Sõprus Garcia Lorcaga kestis umbes 1928. aastani, kuna Dalí hakkas üha rohkem eemalduma. Elu aastatel 19291936 Kohtus oma tulevase naise Gala Eluard'iga. Liitus sürrealistide rühmaga. Arendas välja oma paranoiakriitilise meetodi. Neil aastail maalis Dalí oma tuntuimad teosed ja saavutas lõpuks ka kauaigatsetud majandusliku edu. 1931. aastal valmis tema üks kuulsaimaid töid "The Persistence of Memory" ("Mälu püsivus") Elu aastatel 19361939 1936 ja 1939 aastate vahel varjutasid Euroopas poliitilised sündmused. 1936. aasta suvel algas Hispaania kodusõda, mis pani Dalí'd maalima seeria pilte sõjast. Juba enne kodusõja puhkemist maalis ta läheneva sõja õudusi. Ka oma muudes töödes kajastas ta konkreetselt Euroopa poliitilist hetkeolukorda. Samal ajal maalis ta ka oma parimad peitepildid, maalitud mõistatused, milles vaataja võib vastavalt oma kujutlusvõimele näha erinevaid motiive.
Majandusprobleemiks tuli USA'st majanduskriis, mis tabas tugevalt põllumajandust. See tõi kaasa tõsised probleemid ka teistes majandusharudes. Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks/ettevõtted pankrotti. Majanduskriisi ületamiseks: kasutati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati põllumehi, hädaabitööd töötute abistamiseks, 1933 devalveeriti eesti kroon. See õnnestus. 3) Agressorite blokk: 1936 oktoobris tekkis Berliini-Rooma telg ehk liit Saksamaa ja Itaalia vahel. 1936 novembris tekkis Saksamaa- Jaapani Antikomiterni pakt ja see loodi võitluseks kommunismi ja Komiterni vastu. 1937 liitus ka Itaalia Antikomiterni paktiga. 1939 loodi Teraspakt Itaalia ja Saksamaa vahel. 1940 loodi Kolmikpakt, kus olid Itaalia, Saksamaa, Jaapan ja Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Mõisted: 1) N.Chamberlain oli aastatel 37-40 Briti peaminister, osales Müncheni konverentsil 2) Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 allkirjastasid saksa
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Agatha Christie Referaat Juhendaja: Ellen Aunin Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 Agatha Christie'st üldiselt Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupõlve nimi oli Miller, sündis 1891. aastal Devonis, Torquays. Hariduse sai ta kodus, kus ta õpetajaks oli ema. Kahekümnekolme aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, 1928 see abielu lahutati ja Agatha Christie abiellus uuesti 1930. aastal Max Mallowan`iga, kes oli arheoloog. Kirjutama ajendas Agatha Christie`t õieti juhus. Kord väitis ta õ...
Teosed Natüürmordid · Natüürmort. Õli, lõuend. 1965 · Naüürmort sirelitega. Õli, lõuend. 1946. Maastiku- ja linnavaated · Aias. Õli, lõuend. 1938 · Pajud. Õli, lõuend. 1937 · Kanepi maastik. Õli, lõuend. 1942 66,8 x 92 signeeritud · Allee. Õli, lõuend. 1938 Portreed · Autoportree. Õli, lõuend. 60 x 50 cm · Jaan Vahtra portree. Õli, lõuend. 1936 · K. Siim-Juse portree. Õli, lõuend. 1934 · Lille Tohveri portree. Õli, lõuend. 1935 · Helilooja Eduard Tubina portree. Õli, lõuend. 1941 100 x 81. Signatuuriga.
Teine maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktide kujnemine 1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locardo lepingu täitmisest. Seejärel ründas Itaalia edukalt Etioopiat. Lääneriigid uskusid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad rahustamispoliitika. Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli võimule Rahvarinne.
rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. KRISTJAN PALUSALU Palusalu oli eesti maadleja. Sportima hakkas sõ javäeteenistuses 1929. Võitis 1936 Berliini OM-il raskekaalus (üle 87 kg) nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses kulla, olles kõigi aegade ainus ühel OM-il kaks kulda võitnud raskekaalumaadleja. Tuli 7 korda (1932–38) Kreeka-Rooma maadluses ja 5 korda (1931–33, 1935–36) vabamaadluses Eesti meistriks. Võistles 18 korda Eesti koondises. A-st 1988 on Kalev korraldanud tema mälestusvõistlust. 1989 lasti vette Eesti Merelaevanduse suurim laev "Kristjan Palusalu". ALFRED KARL NEULAND Neuland on tõstja ja treener
Heitlust maailma tontliku poolega kajastavad ,,Selle laul, kes läheb sõtta tontide vastu" ning tema üks tuntumaid luuletusi ,,Tontide eest taganejate sõdurite laul", tema sõdurid ei ole löömamehed vaid oma viimset kantsi usku ja vaimset sõltumatust kaitsvad loovinimesed. August Sang sündis Pärnus 27.juulil 1914, 1934-1942 õppis Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas. Tema tähtsaimad teosed on ,,Üks noormees otsib õnne" 1936 ning "Müürid" 1939. Viimane on mõneti sarnane Paul Viidingu Traataedadega, sisaldab ahistavat kivimüüride sümboolikat. Kersti Merilaas sündis 7 detsember 1913 sünninimega Eugenia Moorberg. 1936 sai nimeks Kersti Sang. Oli luuletaja ja laste ning näitekirjanik. Tema tähtsaimaks teoseks on ,,Maantee tuuled" 1938. Ta oli arbujatest kõige vahetum ja intiimsem, enamasti väljendab ta oma isiklikke tundeid ja elamusi. Ta suudab vältida armastusluule trafaretsust ja on tundlik
) 1938 Kristalliöö - 300 000 laagritesse - keeld töötada arstina, õpetajana, advokaadina - supelrandades: "Koertele ja juutidele keelatud!" 1938 on juudid Saksamaa elust välja tõrjutud, algab massiline emigratsioon 1942 Wannsee konverents: lahendada juudiküsimus lõplikult (Endlösung der Judenfrage) Majandus- ja sotsiaalpoliitika Range autarkia, 4 aasta plaanid Tööpuuduse likvideerimine (1933 6 milj., 1936 0) Sõjatööstus ületas 3 x USA ja Sbr. kokku! Kiirteede ehitamine Volkswagen 1938 (Ferdinand Porsche) Ökoloogia (tuuleenergia, vesinikukütus, looduskaitse) Riiklikud põllumajandusasulad noortele peredele Emakultus ("Eluallikakodud") Sundsteriliseerimine Välispoliitika: eesmärgid Tühistada Versailles' leping ja ühendada kõik sakslased ühte riiki Luua Suur-Saksamaa (eluruumi-teooria!) Luua Germania suurriik Atlandist Uuraliteni Idaaladelt küüditada või likvideerida 30 milj
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati ...
Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt ...
sakslaste väljaränne. Lääneranniku rannarootslaste arv seevastu püsis küllaltki stabiilsena. Tulba “Muud” alla mahuvad teiste seas juudid, keda kummalgi aastal oli 0,4% ja lätlased, keda oli umbes sama palju. Absoluutarvudes väljendatuna oli eri rahvuste arv Eestis 1934. aastal järgmine: eestlasi 992 000, venelasi 93 000, sakslasi 16 300, rootslasi 7600 ja juute 4400. Sakslastest kodanluse majandusliku jõu säilimist näitab muuhulgas see, et 1936. aastal kuulus sakslastele veerand Eesti kõigi tööstusettevõtete aktsiakapitali väärtusest, kusjuures 84% kõigist töösturitest olid eestlased. Kohaliku omavalitsuse üksused olid maakonnad, vallad, linnad ja alevid. Maakondi oli 11 ja valdu 365-387, aga kuna osa neist olid oma väiksuse tõttu elujõuetud, vähendati nende arvu 1939. aastal 248-le. Linnu oli kuni 1936. aastani 13 ja aleveid paarkümmend. Juba 1920. ja eriti 1930
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jag...
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine
Henrik Visnapuu (1890-1951) Vanemad Isa Ema Kasper Visnapuu Eeva Visnapuu 1856-1928 1857-1928 Pärines 6-lapselisest perest Pidas erinevaid ameteid, mis võimaldas koguda väikese varanduse Oli äkiline Lapsepõlv Sündis Leebiku vallas Maardinal Isa tööotsingud paiskasid pere ühest kohast teise Väikest kasvu, kõhnavõitu, teravate näojoontega Tagsihoidlik, häbelik ja vähese jutuga Hoidis kõrvale poiste müramisest Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima Sipe kooli korrapidajana oli auahne Tekkis kiindumus noorema klassiõe Mari Lentso vastu Haridustee 1899 a sügisel alustas õpinguid Reola vallakoolis 1902-1903 Ropka ministeeriumikool 1903-1905 Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool 1905 Tartu linnakool, klassikursus jääb lõpetamata 1906- 1907 Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogika klass 1915 lõpet...
