kaotab selle Teise maailmasõja alguses. Ø Kaks autoritaarse reziimiga suurvõimu leiavad endil olevat õiguse jagada oma soovi kohaselt riike ja rahvaid. Lühikese riikliku iseseisvuse aeg (22 aastat) jääb eesti rahva mitme tuhande aastases ajaloos seni rahva eneseteostamise võimaluste tippajaks! Kaotanud oma riikliku iseseisvuse, püsib raskeid inimkaotusi kandev ja osaliselt üle maailma laialipillutatud rahvas edasi. Eestimaa kaart aastast 1933, originaal allikas vanavanaisa erakogu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti aastatel 1938 1939 Eestimaa aastatel 1940 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Hilda Kruusi (vasakul, koos Alide Leet-iga) 12.september 1915 - 27.juuni 1994 Veljo Tormis Oli eesti kostüümikunstnik 7.August Linda Vernik (koos tütre 1930 Eda Vernikuga) On eesti 22. juuni 1933 24. helilooja august 1990 oli eesti filmikunstnik Monteerija- Ludmilla Rosental Kirjandusliku alusteose autor- Toimetaja- Lennart Meri August Kitzberg Direktor- Kullo Must Lennart Meri 29.märts Kullo Must 1929 - 18.Märts
Autoritaarne Eesti Kalle Pärt • 1924. a 1. detsembri riigipöördekatse • 1934. a 12. märtsi riigipööre Kes korraldasid? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Komiterni poolt •Riigivanem Moskvas välja Konstantin Päts õpetatud, relvastatud ja Eestisse saadetud • sõjavägede spetsiaalsed ülemjuhataja Johan riigipöörajad Laidoner • kohapealsed kommunistid Mis oli eesmärk? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Takistada vapside riigikorra kukutamine võimuletulekut • Eesti iseseisvuse hävitamine • sotsialistliku maailmarevolutsiooni läbiviimine Millised sise- või välispoliitilised asjaolud tingisid? 1924. a 1. 1934. 12. märtsi detsembri ...
Abstraktsionism XA 2011 Vassili Kandinsky ,,Kompositsioon VII'' värvide, joonte, punktide,erinevate pindade, vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva(meeleolu,tunded) kujutamine ei lähtuta reaalsetest objektidest kujundanud impressionism, romantism, ekspressionism Picasso ,,Les Demoiselles d'Avignon'', 1907 Vassili Kandinsky 1866-1944 vene maalikunstnik, graafik, kunstiteoreetik abstraktsionismi rajaja 1886-92 õigusteadus 1896 siirdus Münchenisse (Anton Azbe,Franz von Stuck) 1901 võttis osa Phalanxi ja Der Blaue Reiter asutamises 1910 maalis esimese abstraktsionistliku kunstiteose 1918-21 Bauhausi professor 1933 siirdus Prantsusmaale ,,Kompositsioon X'' Click to edit Master text styles ,,Kompositsioon VI'' Second lev...
Eestis hakkasid kohalikud valitsejad eri nimetustega hõberaha vermima 13. sajandil. 18.sajandil olid lühikest aega käibel spetsiaalselt Läänemereprovintsides käibimiseks mõeldud livoneesid. Eesti Vabariigi rahaühikuna tekkis 1918. aastal Eesti mark.1928. aastal võeti marga asemel kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes.Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Eesti kroon oli käibel 1941. aastani. Eurole üleminek Eestis toimus 2011. aasta 1.jaanuaril. Alates 15.jaanuarist saab Eestis maksta ainult eurodes. Raha kohta on palju ütlemisi ja vanasõnu, näiteks mõned: Raha ei haise. (Vespasianus) Raha paneb rattad käima. Kes ainult raha rabab, selle on võtnud raha oma orjaks. (sveitsi vanasõna)
,,Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 ,,Ekke Moor" (romaan), 1941 Teoste omapära Romantiline maailmanägemus: väärtustab unistusi ja vabadust. Teostele on omased meeleolumuutused ja ootamatud dramaatilised pöörded. Kasutab võrdlusi ja metafoore. Isiklik elu Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher Nanderiga (189819 Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Tsitaadid ,,Ükski hullus ja armastus ei suuda sind siduda paika, sest see tundub sulle koormavana, aga sa ei talu veel koormat ja vastutust" ("Ekke Moor", 1941) ,,Kui löök ei ulatu südamesse, siis pole tal tähtsust - ta isegi ei valuta. Aga oma südame olen ma peitnud nii kaugele sisemusse, et sinna ei ulatu lööma, mõnitama, haavama ükski võim." -Tsitaat vabadussõja teemalisest romaanist ,,Isade maa"
ametisse kantsler, kuulutada välja erakorraline olukord. 1919 loodi NSDAP - on tähtsusetu partei Baieris 1923 Ruhri kriis - hüperinflatsioon 1923 õlleputs Hitleri esimene katse võimu võtta. 1924 Hitler kirjutab Mein Kampf'i 1924 Dawes'i plaan 2. Suur Depressioon mõju Saksamaale 3. Hitleri tulek võimule Riigipäeva valimised 1930-1932 4. Diktatuuri kujunemine 1) Võimu ülevõtmine 1933-1934 ehk valitsemine konstitutsiooni alusel 30.jaanuaril 1933.a. tegi president Paul von Hindenburg Hitlerile ülesandeks moodustada valitsus. Esialgu valitseb konstitutsiooni raames Riigipäeva erakorralised valimised 5.märtsil 1933.a., valimiskampaania käigus süüdati Riigipäevahoone süüdistati kommuniste. Uus Riigipäev kinnitas valitsusele erakorralised volitused. Sellega lõppes Weimari vabariigi konstitutsiooni kehtivus. Vastu hääletasid sotsiaaldemokraadid - keelati juunis.
