Kesktäitevkomitee. 1918. aasta jaanurais saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhisedus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike. 1936. aastal kujunes välja nõukogude riiklik korraldus vastu võetud põhiseadusega. Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid arvati ainukeseks jõuks, mis suudaks kommunistid peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajas. 1933. aastal, toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste
asusid looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisse Versailles´ lepingu rikkumisse üsna rahulikult ja Saksamaast ei nähtud veel tõsist ohtu. Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937. aastal pakt, mis tähendas võitlust kommunismi vastu. Koostöös Itaalia juhi Mussoliniga aitas Hitler Francol võita Hispaania kodusõda, mis algas 1936 ja lõppes 1939. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja peaprooviks. See oli Saksamaa võimalus proovida ka oma relvastust, sellel hetkel oli Saksamaal tööstuses esimesel kohal raske- ja sõjatööstus. Teine maailmasõda oli suhteliselt ette planeeritud. Seda võib pidada suurriikide võimaluseks vallutada endale vajalikke maid. Sõjaks valmistusid enamik riike. Põhiliselt väljendus see suurtes sõjalistes kulutustes ning liitlaste otsimises. Teine maailmasõda sai
Hitler kavatses tühistada Versaille rahulepingu.Saksamaa lõi võimsa sõjaväe ja sisse seati üldine sõjaväe kohustus.Saksa väed tungisid Reini piirkonda, kuigi leping keelas seda.Oldi valmis Prantsusega sõidimiseks aga Prantsusmaa ei andnud endast märku.Hitler pidas end võitjaks. Millised sõjalised konfliktid leidsid aset 1930ndatel. Hispaania kodusõja olulisus. Berliini-Rooma telg, Komiternivastane pakt. Peale vasakpoolsete vabariiklaste rahvarinde võimulepääsu 1936. aastal algab mäss Franco juhtimisel.Mäss kasvas üle kodusõjaks, millest võtsid osa ka teised riigid.Lõppes 1939. aastal Franco diktatuuri kehtestamisega.Oli oluline, kuna siis sai katsetada uusi relvi ja tehnikat.Oli ka eelmäng Teiseks Maailmasõjaks. Berliini-Rooma telg oli 1936 aastal Saksamaa ja Itaalia vahel, vastukaaluks Nõukogude liidu- Prantsusmaa kokkuleppele. Komiternivastane pakt oli rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastane ühendus.
Hariduselt jurist. 1912-14 oli Demokraatliku Partei esindajana Senati liige New Yorgi osariigis, seejärel aastani 1920 mereväe alamriigisekretär. Kaotas 1921 lastehalvatuse tagajärjel kõndimisvõime. Oli 1929-33 New Yorgi osariigi kuberner. Ülemaailmse majanduskriisi ajal esitas reformikava ,,uus kurss" (New Deal; majanduse riiklik reguleerimine, riiklikud kapitalimahutused ja toetused, riiklik sotsiaalne kindlustus jm.), mis kujundas riigi põhjalikult ümber. Valiti presidendiks 1932, 1936, 1940, 1944. Sõlmis 1933 diplomaatilised suhted NSV Liiduga ning tegi II maailmasõja ajal temaga koostööd. Võttis osa konverentsidest Teheranis (1943) ja Krimmis (1945). Tal on suuri teeneid ÜRO asutamisel. EE 8 osa 1930. aastad I Sisepoliitika Aastatel 1933-1945 oli USA president demokraatliku partei esindaja F. D. Roosevelt /ruuzvelt/. 1932. aastal (see oli ülemaailmse majanduskriisi madalseisu aeg)
o Tammsaare loomingu kaks viimast ning kõige viljakamat aastakümmet ühtivad Eesti esimese iseseisvusajaga o Küpsusperioodil keskendus ta loometööle ja kulutas end muudele tegevustele vaid niivõrd, kuivõrd see oli vältimatu o Tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks o Tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia. o 30. augustil 1936 avati A. H. Tammsaare ausammas Järva-Madisel. Kirjanik suri 1. märsil 1940. aastal Tallinnas. Looming o Paralleele võib tõmmata Piibliga o palju on autobiograafilist (näiteks “Tões ja õiguses” on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi
Sürrealistlikes väljaannetes ilmunud arvukates esseedes selgitas Dalí oma ideid ja nende teostust, sest nüüd oli ta leidnud päris oma, isikupärase maalimisstiili, mis teda maailmakuulsaks tegi. Neil aastail maalis Dalí oma tuntuimad teosed ja saavutas lõpuks ka kauaigatsetud majandusliku edu lepingud metseenide ja kunstikaupmeestega tagasid talle korrapärase sissetuleku ja majandusliku kindlustatuse kunstnikutöö jätkamiseks. Sõjavisioonid (1934-1939) Aega 1936. ja 1939. aasta vahel varjutasid Euroopas poliitilised sündmused. Dalí viibis parajasti Londonis, kui 1936. aasta suvel algas Hispaania kodusõda. Dalí maalid peegeldasid sel ajajärgul stiililist kindlust ja küpsust, mis sai laialdase tunnustuse osaliseks nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides. Juba enne kodusõja puhkemist maalis ta seeria pilte, mis kujutasid läheneva sõja õudusi. Ka oma muudes töödes kajastas ta konkreetselt Euroopa poliitilist hetkeolukorda. Samal
Aegviidu valss 1945 Kevad tulnud taas 1943 Saaremaa valss 1949 Kui taevas kuu 1947/1948 Viljandi serenaad 1944 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Pärnu ballaad 1945 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Suveöö serenaad 1946 Saaremaa polka 1947/1948 Kirjake koju 1935 Ma loodan, et saan sellest üle Sa ütled mulle "Päikene" 1936 1933/1935 Ah, nii rahutu mu süda 1936 Hall sõdurisinel 1943 Suudlus kuuvalgel 1935 Eidekene hella 1944 See, keda armastan kuulub teisele Peagi saabun tagasi su juurde 1943 1945/1946 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Üksi 1935 Tartu marss 1943 Su silmist näen ma igal öösel und Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1946/1949 1944 Sa eile ütlesid "Jaa" 1947
19. sajandi algus - 1911 19. sajandi algus. Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad s...
