kordumist. 1929. aastal - alanud ülemaailmne majanduskriis ja põhiseaduse muutmise kavadega kaasnenud sisepoliitiline kriis aga ei lasknud kaua stabiilsust nautida. 12.03.1934 - riigivanem K. Päts ning J. Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde, et vältida vapside e vabadussõjalaste võitu presidendi valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Miks on hakatud diktatuuri kehtestamise aega nimetama “Vaikivaks ajastuks”? - 2. oktoobril 1934 Riigikogu istungjärg kuulutatakse lõpetatuks tolleaegse siseministri Kaarel Eenpalu (Karl Einbund) poolt - Parlament jäi “vaikivasse olekusse”, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda - Erakondade tegevus lõpetati ja loodi sisepoliitiline organisatsioon Isamaaliit 1938- jõustus uus põhiseadus, sest uued riigijuhid rikkusid pidevalt oma võimu teostades põhiseadust, mille järel uus koostati. Mille poolest 1938. aastal jõustunud 3. põhiseadus erines 1920
K. Päts astus Eesti Maarahva Liitu, ta valiti Maavalitsuse esimeheks. Kui enamlased võimule tulid, läks Päts põranda alla. 28. novembril 1917 kuulutas Eesti Maapäev ennast Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks. Moodustati kolmeliikmeline "Eesti Päästekomitee". Komitee liikmed olid Konstanin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. 24. veebruaril 1918 kuulutas K. Päts välja Eesti Vabariigi. Parteiline tegevus K. Päts oli riigivanem viies valitsuses enne 1934. aastat. 24. jaanuaril 1934. aastal hakkas kehtima uus põhiseadus, mis andis riigivanemale suure võimu. Seda uut põhiseadust kasutaski K. Päts osavalt ära ja kuulutas välja kaitseolukorra Eesti Vabariigis. Vastutavaks julgeoleku eest sai kindral J. Laidoner. Kehtestati ka sisepoliitilisi piiranguid, algas nn "vaikiv ajastu". Riigikogu ei kutsutud enam kokku. Riigi juhtimine oli täielikult K. Pätsi, K. Eenpalu ning J. Laidoneri käes. 28
ajajärgul, kui kõik luuletajad taotlevad ülimoodsust, olla samuti uudis. 1928. aastal on Tuglasele kirjutatud kirjaga kaasas 11 luuletust, millest 10 ilmub "Loomingu" 1929. aasta veebruarinumbris; luuletused tähistavad Talviku poeetilist eneseleidmist, mida iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Siitpeale ilmub Talviku luulet sagedamini; ainult 1932. aastal ei avaldanud ta ridagi. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik" "Kammisseppade" kirjastuse väljaandel, kelleks olid autor ise oma lähemate sõpradega. Esimeste värsside trükkimisest luulekoguni oli kulunud tervelt kümme aastat tolle aja kohta ebatüüpiliselt pikk hoovõtuaeg. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. Ja loomine ise on Talvikul kaootiline kord valmib mitu luuletust järjest, siis pikka aega ei ühtki.
1)Millised tunnused iseloomustavad demokraatlikku Eestit 1918-1934? 1920.aasta põhiseadus, ühekojaline parlament, Eesti rahval oli soov luua iseseisev riik. 2)Miks kehtestati 1934.aastal Eestis autoritaarne valitsus ? (ehk ka vaikiv ajastu.) Kehtestati sellepärast, et vältida vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte. Selle teostajateks olid riigivanem K.Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner, kes kuulutasid välja sõjaväelise riigipöörde. 3)Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut ? Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast
Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 20. Aprill 1889. aastal Braunau linni ääres, Austria-Ungari. Ta suri 30. Aprill 1945. Aastal Berliin, Kolmas Reich (saksa keelest teatud kui Drittes Reich). Ta oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht 1921–1945. Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler 1933– 1945 ning tiitliga riigipea "füürer ja riigikantsler"; 1934–1945. Hitlerit süüdistatakse Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi euroopale umbes 50 miljoni inimese surma. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüditati. Niinimetatud Kolmanda Riigi diktaatorina laskis ta kõik opositsiooniparteid keelustada ning saata oma poliitilised oponendid koonduslaagrisse või tappa. Hitler a...
järgi. LIIKMED · Betti Alver · Bernard Kangro · Uku Masing · Kersti Merilaas · Mart Raud · August Sang · Heiti Talvik · Paul Viiding HEITI TALVIK(1904-1947) · Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. · 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. · Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). ARBUJATE EESMÄRK · Nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine. · Huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimeste olemasolu mõtestavate küsimuste vastu.
