Sein vollständiger Name war "Karl Friedrich Michael Benz,, Er wurde am 25. November 1844 in Mühlberg geboren und starb am 4. April 1929 in Ladenburg. Die Leute kennen ihn als Ingenieur und Erfinder. Im Jahre 1853 ging er zum Karlsruher Lyzeum und Er heiratete Bertha Ringer im Jahre1872. Sie hatten 5 Kinder. Mercedes-Benz ist eine deutsche Marke der Daimler Kompanie Die Marke wurde im Jahr 1926 durch die Fusion der Daimler-Motoren-Gesellschaft von Gottlieb Daimler und Benz & Cie von Carl Benz geschaffen.
Amandus Adamson Kes ta oli? Amandus Heinrich Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Lapsepõlv ja koolitee Sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal, Uuga Rätsepal, suri 26. juuni 1929 Paldiskis Isa oli meremees, ema talu peretütar Alustas Tallinnas ToomVaestekoolis Juba koolis tegeles ta kunsti ja laevukeste nikerdamisega Teda märgati ja anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. Läks edasi Tallinna kreiskooli, tüdinedes sellest ära läks 1870. a. sügisel Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima ja jäi sinna pidama kolmeks aastaks. Peterburi Kunstide Akadeemia (18751879) Üritas 1873. a. astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse
JOHANNES KÄIS KES TA OLI? • 1885 1950 • Johannes Käis oli eesti pedagoog ja kooliuuendusliikum ise juht. HARIDUSTEE • Õppis isa käe all Rosma külakoolis, Põlva kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis. • Sooritas 1903. aastal Pihkva Gümnaasiumis kreiskooliõpetaja kutseeksami. HARIDUSTEE • 1904. aastal lõpetas eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. • Õppis aastail 1913– 1915 vabakuulajana Riia Polütehnikumis. HARIDUSTEE Õppis 1916–1918 Petrogradi Ülikooli füüsika- matemaatikateadusko nnas, mille lõpetas 1. järgu diplomiga . HARIDUSTEE Hiljem täiendas end mitmel välisreisil tutvumaks koolikorraldusega: • Berliinis (1926), ...
aastal Figuerese teatris. · 1922. aastal kolis Dalí Madridi ja asus õppima kaunite kunstide koolis nimega Academia de San Fernando · 1926. aastal visati ta vahetult enne lõpueksameid Akadeemiast välja, süüdistatuna rahutuste õhutamises · 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumaldas · Järgnevatel aastatel maalis Dalí mitmeid teoseid, kus võib märgata Picasso mõjutusi. · 1929.aastal kohtus Dalí oma muusa Galaga. · 1960ndatel alustas Dalí oma kodulinnas Dalí-nimelise teatri ja muuseumi rajamist. · 1969. aastal kujundas Dalí Chupa Chupsi logo · 1988. aasta novembris viidi Dalí südamerikkega haiglasse · Dalí suri 23. jaanuaril 1989. aastal, kuulates oma armastatud heliplaati "Tristan ja Isolde". · Dalí maalis kokku üle 1500 maali Muusa · Dalí kohtus oma muusa Galaga 1929.aastal
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduse kahe maailmasõja vahel? Pärast esimest maailmasõda 1920. aastatel oli USA majanduses õitsev aeg: kasutusele tulid konveierid, toodeti massiliselt kiiresti asju, paljud inimesed hakkasid börsil kauplema jne. USA- st oli saanud maailmamajanduse juhtriik. See aeg kestis kahjuks vaid 1929. aastani kui terves maailmas puhkes suur majanduskriis. 24. novembril 1929 otsustas USA riigivõim suurendada laenuprotsente ning selle pärast hakkasid börsil kauplejad kartma ja püüdsid kiiremas korras oma aktsiad maha müüa. Müüjaid oli korraga palju, mistõttu langesid ka väärtpaberite hinnad. Väärtpaberiturgu tabas kokkuvarisemine ehk krahh, millele järgnes suur majanduskriis. Veel peale selle olid USA majanduskriisi põhjusteks veel ka massiline tarbekaupade ületootmine: elanike palk oli väike ja ei suudetud nii palju kaupa
Leedu ja Poola konflikt seisnes selles, et Poola vallutas ära Vilniuse, millele Leedu vastas Klaipeda vallutamisega, millest moodustati vabalinn. Genova konverentsil (1922) sõlmiti Vene-Saksa majanduspoliitiline kokkulepe, mis osaliselt lõpetas Nõukogude Venemaa eraldatuse muust maailmast. 1919. a. loodud Komitern ühendas eri riikide kommunistlikud parteid tugevaks organisatsiooniks, mille lõppeesmärk oli proletaarne maailmarevolutsioon. 1929. a. alanud ülemaailmse majanduskriisi ajal hakkas Versaille's-Washingtoni süsteem lagunema, sest tugevnes suurriikide rivaalitsemine ning sellega seoses muutusid ka endised võitja-riikide ning võidetute vahekorrad. Saksamaa vabastati lõplikult reparatsioonide maksmisest ning teised riigid tunnistasid Saksamaa õigust taastada oma sõjaline jõud. Majanduskriisi ajal teravnes olukord Kaug- Idas, sest Jaapan üritas ülemvõimu saavutada ning saada kogu Aasia valitsejaks
28. juulil 1914. aastal alanud Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Esimese maailmasõja võitsid Antanti riigid: Prantsusmaa, USA, Suurbritannia. Maailmasõja mõjul lagunesid mitmed suurriigid: Austria- Ungari kaksikmonarhia, Venemaa keisririik, Türgi sultaniriik. Impeeriumide lagunemised tõid eelduse uute riikide tekkeks: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia nimetus kasutusel aastats 1929. Kuna maailnasõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA), valisid demokraatia tee ka kõik uued tekkinud riigid. Samuti kehtestati demokraatia ka mitmetes endistes mittedemokraatlikes riikides (Saksamaa). 1. septmbril 1939. a. Tungisid Saksamaa ja Slovakkia Poolale kallale ning puhkes Teine maailmasõda. Uutest, pärast Esimest maailmasõda tekkinud riikidest, suutsid ainult Tsehhoslovakkia ja teatud eranditega Soome kuni 1939. aastani säilitada põhiseadusliku demokraatia. Miks
Eesti kunsti sünd Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, ...
