Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel K.Kullasepp enda suhtumise muutmine teise inimesse teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Carnegie (1936) Meeldimist suurendavad: teistest huvitatud olemine naeratamine nime mäletamine inimese olulisusele, tähtsusele viitamine teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (vi...
Kavas oli 17 spordiala (kergejõustik, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, sõudmine, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, laskmine, vehklemine, maahoki, kunstikonkursialad). Võistlusalasid oli kokku 126. Näidisalad olid Lacrosse, ameerika jalgpall. Kergejõustikualasid oli 29 (neist 6 naiste ala). Esmakordselt oli olümpiakavas 50 km käimine. 1936. Berliin 1936. aasta suveolümpiamängud olid XI nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid 1. august - 16. august 1936 Berliinis, Saksamaa pealinnas. Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid Esimese maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Järgmised taotlused esitati ROK-i 26. istungil Amsterdamis 1928 ja 28. istungil Berliinis 1930, kus saadi ka põhimõtteline nõusolek. Ametlik otsus võeti vastu ROK-i 29. istungil Barcelonas 1931
oma``Uue Saksamaaga``. · Olümpiamängud läksid Adolf Hitlerile maksma 8 000 000 dollarit . Rassipuhtus · Olümpiamängudele ei olnud oodatud osalema mustanahalised, mustlased ega juudid. · Saksamaa olümpiamängude tiimis viidi läbi samasugune rassipuhastus nagu Saksamaal. Avatseremoonia · Esimest korda võeti kasutusele olümpiatuli, tõrvikut kanti läbi seitsme riigi. · Viimane kandja oli Saksamaalt Fritz Schilgen. · Mängud avati 1.augustil 1936 Jesse Owens · Võitis 4 kuldmedalit ; 100m jooks, 200m jooks, kaugushüpe ja 4x100m. · Olümpiamängude kangelane. · Purustas Hitleri unistuse demonstreerida aarjalaste sportlikku üleolekut. Eestlased Berliini olümpial · Eesti võitis 2 kuldmedalit, 2 hõbemedalit ja 3 ARNOLD pronksmedalit. LUHAÄÄR · Kaks kulda tõi Eestile K. KRISTJAN
Algselt usuti, et nende osakeste allikaks on maakoor ning selle tõestuseks korraldati katse õhupalliga. Katse tulemused aga näitasid, et parasiitne vool hoopis kasvab kõrguse suurenedes. 1910 aastal Victor Hess kirjeldas seda tulemust ning väitis, et kiirgus on pärit kosmosest ning tal on äärmiselt suur läbimisvõime. Victor Hess ja Carl Anderson said oma avastuste eest noobeli preemia 1936. aastal. Kosmilise kiirguse osakesed omavad kergetest elementidest tuuma (väga sageli on selleks prootonid ja -osakesed), on pärit enamasti meie enda galaktikast ja omavad energiat 108 kuni 1020 eV-ni. Energeetiliselt kõige nõrgem kosmiline kiirgus on ,,Päikese tuul" ja nende osakeste trajektoor on väga tundlik Maa magnetväljale. Seevastu gigantsed kosmilised energiad on pärit universumi kõige võimsamatest
Eesti metsa arengukava võrdlus 1936 ja 2010 Käesoleva metsa arengukava jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressursi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime
Berliini OM (01.08-16.08 1936) Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid I maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Ametlik otsus Berliinis olümpiamängude korraldamiseks võeti vastu 1931. aastal Barcelonas, kus otsustavas hääletuses võitis Berliin Barcelonat 27 häälega, kaheksa liiget ei hääletanud. Sel aastal toimunud olümpiamängudel osales 49 riiki, kõige rohkem sportlasi oli välja pannud korraldaja riik Saksamaa- 406 sportlast. Kokku oli sportlasi 3962, kellest 328 olid naised. Nendel mängudel oli 144 võistlusala ning 2 näidisala- pesapall ja purilend. Edukaim riik võidetud medalite arvult oli Saksamaa(89 medalit), ka kuldmedaleid oli neil kõige rohkem(33). Noorim medalivõitja oli 12-aastane ja vanim 52-aastane. Selleks olümpiaks sai õiguse kavandada staadioni Otto Marchi poeg Werner March. Koos vend Walteriga projekteerisid...
