· Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur
" " , 1961 goda e , . znatsit orbiidil tiirlema devjatovo a, 1934 god. . , , : 1) , 2) 3) 4) "" , , . 108 . Kirzhach 27sedmovo 1968 goda. y . - , , - , . , , .
Imporditi rauda, nafta saaduseid, puuvilla, kivisüsi 33. Saksamaa, Inglismaa, Skandinaavia 34. 1921.a 35. 1923.a 36. 1930.a kõige enam põllumajandust 37. 1)hinnad langesid 2)suur tööpuudus 3)talud läksid pankrotti 38. 1932-1933.a 39. 1.põhis. aug.1932.a, 2.ps. juuni.1933.a, 3.ps. okt.1933.a 40. aug.1933.a 41. 1) riigikogulasi 50 2)üksikisikuid sai valida 3)iga 4a. Tagant valiti 42. 12.03.1934.a 43. ,,Vaikiv ajastu"-ajajärk Eesti ajaloos peale 1934.a riigipööret 44. 1)tsensuur 2)riigikogul ei lastud kokku tulla 3)erakondadest oli lubatud aint Isamaaliit 45. 08.12.1935.a 46. 1937.a kokku kutsuti Riigikogu 47. 01.01.1938.a 48. 1)6.a president 2)piirati kodaniku vabadusi 3)valimisiga oli 22.a 49. 1938.a 50. President-Päts ja peaminister- Kaarel Eenpalu 51. Riik kontrollis majandust(Riiklik maksu-ja hinnapoliitika) 52. Suurbritannia, Saksamaa 53. 1934.a 54. 1938.a 55.
1917. aasta Eestis Veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tõttu tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sügisel vallutati sakslaste poolt Lääne-Eesti saared, Venemaa oli alla jäämas. Selleks ajaks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis haaras võimu oktoobris. Maapäev saadeti laiali, k...
valitsuskriise ning venitasid liialt. Lisaks sellele nähti hädade põhjusena põhiseadust, mille järgi oli Riigikogul liiga suur võim. Taheti luua presidendi ametikoht, mis oleks saanud tasakaalustada valitsuse ja Riigikogu konflikte. Kriisi leevendamiseks proovis Riigikogu võtta kaks korda rahvahääletusega vastu uut põhieadust, kuid need ebaõnnestusid. Vapsid olid aanud palju toetajad ning just sellepärat võetigi nende seadueelnõu vastu ning valitsus läks laiali. 7. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre Kuna Laidoner ja Pät mõistsid, et neil pole võimalik valimii võita, otutasid nad koondada võimu enda kätte sõjaväelise riigipöördega. Üle kogu Eesti hakati vahitama vabadussõjalisi, süüdistatuna riigipöörde plaanimises. Kuid tegelikkuses poleks see olnud vajalik, sest nad oleks arvatavasti niikuinii valmised võitnud. Päts kehtesta üleriigilise kaitseseisukorra ning määras Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Valimised lükkusid edasi
a. märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts uuesti valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris. Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda. Algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K. Päts, kindral Laidoner ja Kaarel Eenpalu. 1934.a. algas K. Pätsi innustusel kutsekodade loomine, kus ühinesid ühe kutseala inimesed. 1938.a. põhiseadus tõi kaasa parlamendi muutumise kahekojaliseks. 1938.a. 24. aprillil valiti 64.a. K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.1939.a. septembris nõudis Nõukogude Liit Eestilt vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist. Selle alusel tuli paigutada Eestisse NL sõjaväebaasid. 1940. juunis okupeeris NL Eesti. K. Päts küüditati 1940.a. juulis koos perekonnaga Venemaale.
1973 Melliste kauplushoone rekonstrueerimine 1999 Melliste II külapäev, Melliste külavanemaks Minu kodukant Melliste 1973 valmivad 6 ühepereelamut väikesele valitakse Aivar Matt Faktid: Lingutusmäele 19751989 Oraviku elamurajooni valmimine (9 elamut) 2002 esimene vanatehnika laadapäev "Sullemulle" 2003 valmib Melliste küla arengukava VIX saj. asula / linnus Melliste Lingutusmäel 1976 paisjärv rajami...