Nn. “vanadele demokraatiatele” oli iseloomulik: 1. Pahempoolsete jõudude mõju kasv. 2. Suhteline poliitiline stabiilsus. 3. Elujärje paranemine. 4. Majanduskriisist suudeti väljuda ilma demokraatiast loobumata. Nn. “noortele demokraatiatele” oli iseloomulik: 1. Pahempoolsete suur mõju. 2. Poliitiline ebastabiilsus. Poliitiline süsteem kujuneb, tekivad erakonnad. 3. Majandusraskused – sõjavõlad, reparatsioonid, majanduse ümberstruktureerimine. 4. Majanduskriis 1929 – 1933 tabab tunduvalt valusamalt. Reeglina toimuski loobumine demokraatiast. Üheks põhjuseks oli hirm kommunismi ees. Arvati, et tugev võim aitab säilitada kehtiva riigikorra. ISELOOMULIKKU 1920. AASTAIL: 1. Suur osa keisririikide aladel tekkinud riike valis demokraatia. 2. “Vanades dem. maades toimusid muutusid poliitilises süsteemis – konservatiivide kõrvale tekkisid sotsiaaldemokraadid. 3. Totalitaarseks riigiks muutus Itaalia, autoritaarseteks Türgi, Ungari, Hispaania.
allakirjutamisega. 2. veeb. 1920. Nõukogude Venemaa tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhtes olid olnud. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. 15. juun.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused. 1929.a. puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiirelt ka Eestisse. Tugevnes veendumus, et ainsaks väljapääsuks on põhiseaduse muutmine nii, et Eesti saaks tugeva presidendi. Seda nõudsid kõige otsustavamalt vabadussõjalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ning partei-poliitilist kemplemist. Peagi muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit Eesti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. 1933. a. oktoobris koondus peaaegu kogu võim presidendi kätte
tee suhteliselt paljud erakonnad. See kõik viis vähemusvalitsuste ning valitsuse-parlamendi vaheliste lahkhelide tõttu tihedate valitsuskriisideni (20-ndatel oli valitsuste keskmine eluiga 11 kuud). Teatud mõttes on nende kriiside taga valitsuse ja parlamendi vahel puuduv tasakaalustav jõud riigipea, president, kuna valitsusjuht (riigivanem) täitis ka esindusfunktsiooni. Nii tekkisidki mitmed tõsisemad sisepoliitilised kriisid (1923. ja 1929. aasta ülemaailmsest majanduskriisist tingituna). 1930. aastate alguseks oli selge, et tuleb läbi viia muudatusi lausa põhiseaduslikul tasandil. 1932.-33. aastal viidi läbi referendumid uue põhiseaduseprojekti vastuvõtmiseks need kukkusid läbi. Vastu võeti hoopis 1929. aastal uue poliitilise jõuna tegevusse astunud Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu projekt ning uus põhiseadus jõustus 1934. aasta jaanuaris. Selle kohaselt vähendati parlamendi mõjuvõimu ja loodi riigipea
Noorsookirjaniku ja pedagoogina tuntud Jüri Parijõgi (aastani 1935 Parinbach, Parinbak) sündis Siberi (Liiva) külas Kunda Malla vallas Virumaal 2. septembril (vana kalendri järgi 21. augustil) 1892. Õpinguid alustas tulevane kirjamees ja pedagoog 1902. aastal Kunda vallakoolis. Edasi viis koolitee Rakvere linnakooli, kus ta õppis aastatel 1905 kuni 1909. Aastased pedagoogilised kursused sama õppeasutuse juures lõpetas 1910. aastal. Gümnaasiumi lõpueksami sooritas ta eksternina Tartus 1929. aastal, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas haris end aastatel 1929 kuni 1931. Kooliõpetaja ametisse sai Jüri Parijõgi 1910. aastal Kunda vallakoolis Rakvere lähedal. Ajavahemikul 1915 kuni 1917 katsetas kutsetöö mobilisatsioon. Rindele ta Esimese maailmasõja päevil ometi ei sattunud: peamiselt viibis ta Sise-Venemaal ja õppis Gori lipnike koolis. Naasnud 1917. aastal õpetajakohale Kaarlis, ei õnnestunud tal sinna kauaks pidama jääda
võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava. Hispaania kodusõda- rahvusvaheline sõjaline kokkupõrge, mis kestis aastatel 1936-1939 Börs- väärtpaberite hulgituru United Cigar- suurim firma tollel ajal Börsikrahh- börsi must päev, mis toimus 24.10.1929 a. New Yorgis Krahh-kokkuvarisemine Suur depressioon-börsikrahhile järgnenud võimas majanduskriis 1929. a. 2. 1914-pandi tööle esimene konveier 1917 sügis-võimule tulid enamlased ehk kommunistid 1917 sügis- Venemaal kehtestati Nõukogude võim 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne`i vaherahu. 18.jan 1919 - Pariisi konverentsi avamispäev. Samal päeval 48 aastat tagasi kuulutati välja Saksa keisririik. 28. juuni 1919 - Sõlmiti Versaille`s rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1920- Türgi ja Antandi riigid sõlmisid rahulepingu
üldine valimisõigus meestele 21.eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) naistele valimisõiguse andmine · valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) · 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) · 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast · 1929 Inglismaa sai esimese naisministri 2) muudatused senises parteisüsteemis (vt konspekt: Suurbritannia 20.sajandi algul ja Poliitilised õpetused) varasemal perioodil olid Ing-l vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei peale I ms kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve
Testus, et USA-s silis demokraatia ka New Deali ajal. I maailmasda andis USA-le majandusliku vimsuse - kui enne sda tuli USA-l maksta vlgu Euroopa riikidele, siis peale sda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud nn. maailma tkojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Konveierssteemi laialdane kasutamine ja masstootmine vimaldas lhendada tpeva 8-le tunnile, suurendada ttasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kttesaadavaks enamikule ameeriklastest. Kuni 1921 vimul Demokraatlik Partei - W.Wilson- pooldasid riigivimu sekkumist hiskonna probleemidesse selleks, et hiskonda reformida. 1920.a. said naised USA-s valimisiguse. Ttavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul vis theldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA hiskonnas: sagenesid streigid aktiviseerusid vasakradikaalid loodi Kommunistlik Par...
Kordamine tööks 1. Mõisted · Keinsainism majandusteadlase J. M. Keynes´i teooria, majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted · Versailles´i süsteem Versailles´i rahuleppe järgne olukord Euroopas · Inflatsioon puudujääv raha trükitakse juurde, raha väärtus langeb · Deflatsioon - raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises · Ületootmiskriis toodeti rohkem kui suudeti tarbida · Vabaturumajandus riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu · Protektsionism kaitseb kodumaist tootjat · Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vah...
Lennart Meri (1929-2006) Eesti Vabariigi president 1992-2001 Elulugu Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Okupatsioon Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid.
näha geomeetrilisi vorme. Lisaks optilistele illusioonidele ning teadusele mõjutas Dalí hilisemat loomingut ka religioon. Tema pühendumus katoliiklusele kasvas. 1980. aastal halvenes Dalí tervis järsult. Väidetavalt andis Dalí peaaegu seniilne naine Gala mehele kokkusobimatuid ravimeid, mis kahjustasid Dalí närvisüsteemi. 76-aastaselt oli Dalí armetus seisus ning tema parem käsi värises tugevalt. Dalí maalis kokku üle 1500 maali: 1925 - "Veenus ja amoretid", 1929 - "Salapärane mäng", "Iha mõistatus – minu ema, minu ema, minu ema", "Suur masturbaator", 1931 - "Mälu püsivus", 1933 - "Wilhelm Telli mõistatus", 1937 - "Narkissose metamorfoos", "Uni", "Elevandid luikede peegelpildina", 1938 - "Lõputu mõistatus", "Aafrika muljed", "Hispaania", 1941 - "Pehma autoportree praetud peekoniga", 1943 - "Ameerika poeesia", "Ameerika jõulude allegooria", 1944 - "Uni, mille põhjustab mesiase lend ümber granaatõuna sekund
HUGO RAUDSEPP ( 10. VII 1883 16. IX 1952 ) Sündis Tartumaal. Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik. Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse pa...
