Suri 10 veebruar 1945. Maetud Metsakalmistule. 1 luulekogu 1928. ,,Rahutus" - tööinimese elukujutamine, sotsiaalsed probleemid, reisimuljed). 1930 ,,Peipsist mereni" 1932 ,,maha rahu" 1933 ,,Kaks leeri". Pildid tööelust(,,Hommik sepikojas"), tööliste elu(,,"Rüblik", ,,Koputus"), vanade töömeeste portreed(,,Vana voorimees", ,,Vaeva mägede mailt"), sotsiaalne protest(,,Matus"). 30. aastatel hakkab töölisteema taganema. Luulesse tuleb loodusteema, eksistansiprobleemid, fatalism. 1934 ,,Südasuvi", 1935 ,,Päikese ootel", 1936 ,,Sadamad ja saared", 1937 ,,Ringkäik" (loodusluule ,,Jänes", retrospektiivne ,,Kodu"). On kirjutanud poeeme 1938 ,,Tuhas ja tules", 1939 ,,Valgus ja varjud", 1940 ,,Maakera pöördub itta", 1945 kirjutas sonette, näidendid : 1933 ,,Jumalate mäss", 1937 ,,Esimene pääsuke", 1941 ,,Pühajärv", 1941 ,,Ristikoerad" 9) Betti Alver elu ja looming Betti Alver 1906-1989. Elisabeth Lepik. Sündis 23. novembril Jõgeval. Isa raudteetööline.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond 1934. AASTA RIIGIPÖÖRE Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 1.Suur Kriis.........................................................................................................................3 1.1. Majanduskriis...........................................................................................................
AUTORITAARNE EESTI 1934. aasta 12. märtsi riigipööre Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk: ennetada vabadussõjalaste eeldavat võitu valimistel, koondamaks võimu enda kätte. Vabadussõjalaste väidetav mässukava, valimisele õige propaganda, selle mõju rahvale tingisid. Tegevus suunatud Vabadussõjalaste vastu! 1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit) PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (k...
tähtaeg lühem, liikmeskond väiksem ¤ täidesaatev võim- valitsus pidi saama nii parlamendi kui riigivanema usalduse - põhiseaduse tegelik rakendumine pidi toimuma pärast parlamendi- ja riigivanema valimisi - valimisvõitluse käigus vapside populaarsus kasvab, samal ajal maj. olukord stabiliseerub - 1934.a. 12.märtsi riigipööre- Riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner teostavad sõjaväe abil riigipöörde, et ennetada vapside võitu valimistel - kehtestatakse üleriigiline kaitseseisukord, vapside organisatsioonid suletakse, valimised lükatakse edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusega läks seadusandlik tegevus valitsuse kätte ( riigivanema dekreedid) Algab vaikiv ajastu.
Sisepoliitika (1934-1940) 9 klass Riigipööre 1934 EV teine autoritaarne põhiseadus 12.03.1934 sõjaväeliste riigipööre Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks
★ Esimestel iseseisvusaastatel loodi hulk ettevõtteid ★ Gründertumi ajajärk lõppes negatiivselt ★ 1924. aasta 1. detsembril üritas Komintern Eestis mässu ★ 1928. aasta rahareformi tulemusel tulid käibele kroonid Majanduskriis ★ Jõudis Eestisse 1930. aastal ★ Senised eksportturud kadusid või olid kaitstud tollidega ★ Eestil polnud kuhugi oma kaupa müüa ★ Pankrot ja tööpuudus ★ Vapside liikumine ★ 1932. aastal Eesti krooni devalveerimine ★ 1934. aasta Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre Vaikiv ajastu ja areng iseseisvusperioodi lõpuks ★ Vapside vastasseis Pätsiga ★ 1938 uus põhiseadus ★ Uus valitsus ja nende juht ★ Eesti muutumine tundmatuseni ★ 1925 kultuuriautonoomia seadus Kasutatud allikad ● https://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/ev1920_33_demokr_eesti.html ● https://www.opiq.ee/kit/57/chapter/2800?registerId=129397 Täname tähelepanu eest!
