juuli 1932 Ahto alustab koos vend Jariiloga reisi Ameerikast tagasi Inglismaale, kuhu jõuri 18 päevaga. 27.novembril 1932 Ahto koos mitmete kaaslastega alustab oma viiendat reisi üle Atlandi ookeani Ameerika suunas. 1935 Ahto abiellub ameeriklanna Margaret F.R. Duffiga. 1935 ilmub Ahto Walteri ja Tom Olseni raamat "Racing the Seas". 1935/1936 Ahto koos Margaretiga purjetavad Marseilles'st New Yorki. 1936 Ahto purjetab koos Margareti ja vend Jariiloga Eestist Ameerikasse. 5.oktoobril 1936 Kahemastiline jaht "Ahto" väljub Tallinnast LääneAafrika kaudu Ameerikasse, kust kavatses alustada ümbermaailmareisi. 2.nov 1938 asus "Ahto" ümbermaailmareisile pardal 19 inimest koos Ahto ja Margareti 14 kuu vanuse beebiga AhtoTheodor. 12.juuni 1939 jaht "Ahto" jõuab Austraaliasse Sydney'sse. 20.detsember 1939 jõutakse Kaplinna. 2.mail 1940 jõutakse tagasi New Yorki (Indian Harbour Yacht Club). mais 1972 Ahto külastab kodumaad. umbes 1982 sõitis Ahto üksinda St
Saaremaa Ühisgümnaasium KARL RISTIKIVI LOOMING Referaat Autor: Kenno Mardi 10.C Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. ELULUGU......................................................................................................................................4 4............................................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD..................................................................................................................6 ...
oli II maailmasõjas erapooletu. 7. Mõisted Rahvasteliit- Pariisi Rahukonverentsil loodud rahvusvaheline ühendus ( ülemaailmne organisatsioon), mille ülesandeks oli riikide vaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majanduslik kultuuriline koostöö. Agressor- sõja algataja Reparatsioon- sõjakulude maksmine kaotaja riigil võitjatele. Komitermi vastane pakt- Saksamaa ja Jaapani kommunismi vastane leping Nõukogude liidu vastu Berliini- Rooma telg- 1936 a sügisel sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis- poliitiline liit. Adolf Hitler- Saksamaa peaminister(kantsler) Benito Mussolini- Itaalia peaminister 28 juuli 1914- 11 nov. 1918- I maailmasõda mis lopes Compignei vaherahuga. 1936-1939- Hispaania kodusõda Winston Churchill- Lääne- Euroopa poliitik kes võitles aktiivselt Natsi-Saksamaa vastu, tuntud ka kirjanikuna, 1953 sai Nobeli kirjanduspreemia, tunnustatakse ka maalikuntsnikuna.
ja vestete avaldamine. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes ,,Uudisleht" 1928.aastal. Tagasihoidliku kirjanikuna unistas Karl Ristikivi juba 18-aastaselt meistrks saamisest.1931 astus Tallina Kolledzi õhtugümnaasiumisse ning lõpetas ühe aastaga 4-aastase kursuse. Neid õpinguaastaid võib pidada Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Ta luges palju ning huvitus enesekasvatusega seotud raamatutest. Ajaviiteks kirjutas 1934. aastal ,,Võõrad varjud" ning 1936. aastal ,,Viikingite veri," mis avaldati ,,Perekonnalehes". Pärast mõnigast pausi läks Ristikivi õppima Tartu Ülikooli geograafiat. Vajaliku raha sai ta lasteraamatute ,,Lendav maailm" (1935), ,,Sinine liblikas" (1936), ,,Semud" (1936) ja ,,Sellid" (1936) eest. Teos ,,Lendav maailm" pälvis tunnustust kirjastuse ,,Loodus" lastekirjanduse võistlusel. Õppimisvõimaluste kõrval tõi ülikooliaeg häid sõpru eriti üliõpilasseltsist ,,Veljesto,"mille liikmeks ta astus esimesel sügisel.
