Raimond Valgre Raimond Valgre, kes oli üks Eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Ta ema ning isa olid kingsepad. Peres oli peale Raimondi veel kaks last- Evi ja Enn. Raimond Valgre käis Paide koolis, kuid mitte eriti usina õpilasena, veetis ta suurema osa ajast klaveril improvisserides ning tuttavaid viise mängides. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond jätkas õpinguid Rapla koolis. Lapsena soovis ta viiulit mängida, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites mängis Raimond Valgre peale klaveri veel akordionit, kitarri ja trumme. Samuti ta ka laulis. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati...
aastal. Omaette tõmbenumbriks kujunesid paremates kohvikutes ja restoranides mängivad tantsuorkestrid. Populaarsemad spordialad olid tõstmine ja maadlemine. Suvitamine tähendas nii lihtsalt suvemõnude nautimist kui ka oma suvemaja püstitamist või puhkuse veetmist mõnes suvituslinnas. Tasapisi vähenes religiooni tähtsus. Click icon to add p ic ture Pärnu rand 1935 Seltsiliikumine Nii linnades kui ka maal rajati sadu uusi rahvamaju, kus tegutsesid mitmesugused ühingud ja seltsid. Üldlaulupeod toimusid Tallinnas regulaarselt iga viie aasta tagant, neist uhkemaiks kujunes 1938.a. peetu, millega tähistati omariikluse kahekümnendat sünnipäeva. Click icon to add p ic ture Kristjan Palusalu Kahekordne kullavõit Berliini olümpial (1936)
,,Intrata" kammerorkestrile. Kirjutas teoseid konkreetsele esitajale, arvestades tema võimalusi. Klaveriteostest tähtsaimad: 10 klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi Eesti rahva viisidele, 24 marginaali, vokaalsümfoonilised suurvormid( nt koostöös Karl Marxiga on valminud deklamatoorium ), koolikantaat, väike oratoorium, maagiline ruut. Filmimuusika: supernova, tütarlaps mustas, Viini postmark, gladiaator. Arvo Pärt Sündinud 1935. Kõige kuulsam helilooja, tuntud kogu maailmas. Tallinna Konservatoorium, H. Elleri õpilane, enne seda õpetas teda V. Tormis. Mõnda aega töötas Eesti Raadios, alates 1967 vabakutseline helilooja, 80. immigreerus Eestist, elab praegu Saksamaal. Helilooming jaotatakse kahte perioodi. Murdepunkt on 1971. aasta, kui kirjutas III sümfoonia pühendusega Neeme Järvile. I periood oli neoklassitsistlik periood (tänapäevase kõlaga, rõhutatakse lihtsust)
Hiina- Hiinasse tungis Jaapan ja nad vallutasid Mandzuuria ja tegid sellest vabariigi. Hispaania-hispaanias võitsid üldvalimised Rahvusrindlased , see ei meeldinud sõjaväelastele . Aastal 1936 suvel puhkes mäss millest kasvas kodusõda.Vabariiklasi toetas NSVL. Francot aga Saksamaa , Itaalia ja Portugal.Kodusõda lõppes 1939.aasta kevadel .Riigis kehtestati Franco diktuur. Etioopia-Itaaliat valitses Benito Mussoliini, kelle eesmärk oli taastada vanaaja Rooma keisririigi tugevus.Aastal 1935 tungis Itaalia Etioopiasse.Rahvasteliit kuulutas selle vallutussõjaks ning kehtestas majanduslikud rakendusmeetmed.Itaaliat hakkas varustama Saksamaa. Paari kuu pärast oli sõda läbi ja Etioopia kuulutati Itallastele. Mõisted: Agressor sõja algataja ja vallutaja Reparatsioonid kahjude täielik hüvitamine sõja võitjatele Versaille' rahuleping- sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis
Kazimir Malevits Kaarel Vandler 11B Elu Poola päritolu vene maalikunstnik 23. veebruar 1897 Kiiev 15. mai 1935 Leningrad (56 aastat) Isa kuulus alamaadlisse ja hiljem oli suhkruvabriku juhataja. Ema aga oli koduperenaine Elu Joonistama õppis alles 15-aastaselt Aasta hiljem läks ka kunstikooli (joonistamiskooli) 17-aastaselt töötas joonestajana, kuid ka tegeles edasi maalimisega 1898. aastal oli väidetavalt tema esimene maalinäitus Elu Aastatel 1905 ja 1906 elas kunstnik Moskvas, kus ta üritas kahel korral sisse astuda maalikunstikooli, kuid teda ei võetud kummalgi korral vastu 1909
Kalju Lepik Keily Vollmann 9b 7. Oktoober 1920 30. mai 1999 · Sündis Koerus 1920 ja suri Tallinnas 1999 · 1928-1934 Koeru algkool · 1935-1939 Tartu Kaubanduskool · 1940 asutas Tartus kirjandus- ja kunstirühmituse "Tuulisui" (Kalju Lepik kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse) · 1942-1943 Tartu Ülikool filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · 1943 astus ta Eest Leegioni · 1944 põgenes Rootsi, kus õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat · 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees Looming · Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". · Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitu...