Võit eestlastele, võidupüha 23 juuni Eesti vene rahukonverents 2kuud tartus Kirjutati alla 2 veeb 1920 LISA (igaksjuhuks) Eesti poliitikud kartsid et paljud soovivad riiki asukoht parim: Läänemere idaosas. Suurim oht venemaa, veidi ohtlik ka saksamaa. Kuna vaenlasteks olid suurriigid, sisi tuli kasutada välispoliitika võimalusi. EestiSaksa vastuolud asendusid kaitseliidulepinguga. 1932 mittekallaletungi leping (venemaaga) 1934 eesti vene vastastikuse abistamise leping, aga ei tehtud kuna kardeti et punaarmee baasid ei kao kunagi. 1939 eesti saksa mittekallaletungileping
Demokraatlik Eesti (1918-1934) 9. klass 1. Sisepoliitika a) I põhiseadus (1920): seadusandlikuks võimuks Riigikogu ühekojaline EV parlament täidesaatvaks võimuks valitsus riigivanem valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused b) Mitmeparteisüsteem ja koalitsioonivalitsused: erimeelsuste tõttu sagedased valitsuskriisid ühe valitsuse pikkus keskmiselt 11 kuud c) Kommunistlik mässukatse Tallinnas 1. detsembril 1924: vasakpoolsete ideede populaarsus EKP plaan Vene kommunistidega võim haarata ja ühendada Eesti NSVL-ga mässu ebaõnnestumine ja EKP keelustamine 2. Välispoliitika a) Peaeesmärk omariikluse kindlustamine: Suurim oht nõukogude Venemaa b) Balti liidu loomise kava (Soome. Eesti, Läti, Leedu ja Poola) ebaõnnestus: Eesti-Läti kaitsekoostöö leping...
1933 aasta juunis kukkus aga Eesti Vabadussõjalaste Keskliitu põhiseaduse parandatud variant teisel rahvahääletusel läbi. Sama aasta juunis kehtestas Jaan Tõnisson üleriigilise kaitseseisukorra. Taolises olukorras toimus oktoobris 1933 kolmas rahvahääletus, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu. · Riigipööre:Uue põhiseaduse kohaselt Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934. Andres Larka kandidaatideks olid Konstantin Päts, Johan Laidoner ja August Rei. Ennetamaks vabadussõjalaste(Andres Larka) eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid K. Päts ja J. Laidoner 12. märts 1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud
Kallis Eesti rahvas! Meie, Vabadussõjalased, tahame teile kuulutada tõde teie liidri Pätsi kohta. Ta propaganda on nii alatu ja labane, et ta ei vaevunud isegi oma propaganda asutust peitma petliku nimega. Meid on kuulutatud riigi vaenlasteks ilma ühegi kohtuistungita, kus kedagi meist süüdi oleks mõistetud. Meid mõistetakse hukka ja süüdistatakse riigireetmises ning riigipöörde korraldamises, kuid kas pole mitte Päts, kes seda tegi? Kas pole mitte Päts see, kes võimu enda kätte võttis ja rahva tõbiseks tembeldas? Tema keelas erakondade tegevuse. Tema saatis laiali Riigikogu ning keelas valimised. Tema hakkas omavoliliselt, oma huvide järgi seadusi välja mõtlema ja andma. Kas see ei ole siis rahva reetmine? Kas see ei ole autokraatia? Eesti rahvas peab üles ärkama ja jalule saama ning mõistma, et mingit haigust ei ole, ei tule ega pole kunagi olnudki! Teie türannist tohter, kes teid arstida lubab, pole keegi muu kui üks silmakirjalik su...
SUUR KRIIS (aastatel 1930-1934) 1929. aasta lõpul sai alguse USAst ülemaailmne majanduskriis (esimesed ilmingud Eestisse 1933. a suvel) Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus (kriis tabas eelkõige põllumehi) toiduainete hinnad maailmaturul langevad, tollimaksud tõusevad. Talurahva sissetulekud ka riigis vähenesid, oldi sunnitud tootmist piirama, sagenesid oksjonid, talud läksid paljud pankrotti. Samalaadsed protsessid ka teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu > väljavedu), hulk ärisid ja ettevõtteid läksid pankrotti, tehaseid suleti, piirati tootmist, lühendati tööpäevi, kärbiti tööliste arvu. 1932. aastaks tööpuudus enneolematu 32 000'ni. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi, jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. (raidteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamisi) Kriisi ül...
SISEPOLIITILINE KORD 15. Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman)
Euroopas kuigi levinud. Võib koguni väita, et Eesti riigikord -- äärmuslik parlamentarism kombineeritud vahetu rahvavõimuga -- oli vastavalt 1920. aasta põhiseadusele maailma kõige demokraatlikum. Sedavõrd demokraatlik, et see ei hakanud kunagi tööle ja riiki tuli valitseda kas osalise või täieliku kaitseseisukorra tingimustes. 5 1934. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi 1934. aasta põhiseadus võeti vastu rahvahääletusega 14.-16. oktoobril 1933 ja ta jõustus 24. jaanuaril 1934. Uue riigivanema ja riigikogu valimised toimusid 100 päeva pärast põhiseaduse välja kuulutamist. Uus põhiseadus kehtestas Riigikogu valimiseks uue korra, kus riigikogus saab olema 50 liiget ja endise kolme aasta asemel valitakse nad neljaks aastaks. Samuti muudeti riigikogu liikmete tasu saamise korda, kui nad saavad tasu ainult istungjärkude kestmise ajal. 1934
1934. aasta ja vapsid kurjategijad või ohvrid? 1920.-30 aastatel Eestis tegutsenud Vabadussõjalaste Keskliidu EVL mõju tolleaegsele riigile ja selle edasisele saatusele ei saadud siis ega saa ka tagantjärgi üheselt tõlgendada. Kui aga üritada vastata küsimusele, kas rahvasuus vapsideks ristitud liiduliikmed olid kurjategijad või ohvrid, tuleb esmalt lähtuda sellest, kelle suhtes nende tegevust vaadelda ning kuivõrd pidasid nad kinni oma põhimõtetest. EVL põhikiri sõnastas vapside eesmärgid järgnevalt: "Organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu, mis valitses Vabadussõja päevil; õhutada vääriliselt jäädvustama Eesti rahva vabadusvõitl...
kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise riigipöörde. Dem. Asendus autoritaarse riigikorraga mis on tagant järele saanud nimetuse Vaikiv Ajastuse. Riigis tehti palju muutusi kuulutati välja kaitseseisukord suleti kõik vabadus sõjalaste organisatsioonid, lükati edasi valimised, keelustati poliitilisesd meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi ainupartei(isamaaliit). Kuna uued riigijuhid rikkusid oma
Kordamine tööks 1. Mõisted · Keinsainism majandusteadlase J. M. Keynes´i teooria, majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted · Versailles´i süsteem Versailles´i rahuleppe järgne olukord Euroopas · Inflatsioon puudujääv raha trükitakse juurde, raha väärtus langeb · Deflatsioon - raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises · Ületootmiskriis toodeti rohkem kui suudeti tarbida · Vabaturumajandus riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu · Protektsionism kaitseb kodumaist tootjat · Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vah...
ning 1920.aastal kirjutas Venemaa alla rahulepingule, milles loobus igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. See andis võimaluse hakata üles ehitama Eesti Vabariiki. Demokraatliku Eesti arenedes tõusid nii mitmedki erinevad organisatsioonid esile, kelle hulgas olid näiteks Vabadussõjalased. Eesti ei leidnud majanduskriisis poliitikas stabiilsust ning valitsused vahetusid pea iga kuue kuu tagant. 1934 aastal tegi K. Päts riigipöörde väites, et see on demokraatia kaitseks ning ta päästis rahva vapside kavandatud riigipöörde käest. Oli see riigipööre ka tegelikult demokraatia kaitseks? Vabadussõjalased, hüüdnimega vapsid, olid Vabadussõjas võidelnud inimesed, kes leidsid, et nende vabaks võideldud riik ei toimi nii nagu nemad seda endale ette kujutasid. Nad leidsid, et J. Tõnissoni poolt moodustatud valitsus ei olnud neile meelepärane. Vapsid tegid
Arutlus Miks viis Eesti Vabariigi areng aastatel 1918-1933 riigipöördeni 1934.aastal? Vene võimu alt vabanenud Eestil oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Eesti Vabariigi iseseisvumine 1918.a. sai võimalikuks ilmasõja läbi tekkinud jõudude vahekorra muutusest suurriikide vahel, ning Venemaa tsaarivõimu langusest. 20nenda sajandi alguses tegutses palju parteisid, sõnavabadus oli suur ja ka parlamendil oli suur võim. 1918. aastal kasutati ära sobivat momenti enamlaste lahkumine ja
aasta pööre- kelle huvides? 1930-ndatel aastatel tekkis Eestis sisepoliitiline kriis, mis oli suuresti tingitud 1929. aastal tekkinud ülemaailmsest majanduskriisist. Kriisi süvendas veelgi valitsuse pidev vahetumine, ning seeläbi ei suudetud ellu viia järjekindlat poliitikat. Eestis oli sellal, kaks võimsat suunda: vabadussõjalased ja sotsialistid, kes ei valinud võimuletulekuks ja teineteise mustamiseks vahendeid. Nii on raske väita, kelle jaoks toimus 1934. aasta pööre, kas vabadussõjalaste, sotsialistide või tavakodanike jaoks? Kavaten oma esees näidata vabadussõjalaste, sotsialistide ja tavakodanike huve 1934. aasta pöördes. Vabadussõjalased ehk vapsid olid 1920-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Põhikirja järgi oli EKVL-i eesmärgiks organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste
Miks muutus 1934 .aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord? Arutlus Kui 2. veebruaril 1920. aastal kirjutas Eesti alla rahulepingule Venemaale, st Eesti sai iseseisvaks, siis sellega kaasnes ka suur soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Kõik see tõi kaasa meie tolleagses vabariigis hulga muutusi, mis omakorda viisid 1934. aastal valitsemiskorra muutumiseni. Kuid mis oli selle peamine põhjus ning miks see juhtus? Eestis ei olnud enne 1934. aastat presidenti. Oli vaid riigivanem, kes oli nii peaministri eest kuid täitis ka presidendile omaseid kohustusi. Kuna oli palju erakondi, siis tänu sellele olid ainult koalitsioonid ning Eestit juhtisidki koalitsioonivalitsused. Koalitsioonivalitsused aga ei püsinud ning tekkisid sagedased valituskriisid. Seda peeti ebanormaalseks ning leiti, et
Miks muutus 1934.aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord? 2.veebruaril 1920. aastal kirjutas Eesti alla rahulepingule Venemaaga ning sai iseseisvaks. Sellega kaasnes soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik ning tõi kaasa meie tolleaegses vabariigis hulga muutusi, mis viisid valitsuskorra muutumiseni 1934. aastal. Mis oli selle peamine põhjus ning miks see juhtus? Enne 1934. aastat puudus Eestis president. Riigivanem oli peaminister ja täitis ka presidendile omaseid kohustusi. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, kuna need olid muutlikud ja püsimatud, tekkisid sagedased valitsuskriisid. Valitsuskriise tauniti ning leiti, et valitsus ei suuda oma eesmärke täita. 1930.aastate alguses tekkinud majanduskriisis süüdistati Riigikogu. Tehti ettepanek riigikogu õigusi kärpida või leida president. Tuli muuta 1920.aastal
