailmasõja algus ja lõpp: 1.sept 1939 – 2.sept 1945 MRP - mittekallaletungi leping Nats-Sm ja Nõukogude Liidu vahel – 23.aug 1939 Austria anšluss – Saksamaa okupeerib Austria 1938 Münchenis sobing – 29.sept 1938 – Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa alasid, kus elasid sakslased (nii loodeti sõda ära hoida). Talvesõda – lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1939 - 1949 Jätkusõda – Lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1941 – 1944 Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne’i metsas, kus Saksamaa pidi 1918 alistuma Antandile.
Hitler oskas hästi manipuleerida ning kasutas majanduskriisi oluokorda ära, majandus oli nõrk jms. Sisepoliitika- Hitler loob sõjaväe, keelustab kõik erakonnad, võtab juutidelt ära kodakondsuse. Riigikogu hakkab juhtima majandust ning tööpuudus kaob, majandus tõuseb. Välispoliitika- Hakkab lõhkuma Versailles`süsteemi, kui lääneriigid ei oleks ajanud lepituspoliitikat, siis Hitler poleks saanud Versailles`lepingut lõhkuda (1936 täielikult lõhutud). Laiendab eluruumi- Austria 1938, Sudeedimaa (Müncheni konverentsil loovutatakse Saksamaale 1938), Tšehhi 1938. 4. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti?) Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N. Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile). Suurriikide
Keelati miitingud. Vapside ühingud suleti. Tehti puhastus riigiaparaatides. Pressile pand nn ,,suukorv" ümber e. tsensuur. Riigikogu saadeti laiali. Ainuparteiks Isamaaliit. 1933. a. vastu võetud põhiseadus- Riigipeaks oli suure võimuga riigivanem. Parlament- liikmete arv 50, võim vähenes. Valitsus: riigivanem kutsub ametisse valitsuse. Rahva võimalus osaleda poliitikas: rahvahääletus, rahvaalgatus, riigikogu valimised, riigivanema valimine. 1938. aasta põhiseadus. Riigipeaks oli 6. aastaks valitav president. Parlament 5. aastaks. Kaks koda. Rahva võimalus osaleda: Kaotati rahvaalgatus ja piirati rahvahääletust. Majandust mõjutas: riiklik regulatsioon. SISEPOLIITIKA: omavalitsuse võim keskvalitsuse kasuks. Lipu levitamine. Igapäevaelu: majade ülevärvimine. Kultuurielu: ülikoolide autonoomia piiramine. Koolireform- rõhutati kutseharidust. Kirikureform- tugevdas kiriku võimu
Sergei Prokvjev (1891-1953) Sergei Prokovjev oli pianist ja helilooja, 20. sajandi alguse üks olulisemaid vene moderniste, kes emigreerus 1918 Ameerikasse. Helilooja sündis 23. või 27. aprillil Sonzovka mõisas Jekaterinoslavi lähedal Ukrainas. 1936. aastal läks ta tagasi Nõukogude Liitu elama ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokovjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. 1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki, kus andis klaveril soolokontserte. Prokovjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõikides zanrides, tema loomingu põhiosa moodustavad balletid, seitse sümfooniat ning instrumentaalkontserdid. Et Prokovjev oli ise väljapaistev pianist, on kla...
Ajalugu TEINE MAAILMASÕDA 2. Pane ajaliselt õigesse jrk. · Austria liitmine Saksamaaga 1938, märts · Müncheni kokkulepe 1938, september · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 1939, märts · Molotov-Ribbentropi pakt 1939, august 23. · Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945
6. 1920. aastast paranes tema maine paljude näitustega Saksamaal ja Sveitsis. 1923. a kolis ta Frauenkirch- Wildbodenisse. Kirchner külastas viimast korda saksamaad 1925-26 aastatel. Populaarsus kasvas. 7. 1931 sai Ida-Preisimaa kunstiakadeemia liikmeks. 1933. aastal märgistati ta natside poolt kui ,,väärastunud kunstnik" ning nõuti ta tagasiastumist eelmainitud kunstiakadeemiast. 1937 konfiskeeriti umbes 600 tööd Saksamaa muuseumidest ning need hävitati või müüdi. 1938. aastal tegi ta psühholoogilise trauma tõttu enesetapu.