Kolmanda Reichi aeg (al 1934) >1933. a rahvahariduse ja propaganda ministeerium (Goebbels) > 1933 astub Rahvasteliidust välja >võimu tugisambaks SS (kaitsemalev), mida juhtis Himmler (SS-ile allus Gestapo) > 1934 partei puhastamine e 'pikkade nugade öö' >1935 kehtestati üldine sõjakohustus >majanduses 4-aasta plaanid >1936 Locarno lepingu tühistamine (sissemarssimine Reini demilitariseeritud tsooni) >okt 1936 Berliin-Rooma telg >nov 1936 Antikomiterni pakt e koostöö Jaapaniga NSVL vastu >1936 olümpiamängud >alates 1936. a eesmärk eluruumi laiendamine (nt 1938 Austria, Sudeedima Tsehhoslovakkialt) >1938 kristallöö: võetakse ära juutide vara 8. Diktatuur maailmasõdade vahelisel perioodil NSV Liidus probleemid 20. saj alguses >Nikolai II valitsemisega olid rahulolematud: a) talurahvas (1861 >maaküsimus, talupojad pidid maad rentima) b)töölisklass /töötingimused)
Versailles´ rahuleping- Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmitud rahuleping 28.juuni.1919 Natsionaalsotsialistlik töölispartei- partei, mis tuli võimule 1933 ja mida juhtis Hitler, eesmärgiks oli tühistada ,,ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles´ leping Fasistid- inimesed, kes kehtestasid riigis diktatuuri ja kuulutasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaka nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik Punaarmee- Nõukogude Liidu sõjavägi Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Kommmunistlik Internatsionaal- rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava.
Eduard Viiralt (1898-1954) Elukäik Eesti graafik relalismi kunstivooluga sündis 20 märtsil 1898 a. Peterburis mõisateenindaja pojana. 1909 a. siirdus tema perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunstitööstuskooli. Pärast kooli lõpetamist 1919 a. oktoobris jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopf´i skulptuuriateljees. 1922-23 aa. jätkas õpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel. 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, s...
Kujunesid:Eesti,Leedu,Läti,Soome,Poola,Austria,Ungari,Tsehhoslovakkia,Iirimaa. 6.Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930.aastatel? Suurriigid hakkasid üha rohkem võimu suurendamise pärast üksteisega võitlema.Eirati rahvasteliitu. 7. 3 olulist sõjakollet 1930.aastatel Hiina- Hiinasse tungis Jaapan ja nad vallutasid Mandzuuria ja tegid sellest vabariigi. Hispaania-hispaanias võitsid üldvalimised Rahvusrindlased , see ei meeldinud sõjaväelastele . Aastal 1936 suvel puhkes mäss millest kasvas kodusõda.Vabariiklasi toetas NSVL. Francot aga Saksamaa , Itaalia ja Portugal.Kodusõda lõppes 1939.aasta kevadel .Riigis kehtestati Franco diktuur. Etioopia-Itaaliat valitses Benito Mussoliini, kelle eesmärk oli taastada vanaaja Rooma keisririigi tugevus.Aastal 1935 tungis Itaalia Etioopiasse.Rahvasteliit kuulutas selle vallutussõjaks ning kehtestas majanduslikud rakendusmeetmed.Itaaliat hakkas varustama Saksamaa
raskekaalus). § Olümpiavõitja Berliinis 1937 aastal Kreeka- 1936a. Nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse Rooma maadluse raskekaalus. raskekaalus. § Olümpiamängud 12-kordne Eesti Kuld meister. 1936 Berliin Kreeka-Rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Berliin Vabamaadluse raskekaal Kuld 1937 Pariis Kreeka-Rooma maadlus 09.08.1936-Intervjuu K.Palusaluga Berliini olümpiamängudel
Salme Põhikool Tauri Põlluäär ISURI KEEL Referaat Juhendaja:õp.Tea Merivald Salme 2011 Sissejuhatus Hakkan tegema referaati isuri keelest. See kuulub soomeugri keelte hulka. Referaadi eesmärk on tundma õppida uurali keeli. Ja just isuri keele valisin ma sellepärast, et see tundus huvitav. Sisu Isurid on läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Nende endanimetus izora on ilmselt tuletatud Neeva vasakpoolse lisajõe Izora nimest. Eestlased kutsusid isureid kunagi ingerlasteks. Isurid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. 1926. aastal loendati isureid rohkem kui 16 000, aga viimase, 2002. aastal toimunud rahvaloenduse andmete järgi elas Venemaal 327 isurit, kellest 177 saadi kirja Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. Arvukuse languse peamine põhjus on arvatavasti venestumine. Isuri keel k...
