ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luulest, luuletamisest, millele ta anduski. Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit. Poeetilist eneseleidmist iseloomustavad väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik lõpetas 1926. aastal Pärnu õhtugümnaasiumi reaalharu. Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda ning oli üliõpilaste nimekirjas 1934. aasta novembrini. 1934 aastast saab Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik". Esimeste värsside trükkimisest luulekoguni kulus kümme aastat tolle aja kohta ebatüüpiliselt pikk hoovõtuaeg. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine.
EEVALD AAV Referaat Vändra 2008 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 Elulugu..........................................................................................................4 Looming........................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Evald Aavast. Selle teema sain ma oma muusikaõpetajalt, et silmaringi laiaendada. Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis ...
Kuigi devalveerimine osutus edukaks ja avaldas hiljem oma valitsusele head mõju majandusele, ei tunnistanud Päts kunagi oma viga vastandamisega devalveerimine. Valitsuse stabiilsuse puudumine tõi kaasa mitmeid uusi põhiseaduse ettepanekuid, kuid 14. ja 16. oktoobri 1933. aasta rahvahääletusel võeti vastu ainult kolmanda parempoolse populistliku Vapsi liikumise ettepanek. Päts valiti 21. oktoobril 1933 mittesiduva ülemineku juhiks valitsusele teise põhiseadusele . Kuni 24. jaanuarini 1934 oli ta riigi vanem, kuid pärast uue põhiseaduse jõustumist sai temast peaminister. Uus põhiseadus oli demokraatia triiv, mis andis riigipeale (ikka veel nimega "vanem") palju võimu ja jättis Riigikogusse vaid nõuandva rolli. Nii Päts kui ka tema viimane eelkäija Jaan Tõnisson püüdsid kontrollida Vaps Movementi, mida demokraatlikud parteid nägid kohaliku rahvusliku sotsialistliku parteina, mida tuli võimust eemal hoida. 1933. aasta augustis kuulutas vanem Jaan Tõnisson välja
monotüüpiat. Ta sai tuntuks peamiselt tabava karakteritaotlusega maalitud portreedega. Ta maalis ka maastikke ja natüürmorte pallaslastele iseloomulikus heledale-tumedale baseeruvas käsitluslaadis. Tema kuulsaimaks teoseks on "Aias", millel ta kujutab oma abikaasat. Tavaliselt paigutas ta oma portreedes figuuri tumedale taustale, püüdes iseloomustada modelli näoilme kaudu. Gustav Raua varasema portreeloomingu tüüpilisteks näideteks on 1934. aastal mnaalitud tarbekunstnik K. Siim-Juse portree ja 1935. aastal maalitud kirjandusteadlase Lille Tohveri portree. Gustav Raud annab oma varasemais hoogsates linna- ja maastikuvaadetes kompositsioonidele atraktiivse ülevalt alla suunatud raskusi ja põnevate värvipuäntidega kohati ekspressiivse alatooni. Samal aastal maalitud "Natüürmordis aedviljadega" (1935) väljenduvad nii "Pallase" tolleaegsete õpilaste kui ka Gustav Raua enda iseloomulikud taotlused. Rohelisele
August Alle Elust 31.08.1980 Click to edit Master text style Luuletaja, följetonist, Second level publitsist Third level Kivilõhkuja pojana Fourth level Kolis perega Narva(1902) Fifth level Töötas apteekriõpilasena (1909) Siuru Tarapita(1921-1922) Ajakiri Looming (1946-1952) 08.07.1952 Koolipõlv Viljandi õigeusu kihelkonnakool (1898-1901) Jaanilinna õhtukool (1909) Orjolis eksternina gümnaasium (1915-1918) Saraatovi ülikool (1918) Tartu ülikooli õigusteaduskond (1922- 1928) ja (1934-1937) Luulekogud Üksinduse saartele(1918) Carmina Barbata(1921) "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust"(1925) "Ummiklained"(1930) "Karmid rütmid"(1934) "Lilla elevant"(1923) "Epigramme"(1944) Fakte ...
Demokraatia Prantsusmaal ja Inglismaa näitel : Prantsusmaa Vabariik , mitme partei süsteem , Inglismaa Monarhia ( konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia ) , 2 parteid ( leiboristid ja konservatiivid ) USA Föderaalriik , presidentaalne vabariik , Vol 3 Demokraatlik Eesti 1920-1934 Autoritaarne Eesti- 1934-1940 Võrreldus : Põhiseadused Eesti vabariigi 1920 -1930 lõpp - 1 : 1920 kõige demokraatlikum , 2 : 1934 (vapside põhiseadus , rakendas Konstatin Päts ) , 3 : 1938 (riigikogu 2 kojaline pluss president , peaminister ) , 4 : 1992 ( tugineb esimesele põhiseadusele ) Võrdlus Eesti vabariigi valitsemine 1920 ja 1930 aastatel : Seadusandlik võim (1920-1933-Organ on riigikogu Kodanikuvabadused (1920-1933)- Vabad valimised , Seadusandlik võim (1934 1937) Riigikogu laiali saadetud , kodanikuvabadused (19341937) Riik kontrollis noorte tegevust , kodanike vabadused piiratud ,
PROOSAKIRJANDUS Friedebert Tuglas- novellid August Gailit- romaan novellides „Toomas Nipernaadi“ (1928) Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid „Kõrboja peremees“ (1922) „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus ...