Demokraatia ja diktatuur Eesti Vabariigis 1920-1934 Arutlus Nagu paljudes riikides jõudis ka Eestis toimida 20 sajandi esimesel poolel nii demokraatlik riigikord kui ka diktatuur. Vene võimu alt vabanenud Eestis soovisid inimese demokraatliku vabariiki aga elu halvenedes hakkas levima arvamus, et Riigikogu õigusi on vaja piirata. Aastatel 1920-1934 oli Eesti peamiselt demokraatlik. Poliitika kujundamises osalesid paljud erakonnad. Riigikogus olid esindatud ka vene ja saksa vähemusrahvuste parteid. Eestit juhtivate koalitsioonvalitsuste sisemised vastuolud tegid aga valitsused nii ebastabiilseks, et valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. Paljud leidsid, et sagedased valitsuskriisid ei ole normaalsed ning leidsid, et valitsus ei suuda nii lühikese aja jooksul oma plaane ellu viia. 1930. aastate majanduskriis halvendas eluolu tunduvalt ning mitmed arvasid et karmim käs...
KUUKIRI Manly P. Hall Pühendatud Vaimsetele ja Filosoofilistele küsimustele 1.MAI 1934 (Eesti keelde tõlkinud Esoteerilised Õpetused) Kallis Sõber: On möödunud ligi neliteist aastat sellest, kui hakkasin filosoofiast ja metafüüsikast kirjutama ning loenguid pidama. Nende aastate jooksul olen ma pidanud mitmeid tuhandeid loenguid ja avaldanud mõni nelikümmend raamatut ja esseesid. Okultismi õpilased, komparatiivne religioon ning sarnased teemad üle maailma, on mind austanud enda toetusega ja usaldusega
Autoritaarne Eesti Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Riigipööre 12.märtsil 1934 · Uue Riigikogu valimistel pidi valitama ka riigivanem (sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord
1934. aasta pööre Eestis - kelle huvides? Aastatel 1933-1934 toimus nii Eesti sise- kui ka välispoliitilises elus palju pingelisi ja keerulisi sündmusi. Sisepoliitikas leidsid aset põhiseaduse kriis, majanduskriis ning pidev võimuvõitlus poliitikas, mille haripunktiks sai riigivanem Konstantin Pätsi ning kindral Johan Laidoneri 12. märtsil 1934 sooritatud riigipööre. Valitsus keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud, valimised lükati edasi ja parlament seati nn. vaikivasse olekusse. Kelle huvides astuti selliseid äärmuslikke samme ja kellele need kasu pidid tooma, selle üle ma arutan oma arutluses. Konstantin Päts põhjendas oma võimuhaaret valimiseelsest ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühilise haigusega, mistõttu valitsus olevat sunnitud
Kas Eesti kaotas demokraatia 1933. või 1934.aastal Kaisa Kamenik A83347 1930-ndate aastate sündmused Eesti Vabariigis on alati olnud mitmete vaidluste ja arvamusavalduste aluseks ning relevantsed ka tänapäeval. Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret
Ajalugu. Eesti riigi kord ja sisepoliitika 1920 – 1934 Eesti riigi pindala oli 47’450 km2 Rahvaarv oli 1 059 000 inimest Riigikorralduselt oli eestis parlamentaarne demokraatia Kõrgeim võim oli parlamendil e riigikogul Välisriikidega suhtlemises esindas riiki riigivanem, kes oli ka ühtlasi peaminister Igapäevaelu riigis juhtus valitsus, kuhu kuulusid ministrid Oli poliitiliselt ebastabiilne aeg, erakondade paljusus, valitsused vahetusid
* Tööpuuduse * Elatustaseme languse. Kuidas oli majanduskriis seotud poliitilise olukorra tervanemisega? *Rahvas hakkas elu halvenemises süüdistama erakondasid,parlamenti ja valitsust. Miks hakkati nõudma põhiseaduse muutmist? * Kuna rahvas oli rahulolematu tööpuuduse ja muude majanduskriisi tagajärgedega , soovis rahvas kindlat korda ja põhiseaduse muutmist . Kelle põhiseaduse muutmise projekti kiideti heaks ? *Vabadussõjalaste projekt kiideti heaks. 3. Sõjaväeline riigipööre 1934 a. Miks riigipööre teostati ? * Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koodnumaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstatin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner 12.märtsil 1934 aastal sõjaväelise riigipöörde. Mis muutused seoses sellega toimusid ? * Kuulutati väljakaitseolukord , suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, lükati edasi valimised,keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.