tekitavad. Täpsemalt võib bensopüreeni leiduda kivisöe-, põlevkivi- jt tõrvades ning -suitsus, tubakasuitsus ja suitsutatud toiduainetes. Bensopüreen on kristalliline kollane tahke aine, tihedusega 1.24 g/cm³. Sulamistemperatuur on 179 °C ning keemistemperatuur 495 °C. 1933.a avastati see olevat kivisöetõrva koostises ning peagi avastati ka selle kantserogeenne toime. Aga juba 19. Joonis 1. C20H12 - bensopüreen Sajandil avastati paljudel kütusetootmise ettevõtete tootjatel pahaloomulist nahavähki. Laboratoorsete uuringutega, mille käigus määriti järjepidevalt laborirotte kivisöetõrvaga, tõestati bensopüreeni toksilisus. Meedias on kemikaal leidnud kajastamist 2006
suurem kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Minuarvates oli Saksamaal kehtestatud liiga ranged reeglid ja korraldused ning Natsionaalsotsialistidel olid koguaeg ühed ja samad
· 1916 sai ta haavata Somme lahingus ja naasis lahingusse 1917. · Teda autasustati I ja II astme Raudristiga. · 1920 liitus ta natsionaal sotsialistliku tööparteiga. · 1923 üritas Münchenis võimu enda kätte saada kuid ebaõnnestus ja saadeti 5 aastaks vangi, kus oli 9 kuud. · Vangis olles kirjutas raamatu "Mein Kampf" · Kui natsid 1932 aastal võitsid 40% valimis häältest, lubas Hitler majandusetõusu ja valmistumise kaasalööma Euroopa valitsemises. · 1933 nimetati Hitler riigikantsleriks. · Peale Hindenburgi surma nimetas Hitler ennast Füüreriks. · Adolf Hitler suri 1945 aastal sooritades enesetapu. Aitäh kuulamast! Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler http://en.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler http://i.telegraph.co.uk/telegraph/multimedia/archive/013 90/hitler_1390436c.jpg http://thesoundsofhistory.com/adolf_hitler.jpg http://cille85.files.wordpress
Kazimir Malevits · Mondrain - ranged reeglid ja konstrueerimine · Malevits kunst jõudnud looglise lõpuni ja absoluutse tipuni Kazimir Malevits, Must ruut, 1915 Purism ja funktsionalism · Range matemaatline kord · Puhtad kujundid ja vormid · Funktsionaalsus · Funktsionalismi rajaja, 20 sajandi kuulsaim arhitekt ja disainer, Le Corbusier Le Corbusier, Villa Savoye, 1928 ,,Bauhaus" · Kunstikool Saksamaal · 1933 lõpetasid tegevuse natsid · Tegevus jätkus Ameerika Ühendriikides · Koolkonda kuulusid: arhitektid W.Gropius, L.Rohe, disainer L.Moholy-Nagy , kes tegid koostööd Kandinsky ja Kleega. · Kasvatasid uue põlvkonna kunstnike, kes on mõjutanud 20.sajandi arhitektuuri ja disaini. Abstraktne ekspressionism · Oluline maalimis protsess · Värvi tilgutamine ja pritsimine lõuendile · Algselt Ameerikas, hiljem levis ka Euroopasse · Jackson Pollock, kes tegi maalimisest meedia
Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. Ainsaks selgeks võitjaks osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi sõjast puutumata. Saksamaal oli pärast maailmasõja lõppu suurim pettumus. Saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist, mis oli mõistagi ülekohtune. Kaotajaks pidas end ka Venemaa. 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Seni oli majandus pärast sõda alati elavnenud,Esimese maailmasõja järel see nii polnud. Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Kõige keerulisemad majandusprobleemid olid Saksamaal. ->rasked reparatsioonid. Algas hüperinflats...
