Esimesed romaanid 1926. a. ilmus ta romaan ,,Ja päike tõuseb" (,,And the Sun Also Rises"), mis räägib rühma Esimese maailmasõja järgsesse ,,kadunud põlvkonda" (Hemingway loodud mõiste) kuuluvate immigrantide sihitust elust Prantsusmaal ja Hispaanias. Selle kirjutamiseks sai ta inspiratsiooni oma reisist Hispaaniasse. Ta hakkas kirjutama ka lühijuttude kogumikku. Hemingwayl oli afäär Pauline Pfeifferiga ning Hadley sai sellest teada. Nad lahutasid abielu 1927. a. jaanuaris ning juba mais abiellus Hemingway Pauline'iga. Pauline oli Arkansasest pärit, ta pere oli jõukas ja katoliiklik. Enne abielu otsustas Hemingway hakata katoliiklaseks. Pauline kirjutas artikleid Vogue'i ja Vanity Fairi. 1928. a. kolis paar Key Westi, et alustada oma kooselu. Hemingway jätkas lühijuttude kirjutamist ning oli õnnelik, kuid varsti sooritas ta isa enesetapu. Hemingway oli väga kurb ning see inspireeris kirjutama romaani ,,Kellele lüüakse hingekella", mida h...
satanistliku sisuga ja satiirilise laadiga kirjatööd avaldada, eriti kui see pilkas Stalini aja ahnust ja korruptsiooni. Bulgakov ei seadnud endale teost kirjutades mingeid piiranguid talle oli tähtsam väljendusvabadus. Romaani käsikiri oli peidetud kakskümmend aastat, kuni hilisem valitsus selle avaldada lubas. ,,Meister ja Margarita" on jagatud kolme ossa, mis on omavahel tihedalt seotud. Põhitegevus toimub 1930ndate aastate Moskvas, kus sündmuste käiku juhivad Kuradi külaskäigud. Woland kujundab Moskva elanike saatust, manipuleerib nendega. Selle tagajärjeks on segadusesse viidud inimesed. Bulgakov kujutab põrgut Maa peal, kus figureerivad mässavad inimhulgad. Inimeste ebatavaline käitumine on seotud Bulgakovi ajale iseloomuliku ühiskondliku korralduse ning ideoloogilise survega, mis mõjutas inimesi, sundis neid kummaliselt käituma
segades sinna liiva, klaasipuru vms Kasutas pintsli asemel keppe, nuge , kellusid Rajas nn all-over painting stiili F. Kline Maalis laiade pintslitõmmetega, peamiselt musta värviga valgele lõuendile Tulemus meenutab hiina ja jaapani kalligraafiat. M. Rothko Maalidel olid tavaliselt 3 laia ebamääraselt hajuvat eri värvi triipu või vööndit NY KUJUNES PÄRAST II MS LÕPPU LÄÄNEMAAILMA KUNSTIPEALINNAKS Arhitektuur pärast II maailmasõda Taust 1930ndate lõpuks saabusid juhtivad Euroopa arhitektid USA-sse. Oma töös lähtusid nad funktsionalismist, millest alates 1932. a nimetatakse ,,internatsionaalseks stiiliks" Selle stiili olid loonud W. Gropius ja ,,Bauhaus", Le Corbusier ja ,,De Stijl" arhitektid Oma progressiivseid ideid saadi rakendada USA suurlinnade plahvatusliku kasvu tingimustes, kus oli vaja mahutada suuri inimhulki
OLMEST JA MENTALITEEDIST Iseseisvusajal muutus oluliselt eesti kodu. Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka vesikäimla, sisutuse juures võttis maad uus, ,,modernne" joon. 1930ndatel aastatel suurendasid mööblivabrikud (tähtsaim neist oli A.M. Lutheri vabrik Tallinnas) korterimööbli tootmist, kasutusse tulid nn. Tigudiivanid, raamatu- ja öökapid, kaheinimesevoodid jm., samuti linikud, diivanipadjakesed ja seinavaibad. Tavaliseks muutus grammofon. Maal hkati püstitama rehest lahus seisvaid uusi eluhooneid, mis olidlaudvoodri ja laudpõrandatega, värvitud, kõrge vundamendga ja senisest märksa suuremate akendega. Elekter ja telefon levisid maal esialgu aeglaselt ning enamik raadioid töötas veel akudel, mille täitmiseks oli iseseisvusaja lõpul olemas üle 200 akulaadimispunkti. Teedele ilmus üha enam isiklikke sõiduautosid ja veel rohkem jalgrattaid (eriti kvaliteetne oli Rootsi ...
tühistamisest. Kehtestati üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee Wehrmacht. Saksa üksused marssisid Reini piirkonda ning toetasid Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ning Saksa- Jaapani lähenemine, mis muu hulgas kujutas ohtu ka lääneriikidele. Paraku ei pidanud Inglismaa ja Prantsusmaa ohtu veel liiga suureks, ega teinud midagi. Nad lootsid Saksamaa sõjakust järelandmisega maandada. 1930ndate aastate lõpus aga juba oli näha, et selleks polnud mingit lootustki. Kolmas riik natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. a ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa.
