Demokraatlik Eesti 1918-1934 1920. aastal loodi Eesti esimene põhiseadus- Valitsuse käes on peamine võim, valitsuse valib Riigikogu, nende tegemist juhtis Riigivanem. 1930. jõudis Eestini kriis, muudeti põhiseadust, et luua riigipea ametikoht. Eesti Vabadussõjalaste Keskliit tegi seaduses parandused ja nende senise populaarsuse tõttu oli oodata valimistelt head tulemust. Jaan Tõnisson 1868-1941 Kahel korral Riigikogu esimees, neljal korral riigivanem. Ta oli ,,Postimehe" peatoimetaja 40 aastat, peale riigipööres tõrjuti ta sealt kui ka valitsusest välja. Kujunes demokraatliku opositsiooni liidriks. Autoritaalne Eesti 1934-1940 Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid riigipöörde, et vabadussõjalased ei võidaks. Vaikiv ajastu suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ja mitusada neist vangistati. Lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali. Ajalehed suleti, kirikute ja koolide üle kehtestati range kontroll. Nad koostasid uue...
Adolf Hitler German politician from Austria National Socialist German Workers Party (NSDAP) leader (1921-1945). Between 1934-1945, he was the dictator of Germany the official title of the German Chancellor (1933-1945) and the title of the head of state ("Führer and Chancellor"; 1934-1945). Adolf was born on April 20, 1889 a. Braunau am Inn, Austria-Hungary, a customs official Alois h otly excitHitler (1837-1903) and his wife Klara six children fourth. Only the children reached adulthood, he and his sister Paula. 1906. Hitler visited Vienna and ended up in a hotly excited waxed city buildings, art galleries and operas.His new ambition was to take the Vienna Academy of Fine Arts. Further, he served as illustrator, often painted pictures and postcards for sale in stores.He knew how to influence people in such a way that no other head of state had failed before. Desperate was susceptible to all kind...
Marie Under Egle Erik 2015 Marie Under 27th march 1883 - 25th september 1980 Leena Under (1854-1934) Friedrich (Priidu) Under (1880-1932?) Evangeline (1880-1932?), Gottfried (1881-1882), Berta(1885-1974), Christfried (1887-1934) Marie Under at the age of 4: learnt how to read at the age of 14: started writing poetry 1887-1892 attended “pre-school” on Väike- Roosikrantsi street 1893-1898 attended Cornelia Niclasen’s private middle school for young girls failed to receive her diploma (due to financial issues) After graduation got her kindergarten teacher’s license worked at Risti estate, where she looked after children wrote poetry in her spare time 1902 married to Carl Eduard Friedrich Hacker(1878-1948) -> moved to Kutšino, Moskva suburb Dagmar (1902-1994) Hedda (1905-1988) Hedda’s godfather- painter Ants Laikmaa 2nd august 1904 - “Postimees” published M. Under’s first poem “How … happened” (pseudonym Mutti) 1906 ->...
Estonian Declaration of Independence on 24 February 1918. On the same day Päts was appointed Chairman of the Council of Ministers and Minister of the Interior of Republic of Estonia. From 1920 to 1933 he was the State Elder of Estonia five times. On March 12th, 1934 Päts made with Johan Laidoner coup d'état to ensure their power, as Vaps movement threatened it. Vaps were put in to prison and were found guilty in planning coup d'état. From 1934 to 1937 he was the prime minister in duties of state elder. From 1937 to 1938 he was the State Elder of Estonia. From 1938 to 1940 he was the first president of Estonia. A week after Soviet occupation in Estonia had started, Päts was deported to Siberia. In 1954 he was brought to Jämejala's Mental Hospital. But was soon sent to Kalinin's oblast in Russian SSR. Actually Päts was not mentally ill. It was just a easy
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER ÜLDIST · Lühend ERSO · Üle 100 liikme · Vanim järjepidevalt tegutsev sümfooniaorkester Eestis · Loomiskuupäev 18.detsember 1926 · Seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga · Nimi ajaloo jooksul korduvalt muutunud · Kodusaaliks Estonia kontserdisaal. ERSO NIMI · 1926.-1934. Raadio Ringhäälingu orkester · 1934.-1940. Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester · 1940.-1941. Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester · 1941.-1944. Landessender Revali Sümfooniaorkester · Seejärel Eesti NSV Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee Sümfooniaorkester · Alates 1975. ERSO MUUSIKA JA SAAVUTUSED · Repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisloominguni · Peaaegu kõikide Eesti sümfooniliste teoste esiettekanded · Märgitud maailma mainekates klassikalise muusika ajakirjades