va ra s e d tööd on pos timpre s s ionis tlikus , kubis tlikus ja fovis tlikus s tiilis Ducha mpilt pä rine b mõis te "re ady-m ade ", mis tä he nda b, e t te ha s e s va lmis ta tud a s ja d oma ka s uta mis ke s kkonna s t e ra lda tuna on kuns t "Jalg ratta ratas " 1913 "Fo ntään" 1917 "S e its e po is s me e s t pruuti lahti riie tamas " 1915/1923 "L.H.O.O.Q." 1919 "Rro s e S e lavy" "Me rtzbau " 1933 "Pruut" "Akt tre pil" os ka s hä s ti ma le t mä ngida oli tuge v ma te ma a tika s ja joonis ta mis e s te guts e s ma le a ja kirja nikuna 1927 a bie llus ta a utotöös turi tütre Lydie S a ra zin-La va s s origa ning la huta s 1928 1954 a bie llus ta Ale xina S a ttle riga ning e la s te ma ga s urma ni 1955 US A koda nikuks Male t mäng imas Kas utatud mate rjal: www.google .e e www.wikipe dia .org
linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920
talupoega lejnud sunniti astuma kolhoosi. *NATSIONALISTLIK SAKSAMAA 1918 nov. algas Saksamaal revolutsioon. Keiser sunniti troonist loobuma. Saksamaa kuulutati vlja WEIMARI VABARIIGIKS. Saksamaad hirmutas kommunism. Komm. partei krvale tekkis uus partei (1919) SAKSA TLISPARTEI, 1920 nimetati see mber NATSIONAALSOTSIALISTLIK TLISPARTEI (NSTP). Mille eesotsa sai A.HITLER. Sakslased ei olnud rahul Versailles' ssteemiga. 1923 korraldasid hitlerlased riigiprde katse Mnchenis, mis ebannestus. 1933 sai Hitler kantsleriks. Weimari Vabariik hakkas tasapisi asendama kolmanda riigiga: 1. riik Saksa-Rooma keisririik 10.saj. 2. riik Saksa keisririik 1871 a. 3. riik Hitleri Suur Saksamaa (Vangistuses olles kirjutas Hitler "Mein Kamph" (Minu vitlus). Natsionaalsotsialistliku petuse aluseks oli rassiline puhtus. lemaks rassiks oli aaria rass, mille krgeimaks esindajaks olid sakslased. Hitlerist sai "suur juht ja petaja" (isikukultus). ra tuli hvitada juudid, slaavlased ja mustlased.)
· 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque filminäitleja Paulette Goddargiga · Suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos pärast kuuendat insulti Remarque'i teine naine Paulette Goddardi Looming · Suurema tuntuse sai 1929. aastal ilmunud teosega "Läänerindel muutusteta". Romaan tõlgiti umbes viiekümnesse keelde. 1930. aastal ilmus ka samanimeline film · 1931. aastal ilmus tema teine romaan "Tagasitee" · 1933. aastal põletati tema teoseid sõjavastasuse tõttu · 1945. aastal ilmus esialgu ingliskeelses tõlkes romaan "Arc de Triomphe" · Tema viimane romaan "Varjud paradiisis" ilmus 1971. aastal postuumselt, aasta pärast tema surma Pildid filmist "Läänerindel muutusteta" Remarque'i tuntumad teosed · "Läänerindel muutuseta" 1929 · "Arc de Triomphe" 1946 · "Aeg antud elada, aeg antud surra" 1954 · "Taeval ei ole soosikuid" 1961 · "Lissaboni öö" 1962
Millist rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduses kahe maailmasõja vahel Neljapäev 24. Oktoober 1929. Aastal oli New Yorgi börsil must päev kõik tahtsid oma aktsiaid maha müüa. Põhiliseks põhjuseks oli, et USA suurendas oma laenuprotsente. Mõni päev hiljem, nimelt 29. Oktoober levis majanduskriis üle riigi ja Ameerika börss meenutas kukkuvat lennukit. Üheks suuremaks alguspõhjuseks oli see, et pangad otsustasid tõsta oma laenuprotsente ja selle mõjul kaotasid aktsiaomanikud hirmsaid summasid. Üheks kindlaks algpõhjuseks oli veel ületootmine. Inimesed ei jõudnud enam ületoodetud kaupa osta ja nii jäi ületoodetud kaup ladudesse seisma. Enam ei aidanud isegi järelmaksuga tootete müümine ega reklaam, kuigi raha kaupate tootmiseks oli juba kulutatud. Ajaloo teadlaste arvates on aga majanduskriisis süüdi ebamajanduslik käitumine. Näiteks andsid pangad välja laene väga lihtsalt ja ei uurinud ...