· Hispaania kodusõda (relvade proov) 2. Saksamaa sammud sõja vallapääsemiseks. · 1935.a. tühistas Versailles' rahulepingu. · Lõi uuesti lennuväe ja sõjalaevastiku. · 1935.a. astus välja Rahvasteliidust. · 1935.a. ründas Itaalia Etioopiat (vallutas) · 1936.a. viis Hitler oma väed Reini tsooni. · 1936.a. sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. · Veebruaris 1938.a. esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. · 13märts 1938 liideti Saksamaa Austriaga- ansluss. · Septembris 1938 nõudis Hitler TS-lt Sudeedimaa loovutamist. · 29.sept. 1938.a. sõlmisid Inglismaa, Pr. ja Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe- TS peab ära andma Sudeedimaa, ülejäänud TS jääb puutumata. · 23.märts 1939.a
Salvador Dalí Aleksei Zimin 9a Õpetaja: Alina Deretsinskaja Elulugu Dalí sündis Prantsuse piiri lähedal asuvas Figueresi linnas. Tema isa, Salvador Dalí i Cusí, oli advokaat ja notar, kelle rangele kasvatusstiilile vastandus tema naine Felipa Domenech Ferrés. Just Dalí ema oli see, kes poja kunstikatsetusi julgustas. Dalí oli peres teine laps, kuid tema samuti Salvadori nime kandnud vend suri enne Dalí sündi. Kolm aastat noorem õde Ana María kirjutas aga 1949. aastal oma vennast raamatu. Madrid ja Pariis 1922 . aastal kolis Dalí Madridi ja asus õppima kaunite kunstide koolis nimega Academia de San Fernando. Madridis sõbrunes ta teiste hulgas ka Pepín Bello, Luis Buñueli ja Federico García Lorcaga. Dalí teadmised pärinesid ajaleheartiklitest. Dalí eksperimenteeris ka dadaismiga ning see kunstivool mõjutas ta loomingut kogu elu. 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumald...
3. Mis riigi alasid nõudis Hitler järgmisena ning mis kuus/aastas? 4. Mis riigi peaminister üritas leida lahendust? Mis oli mehe nimi? 5. Kus, mis riigid ning millal kirjutasid alla kokkuleppele? 6. Millal vallutasid sakslased kogu Tehhoslovaia? Miks oli see võimalik? 7. Mis riigi linna sakslased endale nõudis? Mis alad nad okupeerisid? Mis riigile suruti peale majanduslepe? 8. Millal ning mis riigi valltasid Itaalased? 1. Austria, 1938 märts 2. Idee, mis tekkis peale I-mest Maailmasõda, kui väideti, et Austria ei suuda ise majandusega toime tulle ning ta tuleks st liita Saksamaale. 3. Tehhoslovakia, sügis 1939 4. Suurbritannia. J.A.Chamberlain 5. Münchenis, Itaalia/Saksamaa/Suurbritannia/Prantsusmaa, 29 sept 1938 6. 1938 kevadel. Teised suurriigid ei reageerinud.(reetsid Tehhoslovakkia) 7. Poola. Klaipeda äärsed alad. Rumeenia. 8. Albaania. Aprill 1938 Molotovi-Ribbentropi pak(MRP) 1
Iseseisva Soome riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhataja, kes oli endine Vene tsaariarmee kindral. Adolf Hitler Churchill Roosvelt Saksamaa diktaator Suurbritannia poliitik ja peaminister USA president Saksamaa-tahtis laiendada eluruumi ning liita endaga naaberriigid NSVL-ülemaailmne kommunismi levitamine Jaapan-tahtis saada Aasia valitsejaks Itaalia-tahtis Vahemerd enda sisemereks Saksamaa „suur Saksamaa“ idee elluviimine 1.Austria liitmine 1938 (seda nimetati anšlussiks). Suurbritannia ja Prantsusmaa ei sekkunud. 2. Sudeedimaa 1938 3. Müncheni kokkulepe 1938 4.Kogu Tšehhoslovakki 1939. 5.Poola vallutamine (1939)- sellese sekkusid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sekkus samuti NSVL. 6. 23.august 1939. sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping. Mannerheimi liin- Soomes Karjala maakitsuse võimas kaitseliin, ehitati et ennast kaitsta.