või kulund kuubede kandjad, kes, ajud täis vaimustust, leit' aatemaad massile müüvad, et omada jumala kuju... Selles luuletuses on olemas peaaegu kõik, mille üle Talvik juurdleb terves oma loomingus. Mõneks ajaks jäi luuletamine Talviku jaoks tahaplaanile. Ta jätkas oma katkenud õpinguid ning lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu; sama aasta septembris asus õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama. Ise arvas ta, et see sündis ,,tänu rikkamale lektüürivalikule, osalt ka vaimselt erksamale ümbruskonnale..", arvata võib, et tõuke andis ka Tuglas, kellega Talvikul oli kirjavahetus. Vorm muutus klassikaliseks. 1928. aastal on Tuglasele kirjutatud kirjaga kaasas 11 luuletust, millest 10 ilmub ,,Loomingu" 1929. aasta veebruarinumbris; luuletused tähistavad Talviku poeetilisi eneseleidmisi, mida
Ajutine Valitsus J ohan Laidoneri polkovniku auastmesse. Vabadus s õ da Vabadussõja algul tuli Soome kaudu Eestisse, kus nimetati 14. detsembril Operatiivstaabi ülemaks. 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. Elu rahuajal Korp! Sakala vilistlane kuni 1934. Korp! Leola auvilistlane. Enamlaste mässukatse puhul 1. detsembril 1924 nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks. 12. märtsil 1934 nimetati J ohan Laidoner Riigivanema otsusega kolmandat korda Kaitsevägede ülemjuhatajaks ja Sisekaitse Ülemaks. 1938 nimetati J ohan Laidoner Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks. 24. veebruaril 1939. aastal ülendati J ohan Laidoner kindraliks. 22. juunil 1940 vabastas Konstantin Päts J ohan Laidoneri
meeleolusid. Keskliidu esimees oli Andres Larka, suur rolli etendas advokaat Andres Sirk. 5. Miks võib väita, et 1933. Aasta põhiseadus lõi võimalused demokraatialt autoritaarsusele? Uue põhiseaduse järgi pidi kõrgemat võimu teostama riigivanem, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu võimu vähendati, valitsusest sai riigivanema tahte elluviia. Autoritaarne Eesti 1. Võrdle 1924. Aasta riigipöördekatset ja 1934. Aasta riigipööret. 1924. aasta 1. Detsembri 1934. aasta 12. Märtsi riigipöördekatse. riigipööre. Kes korraldasid? Eestimaa Kommunistlik K.Päts ja J.Laidoner Partei. Mis oli eesmärk? Nõukogude võimu Võimu kindlustamine ja kehtsetamine Eestis. Vabadussõjalaste
9.Välislingid: * Fotod * Aivar Kull , ,,Ernst Öpik avab universumi saladusi"(raamatu ,,Meie kosmiline saatus" arvustus)- Tartu Postimees 10.3.2005, lk 2 9.1 Publikatsioonid: *Öpik, E., 1916, The Densities of Visual Binary Stars , Astrophysical Journal, vol. 55, p. 406- 410 *Öpik, E., 1922, An estimate of the distance of the Andromeda Nebula, Astrophysical Journal, vol. 55, p. 406-410 9.2 Ajaleheartiklid: · 20 aasta pärast pääseb Marsile . Kaja, 30.jaanuar 1934, nr. 25, lk. 5. · Reis maailmaruumi võimalik. Vaba Maa, 3.veebruar 1936, nr. 27, lk. 6. 8 · Sõit kuule 4-5 päevaga. Vaba Maa, 18.veebruar 1936, nr. 40, lk. 6. KOKKUVÕTE Mina järeldan, et Ernst Öpik sai edukalt hakkama oma õpingutega ja teda tunnustati väärikalt tema tehtud töö eest. Palju sai räägitud tema teostest ja loomingutest. Samuti sain teada ka tema eraelust (perekonnast).
(1930), "Üksiklased" (1935) jt.; näidendid "Elu tsitadellis" (1946), "Kaks leeri" (1948) jt. • Tunnustused: Eesti NSV teeneline kirjanik (1945), Eesti NSV rahvakirjanik (1947) Betti Alver (1906-1989) • On kandnud nimesid ka Elisabet Talviken ja Elisabet Lepik • Oli eesti luuletaja, kes sündis Jõgeval • Debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi„ • Teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel • Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige • Looming: Kümme luuletust. – "Ammukaar": kirjanduslik koguteos. I (1942), "Leib": luuletus. – "Ammukaar": kirjanduslik koguteos. II, (1943), "Viletsuse komöödia" (1935) • Tunnustused: Eesti NSV teeneline kirjanik (1966), Eesti NSV rahvakirjanik (1981), Juhan Liivi luuleauhind (1967; 1987), Friedebert Tuglase novelliauhind (1977), avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum (2006) Uku Masing (1909-1985) l
röövinud jne (otsused olid kas surmanuhtlus või õigeksmõistmine)( välikohtute otsustel lasti maha 97 isikut). 1934. a. 12. märtsi riigipööre. Aastatel 1933-1934 toimus nii Eesti sise- kui ka välispoliitilises elus palju pingelisi ja keerulisi sündmusi. Sisepoliitikas leidsid aset põhiseaduse kriis, majanduskriis ning pidev võimuvõitlus poliitikas, mille haripunktiks sai riigivanem Konstantin Pätsi ning kindral Johan Laidoneri 12. märtsil 1934 sooritatud riigipööre ennetamaks vapside võimuletulekut ning Pätsi huvist võimu enese kätte koondada. 12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K. Päts veretu sõjaväeline riigipöörde, et takistada Eesti Vabadussõdalaste Liidul uue põhiseaduse alusel autoritaarse riigi rajamast. Samas jättis K. Päts jõusse põhiseaduse ja valitses selle järgi autoritaarset võimu kasutades ise. Suurema