Abessiinia). Mussolini leiab, et tal on õigus Rooma impeeriumi hiilgus taastada. See Itaalia agressioon mõistetakse hukka Rahvaste Liidu ja lääne riikide poolt. Siit algab RL krii ja nõrgenemines. Itaalia lahkub RL-dust ja läheneb teistele agressiivsetele riikidele Saksamaale ja Jaapanile. Alates siit hakkab Mussolini tegema valesid valikud ja tirima Itaaliat sõdadesse. Ka IIMS minek on väga vale valik. 1936. aastal läheb lahti Hispaania kodusõda, sinna sekkub Itaalia koos Saksamaaga Franco poolel, riiklikul tasandil, millest hakkab kujunema Itaalia - Saksamaa sõjaliit, mis vormistatakse Berliin Rooma teljena. 3 SAKSAMAA SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL Weimar vabriigi kujunemine 9. november 1918 Saksamaal sotsialistlik revolutsioon (Novembrirevolutsioon). Mis tõi
- sinu nimi 10- 1116-o y. 4- 1884- a . 1- 1936- a . - · , . T · 112 110 C 112 · . +372 766 1200 . + 372 766 4800 · 217 km² 1 21 - 4201 2212 e 1965 B 2 . 2 O : , ca. ... C http://rus.otepaa.ee/ http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi !
Dopc Xea a ? , B T C B 4000000 - 159,2 ² 8 po (mainimine) 1154 o X C 1285 1631 (trükikoda) 1633 (liituvad) . . O 1422 B c 1267 123,7 13-14 50 - " " : 900 , 3500 , 3000 , 3000 1600 (, , ) 1959 15000 (42 ) 25 1939 619 (liiki) R-- 1998 170 1300 20 1936 3070 45 a T?
Järgmised kolm aastat tegeles ta ratsutamise,vehklemise,relvakäsitlemise ja sõjateooriate omandamisega.17 aastaselt sai ta juba teiseks leitnandiks. Franco suguvõsas on ka Portugali kuningaid mis tegid tema perekonnast tõsiseltvõetava grupi.1926.aastal sai temast Hispaania üks kõige noorematest kindralitest. 1936-1939 juhtis ta Hispaania kodusõjas falangistide, katoliiklaste ja monarhistide koalitsiooni vabariiklaste vastu.Hispaania kodusõda oli 1936 aasta juulist 1939.aprillini toimuv konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Franco, pärast seda kui vandenõulaste eelmine juht José Sanjurjo oli just lennuõnnetuses hukkunud.Vabariiklased olid tsentristidest kuni kommunistidest ja anarhistideni.Neid toetasid peamiselt linlased ja eriti tööstuspiirkonnad
Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep.usa pres woodrow wilson,suurbr peam david lloyd george,pr peam george clemenclau. saksam sõjav 100 000 meest võis olla,pidi maks reparatsioone (sõjakah hüvit).Versaille rahlep ...
ELULUGU: Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus. Tema isa oli rätsep. 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis ning 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastal 1911 töötas ta õpetajana Tormas Võtikvere ministeeriumikoolis, 19121918 õpetajana ja juhatajana Kasepää vallas Raja küla ministeeriumikoolis ning 19191927 Kärstna algkooli juhatajana. Seejärel sai temast kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi...