totalitaarseks. Versailles süsteemi lagunemine. Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikearvuline äärmuspoliitikute rühm Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei; 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler
Märts 1935 kehtestati Saksamaal uuesti üldine sõjaväekohustus. Alustati Saksamaa lennuväe ja sõjalaevastiku taastamist. Aprill 1935 Inglise, Prantsusmaa ja Itaalia avaldasid protesti Saksamaa tegemiste kohta. 18. juuni 1935 Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1) Saksamaa võis ehitada ........................ . See oli Versailles'e rahulepingu kahepoolne rikkumine. Esimene samm Inglismaa järeleandmisele Saksamaale. Sügis 1935 Saksamaa astus välja Rahvasteliidust 7. märts 1936 Saksamaa viis oma väed Reini demilitariseeritudtsooni. Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia olid selle vastu ning esitasid jällegi protsesti, kuid see oli ka kõik, midgi enamat ette ei võetud. Juuli 1936 toimusid Berliinis olümpiamängud September 1936 Saksamaa loobub Locarno kokkulepete täitmisest. 1937 Hitler lihvideerib võimu juurest kõik inimesed, kes on tema tegemiste vastu (................ ja kaitseminister). ....... kaitsejõudude ülemjuhatus ametikohustused võtab
Olympiastadion Berlin Rene Prans 9A Die Fakten Das Olympiastadion ist ein Sportstadion in Berlin, Deutschland. Olympiastadion ist zweitgrößte Stadion in Deutschland. Das Olympiastadion ist die Heimstätte des Fußballclubs Hertha BSC. Das Olympiastadion wurde von 1934 bis 1936. Olympiastadion wurde für die Olympischen Sommerspielen 1936. Olympiastadion war die Lage des FIFA World Cup Finale zwischen Frankreich und Italien und dem Gelände des Zinedine Zidane Kopfstoß Die Bilder Video http://www.youtube.com/watch?v=QzFi9Ei55ZE Veranstaltungen Olympische Sommerspiele Fußball-Weltmeisterschaft Leichtathletik-Weltmeisterschaften Fußball-Weltmeisterschaft der Damen Länderspiele der deutschen Fußballnationalmannschaft
20. sajandi teatrivoole Anglo-iiri kirjanik George Bernard Shaw (1856 – 1950): Intellektuaalne teater, käsitles kalke sotsiaalseid probleeme „Caesar ja Cleopatra“ „Kuradi õpilane“ „Pygmalion“ „Androkles ja lõvi“ „Südamete murdumise maja. Fantaasia vene laadis“ Anton Tšehhovi näidendi „Kirsiaed“ mõjudega „Püha Johanna“ 1923 Shaw’ näidendid paistavad silma teatritehnika hea tundmisega Teatro Intimo Barcelonas Hispaanias José Echegaray (1832 – 1916): „Suur Galeoto“, „Don Juani järglane“ – Henrik Ibseni näidendite („Kummitused“) mõju Jacinto Benavente (Nob. Auhind 1922) „Huvid mängus“ – Shakespeare’i ja itaalia commedia dell’arte mõju Vennad Quinterod Martínez Sierra – sentimentalism Federico García Lorca (1898 – 1936) „Verine pulm“ (1932), „Yerma“ (1934), „Bernarda Alba maja“ (1936) Ramón María del Valle-Inclán (1866 – 1936) nimetas oma näidendeid „esperpentos“ („ehmatisteks“) Teatro Odescalchi Roomas Itaalias Rajajaks 1925. aa...
Ta oli Eesti maalikunstnik. Pärit talupoja perekonnast. Tegevusaladek olid maal ja joonistamine. Pärsimägi õppis algul tõenöoliselt Antsla (Kraavi) õigeusu koolis, 1914-1917 Petrogradis eesti Jaani koguduse kirikukoolis, 1917-1918 Tartusse evakueeritud Riia reaalkoolis ja 1918-1922 Tartu reaalkoolis. Kunstiõpinguid alustas Konrad Mäe ateljees ning jätkas "Pallase" kunstikoolis 1919-1926 K.Mäe ning aastast 1932 Ado Vabbe õpilasena, lõpetas kooli praktilise kursuse 1936. Töötas 1926- 1932 ja 1936-1937 peamiselt omaste juures maal.Elas 1937-1941 Pariisis (elatus peamiselt omaste, teiste kunstnike ning sõprade toetustest ning teoste müügist), täiendas end eraakadeemiais (F. Colarossi vabaakadeemias, Academie de la Grande Chaumiere'is) ning muudes vanameitrite teoseid kopeerides. Saksa okupatsioonivõimud paigutasid Pärsimäe, kui võõrriigi kodanuki 11. septembril 1941 Pariis lähedale Drancy koonduslaagrisse. Ta
Karl Ristikivi Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2009.a Karl Ristikivi 16. 10. 1912 19. 07. 1977 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Sündis Läänemaal varbla Teine tase Kolmas tase kihelkonnas Paadremaal Sipka talus. Neljas tase Viies tase Ema oli Liiso. Isa puudus. 1943 astus Ristikivi Saksa sõjaväkke. K. Ristikivi 1943. a novembris põgenes Soome. 1944 läks Rootsi. Koolitee 1920-1942 Varbla 6-klassiline algkool (lõpetas 1928) Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Tallinna Kolledzi õhtugümnaasium (4-aastase kursuse lõpetas ühe a...