ERNST ENNO 1875 1934 Sündis Tartumaal Valgutas. Lapsepõlves kiindus Enno loodusesse ja kodukohta. Tähtsaks elamusallikaks oli uskliku ema ja pimeda vanaema laulude ja pärimuslugude muinasmaailm. Elas 1919 1934 Haapsalus. Haridus: · Kihelkonnakool · Tartu Treffneri gümnaasium · Tartu reaalkool · Riia polütehnikum Töö: · Läänemaa koolinõunik · ,,Postimehe" toimetus · Valga krediidiühingu asjaajaja Enno hakkas luulet avaldama 1896. aastal. Enno luule sai mõjutusi ida filosoofiast ja panteistlik teosoofilistest õpetustest, mille keskmes on idee hingede rändamisest ja valgustumisest. Enno luules on filosoofilised ideed seotud loodus ja koduelamustega
Millised muudatused ühiskonnas tõi kaasa vaikiv ajastu ? Peale Vabadussõda aatal 1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste liit ehk vapsid. Vapsid kandideerisid valimistel ning nende populaarus aina kasvas. Vapside poliitika polnud paljudele vastuvõetav ning kardeti vapside poolt korraldatud riigipööret ja nii viis 1934 aastal Päts ja Laidoner läbi oma riigipöörde mida tuntaksegi Vaikiva ajastu nime all. Vaikiv ajastu tõi kaasa mitmeid muudatusi ühiskonnas. Seoses 12.märtsi riigipöördega kuulutas valitsus välja 6 kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges Vabadussõjalaste ühingud. See tähendas seda, et Riigikogu enam kokku ei kutsutud.
- Eesti sai osa Venemaa kullavarudest. - Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks. Eesti riigi ülesehitus vastavalt I põhiseadusele- Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid 1920 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid). Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsioonivalitsusi. Koalitsioonivalitsus valitsus, mille aluseks on kahe või mitme partei vaheline liiduleping. 1934.a riigipööre ja vaikiv ajastu- 1934. aasta riigipööre Vapsid (vabadussõdijad)olid rahva seas väga populaarsed ning 1934
aastatel. Omakeelsete, kuid vanas kirjaviisis olevate nimede kaasaegses ortograafias kirjutamise eest astusid vabariigi algusaegadel välja mitmed keeleteadlased. Riigikogu saadiku Villem Ernitsa sellekohane seadusettepanek jäeti Riigikogus 1921. a siiski tähelepanuta. Riigikohtu Tsiviilosakonna otsusega 7. aprillist 1927 lubati nimede õigekeelsuslik parandamine nimeomaniku soovil (Riigikohtu Tsiviilosakonna toimetis nr 30, 1927). Selle õiguse kinnitas 22. oktoobril 1934. a antud perekonnanimede korraldamise seadus (RT 1934, 91, 735). Siseministri 26. novembri 1934. a perekonnanimede ja nimede korraldamise määrusega (RT 1934, 102) sätestati, et nii ees- kui ka perekonnanimede õigekeelsusliku parandamise sooviga tuleb pöörduda selle omavalitsuse perekonnaseisuametniku poole, kelle juures peetakse sooviavaldaja perekonnakirju. Perekonnaseisuametnik pidi otsustama küsimuse, kahtluse korral aga esitama selle otsustamiseks siseministeeriumile.
19. X 1933 – Tõnissoni valitsus läheb erru Päts moodustab „spetsialistide” valitsuse EVKL asemele luuakse Eesti Vabadussõjalaste Liit (EVL): otsus osaleda valimistel suur edu kohalikel valimistel (I 1934) riigivanema kandidaadi otsimine Andres Larka (XII 1933) Riigivanema kandidaadid ja kogutud toetusallkirjad: Andres Larka (EVL) 62000 Johan Laidoner (asunikud) 38000 Konstantin Päts (PK) 18000 August Rei (SD) 5000 22.–23. IV 1934 – riigivanema valimised 29.–30. IV 1934 – Riigikogu valimised 12. III 1934 – riigipööre (vapside arreteerimine), oletatud Moskva toetust Pätsile III–IX 1934 – pehme diktatuur kaitseseisukord erakondade tegevuse piiramine Riigikogu suvepuhkusele valimiste edasilükkamine vapside väljatõrjumine poliitikast puhastused riigiasutustes ajakirjanduse enesetsensuur 28. IX 1934 – Riigikogu istung: valitsuse kritiseerimine 2
Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. Venemaale:Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. Teise maailmasõja tagajärjed:surma sai palju tsiviilelanikke, hävis palju kultuuriehitisi, inimesed surid nälga, suur majanduslik ja põllumjanduslik kahju. EESTI 1939-1945. 12.märts 1934 - K. Pätsi riigipööre ja "vaikiva ajastu algus" 23.august 1939 - MRP sõlmimine 28.september 1939 - baaside lepingu sõlmimine 17.juuni 1940 - Nõukogude okupatsiooni algus 6.august 1940 - Eesti inkorporeerimine NL-I koosseisu 14.juuni 1941 massiküüditamine. Saksa okupatsioon 1941-1944. Teise Maailmasõja tagajärjed eestile: Sõdurid pidid sõdima võõra lipu all, eesti rahvastik hävines tohutult, maa oli laostunu, linnad ja ettevõtted varemeis, ligi pooled põllud söötis
1917.a. detsembris suudeti luua juba esimene Eesti rahvuslik diviis. 1918.a. lõpus tuli Konstantin Päts Eestisse ning talle tehti ülesanne alustada vabadussõda. Vabadussõja esimesel poolaastal oli Päts sõjaminister ja ka peaminister. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja samuti kuulus ta I, II, III, IV ja V Riigikogusse. Konstantin Päts oli 1921.a. -1922.a. ja 1923.a. 1924.a. ning 1931.a. -1932.a. ja 1933-1934.a. riigivanem Peaminister riigivanema ülesannetes oli ta 1934.a. 1937.a. Riigihoidja 1937.a. 1938.a. Vabariigi Presidendiks sai K. Päts 24.04.1938.a. ja oli 17.06.1940.a. kui meie riik okupeeriti. Peale kõrgete riigiametniku ametikohtade on Konstantin Päts eelnevalt advokaadi abi, ajalehe toimetaja, linnanõunik, abilinnapea, maavalitsuse esimees, päästekomitee esimees, ajutise valitsuse pea- ja sõjaminister jne. , kõik need ametid on olnud aluseks, et sillutada teed meie esimesele presidendile.