Franklin Delano Roosevelt (30.01.1882 12.04.1945) USA president aastatel 1933-1945 (ainuke USA president, kes on ametisse valitud neli korda järjest) Lühike elulugu Põhikasvatuse sai oma emalt Saralt. Tänu reisidele Euroopasse õppis ta varakult prantsuse ja saksa keelt. Ta oli ka väga andekas golfi mängija. Hariduse sai Grotoni koolist ja hiljem Harvardist, lõpetas 1904. Tema eeskujuks sai tema nõbu Theodore Roosevelt, kes oli ka olnud USA president. 1902 kohtus ta oma tulevase naisega Eleanoriga, kellega tal oli 5 last. Oma naist pettis ta Lucy Merceriga, kuid abielu säilis formaalsetel põhjustel ikkagi. 1910-1913 oli ta New Yorgi senaator. 1913-1920 USA mereväe asesekretär. 1921 haigestus ta lastehalvatusse, veetes enamus 20. aastatest üritades end ravida, kui tulemuseta. 1929-1932 oli ta New Yorgi kuberner. 1932 võitis ta USA presidendi valimised. 1934-1936 viis...
Pärnumaa olümpiavõitjad Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus.
viimane hakkas teda kutsuma La Môme Piafiks ("Väike varblane"). See hüüdnimi saatis Piafi kogu ülejäänud elu ning sai tema esinejanimeks. Leplée õpetas talle lavaloleku põhitõdesid ja käskis Piafil kanda musta kleiti, mis hiljem muutus tema visuaalseks kaubamärgiks. Samuti tegi ta palju reklaami, meelitades niimoodi kohale paljusid kuulsusi, teiste seas ka näitleja Maurice Chevalier'. Ööklubides esinemised viisid 1936. aasta jaanuaris kahe esimese albumini - "Les Momes de la Cloche" ja "L'Étranger", millest viimase kirjutas Marguerite Monnot, kes tegi Piafiga koostööd tema karjääri lõpuni. 6. aprillil 1936 lasti Leplée oma korteris maha. Piafi kahtlustati kaasosaluses ning teda küsitleti, lõpuks mõisteti ta siiski õigeks. Kuid isegi õigeksmõistmise valguses ei olnud meedias tekitatud negatiivne kuvand visa kaduma. Et oma
tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles' süsteem varises kokku ning alates 1933. aastast hakkas Saksamaa rikkuma Versailles' süsteemi leppeid. 1933. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ega täitnud enam Locarno lepingut. Selle sammuga tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. 1936. aasta märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni ning Lääneriigid piirdusid vaid protestiga.1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni ehk vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Aasta pärast liitus paktiga Itaalia ja hiljem veel mõned teisedki riigid. 1938. aastaks oli Hitleri positsioon nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas tugevalt tugevnenud, et Hitler asus ellu viima oma maailmavallutuskava. Esimeseks ohvriks sai Austria. 1938
(,,Dorian Gray portree") 24. Oscar Wilde : ,,Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada" 25. India vanasõna : ,,Kus on küllus sõnadest, seal on põud mõtetest". 26. ,,Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema." - Napoleon I 27. ,,Tuleb ikka arvata enne inimestest kõige paremat, kuni pole päris kindel, et nad on kurjad." Albert Kivikas, ,,Nimed marmortahvlil", 1936 28. ,,Peab võitma ainult iseenese, siis on võidetud ka vaenlane." Albert Kivikas, ,,Nimed marmortahvlil", 1936 29. Õnn ei teki iseenesest vaid selle nimel tuleb vaeva näha.
(1909-1985) . , , . (1936), , . , . 1939 . . . , . 1930 «», . 1933 . 1935 ,, ". ( , , ) . . 1923 «Notturno» -- . , , , , , , . . . . , . ! , . ... , . ... ! ... ! Wikipedia.org . 8 !