(1935) Bernard Kangro (1910-1994) · sündis Võrumaal 18. septembril. · 1938 lõpetas Tartu Ülikooli kirjanduse eriala cum laude. · "Sonetid" (1935) · "Reheahi" (1939) · Tartu Ülikooli audoktor · Ajakirjanik ja luuletaja · Suri Rootsis · Heiti Talvik (1904-1947) · Sündis Tartus · Tähtsaimad luulekogud ,,Palavik" 1934 ning ,,Kohtupäev" 1937. · Suri väljasaadetuna Siberis · Betti Alver (1906-1989) · Sündis Jõgeval 23.Nov · "Tuulearmuke" lõpuklassis · "Tolm ja tuli" 1936 Paul Viiding (1904-1962) · Sündis Valgas 22. mail · Oli kirjanik, kriitik ja tõlkija · 1930. a lõpetas Tartu ülikooli matemaatikas · "Traataed" (1935) Mart Raud
Üks valitsus püsis võimul keskmiselt 11 kuud). Üheks väga edumeelseks ja demokraatlikuks nähtuseks tolleaegses Eesti Vabariigis oli kultuurautonoomia siinsetele vähemusrahvastele (sakslased, juudid, venelased, rootslased). 1925. aastal vastu võetud kultuurautonoomia seadusega said vähemusrahvad laialdased õigused arendada oma kultuuri. Demokraatlikud vabadused ei kehtinud siiski kõikjal Eestis. Tallinnas ja piiriäärsetel aladel kehtis kuni 1934. aastani kaitseseisukord, seejärel muutus see üleriigiliseks. Siseriiklikult olid iseseisvuse algusaegadel Eestile suurimaks ohuks kommunistid. Kommunistide mässukatse 1. detsembril 1924 Tallinnas õnnestus võimudel maha suruda. Selle järel kommunistide populaarsus vähenes ning sisemine olukord riigis stabiliseerus. 1930. aastatel muutus sisepoliitiline olukord Eestis taas keeruliseks. 1930. aastal
1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 – rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 – 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 – 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv – töötuid 32 000. 1933 – krooni devalveerimine (Jaan Tõnissoni valitsuse poolt). Alates sellest hakkas riigi majanduselu vähehaaval toibuma. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Süüdistati valitsust kõikides hädades
Mis olid 1930. aastate sisepoliitilise kriisi põhjused? *Parlamentide eluiga oli pikenenud, erakonnad muutusid suuremaks. *Majanduse halvenemisega süvenes rahulolematus ebastabiilsuse vastu. *Poliitikuid süüdistati kõikides hädades, riiklike institutsioonide autoriteet vähenes. *Suurerakonnad lagunesid, tekkisid erapooletud saadikud. *Valitsuse eluiga vähenes, kriisid süvenesid. *Esile kerkis uus poliitiline jõud - vabadussõjalased(VAPSID) Vaikiv ajastu Eestis 12. märts 1934 sõjaväeline riigipääre. *K. Päts ja J. Laidoner haarasid võimu. *Kehtestati kuue kuuline kaitseseisukord. Mis on iseloomulik? *Riigikogu ei tule kokku vaikeseisundis. *Keelustati poliitiliste erakondade tegevus. *Ainuke lubatud erakond oli Isamaaliit. *Kehtestati tsensuur. *Loodi riiklik propagandavalitsus. *Majanduses hakati kasutama keinsianistlikku majanduspoliitikat. *Suleti paljud ajalehed. *Vapsid arreteeriti. 1934 aasta pööre Eestis kelle huvides
Unelmate tänav (Nõmme linnas) 1936 Narva valss 1944 Aegviidu valss 1945 Saaremaa valss 1949 Viljandi serenaad 1944 Pärnu ballaad 1945 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Saaremaa polka 1947/1948 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Hall sõdurisinel 1943 Eidekene hella 1944 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Tartu marss 1943 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Muinaslugu muusikas 1939 Sinilind 1940 Läbi saju 1948 Ei tea 1939/1946 veel viivuks jää 1934 Vaid sulle kuulub mu süda 1945/1946 Mul meeles veel 1934 Meloodia 1934 Kas mäletad veel? 1940 Vaid sina Niina 1945/1946 Erika 1943 Tiiu, Tiiu 1949 Helmi 1934 6 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Riina 1940 blond Aleksandra 1933 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Talverõõmud 1947 Kevad südames 1947 Õige valik 1940 aasta uus 1944/1946
1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik toetas põllumajanduslikke ettevõtteid, rajati Maapank ja Krediidipank. 1928 rahareform. Üleminek markadelt kroonidele. 1920.aastate teisel poolel majanduslik tõus.1929 1933 ülemaailmne majanduskriis. Eestis olid Suure kriisi aastad 1930 1934. Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv töötuid 32 000. 1933 krooni devalveerimine (Jaan Tõnissoni valitsuse poolt). Alates sellest hakkas riigi majanduselu vähehaaval toibuma. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Süüdistati valitsust kõikides hädades
Oks jpt. Paljud neist on jäänud Ugalasse tänaseni. *1975. aastal pandi nurgakivi Ugala uuele teatrimajale. Kunstilisi juhte läbi aegade: 1925 - 1926 Andres Särev 1926 1928 Eduard Lemberg 1928 1932 Alfred Mering 1932 1933 Valter Soosõrv 1933 1934 Karl Merits 1934 1936 Alfred Mering 1936 1941 Eduard Tinn 1942 1943 Jullo Talpsepp 1943 1945 Eero Neemre 1945 1947 Karl Ader 1947 1948 Enn Toona 1948 Leo Martin 1949-1970 Aleks Sats 1970-1979 Heino Torga
veebruar 1918 2. Eesti Vabadussõda - 28. november 1918 2. veebruar 1920 (Tartu rahu) 3. ametisse kinnitati esimene Eesti Vabariigi president - 1937 4. kommunistide mäss ehk riigipöördekatse Tallinnas 1. detsember 1924 5. võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 15. juuni 1920 6. Maareform ehk mõisamaade riigistamine 1919 8. Kultuurautonoomia seadus - 1925 7. Eesti Vabariik võeti Rahvasteliidu liikmeks - 1922 13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel rahvusvähemustel oli õigus luua omavalitsus, rajada omakeelset haridust andvaid koole ja rajada oma kultuuriasutusi Asundustalud - 1919
AJALUGU 14.11.13 Peale patsifismi ajastut. Mis iseloomustab 30.ndaid? - agressioonid enam ei üritatud kriise, konflikte rahumeelselt lahendada. - Majanduskriis (lõppes 30ndate alguses) Kuidas tuldi toime? Demokraatia või diktaktuuri abil tuldi toime . Demok . USA, Prantsusmaa, Inglismaa . (reformidega laiendasid sotsiaalseid garantiisid, võtsid kasuttusele heolu riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid). Diktaktuur aitas lahendada põhiliselt majanduslikke probleeme. -Poliitika : lepituspoliitika - Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933) Saksamaa kaotatud alad: Poola koridor Poznan ja Ida-Pommer; Prantsusmaa juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põ...