Kerttu Luik HEITI TALVIK Referaat Juhendaja: õpetaja Inga Uusmaa Saku 2005 SISSEJUHATUS Referaat räägib 20.sajandi alguses elanud luuletaja Heiti Talvikust, tema loomingust. Sisaldab luuletuse ,,Fööniks" analüüsi. Näha saab ka pilti Heiti Talvikust referaadi lõpus. Heiti Talvik sündis Tartus. Tema perekond armastas kirjandust. Sealt ka luuletaja kirjanduslembus. Talviku esikluulekogu ,,Palavik" ilmus 1934 ja teine luuletuskogu ,,Kohtupäev" 1937. aastal. Ta oli abielus Betti Alveriga. Nad elasid tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. Luuletaja arreteeriti alusetult NKVD poolt kevadel 1945 ja saadeti 5 aastaks Siberisse. Heiti Talvik suri haigestununa 18. juulil 1947. aastal Tjumeni oblastis. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................2 1
oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine. Milles seisnes sisepoliitilise situatsiooni teravnemine? Parlamendi killustumus suurenes, erinevate poliitiliste jõudude vahelised vastuolud teravnesid, kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ning suleti mitmed poliitilised organisatsioonid. II põhiseadus: 1934. a. jaanuaris kehtestati uus põhiseadus, mille kohaselt pidi oluliselt laiendatama riigivanema võimupiire, rahva poolt valiti viieks aastaks riigipea, kellel oli õigus panna Riigikogus vastuvõetud seadustele veto ning Riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. Täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas peaministriga. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre: korraldajateks K.Päts ja J.Laidoner-tahtsid ennetada vabadussõjalaste võimuletulekut. 1934. aasta 12
valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Kehtestati kohe kaitseolukord. Keelati miitingud. Vapside ühingud suleti. Tehti puhastus riigiaparaatides. Pressile pand nn ,,suukorv" ümber e. tsensuur. Riigikogu saadeti laiali. Ainuparteiks Isamaaliit. 1933. a. vastu võetud põhiseadus- Riigipeaks oli suure võimuga riigivanem. Parlament- liikmete arv 50, võim vähenes. Valitsus: riigivanem kutsub ametisse valitsuse. Rahva võimalus
Ajaloo KT Eesti oli 1918-1934 demokraatlik riik, sest 1. Eestis oli mitmeparteisüsteem 2. Rahvas valis Riigikogu 3. Kehtisid demokraatlikud õigused ja vabadused Demokraatlik Eesti muutus autoritaarseks Aeg: 12. märts 1934 Põhjused: majanduskriis- rahva raske olukord Poliitiline kriis- vastuolud vapside ning Pätsi ja Laidoneri vahel Tagajärjed: Eestis algas vaikiv ajastu Hinnangud: See oli halb, et korraldati sõjaline pööre ningalgas vaikiv ajastu, kunapeale seda suhtusid demokraatlkud suurrigid Eestisse kui tavalisse autoritaarse juhtimisstiiliga maasse. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid,
Raimond Valgre Raimond Valgre, kes oli üks Eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Ta ema ning isa olid kingsepad. Peres oli peale Raimondi veel kaks last- Evi ja Enn. Raimond Valgre käis Paide koolis, kuid mitte eriti usina õpilasena, veetis ta suurema osa ajast klaveril improvisserides ning tuttavaid viise mängides. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond jätkas õpinguid Rapla koolis. Lapsena soovis ta viiulit mängida, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites mängis Raimond Valgre peale klaveri veel akordionit, kitarri ja trumme. Samuti ta ka laulis. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati...
piiroludes loob end üha olematusest olemisse. Oma eksistentsialismi põhiideed võttis Sartre vastu oma teoses „Eksistentsialism on humanism“. Tema vaateid iseloomustab lause „inimene on see, kelleks ta end ise teeb.“ Albert Camus (1913-1960) Sündis Alžeerias Mondovi linnas põllutöölise peres. Isa suri samuti vara. Õppis Orani ülikoolis filosoofiat. 1934. a liitus Prantsuse Kommunistliku Parteiga, millest aasta hiljem välja astus. Tema Pahempoolne „angažeeritus“ jäi püsima, ka ühiskondlik aktiivsus. Sai filosoofiaõpetaja tunnistuse, aga hakkas tegelema teatriga. 1938. a töötas ajakirjanikuna ja astus välja Alžeeria vähemusrahvaste kaitseks, võttis osa vastupanuliikumisest. Esikromaan „Võõras“ ja essee „Sisyphose müüt“. Tutvus Sartrega maailmasõja lõpuaastal
AUGUST GEORG GAILIT • August Georg Gailit oli eesti kirjanik. • Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. ELUKÄIK • Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Gailit, August, sünnikoht - Kuiksoo kõrts • Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 –1907 Tartu linnakoolis. • Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916 – 1918 Eestis. • Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. • Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson. Siuru 1917. a.: P. Aren, O. Krusten, Fr. Tuglas, A. Adson, M. Under, A. Gailit, J. Sem...
Marie Under Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanemate...