elavnemine, mis ka Eestile soodsat mõju avaldas. Riik sekkus jõuliselt majandusellu: esinesid plaanimajandusele iseloomulikud jooned (plaanide koostamine teatud majandusharude edendamiseks jmt), suurendati riigi osalust eraettevõt-luses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pööras valitsus tööstuse arendamisele, sa-mas ei jäetud ka põllumajandust tähelepanuta. Rahva heaolu paranes ning 1930ndate lõpuks kadus tööpuudus. Samas tekitasid rahva seas mõningast pahameelt aeglaselt tõusvad palgad ja kõrged maksud. 12.märts 1934 riigipööre Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Nende eesmärk oli ennetada vapside võitu valimistel ning haarata võim enda kätte. Valimised lükati edasi, vapside saadikumandaadid tühistati ning na vallandati riigiametitest, vapside liidud suleti kogu riigis. Aktiivsemad vapsid arreteeriti ning pisteti pokri
1940 Määrati Jaan Vahtra Võru maakonna keskkultuurimaja direktoriks. Selleks ajaks oli J.Vahtra Eesti viljakamaid raamatuillustraatoreid. 1944. aastal rajas Võru ajalehe ,,Töörahva Elu" ja oli selle esimene toimetaja. 1947 27. Jaanuaril suri Võrus ning maeti Põlva kalmistule. JAAN VAHTRA Jaan Vahtra on küll rohkem tuntud kunstnikkuna kuid on kirjutanud hulga raamatuid nii täis- kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole. 1930ndate keskpaidast keskendus peamiselt kirjandusele. Avaldanud ümaberjutustusi rahvajuttudest ja kodukandi-lugudest ning tõlkekirjandust. Noorusaastali avaldati tema jutte ja luulet ajakirjanduses. Lastele kirjutanud jutukogud ,,Kuldne laev" (1938), "Noorusmaa"(1947) "Minu noorusmaalt" I-III (Tartu 1934, 1935, 1936), "Laane kurus"(1935), "Ohvrikivi" (1937 ) ,,Metsajärv" (1940), "Õngitsemas" (1946) jpm. Tema tondijutud ja muud muinaslood keskenduvad eetilistele probleemidele-inimeste heade ja
Virtsu Kool Karl Ristikivi Referaat Autor: Merili Männilaan 9.klass Juhendaja: õp Airi Aavik Virtsu 2013 1. Elukäik Karl Ristikivi sündis 3.oktoobril 1912. aastal Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ja ristiti 22 päeva hiljem Paadremaa õigeusu kirikus. Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Seoses sellega, et ema otsis kogu aeg aina tasuvamat tööd, mis aitaks tal toita ära kaks suud, kolisid nad tihti. Karli lapsepõlv oli raske. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. Kohustusliku sõjaväeteenistuse sooritas Karl aastatel 1933-1934 Haapsalu Üksikus Scouts-pataljonis. Reamehena tegutses ta väeosa poes müüjana. Ühtlasi jätkas ta puhketundidel kirjanduslikke katsetusi. Nii ilmus temalt 1934. aastal "Perekonnalehes" kodumaa-aineline kriminaalromaan "Võõrad varjud". 1943. aastal ü...
mõju avaldas. Riik sekkus jõuliselt majandusellu: esinesid plaanimajandusele iseloomulikud jooned (plaanide koostamine teatud majandusharude edendamiseks jmt), suurendati riigi osalust eraettevõt-luses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pööras valitsus tööstuse arendamisele, sa-mas ei jäetud ka põllumajandust tähelepanuta. Rahva heaolu paranes ning 1930ndate lõpuks kadus tööpuudus. Samas tekitasid rahva seas mõningast pahameelt aeglaselt tõusvad palgad ja kõrged maksud. 1930. aastail, kui rahvusvaheline olukord pingestus, pidi ka Eesti Vabariik otsima liitlasi, et kaitsta end Nõukogude Liidust ja Saksamaalt lähtuva ohu eest. 1934.a. septembris sõlmisid Eesti, Läti ja Leedu üksmeele ja koostöö lepingu, mis nägi ette tihedat välispoliitilist koostööd. Sõjalist tähtsust sellel lepingul siiski ei olnud
aastal avati Tallinnas Balti jaama juures monument nende mälestuseks, kes 1. detsembri riigipööret üritasid. Sammas lammutati 1990ndate algul. Rahva hulgas käis ringi nali, et see on maailmas ainus mälestusmärk, millel kõik ülestõusust osavõtnud peal on. Kui Nõukogude Liidul oleks õnnestunud 1924. aastal Eesti okupeerida, asetanuks see meid sarnasesse olukorda näiteks Ukrainaga. Ainult selle vahega, et miljonilisel väikerahval olnuks märksa küsitavam üle elada 1920ndate ja 1930ndate repressioone või kunstlikku näljahäda. 1. detsembri mässukatse mahasurumine oli kahtlemata auväärne ja õpetlik episood meie riigi ajaloos. Austust väärib mitmete kaitseväelaste ja politseinike vaprus, aga olulisemgi oli see, et riik ja ühiskond suutsid teha juhtunust mõned vajalikud järeldused, mõneks ajaks. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/1._detsembri_riigip%C3%B6%C3%B6rdekatse http://www.kool.ee/?5919 http://lood.wordpress
,,Vastuseta", 1991, ja ,,Koidu kätes", 1993. Mats Traat on kirjutanud ka näidendeid ,,Päike näkku", 1981 ja filmitsenaariume ning tõlkinud luulet poola, tsehhi ja makedoonia keelest. 2003 aastal ilmunud novellikogu "Islandi suve" seitsmest novellist kuus käsitlevad peamiselt päriselt elanud ja Eesti ajalugu mõjutanud tegelasi. Lood on ajalises järjekorras, sündmustik viib XIX sajandi kolmandast veerandist 1930ndate keskpaigani. Uuema aja loomingust võiks välja tuua luulekogu ,,Traat Armastusest", 2005, mis sisaldab valimikku Mats Traadi lembeluuletustest. Enamjagu neist on varem ilmunud luulekogudes 1962-2005. Osa luuletusi, eriti raamatu esimeses pooles on valminud aastail 1959-1960 ja avaldatakse käesolevas raamatus esimest korda. 2005 aastal ilmunud "Orjavits õitseb" on Traadile iseloomulikult lüüriline, isiklik, ent samas ühiskonnakriitiline, igapäevaelu peegeldav luulekogu.