Rahvaerakond - Eesotsas Tõnisson, Jaan Poska, Westholm Kristlik rahvaerakond - Intelligentsi omanikud - Jaan Lattik Vasakpoolsed Eesti sotsialistlik töölispartei - Eesmärk sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. - Mihkel Martna Eestimaa Kommunistlik partei - Juhiti Moskvast - Tegutses illegaalselt - Eesotsas Kingissepp 12.märts 1934.a. Riigipööre Teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner Valitus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra Keelati kõik poliitilised streigid ja sulges vabadussõjalaste ühingud,miitingud. Sõjavägi, kaitseliit sõjavalmidusse. Riigikogu kokku ei kutsutud. Asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti opositsiooniline Maaleht, Postimees allutati. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus - Nimede eestindamine,sinimustvalge lipu lehvitamine
Eesti rahvuslasi kiusati taga, rahvusväeosad saadeti laiali, algas hariduse ja avaliku elu saksastamine, majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Saksamaa kokkuvarisemine I maailmasõjas võimaldas taas kokku tulla Eesti Ajutisel Valitsusel, kes alustas saksa okupatsioonivägedet võimu ülevõtmist. 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 toimus Vabadussõda kus eestalsed kindlustasid Eesti Vabariigi püsimajäämise ja võimaluse ehitada üles rahvusriiki 20 aasta jooksul. 1920 - 1934 aastail oli Eestis Vaikiv ajastu. Vabariigis valitses demokraatlik parlamentaarne riigikord. 1934 a. toimus riigipööre: Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, arreteeriti vapside liidreid, Keelustati nende organisatsioon, alustati puhastust riigiaparaadis. Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Vaikivaks ajastuks nimetataksi perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsutud. 28. septembrul 1939 a. suruti Eesti peale (kasutades süüdistusi
Põhipunktid? V: Tartu rahu sõlmiti 2veebuar 1920 ja Eesti vabariigi ning Nõukogude Venemaa vahel. Põhipunktid: *Petserina jäi Eestile, Narvatagused alad samuti Eestile( 8-12km) *Eesti sai venemaalt 15 miljonit kuldrubla. *Eesti või Nõukogude Venemaa tunnutsas tingimusteta Eesti iseseisvust *Lubati tagastada siit ära viidud varad, lubati eestlastel tagasi pöörduda. 9. Mõisted: Konstatin Päts- eesti poliitik ja riigi tegelane, mitmekorde riigivanem, korraldas riigipöörde 1934, kehtestas autoritaarse võimu. 38 president. Jaan tõnisson eesti vabariigi poliitik, riigivanem, riigitegelane, kutsuti aatemees, tegi postimehe. Jaan Poska välisminister, Tartu rahlepingule alla kirjutaja, tallinna linnapea, Kubermangu komissar. Julius Kuperjanon eesti vägedde juht Vabadussõjas, hukkus Valga läheduses 1919 , 30 jaan. Johann Laidoner eesti vägede ülem juhataja vabadussõjas. Riigivanem- eesti vabariigi valitsuse juht, riigipea
kokkuhoiupoliitikat, toetati ulatuslikult põllumehi, töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid 4.1.Milleni see viis? Elu halvenemise tõttu hakkas rahvas süüdistama võimulolijaid ja levis kiiresti arvamus, et Eestil on vaja kärpida Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et suure võimuga riigipea suudab korra majja luua. Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust. 5. Millal toimus Eestis riigipööre? 12.märtsil 1934. 5.1. Kes olid selle läbiviijad? Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 6. Võrdle Eesti riigi juhtimist 1920ndatel ja peale 1934.aasta riigipööret. 1920ndatel: mitmeparteiline demokraatia. Seadusandlik võim oli Riigikogul, täidesaatev võim valitsusel. Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis nii peaministri kui presidendi ülesandeid. Enamasti olid võimul koalitsioonivalitsused. Peale 1934.a. riigipööret. Riigikogu saadeti laiali, parteid keelati (ainupartei Isamaaliit)