become so scattered, it would seem chaotic (p. 82). In order for experiences to be educational, they must extend into an expanding world of subject matter consisting of facts, information, and ideas. The educator must view teaching and learning as a continuous process of reconstructing experience. This occurs only when the educator can look to the future with the perspective of viewing each present experience as a moving force that influences future experiences (Dewey, 1938, p. 87). The challenges for the educator are in the formation of ideas, putting those ideas into action, observing the conditions that result, and in organizing facts and ideas for future use (Dewey, p. 88).
endale Hitler kes on juba ka president ja riigikansler. Staabi ülemaks saab Keitel. Välisministri kot läheb 80+ vanuses mehele Joahim von Ribbentrop. Saksamaa alustab Euroopa vallutamis plaaniga. Novembri lõpp 1937 Käiku läheb ,,Otto" plaan. ................................ November 1937 teeb Saksamaa Austriale ettepaneku sõlmida sõja- ja tolliliidu sõlmimine. Austria hakkas venitama (ei tahtnud lepingut sõlmida) ja otsustas, et ............ 7. veebruar 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) Tsehho-Slovakkia demokraatlik riik, kus oli väga tugev sõjavägi. Suvel 1938 - Tsehho-Slovakkia kriis 14. september 1938 sekkub Inglismaa. Hitlerile saadetakse telegramm. Chamberlain teatab Hitlerille, et oleks vaja pidada läbirääkimisi Tsehho-Slovakkia küsimuses. September 1938 toimub Münchenis konverents kus osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Kirjutati alla Inglismaa-Saksamaa deklaratsioonile. Müncheni
Rahvusvahelised suhted 1930ndail: Hitleri sammud Suur-Saksamaa loomisel ja Austria sündmused mis, miks ja millal toimus; Müncheni kokkulepe millal, miks toimus, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg 1938. Aastal hakkas Hitler oma eesmärki ellu viima(Suur-Saksamaa loomist) ja esmaslt okupeeris Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tsehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Kokkuleppega loodeti vältida kogu Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1938 aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Prantsusmaa ega Suurbritannia ei astunud tsehhide ja slovakkide kaitseks välja, seega osutus kokkulepe sisuliselt Tsehhoslovakkia reetmiseks.
Hispaaniasse. Siiski Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL Rahvarinnet võttes üle sealse julgeolekuteenistuse. 1939 vallutas Franco Madriidi ja kuulutas kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda Francisco Franco Austria ansluss (sks k, `liitmine') Hitler asus ellu viima oma maailmavallutuskava. 1938 alistus Austria Hitleri ultimaatumile vabastada vangistatud natsid ja nimetada nende juht valitsuse etteotsa. 13 märts 1938 liideti Austria Saksamaaga. Korraldati ka Saksamaa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni sobing Austria liitmine tekitas ärevust demokraatlikes riikides. Hitler valmistus rünnakuks Tsehhoslovakkiaga, tuues ettekäändeks lääneosas (Sudeedimaa) elavate sakslaste olukorra tagakiusamine. Tsehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga. Ts. ei olnud nõus Sudeedimaa loovutamisega ja kuulutas
Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. Kuueklassiline koolikohustus Mindi üle emakeelsele õppele Loodi uusi kõrgkoole - Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Riiklik Lavakunstikool. TEADUS Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Praegune Teaduste Akadeemia maja Toompeal KIRJANDUS Seda aega on peetud isegi eesti romaani kõrgajaks, kuna olustikuline realism läks üle psühholoogiliseks realismiks, mille tõendiks on ka Tammsaare ja Ristikivi. Luules kerkis rühmitus "Arbujad", mis koosnes sellistest noortest nagu Talvik, Alver, Merilaas, Sang, Masing ja Kangro.