nõudsid. Mainitud sündmused jagasid Hispaania rahva mitmesse leeri, kes ei kartnud arusaamatuste klaarimiseks relva appi võtta. Sõja algus (s4) 1931. aastal toimus riigipööre, mille käigus kõrvaldati võimult kuningas Alfonso XIII. Kuulutati välja Hispaania II vabariik. Valimised võitsid vasakpoolsed vabariiklased, kes viisid läbi hulga demokraatlike reforme. 1933. aasta valimistel said võimule tsentristlikud parteid, kes püüdsid kärpida demokraatlikke õigusi. 1936. aasta valimised võitis vasakpoolne Rahvarinne, kes jätkas demokraatlike muudatuste sisseviimist. Ühiskonnas levisid kuuldused, et kohe kehtestab vaskpoolne valitsus Hispaanias töölisrahva diktatuuri. Selle kuulduse ajandil puhkes Marokos 1936. aasta juulis Hispaania koloniaalvägedes ülestõus, mis levis kiirelt üle Hispaania. Ülestõus kujunes veriseks konfliktiks, mida nimetati Hispaania kodusõjaks. (s5)
He enjoyed a long and successful career in the Navy before his accession in 1910. His conscientious and unpretentious approach to his duties provided stability during an unsettled period, which included the First World War and the Great Depression. In 1932, he became the first monarch to use the medium of radio to speak to the nation. He later described himself as `a very ordinary sort of fellow'. Prince Edward, Duke of Windsor (King Edward VIII) (1894-1972), Reigned 1936 Eldest son of George V and Queen Mary. Prince Edward was commissioned into the Guards in 1914, but as heir to the throne his request for active service was denied. He spent the war abroad, visiting troops. During the 1920s and 1930s, his concern for unemployment and successful tours throughout the Empire made him a popular figure. He was King Edward VIII from January to December 1936, but abdicated following insoluble constitutional problems raised by his proposed marriage to the
"Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito). Neid töid võiks lugeda nii sisult kui vormilt Wiiralti loomingu esimese perioodi kokkuvõtteks. 1933. aastal toimus Wiiralti loomingus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad pehmelakk, kuivnõel ja akvatinta. Wiiralt loobus suurlinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikke, eksootilisi loomi, süvenes portreesse. ("Neegripead" 1933, kuivnõel, "Claude" 1936, puugravüür, "Lamav tiiger" 1937, pehmelakk jt). "Olen realist", tavatses Wiiralt vanemas eas vastata küsimusele oma kreedo kohta. 1938. aasta suvel võttis ta terviseparandamise eesmärgil ette reisi Marokosse, peatudes sisemaal Marrakesis. Seal valmis mahukas sari joonistusi berberitest ja araablastest, mis moodustavad omaette peatüki Wiiralti 1930. aastate loomingus. Viibides neliteist aastat eemal kodumaast tegi Eduard Wiiralt endale ja Eestile nime rahvusvahelises graafikas
lahendatakse rahumeelselt.Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem veel 48 riiki. 1931 Jaapan rndab Hiinat 30.01.1933Hitleri vimuletulek 18.juuni 1935 Inglise-Saksa mereveleping-thistas seni saksa laevastikku piiranud piirangud, lepinguga andis Inglismaa nus- oleku, et SM vib ehitada laevastiku, mille tonaa oleks 35% Inglismaa laevastiku kogutonnaaist. Lnemeri antakse Saksa mjutsooni 1936 Komiterni vastane pakt-SM ja Jaapani vahel Nukogude liidu vastu, hiljem hines Itaalia ja teisigi riike 7.mrts 1936 Reini tsooni likvideerimine-Saksa ved sisenevad demilitariseeritud Reini tsooni 17.juuli 1936Hispaania kodusja algus 25. okt 1936-Berliini-Rooma telg- SM ja Itaalia vahel, sjalis- poliitiline liit, kokkulepe on sjas liitlased ja toetavad ksteist 13.mrts 1938 Austria ansluss(Austria liitmine SM-ga) 29. sept 1938 Mncheni sobing/konverents-SRB,SM,PM ja Itaalia nudsid, et Tehhoslovakkia loovutaks SM-le Sudeedimaa. Nii lootsid liitlased ra hoida sja puhkemise 16
KRISTJ AN PALUSALU Gretel Murd, GIII Kes ta on ? Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sünniaasta & sünnikoht? Sünniaeg - 10. märts 1908 Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Kaal ja pikkus? Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100
1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976
Eesti Vabariigi teenetemärgid Aire Murd 2006 Riigivapi teenetemärk · Riigivapi teenetemärk on kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest . · On asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk · On asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. · Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Kotkaristi teenetemärk · On asutanud 1928. aastal Kaitseliit Eesti iseseisvuse 10. aastapäeva puhul.
Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine...
Rooma impeeriumi". Mussolini lubas, et Itaalia saab võimu Vahemere üle. Mida tegi: Etioopia vallutamine 1935 36. U 300 tuh meest Somaaliast+ Eritreast Etioopiasse, Lennuvägi, mürkgaas, 7 kuud sõjategevust, Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad, Itaalia astus Rahvasteliidust välja Saksamaa võimule tulnud saksa fasistide liidri Adolf Hitleri toetusega ja Prantsusmaa heasoovliku neutraliteega vallutas Mussolini poolt juhitav Itaalia 1935.- 1936.aastal toimunud sõjakäigu ajal Abessiinia. Kominterni-vastane pakt oli Saksamaa ja Jaapani 25. novembril 1936 esitatud ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku ühises võitluses Kominterni vastu. Järgmisel aastal liitus paktiga ka Itaalia. Teraspakt tuntud ka kui Itaalia ja Saksamaa-vaheline sõpruse ja liitlusepakt ja Berliini-Rooma telg, oli Itaalia ja Saksamaa vahel 22. mail 1939 sõlmitud leping. 6
Ägeda vastupanu järel vallutas Itaalia Etoopia. Lääneriigid lootsid, et edu saavutamisel diktaatorid rahunevad rahunemispoliitika. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja
EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES Raik Eek - Jaanus Varus 20. sajandi alguses... · Loodi kõik kunstielu vajalikud valdkonnad · Pandi alus näitustele, kunstiharidusele ja kunstnike organisatsioonidele · Kavandati kunstimuuseumi rajamist Kristjan Raud · Elas 1865 1943 · Üks põhilisi eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg" · Söejoonistus ja graafika · Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (alates 1973)(35000.-) "Tähtede all" (tsüklist "Inimene ja öö" 1907-1909 tuss, guass) "Inimene ja töö" (tuss) "Kalevipoja surm" 1935 (üldinimlikud teemad nagu igatsus, armastus, üksindus) "Kalevipoeg" (süsi) "Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897 Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti raj...
napib. Ta alustab lisaraha teenimist kirjatöödega. Avalikkus kuuleb Ristikivist esmakordselt 1928. aastal. Soovides edasi õppida astub Ristikivi Tallinna Kolledzi, mille ta lõpetab rekordiliselt 1 aastaga (1931-1932). Tallinna-aega on nimetatud Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Esimese tunnustuse saab Ristikivi lastekirjanikuna 1935. Aastal, kui ta laseb välja raamatu "Lendav maailm", mida auhinnatakse kirjastuse Loodus lastekirjanduse võistlusel. 1936. aastal järgnevad taas auhinnatud lasteraamatud "Sinine liblikas" ja "Semud" ning 1938. aastal "Sellid". Just tänu Looduse auhindadele täitub Ristikivi kauaaegne unistus jätkata oma haridusteed Tartu Ülikoolis. 1938. aastal saabub Ristkivile lõpuks ometi tõeline tunnustus. Ristikivi romaan ,,Tuli ja Raud" saab Looduse romaanivõistlusel esimese koha. Selle romaaniga pälvis Ristikivi Tammsaare tähelepanu ja Tammsaare läkitas teele avaliku heakskiitva kirja, millega anti üle teatepulk
Kärdla Ühisgümnaasium EDUARD WIIRALT Referaat Anett Roosa 9. a Kärdla 2011 Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli eesti graafik. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta ...
Paul Pinna Koostas: Kätlin Maal Pelgulinna gümnaasium 11 H 2010/2011 Paul Pinna 3.oktoober 1884- 29.märts 1949 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Kodanikunimega PaulOttoHermann Pinna Pinna sündis 3.oktoobril 1884 linnaametnike perre. Ta õppis Tallinna linnakoolis. Ta oli abielus Netty Pinnaga (18841937), hiljem Milly Altermanniga. Tal olid lapsed mõlemast abielust. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teatritegevus Lavategevust alustas 1898. aastal Estonia Seltsis. Aastal 1...