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament
poolvabatahtlik ränne küüditamine 5 Rahvastik Maret Vihman. pagulased TAGASIRÄNNE (remigratsioon) 3. TÖÖHÕIVE *tööhõive struktuur ja selle muutumine Eesti hõivestruktuuri muutumine Eesti töövõive % majandussektor 1934 1989 1996 2000.a. 2002.a. Primaarne 67% 21 % 10% 7,4% 6,9 % Sekundaarne 16% 44,9% 43,5% 34% 31,3 % Teenindus 17% 33,3% 46,4% 59% 61,7 % (Eesti rahvastiku arengu III kongressi (1996.a) ja IV kongressi (2005.a) materjalide järgi) Euroopa riikide tööhõivestruktuur 2000.a.( osakaal %-des) riik Prim. Sek. Teenind
EESTI 1918-1944 1. Loe üle peatükid § 9, 9a, 9b, 10b, 14, 14a + VIHIK!!!! 2. Selgita järgnevad mõisted! Parlamentarism- on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Vaikiv ajastu- 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. See on siis, kui valitsus oli pandud vaikivasse olekusse jne. Kõik kuulasid riigipea(de) sõna. Teistel polnud sõnaõigust. Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Baaside leping- sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas
Agatha Christie romaanid Aasta Pealkiri Detektiiv(id) 1920 The Mysterious Affair at Styles Hercule Poirot Arthur Hastings Chief Inspector Japp 1922 The Secret Adversary Tommy and Tuppence 1923 The Murder on the Links Hercule Poirot Arthur Hastings 1924 The Man in the Brown Suit Anne Beddingfeld Colonel Race 1925 The Secret of Chimneys Superintendent Battle 1926 The Murder of Roger Ackroyd Hercule Poirot 1927 The Big Four Hercule Poirot Arthur Hastings ...
Eesti jaoks kujunes halvaendeliseks 1935.a.sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping. Ohumärgiks Baltimaadele oli ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Aastail 1934-1935 esitas Moskva mitmesuguseid projekte, mille sihiks oli Balti riikide tihe sidumine Moskvaga. NSV Liit hakkas õhutama Balti kolmikliidu loomist, lootes suhteliselt Moskva-sõbraliku Leedu kaudu mõjustada endale sobivas suunas ka Eestis ja Läti välispoliitikat. 1934.a.septembris kirjutatigi alla Eesti-Läti-Leedu koostöölepingule. 1930.aastate lõpuks oli Eesti sattunud ebasoodsasse olukorda. Kallaletungioht nii NSV Liidu kui ka Saksamaa poolt kasvas, abi polnud kuskilt loota. Rahvasteliit oli sügavas kriisis. Ainsaks võimalyseks jäi laveerimine Nõukogude Liidu Saksamaa vahel, püüdes sel moel omariiklust säilitada. 1938.a.kuulutasid Eesti, Läti ja Ledu end Skandinaaviamaade eeskujul neutraalseiks.
MARIE UNDER Leon Kann 12.B Marie Under-kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker,aastast 1924 Marie Adson Marie Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Sündis: 27. märts 1883, Tallinn Suri: 25. september 1980, Stockholm, Rootsi Abikaasa: Artur Adson (abiell. 1927) Vanemad Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883– 1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Hariduskäik Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastel...