August Sang sündis Pärnus 27.juulil 1914, 1934-1942 õppis Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas. Tema tähtsaimad teosed on ,,Üks noormees otsib õnne" 1936 ning "Müürid" 1939. Viimane on mõneti sarnane Paul Viidingu Traataedadega, sisaldab ahistavat kivimüüride sümboolikat. Kersti Merilaas sündis 7 detsember 1913 sünninimega Eugenia Moorberg. 1936 sai nimeks Kersti Sang. Oli luuletaja ja laste ning näitekirjanik. Tema tähtsaimaks teoseks on ,,Maantee tuuled" 1938. Ta oli arbujatest kõige vahetum ja intiimsem, enamasti väljendab ta oma isiklikke tundeid ja elamusi. Ta suudab vältida armastusluule trafaretsust ja on tundlik loodusvaatleja. Paul Viiding sündis Valgas 22. Mail. Ta oli kirjanik kriitik ning tõlkija. 1930.aastal lõpetas Tartu Ülikooli matemaatikas., tema tähtsaimaks teoseks on 1935. aastal kirjutatud ,,Traataed". Betti Alver sündis Jõgeval 23. Novembril. Ta alustas kirjanduslikku loomingut gümnaasiumi
Linna sümboliks on siil Villu Mikk 2 Ajalugu Linna nimed läbi aegade: Gevi, Jewe, Jõhvi Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Kirikukihelkond pani aluse linna rajamisele Peakirikuks oli praegune Jõhvi Mihkli kirik (vanasti Jõhvi Kindluskirik) 15. juulil 1917. aastal sai Jõhvi aleviõiguse 19. aprillil 1938 sai Jõhvist linn Jõhvi on nüüdseks 72-aastane Villu Mikk 3 Pilte Jõhvist Jõhvi kontserdimaja Jõhvi Mihkli kirik Jõhvi keskväljak Villu Mikk 4 Linna sümboolika Lipp Jõhvi linna Vapp Jõhvi valla
- saksa töörahva vereimejad - terava mõistusega, kavalad, kohanemisvõimelised Vaid rassisisesed abielud, verepuhtus Juudiküsimuse (Judenfrage) lahendamine 1933 riigiametitest välja 1935 Saksa kodakondsus ära - segaabielude keeld (sakslase ja juudi laps = juut!) 1938 Kristalliöö - 300 000 laagritesse - keeld töötada arstina, õpetajana, advokaadina - supelrandades: "Koertele ja juutidele keelatud!" 1938 on juudid Saksamaa elust välja tõrjutud, algab massiline emigratsioon 1942 Wannsee konverents: lahendada juudiküsimus lõplikult (Endlösung der Judenfrage) Majandus- ja sotsiaalpoliitika Range autarkia, 4 aasta plaanid Tööpuuduse likvideerimine (1933 6 milj., 1936 0) Sõjatööstus ületas 3 x USA ja Sbr. kokku! Kiirteede ehitamine Volkswagen 1938 (Ferdinand Porsche) Ökoloogia (tuuleenergia, vesinikukütus, looduskaitse)
......................................................................................................................... 4 1.PÕHISEADUSE PREAMBUL.................................................................................................... 5 2.EESTI VABARIIGI 1920. AASTA PÕHISEADUS....................................................................... 6 3.EESTI VABARIIGI 1933. AASTA PÕHISEADUS....................................................................... 8 4.EESTI VABARIIGI 1938. AASTA PÕHISEADUS..................................................................... 10 KOKKUVÕTE............................................................................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................... 13
Vabadussõjalaste Keskliidu esilekerkimine:natsionaalsotsialistlike ideedega, juht Andres Laska, Artur Sirk,politiseerus 1933.aastaks. 1933.lisandus veel põhiseaduse kriis ja algas üleminekuaeg. Vaikiv ajastu: periood Eesti ajaloos 1934-1938(tegelikult 1940), 12.03.1934 K.Pätsi ja J.Laidoneri korraldatud riigipööre.põhjuseks vädetav vapside planeeritud riigipööre või mäss. Ehk demokraatia kaitsmine. Välja kuulutati 6- kuuline kaitseseisukord(pidevalt pikendati kuni 1938.a.). Vabadussõjaliste organisatsioonide sulgemine. algas liikmete arreteerimine.Vikiva ajastu väljakuulutamine.Riigikogu ja riigivanema vlimised lükati edasi. Puhastus riigiaparaadis. Riigikogu sisuline laialisaatmine 02.10.1934.Peaministriks määrati Kaarel Einpalu. Sõnavabaduse piiramise dekreet detsembris 1934-loodi Riiklik Propagandatalitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus-loodi kutsekojad ja ühingud nt.Isamaaliit(ainupartei), opositsiooni koondumine Tartusse-Tartu vaim, 8
ANTS ANTSON 1938-.... Kärt Mere 12c Tiina Trutsi 12c Laura Paas 12c Ragne Hindrimäe 12c Noorus: Sündinud 11 nov. 1938 Tallinnas ; Endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja ; Suur pere ; Isa lukksepp ; 26. algkool ; 22. keskkool . Tee spordini... Tõsisem sporditee algas 1955. a ; Jooksuvõidud pioneerlaagrites ; Oleg Gontsharenko, Jevgeni Grishin ; Liidu spordisüsteem 1961. a ; N. Liidu Koondis ; 1964. a nailonkostüüm. Aasta oli siis 1964.... Aeg: 02.10.03; Taliolümpia Innsbruckis; Treener Boriss Silkov; Euroopa meistritiitel;