Olev Siinmaa olemuslugu Olev Siinmaa oli üks imetletuim mees omal ajal. Ta oli rahvusliku esindusmööbli ja funkvillade arhitekt ja sisekujundaja. Sündis Pärnus 12. novembril 1936. aastal ja suri juba 1948. aastal Rootsis. Alates 1890 aastast neli aastat õppis ta Pärnu Ülejõe algkoolis ja erakoolides. Isa oli Pärnus tisleritöökoja omanik, kus õppis ka Siinmaa (1936. aastani Oskar Siiman). Pärast 1911. aastat õppis ta mitmeid aastaid välismaa ülikoolides ning kui Siinmaa Eestisse tagasi tuli sai ta 1925 Pärnu linnaarhitektiks, kus esimeseks tööks oli Pärnus tennisklubi mänguplatside ja piirete kujundamine Ringi tänaval, mis on tänaseni säilinud.
Ta oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922-1943 Benito Amilcare Andrea Mussolini Itaaliat valtises Mussolini koos Fasistliku parteiga aastail 1922-1939 Valitsus *Mussolini ja fasistlik partei lubasid itaallastele uut majanduslikku süsteemi korporatismi.Korporatism oli sotsialismi edasiarendus uueks majandussüsteemiks, kus tootmisvahendid jäid algselt avaliku sektori kätte, kuid neid suunas ja kontrollis riik. *Itaalia koloniaalekspansioon Etioopiasse aastal 1936 avaldas negatiivset mõju Itaalia majandusele. Itaalia Ida-Aafrika koloonia eelarve 1936.-37. eelarveaastal nõudis Itaalialt 19,136 miljardit liiri kolooniale vajaliku infrastruktuuri loomiseks. Sel ajal oli kogu Itaalia aastatulu vaid 18,581 miljardit liiri. Majandus Fasistlik valitsus kehtestas Itaalias range hariduspoliitika eesmärgiga likvideerida kirjaoskamatus, mis oli Itaalias sel ajal tõsine probleem, ning parandada itaallaste riigitruudust
Pärast kaubanduskooli lõpetamist ei olnud suurt võimalust tööle saada, kuna oli kriisiaeg. Küll aga leidis ta võimaluse veidi oma kirjatöödega teenida. Karl Ristikivi esimene jutustus ilmus varjunime all ajalehes ,,Uudisleht" 1928. aastal. 1931. a läks Karl Ristikivi edasi Tallinna Kolledzisse, mille ta lõpetas vaid ühe aastaga. Tallinna-aega on nimetatud tema vaimse kujunemise perioodiks. Ta luges tollal palju ning oli huvitatud filosoofia ja enesekasvatusega seotud raamatutest. 1936. aastal alustas õpinguid Tartu Ülikoolis, kuhu pääses tänu kirjastus Loodus korraldatud lastekirjanduse võistluste võitudele. Võidud tulid tänu raamatutele: 1935. a. ,,Lendav maailm", 1936. a. ,,Sinine maailm", ,,Semud" ja 1938. a. ,,Sellid". Ülikoolis valib Karl erialaks geograafia. Üliõpilasaastatel on tegev ka üliõpilasseltsis ,,Veljesto". Ülikooli ajal saabub ka esimene suurem tunnustus romaani ,,Tuli ja raud" eest. Teose olulisust näitab A. H.
Agatha Christie romaanid Aasta Pealkiri Detektiiv(id) 1920 The Mysterious Affair at Styles Hercule Poirot Arthur Hastings Chief Inspector Japp 1922 The Secret Adversary Tommy and Tuppence 1923 The Murder on the Links Hercule Poirot Arthur Hastings 1924 The Man in the Brown Suit Anne Beddingfeld Colonel Race 1925 The Secret of Chimneys Superintendent Battle 1926 The Murder of Roger Ackroyd Hercule Poirot 1927 The Big Four Hercule Poirot Arthur Hastings ...