aastad, 1905.-1907. aasta revolutsioon, 1995.-2000. aastani · 6.a klass ~ VIa klass · I.; II.; III. · küsitleti XI klassides ja testiti Xtes · 27 osalisest · 14. valemis ~ valemis 14 · Kursus peetakse 16-s 45 minuti pikkuses osas. Käändetunnus · a) põhiarvsõnal alates sisseütlevast: 28sse, 28s, 28st, 28le ... · b) järgarvsõnal alates ainsuse omastavast ja kõigis mitmuse käänetes: 28nda, 28ndat, 28ndasse, 28ndas ... 1930ndad, 1930ndate, 1930ndaid .... ~ 28-ndasse, 28-nda, 1930-ndad · rooma numbritel alates ainsuse osastavast: IIIt ~III-t, III-sse .... · 40-vatine lamp ~ 40vatine lamp;, 50protsendiline ~ 50-protsendiline · 2,1-liitrine, 251-leheküljeline · 40 W lamp; 50% hinnaalandus; LÜHENDID · s.a, j.a, p.o, m. a. j jpt, skp, pKr n-ö · lk-l 6, ptk-des 2 ja 3, OÜ-le ~ OÜle · lg, p, ap, art, § § 5 lg 2 p-s 4 · §-d 5, 6 ja 7 · § 6 art-tes 2 ja 3 · p-s 4 või 5 · kr (mitte EEK
Kuule,poiss, sinust saab kas joodik või näitleja, niisuke vemmal oled sa!” Ei saanud temast õigupoolest kumbki. Leo Kalmet (1900 - 1975) oli lavastaja, näitleja, teatrijuht, teatripedagoog, teatrikooli juht, kehalise kasvatuse õpetaja. Kultuurkapitali, Eesti Näitlejate Liidu ja ajakirja Teater toimetuse liige. Ta asutas esimese Noorsooteatri ja Nukuteatri. NKVD agent, kes saadeti Siberisse. (ENSV teeneline kunstitegelane) Inimesena on teda kirjeldatud kui lihtsat ja vastutulelikku, alalhoidlikku ja tasakaalukat pragmaatikut. Mõnede arvates näitlejana mitte eriti silmapaistev, samas sai kiita mitmete rollide eest - just oma välimusest tingitud karakterite loomisega (nt spliinis nooruki Jan Miller kehastamises „Improvisatsioonid juunis“ (1925/31), veidrate vanameeste kehastamise eest Liblena „Kevades“ (1937) ja Bubusena „Õpetaja Bubuses“ (1927). Selliseid karaktereid aga ei pakutud talle eriti Lavastas u 80 näidendit...
terav puudus igapäevaeluks tarvilikest asjadest, nii et tavainimesel polnud riigi tööstusvõimsusest suurt abi). Poliitika: 1930. aastatel, pärast kõikvõimalike konkurentide tapmist või muul moel kõrvaldamist, kindlustus veelgi Stalini ainuvõim. Sel ajal võttis stalinlik terror ennenägematu ulatuse (30ndaid nimetatakse hiilgava terrori ajajärguks). Poliitiliste vastaste paikapanemiseks peeti mitu näidisprotsessi, mis olid Stalini lavastatud farsid. 1930ndate lõpus tabas “puhastus” lisaks kommunistliku partei juhtidele ka sõjaväge. Keegi ei võinud olla kindel oma julgeolekus, NKVD töötas täistuuridel ja täitis sunnitöölaagreid (GULAG-i laagrid) üha uue “materjaliga”. Nõukogude majandus hakkas suurel määral sõltuma GULAG-i laagrites tehtavast orjatööst. Represseeritute arvu ei tea keegi, kuid neid oli kümneid miljoneid (võib- olla isegi kuni 40 mln surnut, rääkimata vangistatutest-sunnitöölistest). 1950
Lisainformatsioonina: ,,ehitatud 1360. aastal, tarvitatav eluhoonena, asub Siversi aias".9 See on väga huvitav leid, sest seni on arvatud, et kaks eelmainitud saksakeelset nimekuju tõlgiti 19. sajandi lõpus valesti eesti keelde. Tuleb välja, et esmalt oli eesti keeles kasutusel olnud nimekuju Neiutorn mis oli otsesem tõlge saksa keelest. Seega oli tegu kaheharulise nimekuju transformeerumisprotsessiga. Millalgi 1920ndate lõpus ja 1930ndate alguses kinnistus eestikeelne nimekuju Neitsitorn. Tuntud tolleaegne rännumees Leo Promm rändas mööda Eestit ringi 1930-ndal aastal ja jäädvustas muuhulgas foto ühest tornist, mida nimetas Neitsitorniks. 10 Tegemist on esialgse uurimistulemusega ja võib-olla leitakse kunagi varasem Neitsitorni nimekuju esmamainimine, kuid see oli saadaolevatest allikatest varaseim leid. Millised põhjused võisid Neitsitorni nimekuju muutumisel olla?