..................................................................................9 7. NL topokaart.................................................................................................................10 8. Ajalooline ortofoto........................................................................................................11 9. Ajakohane ortofoto........................................................................................................12 10. Ajalooline Katastrikaart 1936.....................................................................................13 11. Kasutatud kirjandus.....................................................................................................14 Koha lugu Kursi on küla Jõgeva maakonnas Puurmani vallas, Puurmani alevikust 4 km kaugusel. Külas on asunud Kursi kirikumõis. Kursi küla järgi on nime saanud Tartus tegutsev kunstnike rühmitus Kursi koolkond. Kursi Vald:
arendamine. Eemale jäid NSVL ja USA. Rahvasteliit põhines W.Wilsoni 14'nel teesil. Oli edukas, parandas ajutiselt riikide vahelisi eriarvamusi ja aitas kaasa riikide kootööle. + Patsifismiajastu (1920) (5) Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania. JAAPAN viis oma väed 1931 kirde-hiinasse, moodustus jaapanist sõltuv Mandzuko riik, rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks ja Jaapan lahkub rahvasteliidust. HISPAANIAS tekkisid riigi sisesed pinged ning 1936 puhkes kolme aastane kodusõda. Sõjaväelased mässasid, eesotsas Francisco Francoga. Hispaania jaguneb kaheks Franksistid (Saksamaa, Itaalia) ja vabariiklased (NSVL). 1939-1975 Franco sõjaväeline diktatuur. (6) Kuidas rikkus Saksamaa Versailles' rahulepingut? Saksamaa taasrelvastus, kui 1933 tuli võimule A. Hitler, kes lubas tühistada rahulepingu. 1935 üldine sõjaväekohustus algas Wehrmachti loomine. 1935 Inglise-Saksa merekokkulepe (35%/45%) Hitleri elu õnnelikuim päev
Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastast. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on A. H. Tammsaare muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne viie kroonisel pangatähel. Ka aastakümneid pärast surma on Tammsaare üks kõige loetumaid eesti kirjanikke. Näiteks kuulus Tammsaare 2004. aastal 10 kõige enam autorihüvitist saanud kirjaniku hulka: 8.
* Saw the miseries of war * 1901- Kim was published * 1902- Just so stories * Stories of different animals' origin * Illustrations by himself * 1907- awarded the nobel prize for literature * Was extremely popular in England- colonial ideas, supported the English rule in colonies * The right of the strong * In 1915- visited the front as a reporter * Lost his son in WWI * Died in 1936, buried in the poets' corner "Kim" Rudyard Kipling * Died of a hemorrhage (internal bleeding) * Was written in 1901 * Spy novel * About orphaned son of an Irish soldier and his adventures * Takes place at the time of The Great Game * Kimball "Kim" O'hara- Spy courier mainly for Mahbub Ali * Kimball - "Chela" of Teshoo Lama, clever and charmful * Teshoo Lama - a Tibetan Lama on a spiritual journey, spiritual teacher of Kim, religious and smart
1. 21 1899 2. , , , , . 3. «» 4. 1917, , «» 5. 1918 , , - . 6. , ( ) 7. 8 1918 8. 227 9. 1919 - 10. 11. , « » 12. 1921 « » 13. - , , . 14. - « » 15. 1923 « » 16. 17. 1927 « » 18. 19.1929 - « » 20. 1930 (, ) 21.!932 - « » 22.1934 - « » 23.1936 - « » 24. 1936 « » 25. 1937 . 26. 1937 II 27. , « » (1940) 28.1942-43 - 29.1944- 30.6 1944- 31. 1945 . 32.1952 - - « » 33.1954 - - « » 34. . ( ) 35.2 1961 .
Kui kuulata, leiab kuulaja neist omamoodi mõtte. Tema loomingu võib jagada kolmeks etapiks: 1. Restorani- ja salongimuusiku periood aastatel 1933-1941 1. Sõja-aeg 1941-1945 1. Sõjajärgne periood kuni 1949 aastani. Oma laulude tekstid kirjutas Valgre valdavalt ise, kasutades selleks ka saksa, või ingliskeelset varianti. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. LOOMINGUNIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) 1936 Riina 1940 Narva valss 1944 blond Aleksandra 1933 Aegviidu valss 1945 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946
what gaved on cotrol after few hours. Tallinn's Hippodrome was opened in 25.11.1923 in Tallinn north side, track lenght is 1000m. The first electrified train service in Tallinn was opened in 1924 from Tallinn to Pääsküla, a distance of 11.2 kilometres. New stopovers opened (Järve 1923, Kivimäe 1924, Hiiu ja Rahumäe 1926, Lilleküla 1929, Tondi 1933). New railway stations opened: (Järve 1925, Lilleküla ja Hiiu 1929, Rahumäe ja Nõmme 1930, Tondi 1936, Kivimäe 1937). 1936 new connection into city, Tondi-Central Tallinn tramway opened. Tram in 1920s The building of Tallinn Airport started in 1932, and the airport was opened officially on 20 September 1936. Tallinn Airport had regular connections to abroad by at least Lufthansa, LOT and the Finnish company Aero (now Finnair). Tallinn's zoo established in 25.08.1939 and based on the edge of Kadriorg Park. 5