(1904 1947) Elulugu. Sündis 1904 a. Tartus arstist isa ja pianistist ema pojana. Lapsepõlv möödus tal Pärnus, kuid koolis käis vaheldumisi nii Pärnus kui ka Tartus. 1924 a. Ilmus tema esimene luuletus ajakirjas Looming. 1926. aastal asus Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima, kuigi ta õpinguid ei lõpetanud avaldas ta suurt mõju eesti kirjandusele oma tegevusega seltsis "Arbuja" ja teistes seltsides. Õpingud lõpetas 1934 a. et hakata kutseliseks kirjanikuks. 1937 a. Abiellus Betti Alveriga. 1945 a. Nõukogude okupatsiooni algul ta arreteeriti ning mõisteti viieks aastaks väljasaatmisele Siberisse. 1947 a. Suri Siberis, sest haigestus sealsete kurnavate olude tõttu. Looming. Palju mõjutusi maailmakirjanduselt: Dante, Villon, Baudelaire, Rilke, Dostojevski jt. 1924 a. Esimesed luuletused ja 1934 a. Esikkogu
*Uuel riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ametisse valitsust *Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus, sedapuhku Eesti Vabandussõjalaste Liidu nime all *1934. aastal saavutasid vabadussõjalased toimunud kohalikel valimistel suure edu *Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934. Larka vastaskandidaatideks olid Laidoner, Päts, Rei. *Võis loota, et pärast valimisi meeleolud rahunevad ning kõik kriisid ületatakse 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre *J.Laidoner ja K.Päets teostasid 12.märtsil 1934 riigipöörde *Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati puhastustöö riigiametites *Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte
Kui kool avati, hakkasid Sassi 6-klassilises algkoolis käima Sassi, Koksi, Kuiste, Väkra, Kõriska, Männiku, Rahu, Pahna ja Jursi küla lapsed. 1933. aastal suleti Tõnija külakool Rõõsal ja Tõnija lapsed hakkasid samuti käima Sassi algkoolis. Sassi 6-klassiline algkool oli igati jätkusuutlik: 1928./29. õppeaastal õppis koolis 72 õpilast, 1929./30. oli lapsi 81, 1930./31. oli õpilaste arv 80. 1932./33. õppeaastal astus I klassi 29 õpilast, edaspidi, aastatel 1934 1938, püsis kooli astujate arv vahemikus 21-27. 8 Lapsed õppisid koolis emakeelt, usu- ja kõlblusõpetust, matemaatikat, joonistamist, laulmist, saksa keelt, tööõpetust, võimlemist. Neljandast klassist lisandusid kodulugu, loodusõpetus, tervishoid, ajalugu ja kodanikuõpetus. Teadmisi ja oskusi hinnati algul neljapallisüsteemis, 1934. aastal muudeti hindamissüsteem viiepalliliseks. Kooliaasta a l g a s alles oktoobrikuu alguspäevadel, varem ei saanud sügiseste
Kordamisküsimused 12.kl ,,Eesti Vabariik" 1.Valige Eesti poliitikaelus 3 olulist sündmust ajavahemikus 1930-1939. Dateerige need ning põhjendage oma valikut. · Uus põhiseadus jaanuar 1934. laienesid riigipea võimupiirid, muutus valitsuse struktuur · Vaikiv ajastu sügis 1934. suleti vabadussõjalaste liidud, alustati riigi valitsemise põhjalikku ümberkorraldamisega · Presidendiks sai K.Päts aprill 1938. Eesti Vabariigi esimene president 2.Nimetage 5 poliitilist erakonda EV-s 20.aastatel. · Põllumeeste kogud - K.Päts · Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson · Eesti Tööerakond O.Strandmann · Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei(ESTP) A.Rei · Asunike Koondis O.Köster 3.Võrrelge Eesti põhiseadusi.
Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus 1910 – esimene raadiosaade 1924 – Lenini surm ja Stalini võimuletulek 1928 – penitsilliini avastamine 1932 – järjepidevate telesaadete algus BBClt 1933 – Hitleri võimuletulek Saksamaal 1934 – kampaania „igale eestlasele eesti nimi“ 1936-1939 – hispaania kodusõda 1938 – Saksamaa annekteerib Tšehhi 1940ndad – esimesed (toasuurused) elektroonilised arvutid 1948 – ÜRO inimõiguste deklaratsioon 1957 – Euroopa Liidu sünd (Majandusühenduse nime all) 1957 – esimene satelliit Sputnik 1959 – Xerox esitleb esimest koopiamasinat, varsti ka faksimasinat 1961 – esimene kosmoselend (Gagarin)
1934-1935 teeb NL ettepanekud Eestile, Leedule ja Lätile rajada nende territooriumile NLi sõjaväebaasid. Ettepanekud lükatakse tagasi. Kujuneb olukord, kus Balti riigid (Eesti, Läti, Leedu) jäävad kahe agressiivse suurriigi Saksamaa ja NLi huvisfääri ja neil pole lootust abi saamiseks teistelt Euroopa suurriikidelt. Sellises situatsioonis üritatakse uuesti teha omavahel koostööd, kuid sõjalist liitu moodustada ei õnnestu. 1934 sõlmiti Eesti, Läti ja Leedu vahel koostööleping majanduse ja kultuuri vallas. Välisministrite omavahelistel kohtumistel käsitleti ka julgeolekuküsimusi, kuid sõjalist liitu ei sõlmitud. 1938 kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu end neutraalseteks riikideks. See vastas Saksamaa huvidele, kes ei soovinud Euroopas mingeid riikidevahelisi liite. Tegelikult hakkas Eesti välispoliitiliselt lähenema Saksamaale lootes leida sealt kaitset NLi eest.
eesmärgiks kujundada "Endlas" tugev, ansambliühtne näitetrupp, kes töötaks hästi nii sõna- kui muusikalavastuses; anda näitlejatööd nii noortele teatrikooli lõpetanutele kui ka oma teatri koorist võrsunutele; repertuaari võtta jõukohaseid, kuid kunstiliselt heatasemelisi näidendeid; tehniliselt täiendada lavavalgustust, uuendada lava ringhorisonti ja ehitada näitlejatele harjutussaal. olulisemad lavastused 1934. E. Vilde "Pisuhänd", lavastaja R. Opsola 1934. H. Ibsen "Peer Gynt", lavastaja E. Lemmiste 1934. P. Abraham "Viktooria ja ta husaar" (operett), lavastaja H. Aare 1935. Teatrile määratakse alaline toetus riigieelarvest. olulisemad lavastused 1935. A. Mälk "Mees merelt", lavastaja E. Lemmiste 1935. S. Romberg "Kõrbelaul" (operett), lavastaja E. Lemmiste 1936. Operett on sõnalavastusele alla jäänud, tugevamad operetijõud on lahkunud, raskusi on ka orkestriga. Viimaks jäetakse operett mitmeks
II maailmasõda Hitleri agressiivse poliitika tulemus 1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. Võitjate ja kaotajate vahel püsib pinevus. Saksamaa püüdleb pärast Versailles' rahu (1919) revansi, seal on raske majanduskriis ja inflatsioonitase. 1933. aasta määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848- 1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliiti...
KRISTJAN PALUSALU 2011 Kristjan Palusalu kuni 1935.aastani Kristjan Trossmann. 10.märts 1908-17.juuli 1987. Eesti maadleja(Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus). Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka- rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus. Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus. 12-kordne Eesti meister. LAPSEPÕLV Sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus(praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. 1929-1930 Aprill 1929-Algas ajateenistus.(Suurupis) 24.november 1929-Garnisoni maadlusvõistlus,A-klass.(EMV) Detsember 1929-Kaotas O.Luigale ja O.Viikbergile.(EMV) Veebruar 1930-EMV`l kaotus. Oktoober 1930-Lõppes ajateenistus. November 1930-EMV`l kaotas -"- aga võitis A.Luhaäärt ja A.K...
· I maailmasõja ajal töötas ta koos oma tütrega välja mobiilse, röntgenuuringute jaama. Õpetamine kõrgkoolis · 196. aastal sai temast esimene naine, kes Sorbonne'is õpetas. · 1914. aastal sai temast Pariisi Ülikooli Raadiumiinstituudi juhataja. · Ta pidas loenguid Brasiilias, Hispaanias, Belgias ja Tsehhoslovakkias. · Temast sai Pariisi Meditsiiniakadeemia esimene naisliige. Kiirituse mõju · Ta suri 1934 Prantsusmaal Sallanches'is leukeemiasse, mis peaaegu kindlasti tekkis kiirituse tagajärjel. · 1995.aastal maeti Marie Curie esimesmese naisena oma teenete eest ümber Pariisi Panteoni. · 1990. Aasta oli tema portree Poola 20 000-zlotisel rahatähel. Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Curie · Philip Steele "Marie Curie naine , kes muutis teaduse kulgu."