1. jaanuar 1999 Elektriraudtee AS alustas iseseisvat majandustegevust 2012 - depoosse saabusid uued oranzid rongidER2-1032 koosseisu pidulik liinilt mahavõtmine. Stadler FLIRT Sveitsist, mis võeti kasutusele 2013. aastal 1. jaanuar 2014 Elektriraudtee, kandes nüüdsest nime Elron (AS Eesti Liinirongid), võttis üle kogu riigisisese reisirongiliikluse korraldamise. ER2 elektrirongid Balti jaamas. Tramm Tramm 1918 - 1938 1918 - hoburaudteede lõpetamine 1921 - 13. mail avati taas trammiliiklus Narva maantee liinil Vagun 16 Kadrioru depoo juures 1922 - hobutramm Tallinnas asendatakse mootortrammiga, mis mõne aasta pärast annab koha juba elektritrammile. 1925 - avati esimene elektritrammiliin 1936 - trammitee laiendus Tondini Tramm 1939 - 1958 Sõjas said paljud trammid kahjustada, mitmed neist tehti korda, kuid saadi siiski aru, et on vaja
demokraatlikes riikides oli tihti tagajärjeks diktatuur. Etioopia(Abessiinid)- 1935. aastal vägeva vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ja Itaalia vallutas Etioopia(Mussolini?). See toimus Saksamaa edusammude innustusel. Mandžuuria(1931-32)- Jaapan eiras Rahvasteliidu reegleid, intsidendi ettekäändel tungis Jaapan Mandžuuriasse, vallutas selle ning lahkus Rahvasteliidust. RL autoriteet langeb Austria anšluss- 1938 aasta veebruaris esitas Hitler ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. 1938 aasta 13. märtsil marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria liitumisest Saksamaaga. Müncheni sobing- September 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, kus elasid sudeedisakslased, ähvardades keeldumise korral sõjaga.
Tänu venitamispoliitikale, oli Sks end nii palju tugevdanud, et sõdimine tundus olevat inglastele lootusetu. · 1935 H teatas kavatsusest taastada Sks-l ajateenistus, mis rikkus Versailles' lepingu tingimusi; · 1936 Sks okupeeris demilitariseeritud Reinimaa, mis rikkus nii Versailles' kui ka Locarno lepingu tingimusi. · 1936 ja 1937 H sekkus koos Mussoliniga Hispaania kodusõtta, rikkudes mittesekkumislepingut. · 1938 märts Anschluss · 1938 september H ähvardas sõjaga Sudeedimaa lahutamise nimel Tsehhoslovakkiast. · Inglismaa H tahtis teha Inglismaaga teha häid suhteid, sest Sks ei saaks In hävitamisest kasu, saaksid nt Ühendriigid, Jaapan ja Venemaa. Sks ja In ühine liit merel oleks olnud kõikidest riikidest tugevam. Pealegi olid inglased ja sakslased rassiliselt lähedased. Kuid In ei võtnud heade suhete loomisel vedu. Lõpuks ilmutas H In vastu vaenu ja ei näinud mõtet omavahelises koostöös
1936.märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni.Saksamaalt saab innustust ka Itaalia, kes 1935.a ründas Etioopiat.Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad-rahustamispoliitika.1936.sõlmisid Sm ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.Austria ansluss:1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13.märts 1938 marssisid Sm väed järgmisel päeval teatati kahe riigi liitumisest,mis sai tuntuks anslussina.Austria rahvas toetas natse.Müncheni sobing:1938.nõudis Sm TsehhoSlovakkialt Sudeedimaad,mida nad ei saanud, Tsslov.kuulutas välja mobilisatsiooni.Euroopa seisis taas sõja lävel.Briti peaminister N.Chamberlain sõlmis 29.sept.1938 Im, Prm,Sm ja Itaaliaga Münchenis kokkuleppe, mis kohustas TsSlov loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse.(alistuti).Tsehhoslovakkia häving:23
spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega. 2. Saksamaa tegevus. Austria ja Tšehhoslovakkia anastamine. Rahustamispoliitika. Lääneriigid protestisid, mis diktaatori jultumusele ainult hoogu lisasid. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast asuda revideerima Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia. 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud vastu seista ning alistus. Pealegi paljudele austerlastele meeldisid natsid. 1938
Vapside nõudmiseks oli tugevam võim Eestis ja presidentaalne vabariik. (`'kord majja'') Vapside nõudmisel kehtestatakse Eestis II põhiseadus sarnane praegusega. Tuntumad vapsid olid Artur Sirk ja Andres Lorka. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? Keelustatakse erakonnad, piiratakse sõnavabadust, kõik töötajad koondati kutsekodadesse sellega keelustati streigid, loodi ainupartei Eestis Isamaaliit. 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? 1920 oli ühe kojaline parlament , 1938 aga kahe kojaline parlament. 1920 oli demokraatlik kord, erakondasid oli palju. 1938 oli aga presidentaalne võim kus presindendil olid diktaatrolikud volitused. 11. Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees, peale Vabadussõda? Maaküsimus (eestlaste käes vaid 42% maast, mõisad talunikele). Turusidemed olid katkenud (1914 aasta oli Eesti väljaveost Venemaale läinud 93%).