Dorothy Orem'i enesehoolduseteooria Dorothea Orem'i eluloost: · D. Orem sündis USAs Baltimore'is Marylandis 1914 aastal. · Orem'i õenduskarjäär algas Providence Haigla Õenduse Koolis, Washingtonis, kus ta sai diplomi õenduses 1930ndate aastate alguses. Veel on Orem õppinud Ameerika katolikus Ülikoolis, mille ta lõpetas 1939. aastal ja täiendas oma diplomit samas koolis 1945. aastal. · Orem sai oma esimesed õe töö kogemused aastast 1940, töötades operatsioonitoa õena. Edasi ka eraõena kodudes, haiglaõena täiskasvanute ja laste osakondades. Samuti on ta töötanud erakorralise meditsiini osakonnas ning olnud ka bioloogiateaduste õpetaja. · Aastatel 19401949 oli Orem Providence
(Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 19. sajandini nimetasid eestlased ise end maarahvaks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti nime Johann Voldemar Jannsen. · Loodus Eesti asub Läänemere idakaldal. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve
Mihhail Bulgakov Tema täispikk nimi on Mihhail Afanasjevitš Bulgakov. Ta oli vene kirjanik. Mihhail Bulgakov sündis 15. mail 1891. aastal Kiievis, mis tollal kuulus Vene impeeriumi koosseisu. Peres oli seitse last, tema oli esiklaps ning tal oli 4 õde ja 2 venda. Isa Afanasi Bulgakov töötas õppejõuna Kiievi Teoloogilises Seminaris ning ema Varvara Mihhailovna oli endine õpetaja. M.Bulgakovil oli õnnelik lapsepõlv. Bulgakovite pere oli sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Kõik see tekitas temas huvi teatri vastu. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli...
liigisõna kas suure või väikesega vastavalt sellele, kas rõhutatakse nime ametlikkust või mitte. 1. Samal ajal ei ole muutunud asjaolu, et üheks eeskujuks teenistusmudeli puhul on Taani kuningriik. Õige: Taani Kuningriik Allikas: Eesti Päevaleht 2. Just Peressaare oli üks nendest piirkondadest, kus esimene Eesti vabariik hakkas 1930ndate aastate keskel välja mõõtma Vabadussõjas võidelnutele mõeldud asundustalude krunte. Õige: Eesti Vabariik Allikas: Maaleht 06/17 Reegel: Kui auhinnale on antud nimi, siis kirjutatakse see läbiva suurtähega, liigsõna väikse tähega. 1. Kui täna räägitakse kõige rohkem «Leviatanist», siis ikka sellepärast, et sel on ette näidata Kuldse Gloobuse Auhind.
barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Näited Eestis Kadrioru loss Laupa mõis Palmse mõis Itaalia maalikunst Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon oli kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid
Dmitri Sostakovits (1906 Peterburi 1975 Moskva) 20. saj suurimaid sümfoniste. Loonud 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, 2 klaveri-, 2 viiuli- ja 2 tsellokontserti; klaverimuusikat, 2 ooperit "Nina" (1928, esiet. 1930) ja "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" (1932, esiet. 1934), millest tegi 1963. a. teise redaktsiooni nimega "Katerina Izmailova". Helikeele kujunemist mõjutas poliitiline olukord Venemaal: noorena oli julge modernist, 1930ndate lõpul oli sunnitud tagasi tõmbuma, helikeel pehmenes, kuid seda selgemini ja jõulisemalt väljendus üldinimlik traagika, inimese ja ühiskonna valulised suhted tolles ajas, humaansus laiemalt. Tema loomingus on nähtud oma ajastu tabavat muusikalist kroonikat, mis peidab helides sõnumit, mida sõnadega ei saanud väljendada. Kasvas üles Peterburis, küllaltki soodsates oludes, vanemad olid edumeelsed, käis mainekas erakoolis, õppis võõrkeeli
Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga.............................................................................................................................. 8 Underi ja Adsoni abielu on kirjeldatud, kui Printsessi ja Paazi suhteid. Adson oli pigem hoolitsev teener kui võrdne partner. Oma mälestustes on Underi vennatütar Dagmar Reiman rääkinud, et kuni Adsoni maolõikuseni 1930ndate algul oli Underi suhtumine mehesse võrdlemisi külm. Adsoni haiguse ajal tekkis tal ilmselt hirm, et ta võib hoolitseva abikaasa kaotada, seejärel muutunud ta märksa hoolivamaks. Aga muidu käis kogu pere tants ikka Underi ümber. Kui Under kirjutas, ei tohtinud teised trepiastmeid nagistada. ............................................................................................................................ 9 Iga suure ande õnnestumise taga on just lähedaste eriline hool
?Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv a...
vältimiseks ja tagasilöömiseks. See eeldas seda, et pidi andma vajadusel nii sõjalist kui majanduslikku abi. See ei teostunud aga tulevaste liiduriikide vastuolude tõttu Leedul ja Poolal olid piiritülid, Soome soovis üleüldse läheneda Skandinaaviamaadega ning Venemaa vastuseis selle liidu loomisele. 21. Milline oli Eesti Vabariigi välispoliitiline orientatsioon 1930ndate algul ja teisel poolel? Miks? Mis on orientatsioon? Kahetimõistetav, orientatsioon selles mõttes, et mis tegevusi pooldati või mis riike pooldati. 1. Tegevuseks oli suhete hoidmine välisriikidega. 2. Riigi pooldamisel jäeti eesti neutraalseks, sest ühtegi liitu sõlmida ei suudetud. Ehk Eesti välispoliitiline orientatsioon oli hoida suhteid ning jääda neutraalseks, mitte kellegi poolele astumata suutmatusest lepinguid sõlmida.
*fosforiit iseseisvuse väljakuulutamine + areng iseseisva riigina. ISIKUD Eesti sai esimest korda iseseisvaks I maailmasõja lõppedes. ,,Manifest kõigile Eesimaa rahvastele" ja Eesti Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 24. Veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti ajutine valitus, peaministriks sai K. Päts. Pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist 2. Veebruaril 1920 tunnustas Venemaa esimesena de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvus jäi aga lühikeseks. 1930ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga alla mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Eesti, koos teiste balti riikidega jäi NSV Liidu mõjusfääri. Teise maailmasõja lõppedes okupeeris Nõukogude Liit Eesti. Kuna NL
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi rõhutamine, noorte autorite esitlemine,Petersoni ja Liivi au sisse tõstmine, kaasaegse väliskirjand. tutvustamine eesti publikule,eesti kirjanike tõlk. soome keelde...
Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Rokokoo Eesti suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes ei kodunenud rokokoostiil kuigivõrd. Meie kauneim rokokoostiilis sisekujundus oli Põltsamaa lossis, see hävis aga Teise Maailmasõja päevil. Ilus rokokoo-orhament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1. Klassitsism Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli
Henrik Visnapuu 1890-1951 Pärit Helmest.Õppis kooliõpetajaks Narvas,hiljem Tartu Ülikoolis klassikalisi keeli.Jättis ülikooli pooleli ja hakkas tegelema kirjandusega. Oli "Siuru" liege, Gailiti sober. Abielus Hildaga, keda oma loomingus hüüdis Ing-iks. Temale on pühendatud Visnapuu kauneimad armastusluuletused. Hiljem teguseski ta kutselise kirjanikuna ja toimetas kultuuriajakirja Varamu. Lahkus II maailmasõja lõpul algul Saksamaale, hiljen New Yorki, kus elas püsivalt. Väliselt tunti teda valge krüsanteemiõie järgi pintsakul. Tema luules on 2 suunda: a) julge,sokeeriv,elus vihaselt pettunud b) õrn,tundeline,hell,unistav Noorusaja luule oli kõigepealt futuristlik, rääkis tehnikast ja linnast. "Siru"-aegset luulet peeti vulgaarseks, sealhulgas leidub tegelikult ka kaunist armastusluulet ja julget siirust. Tema luule oli emotsionaalne ja sisendusjõuline, ...
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jne. Valis ...
MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks. Kultuuriautonoomia- suuremad rahvusgrupid said õiguse luau omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest. Ühtluskoo...
maandada. 14. Kuidas oleks võimalik olnud ära hoida Saksamaa (Hitleri) mõjuvõimu kasvu Euroopas? Kui Versailles'i lepe ei oleks olnud niivõrd laastav Saksamaale. Inglismaa ja Prantsusmaa teadsid, et Saksamaa tugevneb kiiresti, kuid ei teinud midagi. Kes maailma poliitikutest nägi kujunevat olukorda ette? Winston Churchill (oli II maailmasõja ajal Briti peaminister). Millest ta seda järeldas? 1930ndate aastate algul nõudis Saksamaa võrdsust relvastuses ja armeede ning laevastiku organiseerimisel. Need on ohtlikud nõudmised, sest kui Saksamaa saavutab naabritega (sh Prantsusmaaga) täieliku sõjalise võrdsuse ja on ise on sõjakas meeleolus, siis on varsti jälle Euroopas sõda. 15. Pead oskama alltoodud sündmusi õigesse järjekorda panna või sobiva aastaarvuga ühendada. Samas pead antud sündmusi kasutades kirjutama väikese jutukese
Väike-Maarja ajalugu Pandivere kõrgustiku kilbiala hõivamine inimeste poolt toimus 1. saj p. K. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. saj 1219. a on Läti Henriku kroonikas mainitud Avispead, "Taani hindamisraamatus" (kirjutatud 1231- 1254) nii Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat. 14. saj moodustati Väike-Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru- Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. ...
arhitektid põgenesid mujale (Herbert Johanson, Olev Siinmaa, Elmar Lohk, Ernst Kesa, Roman Koolmar, Arthur Jürvetson jpt). Sõjaga jäi Eesti arhitektide seltskond väga väikseks. Soositumateks osutusid need, kes olid Punaarmees või Nõukogude tagalas viibinud. Siia toodi ka palju Venemaa eestlasi ja venelasi. Viimase seas kuulsamaks näiteks G. Sumovski, O. Ljalin, I. Raiski ja J. Russanov. 1940ndate teist poolt nimetab Mart Kalm liberaalse stalinismi perioodiks, mil arhitektuuris toetuti 1930ndate esindustraditsionistlikule kogemusele.[12] 1950ndatel hakkasid silma ka Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetanud noored arhitektid. Viiest lennust enam kui 100 arhitekti moodustasid Eesti projekteerijate kandva jõu kuni 1970ndateni.[13] Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis avati 1951. aastal arhitektuurieriala. Arhitektuuri õpetamises suuri muutusi ei toimunud, sest paljud Instituudi õppejõud tulid sinna üle. Nõukogude ajal tekkis arhitektuuriteadus, mida riik töökohtadega soosis
jutustamine, narratiivi pingestatus. under toetub suurtele tekstidele. „Õnnevarjutuse“ ballaadidele saab ainest kolmest põhiallikast: Piibel (piibellik kõla ja haare), baltisaksa legendid („Porkuni preili“, „Rändav järv“) ja eesti rahvaluule. Aeg- ajalt on räägitud Under saksapärasusest, sest kasutab saksa ainest ja on üldiselt ka saksa kultuuri taustaga, erinedes ses osas Tammsaarest ja Lutsust. On leitud, et Underil on baltisakslastele omane subtiilsus. 1930ndate tekstide nihked on hilisperioodi alus: hakkab kirjutama Eestit seda fokuseerides, õiget isamaaluulet tal varem polnud. 3. Siuru-järgne (1940.–1960. aastad), hilislooming. 1920ndatel leitud tasakaal säilib, lisandub eleegilisus, mida mõjutab pagulus (igatsustunne, isiklikus plaanis minevikku pöördumine). Hiljem Under väldib ekstaatilisust, retušeerib seksuaalset avameelsust, kui oma luuletusi muudab valikkogude tarbeks. Isamaaluule tähtsustub 1940–50ndatel