aastal SKF Rootsi firma poolt. · Esimene auto 1927-1929 . · Neid tooteti 275, lahtise katusega. · Mootor Rida, 4-silindriline · Samal aastal tuli välja kolm erinevat mudelit:ÖV4;PV4;PV651 · Järgmistel sladitel saab näha kõik neid. Volvo PV4 jaPV651 · Volvo PV4 kere baseerus Weymann'i printsiibil: puitraam oli kaetud terase asemel tehismaterjaliga . Istmeid võis muundada mugavaks kahe inimese voodiks. · Volvo PV6 Esimene 6-silindriline Volvo mootor sai valmis 1929 ja esimene selle nn. DB mootoriga varustatud auto oli PV651. Mootoril oli töömahtu veidi rohkem kui 3 liitrit ÖV4 PV4 PV651 Teine Masin · See toodeti 1930ndatel Rootsis . · Mootor oli 65hj. · Samal aastal tuli kokku välja TR650-9 ,PV653- 5, TR701-4, PV36, PV51-57 ja PV801-10. · 1930, Volvo tutvustas oma esimest 7- istmelist. Autod, mida tuntakse nimega TR670- 9. TR650-9 PV653-5 TR701-4 PV63 PV51-57 PV801-10 1940
Georges Clemenceau Georges Benjamin Clemenceau sündis 28. septemberil ning suri 24. novemberil 1929. Clemenceau oli prantsuse riigimees , arst ja ajakirjanik . Ta oli Prantsuse peaminister 1906- 1909 ja uuesti 1917-1920. Juba peaaegu viimasel I maailmasõja aastail juhtis ta Prantsusmaad ning oli üks peamisi hääli tagades Versailles 'rahu. Clemenceau sündis Mouilleron-en-Pareds , Vendées , Prantsusmaal. Clemenceau ema Sophie Eucharie Gautreau (1817-1903) oli pärit Huguenoti perekonnast. Tema isa Benjamin
Erich Maria Remarque ''Läänerindel muutuseta'' 1929 • Ajatelg Sünd 22.07 1898, 1916 läks sõdurina rindele, 1920 ''Unistuste tuba'', 1924 ''Gam'', 1927 ''Jaam silmapiiril'', 1929 ilmus ''Läänerindel muutuseta, 1931 ilmus teine romaan ''Tagasitee'', 1931 lahkus Saksamaalt, 1937 ''Kolm sõpra'', 1938 võeti Saksa kodakontsus, 1939 emigreerus USA'sse, 1940 ''Armasta oma ligimest'', 1939-1943 elas LA's, 1946 ilmus esialgu ingliskeelses tõlkes romaan "Arc de Triomphe", 1947 sai USA kodakontsuse, al.1948 elas vahelumisi USA's ja Šveitsis, 1952 ''Elusäde'', 1954 ''Aeg antud elada, aeg antud surra'', 1956 ''Obelis'', 25.02.1958 abilellus
kus toimus tarbekaupade liigtootmine: inimesed ei suutnud nii palju kaupu tarbida kui neid toodeti. Ka pangad aitasid sellele kaasa, andes liigseid pangalaenu. Majanduskriis tõi riigis kaasa totaalse kaose: toodangute maht vähenes poole võrra, palgad langesid, ettevõtted läksid pankrotti ja tekkis tohutu tööpuudus, mis tõi endaga kaasa teravaid ühiskondlikke probleeme, näiteks nälg ja rahutused. Joonis 1. Töötute arv läbi aastate; Siin joonistub selgelt välja, et aastatel 1929 1939 oli USA-s töötuid üle 20% Rain Reinson AT21b Joonis 2. Keskmised sissetulekud aastate kaupa. KOKKUVÕTE Kokkuvõtlikult öeldes oli Ameerika 1920-1930-date aastate mõjuvõimsam riik, kus said alguse paljud tehnikaimed ja mis mõjutas oma tegevusega paljusid riike. Rain Reinson AT21b
3 1918 . « » . . , 1927 . . 3.juuni 1918.aastal kuulutati Tretjakovi galerii Venemaa Föderatiivse Nõukogude Vabariigi omandiks ja selle nimeks sai Riiklik Tretjakovi Galerii. Selle direktoriks määrati Igor Grabar. Tema aktiivsel osavõtul samal aastal asustati riiklik muuseumi fond, mis oli kuni 1927.aastani üks suuremaid ja tähtsamaid ajalooliste täiendamiste allikaks Tretjakovi Galerii jaoks. P 1928 . , 1929 . . 1932 . , . . . 1928.aastal tehti tõsine kütte ja ventilatsiooni remont.1929.aastal veeti voolu. 1932.aastal ehitati kolm uut saali, mis ühendasid omavahel Tretjakovi galerii peahooneid Nikola kirikuga. See on taganud järjepideva näituse korralduse. Muuseum hakkas arendama uue kontseptsiooniga näitust -- , . 1941 17 . 17 1945 . Teise maailmasõja esimestest päevadest algas näituse