lõunarindel vallutati Pihkva, Lätis aitas Eesti ratsavägi enamlased välja ajada suuremast osast Lätist. Landeswehr vallutas Võnnu linna. Toimus Võnnu lahing, mis lõppes eestlaste võiduga 23.juunil. Peale seda sõjategevus vaibus. Detsembris 1919 ründas Punaarmee ägedalt Narvat,kui löödi tagasi. 2.veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahuleping ja sellega oli Vabadussõda lõppenud. 10. Riigipööre toimus 12.märts 1934. aastal, sest Päts tahtis vältida Vabadussõdalaste võitu ja koondada võimu enda kätte. 11. Miks jäi Eesti II maailmasõja eel rahvusvaheliselt isoleerituks? Eesti kuulitas end neutraalseks, lootes sellega ennast kaitsta, kuid jäi isoleerituks. 12. Eestis kestis Saksa okupatsioon 1918. aasta 24.veebruar 11.november. 13. Eestlased tähistavad võidupüha 23.juunil, sest siis lõppes Landeswehri sõda ning
Mis muutusi tõi ühiskonda vaikiv ajastu Vastavalt 1934.a põhiseadusele tuli Eestile valida Riigivanem. Mitme kandidaadi seast (Päts, Laidoner, Tõnisson) osutus valimiste eel populaarseimaks vapside Larka. Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, kuulutades välja üleriigilise kaitseseisukorra. Riigikogu enam kokku ei kutsutud, see asendati autoritaarse diktaktuuriga. Järgnevat ajajärku eesti ajaloos nimetatakse Vaikivaks ajastuks. Muutusi ühiskonda tõi riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Eestis kehtestati range tsensuur. Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu, nende tegevuse kritiseerimine oli keelatud. Suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsuse kontrollile.
toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Riiki hakkas juhtima riigivnem ehkhv president. ema käes olid õgused saata laiali riigikogu, nimetada ametisse ja tgabdda valitsust. Autoritaarne Eesti riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Vaikiv olek- saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses . Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased. Autoritaarse reiimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim.
EEVL EKSAM 2014 3 taseme eksam (varasem 1 tase) Eksam on sooritatud kui tulemus on vähemalt 80%. Küsimusi on kokku 40 ja iga eest saab 1p. Eksami tegemiseks on aega 1hr. TEEMA: HARRASTUSVÕIMLEMISE 3 TASEME EKSAM AKROBAATIKA SUUNITLUSEGA. 1.Milline järgnevatest lühenditest on Rahvusvaheline Võimlemisliit? · UEG · IFAAG · FIG 2.Kunas loodi EEVL? ...1934 3. Mis lihas kontraheerub, kui tõsta sirge jalg taha? ...Tuharalihas 4. Mis lihas kontraheerub, kui kõhuli olles tõsta rindkere üles? ...Selja sirutajalihas 5.Lihas kaalub · rohkem kui rasv · sama plaju kui rasv · vähem kui rasv 6.Kumerselgsus on ...küfoos 7.Kuna ei tohi sooritada jõuharjutusi? · Soojendus · peaosa · lõpetav osa 8.Harjutuse kirjeldamine ...alustamine jalgadest, kere, käed, pea 9.Milles...
Ajalugu 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: 1929. aasta majanduskriisi ilmmingud, põhiseaduse kriis, Pätsi- Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. 1929. aasta majanduskriisi ilmingud: 1929 lõpul USAs alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid Eestisse järgmisel aastal, kulmineerusid 1933 suvel. Alates 1930 aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult, samas tollimaksud tõusid kiiresti. Talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda. Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast oli ostujõuetu. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu. Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahe...
valitsus · Riigikogu võimu ja liikmeskonda vähendati 50 saadikuni · Valitsuse eesotsas peaminister, riigivanema tahte täiteviija Tõnissoni valitsus astus tagasi, andes teed Pätsi valitsusele. Tühistati kaitseseisukord ja taastus vs tegevus Eesti Vabadussõjalaste Liidu nime all. Kohalikel valimistel saavutasid vs suure edu. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprill. Kandidaadid olid Larka, Laidoner, Päts ja Rei. Riigipööre Ennetamaks vs võitu valimistel teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja kaitseisukorra ja Laidoner keelustas poliitilised meeleavaldused ja sulges vs ühingud. Sõjakool ja Kaitseliit kontrollisid Tallinna ning politsei asus vs arreteerima. Valimised lükati edasi, tühistati vs omavalitsustes ning riigiametites. Parlament saadeti vaheajale, seadusandlus läks riigivanema kätte.