Ema saatis ta edasi õppima Tallinna, poiss tahtis saada lenduriks. Õppis Tartu Ülikoolis geograafiat ning edasi läks saksa sõjaväkke, püsiva elukoha leidis Rootsis Stickholmis, tööas ametnikuna ja reisis palju. Looming: seiklusliku sisuga novellid ja jutustused;lasteraamatud-,,Lendav maailm" . Tallinna Triloogia: esimene teos ,,Tuli ja raud", ,,Võõras majas"(vaeslaps saab rikkaks) ning ,,Rohtaed" .Triloogia kujutab elu Tln-s 19 saj. lõpust kuni 1930ndate aastani.Teosed on realistlikud. Diloogia:"Kõik mis kunagi oli" ja ,,Ei juhtunud midagi"-Eesti lähimast ajaloost. ,,Ei juhtunud midagi"-IIMS, kujutab otsustavat aega kodumaa saatuses. Modernistlik romaan-,,Hingede öö"-sürrealistlik, oluline pole tegelikkus, vaid tunded, mida reaalsus inimestes tekitab.Keskaja trioloogia:romaanid kirjut. vanade ajalookroonikate laadis:"Põlev lipp" , ,,Viimne linn"-ristisõdade lõpuper. ja ,,Surma ratsanikud" . 12
1930ndad näitavad, et ühiskondlik suhtumine hakkas muutuma, sest oli vaja inimesi, kes näitaksid suunda. 1930ndad 1930ndad aastad on kogu Euroopa kunstis üldiselt teatud rahunemise ajajärk. Realistlikud, impressionistlikud ja neoimpressionistlikud maalid asendasid ekspressionistlikke, kubistlikke ja sürrealistlikke. Eestis on raske ette kujutada, et 1920ndate napp avangard võinuks kedagi 1930ndateks väsitada; samuti ei olnud siinne vaikiv ajastu kunsti osas väga domineeriv. Eesti 1930ndate kunst oli suhteliselt kindel ja terviklik. 1930ndaid on nimetatud ka eesti kunsti kõrgperioodiks, mil valmisid parimad värvi- ja vormiharmooniat kandvad tööd ning mil üldine kunsti tase oli äärmiselt kõrge. Eestis pöörduti realistliku maastikumaali poole erinevatel põhjustel, alates prantsuse maalikoolkonna eeskujudest, kuni siinsete kunstnike isiklike põhjusteni, millest sugugi viimane ei olnud nende päritolu: endiselt olid kunstnike vanemad talupojad, möldrid,
KIRJASTUSÜHISUSED Postimehe kontsern (Linda, Sädemed, Nooresooleht, Virmalised, Lasteleht) Päevalehe kontsern- TEKÜ, mitteparteiline ( Aeg, Koit, Perekonnaleht, Sarjaja, Õigus ja Kohus). Lehed. Postimees: Hindrey, Teataja: Päts, poliitiline, praktiline leht. Mitmekesine toimetus. Päevaleht: mitteparteiline. Luiga, erapooletu, uudised, erakuulutused. Sõja lõpuks mittebolsevistlik ajakirjandus hävitatud. Sõjatsensuur kaotati 1920. 1919/20- 1930ndate algus modernne, mitmekesine, tööstus Trükiseadus. Laku perset tsensor. Ajaleht=riiklik info+kõmu. Vaba Maa, Postimees, Kaja, Rahva Sõna. Kaup. Kuulutuste, reklaami osakaal tõuseb. Kõmulehed: Esmaspäev, Rahvaleht. Segazanrid: kirjeldus, artikkel, juhtkiri, veste, reportaaz, interview. Sõnum üldmõiste informeeriva teksti kohta. Uudis ja teade sünonüümid. Pealkirjad näitavad uudisväärtuslikkust, kannavad keskseid fakte, fraas ilma verbita, palju alapealkirju
Panga põhikapitali suurendatakse 2,5 miljonilt 5 miljoni kroonini. Kattevara hulka arvatakse kuld ning kohustustevaba ja vabalt konverteeritav välisraha. Keskpanga uue põhikirja kohaselt peab ringluses olevatel pangatähtedel ja muudel panga pidevatel kohustustel olema vähemalt 40% kate. Riigikassa- ja vahetustähtede käibelelaskmine lõpetatakse. Eesti Pank kohustub krooni usaldusväärsuse tagamiseks kroone välisraha vastu vahetama. Eesti kroon jääb 1930ndate lõpu üha keerulisemaks muutuvates oludes stabiilseks ja usaldusväärseks nii rahvusvahelisel kui ka riiklikul tasandil. Devalvatsioon ja välisturgude paranenud majandusolukord mõjuvad riigi tootmis- ja eksporditegevusele ergutavalt ning 1934. aastal alanud majanduslik elavnemine jätkub aasta-aastalt kiirenevas tempos. Raha stabiilsus, korralikult toimiv rahasüsteem ja pankade tõrgeteta töö tagavad rahva usalduse (nt paigutatakse säästud pankadesse)
psüühikat hästi. Kogu ,,Minu kodu" . Kirjeldab kodu soojalt. Peäro August Pitka (Ansomardi) - Hästi palju sõjaväelaste eluolu kujutab: Surm suu ääres; Tondi Tõnu; Käbikuningas ja Aavikuemand. Rajanud teed kujutlusvõimele, saavutanud kunstilise sisendusjõu. Richard Rohi ,,Mesilane Maaja" ,,Laanekohus".Looduse ilu, inimlik headus ja ausus Juhan Jaik ,,Kaarnakivi". Suurem osa loomingust seotud fantastilisete, reaalsesse maailma sekkuvate olenditega 10. 1930ndate lõpuks oli eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas suured muudatused; kujunes ulatuslik ja sisukas lasteperioodika; temaatiline avardumine; stiili-zanri mitmekesistumine. 11. Nõukogude eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) - Lastekirjandus surutud kitsastesse raamidesse. Peaaegu ainus võimalus oli realistlik elukäsitlus. Kommunistliku ideloogia elutõde.