· Uus majanduspoliitika 1921-1929: kindlad maksud, rahareform, ettevõtete tegevusvabadus, segamajandus · 1929 tuli võimule Stalin (isikukultus) · Uue majanduspoliitika lõpp 1929: likvideeriti igasugune eraettevõtlus, industrialiseerimine e suurtööstuse eelisarendamine · Viisaastaku plaanid, NSVL muutus tööstusriigiks · 1932-1933 suur nälg · Sundkollektiviseerimine · 1934 suur terror (Stalin hävitas oma konkurente, et oma võimu kindlustada) · GULAG ehk ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem · Agressiivne välispoliitika Läänemere maad ROOTSI: võimule tulid sotsiaaldemokraadid, 1920ndatel hakkas kujunema heaoluriik SOOME: 1919 kuulutati välja vabariik ja kokku tuli Eduskunna, rahvuslik-parempoolse Lapua liikumise tagajärjel suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale
vahel. · täidesaatev võim oli valitsusel (ministrid ja riigivanem) · riigivanem peaminister, riigi esindamine · toimisid kohalikud omavalitsused · laialdased kodanikuõigused võrdsus seaduse ees, isiku-ja korteripuutumatus, usu-ja sõnavabadus, õigus eraomandile jt. · Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Teine põhiseadus ( 1934.a.jaanuar ): · riigivanema võimupiiride laiendamine · rahvas valis riigivanema(riigipea) hääletamise teel viieks aastaks · seadusandlik võim endiselt Riigikogul(ühekojaline) · täidesaatev võim valitsusel koos peaministriga Kolmas põhiseadus ( 1.jaan. 1938 ) · EV riigipeaks oli president, kes valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Riigikogu muudeti kahekojaliseks · Vabariigi valitsuse(koos peaministriga) määras president
Suurenes tööpuudus. Ing 11. Eesti maakonnad 1939. 1 Harju maakond 2 Järva maakond 3 Lääne maakond 4 Petseri maakond 5 Pärnu maakond 6 Saare maakond 7 Tartu maakond 8 Valga maakond 9 Viljandi maakond 10 Viru maakond 11 Võru maakond 12. Vali Eesti sis pol arengus 1920-1939 kolm olulist sündmust. Dateeri aastaga ja põhjenda oma valikut. I )Asutav Kogu võttis vastu I PS 1920 EV sai endale Riigikogu II) Vapsid võtsid vastu II PS 1934 III) Rahvuskogu võttis vastu III PS - 1938 13. Miks nim perioodi 1934 1939 Vaikivaks ajastuks? Nim selle perioodile kolm iseloomulikku joont. 1) riigikogu saadeti laiali 2) ainu partei - Isamaliit 3) ajakirjandus allutati järelvalvele 14. Miks oli Asutava Kogu poolt 1919.a vastuvõetud maaseadus sinu arvates EV arengule eriti täntis? Põhjenda. 15. Nim 2 Euroopa riiki, millest 20'datel kujunesid välja Eesti peamised kaubanduslikud partnerid.
valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933.a kiideti parandused põhiseaduses heaks, mille olid koostanud vapsid. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934.a. Ka vapsid kavatsesid seal osaleda. Autoritaarne Eesti (1934-1940) Päts ja Laidoner ei soovinud vapside võitu, niisiis nad teostasid 12.aprill 1934.a sõjaväelise riigipöörde. Suleti kõik vapside organisatsioonid, vangistati palju vapse, lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus tühistati, loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandust hakati jälgima. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on saanud nimeks vaikiv ajastu
Jüri Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, eesotsas Otto Tief. 21. september 1944. Valitsus põgeneb Tallinnast, lootes Rootsi pääseda. 22. september 1944. Punaarmee siseneb Tallinna. 24. november 1944. Kogu Eesti territoorium on Punaväelaste kontrolli all. Inimesed: V. Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar. J. von Ribbentrop Saksamaa välisminister. Konstantin Päts Eesti president 1934-1940. Karl Selter Eesti välisminister 1934 1939. Kaarel Eenpalu Eesti valitsusjuht 1934 1939. Jüri Uluots Uue valitsuskabineti kujundaja 1939. J. Laidoner Eesti kindral. Andrei Zdanov NSV Liidu eriesindaja, juunipöörde eestvedaja Eestis. Johannes Vares-Barbarus Juunipöördejärgse Eesti peaminister, arst ja luuletaja; alates augustist 1940 Ülemnõukogu Presiidiumi (seadusandlik võimuorgan) esimees. Johannes Lauristin Rahvakomissaride Nõukogu (täitesaatev võimuorgan) esimees
Ajaloo KT 9-10. 9Klass 1). Mõisted: Vaikiv ajastu -on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt (st ilma riigikoguta - ebademokraatlikult) ja viis järgnevate aastate jooksul ainuisikulisel vastutusel läbi rea reforme. Balti liit- Sõlmida soome,eesti,läti,leedu,poola vaheline leping! Landeswehr-Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu Sürrealism-Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel
...............................................................................................................9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................10 2 Sisepoliitika Riiklik korraldus Riiklikus korralduses ja sisepoliitilises elus oli kaks põhiperioodi- demokraatia periood (Asutavast Kogust 1919 alates kuni 1934. aasta 12. märtsi riigipöördeni) ning vaikiv ajastu ja autoritaarse võimu periood aastail 1934-1940. 1920-1933 reguleeris sisepoliitilist elu Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920. aastal vastu võetud põhiseadus. See oli üks demokraatlikumaid Euroopas, fikseerides kõik kodanike põhiõigused ja vabadused. Vastavalt põhiseadusele oli Eesti parlamentaarne vabariik. Kõrgemaks seadusandlikuks võimuks sai kolmeks aastaks valitav ühekojaline parlament- Riigi- kogu, kuhu kuulus 100 liiget
Vabadussõjalased pürgisid legaalselt võimule ja ohustasid vanade parteide positsioone. Erakonnad moodustasid relvastatud üksusi ,,kaardivägesid"), tekkis avalike kokkupõrgete oht. J. Tõnissoni valitsuse kehtestatud kaitseseisukord ei toonud rahunemist. Poliitilise kriisi süvenedes muutus konstitutsioonireformi hädavajalikkus üha ilmsemaks. Kolm põhiseaduse muutmise referendumit nägid kõik ette luua tugev täidesaatev võim. 24. Jaanuaril 1934 kehtima hakanud põhiseaduse järgi sai rahva poolt 5 aastaks riigivanem õiguse anda Riigikogu vaheajal seadusjõulisi dekreete, panna Riigikogu otsustele edasilükkav veto, nimetada ametisse ja tagandada valitsust, saata laiali Riigikogu ja määrata uusi valimisi. Valimiskampaania ajal saavutasid poliitilised pinged kulminatsiooni. Riigivanema ametisse pürgisid K.Päts, J.Laidoner, A.Rei ja A.Larka. 12. märtsil 1934 panid üleminekuvalitsuse juht K. Päts ja tema poolt sõjavägede
Heiti Talvik Kaspar Lind 12B Elu O Sündinud 9. novembril 1904; O Varane huvi luule vastu; O Õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis O 1923. a läks tööle Kohtla-Järvele O 1926-1934 õpingud Tartu Ülikoolis O ‘Abiellus Betti Alveriga O Arreteeriti 1945. aastal O Suri 1947. aastal Urmanovo haiglas, Tjumeni oblastis. Tähtsamad teosed Elu ajal ilmunud: O Palavik (1934) O Kohtupäev (1937) Posthuumselt valitud ja kogutud teosed: O Kogutud luuletused (1957) O Väike luuleraamat (1968) O Luuletused (1988) Märksõnad Talviku luule kohta O Ekspressionism O Hingepuhtusest igatsuseni O Aktuaalsed teemad O Fašismi ründab O Ennastavastav – ja otsiv ‘’Milleks mulle tiivad...’’ Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, kui mu tähe matnud pilve pime kiht? Milleks mulle kuub, kui lausa kullast näib, kui ju katkulehk mu kurgukoopas käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, kui mind jalust rabab iga...
1945 ning sõjajärgne periood kuni 1949 aastani. Tekstid oma lauludele kirjutas ta valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka saksa või inglise keeles. Muusika meloodilisus ning siiras, südamlik sisu on teinud Raimond Valgre loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. LOOMINGU NIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) Vaid sulle kuulub mu süda 1936 1945/1946 Narva valss 1944 Mul meeles veel 1934 Aegviidu valss 1945 Meloodia 1934 Saaremaa valss 1949 Kas mäletad veel? 1940 Viljandi serenaad 1944 Vaid sina Niina 1945/1946 Pärnu ballaad 1945 Erika 1943 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu, Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933
Lätini. Nõukogude Venemaaga lõpetati sõda järgmisel aastal Riia rahuga. 1922 kaotas küll Pilsudski võimu, kuid nelja aasta pärast tegi riigipöörde ja kehtestas enda diktatuuri oma surmani 1935. aastal. Versailles' rahulepingute alusel sai Poola tagasi nn Poola koridori, mille suudmes olev kaubalinn Danzig jäi vabalinnaks. Pilsudski pidas tasakaalupoliitikat Venemaa ja Saksamaaga. Viimasega sõlmiti 1934 liiduleping, mis 1939. aastaks oli kaotanud oma tähenduse ja hakati abi otsima Prantusmaalt ja Inglismaalt. 1924. aasta 1. detsembril toimus Eestis Moskva juhtimisega kommunistide mässukatse, mis hirmutas elanikkonda. Tähtsamad tegelased riigis olid Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, majandus oli tõusuteel ja iseseisvale riigile omane. Kuid tulid majanduskriis, krooni devalveerimine ja valitsuse vahetumine, tekkis vapside (vabadussõjalaste) liikumine ning taheti muuta põhiseadust.