parteidesse, vaid kutsudes vastavatesse kodadesse, võeti kasutusele rida riigi korporatiivseid institutsioone , mis põhinesid fasistlikus Itaalias korporatiivsusel . Päts oli juba 1918. aastal edendanud ettevõtete kodade ideed, kuid idee ei toonud sel ajal tugevaid vasakpoolseid parteisid. Päts oli kodade moodustamise peamine pooldaja ning kaks esimest asutati ajal, mil tema valitsuskabinetid olid ametis 1924. ja 1931. aastal. 1934. ja 1936. aastal loodi veel 15 koda, mis suurendasid koguarvu 17. 7. detsembril 1935 avati Vaps Movementiga riigipöörde katse ( Eesti teater ). Enam kui 750 inimest arreteeriti kogu riigis, purustades liikumist lõplikult. Liikumise juhtidele anti lõpuks karistus nii raske kui 20-aastane sunniviisiline töö, nad anti armu 1937. aasta detsembris. Vahepeal oli Jaan Tõnisson kritiseerinud Pätsi võimetust uut põhiseadust jõustada. 1935. aasta juulis tühistati Tõnisson Postimehe juhatusest. 1936
· 1914 · Võimlemine ja tennis · 1917 · Tennis ja golf · 1918 · Ujumine ja võimlemine 15.Saksa kehalise kasvatuse süsteem taotles 35.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: noorsoo: · 1908 · Harmoonilist kehalist arendamist · 1924 · Ettevalmistamist võistlussporiks · 1936 · Ettevalmistamist maailma vallutamiseks 36.Olümpiatõotus anti esmakordselt · Ateena OM 16.uusaja agluseks loetakse aastat: · Antverpeni OM · 1343 · Berliini OM · 1640 · 1917 37.Olümpiatuli põles esmakordselt · Antverpeni OM 17
· Versailles'i lepingu rikkumine: 1. 1932 Lausanne konverents riigid otsustavad peatada Saksa reparatsioonimaksed; 2. 1935 luuakse Wehrmacht (massiarmee, sõjaväekohustus); 3. 1935 mereväekokkulepe Inglismaaga (Inglismaa lubas Saksamaal luua sõjalaevastiku + allveelaevad); 4. 1936 Saksa viib väed Reini demiliteeritud tsooni. Tagajärjeks: Versailles' süsteem langeb kokku! Rahvasteliit loodi Genfis (ei suutnud konflikte lahendada). · Sõjakollete kujunemine: 1. 1931 Jaapan tungib kallale Kirde-Hiinale (Mandzuuria), rajab sinna Marionette riigi; 2. 1935-1936 Itaalia tungib Etioopiasse; 3
Sellega algas autoritaarne ajastu Eesti iseseisvuse lühikeses ajaloos. Demokraatia kitsendamist põhjendas Konstantin Päts riikliku vajadusega, sest rahvas olevat haige. Valitsevale korrale opositsiooniliste jõudude spekter oli lai ja ulatus kommunistidest vapsideni. Eriti ebapopulaarne oli vaikiv ajastu haritlaste seas. Suurem osa rahvast leppis kõva käe poliitikaga, kuna demokraatiakogemus oli üürike, poliitiline kultuur ebapiisav, inimesed "lehmakauplemisest" tüdinud. Veebruaris 1936 toimunud referendumil kiideti heaks moodustada kahekojaline Rahvuskogu uue põhiseaduse väljatöötamiseks. 1937 sai kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus valmis ja Konstantin Päts valiti selle järgi 21. aprill 1938 ainsa kandidaadina vabariigi esimeseks presidendiks. Riigikogu valimiste korraldamine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas sammu demokraatia suunas. Riigielu poliitilist stabilisatsiooni soodustas kriisijärgne majanduslik ja kultuuriline tõus
a. märtsini, siis sundis tuberkuloos ajakirjanikutööst loobuma, sellest saadik kutseline kirjanik Tallinnas; 1952-54 töötas KL-i luulekonsultandina; KL-i liige 1945; ENSV teenindav kirjanik; 1954 ENSV rahvakirjanik 1971. Olnud abielus A.Hindi (1936), A.Vaarandi (1941) ja J. Smuuliga (kodaniku naine 1952-70). 4 Debora Vaarandi looming Vaarandi esimene luuletus ilmus 1936. Debüütkogu "Põleva laotuse all" kodumaa- armastust ja valulist koduigatsust väljendavad sarjad paistsid silma isikupärase käsitlusviisi poolest. Pärast sõda kujunes Vaarandist noore luule esindavamaid autoreid Eestis. Kaasaega kujutavais luuletustes ja lüürilistes poeemides oli vaade suunatud tulevikku. Kogus "Unistaja aknal" kajastub murrang, mis toimus Vaarandi loomingus ja kogu eesti luules 1950-ndate aastate teisel poolel. Avara temaatilise haardega kogus "Unistaja