Liikumine tõi endaga kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekked ja ka fasismi. 2. 1929-1933.a Majanduskriis 1920.a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmesid kriisinähud põllumajanduses. (ületootmine-hinnad langesid). Otsustati viljatootjatega hinnapoliitika kooskõlastamisega, sellega paiskas NSV Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja, varises viljaturg kokku. See tekitas probleeme USA aktsiaturul, kus 1929 toimus NY börsi paanika. Hakati müüma väärtpaberit ja hinnad langesid kohutava kiirusega. Mõnepäevaga kaotati varandus. Laene ei suudetud tagasi maksta, siis varises kokku pangandus. Selle järgnes töötus(miljonid inimesed). Elanikkonna ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist rohkem. Kehtestati kõrged tollimaksud. Ülemaailmse majanduskriisi põhjuste üle vaidlevad teadlased praeguseni. Aga arvatalse nii: Esiteks, ületootmine. Kaupu tooodeti rohkem kui inimesed suutsid osta
aasta 15. augustil ülendati J. Laidoner kindralstaabi alampolkovnikuks. 1917. aasta 11. märtsil määrati ta Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülemaks, misjärel viidi sama aasta oktoobris üle 62. jalaväediviisi staabiülemaks. Esimese maailmasõja ajal sõdis Galiitsias, Poolas ja Valgevenes Saksa Keisririigi ning Austria- Ungari Keisririigi vägede vastu. 1921--1929 oli J. Laidoner Riigikogu 1., 2. ja 3. koosseisu liige, kuulus Põllumeestekogude rühma ning oli 1929. aastani Riigikogu väliskomisjoni esimees. 1925. aastal vahendas Johan Laidoner Rahvasteliidu komisjoni esimehena Türgi ja Iraagi piiritülisid. Laidoneri soovitusel otsustati anda Mosul Iraagile. 1929 lahkus J. Laidoner Põllumeestekogust ja loobus kandideerimast IV Riigikogu valimistel, deklareerides lakooniliselt: "Ma ei armasta teha tööd, kus ma ei näe tagajärge või kus tagajärg on koguni eitav." Tagasitõmbumine ei kestnud siiski kaua seoses üha teravneva kriisiga ilmutas J.
-1929 EVKL, sihims majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine, Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine - Üks põhialgatajaid A.Sirk- ideeline juht ning juhatuse esimees A.Larka - Võitlus erakondade vastu, surve, et põhiseaduse muutmise ettepanek teostataks - Rahva meelepaha, majanduslik olukord raske - Uus põhiseadus tagasihoidlik, projekt-tulevasele riigipeale suuremad õigused. - Süüdistused ja lubadused 5. Ülemaailmne majanduskriis ja selle mõjud Eestile - 1929 a USA-st, 1930 Eestisse - Põhjused: *Ületootmine-tugevnes maailmaturul konkurent-kauba pakkujaid rohkem kui ostjaid ja hinnad langesid. *Liiga kergekäelised laenud, ei suudetud enam maksta- nt ettevõtete rajamiseks- viga,halvenes rahva olukord. (tööpuuduse kasv, elatustaseme langus) - Eesti eksport kasvas, aga sellest saadavad rahalised sissetulekud vähenesid - Kriis tabas esmalt põllumajandust, kuna peamiseks ekspordiallikaks toiduained *Hakati piirama põllumajandussaaduste sissevedu
Valitsuse aruande kohaselt võlgnes Capone 215 080,48 dollari eest maksuraha hasartmängutuludest. Vandekohus leidis, et Capone pole süüdi kaheksateistkümnes punktis kahekümne kolmest. Kohtunik Wilkerson määras karistuseks kümme aastat föderaalvanglas ning aasta maakonnavanglas. Lisaks pidi Capone kandma varasema kuue kuuse karistuse kohtu solvamise eest, kuna ta ei ilmunud kohtusse. Trahviks määrati 50 000 dollarit ning Capone pidi kandma ka kohtukulud 7692,29 dollarit. 1929. aasta mais, saadeti Capone oma 11-aastast karistust kandma Atlantasse, mis oli sel ajal föderaalvanglatest karmim. Isegi vanglas võttis Capone juhtimise enda kätte, saades võimudelt teatavad privileegid nagu peegel, kirjutusmasin, vaibad ning Encyclopedia Britannica köited. Kuna jutud levisid, et Capone on võimu Atlantas üle võtnud, saadeti ta Alcatraz'i. Seal Caponel enam ''oma poisse" ees ei olnud ning valve oli sedavõrd karm, et tal puudus info välismaailmas toimuva kohta
: 1929--1940 « » -- . , , , : , , , , , . ( , , , ). « » . 1966 , 26 , , . « » , . « » () , , , . . . , . , , , «». () , . , ( ). , . . , , , , , . , , . , . , ( ) . . . , , , , . « » , 302, . , , . , , . , , . , , . , , . . , , . , , , . . . , , . , , . , , . , . , , , . ( ) , . , -- , , , . , (), ; , , ...