AlgseltVabadussõja veterane koondanud liiduga ühinesid paljud rahulolematud inimesed ning sellest kujunes tolle aja suurim poliitiline liikumine Eestis. Oktoobris 1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostamud vabadusõjalased. Parandatud põhiseadus nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andis riigipeale laialdased õigused. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934. Valimistel kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased ning nende senine populaarsus lubas loota valimisvõitu. Autoritaarne EST 1934-1940 o Vältimaks vabadussõdalaste võitu koondas Päts võimu enda kätte o Koos Laidoneriga tehtii riigipööre, mille käigus muudeti EST autoritaarseks riigiks, mida juhtis Päts. o Vaikiv ajastu o Et kõik oleks kooskõlas koostati uus põhiseadus o Paljudele aut. Ei meeldinud ja siis selle vastu võideldi. Tartu vaim.
lojaalne väike omanike kiht) 6)Nimetage eesti rahva esindusorganid aastatel: a)1917-1919 - Maapäev b)1938-1940 President koos valitsusega 6) Millal võeti Eesti vastu Rahvasteliitu? Mida võttis Eesti ette, et vähendada ohtu riigi iseseisvumisele? 1921 22 september sai Eesti Rahvasteliidu liikmeks. Ühinesime kõigi kokkulepete ja avaldustega mis tõotasid vähendada sõjaohtu(Briandi-Kelloggi sõjakeelupakt(1928),Desarmeerimiskonverents(1932)). 7) Milliseid argumente esitas K.Päts 1934.a. Riigikogu ees antud seletuses, põhjendamaks riigipööret? Kinnitab, et Eesti rahvas on haige, ning neid on vaja ravida ja tema on see kes seda ravi peab teostama. 8)Kes olid 1934.a. riigivanema kandidaadid lisaks Pätsile ja kelle poolt esitatud? A.Larka, esitati Eesti Vabadussõjalaste liidu poolt. J.Laidoner, esitati Valitsuse? poolt A.Rei, esitati Pätsi valitsuse poolt 9)Kirjutage iga ala kohta paar kultuuritegelast ja mõni nende saavutus Kirjandus: A.H.Tammsaare, H.Talvik, B.Alver, A
HEITI TALVIK Elust Elas aastatel 1904-1947 Kuulus rühmitusse Arbujad Õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud ja läks tööle Kohtla- Järve põlevkivi kaevandusse Hiljem lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas oli ta mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu)üliõpilaste nime- kirjas 1934. aastani 1937.aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga 1945.aastal arreteeriti ta NKVD poolt ja saadeti peale mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947.aastal. Looming Talvik oli Arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Tema luule on väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav Tema poeesia väljendab niihästi suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi
õ 1920 aastal koostas asutav kogu esimese Eesti põhiseaduse. 1920 aastal üritati teha Balti Liit 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule 1930 aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. 1933 aastal kiideti rahvahääletusel heaks parandada põhiseadust. 12. Märts 1934 tuli sõjaväe abiga võmule Päts ja algas Vaikiv Ajastu. 11. November 1918 kirjutatas Saksamaa Alla Compiegne'i vaherahu. 28. Novemberil 1918 ründasid enemlased Narvat ja algas vabadussõda. 7. Jaanuaril 1919 läks Eesti sõjavägi vastupealetungile, et vallutada tagasi Eesti 18. 919 Jaanuaril maabusid Soome vabatahtlikud 14. 1919 Jaanuaril vallutati Tartu 1. Veebruariks oli Eesti puhas
hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna
Keskkliit (algul oli sõjaveteranide org., kuid kujunes peagi massiliseks rahaliikumiseks ja suurimaks pol. erakonnaks) Eesotsasa advokaat-Artur Sirk'iga ja erukindral-Andrus Larkaga *Vabadussõjalased saavutasid suure populaarsuse tänu rafineeritud demagoogiale ja osavale propagandale, mis arvestas rahva meeleolusid ja paljastas kehtiva korra puudusi. -1932-33 toimus põhiseaduse muutmise küsimuses 3 rahvahääletust -kõik 3 nägid ette luua tugev täidesaatev võim. Jaannuar 1934.a. hakkas kehtima EV teine autoritaarnne põhiseadus. --rahvas valiks 5 aastaks riigivanema(see sai suured õigused) Vabadussõjalased korraldasid oma organisatsiooni umber Eesti Vabadussõjalaste Liiduks(EVL) Riigivanema ametisse pürgisid K.Päts, J.Laidoner, sotsialist A.Rei ning põdur erukindral A.Larka. 27.Autoritaarne ajastu Riigipööre *Vabadussõjalaste võimule tuleku ärahoidmiseks ja võimu enda kätte koondamiseks panid üleminekuvalistuse juht K.Päts ja J.Laidoner 12
Põhiseaduse muutmist nõudsid eelkõige vabadussõdalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ja poliitilist kemplemist. Oktoobris 1933 pandi vabadussõdalaste koostatud uue põhiseaduse projekt rahvahääletusele. Eelnõu toetas enamik valijaid, riigivanem sai õiguse tühistada Riigikogu seadusi ja saata Riigikogu laiali. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi. Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja riigiasutustes alustati puhastustööd. Vaikiv ajastu (1934- 1940) Septembris 1934 tuli Riigikogu jälle kokku ja nõudis tagasipöördumist demokraatliku valitsemisviisi juurde. Pärast seda parlamenti enam kokku tulla ei lubatud. Kõik
Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935 Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948 Tartu marss 1943 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Muinaslugu muusikas 1939 Suveöö serenaad 1946 Sinilind 1940 Kirjake koju 1935 Läbi saju 1948 Sa ütled mulle "Päikene" 1936 Ei tea 1939/1946 Ah, nii rahutu mu süda 1936 veel viivuks jää 1934 Suudlus kuuvalgel 1935
Kriisi süü arvati olevat erakondade paljususes. Selle tervendamiseks katsetati olukorra parandamist erakondade liitumise teel. Hädade allikaks peeti ka ebasobivat põhiseadust, mida eriti teravalt kritiseerisid Põllumeeste Kogude esindajad. Arvati, et kriisist võimaldab üle saada valitsuse kõrval presidendi ametikoha loomine, mis vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel. (Põhiseaduse muudatusteni jõuti alles 1934. aastal Eestist sai presidentaalne vabariik.) 1929 aasta veebruaris toimus Põllumeeste kongress, mille nimekamateks peakõnelejateks olid Konstantin Päts ja Johann Laidoner. Kongressil nõuti 1921. aasta põllutööliste seaduse kaotamist, propageeriti uute talude ja väikekohtade rajamist riigi reservmaadele ning linnastumisprotsessi pidurdamist. Taotleti uute tollide kehtestamist, maksude alandamist, ikaldusabi,
liidu loomisel. See liit õnnestus luua ainult Eesti ja Läti vahel. 1923. aastal kirjutati Eesti- Läti kaitseliidu lepingule alla. Iseloomusta Eesti Vabariigi suhteid välis riikidega (1920-190). 1932. aastal kirjutati alla Venemaaga Mitte Kallale Tungi Lepingule (MKTL). 1939. aastal kirjutati alla samale lepingule ainult, et üks osa pool oli Saksamaa. Rootsit hakkas Eesti väga huvitama ja tänu sellele avati Tartu Ülikoolis rootsi keele ja kirjanduse õppetool. 1934. aastal kirjutati alla Eesti-Läti-Leedu koostöölepingule. 1944. aastal taasiseseisvumis katse. Toimus vahemikus 28 septembrist kuni 24 novembrini. Juhtivateks isikuteks olid Otto Tief, Jüri Uluots ja Johann Pitka. Ei õnnestunud kuna eestlastel oli vähe abiväge ja sakslased viibisid Tallinnas. Millistesse armeedesse kuulusid Eestlased II MS ajal? Nõukogude Liitu Eesti armee nimeks oli Eesti Laskurkorpus. Saksamaale mille nimeks oli Eesti Leegion
1. Eesti Vabariigi põhiseadused (1920, 1934 ja 1938) 1920 · Võeti vastu 15.06.1920 · Riigikord parlamentaarne demokraatia · Kõrgeim võimukandja rahvas · Võim viidi rahva poolt ellu valimiste rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu · Seadusandlik võim riigikogu (ühekojaline, 100 liiget, valiti 3 aastaks) · Täidesaatev võim vabariigi valitsus · Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis ka esindusülesandeid 1934 · Demokraatialt diktatuurile üleminek · Riigikogu 50 liiget · Kõrgeim võim riigivanem 1938 · Eesti vabariigi riigipea president · Valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Kahekojaline riigikogu ( alamkoja e Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade polt osa kuulusid sellesse oma ameti poolest ja osa määrati presidenti poolt)
reparatsioon – sõjavõitnud riigile tekitatud kahju hüvitamine infaltsioon – raha väärtuse langemine demilitariseeritud ala – ala, kus on sõjategevus keelatud – Reini 2) Kes olid ja kuidas läksid ajalukku Frederich Erbert – Weimari ehk Saksamaa esimese riigi, esimene riigipea Hindenburg – Saksamaa poliitik, riigitegelane ja president enne Hitlerit (...-1934), tema järgi sai ka nime Saksamaa üks suurim õhusõiduk Hitler – Austiarst pärist Saksamaa poliitik. 1934 sai temast Saksamaa riigipea, riigikantsler ja ainsa(natsi)partei juht. Teda peetakse ka II maailmasõja algatajaks. Wilhhelm II – Viimane Saksa keiser. Teda peetakse I maailma sõja algatajaks, aga see ei vasta tõele. Röhm – Sturmambteilungi (SA) asutaja ja hiljem ka juht. Ta tapeti ''pikkade nugade ööl'', sest oli A. Hitleri poliitiline rivaal. 3) Dateerige ja seletage Ruhri kriis – 1923. a. Prantslesed ja belglased okupeerisid Ruhri Saksa aladelt, sest sakslased, ei
Artur Sirk Artur-Johann Sirk sündis 25. Septembril 1900. aastal Järvamaal Lehtsa vallas Pruuna külas Sepa talus taluomaniku Johan Sirki kuuenda lapse ja ainsa pojana. Artur sirki vanemad olid järvamaale tulnud Virumaalt Ahtust 19. Sajandi lõpul. Artur Sirk õppis Pruuna külakoolis (1908-11), Ambla Haridusseltsi koolis (1911-14), Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis (1914-16) ja Tallinna Peetri Reaalkoolis. Reaalkooli 34. Lennu lõpuklassi õpilasena astus Artur Sirk ...
jan 1921 – 21. nov 1922 4. Riigivanem Ametiaeg: 2. aug 1923 – 26. märts 1924 10. Riigivanem Ametiaeg: 12. veb 1931 – 19. veb 1932 13. Riigivanem Ametiaeg: 21. okt 1933 – 24. jan 1934 7. Eesti Vabariigi peaminister Ametiaeg: 24. jan 1934 – 3. sep 1937 Riigihoidja Ametiaeg: 3. sep 1937 – 24. aprill 1938 1. Eesti Vabariigi president Ametiaeg: 24. aprill 1938 – 21. jul 1940 (18. jan 1956) Elulugu Konstantin Päts sündis 10. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi (1848–1909) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas.