Betti Alver BERTA LY TEPASKIND 9.A Elulugu (1906-1989) · Betti (Elisabet) Alver sündis Jõgeval raudteelase peres. · 19141917 õppis Tartu Puskini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. · Õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi". · Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. ·Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. ·Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. Looming · Kooliajal kirjutas romaani "Tuulearmuke", millega sai "Looduse" romaanivõistlusel II auhinna. Teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. ·Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. · Tema esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal.
ettevalmistamine; Keskkooli sai algkooli lõpetanu ilma katseteta; Keskkooli järel sai eksamiteta ülikooli; Kaotati erinevused poeg- ja tütarlaste õppetöös, mis kergendasid naiste teed intelligentsi hulka. Endised keskkoolid olid võõrkeelsed. Puudusid eestikeelsed õpikud, õppekavad, vähe keelt oskavaid õpetajaid. Põhitähelepanu algõpetuse ümberkorraldamisele. 1919. alustas tööd 68 keskastme kooli. Kuni 1934. aastani oli emakeelne keskkool viieklassiline, koosnedes alam- ja ülemastmest (2+3). Vabatahtlik usuõpetus. Keskkool tasuline. 1934.a. koolireformiga vähendati laste koolikohustust 16-lt 14-le aastale. Tuli juurde uus koolitüüp – viieklassiline keskkool. Keskharidus algas nüüd peale 4. klassi lõpetamist. Keskkoolid jagunesid humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharu keskkoolideks. Kuni 1934.aastani puudusid keskkoolis eksamid
Stravinski balletid: Tulilind 1910, Petruška, 1911, Kevade pühitsus 1913, Ööbik 1914, Soldati lugu 1918. (Hot.ee) Fotod: Igor Stravinsky Paul Hindemith oli saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent. Sündis Saksamaal Hanau´s Frankfurdi lähedal, 9-aastaselt alustas viiuliõpinguid ja sealt jätkas ta oma õinguid ka koolides. Alates 1927 kompositsiooniprofessor Berliinis. 1933 tekkinud natsionaalpartei suhtes näitas avalikku antipaatiat. 1934 keelustati tema muusika. Goebbels: "Hindemith on atonaalne mürategija". Hindemith on öelnud: "Muusikaga tegelemine on tähtsam kui muusika kuulamine. muusikast aru saada, peab ise seda mängima." Hindemithi traagika: tema elitaarne muusika oli raskesti mõistetav, kuid ka tema tarbemuusika ei meeldinud publikule, sest eelistati leebema helikeelega muusikat. Klaverit käsitles löökpillina nagu oli iseloomulik 20- ndatele aastatele
mõistev inimene . Ernst Enno Pere kolis 1919. aasta sügisel Haapsallu. 1920. aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna, mis tähendas kogu maakonna koolide regulaarset "katsumist", mis omakorda tähendas, et suurem osa ajast tuli veeta kodunt eemal või koguni ratastel. Samal aastal ilmusid ,,Varraku" kirjastusel veel kaks Enno raamatut luulekogud ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". Rohkem Enno eluajal ei avaldanud. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Veel täielikult paranemata, saadeti ta taas koole "katsuma", teel ta aga külmetas ja see läks maksma kogu elu. Haiglasse minemast ta keeldus, ehkki see oleks võinud ta elu päästa. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Teosed Uued luuletused" (1909) Hallid laulud" (1910) "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) "Kadunud kodu" (1920, 1950) "Valge öö" (1920)
RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM Eesti sport 30ndatel Rapla 2010 Sisukord: 1.Üldiselt Eesti spordist.............................................................................................................. 3 2.Kristjan Palusalu ..................................................................................................................... 4 3.Paul Keres ............................................................................................................................... 5 4.Kasutatud kirjandus:................................................................................................................ 6 1.Üldiselt Eesti spordist 1928. aastal vahetati välja ESK-eesti spordi komitee esimees, kelleks sai J. Laidoner 1930. aastal teostati reorganiseerimine, Esindajatekogu kõrvale loodi paralleelne organisatsioon-spordinõukogu, mis pidi lahendama olulisi spordipropaganda, poliitika jm probleeme ilma esindaja...
Hitleril raske rahvast enda poole võita. 09.11.1923.aastal üritas ta võimu Saksamaal enda kätte saada, kuid ebaõnnestus ja ta mõisteti viieks aastaks vangi. Aastal 1929.õnnestus Hitleri majanduskriisi varjus võita keskklassi poolehoid. 1932 .aastal võitsid natsid valimistel 40% häältest. 30.01.1933. usaldati Hitlerile riigikantsleri ametikoht. Kui Hitler nimetati Riigikantsleriks, tulid uued valimised, mille natsid terrori toel võitsid. 1934. aasta puhastuse järel hävitati partei vasemradikaalide tiib, mis kindlustas Hitleri ainuvõimu. Siit algas kolmanda riigi tõus puhastuseks. Hitler ajas juudid vaeste linnaosadesse ning nende vara konfiskeeriti, lõpuks vangistati juudid laagritesse Pärast Hinderburgi surma 1934.aastal nimetas Hitler end Füüreriks Hitleri eesmärgiks oli SuurSaksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria.
Lasnamäe Üldgümnaasium KARL PÄRSIMÄGI Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Karl Pärsimägi sündis 11. mail 1902 Võrumaal, Oe külas, Sika talus ning suri 27. juuli 1942 Poolas, Owicimis. Ta oli Eesti maalikunstnik. Pärit talupoja perekonnast. Tegevusaladek olid maal ja joonistamine. Pärsimägi õppis algul tõenöoliselt Antsla (Kraavi) õigeusu koolis, 1914-1917 Petrogradis eesti Jaani koguduse kirikukoolis, 1917-1918 Tartusse evakueeritud Riia reaalkoolis ja 1918-1922 Tartu reaalkoolis. Kunstiõpinguid alustas Konrad Mäe ateljees ning jätkas "Pallase" kunstikoolis 1919-1926 K.Mäe ning aastast 1932 Ado Vabbe õpilasena, lõpetas kooli praktilise kursuse 1936. Töötas 1926- 1932 ja 1936-1937 peamiselt omaste juures maal.Elas 1937-1941 Pariisis (elatus peamiselt omaste, teiste kunstnike ning sõprade toetustest ning teoste müügist), täiendas end eraakadeemiais (F. Colaros...
hiljem reaalkoolis. Astus Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonda. 1904. aastal asus tööle ajalehe ,,Postimees" juurde. 1909. aasta suvel abiellus Enno Kodavere köstri tütre Olga Elfriede (Ella) Sauliga. 1909 asus Enno Valga Krediidiühisuse asjaajaja kohale. 1919 sügisel kolis Ennode pere Haapsallu. 1920. aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Ta aga külmetas ja see läks maksma elu. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Looming Luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Tema lemmiksümbolid olid tee ja kodu. Faktid ja väited Ernst Enno on laululise luule traditsioonide rajaja Eestis.