ohuks ka edaspidi. Kohalikke Euroopa vähiliike loetakse ohustatuiks ja nende liikidemajandamisse(kasutamisse ja kaitsesse) tuleb suhtude erilise tähelpanuga. II Levik ja asustustihedus Jõevähk on ainuke vähiliik Eestis ning ta jõudis meie järvedesse ja jõgedesse peale viimast jääaega. 19. sajandi lõpus oli jäevähk siinsetes järvedes ja jõgedes arvukalt esindatud. Suurim aastane registreeritud väljapüük oli 1929 a. 31 tonni. Käesoleval sajandil on vähikatk, reostus, elukeskkonna rikkumine peaaegu kõik head vähivarud mandri Eestis hävitanud. Praegu küündib püütav kogus, mille hulka on arvestatud ka salapüük. Vaid 1.5-2 tonnini. Ainult 15 % jõgedest ja 30 % järvedest on sobilikud vähile, mis näitab elukeskkonna rikkumise ja veereostuse kõrget taste. Sellest hoolimata võivad ülejäänud veekogud potentsiaalselt anda head saaki. III Jõevähi peamised ohuallikad Eestis
Delano Roosevelt. Hariduse omandas Franklin Euroopas, Harvardi ja Columbia ülikoolis. Peale koolide lõpetamist alustas Franklin karjääri juristina, järgmiseks, 1910. aastal, valiti ta New Yorgi osariigi senatisse. 1913- 1921 oli ta Woodrow Wilsoni valitsuses sõjaväelaevastiku ministri asetäitja, kus tegi palju laevastiku tugevdamise heaks I maailmasõja ajal. 1921. aastal haigestumine lastehalvatusse ei takistanud Franklini poliitikukarjääri jätkamast. 1929. aastal võitis ta New Yorgi osariigi kuberneri valimised. Neli aastat hiljem, 4. märtsil 1933, sai temast Ameerika Ühendriikide president. Franklin Roosevelti valiti neljal korral Ameerika Ühendriikide presidendiks, kuid viimasel ametiajal, kuus kuud peale presidendivalimisi, ta suri. Franklin Roosevelt suri 63-aastaselt 12. aprillil 1945. Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14
Metsakalmistule. Tema matustel mängiti Ludwig van Beethoveni 9. sümfoonia lõpukoori, mille sõnad, "Oodi Rõõmule", oli kirjutanud tema üks lemmikkirjanikke, Friedrich Schiller. Loomingud: Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Marie Underi kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Luulekogud: 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS
Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades töötas Erich Maria Remarque spordiuudiste toimetajana. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Maggiore järve äärde Ticino kantonisse Ronco sopra Asconasse Locarno lähedale. Aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse.
A O 10c · - · · , · , , · II 31 2000 - . · 1801 . · . · . - . · 1929 . · C 1932 , . · .
- , 15 . - . , . 17 , 6- . . 19 , - . 2012 . 15- , . ! , . , . , , , -, . . " " , , 17 . . . 19 , , , "" - ( ). ! - . . (1843-1886) - , , . . 1925 . 1929 . .
juuni 1919 allakirjutatud Versailles'i rahulepingut. Rahulepingu rikkumised · USA sõlmis 25. augustil 1921. Saksamaaga separaatrahulepingu, hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas. · 1924. aastal koostatud Dawesi plaani alusel määrati reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). Koostatud plaan võimaldas Saksamaal saada majanduse arendamiseks 800 miljonit kuldmarka laenu, 1929. aastal täiendati maksmise korda Youngi plaaniga. Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega, kuni 1931. aastal loobus üldse nende maksmisest Herbert Hooveri moratooriumi alusel. · Saksamaa alustas relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist. · 1935. kehtestas üldise sõjaväekohustuse. · 1936. aastal viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni. · 1. septembril 1939. ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles'
majanduskriis, mis andis tunda terve kümnendi ja kajas vastu kogu maailmas. Kas tollasel olukorral on sarnasusi praeguse ajaga, uuris Priit Pullerits. Mul oli hea tuttav nüüd küll juba manalamees , kes omal ajal elas Valge Maja pressitalituses üle koguni kuus presidenti ning tundis seetõttu enamikku Ameerika raha- ja võimueliidist. Üks rikkur oli talle kord pihtinud, kui lihtsast tähelepanekust piisas, et varandust majanduslanguse eest päästa. See juhtus New Yorgis aastal 1929. Mu tuttava tuttav rikkur oli astunud lifti, kus temasugustele olid abiks vaid sente teenivad piimahabemega liftipoisid, vormimüts peas. Kuna sõit kõrge hoone ülakorrustele võttis aega, jõudis rahamees piisavalt kuulda, mida liftipoisid omavahel arutavad. Nad olid arutanud aktsiate hindu. Tol hetkel, kinnitas mu tuttav, oli tema rikkurist vana tuttav saanud aru: viimane aeg on oma aktsiad müüki paisata. Sest kui isegi liftipoisid on