1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis tulenes ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena paljud ettevõtted läksid pankroti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Selles hakati süüdistama aga valitsust, parlamenti, erakondi. Kiiresti levis ka arvamus, et Riigikogu õigusi tuleks piirata ning luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea suudab päästa maa ja rahva raskustest ning paneb maksma uuesti kindla korra. 5. 1934. aasta riigipööre 12.märtsil 1934.aastal viisid Laidoner ja Päts Eestis läbi riigipöörde, et hoida ära vapside võimule tulekut ning haarata enda kättesse võim. 6. Vaikiv ajastu, selle tunnused Perioodi 1934-1938 nimetatakse Vaikivaks ajastuks, selle tunnused on see, et Riigikogu on laiali saadetud ning rahval puudub võimalus riigi elus kaasa rääkida. 7. Selgita: koalitsioonivalitsus, riigivanem, vapsid, president, vaikiv ajastu.
xxx Giorgio Armani REFERAAT Õppeaines: Rõivaajalugu Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 11 Juhendaja: lektor Lea Koldmets Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Giorgio Armani on sündinud 11. juulil 1934(Emilia-Romagnas Piacenzas) on itaalia moelooja. Eriti tuntud on tema loodud meesterõivad. Armani sündis kolmelapselisse perekonda, kus kõik lapsed olid suurte vanusevahedega. Poolteist aastat enne Giorgio sündi oli surnud väike õde Silvana. Tema isa oli fasistliku partei administratiivtöötaja ja ema oli küll koduperenaine kuid oli tegev ka sotsiaalsfääris. Just ema oli see, kes teda inspireeris, olles nõudlik ja õrnustele mitte aldis. Ema valmistas militaarriietest ja langevarjudest lastele riideid, ta oskas kõige lihtsamat eset eriliseks muut...
kes organiseerimistööga tegelesid. Pärast ülestõusu kuulutas valitsus välja sõjaseisukorra ning kindral Johan Laidoner kinnitati sõjavägede ülemjuhatajaks. Ülestõusuga seotud isikute suhtes rakendus sõjakohtu määrustik eriti nende osas, kes olid püüdnud maksvat riigikorda kukutada, loata relva kandnud, tapnud, röövinud jne (otsused olid kas surmanuhtlus või õigeksmõistmine)( välikohtute otsustel lasti maha 97 isikut). 12. märts 1934 Aastatel 1933-1934 toimus nii Eesti sise- kui ka välispoliitilises elus palju pingelisi ja keerulisi sündmusi. Sisepoliitikas leidsid aset põhiseaduse kriis, majanduskriis ning pidev võimuvõitlus poliitikas, mille haripunktiks sai riigivanem Konstantin Pätsi ning kindral Johan Laidoneri 12. märtsil 1934 sooritatud riigipööre ennetamaks vapside võimuletulekut ning Pätsi huvist võimu enese kätte koondada. 12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K
(19. veebruar 1920 Tallinn 25. detsember 2007 Tallinn) ELULUGU Jaan Kross on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Jaan Kross on sündinud Tallinnas. Tema isa Jaan Kross seenior oli ettevõtlik mees, kes töötas riiklikule relvatehasele suurtükimürske ümber ehitades ning see võimaldaski nende perel 1934. aastal Kalamajja kena üürimaja ehitada. Seega oli tublidus ja töökus noorele Jaan Krossile eeskujuks juba väiksest peale. Kuid paraku lõppes Jaan Kross seeniori elu Venemaal vangilaagris. Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas. Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt
HENRIK VISNAPUU (1889-1951) Marindra Soikka 9.A ELULUGU Sündis Viljandimaal sulase pojana. Õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Õppis Taru ülikoolis klassikalist filosoofiat. Töötas vabakirjanikuna Tartus, oli rühmituse Siuru üks asutajaliikmeid, abiellus Hilda Elfriede Franzdorfiga (Ing). 1934. aastal asus Tallinnasse. Töötas dramaturgina, ajalehes Uus Eesti, kultuurinõunikuna ja ajakirja Varamu toimetajana. 1944. aastal põgenes Saksamaale, 1949. aastal emigreerus USA'sse. Aastal 1951 suri New Yorgis. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Kasutas loodushäälte jäljendusi ehk onomatopöad (nt ,,tsiotsio, eo-eo! Tillo paoleo!", ,,Hulus peni suu. Huu! Huu!"). Pööras palju tähelepanu häälikute kokkukõlale