1925-1933 „Estonia“ teatri muusikajuht (kõrvuti Raimund Kulliga) ja dirigent. Juhatas sümfooniakontserte (ka Soomes, Lätis, Ungaris) ning „Estonia“ muusikaosakonna (EMO) segakoori. 1925-1944 oli Tallinna konservatooriumi õppejõud ( aastast 1928 professor, 1933-1940 ja 1941-1944 direktor). Veel Aastast 1932 Eesti Lauljate Liidu esimees. 1924, 1927- 1928 ja aastast 1932 oli „Muusikalehe“ toimetaja (kirjutas ka artikleid) Aastast 1934 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali esimees. Juhan Aavik juhatas ka üldlaulupidudel ( IX, X ja XI). Alates 1944. aasta sügisest elas Rootsis. Stockholmis moodustas ta Juhan Aaviku Segakoori ning juhatas väliseestlaste laulupidusid. Avaldas mälestusteraamatu „Muusika radadelt I“ (Toronto, 1969) ja ajalooraamatu „Eesti muusika ajalugu“ (Stockholm, 1965) Looming Heliloojana kirjutas ta peamiselt lastelaule ja orelimuusikat, aga ka muid teoseid
Hendersoni tütar Sündis pere kaheksast lapsest viiendana Teda nimetatakse kaasaegse õenduse legendiks Oli mõjukas meditsiiniõde, teadlane, teoreetik ja kirjanik Suri 1996. aastal olles 98 aastane HARIDUS, TÖÖ 1918. aastal astus Virginia Washingtoni sõjaväelisesse õenduskooli 1924. aastal nõustus võtma vastu oma esimese töö õpetajana 1931. aastal sai Henderson Columbia Ülikooli Õpetajate Kolledžist bakalaureusekraadi ning 1934. aastal magistrikraadi Samas koolis oli ta ka aastatel 1934-1948 õpetaja 1953 võttis vastu koha Yale Ülikooli õenduse osakonna poolt rahastatud uuringu teadurina Hiljem keskendus Henderson rahvusvahelisele õpetamisele ja ettekannetele Andis elu jooksul välja mitmeid raamatuid HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA “Funktsioon, mida õde peamiselt täidab, on sõltumatu- see seisneb patsiendi abistamises kui tal puuduvad teadmised,
AMETNIK HALDUSMENETLUSES SEMINARITÖÖ Avaliku halduse areng Eestis 2014 Avalik haldus - seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. • Korraldav haldus • Soodustav haldus • Suunav haldus • Maksuhaldus • Varustav haldus Avaliku halduse funktsioonid • prognoosimine ja planeerimine • täitmine • halduse kontroll (internne-kontroll, eksternne-kontroll (poliitiline kontroll, ...
presidendiks. Talle ei meeldinud Hitler, kuid 1933. aasta alguses oli Saksa parteipoliitika tupikusse jooksnud ning Hindenburgil ei jäänud muud üle, kui Hitler 1933 aasta jaanuaris riigikantsleriks määrata. Sama aasta 23.märtsil kirjutas Hindenburg alla lepingule, mis andis kogu võimu Hitleri kätte. Hindenburg jäi ametisse kuni oma surmani. Hindenburg suri 86-aastaselt kopsuvähki oma kodus Neudeckis, Ida-Preisimaal 2. augustil 1934. Hindenburg maeti Tannenbergi memoriaali , kuid Teise maailmasõja lõpus viidi ta säilmed Lääne-Saksamaale, et need ei langeks nõukogude sõdurite saagiks. Seal maeti ta ümber Elisabethi kirikusse Marburgis Lahni ääres. Hindenburgi säilmeid paigutati ümber koguni kuus korda 12 aasta jooksul pärast tema esialgset matmist.