Teda nimetatakse kaasaegse õenduse legendiks Oli mõjukas meditsiiniõde, teadlane, teoreetik ja kirjanik Suri 1996. aastal olles 98 aastane HARIDUS JA TÖÖ 1918. aastal astus Virginia Army School of Nursing, mis asus Washingtonis ning lõpetas 1921. aastal 1924. aastal alustas tööd Virginias Norfolki protestantlikus haiglas õpetajana 1931. aastal sai Henderson Columbia Ülikooli Õpetajate Kolledžist bakalaurusekraadi ning 1934. aastal magistrikraadi Samas koolis oli Virginia aastatel 1934-1948 õpetaja 1953. aastal võttis vastu koha Yale Ülikooli õenduse osakonna poolt rahastatud uuringu teadurina Hiljem keskendus Henderson rahvusvahelisele õpetamisele ja ettekannetele Elu jooksul andis välja mitmeid raamatuid Üks tema tuntumaid trükiseid on 1960. aastal avaldatud Basic Principles of Nursing Care, mis on tõlgitud mitmetesse keeltesse HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA
Andres Larka sündis 5. märtsil 1879 Pilistveres, Viljandimaal, suri 8. jaanuaril 1942 Malmõz, Kirovi oblastis. Ta oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. 19021917 Vene armee staabiohvitser. 1918 Eesti Vabariigi sõjaminister. 19181919 Eesti sõjaväe peastaabi ülem. 19191925 Eesti Vabariigi sõjaministri abi. 19301933 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse esimees. 19331934 Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhatuse esimees. 1934 kandidaat Eesti riigivanema valimistel. Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866 Laiuse Kirikukülas, suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta oli Eesti riigimees. 1900. aastal asus tööle Tallinnas juriidilise abilisena Konstantin Pätsile.Aastal 1904 valiti Jaan Poska Tallinna linnavolinikuks. 1905. aastast valiti Jaan Poska linnavolikogu juhatajaks. 19131917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste
korraldus. Osalejad ja domineerivad riigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Itaalia. Sõja kaotanud riigid jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vast5.5 Prantsusmaa Sisepoliitika: -kehtis Kolmas vabariik, palju parteisid, koalitsioonivalitsused, valitsuskriisid, ühiskonna polariseerumine, tugevad oli Prantsuse fasismimeelsed jõud, palju grupeeringuid, kes omavahel konkureerisid -9. jaanuaril 1934. a fasistide demonstratsioon Pariisis -Prantsuse pahempoolsed (sotsialistid, kommunistid) jõud suutsid ühineda ja veebruaris viidi läbi fasismivastane üldstreik -1934. a Prantsuse kommunistid ja sotsialistid kirjutasid alla Tegevusühisuse paktile: kommunistidele anti luba teha sotsialistidega koostööd -1936. a jaanuaris moodustasid kommunistid ja sotsialistid Rahvarinde -aastatel 1936-1938 oli Prantsusmaal võimul Rahvarinde valitsus, 1938. a koostöö lagunes Välispoliitka:
Pilet 20 Eesti Vabariigi sisepoliitikas 20-30.aastatel kriis 1)koalitsiooni valitsused 2)puudus riigipea tasakaalustav jõud Sellepärast oli kriis ning oli vaja uut põhiseadust. 1.12.1924 üritasid kommus Tallinas võimu haarata, Nõukogude liidu maailmarevolutsiooni kava üks osa. sisepoliitiline kriis omad huvid ja lehmakauplemine # I põhiseadus II põhiseadus 1934 III põhiseadus 1920 Koostaja Asutav Kogu Eesti Vabadussõdalaste Rahvuskogu keskliit ehk Vapsid Seadusandlik võim Riigikogu;100liiget 3 Riigikogu;50liiget Volikogu 80inim+ aastat 4 aastat Riiginõukogu 20inim 5
Vabadussõjalased süüdistasid poliitikuid korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Ametlikuks juhiks oli Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi. Teine rahvahääletus kukkus taas läbi. 1933 oktoobris pandi hääletusele vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus. Selle kohaselt pidi laiendatama riigivanema võimupiire, rahvas pidi valima viieks aastaks riigipea, riigivanemale anti õigus panna Riigikogus veto, seadusandlik võim jäi endiselt Riigikogule. Täidesaatev võim jäi valitsusele. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Taandumas oli majanduskriis. §16. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada sõjaväelise riigipöörde. 12 märts 1934