7.klass Virtsu Kool Elulugu BettiAlver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Õppimine 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste Gümnaasiumis. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1927. aastal kirjutas Alver romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Tunnustused 1996 Eesri NSV teeneline kirjani 1967, 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum BettiAlveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tänu temale on eestikeelseina olemas ka Kristjan Jaak
Lapse seksualiteedi ülesandeks on saavutada mitmesuguseid lõbutundeid. Viimaseid kutsume analoogiate ja sidevuste põhjal seksuaalseiks lõbutundeiks. Infantiilse seksuaallõbu peaallikaks on teatud kehaosade vastav ärritatavus. Siia kuuluvad suguorganid, suu, väljaheiteavaused aga ka üldiselt kehanahk. Sel astmel osutub lõbuallikaiks lapse oma keha. Teist objekt ei otsita ja sellepärast kutsutakse seda astet Havelock Ellis'e järgi autoerootiliseks" (autós - ise). (Holtzmeyer, 1934, lk 73) Seksuaalsuse arenemist inimesel on kirjeldatud Holtzmeyeri poolt järgmiselt. See killunenud ja mitmekesine seksuaalsus, milles iga osatung teotseb omal käel, ühtlustub; puberteedi-aja lõppedes ilmub indiviidi seksuaalsus küpsena: ühelt poolt astuvad osatungid suguorganite teenistusse... Varem iseseisvad osatungid valmistavad ainult veel ette suguakti" (näit. vaatluses, suudluses jne.). ,,Teiselt poolt astuv tagasi autoerotism... Küpses seksuaalelus ei kasutata kõiki osatunge
ELULUGU Sündis 9.novembril 1904 Tartus. Suri 18.juulil 1947 Tjumeni oblastis. Heiti Talviku isa oli leeprauurija Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. KOOLIAASTAD Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis - katkestas õpingud 1921. aastal. 1926.a jätkas õpinguid ja lõpetas Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu. Samal aastas astus õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Oli üliõpilaste nimekirjas kuni 1934.a novembrini. VARAJANE LOOMING Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes „Looming”. ‘’Loomingu’’ luuletusi iseloomustab väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. EESTI KIRJANIKE LIIT 1934 aastast saab Talvikust Eesti Kirjanike Liidu liige.
"Palavik" Heiti Talvik (9. november 1904 18. juuli 1947 ) oli eesti luuletaja. Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani. Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu - "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937). Palavik Luulekogul on selline pealkiri, sest luuletused on kõik väga sünged ja samas ka raskesti arusaadavad. Luuletustes on palju juttu verest, haigustest ja samas on mõnes luuletuses ka juttu palavikust endast. Luulekogu kujundaja on S. Liibergilt. Luulekogu kujundus on lihtne, ei mingeid pilte, ainult luuletused. Luulekogu on väga väike, õhuke ja oranzi värvi
Eesti rahvas ja tema juhid kasutasid 1918. a novembris Saksamaa kokkuvarisemist ja Vene kodusõda väga oskuslikult ära. Oli tekkinud soodne moment omariikluse kättevõtmiseks ja sellest haarati kinni. Suudeti edukalt mobiliseerida, hankida abi väljaspoolt võita Vabadussõda, ning sõlmiti õigel ajal Tartu rahu leping. Eesti omariikluse ajaloos esineb kahel korral sündmusi, mida nimetatakse riigikukutamiseks. Nende sündmuste daatumid on 1. detsember 1924 ja 12. märts 1934. 1. detsembri 1924 a. sündmust nimetatakse võõrsilt plaanitsetud, finantseeritud ja võõra riigivõimu poolt telgitagusest juhitud mässukatseks. See ebaõnnestus. Riigikord Eestis jäi muutmata. Sündmuste sarjale, mille alguseks oli 12. märts 1934, on peaminister Kaarel Einbund-Eenpalu pannud nimeks ,,vaikiv ajastu". Vaikiva ajastu algus 1934. a oktoobri sündmustega lõppes poliitiline kriis Eestis. Valitsus, kus jäme ots oli kolmel
Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934