1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni 5. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis leidsid aset 1930. aastatel. (vähemalt 3) ja põhjenda oma valikut. 1. Reini demilitaris. tsooni sissemarss Hitleri poolt See oli Versailles'i rahulepingu tingimuste rikkumine. 2. Austria Anschluss 1934 esimene katse Austriat Saksaga liita kukkus läbi, tapeti Austria riigikantsler. Ka uus riigikantsler ei soovinud Saksaga liituda. 1938 viis Saksa väed Austriasse. 3. Sudeedimaa hõivamine Müncheni kokkulepete alusel 4. Hispaania kodusõda 1936 loodi Hisp. rahvarinne, mis võitis parlamendi valimised. Loodi rahvarinde valitsus. Sõjavägi polnud sellega rahul, toimus mäss, sest kardeti muutuda kommunistlikuks riigiks. Mässajate poolt loodi rahvuslik kaitse, mille eesotsas oli Franco. Omavahel olid vastaseisus: Rahvarindevalitsus (toetasid NL, vabataht.) ---- Rahvuslik kaitse (toet. Saksa ja Itaalia)
Tähtsal kohal tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid Välditi arhitektuurilisi kaunistusi Tööd · Kuulsaim töö Tallinna Kunstihoone (1934, koos Anton Soans'iga). See aga rikuti ära 60ndatel, kui sellele lisati üks korrus. · 20ndatel joonistas ta idüllilise Tamme pargi plaanid · Ta on disaininud interjööre ja mööblit mitmetele ajaloolistele ja teistele tähtsatele hoonetele Sakala 1 disainitud 1938, kuid ehitus katkestati maailmasõja käigus. 1947. aastal lõpetati ehitus. Upseerikasino, 1938-47 Sakala 2 ja Sakala 4, ehitatud 1936. aastal Vabadussõja mälestusehitis Kunstihoone Vabaduse Väljakul originaalne kompositsioon on rikutud lisatud korrusega Kunstihoone kuulsaim töö !