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini, kus ta elab tänini. Pärdi looming jaotatakse kaheks perio...
Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias juute taga, isegi kõik sünagoogid jäid terveks. 1927. aastal loodi antifasistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile. Abessiinia vallutamine Saksamaa võimule tulnud saksa fasistide liidri Adolf Hitleri toetusega ja Prantsusmaa heasoovliku neutraliteega vallutas Mussoliini poolt juhitav Itaalia 1935. 1936.aastal toimunud sõjakäigu ajalAbessiinia. Teine maailmasõda Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta. 1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia kommunistlike partisanide kätte. 1945. aastal 28. aprillil lasti Mussolini maha. Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees.
Arvo Pärt – “Ukuaru valss” KLAID MELNIKOV Arvo Pärt Arvo Pärt sündis 11. septembril 1935. aasta Paides Muusikaõpinguid alustas Rakvere muusikakoolis klaveri erialal Tallinna konservatooriumis õppis Heino Elleri käe all, kes ütles Pärdi kohta: “ta raputab noote varrukast”. 1980. aastal emigreerus Saksamaale, tagasi kodumaale tuli 2005. aastal Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntum Eesti helilooja Looming Pärdi loomingus on mitu perioodi: avangardistlik periood, dodekafooniline periood ja aleatooriline periood 1968
Inimesed moodustasid Balti keti, mis oli 600km pikk Balti keti eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile Baltimaade hümn: “Ärgake, Baltimaad” https://www.youtube.com/watch?v=UKtdBAJGK9I Balti kett Keskkonnakaitse Roheline liikumine ÜRO keskkonnakaitse programm UNEP 1972 Keskkonnakonverents Stocholmis Eesti esimene looduskaitseseadus 1935 1997 võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia ÜRO Keskkonnakonverents 1972. aastal Stocholmis Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. 20. sajandi algul tekkis Venemaal bolševism ehk enamlus (tuntud kui ka leninism). Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933a. majanduskriis, kui langes üldine majandustase ning kadus usk majanduse isereguleeruvusse
Marie Under “Mureliku suuga” Koostas: 2016 Marie Under 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm eesti luuletaja kirjutanud luuletusi ka saksa keeles oli abielus kaks korda suri Stockholmis kuid maeti ümber Tallinna hakkas luuletama 14. aastaselt põgenes perega Rootsi Loomingust 2. augustil 1904 avaldati esimene luuletus "Kuidas juhtus..." luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti esimene luulekogu ilmus aastal 1917 "Sonetid" 14 luulekogu “Mureliku suuga” ● ilmus 1943. aastal ● luuletusi aastatest 1935–1942 ● 11. luulekogu ● vähetuntud ● 21 luuletust ● nii tunde kui mõtteluule ● kurvameelsed ● luuletused räägivad sõjast, leinast, kodumaast ja vabadusest nt: “Valus vaikimine”, “Sõduri ema”, “Kodumaa”, “Kahe tule vahel” Kui aknasse kliriseb kiirtemurd, Raske hommik saand seda rängemaks va...
1918 november lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid võitsid keskriike. 1930 aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord pingeliseks. 1918 aasta algul esitas usa president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11 nov 1918 sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu. Pariisi rahukonverentsi istungeid peeti Versaille lossis. Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudgi uued piirid nii, et tulevikus oleks välis...
Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Õppis saksa tütarlastekoolis. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Marie on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta oli meie 20. sajandi kõige mõjuvõimsam luuletaja, kes esitati pärast Teist maailmasõda 30 korda Nobeli auhinnale, kuid seda ei juletud teha, sest Eesti oli okupeeritud. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Under õppis 1891- 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901- 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elam...
Interjöör. Enamik mosaiike on kinnikaetud, üle krohvitud mosheeks tegemise käigus, sest islamis ei ole lubatud inimesefiguuri kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni, et ajaloolane Prokopios võrdles neid lilli täis aasaga. Kõikehaarav puhta ilu tunne. 987. a kuulutasid Kiievi vürsti Vladimiri saadikud: ,,Me ei teadnud, kas oleme taevas või maa peal". Tänapäeval kuld tuhmunud, muuseum alates 1935. Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, sinna kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal kupli küljel ingleid. Seinu kaunistasid stseenid piibli ajaloost. Mosaiikidele iseloomulikud ranged näoilmed, fooniks kuld. Palju kasutati lillat.