• "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür) • "Jutlustaja" (1932, lito) • "Neegripead" (1933, kuivnõel) • "Claude" (1936, puugravüür) • "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk) „Viljandi maastik“ LOOMING • Isikunäitused toimusid • Pariisis (1927, 1928, 1931) • Philadelphias (1928) • Strasbourgis (1931) • Amsterdamis (1935) • Kodumaise publiku jaoks korraldas kollektsionäär Alfred Rõude 1936. aastal näitused Tallinnas ja Tartus, kus oli välja pandud ligi 350 Wiiralti aastatel 1915–1936 valminud tööd, mis andis esmakordselt kaasmaalastele ülevaate Wiiralti LOOMING • 1937. aasta lõpul Viinis Künstlerhausis toimunud 57. kunsti aastanäitusest võttis Wiiralt osa ainsa välismaalasena. Wiiralt autasustati kuldmedaliga ning väljapandud 21 tööst müüdi 13. • Prantsusmaal viibides töötas Wiiralt ka mitmete prantsuse ajakirjade heaks ning
toodangut, sai riigilt toetust (kes mitte, riskis võimalusega, et saak jääb müümata) Selline otsene riigi sekkumine oli omane kriisi algusaegadele. Hiljem reguleeris riik majandust rohkem tellimuste, laenude, toetuste jne. kaudu. Ühtlasi laiendati ametiühingute õigusi, parandati sotsiaalhoolekandesüsteemi (seati sisse töötute abirahad, pensionid jne.). See kõik suurendas Roosevelti populaarsust ja 1936. aasta presidendivalimised võitis ta ülivõimsalt. NB! Uue kursi tähtsus maailmale: see näitas, et majanduslikult rasket olukorda saab parandada liberaalsete reformidega. Ei pea tingimata minema diktatuuride teed, nagu seda tehti Euroopas. 6 Roosevelt'i auks püstitatud monument. Kivisse raiutud tekst: Nemad (kes) püüavad valitsuse süsteemi sisse seada, kõiki
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president ...
EESTI VABARIIK - VABA RIIGI EEST 93 Konstantin Päts 1874 1956 Eesti Vabariigi president 1938-1940 Jüri Vilms 1889-1918 Eestimaa Päästekomitee liige Konstantin Konik 1973-1936 EESTI POLIITIK JA RIIGITEGELANE, EESTIMAA PÄÄSTEKOMITEE LIIGE Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.02.1918 Vabadussõda 28.11. 1918 2.02.1920 Johan Laidoner 1884 1953 Kaitsevägede ülemjuhataja Tartu rahu 2. veebruar 1920 Iseseisev Eesti riik 1920 -1940 . Nõukogude okupatsioon . Taasiseisvumine 20. august 1991 . Eesti Vabariigi sünnipäev 93
Katrin Dulder EKK-1 Max või Max-Julius Roosma, kuni 1936. a Maksim-Julius Roosmann Sünd. 10. jaanuaril 1909 Omuli vallas Valga poeglastegümnaasiumi Riigi Kunsttööstuskool Nov Bori klaasitööstuskool Maks Roosma nimeline loominguline stipendium Vaas "Sõnajalaõie valvur I" Vaas "Sõnajalaõie valvur II" http://www.klaasikunst.ee/index.php?x=1, 284,487,1,0,1 http://roosmaa.virtuaalmuuseum.ee/portre evaasiga-tn.jpg http://roosmaa.virtuaalmuuseum.ee/MRoo sma/ http://www.eantiik
protestiga.1935ründas Itaalia Etioopiat, mille ta vallutas. RL kehtestas Itaalia vastu majandussanktsiooni,mis teda oluliselt ei takistanud.Rahustamispoliitika-Loodeti, et edu saavutamise diktaaatorid rahunevad, esialgu näis see edukas.1936 sõlmised Saksa ja Jaapan Komiterni vastase pakti,mis oli suunatud NL vastu,millega ühinesid ka mõned teised riigid,ntks Itaalia.1938-39 oliMongoolias NSVLi ja jaapani vahel kokupõrked, mis lõppesid NSVL võiduga.Hispaania kodusõda. 1936 tuli võimule Rahavarinne.levisid kuuldused ,et Hisp. keht. proletariaadi diktatuur.1936. juulis Puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kogu Hisp.Ülestõusu juhiks tõusis kindral Franco.Euroopa riigid ei sganud sellele julmale sõjale vahele.Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL Rahvarinnet, millega ta suurendas oma mõju Hisp. ja võttis üle julgeolekuteenistuse.1937. a kontrollisid Franco väed suurt osa Hisp. territ.193 Klu9 hõivati Madriid ja apr. kuulutati
majandussanktsioonid vähetõhusad; Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Itaalia vallutas Etioopia. Kominterni vastane pakt: Itaalia astus liitus Saksamaa ja Jaapaniga, võitlus kominterni vastu. Oli suunatud nl vastu. Teraspakt oli Itaalia ja Saksamaa vahel sõlmitud sõpruse ja liitlusepakt ja Berliini-Rooma telg; 1939, Ribbentrop S. 6. Nimed, mõisted, aastaarvud: Vittorio-Emmanuele III, Marss Rooma, korporatsioon, fasism, 1919, 1922, 1925, 1935-36, 1936, 1939. V.E III- Itaali riigipea ja kuningas 1900-1945, kes ei olnud huvitatud riigivalitsemisest. Marss Rooma- korraldatud Itaalia rahvusliku Fashistliku Partei poolt 1922, u 20 tuh meest, kuningas nimetab Mussolini peaministriks, kuna kardab kodusõda. Korporatsioon- ühiste kutse- või seisusehuvidega isikute koondis. Fashism- poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all
Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond
1929.a võitis Käpp tugeva turniiri Göteborgis 1929.a emigreerus Osvald Käpp Ameerika Ühendriikidesse, kus sai tööd pagarina. 1929 ja 1930 tuli ta USA meistriks kreeka-rooma maadluse kergekeskkaalus. Kaks korda tuli ta nii New Yorgi kui ka USA meistriks vabamaadluses. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Olümpiamängud : Kuld 1936 Berliin Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Berliin Vabamaadluse raskekaal Ants Antson Ants Antson Ants Antson (sündinud 11. novembril 1938 Tallinnas) on eesti endine kiiruisutaja, olümpiavõitja (kuld 1964 aastal). Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali.