riigipeaga (presidendiga) · Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, veto õigus, Riigikogu laiali saatmise õigus, valitsuse ametisse nimetamise ja tagandamise õigus Kolmas põhiseadus · 1936 algatas Päts kolmanda põhiseaduse koostamise · Viidi läbi rahvahääletus, mis andis Pätsi kavale jah-sõna, valiti põhiseaduse vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937 · 1938 jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus, mis vastas riigivanema soovidele · Tugeva võimuga president, kes valiti 6 aastaks · Presidendil täielik võim valitsuse üle · Riigikogu muutus kahekojaliseks: 80-liikmeline alamkoda e. Riigivolikogu 40-liikmeline ülemkoda e. Riiginõukogu · Kärpis rahva õigusi kaotas rahvaalgatuse, streigiõiguse, piiras oluliselt rahvahääletusi ja valimisõigust Eesti saab presidendi · 1938.a. 24
moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on Põrgu (söövitus, 19301932), Kabaree (söövitus, 1931) ja Jutlustaja (lito, 1932). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis
Hitleri vimuletulekuga algas Versailles' ssteemi lagunemine: 1.1932a loobus Saksamaa reparatsioonide tasumisest 2.1935a kehtestati Saksamaal leldine sjaveteenistus(Wermacht) 3.Ingilse-Saksa merevekokkulepe(1935) andis vimaluse ehitada sjalaevastik. 4.1936a sisenesid Wermachti ksused Reini demilitariseeritud tsooni. SAKSA ALADE TAASHENDAMINE: Jaochim von Ribbentrop. 1930a lpus alustas Hitler Suur-Saksamaa idee elluviimist. 1936- 1937a valmis Saksamaal Austria okupeerimise plaan "Otto". 13mrts 1938 hendati Austria(Ostmark) Saksamaaga- anluss. Jrgnevalt kerkis esile Tehhoslovakkia kriis, mille kutsusid esile sudeedisakslased. Saksamaa hakkas keskenduma L-Poolale ja Leedule(hiljem lhevad NSVL-le). MRP alusel teostasid Saksamaa ja NSVL huvisfride okupeerimise. EESTI 1939-1940 ISESEISVUSE KAOTAMINE: 1918-1940 Eesti Vabariik. 1938 kuulutas Eesti ennast neutraalseks riigiks. Eesti ji isoleerituks ja oli kerge saak suurtele riikidele. Eesti saatus otsustati MRPga
Kasvatusest rääkisid ka ilukirjanduslikud lühilood ,,Eesel", ,,Nali", ,,Vale" ja ,,Hermann".1920- ndail tegutses MS rohkem kirjanduskriitikuna, omalooming oli tagaplaanil. Vaid 1921 ilmus ,,Kodukäijad" anekdootlike elupildikestega. 1930-ndate teisel poolel kirjutas Sillaots lastele lugusid Tripsust, Trapsust ja Trullist.1935 aastal ilmus teos ,,Trips, Traps ja Trull",1936 aastal ilmus,,,Trips, Traps ja Trull Tartus", 1937 aastal ,,Trips, Traps ja Trull Haapsalus" ning 1938 aastal ilmus ,,Trips, Traps ja Trull saavad sõbra" . 1937. aastal ilmus Tartus romaan ,,Viiskümmend", 1938 avaldati jutustus ,,Neli saatust", 1939 aastal ilmus memuaarteos ,,Sealtpoolt künniseid". Marta Sillaotsa loomingus moodustab suure osa tõlkekirjandus, mis oli kirjaniku peamiseks elatusallikaks peale 1920 ndaid aastaid. See on lastekirjanduse kõrval tuntuim osa tema tegevusest.
Karl Ristikivi Claudia Oks M-13 Sisukord 1. Elulugu 2. Looming Elulugu • Eesti kirjanik • Õppis varbla 6-klassilises algkoolis, lõpetas Tallinna kaubanduskooli 1930. a, 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". • Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. • Ta valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. Looming • Lasteraamatud: – "Lendav maailm" (1935) – "Semud" (1936) – "Sellid" (1938) – "Sinine liblikas" (1936) – jne • "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) • "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) • "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") • "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") • Triloogi...
märtsi alguses võrdles Pätsi poliitiline vastane Jaan Tõnisson Vapsi liikumist Saksamaa natsidega ja soovitas valitsusel võtta vajalikke meetmeid liikumise vastu. Konstantin Päts viis seejärel 12. märtsil 1934. aastal endale riigipöörde . Ta toetas kindral Johan Laidoner ja armee. Vaikuse ajastu Touuse Oru palee kasutati Pätsi suvekoduna tema autoritaarsete ja presidendivalimiste aastatel. Palee hävitati II maailmasõjas. Kadrioru presidendipalee lõpetati Pätsi eesistumise ajal 1938. aastal. Avaldati erakorraline seisukord ja Vaps liikumine likvideeriti, umbes 400 arreteeriti, sealhulgas presidendikandidaat Andres Larka . Johan Laidoner nimetati sõjaväe ülemjuhatajaks. 15. märtsil Riigikogus kõneldes teatas Päts, et Eesti rahvas on "pimestatud Vaps-liikumise propaganda ja selle tõttu pahameeltega, ja seetõttu ei saa võim olla rahva kätes". 5. 16. Märtsil 1934 kiitis Riigikogu heaks Pätsi tegevused Eesti demokraatia päästmiseks. Päts