traditsioonilised suusamatkad ümber Eesti ja suusamärgivõistlused, millest said ergutust tuhanded noored. - 1934.a. märtsis Salpausselkä suusamängudel osalevad eestlased esimest korda rahvusvahelises suurkonkurentsis murdmaarajal. Jõutakse ka esimese saja hulka. - 1935.a. 2-3 veebr. Toimuvad talimängud on Eesti esimene suur talispordi kompleksvõistlus. Maakondades osaleb võistlustes ja demonstratsioonaladel üle 20 000 spordihuvilise. - 1936. ja 1937.aasta talved olid Eestis lumevaesed. Mõlemal talvel jäi lumepuuduse tõttu tegemata teatesuusamatk ümber Eesti. - Eesti üks parimaid suusatajaid aastatel 1936-1940 oli Vello Kaaristo , kes oli mitmekordne Eesti meister murdmaasuusatamises ning ta võttis osa ka 1936.a taliolümpiamängudest ja 1938.a MM- võistlustest. - Ka 1939. aastal oli ilmataadil tekkinud "lume puudujääk". Üksikuid kohaliku
1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puškini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964). Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel
selleks diplomaatiat. 5. Rahvusvahelise olukorra teravnemine maailmas 1930. aastatel. 6. Kuidas aitas 1929. aasta USA-st alguse saanud majanduskriis kaasa rahvusvahelise olukorra teravnemisele? 7. Miks teravdas Hitleri võimuletulek rahvusvahelist olukorda maailmas? Saksamaa sai rajada sõjalaevastiku 1936.a. viis väed Reini piirkonda Seati sõjaväekohustus 8. Kelle vahel, mis aastal ja miks sõlmiti Berliin-Rooma telg ja Kominternivastane pakt? Saksamaa ja Itaalia vahel, 1936.aastal sõlmiti sõjalis-poliitiline liit. Selle eesmärgiks oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organ. vastu. 9. Esimese maailmasõja mõju maailma majanduselule. Sõja ajal toodeti sõjaks vaja minevaid asju, rahva toiduainete ja tarbekaupade varustamine oli teise järguline Majandussidemed riikide vahel katkesid, kuna impeeriumid lagunesid ja muudeti piire. Paljudes riikides oli sõja purususi Paljud inimesed olid saanud surma või jäänud vigaseks
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poole vaenulikus sõjalises liidus. See sõlmiti 23.08.1939. Sellel oli ka salajane lisaprotokoll, Ida-Euroopa jagati ära mõjusfäärideks Saksamaa ja NSVL vahel. NSVL-...
hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu rohkem kui sada uut seadust. Rahvarinne püsis koos 1938. a sügiseni. Rahvarinde tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Diktatuurioht suudeti kõrvaldada, kuid 1930. a lõpus tekkis suur välisoht, see oli Hitleri Saksamaa. USA sisepoliitika 1920.aastatel.
meetodi, kunstilise meetodi, millele ta oli truu kogu elu ja mida peetakse üheks olulisemaks panuseks sürrealismile. Sürrealistlikes väljaannetes ilmunud arvukates esseedes selgitas Dali oma ideid ja nende teostust, sest nüüd oli ta leidnud päris oma, isikupärase maalimisstiili, mis teda maailmakuulsaks tegi. 1929-1936 aastail maalis Dali oma tuntuimad teosed ja saavutas lõpuks ka kauaigatsetud majandusliku edu. 1934-1939 Aega 1936. ja 1939. aasta vahel varjutasid Euroopas poliitilised sündmused. Dali viibis parajasti Londonis, kui 1936. aasta suvel algas Hispaania kodusõda. Poliitiliste ündmuste tõttu poöördus ta lühikeseks ajaks oma kodumaale tagasi vaid kahel korral, enne kui ta 1940. aastal kaheksaks aastaks Ameerika Ühendriikidesse maapakku läks. Dali maalid peegeldasid sel ajajärgul stiililist kindlust ja küpsust, mis sai laialdase tunustuse osaliseks nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides
", kus ta hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad. Viimased futuristlikud palad ilmusid Kivikalt 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilisemate suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). 2.3. Vabadussõja temaatika Albert Kivikas on eesti kirjandusloos kindlustanud endale koha 1936. aastal ilmunud teosega "Nimed marmortahvlil", kuid Eesti Vabadussõda puudutav temaatika ilmus tema loomingusse juba oluliselt varem. Esimene sõjateemaline lühijutt "Malmsireenid" ilmus 1919. aastal futuristlikus kogumikus "Lendavad sead". Aastal 1920 järgnesid ajakirjas Ilo ilmunud lühijutud "Fasaanid" ja "Lätlane", neist viimane esitas autori muljeid Valguta lahingust. Samal aastal ilmunud kogumik "Verimust" oli tema esimene täielikult sõjatemaatikale pühendatud jutukogu
Tema luuletuste põhieesmärk on muuta maailma paremaks. VIII SLAID Ikka meenuvad minutid, millal viras vikerkaar üle vee. Me seisime raudsel sillal. Sinu ees oli raudne tee. Aeg raputas aardeid mu ette. Sinu ees oli raudne tee. Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Jumet pole ka jumalatõel. Veepõhjast vaid punakorallid vahel viravad Emajõel. IX SLAID Luuleraamatud Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele. Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956 Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962 Tähetund, Tallinn 1966 Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968 Eluhelbed, Tallinn 1971