Kuna loos on maagiat, on kasutatud ka trikke ja efekte 1956. 1960. aastal anti Krüssile raamatu „Minu vaarisa (näiteks „nõiub“ parun Timmi hetkega lae alla rippuma). ja mina” eest Saksa lastekirjanduse auhind ning sellega Kostüümikujunduses on kasutatud 1930ndate stilistikat. oli läbimurre saavutatud. Krüssi tuntuim raamat on 1962. Näitlejate mängustiil on ekspressiivne ja karakteerne, aastal ilmunud „Timm Thaler oder Das verkaufte Lachen” mis rõhutab kontraste tegelaste isikuomadustes (mui- („Timm Thaler ehk Müüdud naer”), millest 1979 filmiti ka nasjutulik head ja pahade vastandus). Kõrvalosatäitjad samanimeline teleseriaal. Autorina, kes oli kogenud II
majandus hakkas tervenema, kuid samas hakkas pead tõstma sisepoliitiline kriis. Nõuti põhiseaduse muutmist, eriti populaarseks muutusid sellel perioodil vapsid. 1934. aasta 12 märtsil koondas Konstantin Päts koos Johan Laidoneriga võimu enda kätte. Vapside tegevus livideeriti. Riigivanem Päts asus valitsema ilma Riigikoguta. Erakondade tegevus peatati ning neid asendas ainupartei Isamaaliit. Ajalehed allutati tsensuurile ning moodustati riiklik propagandatalitus. Algas vaikiv ajastu. 1930ndate teine pool kujunes Eestile majanduslikult vägagi edukaks. Suur osa oli selles riigi seinisest suurem sekkumine majandusse. Arenesid põlevkivi- ja keemiatööstus ning puidutööstus. Kultuuri edendamisele pöörati samuti Eesti Vabariigis suurt tähelepanu. Alguse sai see juba rahvusliku liikumise ajal, niisiis tundub see olevat igati loomulik jätk. Rajati Kultuurkapital, mis võimaldas paljude ürituste korraldamise ja väikese harrastajaskonnaga kultuurialade viljelemise
aasta aprillis: ,,Jutustus - mees, kes ei taha ennast õigustada. Ta eelistab arusaama, mis teistel temast 3 tekib. Ta sureb, olles üksi teadlik oma tõest - sellise lohutuse tühisus." See on äärmiselt tabav ,,Võõra" kokkuvõte. Hiljem avab Camus oma päevikus teose sisu veelgi: ,,Võõras kirjeldab inimese alastiolekut silmitsi absurdiga." Absurd on Camus' selle perioodi võtmesõna. ,,Võõras" moodustab 1930ndate lõpus, 1940ndate alguses valminud Camus' absurditriloogia ühe osa. "Sisyphose müüt" ,,Võõra" filosoofilisi tagamaid avab ennekõike paralleelselt valminud ,,Sisyphose müüt", mille mitmed laused pärineksid otsekui Meursault' mõttemaailmast, näiteks: ,,Mõtlema hakata, see tähendab oma jalgealust õõnestama hakata" või ,,Võõras iseendale ja maailmale, ainukeseks relvaks mõte, mis end eitab, niipea kui ta end jaatab". ,,Sisyphose müüt", kirjeldab absurdsuse kogemust
idamüüri lõik, Väikese linnuse peavärav, kagutorn Stür den Kerl ja Riigisaal. Ühtlasi täideti kaitsekraav Väikese linnuse ja Toompea eeshoovi vahel. Hilisbarokne paleelik fassaad on üldjoontes säilinud praeguseni. Plaanilahenduses domineerib põhikorrusel läbi hoone ulatuv Valge saal, millele avanevad väljakupoolsel küljel kummagi tiiva ruumide anfilaadid ja hoovi pool dubleeriv koridor. Algne varauusklassitsistlik sisekujundus hävines 1930ndate ümberehitustes. Riigikogu hoone (arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson) kerkis 1920 1922 endise konvendihoone varemeile. Kuigi varemed lammutati, jälgib uue hoone põhiplaan konvendihoone oma, sisaldades sisehoovi ja viiteid ristikäikudele. Uusbarokses laadis ekspressionistlikku hoonet on viimasel ajal hakatud väärtustama sõdadevahelise aja eesti arhitektuuri tippsaavutusena, aga kaasaegsetele oli see lihtsalt vastuvõetamatult arusaamatu ehitis.