lagunes kiiresti. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Eelnevale põhinedes saab õelda, et paljud tehased ja ärid läksid pankrotti ja tööpuudus kasvas. Sellele põhinedes saab õelda, et kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest. Need olid põhjused miks tekkis autoritaarne riigikord. 1934 aastal teostasid riigivanem Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipõõrde. See tõi kaasa palju muutusi nt: keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, saadeti riigikogu laiali, nende asemel loodi riigi ainupartei (Isamaaliit). Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti. Noorsooorganisaatsioonidele nt ülikoolide ja kirkiute üle kehstetati range kontroll. Eelnevale põhinedes saab väita, et demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on saanud
rahvahääletust selleks kukkusid läbi • Tõnissoni valitsus kehtestab kaitseseisukorra, et vältida riigipööret Ülemineku aeg • Kolmas rahvahääletus toob võidu vabadussõjalaste koostatud PS eelnõule • Uueks riigipeaks pidi saama laialdaste volitustega riigivanem • Tal oli õigus anda seadusi, panna veto riigikogu seadustele, saata seda laiali ja nimetada ning tagandada valitsust • Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934 • Kaitseseisukord tühistati ning vabadussõjalased jätkasid oma tegevust • 1934 kohalikel omavalitsuste valimistel saavutati ülisuur edu, loodeti, et Larkast saab uus Riigivanem • Tihedas võimuvõitluses mustati kõiki oma vastaseid kõikide kandidaatite poolt, kuid loodeti, et uue riigijuhiga tülid lahenevad
Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja), ema klaverikunstnik (haritud perekond) 3. kuulus rühmitusse arbujad 4. õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 5. 1937. abiellus Beti Alveriga 6. 1945. aastal Talvik arreteeriti NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. 7. Varasem luule helgetoonilisem ja romantiline „Simmanil“ 8. Luulekogud: „Palavik“ 1934 "Kammisseppade" kirjastuse väljaandel – (närviline, sünge, igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik
Kuressaare Poeglaste gümnaasium 1894–1902 Tartu ülikooli vanade keelte osakond 1902–1903 Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituut 1903–1905 Helsingi ülikool 1906–1910, lõpetas filoloogiakandidaadina Filosoofiamagister 1920 Töökohad Aavik tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus ja Kuressaares. Ta töötas ka "Postimehe" toimetuses. Aastail 1926–1934 oli ta gümnaasiumiõpetaja ja Tartu ülikooli eesti keele lektor. 1934. aastast haridusnõunik. 1940–1941 kirjastuses toimetaja. Stockholmis tegutses ta arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleartiklite ja kooliraamatute autorina. Aastail 1960–1962 oli ta Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu liige. Tegevus 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi Aavik on tõlkinud soome, prantsuse, inglise ja vene kirjandust ning
AUGUST JAKOBSON KRISTEN KANEP ELUKÄIK • Sündis 2. septembril 1904, Pärnus. • Lõpetas 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi. • Õppis Tartu Ülikoolis 1926-1929 majandus- ja 1931-1935 arstiteadust. • Valiti 1939 Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. • 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. • August Jakobson sai Eesti NSV rahvakirjanikuks 1947. • 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. • August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. • Suri 23. mai 1963, Tallinnas. LOOMING • Kirjutas romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev". • Pär...
*Tõnissoni valitsus astus tagasi ja tühistas kaitseseisukorra. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus: *Riigivanem oli rahva poolt 5ks aastaks valitud suure võimuga riigipea( veto,laialisaatmine) *Riigikogu liikmeskonda vähendati *Täidesaatev võim valitsusel eesotsas peaministriga,kes pidi saama riigivanema usalduse. Üleminekuaeg: *Demokraatlikult riigikorralt autoritaalsele *riigivanem-kõrgeim võim *Taastus vabadussõdalaste tegevus 1934 Eesti Vabadussõjalaste Liit *Maal oli tugevamaks agraarerakondadele,kuid linnades vabadussõdalased *1934 aprillis riigikogu ja riigivanema valimised *Johan Laidoner(Asunike Koondis); Konstantin Päts(Põllumeestekogud): August Rei(Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde *Vahistati u 400 vabadussõdalast ja suleti nende organisatsioonid(väidetav v
detsembrist 1924. On loogiline, et suhteliselt vaene ja üliraskel geopoliitilisel asukohal riik nagu Eesti ei suuda lipu all hoida vajaliku suurusega sõjaväge. Appi peab tulema vabatahtlik riigikaitsetöö. Sellist tööd tegi Vabadussõja eel ja ajal Kaitseliit. 10 12. märts 1934- Sõjaväeline riigipööre Tõenäoliselt poleks K. Päts suutnud 12. märts 1934 teostada sõjaväelist riigipööret ilma kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita. Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
Riigivanemal olid laialdased õigused, ta oli rahva poolt valitav. Riigikogu võimu ja liikmeskonda vähendati. Valitsusest, eesotsas peaministriga, sai riigivanema tahte täideviija. Kohe pärast rahvahääletust astus Tõnissoni valitsus tagasi. Tühistati kaitseseisukord, taastus vabadussõjalaste tegevus (Eesti Vabadussõjalaste Liit). 1934. aastal toimunud kohalikel valimistel saatis vabadussõjalasi suur edu. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis. Kandidaatideks olid Andres Larka, Johan Laidoner, Konstantin Päts ja August Rei. Valimisvõitlus kujunes ägedaks, kuid loodeti, et meeleolud rahunevad pärast valimisi. AUTORITAARNE EESTI Riigipööre Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid 12. märtsil 1934. aastal riigipöörde. Selleks, et ennetada vabadussõjalaste eeldatavat võitu eelseisvatel valimistel. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, keelustati poliitilised meeleavaldused.