Ajalugu 1. Nimeta totalitarismi tunnusjooni ja leia näiteid Saksamaa , Itaalia ja NSVL. Saksamaa:Juhikultus-Führer Adolf Hitler, ainupartei-natsionalistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused - Gestapo,demokraatlike õiguste piiramine Itaalia:Juhikultus-Duce Benito Mussolini,ainupartei-fasistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused,demokraatlike õiguste piiramine- keelati streigid, teised parteid,puudus sõna vabadus. NSVL: Juhikultus-Isa,Juht=Jossif Stalin,ainupartei-kommunistlik partei, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid,küüditamine),sala ja julgeoleku teenused-NKVD enne GPU Demokraatlike õiguste rikkumine. 2. Nimeta Mussoliini õpetuse põhi seisukohad. Rahvus on kõige tähtsam, ...
Ekspressionism Sander ja Rait Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Levis peamiselt Saksamaal. Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid, ekspressionistid võitlesid aga uue inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Be...
Enn Nõu Ago Hollo K11 Enn nõu sündis 2. oktoobril aastal 1933 Tallinnas, põllumajandusteadlase ja haridustegelase pojana Elukäik Enn Nõu õppis Tallinna 28. Algkoolis, kuid aastal 1944 põgenes tema pere Rootsi Ta jätkas oma õpinguid Uppsala Ülikoolis aastatel 1953- 1961 kus ta õppis arstiteaduskonnas 1978 aastal omandas ta meditsiinidoktori kraadi. Ta on töötanud arstina mitmes Uppsala Ülikooli kliinikus ning dotsendina Uppsala Ülikoolis. ( Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma )
Stalini välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSV liidu mõjuvõimu laiendamine ning kommunismi ülemaailmne võit. Itaalias võimutsesid alates 1922. aastast fasistid eesotsas Benito Mussolini (1883-1945). Itaalias oli lubatud vaid üks partei. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Välispoliitika peaeesmärgiks kuulutati Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Vana-Rooma ajal. Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks riigiks Euroopas oli Saksamaa. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler(1889-1945). Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism. Miljonid inimesed saadeti surmalaagritesse. Välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versailles` süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamisega. Diktatuur kadus Euroopas pärast 2. Maailmasõda (1939-1945). Venemaale jäi totalitaarsus püsima kuni Nõukogude liidu lõpuni. Diktatuur vahetus demokraatia vastu.
(Kruus 1995 : 561)Pärast Vabadussõda töötas kellaseppa juures ning õppis 1923-31 Tartu ülikoolis filosoofia-ja õigusteadskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirj., rahvaluule ja ajaloo loenguid. Oli Tartus vabakutseline kirjanik. Noorpõlves harrastas Sütiste sporti, võitis 1927 Roomas üliõpilasolümpiaadil odaviskes esikoha, viibis 1936 vaatlejana Berliini olümpiamängudel. (Kruus 1995 : 561) Käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias 1933 ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lääne-Aafrikasse. Oli 1934-37 Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio intonatsiooni ja lavapraktika õppejõud ning lavastaja. 1930-38 kirjutas Sütiste rohkesti arvustusi ja teatrimärkmeid ajalehtedele ,,Päevaleht", ,,Vaba Maa" ja ,,Uus Eesti". (Kruus 1995 : 562) 1938 siirdus ta Tallinna Eesti Draamateatri dramaturgiks, 1940. a. sügisel edutati Ühendatud Draama ja Töölis direktori asetäitjaks. (Kruus 1995 : 562) 1941.a
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid,
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Kommunistlikule Parteile vastu hakata. Hitlerlased lõid kõik relvastatud rünnakrühmad. Hitler arvas, et Saksamaa peab saama jälle suureks aga, et seda saavutada on vaja lõpetada Versalies rahuleping ja teised Saksamaad alandavad lepingud. Sammuti tuli luua uus kord Saksamaal, seda kõrvaldades kõik segavad tegurid nagu näiteks demokraatia, kommunism ja juutlus, ning teised õõnestavad tegurid. Aastal 1933 toimus Riigipäevahoone põleng ja pärast seda valitsus korraldas ühepartei süsteemi. Kõik teised parteid peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Samas kui teistes suuremates juhtivates riikides vahetus võim dikatuuriliseks, jäi Inglismaal ja Prantsusmaal demokraatia. Seal arvati, et see on hetkel kõige parem juhtimisviis ja see toimis seal. Paljude suurriikide arust suutis ainult diktatuur päästa riigi ja teiste arust töötas demokraatia