1939 aastaks oli Franco hõlmanud enamuse Hispaaniast ja kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur. Rahvusvahelised suhted 1933-1938 Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, lõi lennuväe ja sõjalaevastiku. Lääneriigid ei takistanud teda ja Suurbritannia isegi sõlmis Saksamaaga lepingu. 1936 märtsis saatis Saksamaa oma väed Reini tsooni. Kuna lääneriigid lubasid vabalt seda kõike teha, siis olid ka Hitlerid vabad käed. Saksamaa edust sai innustust Itaalia ja 1935 ründas Etioopiat ning vallutas selle. Arvati, et kui diktaatorile natuke järele anda, siis rahuneb ta maha, aga juhtus hoopis vastupidi. Tehti ka rahustamispoliitika, sest usuti, et diktatuuri on võimalik üksteise vastu välja mängida
Artur Alliksaar Diaana kirka Sinimäe Põhikool Elukäik • Artur Alliksaar sündis Tartus 15.aprillil 1923 ning suri 12.augustil 1966 Tartus.(suri vähki) • Ta pärisnimi oli Artur Alnek. • Oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. • Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust(1941-1942) • 1943.a. Mobilisseriti ta Saksa sõjaväkke, sel ajal ta avaldas ka enda esimesed luuletused:“Postimehes“,“Koidulauliku mälestuseks“ ja mõned tekstid rindlehes. • Tema looming on kõlarikkas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega • Artur Alliksaart vangistati 1949, teda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises. Alul ta istus Narva laagris, kuid hiljem oli ta saadetud Siberisse. Pärast vangistust elas ta Vologoda oblastis aasta ning tuli salaja tagasi Tartu, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. •...
Kordusnivelleerimised Lugege teemast ülevaate saamiseks Ants Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 21, 2000: "Eesti kõrgusvõrgu renoveerimine" lk 3-4. Esimesest kordusnivelleerimisest detailsema ülevaate saamiseks lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 3, 1993: "Nivelleerimistööd Eestis (1868-1943)". Teisest ja kolmandast kordusnivelleerimisest üksikasjalikuma ülevaate saamiseks lugege A. Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 38/39, 2009: "Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine aastail 1950-1996". Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Esimene, teine ja kolmas kordusnivelleerimine". 1. Milline oli kõrgusvõrgu konfiguratsioon esimese kordusnivelleerimise (1933-1943) ajal? Milliseid konfiguratsiooni muutuseid täheldate teise (1950-1969) ja kolmanda (197...
klass 2009.a. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel. 14. detsembril 1923. a. asutati Eesti Käsipalliliit, mille koosseisu kuulus ka korvpall
Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936.a võitis Hispaanias valimised ning tulid võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletaroaadi diktatuur. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis
Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924
1. diktatuuride võidukäik- Jaapan taotles ülemvõimu Aasias. NSVL, Hispaania agressiivne välispoliitika, sõjatööstuse arendamine, sõjaväe suurendamine. 2. Keskriikide, Itaalia, Jaapani pettumus rahulepingutes- revanzi taotlus, algas Versailles`i lammutamine, kui tugevneti 3. lääneriikide passiivsus- lepitus ehk rahustamispoliitika 4. ülemaailmne majanduskriis- kasvas äärmusliikumiste mõju( kommunistid, natsid). 5. uued sõjalised liidud- 1936 Kominterni vastane pakt, 1936- Berliini Rooma telg ja muud kahe ja kolmepoolsed lepingud. Sõjakollete kujunemine: Jaapan ründas Hiinat ja vallutas Mandzuuria, NSVL ja Jaapani konflikt Mongoolias, Itaalia vallutas Etioopia ja Albaania, Hispaania kodusõda 1936- 1939, teise maailmasõja peaproov! Sõjalised liidud : Berliin – Rooma telg- 25.oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Kolmikpakt - Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 27. septembril 1940
Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt väljendus 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelata relvade vedu Hispaaniasse. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, siis see olukorda ei mõjutanud
katse nr. ti |ti-to| [msek] [msek2] 1 2045 44 1936 2 1925 -76 5776 3 1951 -50 2500 4 2042 41 1681 5 1923 -78 6084 6 1937 -64 4096 7 2011 10 100 8 1937 -64 4096 9 1896 -105 11025 10 1808 -193 37249 11 1761 -240 57600
6.Kaasaegse olümpia liikumise algataja Pierre de Coubertini eluaastad olid: 1837-1863 1863-1937 1883-1937 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: 1892 1894 1896 8.Rahvusvahelisse olümpiakomiteesse valiti: 12riigi esindajad 14riigi esindajad 16riigi esindajad 9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud: 1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; 1912 Stockholm 10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: 1908 1924 1936 11.OM toimumise koht ja aeg 1924 Pariis 1928 Amserdam 1932 Los Angeles 1936 Garmisch-Partenkirchen 1948 Sankt Moritz 1952 Helsinki 1956 Melbourne 1964 Tokyo 1968 Grenoble 1972 München 1980 Lake Placid 1984 Los Angeles 1988 Soul 1992 Alberville 1994 Lillehammer 2000 Sydney 2002 Salt Lake City 12. Millisel spordialal ja mis aastal tulid olümpiavõitjaks: 1)Jesse Owens (USA) = k/j sprint + kaugushüpe =1936 2)Paul Masson (FRA)=jalgratta trekisõit=1896
Karl Ristikivi Claudia Oks M-13 Sisukord 1. Elulugu 2. Looming Elulugu • Eesti kirjanik • Õppis varbla 6-klassilises algkoolis, lõpetas Tallinna kaubanduskooli 1930. a, 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". • Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. • Ta valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. Looming • Lasteraamatud: – "Lendav maailm" (1935) – "Semud" (1936) – "Sellid" (1938) – "Sinine liblikas" (1936) – jne • "Viikingite jälgedes" (1936;
Eduard Wiiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Mini wiki Sissejuhatus Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan ...
,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud se...
Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) ...
2. Maailmasõda (1.sept 1939 – 2.sept 1945) Saksamaa liitlased 1936 Saksamaa + Itaalia, Berliin-Rooma telg. 1936 antikomiterni leping Saksamaa + Jaapan, 1937 liitub sellega Itaalia. 1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30
Karl Ristikivi Karl Ristikivi sündinud 16. oktoober 1912 Läänemaal Varbla kihelkonnas. Suri 19. juuli 1977 Stockholmis. Karl Ristikivi oli eesti kirjanik. Oma haridusteed alustas Varbla 6- klassilisest algkoolist. Edasi suundus Tallinnna kaubanduskooli mille lõpetas 1930 aastal. Pärast seda läks Tallinna Kolledžisse õhtusesse õppesse ning lõpetas 4 aastase kursuse rekordiliselt ühe aastaga. 1936 aastal asuts Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia. Tartu Ülikooli lõpetas ta 1941 aastal cum laude. Looming Lasteraamatud „Lendav maailm“ (1935) „Semud“ (1936) „Sellid“ (1938) „Sinine liblikas“ (1936) Alternatiivajalooline romaan „Viikingite jälgedes“ (1936) Tallinna triloogia
EESTI SPORDI SAAVUTUSED 1920- 1940 Mario Mägisalu Audentese Spordigümnaasium 12D KERGEJÕUSTIK • Aleksander Klumberg: Pariisi OM 1924 , 3. koht. (kümnevõistlus) • Jüri Lossmann: Antverpen OM 1920, 2. koht. (Maraton) • Gustav Sule: 1934 Torino EM, 3. koht (odavise) • Aleksander Kreek: 1938 pariisi EM, 1. koht (kuulitõuge) MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine) RASKEJÕUSTIK • 1920-1940 kõige edukam spordivaldkond • Kristjan Palusalu, 1936 Berliini OM, 1. koht kreeka-rooma- ja vabamaadluses 1937 Pariisi EM-il 1. koht • Voldemar Väli, 1928 Amsterdami OM, 1. koht kreeka-rooma maadluses;
KARL RISTIKIVI Referaat Koostaja: Maarja Säälik Klass: 10 Mustvee 2009 Eluaastad: Karl Ristikivi sündis 1912 aastal Läänemaal ning suri 1977 Stockholmis. Ta oli eesti kirjanik. Haridus: Tema hariduseks oli Varbla 6 klassiline algkool,Tallinna kaubanduskool, õhtugümnaasium Tallinna kolledz, (4 aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia:
