10 , . 4 . 1924- . . 258 16 . : , , , , , , , , . , 2006- . . 1928- 1940- , . 1991- . - (11), (7), (7), (6). 2006- . * * 3 7.5 7.5 . . 15 . - : ", !" !
Peale Rakvere Õpetajate Seminari lõpetamist õppis ta veel Tartu Ülikoolis L.Kettuneni ning J.V. Veski täienduskursustel, kus ta sai gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja hariduse ning pidas seda ametit peamiselt Tallinna koolides 1945.aastani. Kuid ta ei loobunud samal ajal kunagi kunstist, harides end pidevalt erinevatel kursustel. Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laarman 1926-1927 toimetada ka ,,Eesti Kunsti Aastaraamatut," 1928 aastal Eesti Kunstnikkude Rühma programmilist almanahhi ,,Uue kunsti raamat," mis andis väga suure panuse kubismi/konstruktivismi arengule Eestis ja aastail 1928-1929 noorsooajakirja ,,Taie" ning avaldada ka kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades. 1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli tema õitseaeg maalikunstnikuna. Eduard Viiralti, Ado Vabbe ja Jaan Vahtra kõrval oli just Märt Laarman see, kes oma
Asus 1919. a õppima Rakvere õpetajate seminari, kuid katkestas 1920. a õpingud materiaalsete raskuste tõttu. 1921–1923 teenis aega Eesti Vabariigi sõjaväes ja töötas seejärel juhutöödel. 1925. a läks tööd otsima Hollandisse, kus astus järgmisel aastal Hollandi Kommunistliku Partei liikmeks (ÜK(b)P liige 1928). 926. a asus elama NSV Liitu. Õppis 1926–1928, 1929–1935 Leningradis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, mille lõpetas aspirandina. 1928. a saatis Komintern ta põrandaalusele tööle Eestisse. Kuna koostöö teiste põrandaalustega ei klappinud, naasis 1929. a NSV Liitu. Tegutses 1930. aastatel õppejõuna, toimetajana kirjastuses, tõlkijana ning Kominterni liinis. Arreteeriti 1938. a NKVD poolt, oli lühikest aega ilma süüdistust saamata eeluurimise all ja vabastati. 1940. a juulis komandeeriti Karotamm tööle Eestisse, kus asus tegevusse kommunistliku riigipöörde järgse olulisima päevalehe Kommunist vastutava
(Soome kujuneski sellel ajal Balti riigist Skandinaavia riigiks), Poola aga oli hõivanud leedulastelt iidse pealinna Vilniuse (Poola piir ulatus Lätini) ning selle tõttu ei saanud leedukad ja poolakad koos liidus olla. Pealegi pidas Poola end suurriigiks ja otsis lepingupartnereid läänest. Lisaks oli Balti Liidu vastu ka Nõukogude Liit. 8) Head suhted suutis Eesti luua Rootsiga, mille ilmekas tõend oli riigivanema Jaan Tõnissoni külaskäik Rootsi 1928 aastal ja Rootsi kuninga Gustav V vastuvisiit. 9) Sõja- ja segadusteajad olid Eesti majanduse segamini pööranud. Õigupoolest ei olnud terviklikku Eesti majandust enne maailmasõda olemas olnudki, sest Vene aja lõpupoole toimunud tööstuslikku pööret tuleb vaadelda üle venemaaliste protsesside raames. Eesti majandus oli Vene majanduse lokaalne osa. Eesti üritas venemaast lahti saada. Läbi Eesti liikus suur osa Venemaa ja ülejäänud maailma vahelis
Põgenes 1944. aasta sügisel koos abikaasa Marie Underiga Rootsi. Elas Stockholmis, kus oli arhiivitööliseks Drottningholmi teatrimuuseumis ja kuninglikus raamatukogus. Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Adson valis oma loominguliseks ülesandeks kasvukoha Võru keele viimise kirjandusse, olles üks esimesi murdeluule viljelejaid (luulekogud "Henge palango" 1917, "Vana laterna" 1919, "Roosikrants" 1920, "Kaduvik" 1927, "Katai, kibuvits nink kivi" 1928, "Pärlijõgi" 1931 ja "Lehekülg ajaraamatust" 1937). Oma parima on Adson saavutanud kahes esimeses kogus, kus Sännat meenutavad idüllilised lapsepõlvepildid saavad murdekeele kaudu humoristliku värvingu. Järgmistes raamatutes laieneb teemade ja motiivide ring, viimastes kogudes domineerivad surmamõtted ja pessimistlikud toonid. Viimaseid, sh ka Eestis kirjutatud luuletusi, esitab Rootsis ilmunud eleegilise meeleoluga kogu "Rahumäe kannel" (1973).