toetajaid tänu rahva ülistamisele. Lõpuks 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku dikatuuri kinnistamine. Nõukogude Liidus oli totalitaarne diktatuur. Diktatuur kujunes seal välja aastate vältel. 1918. aasta jaanuaris saadeti laiali Asutav Kogu ning mõne aasta jooksul saadeti laiali ka kõik teised parteid. 1936. aastal väljakujunenud põhiseadusega kehtestati lõpuks ka Nõukogude Liidus üheparteisüsteem. Saksamaal algas diktatuuri teke sellega, kui 1933. aastal oli Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste. Selle tagajärjel saadeti kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei laiali ning kehtestati üheparteisüsteem. Keelati ära kõik ametiühingud ning Hindenburgi surmaga sai Adolf Hitler füüreriks ehk diktaatoriks. Suurbritannias säilis demokraatia tänu sellele, et riigil oli rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust ning nad ei lasknud diktatuuri tulemisega seda mõjutada
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudiveres ja suri 26. detsembril 1933. aastal Tallinnas. Ta on pärit mõisateenija perekonnast ja kasvas Muuga mõisas. Ta oli Eesti diplomaat ja Eesti kirjanik ja kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas
Erni Hiir {Edvin Tuvik 9b E.Hiir on Eesti luuletaja ja tõlkija Ta sündis 19001989aa. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas. 1940. aastast võeti postimehe toimetusse tööle. Tunnustati teda vaid 1978. aastal ENSV teenelise kirjanikuna. Tõrvas 2009 aastal avati Erni Hiire mälestustahvel. haridus Õppis Taagepera vallakoolis Alal 19111918 Tartu reaalkoolis 19201921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus 19211922 vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930 aasta looming 1918 debüteeris luuletustega Postimehes 1919 "Ohverdet konn" (futuristlik värssbrosüür) 1925 "Sang" ja "Bumerang" (kirjanduslik koguteos. Koos Juhan Sütiste ja Mihkel Jürnaga) 1924 "Arlekinaad" ja "Huhu merituulen" 1926 "Lemmiklaulud" ja "MeeriMariaMari" (lembevärssidekogud) 1927 "Puhtevird" 1931 "Kodutee" (luulekogu) 1933 ...
Suur kriis 31. XII klass Suur kriis • 1930-34 ajajärku nimetatakse SK-ks ning see oli ülemineku aeg demokraatliku riigikorra juurest autoritaarse juurde • Sarnane protsess toimus kogu Ida- Euroopas (Va Soome ja Tšehhoslovakkia) Majanduskriis • USA majanduskriis jõuab 1930 ka Eestisse ning kulmineerub 1933 • Eestis kannatavad eelkõige põllumehed kui peamise tööstusharu esindajad • Sama saatus tabas ka muid tööstusharusid, import ületas eksporti, paljud pankrotistusid või jäid töötuks • Kriisi ületamiseks rakendati kokkuhoiu poliitikat, kontrolliti väliskaubandust, toetati põllumehi • Pakuti hädaabi töid • Peale pikki vaidlusi toimus krooni devalveerimine • Kuigi see nullis paljude säästud, algas siitmalt kriisist väljumine Sisepoliitika
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid,
Elle est une chanteuse française de musichall et de variétés. De la chanteuse française, elle reste cinquante ans aprés sa mort la plus célèbre chanteuse francophone, tant en France qu'à l'étranger. En 1930, elle quitte son père et chante en duo dans la rue avec Simone Berteaut, qui deviendra son amie, son alter ego. En 1932, elle rencontre son premier grand amour, Louis Dupont.Tous les deux s'installent à Montmartree.Le 11 fèvrier 1933, agèe de seulement 17 ans, elle a une fille, Marcelle, de Louis Dupont devenu son amant.Deux ans plus tard, l'enfant est mort. Images Èdith Piaf Merè Perè Annetta Maillard LouiseAlphonse Gassion Celebrity et le phénomène
20. sajand Ekspressionism Ekspressionism Pr k expression väljendus Kunstivool, mis püüdis väljendusjõu ning spontaanse värvi- ja valguskäsitluse kaudu lõplikult eemalduda tegelikkuse looduslähedasest edasiandmisest Iseloomulik on kõikide vormide lihtsustamine, ka moonutamine, samuti jõulised, murdmata värvitoonid Dramaatiline elamuslikkus ja isikupärane reaalsusetaju Ekspressioniste mõjutas V. van Goghi ja E. Munchi looming, samuti foovid Die Brücke Asutati Dresdenis 1905 arhitektuuriüliõpilaste poolt Erinevalt foovidest tunti huvi ka kunsti sotsiaalse rolli vastu Nn. primitiivse kunsti mõju, gootika mõju, psühholoogiline pingestatus Asutajad Kirchner, Schmidt-Rottluff, Heckel 1906 esimene näitus Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm" 1913 "Die Brücke kroonika" Rühmitus lagunes 1913 Ludwig Kirchner (...
Ekspressionism Sander ja Rait Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Levis peamiselt Saksamaal. Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid, ekspressionistid võitlesid aga uue inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Be...
sõpradeks, läksid ka Vabadussõtta koos. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor ja dramaturg, hoolitses repertuaari eest. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Kõige jubedam mälestus oli tallinna pommitamine 9. märts 1944. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Oli väga kibestunud kodumaalt lahkumise tõttu. Hävitas kõik pooleliolevad teosed. Oma hauakivile lasi raijuda Tallinna poleva pildi ja lause "Üks leegitsev süda üle rahutu vee..". Lause koosnes kahe raamatu pealkirjadest. Alustas novellistina, debuteeris 1910, kui oli 19. Avaldas esimese novelli "Kui päike läheb looja".