Kõrvaldati teenistusest või paigutati ümber need, kes olid mingil kujul olnud seotud vabadussõjalaste liikumisega või oma poliitilistes tõekspidamistes pooldanud põhiseadusliku korra taastamist, või kellel puudus tahe, painduvus või oskus end Pätsi režiimi jüngriteks kuulutada. /---/ Ilmar Raamot. Mälestused II. Stockholm, 1991, lk 122. Allikas B. K. Pätsi raadiokõnest 1. märtsil 1936. /---/ Ei ole praegu põhjust parteide võitlust ja tegevust ellu kutsuda. Räägitakse, et mina olevat halb jne. Aga mina ei saa mitte tagasi astuda, sest minu asemele ei ole kedagi panna. Valitsus ja valitsust juhtivad jõud ei saa mitte tagasi astuda parteide soovi kohaselt ja parteide esindajaid enda asemele lasta, seepärast, et meie hooldamise aeg ei ole veel lõppenud. /---/ Seepärast olgu täna kõigile teatavaks tehtud, et valitsus ei kiirusta valimiste ettevõtmisega
filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1927. aastal kirjutas Alver romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Tunnustused 1996 Eesri NSV teeneline kirjani 1967, 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum BettiAlveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tänu temale on eestikeelseina olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83- aastane.Ta on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Tuntumad teosed Lugu valgest varesest (1931) Tolm ja tuli ( 1936)
Suur Majanduskriis 1929-1934 (Eesti 1931) Sai alguse Wall Street'i suure börsikrahhiga 29. okt 1929 (Musta teisipäevaga) Selle tulemusena varises kokku usaldus pankade vastu ning ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, mis tekitas massilise tööpuuduse nii Ameerikas kui ka Euroopas, samuti muudes tööstuslikult arenenumates maades. Euroopasse jõudis kriis, kuna nende majandus sõltus USA omast. Kriis mõjus kohati kuni II MS alguseni. Franklin D. Roosevelt tõi suurest majanduskriisist välja uue kursiga (New Deal) See pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. See oli suur ja mitme aasta peale jagatud tegevuskava. Põhjused: 1. ületootmine 2. ebamajanduslik käitumine 3. riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Erines eelnevatest majanduskriisidest sest: 1. hulgi toodetud kaubale ei olnud tarbijaid 2. suur tööpuudus, nälg, mässuoht, muud probleemid 3. kestis kauem, 5 aastat Aasias (1931) Eesmärk: Jaapan tahtis s...
Gümnaasium). 1924 1927: õppis Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas kirjandusliku tegevuse kasuks. Viiendas klassis kirjutas romaani, "Tuulearmuke", mille ta saatis "Looduse" romaanivõistlusele Friedebert Tuglase soovitusel. Võitis teise koha, ilmus 1927. aastal. Teine teos, "Invaliid", ilmus aastal 1930. Hilisemas loomingus tõusis esile luule. Eeskujuks olid Marie Under ja Gustav Suits. Esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. aastal. Sõjajärgsed aastad tumedad, loominguliselt viljatud. Põhilised põhjused: abikaasa Heiti Talviku arreteerimine ja küüditamine ning ka luuletajale antud umbusaldus. Tegeles peamiselt tõlkijana kahel sõjajärgsel aastakümnel. Alustas taas luuletamisega kuuekümnendatel. LUULERAAMATUD: "Tolm ja tuli", Tartu 1936; "Eluhelbed", Tallinn 1971; "Korallid Emajões", Tallinn 1986. LUULETUSED: "Kummituslikud laulud",
1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Mont...
mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893- 1983) töödes. Joan Miro. 1893-1983. Hispaania. Joan Miro. Emadus. 1924. Joan Miro. Arlekiini karneval. 19241925. Joan Miro. Hollandi interjöör. 1928. Joan Miro. Seadmisobjekt. 1935 1936. Joan Miro. Mai 1968. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte.
Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.
Tallinna Kivimäe Põhikool Referaat Eduard Wiiralt Karl Stamm 2010 Eduard Wiiralt sündis 20.märtsil 1898 a. Peterburi kubermangus Robidetsi mõisas, mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas koeru vallas Järvamaal. Maajalmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases, Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hi...
II maailmasõda Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki) II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, ...
klass Popmuusika Eestis 1920 ● Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks ● Peamiselt levis pop- ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana) ● Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925.aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel) Popmuusika Eestis 1930 ● 1936. aastal toimus Estonia Kontserdisaalis Eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat ● Kuldne 7 oli aastatel 1936–1947 tegutsenud ansambel, mis oli publiku seas kõrgelt hinnatud Eesti džäss- ansambel ● Sving oli 30. aastatel valdav muusikastiil Popmuusika Eestis 1940 ● Moemuusikaks oli jazz ning eriti populaarne sving ● Selle muusika tuntumaid ansambleid oli Rütmikud ● Muutused tõi kaasa 1949
GEORGY SVIRIDOV Tsvetkova Sofija 11A Georgi Vassiljevitš Sviridov (16. detsember 1915 – 5. jaanuar 1998) oli vene neoromantistlik helilooja, klaverimängija, NSV rahvakunstnik.1980. aastal sai ta NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse. Детство 1924 a. kui Georgile oli 9 aastat vana, nad kolisid Kurski. Kurskis Sviridov jätkas õppida algkoolis, kus algas tema huvi kirjanduse vastu. Aegajalt eesmakohale tema huviringi tekkis muusika. Algkoolis Sviridov õppis oma esimese musikarista mängida – balaika. Õppis mängima kuulmise peale, ta demonstreeris sellist talenti, et teda võeti kohalikku rahvamuusika ansamblisse. Oma esimesed luuletused kirjutas veel 1935 a. See hakkas kuulsa lüüriliseks Pushkini luuletustele romanside tsükliks. Seni kui ta õppis Lenningraadi konsevatooriumis, 1936-1941, Sviridov ekspereminteeris erinevate santritega ja erinevate tüüpide kompositsioonidega. Ta kirjutas Kontserdi fortepiano jaoks № 1 (1936-1939), sümfoonia...