Konstantin Päts (23.02.1874, Tahkuranna vald-18.01.1956, Kalinini oblast Burasevo) Haridustee, sõjaväes Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakool Raeküla Nikolai kool Riia vaimulik seminar (jättis pooleli) Pärnu Gümnaasium Tartu ülikool (1894-1898), õigusteaduskond, lõpetas õigusteaduse audoktori kraadiga 96. Omski jalaväepolk Pihkvas, sai lipniku aukraadi Ametipostid(1) Advokaat Jaan Poska abiline (1900) Toimetas ja andis välja ajalehte ,,Teataja"(1901- 1905) Tallinna linnapea abi Tallinna linnapea kohusetäitja Tegi kaastööd ajalehtedele (Soomes) Tegutses ajalehte ,,Tallinna teataja", naases poliitikasse Tegeles aktiivselt omavalitsusreformiga Osales Eesti sõjaväelaste ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises (1917) Ametipostid(2) Järvamaa saadikuna kuu...
Enne olümpiamänge Palusalu Spordielu: peafavoriitide hulka ei kuulunud, optimistlikumad ennustasid eestlasele hõbe- või pronksmedalit. q Debüüt Euroopa Berliini olümpiamängudel alistas meistrivõistlustel Palusalu nii kreeka-rooma kui vabamaadluses kõik oma vastased 1933 andis neljanda (kokku 10 võitu), lõpetuseks Adolf koha. Aastast 1935 Hitleri silme all ka saksa maadluse ebajumala Kurt Hornfischeri. ei kaotanud ta Erakordse saavutuse eest kinkis Eesti Vabariigi president Konstantin Päts Eestis enam Palusalule Tallinna lähedal talu. kellelegi. 1936-võit Berliinis 1937- tuli Palusalu Pariisis Euroopa meistriks . Võimete tipul olevale mehele jäi see viimaseks suuremaks võiduks, kuna1938. aastal lõpetas treeningul saadud õlavigastus Palusalu
1900 jutustus "Ärakadunud poeg", 1901 jutustus "Mäetaguse vanad", 1902 jutustus "Kaks paari ja üksainus", 1902 võttis kasutusele pseudonüümi Tammsaare ja 1903 jutustus "Noored ja vanad". II loominguperiood (1908-1920): 1909 "Noored hinged", 1908 "Pikad sammud", 1910 "Üle piiri", 1915 "Poiss ja liblik", 1917 "Varjundid" ja 1917 "Kärbes". III loominguperiood (1921-1940): 1921 näidend "Juudit", 1922 "Kõrboja peremees", 1926-1933 "Tõde ja õigus", 1934 "Elu ja armastus", 1935 "Ma armastasin sakslast", 1936 näidend "Kuningal on külm" ja 1939 "Põrgupõhja uus Vanapagan". Hansen sai Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass (1938. aastal) ja tema kolm kõige tuntumat teost on: ,,Kõrboja peremees", ,,Tõde ja õigus I-V" ja ,,Põrgupõhja uus Vanapagan". Tammsaare roll eesti kirjanduses oli küllaltki suur: Tammsaarest alates läksid moodi pikad romaanid, tema looming avab inimlikku igapäevaelu filosoofilise
seatud. Oli alanud Vaikiv Ajastu. Vaikiva ajastu algul astuti kindlad sammud demokraatia lämmatamise suunas. Päts oli ettekäändeks toonud Eesti rahva ebausaldusväärsuse ja ,,vaimuhaiguse", mistõttu inimeste õigusi piirata tuli. Sõnavabaduse piiramise ja tsensuuri üle hakkas kontrolli teostama Riiklik Propaganda Talitus. See rahvale ei meeldinud, kuid valitsusega vastuollu astumist ei soovinud ega avajanud keegi, eriti arvestades seda, et elu ei olnud tegelikult üldse halb. 1935 hakati piirama ka erakondade tegevust ning ainuparteiks sai Isamaaliit, võttes ära võimaluse teistsugusteks arvamusteks riigisüsteemis. Pätsi juhtimisel koostati 1937. aastal uus põhiseadus, mis andis presidendile varasemast palju suuremad õigused, mis omakorda tähendas jälle rahva valikuvõimaluste piiramist. Vaikiv ajastu oli aga äärmiselt kasulik majanduse seisukohalt. Kogu maailma majandus oli jõudsas tõusujoones, millest ei jäänud ilma ka Eesti
Looduskaitse Eestis EESNIMI PEREKONNANIMI Looduskaitseseadus Looduskaitseseadus on käitumisreeglite kogu, mille eesmärk on hoida kodumaa elurikkust ja eluta looduse väärtusi ning pärandada need järgmistele põlvkondadele. Eesti esimene looduskaitse seadus võeti vastu 1935. aastal. Praegu kehtiv, kuues looduskaitseseadus on vastu võetud 2004. aastal, samal aastal kui Eesti astus Euroopa Liitu. Kahjuks kõik inimesed suured seaduste lugejad ei ole. Kuid seaduse nõudeid täitma peame ikkagi. Kaitsealad Kaitsealad on loodud selleks, et hoida seda mis on meie looduses ainulaadne. Nendel aladel piiratakse või suunatakse inimtegevust, et looduses püsiks tasakaalustatud areng. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi kaitsealasid:
KOMMUNISTLIK VENEMAA *1917. a enamlaste (bolsevike) võimule tulek (Nõukogude riigi loomine) Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu; Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitekomitee *1918. a riigi ametlik nimetus: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik; Asutava Kogu laiali saatmine; Venemaa viimase keisri Nikolai II tapmine; Sõjakommunism *1918. a - 1920. a kodusõda (13 milj inimest surma) (enamlaste võit) *1919. a Kommunistlik Internatsionaal (Komintern) - rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon *1920. a võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin ("suur hüpe") - sotsialistlik suurtööstus, kolhoosikord, riigi sõjalise võimuse tugevdamine; revolutsiooni õhutamine Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt; segamajandus; probleemid viljavarumisega *1921. a Uus Majanduspoliitika *1922. a NSV liidu loomine : Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia (lõpetati 16 lv-ga) *1924. a Lenin suri *1927. a...