(Stalini terrori algus ehk nn. Suur murrng N.Liidus) Suur murrang: Likvideeriti turumajandus Talupoegade kollektiviseerimine Kolhoosidesse, sohvoodisesse Forsseeritud industrialiseerumine Alustati Viisaastaku plaanidega Suur ümberrelvastumine sõjaväes Rahva kohtuväline karistamine Määratleti rahvavaenlased e. Kulakud (4.6% ühiskonnast) Suur kriis 1929-1933 Kuldsed kahekümnendad lõppesid 24. okt. 1929 ,,Wall streeti börsikrahhiga" -USA-st levis kriis üle maailma (ka Eestisse) Peamise põhjusena arvatakse, et majanduskriis tuli USA-sse sellest, et inimesed kulutusi vähendama ja seega tarbiti vähem kaupu enam ei ostetud ettevõtete töötajaid vallandati. Kriisi põhjused 1. Majanduskriis oli ületootmiskriis 2. Majanduskriisi põhjustasid halvad laenud 3. Ühe põhjusenaveel, vale ja jäik riikide majandamine
Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Epha) * 1928 Edward Sheldon "Romaan" (Rita Cavallini) * 1929 Alexandre Dumas "Kameeliadaam" (Marguerite Gautier) * 1930 Bayard Veiller "Mary Dugani protsess" (Mary) * 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi) * 1934 Tammsaare/Andres Särev "Abielu ja armastus" (Karin)
1. Leedu, Läti ja Poola 2. Sellega kuulutati välja Eestimaa iseseisvus 3. Omavalitsuse juhid asendati baltisakslastega, keelati poliitiline tegevus, lubati tegeleda ainult kultuuriga. 4. Valgevenelased tahtid oma riigis kukutada kommunistide vöimu ja seepärast söditi koos eestlastega venelaste vastu, kuigi tegelikult ei hoolitud Eesti iseseisvusest 5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirj...
1938 uus põhiseadus (II), mis kehtestas presidendi ametikoha, kelleks sai Päts. 2)Mõisted. Eesti töörahva kommuun eesti punaste võim, loodi 1917 sügisel, keskus Narvas Maanõukogu ehk Maapäev, otsustasid kuulutada Eesti iseseisvaks Päästekomitee Maanõukogu poolt moodustatud täidesaatev organ (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms). Koostas iseseisvusmanifesti. Asutav Kogu ülesandeks oli põhiseaduse ja maaseaduse koostamine. Maaseadus viidi ellu 1920 1929, 97% mõisamaadest riigistati ning jagati talupoegadele, riigile jäeti metsad, rahvuspargid, maavarad. Põhiseadus I võeti vastu 1920, II aga 1938, see kehtestas presidendi ametikoha, kes hakkas tegema koostööd parlamendi ja valitsusega. Presidendiks sai PÄTS. Riigivanem 3)Jutustavad teemad. Vaikiv ajastu riigipöörde tulemus, kõik erakonnad keelustati, alles jäi vaid Isamaaliit, paljud ajalehed suleti, riigi kontroll kehtestati kõikidel alualadel, demo
rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks. 6. Kuidas rikkus Saksamaa Versailles' rahulepingut? Saksamaa asus looma võimast sõjaväge, mis oli keelatud. Saksa väed sisenesid Reini piirkonda, kuigi rahuleping seda keelas. Nii alustas Saksamaa Versailles' süsteemi lammutamist. 7. Iseloomusta maailma majandust pärast I maailmasõda. Inimeste ostujõud suurenes märgatavalt. Arenes ka autode, elektri- ning keemiakaupade tootmine. Tehases hakati kasutama konveiereid. Kuid 1929. aastal tabas USA majandust võimas tagasilöök. Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid tegevuse, inimesed jäid tööta. 8. Millal ja miks puhkes ülemaailme majanduskriis? Millal? 1929. aasta oktoobris Miks? 1) Maailmamajanduse kohanematus: I maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme 2) Kaupate ületootmine: Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. 3) Vale majandamine: Võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda/osta tarbekaupu,
Ajavahemikus 1926-1962 avaldas ta 19 romaani ja üle kolmveerandsaja lühema-pikema jutustuse. 1926 aastal ilmus esimene romaan Paljud tema novellid ja romaanid põhinevad Yoknapatawph maakonnast. Faulkner kasutab oma teostes põhiliselt sümbolismi ja realismi. Oli iseseisev ja kohati eraklik. Pälvis häid arvustusi ja kriitikute soosiva suhtumise. Pälvis kodumaise ja rahvusvahelise tunnustuse Ta kolis elama New Yorki kus töötas raamatupoes. Aastal 1929, Faulkner abiellus Estelle Oldham Frankliniga, kes oli tema lapsepõlve pruut. Neil sündis tütar. Peale naise surma oli tal mitmeid afääre. Üks Faulkneri peamised teemasid oli alkoholi kuritarvitamine ja mustanahalised. Kirjutas veel aususest, vaprusest, lootusest, uhkusest, kaastundest ja halastusest. Zanrid Romaan Luule Novell Looming "Hälin ja raev"(1929) "Kui ma olin suremas"(1930) "Valgus augustis"(1932)