n H a ns en Ta mms aa r e ( 18 7 8 19 4 0 ) Triinu Eilo 9B Sisukord Elulugu Elulugu (2) Loomingu algusaeg Loomingu kõrgaeg Tuntumad teosed A.H.Tammsaare muuseumid Kasutatud teosed Elulugu Sündis Järvamaal Albu vallas 30. jaanuaril 1878 Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis Hiljem VäikeMaarja kihelkonnakoolis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium Tartu ülikooli õigusteaduskonnas Elulugu (2) Haigestus tuberkuloosi Läks Kaukaasiasse end ravima Naases Koitjärvele Maooperatsioon Tartus Sügavad isikulised kriisid 1919.a kolis Tallinna abiellumise tõttu 1. märtsil 1940 suri südamerabandusse Loomingu algusaeg Kirjandusse tuli Tammsaare 20.sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega: "Kilgivere Kustas" "Mäetaguse va...
w 1736 928 1736 904 0 w 1864 928 1696 928 0 150 1872 -224 1952 -224 1 2 0 5 150 1872 -184 1952 -184 1 2 0 5 150 1872 -144 1952 -144 1 2 5 5 150 1872 -104 1952 -104 1 2 0 5 150 1872 -16 1944 -16 1 2 0 5 150 1872 24 1944 24 1 2 0 5 150 1872 64 1944 64 1 2 5 5 150 1872 104 1944 104 1 2 0 5 150 1872 184 1944 184 1 2 0 5 150 1872 224 1944 224 1 2 0 5 150 1872 264 1944 264 1 2 5 5 150 1872 304 1944 304 1 2 0 5 150 1872 384 1936 384 1 2 0 5 150 1872 424 1936 424 1 2 0 5 150 1872 464 1936 464 1 2 5 5 150 1872 504 1936 504 1 2 0 5 w 1088 512 1088 192 0 w 1096 304 1096 -8 0 w 1104 216 1104 -216 0 w 1872 -216 1104 -216 0 w 1872 -8 1096 -8 0 w 1872 192 1088 192 0 g 1872 392 1608 392 0 w 240 312 240 -40 0 w 272 248 272 -56 0 w 312 184 312 -88 0 w 360 120 360 -112 0 w 1872 -176 240 -176 0 w 240 -176 240 -40 0 w 1872 32 1240 32 0 w 1240 32 1240 -160 0 w 1240 -160 360 -160 0 w 360 -160 360 -112 0
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
Sissejuhatus Eesti kunst on rikas andekate isiksuste poolest, ent rahvusliku kunstigeeniuse eredaimateks väljendajateks võime vaieldamatult pidada kahte Eduard Viiraltit ja Kristjan Rauda. Nende isiksuste keskendumisel graafikale oli otsustav mõju omapärase graafikakoolkonna väljakujunemisele eesti kunstis. Ja muidugi on siiani ületamatu mallina püsinud Viiralti harukordne virtuooslikkus kõige erinevamates graafilistes tehnikates. Elulugu Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Nagu paljud poisid tollel ajal, oli temagi vaimustunud eesti maadlustähtedest Georg Lurichist ja Aleksander Ab...
· 1922-1923 I Riigikoguesimees · 1917-1919 Maanõukogu liige · 1919-1920 Asutava koguliige · 1920-1937 I-V Riigikogu liige · 1919-1933 Kindlustusseltsi Eesti Lloyd esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige) · 1925-1929 Kaubandu-Tööstuskoja nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik · 1925-1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees · 1927-1937 sihtasutuse Fenno Ugria esimees · Harju panga nõukogu esimees · Tallinna börsikommitee esimees Ühiskondlik tegevus:Päts tegutses ka äris. 192021 ja 192531 oli taTallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Pank pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud Jaak Valge ning Magnus Ilmjärv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