● 1928. a. 19. veebruar - esimene reportaaž (I raadionäituselt) ● 1928. a. 24. veebruar - esimene kuuldemäng ● 1928. a. oktoober - Tartu ajutine raadiojaam alustas tööd ● 1928. a. 21. november – esimene kuuldemäng lastele ● 1929. a. 28. aprill - esimene avalik raadioõhtu “Estonias” ● 1930. a. 20. juuni - esimene spordireportaaž ● 1932. a. 1. juuni - Eesti astus Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu (UIR) liikmeks ● 1934. a. 30. juuni - “Raadio-Ringhääling” lõpetas tegevuse ● 1934. a. 1. juuli - Riigi Ringhääling alustas tööd ● 1935. a. 28. veebruar - esimene reportaažh välismaalt (Helsingi Messuhallist) ● 1937. a. 15. detsember - alustas tööd Türi raadiojaam ● 1941. a. 18. oktoober - esimene saade Moskvast ● 1944. a. 30. september - alustas tööd traatringhääling Tallinnas ● 1945. a. 16. oktoober - asutati Eesti Raadio segakoor ● 1949. a. 8
Uku Masing sündis Harjumaal 11.Augustil sünninimega Hugo Albert Masing. Lõpetas 1930 aastal Tartu Ülikooli. Oli teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Tema tähtsaim luulekogu ,,Neemed vihmade lahte" 1935 sisaldab suures osas pöördumisi jumala poole, näeb inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust, mis tähendab eraldatust jumalast ja kõiksusest. Tema luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Heitlust maailma tontliku poolega kajastavad ,,Selle laul, kes läheb sõtta tontide vastu" ning tema üks tuntumaid luuletusi ,,Tontide eest taganejate sõdurite laul", tema sõdurid ei ole löömamehed vaid oma viimset kantsi usku ja vaimset sõltumatust kaitsvad loovinimesed. August Sang sündis Pärnus 27.juulil 1914, 1934-1942 õppis Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas. Tema tähtsaimad teosed on ,,Üks noormees otsib õnne" 1936 ning "Müürid" 1939. Viimane on mõneti sarnane Paul Viidingu Traataedadega, sisaldab ahis...
- Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Jaapani jt. - Sõlmiti neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930-1939 taotles NSV Liit kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (nt Idapakti idee) ja läheneti mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale. 1934 võeti NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. Kui 1939 sai uueks välisministriks Vjatseslav Molotov, alustas NSV Liit lähenemist natslikule Saksamaale.
Valitusus koosnes ministritest ja peaministrist (kelle nimi ei olnud siis enam riigivanem). Valitsuse ametispüsimine sõltus nii riigipeast kui riigikogust. Kõrgeim võim oli rahvas – said valida parlamenti, tulla välja rahvaalgatusega, osaleda referendumitel. Eesti oleks muutunud presidentaalseks vabariigiks, sest riigivanemal oli suur võim ja valitsuse ametispüsimine sõltus samuti riigivanemast. See põhiseadus ei olnud kaua mõjul. See hakkas kehtima jaanuaris 1934 ning sel momendil oli riigivanem ehk valitsuse juht Konstantin Päts, kes sai tiitli peaminister. Uusi valimisi ei olnud veel toimunud, sest selle korraldamisega läks aega. Nii oli Päts riigivanema ehk riigipea kohusetäitja lisaks oma peaministriametile. Nii riigikogu kui riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934, kuid enne seda seati üles kandidaadid. Kandidaate oli neli ning kõigis maakondades toimus allkirjade kogumine ühe või teise kandidaadi toetuseks
põhiseaduse muutmist. Sisepoliitika Eesti muutus aina keerulisemaks. Uue põhiseaduse kaks eelnõud olid rahva poolt tagasi lükatud ning riiki tabas pikaajaline valitsuskriis. Majanduskriisi tõttu sõneleti ka krooni devalveerimise üle, mis siiski 1933 sai teoks. Sama aasta oktoobris korraldati uue põhiseaduse vastu võtmiseks kolmas referendum, mis seekord, vapside meeleheaks, läks läbi. Uus põhiseadus lõi ka riigivanema ametikoha, kelle valmine pidi toimuma 1934 aasta aprillis. Kandideerima uuele ametikohale hakkasid 4 meest - Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Konstantin Päts (Põllumeestekogud). Paraku kahe mehe võimujanu pärast valimisi kunagi ei tulnudki. Päts ja Laidoner teostasid 12.03.1934 riigipöörde ja valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra. Laidoner
Kõigil neil aastail, mil Laidoner oli eemal otsesest sõjaväe juhatamisest, säilitas ta armeega tihedad sidemed. Ta osales manöövreil, kohtus isiklikult sõjaväe vanemate juhtidega, jälgis sõjanduse arengut kogu maailmas ja võttis aeg-ajalt avalikult sõna Eesti Kaitseväe arendamise küsimustes. Neist sõnavõttudest võib järeldada, et Laidoner oli väejuht täielikult oma aja nõuete tasemel. Kogu riigikaitse alusena rõhutas ta kõigepealt kaitsetahet. 1934 teostati tema juhtimisel sõjaväereform, seejärel kaasajastati armee väljaõpet ja relvastust- püüti teha kaitsevõime suurendamiseks kõik, mida väikeriigi võimalused lubavad. Oluline moment oli vabatahtliku kaitseorganisatsiooni- Kaitseliidu taastamine. See toimus Laidoneri ülemjuhataja käskkirjaga 17. detsembrist 1924. On loogiline, et suhteliselt vaene ja üliraskel geopoliitilisel asukohal riik
koondumine, mis pidi kaitsma endiste sõdurite huve eeskätt maadejagamise osas. Poliitikasse sekkus ühing rahulolematuse tõttu valitsuse tegevuse pärast. Nende poliitilised seisukohad olid: nad tahtsid tugeva võimuga riigipead ja riigikogu tähtsuse st. arvulist vähendamist. Vapside põhiseadus võeti ülekaalukalt poolthäältega 72,2% vastu. Vapse saatis suur edu kohalikel valimistel ja loota oli võitu Riigikogu ning riigivanema valimistel 1934.a. IV Autoritaarne Eesti ehk Vaikiv ajastu 12.märts 1934 riigipööre Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Nende eesmärk oli ennetada vapside võitu valimistel ning haarata võim enda kätte. Valimised lükati edasi, vapside saadikumandaadid tühistati ning na vallandati riigiametitest, vapside liidud suleti kogu riigis. Aktiivsemad vapsid arreteeriti ning pisteti pokri. Peale riigipööret koondus võim Pätsi, Laidoneri ja Kaarel Eenpalu kätte.