jõudsid. Majanduskriis põhjustas ka inimeste suure tööpuuduse millega kaasnes nälg, mässude oht ning muud sotsiaalsed probleemid. Inimesed pidid seisma supiköökide järjekordades et mitte nälga surra. Majanduskriis andis järgi. Kriisiaastail kadus paljude inimeste usaldus kehtiva valitsemiskorra vastu. Nad soovisid karmikäelisemat valitsemist. Nii asendus demokraatia diktatuuriga. SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS USA majandus õitses kuid neljapäev, 24 oktoober 1929. A oli New Yorgi börsil must päev. Inimesed soovisid oma aktsiaid maha müüa. Hinnad langesid väga madalale. Taas kaotasid väga paljud inimesed oma töökoha. Seda aega nimetati ka suureks depressiooniks. Kriisist väljumiseks koostati Roosevelti Reformikava. Sellega üritati luua ka inimestele uusi töökohti. Tööpuuduse leevendamiseks korraldati ka riiklikult hädaabitöid, see andis tööd miljonitele inimestele. DEMOKRAATIA 1920.-1930. AASTAIL
jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes, sõlmiti Versailles´ rahu. Versailles` rahu leping, mis sõlmiti Saksamaa ja võitjate vahel. Reparatsioon- maks, mida kaotaja peab maksma sõjas tekitatud kahjude eest. Rahvasteliit- rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks on ära hoida sõda, kasutades selleks diplomaatiat. 5. Rahvusvahelise olukorra teravnemine maailmas 1930. aastatel. 6. Kuidas aitas 1929. aasta USA-st alguse saanud majanduskriis kaasa rahvusvahelise olukorra teravnemisele? 7. Miks teravdas Hitleri võimuletulek rahvusvahelist olukorda maailmas? Saksamaa sai rajada sõjalaevastiku 1936.a. viis väed Reini piirkonda Seati sõjaväekohustus 8. Kelle vahel, mis aastal ja miks sõlmiti Berliin-Rooma telg ja Kominternivastane pakt? Saksamaa ja Itaalia vahel, 1936.aastal sõlmiti sõjalis-poliitiline liit.
Professionaalse kunsti algus eestis 19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja siit mindi ka Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Tollele ajale iseloomulikud on Carl Timoleon von Neff (1804-1877) ja Oscar Hoffman (1851-1912) kes tegid põhiliselt linnavaateid, steene talurahva elust, ilustsevat salongikunsti ja portreeisid. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal ...
1927. aastal proosakogumik "Jepifani lüüsid" Tohutu kriitika sarjas teda nõukogude bürokraatia satiirilis kujutamise pärast 1927. aastal asus Moskvasse tööle Kaastöö ajalehtedele ja ajakirjadele (Krasnaja Nov, Novõi Mir, Oktjabr, Molodaja Gvardija) Elulugu ja looming Inspireeris revolutsioon, sõda, ülesehitustööd Kirjutas aktiivselt, kuid trükki pääsesid vähesed jutustused "Inimene iseendas" 1928 "Meistri saamine" 1929 Avaldas perioodikas kirjanduskriitikat erinevate nimede all Isamaasõjas erikorrespondent Haigestus tuberkuloosi Looming Jutustsed "Kodumaa taeva all" "Soomus" "Päikeseloojangu poole" Oli sunnitud tegelema lastekirjandusega (muinasjuttude töötlused,muinasjutukogumikud) 9 pikemat jutustust, üks romaan, üle saja lühijutu ja essee, 4 näidendit, 6 filmistsenaariumit, mitukümmend kirjanduskriitilist artiklit Looming Looming sai kättesaadavaks 1962
Referaat Lennart Meri (1929 – 2006) Lennart – Georg Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas ja suri 14. märtsil 2006 peaaju pahaloomuliku kasvaja tõttu. Lennart Meri on maetud Metsakalmistule. Lennart Meri valdas saksa, inglise, eesti, vene, prantsuse ja soome keelt. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma
-- , -- -- . - , (1855-1929). , ( ), . . , , , . . , . , - , . , , , . , , , . . , , . 1875 . .. . ... . 1907 , , , . 20 . "". . , 1904 , - " ", 1854 . 1911 , . 300- , . 23 . . , . " " (1894), " " (1899), " " (1904), " " (1905) , , . - ( - ) ( ) 200- -. - " ", " ", " " " ", "", " , ", "" " "... . ...
( , ) -- , 1856 . « XI -- XX » ( , . 10) « », 1986 . 1850. , 1867 . « ». 1276 , 471 10 , 84 . 3. 1918 . « » . . , 1927 . . 1928 . , 1929 . . 1932 . , . . . , -- , . 1941 17 . 17 1945 . 1985 . , , 10, . « XX ». 1986 1995 . . , . , , . ( ) : .. , . . , .. , .. , .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