Saksamaa välispoliitika: Versailles´ rahulepingu rikkumine ja liitlaste otsimine. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu. Saarimaa taasühendati Saksamaaga. 1936 viis Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni relvad. Saksamaa vajas liitlasi: selleks sõlmiti 1936 aasta oktoobris Itaaliaga Berliin-Rooma telg ja novembris Jaapaniga kominterni pakt, millega ühines ka 1937.a Itaalia 6. Sõjakommunismipoliitika ja uue majanduspoliitika võrdlus. Nepile ülemineku tagajärjed. Uus majanduspoliitika läks käiku 1921. a kevadest. Sõjakommunismipoliitika uus majanduspoliitika e. NEP 1)Kehtis toiduainete riigile andmine 1)Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus: väike norm endale, ülejääk riigile
Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. Jaotatakse ära ka maad. Saksamaa ja Jaapani vahel sõlmiti Antikomiterni-Pakt. Sellega lubati teha koostööd kommunismi vastu võitlemiseks. Itaalia ühineb sellega 1937. 1939 – sõlmitakse Itaalia ja Saksamaa vahel Teraspakt. Kinnitatakse omavahelist koostööd ja liitu. 1940 – Sõlmitakse Kolmikpakt (Kolmikliit). Sellega ühinevad veel Ungari, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria. (20.11.13) HISPAANIA KODUSÕDA Puhkes 1936. Aastal. Kõige ulatuslikum sõjaline konflikt Euroopas. Hispaania oli kuningriik. Esimeses maailmasõjas nad ei osalenud. 31-aastal võitsid valimised Vabariiklased. Hispaania kuulutati Vabariigiks. Poliitiline elu muutus ühtäkki väga kirevaks. Populaarseks muutusid kommunistid. 34-aastal loodu Hispaania rahvarinne, kes 36-aastal tuleb ka võimule. Hispaanial oli kolooniaid Põhja- Aafrikas. Seal oli üks noor kindral Franco (1892-1975). Oli oht, et Hispaania
, « » (1913). -- XX .. , 1914 , , . -- «» ( , 1914) « » (« , , »; 1918). , . 1919 «», . 1920 1940 . «» (1922 .), «» (1923 .) -- , - « » (1927), , «». 1924 : . 1915 .. : , , . 1926 -- « » a capella. 1928 -- « » « », -- . 1930- -- . 1933--1934 «». « ». 1936 , . 1937 - « », -- « », . , , . -, -. -- « » (1951) -- , «» (1948), in C (1940) (1945), - - (1945, ), . 1950- . . (1953 .), Threni ( ; 1958 .), «» (1959 .) . . 1962 . -- (1968 .), .. (1968--1970 ..), , , -- , , ( ). (5 (17) 1882 -- 6 1971) (5 (17) 1882, ( . ) -- 6 1971, -; ) -- , ,
(23 1874 -- 18 1956) . . . . , «», . 1917 , . ; , 24 1918. , , , 1918. 1919-1920 - , 1920 . 5 . 1933 1934 - . . , , , 12 1934 . , , . 5- , , , 1934 . , , . 1936 , , ; 1937 1 1938. , 1937 , 1938 6 . 1939 , 1940. 1940 , . 1952 -- 25 . , , 70- . «» . . , . 18 1956 . 1990 . . , , . , , , 20- -- 30- . 4000 ( -- ) , . - , . : http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D1%8F%D1%82%D1%81 http://www.las-flores
opertetiülekanded. Eesti Raadio fonoteegis oli 1940. aastaks 50 000 grammofoniplaati, nende hulgas teiste maade ja rahvaste muusikat. Riigistamise aastal (1934) moodustas üle poole saatekavast muusikasaated, sama osakaal kuni 1940. Sõnalisi 27% (nendest juhtiv roll päevauudistel ja loengutel), segasaateid 22% (peamiselt kirkikusaated, reklaam, võimlemine). Ühed populaarsemad saated olid kuuldemängud. 1936. tekkis kooliraadio, tihe oli koostöö kirjanikega (Vilde, Under, Alver). Võrreldes tänepäevaga kuulusid saatekavasse ka keelekursused ja võimlemine, mida praegu enam pole. 1937.1938. alustati saatekavareformi, millega raadio püüdis võita uusi kuulajaid. Programmis pakuti ka senisest rohkem praktilisi nõuandeid, saateid ajaloost, kaasajast, õpiringid, keeletunnid (nii eesti kui võõrkeel), alustati ettevalmistustega venekeelseteks saadeteks