Toimusid kokkupõrked rahvakoosolekutel. Ebapopulaarsust kogus J. Tõnissoni poolt moodstatud valitsus. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ning suleti poliitilisi organisatsioone sh EVKL. Eeldused olukorra normaliseerumiseks 1933 oktoobris pandi hääletusele vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu. Tühistati kaitseseisukord ning moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas K.Pätsiga. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus. Selle kohaselt pidi laiendatama riigivanema võimupiire, rahvas pidi valima viieks aastaks riigipea, riigivanemale anti õigus panna Riigikogus veto, seadusandlik võim jäi endiselt Riigikogule. Täidesaatev võim jäi valitsusele. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Taandumas oli majanduskriis. §16. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada sõjaväelise riigipöörde. 12 märts 1934
Aastail 1932-1933 toimus põhiseaduse muutmise küsimuses kolm rahvahääletust. Kaks esimest rahvahääletusele pandud seaduseelnõu olid koostatud Riigikogu ja kolmas EVKL-i poolt. Kõik need nägid ette luua täidesaatev võim. Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu, mida toetasid ka Põllumeestekogud, kiideti rahvahääletusel 1933. a oktoobris ülisuure häälteenamusega 417000 poolt ja 157000 vastuhäält heaks. EV teine, autoritaarne põhiseadus hakkas kehtima jaanuaris 1934. Selle järgi sai rahva poolt viieks aastaks valitud riigivanem suured õigused. Ta võis anda seadusjõulisi dekreete, panna edasilükkav veto Riigikogu otsustele, nimetada ametisse ja tagandada valitsus, saata laiali Riigikogu ja määrata uued valimised. Riigivanema ametisse pürgisid Konstantin Päts, Johan Laidoner, sotsialist August Rei ja erukindral Andres Larka. Vapsid olid oma võidus kindlad, valimisteni siiski ei jõutud. 2. Autoritaarne ajastu RIIGIPÖÖRE 12
Venestamisjärgne olukord, poliitiliste voolude väljakujunemine.Tartu liberaalid(juht postimehe toimetaja jaan tõnisson, koondas rahvuslikke haritlasi,võitlus venestamise ja saksastumise vastu, nägid ette reformide elluviimist)Tallinna radikaalid(juht teataja toimetaja k.päts, kohalikud haritlased ja kirjanikud, pigem tööstuslik, majanduslik pool, rahva seas popid, võitsid 1904.a valimised ja päts sai tallinna linnapeaks)lisaks ka põrandaalused sotsid.1905.a revolutsiooni mõjud-suurlinnades streigid ja väljastumised, veriseim miiting Uuel turul, hukkus ligi 100 inimest, dets.mõisade põletamine ja rüüstamine, suruti maha tänu karistussalkadele,erakondade loomine(tartus eesti rahvameelne eduerakond, arvas, et venemaal tuleks sisse seada konst.monarhia. Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide päras...
plaanimajandus. · 1929 · Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. · USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks) · Saksamaal toimus nn Pikkade nugade öö, millega kõrvaldati Hitleri rivaalid A.Röhm ja G.Strasser. · 1935 · Eestis keelustati kõigi erakondade tegevus peale Isamaaliidu.
Riigikogus 100 asemel 50 liiget ja valitakse 4 aastaks. Seati sisse riigipea koht. Toonane riigipea kandis nimetust Riigivanem. Tal olid väga ulatuslikud volitused: sai riigikogu laiali saata, veto peale panna, seadusi luua? Hiljem kasutas seda ära Konstantin Päts. Valitsuse juht hakkas nimetama peaminister. Kodanikuõigused jäid samaks. Valida sai 20- aastaselt. Kui seda oleks pikemalt ellu rakendatud, siis oleks Eestist saanud presidentaalne vabariik. · võeti vastu 1934. jaanuaris. Esialgu oli tegemist üleminekuajaga, kus toonane riigivanem K.Päts hakkas täitma ka riigipea kohuseid. Reaalsed valimised pidid toimuma aprillis 1934. 1934. alguses olid toimunud KOV valimised seal tuli ilmsiks vabadussõjalaste suur edu. Mõningates valdades said vapsid jõudu juurde. Hakkas allkirjade kogumine riigivanema kandidaatite toetamiseks. Kõige rohkem sai vapside kandidaat A.Larka Riigivanema kandidaadid: 1. vapsid A. Larka 2
suvi 1933 J. Tõnissoni juhitud valitsuse otsus delalveerida Eesti kroon 35% võrra. Samm, mis tõi Eesti majanduskriisist välja august 1933 Kehtestati Eestis üleriigiline ,,kaitseseisukord". Millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ja suleti mitmeid poliitilisi organisatsioone, ka EVKL. oktoober 1933 Teine põhiseadus (EVKL koostatud) saavutas kolmandal rahvahääletusel ülikindla võidu. Hakkas kehtima alates jaanuar 1934. 1933 F. D. Roosevelti uue kursi algus usas jaanuar 1934 Teine põhiseadus jõustus. 1934 Diktatuuripooldajate rahutused Pariisis 12. märts 1934 K. Pätsi ja J. Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde, asudes autoritaarse valitsemiskorra juurde. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. 2. oktoober 1934 Riigikogu saadetakse laiali. Vaikiva oleku algus 30. juuni 1934 ,,Pikkade nugade öö" Saksamaal
1934. sõjalise riigipöörde korraldas. Kehtestati üleriigiline sõjaseisukord, mis väikeste vahedega kestis kuni 1940ndani. Sama aasta sügisest algas ,,vaikiv ajastu" parlamenti ei aetud küll laiali, kuid ei kutsutud ka enam istungitele, see jäi nö vaikivasse olekusse. 1935. loodi Isamaaliit ja keelustati erakondade tegevus. Isamaaliit oli valitsuse juhtimisel tegutsev ainupartei. 1934. loodi riigivanema määrusega siseministeeriumi juurde Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus, mis varustas ajakirjandust valitsusele sobiva teabega ning õhutas ka rahvusterviklikkust (organiseeriti näiteks kodude kaunistamise, nimede eestistamise kampaaniaid). Järgmisel aastal allutati asutus Riikliku Propaganda Talituse seadusega peaministrile, 1930nda teiseks pooleks oli sellest kujunenud ajakirjanduse sisu tsenseeriv asutus.