Kalju Lepik Kalju Lepik 1920- 1999 o Kalju lepik sündis 7. oktoobril 1920 Järvamaal Koeru alevikus, konoriametniku pojana. Hariduskäik Õppeasutus Aasta 1928- Koeru algkool 1934 1935- Tartu Kaubanduskool 1939 1939- Tartu Kommertsgümnaasium 1941 Tartu Ülikool (Filosoofiataduskonna Põhjamaade ajalugu 1942- ja arheoloogia.) 1943 o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjav...
EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDIL Referaat Gustav Suitsu algatusel loodi 1905. aastal Tartus olulist rolli mänginud kirjanduslik ja üldkultuuriline noorteliikumine Noor-Eesti, kuhu kuulusid noored eesti haritlased, teiste hulgas ka Friedebert Tuglas, Johannes Aavik ning Villem-Grünthal Ridala. Noor-Eestit on nimetatud ka agressiivseks kultuurpoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Nende eesmärk oli väljuda senisest provintslikust alalhoidlikkusest ning saavutada eurooplus. Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja (1918-1920) ajal olid kultuurielu ja kirjandus ajutiselt surutud kitsamatesse raamidesse, ent iseseisvas Eestis tekkis kultuuri arenguks taaskord uusi võimalusi ja kirjanduselu elavnes kiiresti. Vabadussõja-järgses kirjanduses kajastus veel Vene revolutsioonide poliitiline ja ideoloogiline mõju. Peale detsembrimässu 1924. ...
Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee. Nikolai Triik töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1. ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. Peale esimese naise Triinu Redlichi surma võttis Hans naiseks tolle noorema õe Leenu. Aja jooksul oli neil kokku tervenisti kuusteist last, kellest aga täiskasvanuikka jõudsid vaid kolm: Mai, Bernhard ja Hans. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest
Saaremaa Ühisgümnaasium Kanada Referaat Autor: Tiina Ollema Juhendaja: Virge Ollema Kuressaare 2009 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1. ÜLDINFO KANADAST..............................................................................................4 2. KANADA AJALUGU.................................................................................................5 3. KANADA LOODUS....................................................................................................7 4. KANADA KINDRALKUBERNERID LÄBI AJALOO..............................................9 4.1 Kuningas George III ajal:.....................................................
demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse reziimiga *Detsembris 1934 ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust ning veidi hiljem rakendati ka otseseid jõuvõtteid: opositsiooniline Maaleht suleti ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile *Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus *Propagandatalitus viis ellu mitmed üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine jm *Märtsis 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning nende asemel asutati valitsuse toetajaskonda koondavad uuetüübilised ühingud Isamaaliit ja kutsekojad *Isamaaliit, mida esitleti üldkultuurilise apoliitilise ühinguna, kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks *Kutsekojad, mis ühendasid teatud elualade esindajaid(arstid, õpetajad, kaluridjt), pidid mobiliseerima oma liikmeskonna valitsuse sihtide saavutamiseks
· Tööstuse taastamise reform. Riik kehtestas ausa konkurentsi koodeksi.määrati kindlaks töötundide arv nädalas (35). Sellest vähem teha ei tohtinud. Määrati kindlaks ka toodangu hulk ning madalaim palk, millest madalamat enam ettevõtja maksta ei tohtinud. Need ettevõtjad, kes ausa koodeksi põhimõtet rakendasid, said paigutada oma kaubale sinise kotkaga embleemi (riik tegi kampaaniat, kus kutsuti üles selliseid tooteid ostma). Kuulutati 1935 põhiseaduse vastaseks Ülemkohtu poolt. Pärast seda enam ei toiminud. · Kuiva seaduse tühistamine. Ka alkoholi müügilt tuli riigile raha. · Dollari devalveerimine. Dollari kursi muutmine. · Viidi sisse sotsiaalkindlustus. Hakati maksma töötu abirahasid ja vanaduspensioni alates 65. eluaastast. Samas keeldusid mõningad abivajajad inimesed sellest toetusest, kuna see tundus neile alandav