30ndad-Saksamaa, NSVL, rahvusvahelised suhted NSVL Majandus allutatud riigi juhtimisele(käsumajandus): · 1928.aastal loodi Viisaastaku süsteem, mis tähendas seda, et riik seadis sisse kriteeriumid, mida, kui palju peab tootma ja millise hinnaga müüma. Likvideeriti erasektor, ei olnud eraettevõtteid. · Rõhk oli rasketööstusel(sõjatööstus), mida oli tarvis agressiivse välispoliitika jaoks. · 1934.aastal algas teine viisaastaku plaan(algas stalinlik nep), veel suurem rõhk läks rasketööstusele. Ühele ostjale seati talongisüsteemi asemel piiratud kogus, mida ta tohtis osta. · Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini. · Kolhoosides töötati tasuta ning see, mis jäi üle riigile ette nähtud toodangust, läks kolhoosidesse. · Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus
Sümfooniaorkestrile · Ajaviide sümfooniline süit (klaviir 1914, orkestreeritud 1930) · Valss-fantaasia h-moll (klaviir 1915 (Valss b-moll), orkestreeritud hiljemalt 1936) · Fantaasia viiulile ja orkestrile g-moll (klaverisaatega 1916, orkestreeritud 1964) · Prelüüd g-moll tsellole ja sümfooniaorkestrile (1917, saade seatud klaverile 1933) · Videvik sümfooniline pilt (1917) · Episood revolutsiooniajast a-moll (klaviir 1917, orkestreeritud hiljemalt 1934, red. 1967) · Koit sümfooniline poeem (klaviir 1915-1918, orkestreeritud 1920) · Öö hüüded sümfooniline poeem(1920-1921, red. 1960) 6 · Sümfooniline skertso A-duur (1921, red. 1954) · Sümfooniline legend (1922-1923, red. 1938) · Viirastused sümfooniline poeem · Varjus ja päikesepaistel sümfooniline pilt (1926, red. 1969)
Eest Põhiseaduse ajaloost Esimene Essti Vabariigi põhiseadus võeti vastu iseseisvumise järel aastal 1920. Järgmie põhiseadus astus jõusse 1938 aastal, ent 1934. aasta 12. märtsi riigipöörde järel kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ja algas nn vaikiv ajastu. Kolmanda põhiseadusega 38 aastal seati sisse presidendi ametikoht. Praegu kehtiv Eetsi Vabariigi põhiseadus võeti vastu taasiseseisvumise järel aastal 1992.
"Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Mõte mõlkus peas juba ammu 1917. valmis esimene versioon viimistles 1921. lavastati Tallinna Draamateatris (4-vaatuseline). Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest...
Keelatud olid ka ametiühingud. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler tema koha üle ning hakkas diktaatoriks ehk füüreriks. Suurbritannias kui ka Prantsusmaal säilis demokraatia. Suurbritannial oli rohkem kui kaks sajandit kogemust demokraatia alal. See on põhjus, miks ei saanud diktatuur toetajaid nendes riikides. Prantsusmaa riigivõimu suutmatus majanduskriis ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaale diktatuuri. 1934. aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu, mille eesmärk oli hõivata parlamendi hoone. Politsei suutis koos vabatahtlikega riigipöördkatse maha suruda. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne. 1936. aastal saavutas Rahvarinne parlamendivalimistel võidu ning moodustas valitsuse. Valitsus asus riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. Minu arvates kõige paremini arenes poliitiliselt Suurbritannia. Seal toimis põhiseaduslik monarhia
Heiti Talvik (19041947) Koostaja: Kätlin Juss 11.klass ELULUGU Sündis 9. novembril 1904 Tartus Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane Tema ema oli tuntud pianist; tal oli ka õde Hella ja vend Ilmari Heiti õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides 1923. aastal lahkus ta ootamatult koolist ja läks tööle KohtlaJärve põlevkivi kaevandusse KohtlaJärvel sai ta aimu aga oma tõelisest kutsumusest luuletamisest Seejärel jäi luuletamine mõneks ajaks tahaplaanile Ta jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda 1928. aastal hakkas ta uuesti kirjutama 1934. aastal saab temast Eesti Kirjanike Liidu liige Samal aastal ilmus tema esimene luulekogu "Palavik" 1937. aastal abiellus ta Betti...