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas.
Eesti 1930-ndatel aastatel 1. Ülemaailmnemajanduskriis selle olemus 2. Olukord Eesti põllumajanduses ja tööstuses 3. Vabadussõjalaste liikumine, selle eesmärgid 4. Põhiseaduslik kriis. 2 rahva hääletust. 5. Vapside põhiseaduse vastuvõtmine, selle sisu. 6. 1934 aasta 12 märtsi riigipööre, selle olemus 7. Vaikiv olek, selle olemus. 8. 1938 aasta põhiseadus, selle sisu. 9. Konstantin Päts- Eesti esimene president. 10. Majandus 1930-ndatel teisel poolel. 11. Välispoliitika, selle prioriteet. 1. Vili ikandus. New Yorgis alanud majannduskriisi põhjaks oli 1932-1933. Eriti raske oli põllumeestel. Toodang küll suurenes, aga rahva ostuvõime langes. Hinnad langesid nii
Autoritaarne eesti riigipööre EVKL suur populaarsus lubas oletada neile riigivanema ja Riigikogu valimistel suurt edu. Vabadussõjalaste võimuletuleku ja võimu enda kätte koondamise ennestamiseks teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 12.märtsi pärastlõunal võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla ning piirasid ümber EVL-ile kuuluvad hooned. Poliitiline politsei teostas neid läbiotsimised ja arreteeris kõik kohalviibijad. Samaaegselt vahistati vabadussõjalisi üle kogu maa, kokku umbes 400 inimest. Õhtul kehtestas valitsus K.Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks
Mõlemas riigis loobuti rahaühiku kullastandardist ning raha devalveeriti. Suurendati makse, kasvas ka riigivõlg. Inglismaal võeti vastu seadus, millega kõik ta nn valged kolooniad said iseseisvuse. Seejuures toimus Inglsmaal mõningane nihe paremale. Võimule tuli konservatvide valitsus. Prantsusmaal toimus nihe vasakule. Valitsuse eesotsas oli radkaalist sotsialist. Prantsusmaa oli 1934-1936 tunduvalt teravamas poliitilises kriisis, kui Inglismaa. Prantsusmaal jätkus 1934. aastal majanduskriis.Streigid sundisid ettevõtjaid tõstma palku nng valitsus pidi vastu võtma seaduse, mis sätsestas 40-tunnise töönädala ning iga-aastase kahenädalase tasulise puhkuse. Taoline riigikasv põhjustas inflatsooni. Senine valitsus sunniti nurka. Mitme valitsuskriisi järele tuli võimule valtsus, mis otsustas asutusele võtta mõned ebapolulaarsed meetmed: tõsteti makse, postitariife ja aktsiise, koondati riigiteenistujaid. Sellele anti toetus.