hävitamine sõltuvalt ohvrite religioonist, rassist, etnilisest kuuluvusest, rahvusest ja seksuaalsetest eelistustest. Juutidega koos hävitati 910 miljonit mustlast, slaavlast, homo seksuaali ja vaimselt alaarenenud inimest. Holocausti käik 1933 Jaanuar Hitler nimetatakse Saksamaa kantsleriks. Märts Rajatakse Saksamaa esimene koonduslaager Dachau Aprill Algavad juutide vastased aktsioonid. Holocausti käik 1935 September kehtestatakse juutide vastased Nürnbergi seadused: juutidelt võetakse ära nende kodakondsus ja inimõigused,ning neid sunnitakse kandma juudi märke. Holocausti käik 1938 Märts Austria annektsioon ja juudi vastaste seaduste kehtestamine. 9.nov Kristallöö juutidele kuuluvate asutuste purustamine Saksamaal ja Ausrias. 910 nov. 26000 juuti saadeti koonduslaagisse ja nende lapsed
TUNTUMAD TEOSED Esimene romaan "Kesaliblik" Romaan "Kivine pesa" Romaan "Üks neistsinatseist" Rannatriloogia "Õitsev meri", "Taeva palge all", Hea sadam" Näidendid "Vaese mehe ututall", "Neitsid lampidega" Võõrsil ilmunud "Tee kaevule" "Päike küla kohal" "Kevadine maa" A. Mälk on üks viljakamaid eesti kirjanikke, hea stiiliga ladus jutustaja. Sisukord Eelmine Järgmine ÕITSEV MERI 1935 Tegevuskoht: Atla lahe ümbrus, Harilaid, Salava saar, karid. Teema: rannaelu väärtustamine, ausus, töökus, julgus, vähenõudlikkus Peategelane Hannes satub abielu tõttu sisemaale, ei harju, tuleb oma rannakülla tagasi. Tunnistati aasta parimaks romaaniks. Sisukord Eelmine Järgmine TAEVA PALGE ALL 1937 Tegevuskoht: Sõrve, mida kirjanik tundis Mõntu päevilt, tegevus toimub endise kaljasekapteni Tuisu Jüri taluperes.
24- aastaselt pääseb Karl Tartu Ülikooli. Erialaks võttis ta geagraafia, ehk seepärast, et ta tundis suurt huvi välismaa vastu. Ta asus elama Rootsi, kus peamise aja veetis ta reisides mööda Vahemeremaid. 1943. aastal astus Ristikivi Saksa sõjaväkke, kust puhkusele minnes ta Soome põgenes ja sealt edasi Rootsi Alguses elas ja töötas Karl Uppsalas, hiljem aga Stockholmi eeslinnas Solnas. Seal suri ta 19. Juulil 1977. Looming Esimese tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna 1935. aastal raamatuga ,,Lendav maailm". Sellele järgnesid veel mitmed lasteraamatud ,,Sinine liblikas" ja ,,Semud" 1936, ,,Sellid" 1938. 1938. aastal sai Ristikivi tõelise tunnustuse. Looduse romaanivõistlusel pälvib raamat ,,Tuli ja raud" esimese auhinna. Tunnustatud sai ta ka kirjanikumeistri Tammsaare poolt.1953. aastal ilmus tema esimene modernistlik romaan ,,Hingede öö". See jutustab inimsese teekonnast, kuidas inimene tunneb end maailmas võõra ja pagulasena. 1961. aastast
valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, kuni nad 1935 ära keelati · Ainupartei Isamaaliit · Kehtestati tsensuur · Tõnissoni käest võeti ära "Postimees" · Moodustati riiklik propagandatalitus · Rahvustundeid õhutavad kampaaniad · Üleriigilised kutsealased korporatsioonid nn. kutsekojad · Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul 1938. aasta põhiseadus · 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu · Pätsi suunistel koostati uus põhiseadus, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi
Holokaust Mõiste "holocaust" Pärineb kreeka keelest, tähendab "täiesti põlenud" Tänapäeval tähendab eelkõige juutide tagakiusamist ja hävitamist aastatel 1933-45 Holokausti käigus tapeti ka mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, homoseksuaale, poolakaid, nõukogude sõjavange, poliitilisi vastaseid Juutide alavääristamine Saksamaal elas 1930- te aastate alul umbes 500 000 juuti Juute nimetati suurimateks vaenlasteks, aaria rassi hävitajateks, maailma- vallutajateks Juudid on siin soovimatud! Kõneleb gauleiter Steicher! Tunne oma vaenlast! Juudid selles koolis enam ei käi Tõelised aarialased Aaria rass versus juudid Oled aaria rassist või juut? Algus 1.aprillil 1933 algas juudi arstide, advokaatide ja kaupmeeste boikoteerimine Juutidele keelati maa omamine Juutide vallandamine, juudi teadlaste ja kirjanike teoste avalik põletamine Raamatute põletamine 1935.aasta N...
SPIKU Gustav Ernesaks (12. det 1908 Perila Raasiku vald 24. jan1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931.muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal.Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides. Asutas 1944. Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. saj Eestimaa juhtfiguuriks. Looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks.Loomingusse kuuluvad ka 5 ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Kogumik,,Nii ajaratas ringi käib``Tema idée oli rajada Tallinna laululava Heino Eller (7. mär 1887 Tartu 16. jun 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoo...