suruti ülestõusud maha Marokos ja Liibanonis. Prantsuse parlamendihoone Võitlus demokraatia eest. Kui Ameerikat tabas 1929. majanduskrahh, siis teade New Yorkist prantslasi ei mõjutanud. 1930. oli siiski kriis ka Prantsusmaal. 1934. tegid diktatuuripooldajad katse riigipöördele. Tänu politseile ja Pariisi elanikele see suruti maha. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad. 1936. saavutas Rahvarinne parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Kommunistid valitsusse ei läinud, vaid toetasid seda. Rahvarinne asus ümberkorraldusi tegema. 1936. aasta suvel võttis parlament vastu rohkem kui 100 seadust. Nende abil üritati tõsta elukvaliteeti. Vähendati töönädalapikkust, palk jäi samaks. Rahvarinne püsis 1938. aastani, millal ta sisevastuolude vastu lagunes. Rahvarinde tegevus aitas tugevasti kaasa kriisist üle saamisele
Betti Alver Koostanud: Kristina Salmu, Liis Tsebotnikova, Joonas Lips ja Aivar Lobjakas Elulugu · Sündis 23.novembril 1906. aastal. · Pärisnimi Elisabet Lepik. · Sündis raudtee-teemeistri perekonnas Jõgeval. · Lapsena tahtis saada näitlejannaks, hiljem see vaimustus lahkus. · 1914 asus õppima Tartusse Puskini-nimelises tütarlaste gümnaasiumis. · 1924 lõpetas selle kooli. · 1924-1927 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. · Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. · Sõjajärgsel perioodil tegeles luuletaja peamiselt tõlkimisega. · Peamiselt tõlkis saksa ja vene kirjandust. · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Puskini loomingu vastu ("Jevgeni Onegin"). · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Pus...
Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisse Versailles´ lepingu rikkumisse üsna rahulikult ja Saksamaast ei nähtud veel tõsist ohtu. See tõttu kasutas Saksamaa juhust, mis oli ka kaval riigi poolt, kes kavatses sõtta astuda. Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937. aastal pakt, mis tähendas võitlust kommunismi vastu. Koostöös Itaalia juhi Mussoliniga aitas Hitler võita Hispaania kodusõda, mis algas 1936 ja lõppes 1939. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja peaprooviks, kus osales ka Venemaa sõjavägi. See oli Saksamaa võimalus proovida ka oma relvastust, sellel hetkel oli Saksamaal tööstuses esimesel kohal raske- ja sõjatööstus. 23.augustil 1939 tegid Hitler ja Stalin MRP pakti ( mitte kallale tungi part) koos lisa protokolliga, kus Võimukad mehed jagasid Euroopa pooleks. Inimesed teadsid, et MRP paktiga kaasnes ka
KARL SÄRE Karl Säre ( sündis 2. juulil 1903 Tartus , surmaaeg ja koht teadmata ) oli Eesti kommunistliku liikumise tegelane , Nõukogude sõjaväeluure kaastöötaja.1940- 1941 oli ta Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee I sekretär.Ta vangistati 1941. aastal Saksa okupatsioonvõimude poolt.Pärast 1943. aastat on tema edasine saatud teadmata. HARIDUS 1921. aastal õppis Karl Säre Leningradis, algul töölisfakulteedis, seejärel Leningradis asuvas Julian Marchlewski nimelises Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, aastatel 1933-1934 Moskva Rahvusvahelises Lenini Koolis. Sai täiendava ettevalmistuse tegevuseks luurajana välismaal. LUURETEGEVUS Karl Säre alustas koostööd OGPU-ga Leningradi õpingute aastatel, 1925. aastal saadeti Hiinasse Nõukogude Liidu saatkonda tööle (on väidetud, et seoses oma luuretööga oli ta sidemeis ka tippagendi Richard Sorgega. 1927. a. vangistati, kuid peagi vabanes. ...
Artur Sirk Artur-Johann Sirk sündis 25. Septembril 1900. aastal Järvamaal Lehtsa vallas Pruuna külas Sepa talus taluomaniku Johan Sirki kuuenda lapse ja ainsa pojana. Artur sirki vanemad olid järvamaale tulnud Virumaalt Ahtust 19. Sajandi lõpul. Artur Sirk õppis Pruuna külakoolis (1908-11), Ambla Haridusseltsi koolis (1911-14), Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis (1914-16) ja Tallinna Peetri Reaalkoolis. Reaalkooli 34. Lennu lõpuklassi õpilasena astus Artur Sirk ...