Näidenditest tuntumad on ,,Hiirelõks" (1952) ja ,,Süüdistuse tunnistaja" (1954). Paljudest tema raamatutest on tehtud ka filme. (Tea laste-ja noorteentsüklopeedia 2007: 124) Kokkuvõte Agatha Mary Clarissa Christie oli inglise kriminaalromaanide kirjanik. Christie alustas kirjutamist 1918. aastal. Ta oli abielus kaks korda, esimeses abielus sündis tal tütar. Teine abielu kestis kirjaniku surmani. Agatha Christie tuntumad teosed: · ,,Mõrv Idaekspressis" 1934 · ,,Surm Niilusel" 1937 · ,,Kümme väikest neegrit" 1939 · ,,Eesriie" 1975 Ma õppisin referaati koostades väga palju Agatha Christie isiksuse kohta. Nüüd peale referaadi tegemist on tunne, et tahaks kõik ta raamatud läbi lugeda. Õppisin ka koostama referaati koos viidetega. Mulle väga meeldis seda teha. Kasutatud kirjandus · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1987, Tallinn: Valgus. · TEA laste- ja noorteensüklopeedia 2007, Tallinn: TEA
Sundkollektiviseerimine- tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutatu kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditat 1929-1933 NSV Liidu põhja ja idapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. Kollektiviseerimine andis raske hoobi põllumajandusse, vähenes nii teraviljasaak kui ka loomade arv, tootlikkus ei tõusnud. Zizzle Suur terror Et oma võimu enne uut maailmasõda kindlustada, alustas Stalin 1934.aastal vägivalla kampaaniat suur terror. Stalin asus oma vastastest puhastama komparteid,nõukogude võimu keskasutusi,julgeolekuorganeid ning armeed. · 1934.aastal langes Stalini käsul korraldatud atentaadi ohvriks üks NSV Liidu juhte Sergei Kirov, kellest Stalin kartis endale võistlejat. Süü aeti ,,rahvavaenlaste" kaela. · 1937.aastal mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond,keda süüditati vandenõus Stalini vastu.
Tõnissoni valitsus astus tagasi- üleminekuvalitsus (K.Päts eesotsas). Riigivanem sai rohkem õigusi- võis panna seadustele veto ja saata Riigikogu laiali, ta valiti viieks aastaks (rahva poolt). Parlamenti kuulus 50 liiget, valimised toimusid 4 a tagant. c) III põhiseadus (1938)- Riigipeaks president kuueks aastaks. Parlament valiti 5 aastaks ja sinna kuulus 80+40 liiget. Parlament muutus kahekojaliseks ja valimisõigus oli alates 22a. d) vaikiv ajastu- alates 1934. Riigipööre, et takistada vapside võimuletulekut. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng.
kohta. Dalil oli ka kolm aastat noorem õde Ana Maria. 1921. aastal läks Salvador Madridi San Fernando Kaunite Kunstide Akadeemiasse. 1929. aasta suvel tutvus Dali Elena Djakonovaga (Galaga). Galast sai Dali jaoks omamoodi impressaario*. Ta käis päevade kaupa galeriist galeriisse, pakkudes Dali töid ja tehes kõik võimaliku, et kunstnikku märgataks. Just tema saavutas selle, et Dali ei kaotanud kontakti sürrealistidega, kelle autoriteet Pariisi kunstiringkondades oli väga suur. 1934. aasta talvel abiellus Dali Galaga Hispaanias. Seejärel sõitis noorpaar peagi Pariisi, peale mida suunduti USAsse. 1970. aastatel muutusid arstide külastused Dali kodus aina sagedasemaks ning rõõmuhetked jäid harvemaks. 1981. aastal enne talve tulekut suri Gala. Kunstnik elas kaotust väga rängalt üle. 23. Jaanuaril 1989. aastal puhkes Salvadori majamuuseumis tulekahju. Dali ei raatsinud hoonest lahkuda ning hukkus. Nii sai ta armastatud Galaga jälle kokku.
Sinu Nimi (5 (17) 1882 -- 6 1971) -, . , - , - . 1904 1906 ( 1902 1908) ..-, , ... , . - -- , « », Es-dur, «» . ,-- «-» (1910) --, «» (1911) -- , « » (1913). -- XX .. , 1914 , , . -- «» ( , 1914) « » (« , , »; 1918). , . 1919 «», . 1920 1940 . «» (1922 .), «» (1923 .) -- , - « » (1927), , «». 1924 : . 1915 .. : , , . 1926 -- « » a capella. 1928 -- « » « », -- . 1930- -- . 1933--1934 «». « ». 1936 , . 1937 - « », -- « », . , , . -, -. -- « » (1951) -- , «» (1948), in C (1940) (1945), - -...