Curriculum Vitae Konstantin Päts Sünniaeg- ja koht : 23. veebruar 1874 18. Jaanuar 1956, Tahkuranna vald, Pärnumaa Vanemad ja nende tegevusalad : Konstantin Pätsi isa Jakob Päts oli pärit Heimtali vallast Viljandi lähedalt ja oli tubli ja kõikide poolt austatud ehitusmeister. Konstantin Pätsi ema Olga sündis 4. augustil 1847 Viljandis. Üldhariduse ja guvernandi eksamite kõrvalt õppis ta ka saksa, vene ja läti keelt. Neiu kutsuti peatselt Viljandimaa mõisniku Gründeri perekonda guvernandiks. Sinna saabus noor ehitusmeister Jakob Päts, kes oli edasipüüdliku ja teadmistehimulise noormehena arhitekt Kulicku juures majade ehitamist õppinud. Nii tutvus Olga Gründeri mõisas oma tulevase abikaasaga. Õed ja vennad : Tal oli 3 venda : Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Haridustee : Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jätt...
ja relvajõudude ülemjuhataja. Rahvastikust on 40% usklikest kristlased ja 50% muhameedlased. 19. sajandi lõpus toimunud Itaalia-Etioopia sõjas suutis Etioopia oma sõltuvust kaitsta ja Menelik II ühendas Etioopia lõunaosa islamiriigid ning selle tulemusena saigi riik oma nüüdsed piirid. 1889 sai pealinnaks Addis Abeba. Riik hakkas arenema ning suhted Euroopaga paranesid. Meneliku tütre, Haile Selassie I, keisriks saamisega algasid riigid mitmed reformid. 1935. aastal tungis Etioopiale taas kallale fasistlik Itaalia, kuid 1941 vabastasid maa Briti väed. Uute reformidega kaotati senine feodaalne haldussüsteem ja orjuse jäänused ning arendati majandust ja kultuuri. Kehtestati ka uus põhiseadus. 50ndatel aastatel alustas Etioopia koostööd NSV liidu ja teiste sotsialistlike riikidega. Etioopia algatas ka Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni. Inflatsioon, korruptsioon ja viljaikaldused põhjustasid mahajäänud ühiskonnakorra ja
Paul Viiding Anni Kassuk 11e Kuressaare Gümnaasium 2008/2009 Paul Viidingu elulugu Paul Viiding oli luuletaja, prosist, kriitik ja tõlkija. 1911-1912 õppis Paul Riias erakoolis. 1912-1915 Nikolai Kroonugümnaasiumis. Kolm aastat õppis ta pagenduses. 1918-1922 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis ja 1930 lõpetas ta TÜ matemaatika- loodusteaduse. Töötas kindlustusseltsis ,,Oma" arveametnikuna. Paul Viidingu elulugu 1940-1941 Töötas Paul raadiokomitee kirjalike saadete juhina. Saksa okupatsiooni ajal tegeles ta tavaliste talutöödega ja tõlkis raamatuid. Paul oli ERK õpikute toimetaja. 1951-1953 Raamatukaupluse ,,Areng" harukaupluse juht. Alates 1953. aastast hak...
Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus Udus ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Gümnaasiumi lõppedes tundus tulevik sünge töö leidmine oli väga raske ning ülikooli minek ei olnud raha tõttu võimalik. Kuid 1935. aasta sügisel kohtus ta kohalikul kirjandusõhtul Aadu Hindiga, kes töötas tol ajal õpetajana. Kohtunud noored abiellusid ning nii sisenes Debora Hint Tartu kirjanike maailma ja sõlmis seal palju tutvusi, mis võimaldasid tal ka ülikooli astuda, kus ta asus õppima keeli ja kirjandust. Noorpaari ainuke laps suri ning purunes ka nende abielu. Pärast juunipööret Sirbis ja Vasaras töötanud paljulubava tõlkija ja
Tammsaare on : *Eesti kirjanduse suurim eepiline talent *Iseseisev juurdleja põhiliste eluprobleemide üle *Seltskonnakroonik ja kombekriitik *Jutuveeretaja *Kodukootud filosoof-targutaja *Naiselik uneleja Elukäik Tammsaare (1878-1940) Sündinud on ta tänapäeva Vargamäel 30.Jan 1878 aastal sündis Isa oli Peeter Hannsen, tubli taluperemees Haridustee: *1886- Sääsküla vallakool *1888- Prümli vallakool *1892- Väike-Maarja kihelkonnakool *1898-1902- H.Treffneri gümnaasium *1907-1911-Tartu ülikool-jäi lõpetamata tervise tõttu Edasin elukäik: *1903-1907-ajakirjanik Tallinnas *(,,Sõnumed", ,,Teataja") *1912 Kaukaasias tervist parandamas *1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikumis *1914-1919 Koitjärve periood *1919- Kolis Tallinnasse *13.03-1920 abiellus Käthe Veltmaniga *17.02.1921 poja Eeriku sünd *A.H.Tammsaare suri 1.märtsil 1940 aastal A.H.Tammsaare tõlkijana *Tõlketegevusega alustas juba Treffneri gümnaasiumis *Oluline elatusallikas...