1907.-1908. Oli Enno Tartust ära, peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. 1909.aastal läks Enno Valka tööle krediidiühingusse. 1914.aastal hakkas ta töö kõrvalt Valga koolides tunde andma, peamiselt eesti keelt, aga ka usuõpetust. 17.juulil 1918.aastal valiti ta Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi esimeheks. F. Mihkelsaar kutsus Enno koolinõunikuks Läänemaale. 1919.aastal kolis ta Haapsallu. 1920.aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna. 1934. Aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. 7.märtsil 1934 Ernst Enno suri. Matustel ei olnud ühtegi kirjanikku, küll aga palju linnaelanike, õpilasi . Ernst Enno luulelooming on sissejuhatuseks uusromantismile ja ,,Noor Eesti" liikumise poolt kultiveeritud moodsale luulele. Väliselt pole Enno kunagi kuulunud ,, Noor Eesti" rühmitisse, kuid sisult on ta meie tähtsamaid uusromantika lüürikuid. Enno luule arenemistee on olnud pikk. Ta esimesest trükitud laulust esikkoguni on
- 1922 määrati Mussolini peaministriks. Valitsuses oli ka teisi erakondi ja väliselt säilis demokraatlik riik - 1925 kehtsestati üheparteisüsteem: algas fasistliku diktatuuri kinnistamine - võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja koonduslaagreid, seadused mis andsis Mussolinile piiramatu võimu Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Adolf Hitler 1889-1945 sündinud Austrias- füürer- al. 1921 NSDAP juht, al 1933 riigikantsler, al 1934 Saksa valitsusjuht ja riigipea. Pärast hitleralste mässukatset 1923 pidi veetma aasta vangis, kus kirjutas raamatu 'Mein Kampf'. Sõdis I m.s. Tegi Berliinis enesetapu. - 1919 loodi Saksamaa Kommunistlik Partei; Natsionaalsotsialstlik Saksa Töölispartei- NSDAP - 1922 sõlmiti Rapallo leping. Saksamaa-Venemaa - NSDAP ülesandeks taastada Saksamaa võimsus pärast kaotust I maailmasõjas - Hitlerlased lõid pruune särke kandvad rünnakrühmlased- SA(sõjaväeline
NV liidu riigi juht kelle valitsemise ajal Eesti taas iseseisvus-J.Tõnisson ESV ülemnõukogu esimees. Kes allkirjastas kõik eesti taasiseseisvuse käigus vastuvõetud dokumendid- A.Rüütel Kes oli Eesti poliitik ,kes juhtis läbirääkimisi Tartu rahu sõlmimisel- Jaan Poska 4. Pane sündmused ajaliselt toimumise järjekorda. Eesti taasisseisvumine- 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 Vaikiv ajastu- 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940 Veebruari revulutsioon- 1917 1.Maailmasõda- 28. juulist 1914 11. novembrini 1918 Vabadussõja algus- 1918. aasta 28. November 1.Saksa okupatsioon- 5. Sõja aastad. Sõjaaastad 1940-1945 Genotsiidiaastad 1945-1953 Lootuse aastad 1954-1968 Sumbumisaastad 1969-1980 Virgumisaastad 1980-1986 6. Mõisted Stagnatsioon- on seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. Ühiskonnas
võimu. 1926.aastal tegi Pilsudski riigipöörde, kuulutas end peaministriks ja kehtestas nn sanatsioonireziimi. Pilsudski jäi Poola diktaatoriks kuni oma surmani 1935.a. Poola oli Versailles´ rahulepingute alusel saanud endale mitu Saksa ala. Need asjaolud tekitasid natsionalistlikes sakslastes , Poola vastu sügavat vimma. Kuid mingeid sooje tundeid polnud Poola vastu ka Moskvas. Olle jahedates suhetes mõlema ajaloolise vaenlasega, üritas Pilsudski esialgu ajada tasakaalupoliitikat. 1934.aastal otsustas Pilsudski läheneda Saksamaale, kellega sõlmiti liiduleping. Esialgu näis asi ennast õigustavat, kuid 1939.aastaks oli selge, et Saksamaa Poolat võrdväärseks partneriks ei pea ja kavatseb ta hoopis alla neelata, mispeale Poola hakkas abi otsima Prantsusmaalt ja Inglismaalt. Eesti 1920.aastate algul olid Eestis kommunistlikud meeleolud veel üsna levinud. Neid jahutas otsustavalt kommunistide 1924.aasta 1.detsembri mässukatse, mida dirigeeriti Moskvast.
· 2. Veebruar 1920 Tartu rahuleping. EESTI 1920-1930. SISEPOLIITIKA, MAJANDUS, KULTUUR. · 1920, Asutav Kogu, esimene põhiseadus. Riigikogu, valitsus ja riigivanem Jaan Tõnisson. Palju erakondi, pidevad uued valitsused(koaltisioonivalitsused). · 1930 algus majanduse ja ühiskonna kriis. Inimesed süüdistasid valitsust. Taheti riigipead. · Eesti Vabadussõjalaste Keskliit nõudis põhiseaduse muutmist, riigipead ja tema laialdasi õigusi. · 1934 1940 Autoritaarne Eesti. Pätsi ja Laidoneri riigipööre 12. Märts 1934 vabadussõjalaste vastu. Kaitse seisukord(vabadussõjalaste eemaldamine, valimiste edasilükkamine, meeleavalduste keelustamine.) Ainupartei Isamaaliit. Ajakirjanduse eemaldamine. Range kontroll ühiskonnas. Vaikiv ajastu. · 1937 põhiseadus, loodi presidendi ametikoht Konstantin Päts. EESTI 1920-1930. VÄLISPOLIITIKA. · Kardeti Venemaad ja Saksamaad.
aastal Tartus. Ta isa oli leeprauurija Siegfried Talvik ja ema Elfriede Talvik oli pianist Õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse. Ta suri Urmanovo haiglas 18. juulil 1947. aastal. Looming Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides; säilinud on käsikirju alates 1923. aastast. 1. jaanuaril 1924. aastal saatis Talvik "Loomingu" toimetajale Tuglasele luuletuse kaaskirjaga:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