Itaalia ja Jaapan, ning Rahvasteliit ei saanud neid enam käsutada. Kolmas sõjakolle oli Euroopas Hispaania. Hispaania oli kuningriik, aga 1931 kuningas Alfonso loobus troonist ja Hispaaniast sai vabariik. Hispaanias moodustati Rahvarinne, mis ühendas erinevad parteid (kommunistid, sotsialistlikud parteid, ja ka kodanlikud parteid kes toetasid vabariiki; otseselt rahvarindesse ei kuulunud, aga nende tegevust toetasid anarhistid ja separatistid taotlevad eraldumist). 1936 parlamendivalimiste tulemusena sai võimule rahvarinde valitsus. Üks osa vasakpoolsetest hakkas panustama natsionaliseerimisele. Ühtlasi hakkasid nad moodustama oma sõjalisi grupeeringuid. Parempoolsetele jõududele oli see vastuvõtmatu ja nende juhtivaks jõuks olid sõjaväes teenivad ohvitserid. Nende ohvitseride seas kujunes välja neljaliikmeline juhtgrupp, kes otsustas läbi viia sõjalise riigipöörde. See sõjaline riigipööre ebaõnnestus, sest tööstuspiirkondades astuti
x 953 865 1009 868 4 24 shrsA x 943 480 999 483 4 24 shrsA x 924 1559 969 1562 4 24 S(3) x 934 1180 979 1183 4 24 S(2) x 953 804 998 807 4 24 S(1) x 943 413 988 416 4 24 S(0) x 923 1691 997 1694 4 24 ground x 932 547 1017 550 4 24 xorsA,sB x 932 935 1017 938 4 24 xorsA,sB x 922 1316 1007 1319 4 24 xorsA,sB x 916 1766 1001 1769 4 24 xorsA,sB x -1066 2222 -962 2225 4 24 Dekooder w -832 2160 -768 2160 0 w -832 2080 -784 2080 0 w -832 2000 -800 2000 0 w -832 1920 -816 1920 0 w -1024 1936 -944 1936 0 w -1024 2096 -1024 1936 0 w -1024 2096 -944 2096 0 w -1024 2176 -1024 2096 0 w -1072 2176 -1024 2176 0 w -960 2016 -944 2016 0 w -960 2128 -960 2016 0 w -960 2176 -944 2176 0 w -960 2128 -960 2176 0 w -1072 2128 -960 2128 0 w -1056 2144 -944 2144 0 w -1056 2064 -1056 2144 0 w -1056 2064 -944 2064 0 w -1056 2016 -1056 2064 0 w -1168 2016 -1056 2016 0 w -1072 1984 -944 1984 0 w -1072 1984 -1072 1904 0 w -1072 1904 -944 1904 0 w -1072 2064 -1072 1984 0 150 -944 2080 -832 2080 0 2 0 5
Airi ja Anette Jüri Arrak Sündinud 24. oktoobril 1936 Tallinnas. Lõpetas 1955 Tallinna Mäetehnikumi. Õppis aastast 1961 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal. Töötas Tallinna Metllitoodete Tehase kunstnikuna. 1968-1969 "Tallinnfilmi" lavakunstnik. Lisaks maalidele on Arrak ka illustreerinud erinevaid raamatuid ja on ka ise kirjateoseid koostanud. Näiteks "Võsa, aas ja mägi". Jüri Arrak on kujundanud Püha Risti kabeli. "Kentauride võitlus lapiitidega" "Tagasivaatajad"
,,Vanad ja noored" · revolutsioonilised jutustused ,,Päästmisel" ,,Raha-auk" tõetruud elupildid, huvitavad karakterid II 1908-1920 · impressionistlikud üliõpilasnovellid ,,Pikad sammud" ,,Noored hinged" ,,Üle piiri" · impressionistlik jutustus ,,Varjundid" · miniatuurid ja kunstmuinasjutud kogu ,,Poiss ja liblik" III 1921-1940 · näidendid ,,Juudit" 1921 ,,Kuningal on külm" 1936 · romaanid psühholoogiline realism ,,Kõrboja peremees" 1922 ,,Tõde ja õigus" I-V 1926, 1929, 1931, 1932, 1933 ,,Elu ja armastus" 1934 ,,Ma armastasin sakslast" 1935 ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1939 · viimane jutustus ,,Vanaisa surm"
40 aastane,tema kanditatuuri peab üles seadma väh.21 Riigikogu liiget. PÕHILISED ÜLESANDED esindab EV rahvusvahelises suhtlemises,riigikatise kõrgeim juht,kes teeb riigikogule ettepaneku kuulutada Eesti vastu suunatu dagressooni korral välja sõjaseisukord,lõpetada see,või mobilisatsioon,demomobili. VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEIpresidendi abistamine põhiseaduses ja seadustes sätestatud ülesannete täitmisel,avalikkusega suhtlemisel jne. RIIGIVAPI TEENETEMÄRK: asutatud 1936.a iseseisvuse väljakuulutamise päeva mälestamiseks.Riigivapi kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest.Sellel on kuus klassi. VALGETÄHE TEENETEMÄRK:on asutatud 1936.a Eesti rahva Vabadusvõitluse mälestamiseks,antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teete tunustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest.Sellel on 7 klassi. KOTKARISTI TEENTEMÄRK :asutati 1928.a kaitseliit iseseisvuse 10 aastapäeva