NSV Liidus 10. Fasistlik Itaalia põhjused, 1922, 1925, muutused ühiskonnas · Põhjused: · 1922: Benito Mussolini valiti Itaalia peaministriks · 1925: kehtestati Itaalias ühepateisüsteem, Mussoliinile anti piiramatu võim, loodi salapolitsei, koonduslaagrid · Muutused ühiskonnas: majandus võeti riigi kontrolli alla 11. Natsionaalsotsialistik Saksamaa natside ideoloogiad/eesmärgid, 1923, 1933, 1934, muutused ühiskonnas · Natside ideoloogiad: · 1923: Hitler üritas Münchenis võimu haarata , kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha · 1933: Hitleril õnnestus valitsuse etteotsa saada, lasi end kantsleriks nimetada · 1934: · Muutused ühiskonnas: 12. Kommunistlik Venemaa · 1922: Venemaa Nõukogude Sots Föderatiivne Vabariik, Ukraina Nõukogude Sots Vabariik, Valgevene Nõukogude Sots Vabariik ja Taga-Kaukaasia
kemplemist. Peagi muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit Eesti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. 1933. a. oktoobris pandi rahvahääletusele vabadussõjalaste koostatud uue põhiseaduse projekt, mis koondas peaaegu kogu võimutäiuse presidendi kätte. Riigivanemal oli õigus tühistada Riigikogus vastuvõetud seadusi ning saata riigikogu laiali. Eelnõud toetas enamik valijaid. Aprillis 1934 pidid toimuma riigivanema ja uue Riigikogu valimised. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ning koondamaks võimu enese kätte teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. aprillil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord. Riigikogu valimised lükati edasi ja Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Kõiki neid samme põhjendati vabadussõjaleste väidetava riigipöördekavaga, ent süüdistusi polnud võimalik tõestada
likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. * Koolisüsteem kaheastmeline, mõlemad kooliastmed emakeelsed- kindlustati ka vähemusrahvustele omakeelne haridus. * Kohustuslik algharidus piirnes 1920. aastatel nelja klassiga. Täismahulist koolikohustust ei lubanud kehtestada majanduslikud raskused. * Majanduskriisi tõttu kulutuste kärpimine haridussüsteemis, lahendamist vajas ka haritlaste üleproduktsiooni probleem. * 1934. a. haridusreform mille tagajärjel kättesaadava alghariduse tase langes ning maksuline õppeaeg pikenes. * Haridusreformiga pandi suurt rõhku kutseharidusele- rajati uusi koole ning õpilastele tehti soodustusi. * Koolielu tsentraliseerimine ja mitmete ettevõtmiste muutumine sunduslikuks. * 01.09.1919.a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Vaatamata raskustele muutus ülikool kiiresti rahvuslikuks. Tuntumad kultuuritegelased ja sportlased: * Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud
Eesti on oma majanduslikult ja kaubanduslikul soodsa asendi tõttu läbi ajaloo palju võitlema pidanud. NSVL nägi Eestis suurepärast pääsu Läänemerele ning võimalust võtta enda kontrolli alla ka kogu Soome laht. Eesti oli Vene impeeriumiga sajandeid seotud olnud. Stalini eesmärk oli tegelikult taastada Vene impeeriumi piirid. NSV Liidu okupatsiooni tegi võimalikuks ka fakt, et Eesti suhted naabritega polnud tol ajal head. Eesti polnud võimeline end üksi kaitsema. 1934. aastal sõlmisid Balti riigid koostöölepingu Balti Entente. Koostöö suurenes küll Rahvasteliidu raames, kuid paraku toimus see ajal, mil organisatsiooni tähtsus rahvusvaheliselt areenil juba langes. Kokkulepe ei sisaldanud sõjalisi punkte. Balti Liidu leping oli avatud ühinemiseks ka kolmandatele riikidele, kellest esmajoones mõeldi tõenäoliselt Soomet, võib-olla ka Poolat. Soome aga keskendus peamiselt rikaste põhjariikidega heade suhete loomisele Rootsi, Norra, Taani.
kohta V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31. detsembrini 1937.V Riigikogu valis 19. juulil 1932 Kaarel Eenpalu esimese valitsuse, 1. novembril 1932 Konstantin Pätsi neljanda valitsuse, 18. mail 1933 Jaan Tõnissoni neljanda valitsuse ja 21. oktoobril 1933 Konstantin Pätsi viienda valitsuse.Kuigi rahvas avaldas V Riigikogule rahvahääletustel umbusaldust, jäi ta edasi ametisse.15. märtsil 1934 kinnitas V Riigikogu sama aasta 12. märtsil kogu riigis kehtestatud kaitseseisukorra kehtivuse.V Riigikogu asemele pidi 29. ja 30. aprillil 1934 valitama uue põhiseaduse alusel VI Riigikogu, kuid viimase valimiste mittetoimumisel jäi ta edasi ametisse, kuna puudus seaduslik alus tema laialisaatmiseks. Riigikogu koosseisu ja tema kantselei (14 ametnikku ja 20 vabateenijat) palkadeks kulus kuni 1937. aasta lõpuni sadu tuhandeid kroone. Riigihoidja Konstantin Päts lõpetas V Riigikogu
Usuti, et laialdast võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra, Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Oktoobris 1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mis nägid ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andsid riigipeale laialdased õigused. Valimised pidi toimuma aprillis 1934 ning seal kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhtaja Johan Laidoner märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime ,,vaikiv ajastu".