5. Versailles`süsteemi lagunemine. (Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles`süsteemi?). Hitler rikub Versailles’ rahulepingu tingimusi (lagundades sellega ju Versallies’ rahutagatiste süsteemi). 1932 a. peatati Saksamaa reparatsioonimaksed. 1935.a. kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus. 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksa sõjaväelaevastiku tonnaazi piirmääraks seati 35% Briti laevastiku tonnaazist. 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. 6. Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte, mis leidsid aset 1930.aastatel (vähemalt 3). 1) Hispaania kodusõda (1936-1939). 1936 loodi Hisp. rahvarinne, mis võitis parlamendi valimised. Loodi rahvarinde valitsus. Sõjavägi polnud sellega rahul, toimus mäss, sest kardeti muutuda kommunistlikuks riigiks. Mässajate poolt loodi rahvuslik kaitse, mille eesotsas oli Franco. NSVL toetas vabariiklasi
Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939
Nõukogude Liit. Rahvasteliidu langus, kes ei suutnud enam riikidevahelisi tülisid ära hoida hakati Rahvasteliidust välja astuma. Suuriigid püütsid saavutada kindlustunnet võimaliku sõja puhkemisel. Selleks hakati otsima liitlasi: Prantsusmaa soov teha koalitsioon Saksamaa vastu. Prantsusmaa tegi liidu Nõukogude Liiduga. Nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit unistasid ülemvõimu saavutamisest Euroopas. Kommunistide ja natside vihavaen oli vastastikune ning 1936 sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit, mida nim. Berliini-Rooma teljeks. Hiljem tuli sama vaatega ka Jaapan ning moodustati ühine vasturinne rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Kommunistliku Internatsionaali Komitern) vastu, saadeks nimeks Komiterni-vastane pakt, millega veel liitusid Itaalia, Ungari, Hispaania jt riigid. Jaapan 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandzuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi Mandzukuo riigi
Nõukogude Liit. Rahvasteliidu langus, kes ei suutnud enam riikidevahelisi tülisid ära hoida hakati Rahvasteliidust välja astuma. Suuriigid püütsid saavutada kindlustunnet võimaliku sõja puhkemisel. Selleks hakati otsima liitlasi: Prantsusmaa soov teha koalitsioon Saksamaa vastu. Prantsusmaa tegi liidu Nõukogude Liiduga. Nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit unistasid ülemvõimu saavutamisest Euroopas. Kommunistide ja natside vihavaen oli vastastikune ning 1936 sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit, mida nim. Berliini-Rooma teljeks. Hiljem tuli sama vaatega ka Jaapan ning moodustati ühine vasturinne rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Kommunistliku Internatsionaali Komitern) vastu, saadeks nimeks Komiterni-vastane pakt, millega veel liitusid Itaalia, Ungari, Hispaania jt riigid. Jaapan 1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandzuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi Mandzukuo riigi
Siim Aarmaa 11a 2012 · Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912 Saulepi vallas, Varbla kihelkonnas, Läänemaa. Suri 19 juuli 1977 Solna, Stockholm. · Õppis Varbla 6-klassilises algkoolis · Tallinna kaubanduskooli lõpetas aastal 1930 · Karl Ristikivi on eesti kirjanik · Lendav maailm (1935) · Semud (1936) · Sellid (1938) · Sinine liblikas (1936) · Viikingite jälgedes (1936, alternatiivajalooline romaan) · David (peategelane) · Philippe IV · Paavst Clemens V · Blanche · Jerome · Isabelle Raamat ilmus Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel aastal 1966. Romaan jutustab kõmri päritolu muusiku Davidi elulugu. Rändmuusik David de Galles püüdleb kaanonitevaba, inimest ülendava muusika poole. Romaani tegevustiku taustaks on 14.-15. saj. Prantsusmaa. Triloogiasse kuuluvad veel "Mõrsjalinik" ja "Nõiduse õpilane". Teos oli muidu hea lugeda. Vahepeal oli igavaid kohti teoses. Peamiselt oli päris huvitav lug...