AUGUST JAKOBSON KRISTEN KANEP ELUKÄIK • Sündis 2. septembril 1904, Pärnus. • Lõpetas 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi. • Õppis Tartu Ülikoolis 1926-1929 majandus- ja 1931-1935 arstiteadust. • Valiti 1939 Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. • 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. • August Jakobson sai Eesti NSV rahvakirjanikuks 1947. • 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. • August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. • Suri 23. mai 1963, Tallinnas. LOOMING • Kirjutas romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev". • Pär...
Rahvusvaheline olukord 1918 – 1939 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi c) Versailles´ süsteem – Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus: Versailles´ diktaat – Saksamaale ja tema liitlastele (Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi) tundus võitjate käitumine ebaõiglane ja nad soovisid kaotust tasa teha Prantsusmaa - Mandri Euroopa sõjaliselt tu...
aastal Põhja- Saksamaal katoliiikus perekonnas · 1905-1908 õppis algklasside õpetajaks ning hiljem töötas sellel alal · 1913-1915 valmisid esimesed natüürmordid ja linoollõikes teosed · 1918 valmis Albersi kavandatud Bottropi kiriku vitraaz "Rosa mystica ora pro nobis" · 1920 õppis kunsti- ja disainikoolis Bauhaus · 1921 valmib klaaskompositsioon "Rhenish Legend" · 1922 projekteeris ja valmistas vitraazaknaid · 1926 valmis laualamp "Saturn" · Siirdus 1933 USA-sse, kus viljeles graafikat ja klaasimaali ning kujundas esimese masstoodanguks mõeldud lamineeritud puidust tooli · 1943 alustas sarjaga "geomeetria ja värvid" · 1949 alustas tema kõige kuulsamaks kujunenud maaliseeriaga "Homage to Square" · 1963 ilmus temalt kunstiteoreetiline käsiraamat "Interaction of Color" · 1972 kujundas kaks metallist skulptuuri · Albers suri 1976. aastal 88- aastasena Millega on tuntuks saanud?
Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Ettevõtteid suleti, kasvas tööpuudus, 1932. aastaks oli töötuid 32 000. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat. Kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati põllumehi jne. Töötu abistamiseks korraldati hädaabitöid suuremahulisi käsitsi töid nt. teede rajamiseks. Kõik see leevendas vaid kriisi, ületamiseks tulnuks Eesti kroon devalveerida. 27. juunil 1933 kinnitas Riigikogu Jaan Tõnissoni valitsuse otsuse kroon devalveerida. Kaasnes lühiajaline ostupaanika, nulliti paljude inimeste säästud, kuid algas kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis Saabus ootamatult, ilma ohumärkideta. Aastavahetusel 1931/32 ühinseid omavahel agraarerakonnad ja liberaalsed tsentrumiparteid. Riigikogu viiendas koosseisus jäid tegutsema vaid 3 suurt fraktsiooni ning 3 pisirühma. Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei.
poliitikuid korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. Sisepoliitilise situatsiooni teravnemine Kriisi haripunkt oli 1932-1933. Valitsused vahetusid pidevalt, erakondade liitumine ebaõnnestus. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi. Parandatud variant, mis pandi 1933 juunis teisele rahvahääletusele, kukkus taas läbi. Toimusid kokkupõrked rahvakoosolekutel. Ebapopulaarsust kogus J. Tõnissoni poolt moodstatud valitsus. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ning suleti poliitilisi organisatsioone sh EVKL. Eeldused olukorra normaliseerumiseks 1933 oktoobris pandi hääletusele vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu
Kuud parast Veebruari revolutsiooni sõitsid Vilded tagasi Eestisse. Seal ootas neid pidulik vastuvõtt. Pärast seda elas Eduard Vilde enamasti Eestis, ainult kaheks aastaks sõitis Saksamaale. Seal elas ta kaks korda Boden-Boden raviasutuses. 1933. aastal hakkas ta hoiatama rahvast uue liikumise, fa?ismi, vastu. Ta kaotas fa?ismivastase miitingu. See kindlasti mõjus ta tervisele halvasti. Tema silmahaigusele lisandus veel haige süda. 26. detsembril, 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril. Edurad Vilde kirjandus 1. Suuremad teosed · "Mahtra sõda" - ajaloolise triloogia osa (1901) · "Prohvet Maltsvet" - ajaloolise triloogia osa · "Kui Anija mehed Tallinnas käisid"- ajaloolise triloogia osa · "Astla vastu" · "Külmale maale" (1896) · "Mäekula piimamees" · "Pisuhänd" · "Side" (1915) 1. Novellid
· Naised peavad kasvama emadeks ja koduperenaisteks, mehed töölisteks ja sõduriteks · Kogu haridus allutatud natslikule ideoloogiale, nt. matem. ül. seotud Poola pommitamisega · Tähtsaim aine koolis kehaline kasvatus · Naistel pidi olema 4 last orden · Alates 1939 pidid lapsed liituma lasteorganisatsioonidega · Kõik mehed al. 18a. pidid läbima tööteenistuse füüsiline töö pärast seda al. 1935a sõjaväeteenistus 2 a. · Tööpuudus 1933 6 miljonit inimest 1939 0 töötut Hitler: · Austria päritolu · Viha slaavlaste ja juutide vastu · Osales I MS, raudrist · 1920 liitus natsionaalsotsialistliku töölisparteiga, hakkas levitama ideed puhtast rassist · Hakkas rõhuma valitsust ja nõudis Versailles'i rahulepingu tühistamist · Hitler ajas juudid vaeste linnaosadesse ning nende vara konfiskeeriti, lõpuks vangistati juudid laagritesse