Usuti, et ta päästaks maa ja rahva raskustest ning paneks uuesti maksma kindla korra. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadusõjalaste Keskliit, millest kujunes tolle aja suurim poliiitiline liikumine Eestis. Oktoobris 1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostanud vapsid. · See nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise · Andis riigipeale laialdased õigused (valimised pidid toimuma 1934 aasta aprillis, ennustati vapside võitu) Autoritaarne Eesti (1934-1940) Riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde · 12.märtsil 1934.aastal · Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte Selle käigus asendus demokraatia autoritaarse riigikorraga ja see periood on nimeks saanud vaikiv ajastu: · Riigis kuulutati välja kaitseseisukord
ja rõõme. Mina arvan, et rõõmud kaalusid üles omariiklusega kaasnenud mured. Vabariigi juhtimiseks puudusid eestlastel kogemus. Siiani oldi poliitikas lepitud vähemtähtsate ametitega, juhid olid alati olnud võõramaalased, need, kelle võimu all Eesti parajasti oli. Hoolimata vähestest kogemustest suudeti riik siiski funktsioneerima saada. 1920 vastu võetud I põhiseadusega sai kõrgema võimu osaliseks rahvas. 1934 seda muudeti, kuid uus põhiseadus ei jõustunudki. Põhiseadust muudeti ka teist korda ja see jõustus 1938. Selle kohaselt sai riigipeaks president. Valitsuse eesotsas oli peaminister, kelle määras ametisse president. Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus, piirati kodanikuvabadusi. Põhiseadus võimaldas jätkata vahepeal kujunenud autoritaarset valitsemist. Eesti sisepoliitilist palet kujundasid suuresti need tingimused, milles riik sündis. I
9. klass 4. oktoobril 1957. aastal. Orbiidile jõuab esimene tehiskaaslane, Nõukogude Liidu Sputnik. Sündis 9. märtsil 1934. Klushino, Smolenskis. Kolmas laps peres. 1957. aastal abiellus. 1955. aastal astus lennuväkke, teenis Norra piiri ääres. 1959. aastal liitus kosmonautide koolitusprogrammiga. 1960. aastal valiti 19 hulka, kellest üks pidi tegema otsustava stardi. Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1.
II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei ja Tööerakond. III Riigikogu asus riiki juhtima 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeeste Kogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus. Nad valitsesid 3 aastat ja peale neid valiti IV Riigikogu 1929. aasta mais. V Riigikogu valiti 1932. aasta mais. 1934. aasta jaanuaris hakkas kehtima uus põhiseadus. Märtsis kehtestati kaitseseisukord ja katkestati Riigikogu tegevus ning algas nn vaikiv ajastu. 1934. aasta 2. oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud ning 1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse.
Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep.usa pres woodrow wilson,suurbr peam david lloyd george,pr peam george clemenclau. saksam sõjav 100 000 meest võis olla,pidi maks reparatsioone (sõjakah hüvit).Versaille rahlep ...
ELULUGU: Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus. Tema isa oli rätsep. 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis ning 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastal 1911 töötas ta õpetajana Tormas Võtikvere ministeeriumikoolis, 19121918 õpetajana ja juhatajana Kasepää vallas Raja küla ministeeriumikoolis ning 19191927 Kärstna algkooli juhatajana. Seejärel sai temast kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi...
....................................... Ains. Saav MÕRU JOOK .................................................. Mitm. Alaltütlev PIME ÕHTU ........................................... Ains. Osastav USIN ÕPILANE ........................................... Mitm. Kaasaütlev ÕNNELIK LAPS ..................................... 5. Moodusta tegusõnast nõutud vorm Belgia kuningas Albert II (sündima mida on teinud?) ................................ 6. juunil 1934. Prints Albert (jääma mida tegi?) ................... Ilma emata, kui ta (olema mida tegi?) .................. üheaastane. Tema ema kuninganna Astrid (hukkuma mida tegi?) .................. autoavariis. Kuningas Albert (olema mida teeb?) .................. abielus itaallannaga Paolaga. Neil (olema mida teeb?) .................. pojad prints Philippe ja prints Laurent ning tütar Astrid. 6. Millised sidesõnad nõuavad koma? Kirjuta need ..................