Odavise Pariis 1924 Pronks Vabamaadlus Amsterdam 1928 Kuld Kreeka - rooma maadlus Amsterdam 1928 Kuld Tõstmine Amsterdam 1928 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Amsterdam 1928 Pronks Purjetamine Amsterdam 1928 Pronks Vabamaadlus Berliin 1936 2 Kulda Poks Berliin 1936 Hõbe Vabamaadlus Berliin 1936 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Berliin 1936 Pronks Kreeka - rooma maadlus Berliin 1936 Pronks Kreeka - rooma maadlus Helsingi 1952 Kuld Korvpall Helsingi 1952 Hõbe Kergjõustik Helsingi 1952 Pronks
· Ei propageerinud avalikult maailmarevolutsiooni. Erakondi oli arvukalt, nii kommunistlikke, kui ka fasistlikke. · 1934.a. üritavad fasistid riiki pöörata, aga see kukub neil läbi, sest puudub ühtne ja tugev juhtimine, polnud tugevad fasistlikku liidrit.3 päeva hiljem moodustati vastasleer fasismile vasakpoolsed parteid. Üle prantsusmaa toimus poliitiline streik, et maha suruda fasism · 1935.a juunis ühinesid vasakparteid Rahvarindeks. · 1936.a. parlamendivalmimistel saab enamuse Rahvarinne-aitas majanduskriisist üle · Rahvarinne devalveeris frangi 3 korda. Prantsusmaa pank võeti valitsuse kontrolli alla. Kommunistid ei asunud valitsusse aga ärgitasid töölisi mässama ja 1936 aasta streigil on ettevõtted sunnitud seda tegema. Kommunistid on vastu ka maksude tõusudele, aga Rahvarinne teeb seda siiski, kahjumis olnud suurettevõtted riigistati. Suurendatakse toetusi riigikassa väheneb
ESK esimees on ka KKSKV esimees, probleemid said lõplikult lahendatud. Riigi toetusel asutati 1937. aastal sihtasutus "Kehakultuurihoone" ja ehitati 1938. aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 2.Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis.Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna "Sport".1936. aastal võitis Berliini olümpiamängudel kulla raskekaalu vabamaadluses ja
Eduard Wiiralt Kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20.märts 1898. Peterburi Kubermangus ning suri 8.jaanuar 1954 Pariisis. Oli Eesti graafik. Õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Osales Vabadussõjas, mille pärast katkestas õpingud. 1924. lõpetas õpingud Pallases graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Wiiralt on elanud Prantsusmaal, Marokos, Eestis ja Rootsis. Ainsa eestlasena on maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenjate pojana. Hiljem siirdus perega Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. II maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard läks Kunsttö...
Teheran 1943 talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt
3. tekkisid erinevad sõjakolded I. 1931 Mandzuuria kriis Hiina kirdeosas a. jaapanlased vallutasid Kirde-Hiina, kuulutasid seal välja Mandzukuo riigi, eesotsas Hiina kukutaud keisriga b. 1933 astus jaapan rahvasteliidsust välja 4. Abessiinia kriis II. 1935 viis Itaalia oma väed Abessiiniasse III. Rahvasteliit rakendas majanduslikke sanktsioone IV. 1936 sai Abessiiniast Itaalia koloonia ja Itaalia lahkus Rahvasteliidust 5. Hispaania kodusõda I. sõdisid omavahel vabariiklased, keda toetas Nõukogude Liit ja frankistid (mässulised) II. 1939 aprillis kuulutas Franco kodusõja lõppenuks, vabariiklased said lüüa 6. Saksamaa agressiivsus hakkas järkjärgult kasvama I. 30.jaanuar 1933 tuli Hitler võimule, teatas avalikult, et ei maksa
Mässulised ei pääse Second level Euroopasse. Third level Fourth level Takistab valitsusele Fifth level lojaalne merevägi. Franco palub abi Itaalialt ja Saksamaalt. 10000 sõdurit toimetatakse Sevillasse, ülejäänud meritsi. Oktoober 1936 Madriidi ähvardab Click to edit Master text styles mässuliste sissetung. Second level Third level Jõutakse juba eeslinna. Fourth level Vabariiklastele tulevad Fifth level appi vabatahtlike väed. Pommitatakse tugevalt. Kaitseliin jääb püsima. Kuni sõja lõpuni jääb Madriid
· Charles II 1660 - 1685 · James II 1685 - 1688 · William III 1688 - 1702 and Queen Mary II 1688 - 1694 · Queen Anne 1702 - 1714 The house of Hanoverians: · King George I 1714 - 1727 · King George II 1727 - 1760 · King George III 1760 - 1820 · King George IV 1820 - 1830 · King William IV 1830 - 1837 · Queen Victoria 1837 - 1901 Windsorid: · King Edward VII 1901 - 1910 · King George V 1910 - 1936 · King Edward VIII June 1936 · King George VI 1936 - 1952 · Queen Elizabeth II 1952 - present day ·
Jogoslaavia lagunes Serbiaks, Horvaatiaks ja Sloveeniaks. Tsehhoslovakkia lagunes Tsehhiks, Slovakkiaks ja Moldooviaks. Poola sai väljapääsu merele, Saksamaa kaotas oma pindalast kaheksandiku. 5. Iseloomusta Locarno konverentsi 1925 (Reini pakt) loodi süsteem, mis välistaks Saksamaa ja Prantsusmaa vaheklise sõja. SaksaBelgia ja SaksaPrantsusmaa piirid jäeti puutumata relvadest ja sõjaväest vabaks 6. Hispaania kodusõda 1936 juuli1939märts. Itaalia, Portugal ja Saksa säjaväed võitlesid partei vastu, mida tetas NSVL. See oli proovi sõda, kus katsetati relvi.