Hitler hirmuäratava massilise juutide hävitamise programmi, mis laienes kõikidele natside kontrolli alla langenud aladele. Hitler ei sallinud juute juba 1920. aastatel, kui ta võimule pürgis, kuna ta nägi neis ohtu Saksamaale ja pidas neid ühtlasi ka üheks osaliseks vandenõus, mis olevat reetnud Saksamaa Esimeses maailmasõjas. 1930. aastatel oli Saksamaal ligikaudu 500 000 juuti. Hitleri võim oli aastast 1933. senisest veelgi rohkem kindlustunud ning ta alustas rahvuse tugevdamise poliitikat, mis oli ühtlasi juudivastaseks praktiliseks väljenduseks. Koolides hakati juutidest rääkima, kui vaenlastest ning ülikoolis oli keelatud õpetada juudi soost haritlaste loodud teooriaid. 1933. aasta aprilliks oli juutidel keelatud töötada ajakirjanikena, astuda tsiviilteenistusse ja neilt võeti ära kodakondsus. Aaria rassi puhtuse kaitsmiseks keelati Nürnbergi seaduste kohaselt juutidel
Nõukogu alalised liikmed (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja 4 tähtajaliselt valitud mittealalist liige Rahvasteliidu nõrkus Võim väike: · Otsused pidid olema ühehäälsed, otsustusprotsess aeglane · Puudus oma sõjavägi · Kujunes peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks, tegevus allutatud Prantsusmaa ja Suurbritannia huvidele · USA ei liitunud, Saksamaa ja Jaapan lahkusid 1933, Itaalia 1937 · Ei määratletud agressori mõistet · Ei suutnud vältida agressioone (Jaapani kallaletung Hiinale 1931-1932, Itaalia agressioon Etioopiasse 1935-1936, NSVL agressioon Soome vastu 1939 (heideti välja) · Ei suutnud täita oma peaülesannet hoida ära uut maailmasõda · Aprillis 1946 andis missiooni üle vastloodud ÜROle (1945) Mida ütleb karikatuur Rahvasteliidu kohta?
ette, muuta põhiseadust nii,et tugevneks valitsuse võim. Ka 1929. aastal Eesti Vabadussõjalaste Liit oli Tõnissoniga üksmeelel. Nende surve tõttu asuti kavandama põhiseaduse muutmist. Sisepoliitika Eesti muutus aina keerulisemaks. Uue põhiseaduse kaks eelnõud olid rahva poolt tagasi lükatud ning riiki tabas pikaajaline valitsuskriis. Majanduskriisi tõttu sõneleti ka krooni devalveerimise üle, mis siiski 1933 sai teoks. Sama aasta oktoobris korraldati uue põhiseaduse vastu võtmiseks kolmas referendum, mis seekord, vapside meeleheaks, läks läbi. Uus põhiseadus lõi ka riigivanema ametikoha, kelle valmine pidi toimuma 1934 aasta aprillis. Kandideerima uuele ametikohale hakkasid 4 meest - Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) ja Konstantin Päts (Põllumeestekogud).
1. Pinged peale I Maailmasõda ·Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. ·Ainsaks puutumatuks territooriumiks oli USA, kelle majanduslik mõju kasvas. ·Saksamaal suurim pettumine (ei olnud rahul Versaille rahulepinguga). ·Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist ( nad pidasid seda ülekohtuseks). ·Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. ·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks Itaalial, Saksamaal ja Austrial. 2. Ülemaailmne majanduskriis ·Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses. ·Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema. ·Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häiri...
poolehoidu. * Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, kuna nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Seetõttu otsustasid nad seda jõuga haarata. * Pärast I maaimasõda kehtestatud uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Mitmes riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võtta. * Rahvasteliit polnud võimaline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Majanduskriis 1929. aasta oktoober ~ 1933 Põhjused: * maailmamajanduse kohanematus: I maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. * kaupade ületoomine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. * vale majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühel hetkel muutus laenukoormus üleliia suureks. Üsna pea jõudis kriis ka Euroopasse, kuna nende majandus sõltus Ameerika omast (eriti sai kannatada
Diktatuurid. Saksamaa, NSV Liit ja Itaalia 1. Diktatuuride teket soodustavad asjaolud. Diktatuuride võimule pääsemist soodustasid järgnevad punktid : a) Ülemaailmne majanduskriis 1929. 1933 , milles rahvas süüdistas demokraatlikke valitsusi. b) Ilmnes Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingute ebaõiglus, sest lepingutega kehtestatud riigipiirid ei arvestanud erinevate rahvaste ja kaotajate huve. Rahvas soovis võimule isikut, kes ebaõigluse likvideeriks. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, mis vihastas rahvast.