3 siiski avastada äratuntavaid prototüüpe, näiteks ,,Haigetes hingedes" kujutatakse hullutohtrina Juhan Luigat, kelle huvitav isiksus on inspireerinud teisigi kirjanikke. Hindrey ei armasta taluelu ning kujutab seda harva oma novellides, neis ei leidu ka muid tööelu pilte. Kuid õrnatooniliselt maalitud kohvikustseenid on meisterlikult esitatud. 1930ndate lõpul valmis Hindreyl veel allegooriline novell ,,Ja oli kunagi keegi...", mis üritab portreteerida antiikkirjanduse suurkuju Aisopost. Nähtavasti soovis Hindrey oma kirjandusliku tee lõpul oma ideesid üldistada ning leidis selleks kohase võrdkuju Samose saarel elanud valmikirjanikult. Eks Hindreygi püüdis pidevalt oma teostes inimesi õpetada, kasvatada neis väärikust ja eneseuhkust. Üks Hindrey viimaseid novelle ilmus 1940. aasta märtsikuu ,,Loomingus" ja kannab
protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Nimi Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aasta) kirjeldas Aestiiks kutsutavat rahvast. Muistsed Skandinaavia saagad räägivad maast nimega Eistland, mis on lähedane Saksasõnale Estland maa kohta. Varased ladina ja teised muistsed versioonid sellest nimest on Estia ja Hestia. 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia.Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. Nimetust estones kasutab ka Läti Henrik. 19. sajandini nimetasid eestlased end maarahvaks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti nime Johann Voldemar Jannsen. Loodus Topograafia Eesti asub Läänemere idarannal. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve
Kuid 11. sajandil tekkis katoliku kirikul vajadus välisvaenlase leidmiseks. Kuna juudid eristusid oma religiooniga, olid nad kirikule lihtne sihtmärk. Juute hakati tõrjuma ja nad muutusid aina rohkem omaette hoidvaks kogukonnaks. Tõrjumine oli seda lihtsam tekkima, kuna juudid olid Euroopa suurim visuaalne vähemus, st. inimesele peale vaadates oli võimalik välimuse (nt. eristuva riietuse) järgi aru saada, et ta on juut. Antisemitism kulmineerus II maailmasõjaga. 1930ndate Saksamaal muutus rassilise paremuse idee valdavamaks kui kunagi varem. “Valesid rasse” ei olnud selle ideoloogia kohaselt vaja, neid võis kas hukata või kasutada orjatööjõuna. Rassiideoloogia ohvriks ei langenud mitte ainult juudid, vaid ka nt. romad (mustlased). Sõja lõpuks oli tapetud umbes 6 miljonit juuti ja 220 000 romat, mis moodustas u 25% kõikidest Euroopas elavatest romadest. Kuigi II maailmasõja järgselt oli maailmas valdav šokk juhutnud genotsiidist, mis kahtlemata
(ei ole tühikuid, v.a. liitsõna lühendamisel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia siin on enne ja'd tühik, sest algab iseseisev sõna) või mõttekriips (tühik on mõlemal pool kriipsu ja kriips ise on pikem, vt eelmine näide sulgudes). Sulud: pärast 1. sulgu ja enne 2. sulgu EI ole tühikut (vt eelmine näide). Nurksulud [ ]: Teie kommentaar, parandus, väljajäte tsitaadi sees. Juhiksin tähelepanu järgarvude kasutamisele, eriti aastaarvude puhul: 1930. aastal, 1930. aastatel, 1930ndate muusika (mitte 1930ndate aastate) Kaldkirja ehk kursiivi (italic) kasutatakse EMTA töödes võõrkeelsete terminite, sõnade, pealkirjade puhul. NB! Ilma jutumärkideta! Eestikeelsete raamatupealkirjade puhul on kaks võimalust: a) Panna ka need kursiivi; b) Esitada nad jutumärkides ja mitte kursiivis. Magistrant valib nendest võimalustest ühe ja kasutab seda LÄBIVALT. 4
Eriti tugev on estonia positsioon 1920ndatel (omades üle 50% kõigist teatrikülastustest), teised teatrid jõuavad järjepeale alles 1930ndatel, kuid estonia säilitab juhtiva positsioonis (30-35% kõigist teatrikülastustest). Seevastu Vanemuine on kriisis. Kriis saab tegelikult alguse Menningu lahkumisega. 1920ndad on kriisi tipp, külastatavus on äärmiselt väike ja paljud tükid ei pean üle pari etenduskorra vastu. Vanemuine hakkab jalgu alla saama alles 1930ndate teisel poolel, kui teatri juhtimine lahutatakse seltsist ning ehitatakse ka teatrile uus kõrvaltiib. Vanemuisest lahkunud osad näitlejad ja asutavad 1916 Tallinnas oma teatri nimega Draamateater, mis tegutseb 1924. aastani, mil riikliku otsusega ühendatakse trupp taas Vanemuisega. Mängivad nii Estonia vanas seltsimajas, kui ka Saksa Teatri majas. 1920 tuleb Eestisse ja asub Draamateatris tööle Paul Sepp. 1920 asutab Paul Sepp erakooli Draamastuudio, mis tegutseb kuni 1933 ning selle
Numbritega kirjutatud põhiarvsõna käändelõpu saab lisada alates sisseütlevast: 28sse, 28s, 28st, 28-le,…,28ga. 96st lahkus 17. Pood on lahti kella 20ni. 15-lt on arvamus saamata. Valed on vormid: 3-e, 6-t. Araabia numbritega kirjutatud järgarvudele saab liidet ja käändelõppu lisada alates ainsuse omastavast ja kõigis mitmuse käänetes: 28nda, 28ndasse,…, 28ndaga; 28ndatele 1930ndad, 1930ndate, 1930ndaisse Võib kasutada ka sidekriipsu. Rooma numbritega kirjutatud järgarvsõna käändelõpu või mitmuse tunnuse võib lisada alates ainsuse osastavast: IIIt, III-t, III-sse, III-le Louis XIV valitsemisaeg, Ivan IVst sai alguse, andis Felipe II-le Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul Sõnaühendis selgub arvsõna kääne nimisõnast, arvsõna käänet ei ole vaja näidata. Töö paljundati 42 kuulajale.
I am a camera". Näidendi põhjal vändati 1955. aastal ka samanimeline film, mis ei osutunud sama edukaks kui näidend. Näidendist ja filmist inspiratsiooni saanud muusikal ja film ,,Cabaret" said aga vägagi menukaks. Broadway muusikali produtsent Harold Prince tegeles näidendi ,,Cabaret" lavale toomisega. Algselt oli kavas draamaversioon, millel pidid olema muusikaline proloog ning numbrid stseenide vahel 1930ndate Berliini atmosfääri saavutamiseks. Peagi aga leiti, et lugu saab jutustada paremini traditsioonilise muusikale struktuuri järgides, algsest proloogist jäi alles vaid avalaul ,,Willkommen" ning muusikalised numbrid seoti otsesemalt tegevusega. Muutusid ka Isherwoodi tegelased: meespeaosalisest sai ameerika kirjanik, kes õpetab Berliinis inglise keelt, juudivastaste vaadetega majaprouast aga hoopis märksa sallivam naine, kel juudisoost austaja härra Schultz
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