Leedu arvas, et Poola ja Saksamaa; Läti ja Eesti, et N.L. (Klaipeda küsimus – Antant oli 1920 selle Saksamaalt ära võtnud ja Prantsusmaa kontrolli all moodustati seal vabalinn sarnaselt Danzigiga. 1923 vallutas Leedu kompensatsiooniks Vilniusele Klaipeda). N.L. lõpetas nüüd vastuseisu Balti liidule, kuna Leedu lubas teatada teiste riikide seisukohti Nõuk. Liidule salaja. Nõuk. Liit sai niiviisi kergelt mõjutada Eestit ja Lätit selles koostöös. Augustis 1934 toimus Riias Eesti, Läti, Leedu kohtumine, nn. üksmeele ja koostöö leping kirjutati alla. Sõjalist liitu ei õnnestunud sõlmida riikide omavaheliste vastuolude tõttu: Suhtumine Nõukogude Liitu, Poolasse ja Saksamaasse oli erinev. 1) Soome soovis koostööd teha mitte Balti riikidega vaid Skandinaaviaga (Rootsi, Norra, Taani) 2) Poola ja Leedu vahel toimus sõjaline konflikt Vilniuse kuulumise pärast. Leedu keeldus osalemast rahvusvahelistel konverentsidel, kus osales ka Poola
Nende eesmärgiks oli luua suhteliselt laialdaste võimuvolitustega presidendi ametikoht, vähendada Riigikogu rolli riigiasjade otsustamisel. President oleks olnud tasakaalustavaks jõuks Riigikogu ja valitsuse konfliktide korral. - Vabadussõdalaste liikumise (vapside) teke ning nende kiire populaarsuse kasv. 2. Põhiseaduse muutmise katsed 1930.aastate algul. 1934 põhiseadus: Alates 1932 aastast süvenes Eestis sisepoliitiline kriis: A) Sagenesid valitsuste vahetumised (1932 1933 oli ametis 4 valitsust, keskmise elueaga 6 kuud) ja pikenesid valitsuskriisid. B) Ebaõnnestusid katsed erakondade liitumiseks ja parlamendi killustatus hoopis suurenes. 4
Uku Masingu luule Koostaja: Peeter Seppel Tallinna Nõmme Gümnaasium XIA klass Juhendaja: Ivi Eiche Elulugu Hugo Albert Masing (11.08.1909-25.04.1985) Sündis Harjumaal, Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus Eesti teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog õppis Tallinna II reaalkoolis (1921-1926) astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (1926) kuulus rühmitusse ,,Arbujad" Uku Masingu looming 41 esseistliku ja teadusliku tööd 2 proosakirjandusliku tööd: ,,Anatoti prohvet" novell (1934) ,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule ,,Notturno" (1923) ,,Neemed vihmade lahte" (1930-34) ,,Dzunglilinnud" (1934-45) ,,Udu Toonela jõelt" (1930-43) ,,Piiridele püüdes" (194...
põllumajanduses 45% ja tööstuses 20%. Kiiresti langes elukvaliteet, vähenesid sissetulekud, plahvatuslikult kasvas tööpuudus. Osad poliitikud süüdistasid selles põhiseadust ning selle muutmist hakkas propageerima Konstantin Päts. 1933. aastal võitis parlamentaarne valitsemisviis, mis lõi võimaluse autoritaarse reziimi kehtestamiseks. Autoritaarse reziimi aastad Tänu krooni devalveerimisele 1933.a Eesti olukord paranes 1934.aastal. Olles mures enda väljavaadete pärast valimistel teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 üheskoos sõjaväelise riigipöörde. 1. jaanuaril 1938 jõustati uus põhiseadus, mis vähendades rahva osalust riigi juhtimisel. Ohuallikaks Eesti iseseisvusele kujunesid Nõukogude Liit ja Saksamaa. 1939. aasta MolotoviRibbetropi paktiga määrati Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri ning
1906 läks ta kodutallu Soosaarele, kus tal valmis luuletuste käsikiri, mille ta 1909. aastal esimese luulekoguna ,,Uued luuletused" trükkida laskis. Samal aastal abiellus ta Ellaga. Seejärel sai ta tööd Valga Krediidiühisuse asjaajajana ja 1910 ilmus luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad". Ennode perre sündis tütar Liki. 1919 koliti Haapsallu ja ta asus tööle koolinõunikuna. Järgmisel aastal ilmusid tema järgmised luulekogud: ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". 1934. aasta alguses halvenes tema tervis järsult. Ta suri 7. märts 1934. Looming: Ernst Enno oli sümbolistlik luuletaja. Tema luulesümbolid olid olemuslikult seotud tema enda elu ja saatusega. Enno kasutatud sümbolite seas on kesksel kohal tee ja kodu. Üks tema lemmikepiteele on hall, mis viitab ängistusele ja maise elu süngusele. Tema lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks, kus on tunda igatsust, kurbust, rõõmu. Peale tema surma ilmusid veel: ,,Valitud värsid" (1937),
ebaefektiivseks. Reeglina suure nega- loeti valdu, vähenema. 1926. aastal anti tiivse rändesaldo mille elanike arv jäi alla 1000, põhjustas linnaõigused Nõmme, Põltsamaa, Tapa, baltisakslaste elujõuetuteks. 1922. aasta ümberasumine rahvaloen- Tõrva ja Türi alevitele; 1934. aastal Saksamaale Hitleri kutsel. duse andmeil leidus taolisi kogunisti 66 ühendati Narva-Jõesuu alev Narva (s.o.Kuigi omariiklusaastail rohkem kui kuuendik elas valdade põhiline linnaga (iseseisva linnaosa õigustes); osa rahvast üldarvust). endiselt maal, toimus 1936. aastal “ülendati” linnaks Otepää.
kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Jaapani jt.Sõlmiti neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930-1939 taotles NSV Liit kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (nt Idapakti idee) ja läheneti mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale. 1934 võeti NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. Kui 1939 sai uueks välisministriks Vjatšeslav Molotov, alustas NSV Liit lähenemist natslikule Saksamaale. 5. Rahvasteliit ja selle roll rahvusvahelistes suhetes Pariisi konverentsil moodustatud
Kõik parteid olid lubatud. 1924.a. suruti maha enamlaste riigipöörde katse. 1929.a algas majanduskriis. Valitsemine läks ummikusse. Seadused: Maaaseadus. Väga suur oht oli Venemaa poolelt. Sõlmiti Tartu rahu, mis oli Eesti kasuks. Enamus riike tunnustasid Eestit. Iseloomusta Eesti Vabariigi valitsemist 1930. aastatel. Majanduskriis jätkus ja süvenes. 1933.a hääletatakse põhiseadus maha. Vapsid tahtsid saada seaduslikult võimule ning teevad uue põhiseaduse. 1934. Märts algas Vaikiv ajastu ning parlament saadetakse laiali ja keelatakse ära. Päts asub võimule. 1936 hakatakse tegema uut põhiseadust, mis sai valmis 1937 ja antakse käiku 1938.a., kus täielik võim on presidendil (K.Pätsil). Iseloomusta millised olid Läti/Leedu välispoliitilised probleemid 1930.aastatel. Läti:Iseseisvuse kindlustamine. Peamine oht NSV Liit, naabritega hea läbisaamine 1938 kuulutati erapooletuks. Leedu: Iseseisvuse kindlustamine. Peamine oht oli Saksamaa
The tower of the Helsinki Olympic Stadium (Y. Lindegren & T. Jäntti, built in 1934-38) Louis Sullivan, Wainwright Building, 1890-91, St. Louis, Missouri, USA. Minoru Yamasaki, World Trade Center (Maailmankaupan keskus), 1966-1977, New York, USA. Alvar Aalto, Teknillisen korkeakoulun auditorio, 1965, Espoo, Suomi. Arne Jacobsen, Royal hotelli, 1960, Kööpenhamina, Tanska. Walter Gropius, Hansaviertel, 1952, Berliini. Arne Jacobsen, Bellavista, 1934, Kööpenhamina, Tanska. Kalle Lehtovuori, Kasarmirakennus (Lamellikasarmi), 1935 Kankaanpään Niinisalo. Konstruktivism Konstruktivism: pärast I maailmasõda tekkinud kunstisuund (peamiselt arhitektuuris ja skulptuuris), kus eelistati lihtsaid geomeetrilisi vorme. Konstruktivism on abstraktse kunsti olulisemaid stiilisuundumusi, mis umbes 1913.aastast alates on kubismist ja futurismist välja arenenud. Kujutis konstrueeritakse vaid geomeetrilistest elementidest (ring,
kaotanud riigi poolt. Komintern-oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Maffia-sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus. Isolatsioonipoliitika- Industrialiseerimine-üleminek industriaalsetele tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. Vapsid-olid Eestis 1920.-30. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. "vaikiv ajastu"-ajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks riigipöördeks,kojarevolutsiooniks.Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult NEP-uus majanduspoliitika. Hüperinflatsioon on situatsioon, mille puhul inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud. See väljendub kiires hinnatõusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Reparatsioon on reparatsioon sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline
Kordamine Vabadussõda: Algas 28. nov 1918 Põhjused: - Nõukogude Venemaa tahtis taastada Vene impeeriumi oma endises piirides - Nõukogude Venemaa tahtis korraldada kommunistliku maailma revolutsiooni Ebaedu põhjused: - Mobilisatsioon kukkus läbi. Mehi oli vähe. - Sõjavarustuse ja relvastuse puudumine - Juhtimis süsteemi puudumine Edu põhjused: - Eesti Rahvavägi, mis koosnes vabatahtlikest, malevatest, kuperjanovlastest, koolipistest ja partisanid - Soomusrongid - Sõjavägedele leiti juht Johan Laidoner - Välisriikide abi Landeswehr ja selle võitmine: LANDESWHR-vaenlane, mis koosnes Saksa vabatahtlikest ja Balti-Saksa maakaitse väest - 23. Juuni 1919 toimus otsustav lahing - Võnnu (Cesis) lahing - Rahvavägi ja Läti väed võidavad. Vabastatakse Võnnu – VÕIDUPÜHA Tartu rahu ja selle tingimused: - Algab 5.dets 191...
kui riigi esindusülesandeid Sisepoliitiliseks probleemiks oli erakondade paljusus. 1930.aastail jõudis ülemaailmne majanduskriis Eestisse ( pole tööd , raha ,äride ja talude pankrotid ,elatustaseme langus) ( süüdistati valitsust ), taheti tugeva võimuga riigipead. *Oli vaja muuta põhiseadust Suureks poliitiliseks jõuks kujunes vabadussõjalaste liikumine !!!!! *Nõuti põhiseaduse muutmist *1933 ,seda tehtigi. *Rahva poolt valitavale riigipeale suured õigused ( 1934 aastast alates) *Vabadussõjalased lootsid 1934 aastal valimistel võitu Vabadussõjalased ehk Vapsid 12 MÄRTS 1934 SÕJALINE RIIGIPÖÖRE Riigivanem K. Päts ja sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoner haaravad võimu enda kätte , *sest kardeti vabadussõjalaste võimuletulekut Tagajärjed: Eestis autoritaarne diktatuur Riigis kuulutati välja kaitseseisukord Vabadussõjalaste org suleti, liikmeid vangistati Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