valiti 8. veebruaril 1905.a. Tallinna linnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja IV Riigikogusse. Jaanuarist 1921 novembrini 1922 (Konstantin Pätsi esimene valitsus), augustist 1923 märtsini 1924 (Konstantin Pätsi teine valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932 maini 1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. Päts tegutses ka äris. 192021 ja 192531 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Samuti võttis ta osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees. 12
· Eriti jõuliselt toetas neid ideid Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas oktoobris 1933 toimunud rahvahääletusel üliveenva võidu. See lõi võimaluse autoritaarse reziimi kehtestamiseks. AUTORITAARSE REZIIMI AASTAD · Nähes vabadussõjalaste suurt populaarsust ja teostasid riigivanema kandidaadid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12. märtsil 1934 üheskoos sõjaväelise riigipöörde. Väites, nagu oleksid vabadussõjalased kavatsenud vägivaldselt võimu haarata. · Ühtlasi kuulutati kuueks kuuks välja üleriigiline kaitseseisukord, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimised. · 2. oktoobril 1934 lõpetati Riigikogu istungjärk ennetähtaegselt ning edaspidi ei lubatud parlamendil koguneda
a rahareform , lubati tegutseda eraettevõtjatel Industrialiseeruimine-suurtööstuse eelisarendamine Sundkollektiviseerimine-talumajapidamise ühendmine ühismajanditesse; Põhjus-riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks, talupidajad keeldusid müümast madalate hinddega Tulemus: 1932-1933 suur nälg-hukkus 7 milj inimest, jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti siberisse 1934 suur terror-klassivaenlaste vastu, 1934 atentaat sergei kirovile, arveteõiendamised Lenini aegsete juhtidega, 1937 hävitati peaaegu kogu punaarmee juhtkond, hävitati rahvusvähemuste kom juhte Maailmakaubandus taastus visalt, ebakindel rahandus, kasvas tööpuudus, Sks-i- reparatsioonid)kuna ta ei suutnud maksta esimest makset
1. Daatumid 24. Veb 1914 - Iseseisvus 02. Nov 1920 Tartu Rahu 15. Juuni 1920 - I põhiseadus 1. Dets 1924 kommunistide riigipöörde katse 12. Märts 1934 Laidoneri riigipööre 2. Isikud Kristjan Palusalu olümpiavõitja Paul Keres maletaja Artur Kapp helilooja (hiiob) Mart Saar helilooja, koorilaulud Paul Pinna Estonia teatri näitleja Ants Lauter Draamateatri näitleja Eduard Viiralt kunstnik (Põrgu, Lamav tiiger) Kristjan Raud kunstnik (Kalevipoeg) Kas 1920. Aastatel oli Eesti demokraatlik riik, põhjenda.
7. Milles seisnes maareform? Mõisate ümberjaotamine. Mõisad võeti riigi poolt baltisakslastelt ning anti eestlastele. 8. Milles seisnes kriis 1930ndate algul? Parlamentarismi kriis kord polnud piisavalt demokraatne. 9. Vabadussõjalased kes nad olid, nende roll Eesti elus 1930ndate I poolel? Vpaisd, tahtsid tugevamat korda riigis. Tulid välja põhiseaduse eelnõuga, mis võeti vastu 1934 jaanuar. 10. Pätsi-Laidoneri riigipööre millal ja miks toimus? 12. märts 1934, et ära hoida vapside riigipööret, algas vaikiv ajastu, vapsid vangi. 11. Millised olid vaikiva ajastu ehk Pätsi diktatuuri iseloomulikud jooned? Eksisteeris vaid üks erakond(Isamaaliit), ajalehes ei tohtinud valitsuse vastu midagi öelda. 1937(8), Päts sai aru, et vaikiv ajastu pole õige asi ning moodustati uus eelnõu (1. jaanuar 1938 vastu võetud), Kasutusele tuli president(Päts). Vabadussõda Eesti töörahva kommuun 28. nov 1919 (juhtis Jaan Alvelt)
Kuidas nimetati Eesti, Läti ja Leedu vahel 1934. aastal sõlmitud liitu? Balti Antant Millise mõjuka rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks sai Eesti Vabariik 1921. aastal? Rahvasteliit Kuidas nimetati Eesti Vabariigis valitsuse juhti 1920. aastatel? riigivanem Kus sõlmiti septembris 1938 Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel kokkulepe, et Tšehhoslovakkia peab Sudeedimaa loovutama Saksamaale? Münchenis Kuidas nimetatakse rahvapärase nimega poliitilist jõudu Eestis, mis kerkis esile majanduskriisi ajal ja esitas omapoolse põhiseaduse eelnõu? Vapsid Kuidas nimetatakse kõnekeeles Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel 1939. aastal sõlmitud vastastikuse abistamise pakti? (kaks sõna) Baaside leping Kuidas nimetatakse kõnekeeles 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungi pakti? (kolm sõna) Moloto-Ribbentropi pakt Kuidas nimetatakse Eestis 1925. aastal kehte...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