Samas võrdluseks teiste diktatuuridega on see, et ei kiusatud juute taga nii massiliselt kui seda oli Hitleri Saksamaal, ei loodud koonduslaagreid jne. Pigem on paljud inimesed öelnud, et riik hakkas paremini toimima ja õitsema, taastati Vana Rooma aegseid ehitisi ja monumente jne, tugevdati sõjaväge. Kõik toimis nii kaua kui hakkas II MS ja Mussolini valis Hitleri poole. 2. Ja 3. Suur Depressioon ehk lihtsalt majanduskriis maailmas 1929 kuni noh nt. Saksamaal hakkas see kaduma 1933, aga täielikult kadus see II MS ajaks. Mõju oli Saksamaale laastav, sest töötuid oli miljonites, ala 13 mln äkki, aga ühesõnaga majandus kurnatud, kuna sakslased pidi maksma sõjakahjusid võitjariikidele ehk inglastele ja prantslastele, lisaks valitsus ei meeldinud saksa rahvale, Weimari vabariigi ajastu oli siis, Hindenburg oli president nt. Enne Hitlerit. No ja sellega saigi algus natside võimuletulek, sest sakslased ei saanud aru, miks nad kaotasid
prototüüp''. Melnikovi maja on klassikaline 1920ndate Vene avant-garde stiili elamu ning hoone paikneb Moskvas. Melnikovi maja esteetika erineb suuresti traditsioonilisest Nõukogude Liidu aja elamu arhitektuurist. Melnikov ekspressionistlik lähenemine disainile oli just see, mille tõttu ta oma lühikese karjääri jooksul arhitektina tunnustust sai. Suurem osa tema projekte ehitati 1923.aasta kuni 1933.aasta vahemikul, millest tema enda elamu on vaieldamatult üks parimaid ja innovatiivsemaid projekte. (Melnikovi maja ja selle vaated paberil) Kontseptsioon arenes välja tema Zuev tööliste hoone (Zuev Workers club) eskiisist. See sisaldab kaht 3-korruselist omavahel põimuvat silindrilist mahtu, kus on piisavalt ruumi tema pere, tema maalide ja arhitektuuri stuudio ruumide jaoks. (Melnikovi maja plaan ja peasissepääs)
kommunistidega, Hitler aga pidas kõnesid, lubades rahvale kõikide probleemide lahendamist. Natside toetuspind rahva hulgas kasvas kiiresti: vaesemad lootsid Hitleri abil näljast ja puudusest pääseda, rikkad panustasid natsidele kui ainsale kaitsele kommunistide vastu. 1932. a. Riigipäeva valimistel said natsid suurimaks parlamendiparteiks ja 1933. a. jaanuaris oli president Hindenburg sunnitud määrama Hitleri kantsleriks. 2. Külma sõja algus, Marshalli plaan ja NATO loomine Kuhjuvad pinged Moskva ja tema äsjaste lääneliitlaste vahel kujunesid N Liidu otseseks vastuseisuks Ameerika Ühendriikidega veebruaris 1946, kui Stalin teatas aja nõudest valmistuda uueks sõjaks Lääne imperialismiga, vaatamata rahu hiljutisele saabumisele ja II
Kordamiseks Rahvusvahelised suhted 1918-1939. NSV Liit 1. NSV Liit ja Suur Depressioon. Kommenteerige! (F lk 137 ) NSV Liit oli üks väheseid riike, keda ülemaailmne majanduskriis otseselt ei mõjutanud. Enne kriisi puhkemist võeti vastu otsus põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimise ning industrialiseerimise kohta ehk esimene viisaastakuplaan, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks. Nn suur murrang tähendas naasmist sõjakommunismi juurde.Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandeisse.Talupoegade maa ja tööloomad/tööriistad muutusid kolhoosi omandiks. Kolhoosnikud pidid eelkõige täitma riigi leivatarnimisplaani ning jätma endale vaid ülejäägi(Varem oli vastupidi).Kes kollektiviseerimisele vastu osutasid, arvati kulakuteks või kulakute käsilasteks. Sellistelt talupoegadelt võeti ära vara ning saadeti vangilaagritesse.Seati sisse jagajate ning kaar...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