Õigeusu Kiriku rüppe. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Uhkeimaks kujunes 1938. aastal peetu, millega tähistati omariikluse kahekümnendat sünnipäeva. Suured muutused toimusid olmes ja igapäevaelus. Linnadesse hakati järjest rohkem rajama elamuid ja esindushooneid, järgides hoolega muu maailma arhitektuurilisi suundumusi. Majasid iseloomustas kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder ja põrand. 1936. aastal käivitati ka kodukaunistamise üritus. Kodusisustuses vahetati rohmakas talupojamööbel välja mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Kasutusele tulid diivanvoodid, raamatukapid jm. Moodi läksid seinavaibad, diivanipadjad ja linikud, seinu kaunistasid fotode asemel maalid. Eelistati avarust ja õhulisust, päikese- ja valguseküllust. Moodsates linnamajades oli elektrivalgustus, keskküte ja vesikäimla, ka omaette vannituba. Igapäevaseks said õmblusmasinad
rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-Mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim.Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakti nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava. 2. 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne`i vaherahu. 18.jan 1919 - Pariisi konverentsi avamispäev. Samal aastal 48 aastat tagasi
Roy Kelton Orbison (23. aprill 1936 Vernon, Texase osariik 6. detsember 1988 Nashville, Tennessee osariik) oli USA laulja ja laulukirjutaja. Roy Orbison sündis 23. aprillil 1936 Vernonis Texase osariigis Orbie Lee ja Nadine Lee poja ning Grady vennana. 1942. aastal kinkis isa Orbie Royle kitarri küsitud suupilli asemel. Mängimist õpetas Royle tema isa ja onud. Ta õppis kiiresti. Samal aastal kolis Orbisonide perekond Forth Worthi. Epideemilise lastehalvatuse tõttu kolis Roy ja vend Grady Vernonisse tagasi, vanaema juurde elama. 1945 võitis Roy ühe konkursi ja seeläbi sai oma raadioshow. Samuti jäi ta esimest kohta jagama ka 1946. aasta ühel talendikonkursil.
· NL- u unistus kommunismi mõjuvõimu laiendamisest ja maailma revolutsiooni läbiviimisest. · Saksamaa oli huvitatud koloniaalvaldustest, tahtsid laiendada oma eluruumi. · Hispaania kodusõda (relvade proov) 2. Saksamaa sammud sõja vallapääsemiseks. · 1935.a. tühistas Versailles' rahulepingu. · Lõi uuesti lennuväe ja sõjalaevastiku. · 1935.a. astus välja Rahvasteliidust. · 1935.a. ründas Itaalia Etioopiat (vallutas) · 1936.a. viis Hitler oma väed Reini tsooni. · 1936.a. sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. · Veebruaris 1938.a. esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. · 13märts 1938 liideti Saksamaa Austriaga- ansluss. · Septembris 1938 nõudis Hitler TS-lt Sudeedimaa loovutamist. · 29.sept. 1938.a. sõlmisid Inglismaa, Pr. ja Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe- TS
tulemusena kujunes kolmikliit. Agressiivne oli ka Nõukogude Venemaa ja Itaalia välispoliitika. Venemaa otsis liitlasi, et teostada maailmarevolutsioon, kuid see katse nurjus. Sarnaselt Saksamaale osales ka Venemaa Hispaania kodusõjas. Mussolini juhitud Itaaliaga kaasnes samuti agressivne välispoliitika ja snakas retoorika. 1930ndatel tekkis fasistidel plaan taastada iidne Rooma Impeerium. Alustati Etioopia vallutamisega (1935- 1936) ning toimus lähenemine Saksamaaga, 1936.aastal slmiti Berliini-Rooma telg. Itaalia-Etioopia sõja tulemusena muutus Etioopia Itaalia kolooniaks. Agressiivsel ja vaenulikul teel välispoliitika ajamine Itaalia, Saksamaa ja Venemaa poolt oli arvatavasti suur tõuge uue maailmasõja puhkemisele. 1930. aastaid iseloomustab ka meeletu Stalini isiku kultus: tema oli peaaegu jumal, geenius, maailma töörahva suur juht ja õpetaja. Kõikjale ilmusid Stalinit kujutavad
II maailmasõda Üldandmed: algus 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Lõpp 2 sept 1945 Üle 70 riigi, 50-70 milj. Holokaust juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj). Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühen...