Ajalugu: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lühend ERSO) on Tallinnas tegutsev sümfooniaorkester. Orkestri loomiskuupäevaks loetakse 18. detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat. Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sümfooniaorkester
Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Ants Oras. Märkmeid Gustav Suitsu luule hilisemast stiilist, Looming nr. 9, 1933 Ants Oras. Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt vaateveerult, Looming nr. 9, 1933 Hans Kruus. Murdekuudel 1917--18, Looming nr. 9, 1933 Johannes Semper. Kilde Gustav Suitsu puhul, Looming 1933, nr. 9 Ants Oras. Gustav Suitsu teekond läbi värsside, Eesti Kirjandus nr 11, 1933 Ants Oras. Gustav Suits: Aastate aknal., Looming nr 4, 1934 Henrik Visnapuu. Gustav Suits rahvusliku aateluuletajana, Looming nr. 2, 1934 S. Sinimets. Soome mõjudest Gustav Suitsu luules., Eesti Kirjandus nr 6, 1937 Kirjandus Aino Thauvón-Suits, "Gustav Suitsu noorus kirjade, luuletuste ja mälestuste põhjal". Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1964; 2. trükk: Olion, Tallinn 1997 Nigol Andresen, "Suits ja tuli". Uurimusi ja artikleid. Eesti Raamat, Tallinn 1983 Helga Suits-Kangro, "Aino ja Gustavi lugu"
Eesti vabariik1918-1939 kordamisküsimused IX klassile Tähtsamad sündmused: eesti vabariigi väljakuulutamine 24, veebruar 1918 Saksa okupatsioon veebruar- november 1918 Tartu rahu 2.veebruar 1920 vaikiv ajastu 1934-1937 Tähtsamad mõisted: maareform- mõisate riigistamise järgselt jagatakse maa eestlastele, kes selle 59 aasta jooksul pidid välja ostma. asundustalu- maareformiga loodud uus talu Nimeta kolm tähtsamat kultuuritegelast eesti vabariigi perioodist: teadus kirjandus muusika teater ja kino kunst sport Kes olid: Johan Laidoner Jaan Tõnisson Jaan Poska Konstantin Päts
II 1908-1920 · impressionistlikud üliõpilasnovellid ,,Pikad sammud" ,,Noored hinged" ,,Üle piiri" · impressionistlik jutustus ,,Varjundid" · miniatuurid ja kunstmuinasjutud kogu ,,Poiss ja liblik" III 1921-1940 · näidendid ,,Juudit" 1921 ,,Kuningal on külm" 1936 · romaanid psühholoogiline realism ,,Kõrboja peremees" 1922 ,,Tõde ja õigus" I-V 1926, 1929, 1931, 1932, 1933 ,,Elu ja armastus" 1934 ,,Ma armastasin sakslast" 1935 ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1939 · viimane jutustus ,,Vanaisa surm"
Jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõtteid jms. *Landeswehri sõda-1919 juunis puhkenud relvastatud konflikt Eesti kaitseväe ja baltisakslastest koosneva Landeswehri (maakaitseväe) vahel. *Vabadussõjalased-sõjaveterane koondav mittepoliitilise ühinguna tekkinud Eesti Vabadussõjalaste keskliit. Hiljem, populaarsust kogudes, võeti vastu ka neid pooldavaid tavainimesi. Esimeheks erukindral Andres Larka, suur roll advokaat Artur Sirkil. *Vaikiv ajastu-sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur. (Kaitseseiskorda pikendati aasta võrra, riigikogu saadeti lõplikult laiali ja sunniti vaikivasse olekusse. Keelustati pol.erakonnad, nende asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtestati tsensuur, loodi Riiklik Propaganda Valitsus, kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle. 8 dets 35a. lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse, paljud mõisteti vangi. Põhiliseks opositsioonikeskuseks Tartu eesotsas Tõnissoniga. 37a
· 23. juuni 1919 Võnnu vallutamine, tähistatakse võidupühana. Peale seda sõjategevuse vaibumine ja otsese ohu vähenenemine Eesti iseseisvusele. · Veebruar 1920 Tartu Rahuleping, sõja lõpp. · 1920 Põhiseadus, ühekohaline parlament Riigikogu. · 1930 algus Eesti majanduse ja ühiskonna kriis. · Oktoober 1933 Vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse parandused rahvahääletuse poolt heakskiidetud. · Aprill 1934 Pidid toimuma Riigipea ja Riigikogu valimised. · 12. märts 1934 K. Päts ja J. Laidoneri sõjaväeline riigipööre. · 1937 Uus põhiseadus, presidendi koht (K. Päts). · 1920 algus Püüti sõlmida Balti Liit. · 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping. · 1930 Rahvusvahelise olukorra teravnemine. Vapsid Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed. Jaan Tõnisson Demokraatia ajal kahekordne Riigikogu esimees ja neljal korral Riigivanem.
Ennekõike nõudis lahendamist turumajanduse ja kunstiloomingu kokkusobitamise igavene küsimus, mida teravdasid ühelt poolt noore rahvuskultuuri kasvavad nõudmised ja teiselt poolt väikeriigi ressursside piiratus. Asjaolusid arvestades kujunes riigi kultuuripoliitika kunstide majandusliku toetussüsteemi -Kultuurkapitali loomisel küllaltki edukaks. 1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi varasem iseseisvusaegne kirjandus liikuvam, otsingulisem, maailmale avatum kui 1930. aastate traditsioonilisem ja rahvuskesksem looming. Siiski leidub kogu Eesti Vabariigi aegses kirjanduses vaimset ärksust, loomingulist sõltumatust ja opositsioonivaimu. Küpsete tulemusteni jõudsid luule ja proosa, esinduslikke teoseid leidub kõigis kirjandusliikides ja zanrides. Kirjanduse seisak ning allakäik 1940.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