Autorid A. Mälk A. Gailit Autorid August Mälk August Gailit Sündis Saaremaal Lümanda Sündis Valgamaal Sangaste vallas Kipi külas mõisa läheduses Kuiksillal. Kasvas kokku ranniku ja Üles kasvas ta Laatre mõisas. merega. Õppis Valgas läti kihelkonna- Õppis Lümanda ja linnakoolis ning Tartu ministeeriumikoolis, linnakoolis. Kuressaare linnakoolis. Kuulus kirjanike rühmitusse 1944.a lahkus Rootsi, kus viibis "Siuru". elu lõpuni. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Tegevuspaik Teoste põhitegevus toimub ranna ääres. "Õitsvas meres" Saaremaal Atla lahe ümbruses. Kalurikülas mere lähedal. "Leegitsevas südames" põhjarannikul asuval Verilaiul, tuultest räsitud liivasel künkal, pisike hütt Tuulemäel. Peamõte Õitsev m...
Teheran 1943 talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt 1936 hispaania kodusõjas toetas saksamaa francot ni varustuse kui sõduritega 1936 reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1938 austria ansluss
Valimised lükati edasi ning vabadussõjalaste saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes tühistati. Kõik Pätsi ja Laidoneri kehtestatud seadused viitasid Nõukogude Liidu võimuletulekule. Näiteks kehtestati trükikodade tsensuur, lubati avaldada vaid hetkevalitsust kiitvaid tekste. Parlamendil polnud sõnaõigust ning opositsioon kaotati. Ei lubatud ka pidada kossolekuid ega miitinguid. Arreteeriti paljud vabadussõjalased ning lõpuks 1935.aastal asendus Eesti Vabariigis demokraatlik kord autoritaarse diktatuuriga. Rahvale valetati süüdimatult otse näkku. Päts väitis, et demokraatia siiski säilis kuigi kõik tema kehtestatud terminid rääkisid tema väite vastu. Eestis oli piiratud kodanikuvabadusi, võeti ära rahvaalgatuse õigus ning valimisõiguse vanusetsensust piirati. Samal ajal väitis Päts siiski järjekindlalt, et Eestimaal on demokraatia. Samuti oli teada see, et Pätsil oli
1. Oli üks paremaid eesti ajalooliste novellide kirjutaja ja kuulub ka eesti parimate luuletajate hulka, mis sest, et oma elu jooksul on avaldanud ainult ÜHE luulekogu, mille nimi on ,,Inimese teekond", mille ta avaldas 1972 oma elu lõpupoole. Võrdväärne poeet Gustav Suitule ja Heiti Talvikule. 2. Juba noorena huvitasid teda ajaloolised raamatud. Ta leidis mõisa pöönigult vanu saksa keelseid raamatuid, mis talle meeldima hakkasid. Ta ei osanud küll saksa keelt, aga pilte meeldis talle ikka vaadata ja tektside tähendust küsis ta täiskasvanutelt. Kirjanduslik karjäär algas tal kolmekümnendatel, mil ta hakkas avaldama laste raamatuid. Enamjaolt olid seal tegelasteks loomad. Esimene lasteraamat oli Lendav Maailm(1935). 3. Esimene novell ilmus 1938 pealkirjaga ,,Tuli ja Raud". See novell räägib mehest nimega Jüri Säävel, kes on eesti põllumees ja ta otsustab minna Tallinnasse kolida ja ...
Teine maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktide kujnemine 1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locardo lepingu täitmisest. Seejärel ründas Itaalia edukalt Etioopiat. Lääneriigid uskusid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad rahustamispoliitika. Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas...
ARUTLUS 1) Miks ei suudetud ära hoida uue maailmasõja puhkemist? Sest seda soosivaid faktoreid ja eeldusi oli väga palju - 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsirežiimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2) Kes oli süüdi uue maailmasõja puhkemises? Vanameelsete Venemaa ajaloolaste reaktsioon väitele,...
GEOGRAAFIA Litosfäär 1. Milline on maa siseehitus? a. Kihid -Sisetuum -Välistuum -Vahevöö-astenosfäär ja litosfäär -Maakoor b. Astenosfäär Vahevöö ülaosas olev plastiline kiht- basaltne magma. Lühiajaliste pingete korral käitub tahke elastse keskkonnana, juhtides seismilisi laineid. c. Litosfäär -Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga - Jaguneb litosfääri laamadeks 2. Mandriline VS ookeaniline maakoor MANDRILINE OOKEANILINE a. Paksus Paksem-U 40 km Õhem- U 7 km b. Tihedus Väiksema Tihedam tihedusega Koosneb tard-ja Koosneb tard-, settekivimitest mo...