A.H. Tammsaare ELU JA ARMASTUS Referaat SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Teose autor lk 4 Teose sisu kokkuvõte lk 5 Arvamus lk 6 Kasutatud kirjandus lk 7 Sissejuhatus ,,Elu ja armastus" on täpne pealkiri teosele, milles teineteisele vastu seatakse tõsine armastus ja tegeliku elu närusus. Romaan ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. Selles kirjeldatakse keskkooli lõpetanud vaese maaneiu tagajärjetut töökoha otsimist linnas ja sattumist üksiku jõuka ärimehe küüsi, kelle juurde ta esialgu palgatakse teenijaks ja kes siis sõlmib temaga lühiajalise abielu. Teose autor Eesti suurim romaanikirjanik - Anton Hansen Tammsaare, kodanikunimi Anton Hansen sündis 30. jaanuar 1878 Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps
1932. aasta 2.juulil sooritasid kuus esimest Eesti eralendurit lennueksami Tallinna Õhuasjanduse Ühingu mootorlennu kursustel. Sama aasta 10.juulil avati Sakalamaa esimestel lennupäevadel Viljandi lennuväli. 1932. aastal avati ka uus lennuliin Tallinn-Riia-Varssavi. Loojaks oli Poola lennufirma LOT ja avamiskuupäev oli 17. august. 1934. aasta 2.mail avati Ülemiste tsiviillennuväli. Esimene Eestis konstrueeritud õppelennuk ES-ENN valmis sammuti 1934. aasta mais. 1935. aasta 13.detsembril sai esimene eestlanna, Inna Rostfeldt, lendurikutse Eestis. 1936. aastal jõustus õhusõiduseadus. 1939. aastal asutati Eesti Lennuliinide aktsiaselts AGO. 1940. aastal natsionaliseeriti Tallinna Lennujaama ja AGO varad. Teise Maailmasõja eelõhtu Eesti õhujõududel on 65 lennukit. Pärast Eesti okupeerimist N. Liidu poolt: · Kõik eesti lennukid rekvideeritakse, viiakse Venemaale või hävitatakse. · Kõik lennuüksused likvideeritakse.
koondanud liiduga ühinesid paljud rahulolematud inimesed ning sellest kujunes tolle aja suurim poliitiline liikumine Eestis. Oktoobris 1933. aastal kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostanud vabadussõjalased. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Parandatud põhiseadus nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andis riigipeale laialdased õigused. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934. aastal. Valimistel kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased ning nende senine populaarsus lubas loota valimisvõitu. AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat
,, Nii valitseti Eestit demokraatlikul ja autoritaarsel perioodil ( 1920-1939/40 ) " Demokraatia Eestis kehtis ajavahemikul 1918-1934, see tähendas, et antud perioodil kontrollis võimukasutust rahva tahe. Aastal 1934 viidi Eestis läbi riigipööre Johan Laidoneri ja Konstantin Pätsi poolt, mille tulemusena lõppes demokraatia Eestis ja alguse sai autoritaarne periood. Autoritaarsel kursil oli Eesti aastatel 1934-1940, sel perioodil oli võim riigijuhi käes ja rahval puudusid peamised poliitilised õigused. Demokraatlikul perioodil võeti vastu kaks põhiseadust (15.06.1920 ja 24.01.1934). Kuigi teine põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, sisaldas see ebademokraatlikke jooni.12.03.1934 viisid
Riigikogu II parandatud põhiseaduseelnõu puhul. Hääletama tuli 56,4% hääleõiguslikest kodanikest ja nendest 72,7% oli eelnõu poolt Vapside põhiseadus 1933. a. · Eelnõu võidule aitasid kaasa Pätsi, Laidoneri ja Einbundi üleskutsed. 1933. a. sügis 1933. a. 17. oktoobril astus Jaan Tõnissoni valitsus tagasi. 1933. a. 21. oktoobril sai uueks riigivanemaks Konstantin Päts. Uus valitsus pidi olema vahevalitsus, mis juhib riiki kuni 1934. a. (22.-23) aprilli riigivanema ja (29.-30. aprill) Riigikogu valimisteni. 1933. a. sügis · 1933. a. jaanuari määrati uue põhiseaduse järgsed kohalike omavalitsuste volikogude valimised. · Kõik erakonnad hakkasid tegema valimispropagandat, suurvõitu võisid loota vapsid. · 1933. a. augustis suletud EVK asemele loodi EVL. 1934. a. algus 1934. a. 7.-8. jaanuaril toimusid kohalike volikogude valimised: MAAL Põllumeestekogud 23.4%
Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923.
olümpiamängudel oma 1938-1940 pool Vabadussõdalaste tegevus, neutraalseks. telegatsiooniga. Uus põhiseadus, Majanduslik tõus, Kiire areng Põhiseaduse muutmine. Puudus reaalne jõud oma 1936.Berliini olümpia. kahekojaline riigikogu(120 1920. võeti kasutusele Eesti 1934.aasta Põhiseadus erapooletuse kaitsmiseks. Kristjan Palusalu kaks liiget) Kroon. Riigikogu 50 liiget kuldmedalit maadluses. Riigi volikogu oli valitav Ülemaailmne Valitsus eesotsas Riigi nõukogu(40) majanduskriis 1929-1934 Peaministriga, suurte mitte suurte volitustega 1930. Kriis jõudis Eestisse. volitustega riigpea president(K.Päts)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