KARL RISTIKIVI 9.B VÕRU KESKLINNA KOOL SÜNDIS SÜNDIS 16.OKTOOBER 1912 Salupei vald, Varbla kihelkond, Läänemaa Ema Liisu Ristikivi HARIDUS Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 19311932) 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto LOOMING LASTERAAMATUD: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia:
Kohila Gümnaasium EDUARD WIIRALT Oliver Saare 9C Kohila 2008 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................................2 2. Kronoloogia..................................................................................................................3 3. Elukäik..............................................................................................4 4. Looming.............................................................................................5 5. Näitused.............................................................................................6 6. Lisad.................................................................................................7 ...
· Alates vabariigi väljakuulutamisest 1912. aastal oli Hiina olnud pidevate kodusõdade ja sisetülide tandriks. · 1930. aastateks olid paljud Hiina piirkonnad mitte keskvalitsuse, vaid kohalike sõjapealike kontrolli all. Keskvalitsus ise oli sisuliselt sõjas Hiina Kommunistliku Parteiga. · sõja puhkemiseks vajaliku eeltingimuse lõi riigipöördekatse läbikukkumine Jaapanis 1936. aastal, mis vähendas keiserlikus armees ainult Kirde-Hiina alade säilitamisele keskendunud Kdha fraktsiooni mõjujõudu. · Sõjaväes muutus nüüd domineerivaks Toseiha fraktsioon, mis pidas oluliseks Jaapani mõjuvõimu laiendamist ka väljapoole juba Jaapanile kuuluvaid alasid, st Koread ja Mandzuuriat. Abessiinia (Etioopia) kriis- 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, Itaalia lahkub 1939 rahvasteliidust. 1930
· Alates vabariigi väljakuulutamisest 1912. aastal oli Hiina olnud pidevate kodusõdade ja sisetülide tandriks. · 1930. aastateks olid paljud Hiina piirkonnad mitte keskvalitsuse, vaid kohalike sõjapealike kontrolli all. Keskvalitsus ise oli sisuliselt sõjas Hiina Kommunistliku Parteiga. · sõja puhkemiseks vajaliku eeltingimuse lõi riigipöördekatse läbikukkumine Jaapanis 1936. aastal, mis vähendas keiserlikus armees ainult Kirde-Hiina alade säilitamisele keskendunud Kdha fraktsiooni mõjujõudu. · Sõjaväes muutus nüüd domineerivaks Toseiha fraktsioon, mis pidas oluliseks Jaapani mõjuvõimu laiendamist ka väljapoole juba Jaapanile kuuluvaid alasid, st Koread ja Mandzuuriat. Abessiinia (Etioopia) kriis- 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, Itaalia lahkub 1939 rahvasteliidust. 1930
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis...
4.Eestlaste kuldmedalivõidud Eesti sportlased on olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Kuldmedalitevõitjad : Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1920 Alfred Neuland tõstmine (kergekaal) 257,5 (72,5-75-110) 1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova Vehklemine (naiskondlik florett) 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0165,0205,0). 1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm
CEDA suutis oma esindajad valitsusse suruda ning hakkas avaldama survet vabariigi seadusandluse lõplikuks tühistamiseks.Gil Robles astus sõjaministrina uude valitsusse 1935. aasta mais ja teostas armee puhastamist vabariigile ustavatest ohvitseridest ning määras uueks kindraliks Francisco Franco. CEDA ja radikaalne koalitsioon lõi 1935. aasta lõpu poole kõikuma. Alcala Zamora kuulutas välja uued vaimised, soovides vältida CEDA uut rünnakut vabariigile. 1936. aasta jaanuaris moodustati Rahvarinne, kuhu kuulusid lisaks kommunistidele ja sotsialistidele ka kolm kodanilikku vabariiklaste erakonda. Rahvarinne võitis veebruaris toimunud parlamendivalimised ja moodustas Rahvarinde valitsuse. Rahvarinde-vastaseks põhijõuks sai sõjavägi, mille juhtkond kartis Hispaanias proletaristliku diktaktuuri kehtestamist. 17. juulil 1936 puhkes Marokos Hispaania koloniaalvägedes mäss, millega liitusid järgmisel päeval metropoli garnisonid.