EKSPRESSIONI SM Joel Laanemäe ja Sarah Raichmann Mõttelaad • Kunstniku enda tunded ja mõtted • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus • Saksamaa • Oskus näha ilu inetuses • Grotesksus • Naer läbi pisarate • Narrikultus (Pierrot, Chaplin) Muusika • Kõrgepingeline emotsionaalsus • Äärmuslikud kontrastid • Suurte muutuste aeg • A. Schönberg, A. Berg ja A. Weber Arnold Schönberg (1874–1951) • Austria, hiljem Ameerika helilooja • Iseõppija – viiul ja tšello • Töötas Viinis pangaametnikuna, hiljem muusikuna • Õpetas Sterni konservatooriumis Berliinis kompositsiooni, hiljem oli eraõpetaja Viinis • Õpilased – A. Berg ja A. Webern I tonaalne periood (kuni 1905) • Saksa hilisromantismi traditsioonid • Kirjutab suurtele orkestritele • „Kirgastunud öö“ („Verklärte Nacht“) • Inspiratsioon Wagneri „Tristanist ja Isoldest“ • Sümfooniline poeem „Pelleas ja Melsande“ • Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“ („Gurrelie...
Eesti edetabelis oli ta esimese kümne mängija hulgas. Malest oli Paul Keres huvitatud juba poisekesena. Ema lausa kartis poisi võimalikku kaldumist hasartmängudele. Pärnu linnas tõusis ta vanemate poiste üllatuseks linna koolinoorte esimaletajaks. 13 aastasena võitis täiskasvanute hulgas Pärnu meistritiitli välkturniiril, kus võitis kõiki oma vastaseid. Nüüdseks kutsuti teda tõsiseks maletajaks. Rahvusvahelisel tasemel tuli veel vaeva näha aga ka sinna jõudis ta juba 1935 aastal. Ta tundis huvi kõikide võimaluste vastu, mis lubasid tema oskusi edasi viia. Üheks oskuseks oli kirimale. Malemänguks vajalik oskus on musikaalsus, keeltevaist ja matemaatiline taip, mis oli Keresel olemas. 1938 aastal valiski ta Tartu ülikoolis erialaks just matemaatika. Kuna kiire elurütm ei sobinud enam ülikooli õpingutega, jäi kahjuks kool lõpetamata. Ülikoolist oli ka kasu, ta leidis enadle naise Maria, kellega sai hiljem kaks last.
Ettevalmistav ülesanne: ülevaade külastatavast mäluasutusest Rahvusarhiiv alustas tegevust 1. jaanuaril 1999, kuid riikliku arhiivisüsteemi rajamine leidis aset juba Eesti Vabariigi algusajal. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Riigi Keskarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine. 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aastal tegevust Rahvusarhiiv, hõlmates
Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Helsingis elanud Suits saabus kodumaale, astus Eesti esseeride parteisse ning koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“. 1921–1944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast). 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast oli ta Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. 13. septembril 1958 avati tema
● 1928. a. oktoober - Tartu ajutine raadiojaam alustas tööd ● 1928. a. 21. november – esimene kuuldemäng lastele ● 1929. a. 28. aprill - esimene avalik raadioõhtu “Estonias” ● 1930. a. 20. juuni - esimene spordireportaaž ● 1932. a. 1. juuni - Eesti astus Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu (UIR) liikmeks ● 1934. a. 30. juuni - “Raadio-Ringhääling” lõpetas tegevuse ● 1934. a. 1. juuli - Riigi Ringhääling alustas tööd ● 1935. a. 28. veebruar - esimene reportaažh välismaalt (Helsingi Messuhallist) ● 1937. a. 15. detsember - alustas tööd Türi raadiojaam ● 1941. a. 18. oktoober - esimene saade Moskvast ● 1944. a. 30. september - alustas tööd traatringhääling Tallinnas ● 1945. a. 16. oktoober - asutati Eesti Raadio segakoor ● 1949. a. 8. august - moodustati Raadioinformatsiooni Komitee, mis allus Ministrite Nõukogule ● 1956. a. 1
Põlisasukail oli tollal ürgkogukondlik kord lagunemas. 1829 allutas pealik Na Ulivau enamiku saartest oma võimule, 1854 astus tema vennapoeg, valitseja Takbombau, ristiusku. Aastast 1874 oli Fidzi Suurbritannia koloonia. Idasaartele asutatud suhkrurooistandustesse toodi tööle indialasi. 1966 sai Fidzi naissoost Fidzi piiratud piiratud autonoomia, asutati põliselanikud, 1935 põlisrahvastiku Liidupartei. 1968 avati Suvas ülikool. Iseseisvuse sai Fidzi 10. septembril 1970, kuid jäi dominioonina Rahvaste Ühendusse. 6 Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Fid%C5%BEi http://en.wikipedia.org/wiki/Fiji http://et.wikipedia.org/wiki/Kookosp%C3%A4hkel lk. 689-690 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2 (Kirjastus ,,Valgus" 1987)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