EEVALD AAV Referaat Vändra 2008 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 Elulugu..........................................................................................................4 Looming........................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Evald Aavast. Selle teema sain ma oma muusikaõpetajalt, et silmaringi laiaendada. Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis ...
1930.AASTATE ALGUL RÜNDASID JAAPANLASED HIINAT. VALLUTATUD HIINA OSASSE LÕID NAD JAAPANIST SÕLTUVA MANDZUKUO RIIGI. RAHVASTELIIT NÕUDIS,ET JAAPAN VIIKS OMA VÄED HIINAST VÄLJA. TOKIO VALITSUS EI TEINUD SEDA JA RAHVASTELIIT KUULUTAS JAAPANI AGRESSORIKS EHK SÕJA ALGATAJAKS JA VALLUTAJAKS. JAAPAN LAHKUS RAHVASTELIIDUST, KUID MITTE HIINAST. HISPAANIA KODUSÕDA NÄITAS KUI TERAVAKS ON RAHVUSVAHELINE OLUKORD MUUTUNUD 1936.AASTA SUVEL PUHKES SÕJAVÄELASTE MÄSS, MIDA JUHTIS KINDRAL FRANCO. MÄSS KASVAS KODUSÕJAKS. VABARIIKLASI ASUS TOETAMA NÕUKOGUDE LIIT. SAMUTI ABISTASID SAKSAMAA, ITAALIA JA PORTUGAL. KODUSÕDA LÕPPES 1939.AASTA KEVADEL VABARIIKLASTE LÜÜASAAMISEGA. HISPAANIA KODUSÕDA OSUTUS II MAAILMASÕJA EELMÄNGUKS 6. KUIDAS RIKKUS SAKSAMAA VERSAILLES`RAHULEPINGUT? SAKSAMAA ALUSTAS RELVAJÕUDUDE TAASTAMIST JUBA MÕNE AJA
saavutamisest. Sporti iseloomustas ausus ja aumehelik võistlus. Iga uus olümpia ületas eelmise. Pariis vaimustas pärast Antwerpenit, siis tuli imeilus Amsterdam Euroopa südames. Päikeseline California oma Los Angelesega jäi 1932. aastal küll Euroopa jaoks veidi kaugeks, kuid sportliku arengu seisukohalt olid need paljuski novaatorlikud mängud. Isegi ülemaailmne majanduskriis ei suutnud peatada spordi üldist arengut. Saabus aasta 1936 ja Berliin. Senipeetuist suurimad ja võimsamad mängud. Kuid täistribüünide ja skandeeriva rahva kõrval märgati järjest rohkem haakristi-lippe. Berliin oli kui kõue-eelne päikeseloojang, mis kuulutas edasisi sündmusi. Ja järgmist olümpiat ei tulnudki. Ei tulnud ka ülejärgmist. Kümned ja sajad spordikuulsused langesid kas lahinguväljal, hukati vangilaagrites või näljutati surnuks tööpataljonides. Oma medalid ja kuulsus jäi võitmata paljudel suurtel
valides ülesrivistatud sõjaväelaste seast iga kümnenda isiku, kes hukati teistele hoiatuseks taganemise eest rindelt. Eksiil ja surm • 1929. aasta veebruaris saadeti Trotski laeval "Iljitš" maalt välja Türgisse, İstanbuli lähedale Büyükada saarele., 1933. aastal asus ta elama Prantsusmaale, kuid oli 1935. aasta juunis sunnitud sealt lahkuma ja läks Norrasse. Kuid Norra valitsus sattus Nõukogude Liidu surve alla ja 1936. aasta detsembris nõustus Mehhiko valitsus talle asüüli andma. Ta saabus Mehikosse 1937. aasta jaanuaris. • 1932. aastal võeti Trotskilt ära Nõukogude Liidu kodakondsus. • 24. augustil 1936 mõisteti Trotski Moskvas toimunud kohtuprotsessil tagaselja surma. • 24. mail 1940. püüti Trotskit tappa tulistades, kuid atentaat ebaõnnestus. • 20. augustil 1940 pääses Trotski eramajja hispaania päritolu NKVD agent Ramón Mercader,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