Versailles'i rahuleping 28.06.1918 põhjus 5 aastat Ms algusest ja Franz Ferdinandi atendaadist. Otsus: *Saksamaa pidi andma alasti Prantsusmaale, Taanile, Belgiale, Leedule Ida-Preisimaa, Poolale, Tsehohhoslovakkiale ülem Siberi. Saksamaa kaotas 1/8 oma pindalast. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100 000 meest. *Sõjaväe kohustus kaotati. * Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. *Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks (seal sõdureid ei tohtinud olla) * Reparatsioonide tasumine Pariisi rahukonverents jaan 1819 - jaan 1920 Tuli kokku 26 riiki. Osalesid: Inglismaa(David Lloyd George), Prantsusmaa(George Clemencean), USA(President W.Wilson), Itaalia(peaminister V.Orlando) Eesmärgid: Prantsusmaa kättemaks, reparatsionid, Inglismaa - Kaubanduslikud suhted, reparatsiooni, UsA isolatsioon, kuna soovib Euroopast kaugele hoid...
Toomas Uba (1943-2000) Toomas Uba oli sündinud 2. novembril 1943 aastal, Talinnas. Toomas Uba isa Reginald Uba (aastani 1936 Suban) osales 22aastaselt Berliini olümpiamängudel (1936) 1500 meetri jooksus, hiljem oli kergejõustikukohtunik. Süstis pojale spordivaimustust, üheskoos pandi juba 1952, aastast alates pidevalt kokku spordikaustikuid. Legendi järgi tegi Toomas Uba esimese spordireportaazi kaheksa- aastasena, valgustades köögiaknalt emale-isale Helsingi olümpiamänge. Toomas Uba abikaasa nimi oli Mall, pojad Tarmo ja Margus. Margus on
Ajaloo konspekt
1922 – Rapallos´e leping – sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel, Versailles
´süsteemi vastase koostöölepingu, kus
SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL PRANTSUSMAA Prantsuse Koloniaalimpeerium koosnes maa-aladest, mis kuulusid Prantsusmaa valitsuse alla, alates 17. sajandist kuni 1960. aastateni. 19. ja 20. sajanditel oli Prantsuse Koloniaalimpeerium pärast Briti Koloniaalimpeeriumi maailmas suuruselt teine. Impeerium hõlmas üle 12 347 000 km² maad oma kõrgajal 1920. ja 1930. aastatel. Kui sisse arvata ka Prantsuse metropol, ulatus Prantsusmaa suurus suveräänse riigina 13 018 575 km²-ni, sel ajal moodustasid Prantsuse valdused kuni 1/10 maismaa pindalast. Sellega kaasnesid mõjutused, mis muutsid prantsuse keele üheks kõige enam kõneldavaks keeleks kolooniates koos inglise, hispaania ja portugali keelega. Pariisi rahukonverents 1919-1920 Tehti kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest, samuti määrati kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osalejad ja domineerivad riigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa...
raamatutest, luges palju, innustus stoilisest elule näkkuvaatamise ideest. Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna, raamatuga "Lendav maailm"(1935), mida auhinnati kirjastuse "Loodus" lastekirjanduse võistlusel. Järgnesid auhinnatud lasteraamatud "Sinine liblikas" (1936), "Semud" (1936) ja "Sellid" (1938). Need raamatud, õigemini nende eest saadud raha avasid tee Tartu Ülikooli. Karl Ristikivi Tartu-periood kestis napilt seitse aastat. Ta astus ülikooli 1936. aastal ja valis erialaks geograafia. Esialgu leidis ta tudengikorteri Narva tänaval, mille üüris kaasüliõpilasega kahe peale. 1940. aasta sügisel läks ta, Karl Ristikivi 1930. aastatel ikka kahekesi, sest nii oli odavam, üüriliseks Tähtvere linnaossa, Hermanni tänava vastvalminud majja. Küllap oli üliõpilasaeg Karl Ristikivi elu õnnelikumaid aegu. Õppimisvõimaluse kõrval tõi see aeg häid sõpru eriti üliõpilasseltsist "Veljesto", mille liikmeks ta astus