1930-ndad – agressiooniajastu Majanduskriisi tõttu tekkis demokraatia kriis – diktatuuri levik. Natside võimuletulek Saksamaal, relvastumine ja muutumine totalitaarseks. Versailles süsteemi lagunemine. Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919
Jaapani keisri kaitse alla. Vahemeri aga pidi muutuma Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal, väitis Mussolini. Saksamaa nõudis eelruumi. NSV Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. Tegelikkuses tähendas see kõik sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastate lõpul asusid sõjakad suurriigid oma vallutuskavasid innukalt teoks tegema. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Septembris muutus olukord väga teravaks. Tsehhoslovakkia armee oli valmis sõjaks, Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased, Suurbritannia seadis lahinguvalmis oma laevastiku, sõjalisi ettevalmistusi tehti ka Saksamaal. Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Saksamaa,
aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1904. a. oli Päts Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliidu juhataja, 1901-1905 Tallinnas ajalehte Teataja väljaandja, ajalehe Tallinna Teataja toimetaja. 1917-1918 a. oli Konstantin Päts Eesti Maavalitsuse esimees, 1918 a. valiti ta Eesti Päästmise Komitee esimeheks. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Konstantin Päts alustas oma õpinguid Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis, kuid peale raeküla alevikku kolimist asus ta õppima Nikolai koolis. Õpingud jätkusid Riia vaimulikus seminaris, kuid see jäi lõpetamata ning õpinguid jätkas ta Pärnu Gümnaasiumis.1898.a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle advokaadina. 1901.a. 10.novembril hakkas K
Demokraatlikud riigid suutsid säilitada iseseisvuse. 7. Miks oli 1919.a. Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline? Oluline oli sp et u 1000 Baltisaksa mõisa maad jagati 56000 asundustalu vahel, 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus) hakati nõudma tugevamat korda. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? Enamus rahvapooldatud Vabadussõjalaste Liidu liikmeid arreteeriti 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? 1920 oli parlamentaarne, 1938 presidentaalne, parlament muutus. (ühe-ja kahekojalised) demokraatlik, ebademokraatlik. 11. Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees, peale Vabadussõda? Maaküsimus (eeestlastel 45%maast- mõisad talunikele). Turusidemed olid katkenud. Suured tööstusettevõtted olid seisma jäänud, puudus turg toodangule. Majandus tuli orienteerida läände. Tugeva rahasüsteemi ülesehitamine. 12
· 1917 valiti Eesti sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks. · 1917. a. aasta sügisel valiti Päts Eesti Maavalitsuse esimeheks, kuid siis tulid võimule enamlased ja Päts läks veel kahel korral vangi. · Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister, sise- ja sõjaminister. · Aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. · 1917-1919 aastal oli K. Päts Maanõukogu liige. · 1919-1920 aastal Asutava Kogu liige. · 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. EV ESIMESE PRESIDENDI VALIMISED · Esimene president valiti valimiskogu poolt. · Valimiskogus, kuhu vastavalt põhiseadusele kuulusid Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu, oli kokku 240 liiget. · Kõik nimetatud instantsid olid esitanud presidendi kandidaadiks ainult ühe kandidaadi, kelleks oli Konstantin Päts. · 238st liikmest hääletas 219 valimiskogu liiget Konstantin
1928. aastal. Soovides edasi õppida astub Ristikivi Tallinna Kolledzi, mille ta lõpetab rekordiliselt 1 aastaga (1931-1932). Tallinna-aega on nimetatud Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Esimese tunnustuse saab Ristikivi lastekirjanikuna 1935. Aastal, kui ta laseb välja raamatu "Lendav maailm", mida auhinnatakse kirjastuse Loodus lastekirjanduse võistlusel. 1936. aastal järgnevad taas auhinnatud lasteraamatud "Sinine liblikas" ja "Semud" ning 1938. aastal "Sellid". Just tänu Looduse auhindadele täitub Ristikivi kauaaegne unistus jätkata oma haridusteed Tartu Ülikoolis. 1938. aastal saabub Ristkivile lõpuks ometi tõeline tunnustus. Ristikivi romaan ,,Tuli ja Raud" saab Looduse romaanivõistlusel esimese koha. Selle romaaniga pälvis Ristikivi Tammsaare tähelepanu ja Tammsaare läkitas teele avaliku heakskiitva kirja, millega anti üle teatepulk ,,omasugusele". 1943. aastal astus Karl Ristikivi saksa sõjaväkke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