Elukäik ja looming Georg Orwell sai hariduse Etoni kolledzis. Aastail 19221928 teenis ta Birmas Briti Impeeriumipolitseis; lahkus protestiks koloniaalvägivalla vastu ("Birma päevad", 1934). Birmas sai temast veendunud kolonialismivastane. Järgmised kaks aastat elas ta Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus siis Inglismaale õpetajaks ("Pariisi ja Londoni heidikud", 1933). Hiljem töötas ta ühes raamatukaupluses ja lähenes töölisliikumisele ("Tee Wigani kaile", 1937). 18. juulil 1936 puhkes Hispaania kodusõda. 15. detsembril 1936 sõitis Orwell umbes 25- liikmelise brittide rühma kooseisus Katalooniasse ning astus 30. detsembril Barcelonas trotskistliku P. O. U. M.-i antifasistlikusse miilitsasse. Jaanuari algul 1937 saadeti Orwell Alcubierresse rindele; kuu lõpul viidi kapralina üle Aragóni rindele Inglismaalt saabunud Sõltumatu Tööerakonna väekontingenti, mis teenis P. O. U. M.-i miilitsavägede koosseisus.
KRISTJAN PALUSALU 2011 Kristjan Palusalu kuni 1935.aastani Kristjan Trossmann. 10.märts 1908-17.juuli 1987. Eesti maadleja(Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus). Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka- rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus. Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus. 12-kordne Eesti meister. LAPSEPÕLV Sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus(praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. 1929-1930 Aprill 1929-Algas ajateenistus.(Suurupis) 24
Karl Ristikivi 1912-1977 Karl Ristikivi Sündinud Ristitud eesnimega Karp Samuti on kasutanud eesnime Karl Konstantin 16. oktoober 1912a Saulepi vald, Varbla kihelkond, Läänemaa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karl Ristikivi Haridus Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4a kursuse lõpetas ühe aastaga 19311932). 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". Karl Ristikivi Ühiskondlik tegevus Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Karl Ristikivi valiti Eesti Komitee Asemike Kogusse 1966a , 1968a ja 1970 aastal. Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis...
o Sünnikoht Läänemaal, Varbla Kihelkonnas, Saulepi vallas. o Lõpetanud Varbla 6-klassilise algkooli. o 14-aastaselt asus õppima Tallinna Kaubanduskoolis, mille lõpetas 1930. aastal. o Esimene jutuke, millega teenis lisaraha ilmus aastal 1928 ajalehes ,,Uudisleht" o Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932) Karl Ristikivi vaimse kujunemise periood o 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. o Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna: ,,Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) o "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) o Kuulus üliõpilasseltsi "Veljesto", mille liikmeks ta astus esimesel ülikoolisügisel. Vaimse kujunemise periood jätkub o 1938
Börsikrahh 1929 a. Itaalias valitsesid 1930 aastal Fasistid eesotsas Mussoliniga. Saksamaal võimul 1933 a. Natsionaalsotsialistlik Töölispartei ( natsid ), Adolf Hitleri juhtimisel. Majanduskriisi lõpp 1933 a., sest siis hakkas majandus taastuma majanduskriisist. Saksamaa lahkumine Rahvasteliidust toimus 1933 a. , sest nad ei saanud seda mida soovisid, teiste suurriikidega võrdsed õigused. 1935 a. Itaalia väed tungisid Etioopiasse. Berliini- Rooma telg on Berliinis 1936 a. Sõjalis- poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni vastane pakt on Jaapani ja Saksamaa vahel sõlmitud leping kommunistliku organisatsiooni vastu. ( 1936 a. ) Rosevelti reformid: 1. Kontroll panga ületootmine ( alles jäid suured pangad) 2. Reguleeritud põllumajandus 3. Uued töökohad ja abitöökohad 4. Hoolitsemini abivajajate eest 5. Töötute abiraha ja pension Itaalia lahkus Rahvasteliidust, sest Etioopiat ei loetud nende asumaaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