muudeti Tehniliseks Kõrgkooliks. Kõik üliõpilased, kes kuulusid Tehnilisse Kõrgkooli, said võrdsed õigused, mis olid Tartu Ülikooli õpilastel. Samal aastal alustas Tallinna Tehnikumis tööd Riiklik katsekoda, kus toimus rakendusuuringud, kuid ka süvateadus. Kesksel kohal oli Eesti loodusvarade kasutamine ehituses, energeetikas ja keemiatööstuses. Tehnikumi direktoriks sai Enn Nurmiste, kes juhtis asutust aastatel 1932 kuni 1936. Ta sündis 13. juulil 1894. Tallinnas ning sünnijärgne nimi oli tal Nikolai Neuhaus. Ta vahetas oma nime kaks korda. 1926. aastast oli ta nimi Enn Neuhaus ning 1935. aastast Enn Nurmiste. Ta õppis aastatel 1912 kuni 1918 Tartu Ülikoolis Matemaatikat. Enn suri 3. märtsil 1968. aastal oma sünnilinnas. 1934. aastal alustati Tartu Ülikoolis inseneriõpet, kuid kaks aastat hiljem toodi riigivõimu algatusel inseneriõpe üle Tallinnasse. 15. septembril 1936. aastal sai kool nimeks endale
Tagore kirjutas ka palju mehe ja naise suhetest. 1916 aastal ilmunud romaanis "Kodu ja maailm" ütles ta: "Jumal on loonud erilised meeste ja naiste paarid ning niisuguse paari ühinemine on ainus õigustatud ühendus, kõrgem kõikidest seaduse poolt loodud ühendustest" (India 2013). Ka Eestimaal sai ta väga kiiresti tuntuks. 1913--1940 ilmus Eesti ajalehtedes ja ajakirjades umbes 80 tema luuletuste ja jutustuste tõlget, kümneid artikleid temast ja ülevaateid ta raamatutest. 1936. aastal ilmus U. Masingu vahendusel luulekogu "Gitandzali. Aednik". 1995. aastal tuli eesti lugeja lauale USA-s peetud loengute kogumik "Isiksus" ning kaks aastat hiljem Oxfordi Ülikoolis peetud loengute kogumik "Inimese religioon", milles ta käsitleb maailma põhiolemust Jumala inimlikkust ja Igavese Inimese jumalikkust (Noa 2013). Säiligu minust vaid see osake, millega saan kutsuda Sind oma kõigeks. Säiligu mu tahtest vaid see osake, millega saan tunda Sind kõikjal
- sinu nimi 10- 1116-o y. 4- 1884- a . 1- 1936- a . - · , . T · 112 110 C 112 · . +372 766 1200 . + 372 766 4800 · 217 km² 1 21 - 4201 2212 e 1965 B 2 . 2 O : , ca. ... C http://rus.otepaa.ee/ http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi !
TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike.
Ajalugu, 2. maailmasõda (118-159) 1.Mõisted 1) lepituspoliitika- sõda püüti vältida läbirääkimiste teel 2) komiterni-vastane pakt- 1936 Saksamaa ja Jaapani vaheline leping, mis oli suunatud NSV Liidu vastu. 1937 ühines Itaalia, hiljem veel teisigi riike 3) MRP- mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel 4) Müncheni kokkulepe- kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse 5) Hispaania kodusõda- juulist 1936 kuni aprill 1939 toimunud konflikt natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel 6) Kummaline sõda- 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud 7) Barbarossa plaan- 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse 8) välksõda- sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult,
kelle haridus- ja propagandaministeerium allutas kõik elualad natsionaalsotsialistlikule ideoloogiale. Kultuuripoliitika avalöögiks oli avalik raamatute põletamine 1933 Berliini Ooperiväljakul. Põletati eelkõige juudi ja pahempoolsete autorite teoseid. ○ Otsest usku riigis ei olnud, rajati tunnistuskirik, mis ei toetanud ametlikku ideoloogit. ○ Hitleri valitsusaja üheks tähtsündmuseks said 1936 aasta Berliini suveolümpiamängud, millel tutvustati Saksamaa saavutusi kogu maailmale. ○ President (ehk Hitler siis) oli sõjaväe kõrgeim ülemjuhataja ning sõjavägi vandus Hitlerile truudust. ○ Hitleri valitsus hakkas järk-järgult taganema Versailles´ rahulepingust ning 1935. aastal kehtestati üldine sõjaväeteenistuskohustus. Lisaks kehtestati 1935 mereväeleping Suurbritanniaga (Läänemere piirkonnas oli see signaaliks UK loobumise kohta oma
Dopc Xea a ? , B T C B 4000000 - 159,2 ² 8 po (mainimine) 1154 o X C 1285 1631 (trükikoda) 1633 (liituvad) . . O 1422 B c 1267 123,7 13-14 50 - " " : 900 , 3500 , 3000 , 3000 1600 (, , ) 1959 15000 (42 ) 25 1939 619 (liiki) R-- 1998 170 1300 20 1936 3070 45 a T?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