Sellega loodi 100liikmeline Riigikogu, mis seadis ametisse valitsuse, mida juhtis ühtlasi ka riigipea kohuseid täitev riigivanem. 15. juunil 1920 toimunud rahvahääletusel kiideti põhiseadus heaks ning aasta lõpus hakkas see kehtima. Esimesed Riigikogu valimised toimusid 27.29. novembrini 1920 ja Riigikogu alustas tegevust 1921. aasta alguses. Enne seda, 1920. aasta detsembris, lõpetas oma tegevuse Asutav Kogu. Kasutusele võetakse Eesti kroon 01. jaanuar 1928 1920. aastatel suutsid Eesti poliitikud ja finantstegelased riigi majanduslikku olukorda oluliselt parandada, orienteerides selle idast läände ning kujundades ümber ka tööstuspoliitika. Eestist sai küllaltki edukas väikepõllumajanduslik maa, mis eksportis põllumajandussaadusi LääneEuroopasse. Viimaseks suuremaks aktsiooniks majanduse ümberkujundamise vallas oli Eesti marga asendamine krooniga, mis oli eelmisest tunduvalt stabiilsem rahaühik. See hakkas kehtima 1
-- , . . 1555-1561 . , . , . . . B. . B. . . 1754 , 1755 . 15 - , 41 , 300 . 26 1755 . . . , 40 000 250 000 . 12 1928 . , . . . , . , . . , XVIII--XIX , , . , , - - . , . . 1895 1917 - « II». II 21 1872 , . !
( , ) -- , 1856 . « XI -- XX » ( , . 10) « », 1986 . 1850. , 1867 . « ». 1276 , 471 10 , 84 . 3. 1918 . « » . . , 1927 . . 1928 . , 1929 . . 1932 . , . . . , -- , . 1941 17 . 17 1945 . 1985 . , , 10, . « XX ». 1986 1995 . . , . , , . ( ) : .. , . . , .. , .. , .
Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann (osutus sulgkaalus lubatust raskemaks) Jalgpallurid: August Lass, Eduard Ellman, Ernst Joll, Harald Kaarman, Elmar Kaljot, Arnold Pihlak, Voldemar Rõks, Hugo Väli, Ralf Liivar, Evald Tipner, Heinrich Paal, Bernhard Rein, Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber Poksija: Valter Palm. Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest. 1928. Amsterdam 1928. aasta suveolümpiamängud olid IX kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 17. mai- 12. august 1928 Amsterdamis (rajatud 1275. aastal). Amsterdam asub Hollandi lääneosas, Zuiderzee lahe osa Ijsselmeeri ääres, Amsteli jõe suudmes. Amsterdam kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal. Esialgne otsus võeti vastu juba 1921. aastal ROK-i 19. istungil Lausanne'is.
Mis eest?! Käin põlvis, hinges muljus · 1920 VERIVALLA. Luuletusi 1919 sama Tartu maanteed, suur kurbus ja - suur ülesehmatanud 1920 kust tihti läbi pigistasin kuhmitseva rõõm: · 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 1920 näo. ma ikka ripun elutorni küljes - kõlav 1922 Kõik on kui alati. Seesama vankrikõu, kuljus - · 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi seesama aken küünlaid, sigarette, Kui näeksin esimest kord oma olemise 19231927 sahhariini pakkuv. halja Ja sääl seesama juudilastest mustav - kesk kollapäeva nurme - oksa õite- · 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST õu. vahutust! PÄEVAST
ekspeditsiooni Põhja-Jäämerele ja Teravmägedesse. Pärast neid reise, sai tema uueks kinnisideeks lendamine. Kuid seda ta ei saanud kohe täide viia, sest ta oli rahalistes raskustes. 1926.aastal sai ta rahalist toetust Lincoln Ellsworthilt ning juba 1926.aastal lendas ta lennukiga Norge Põhjapoolusele. Ta oli esimene inimene, kes oli käinud mõlemal poolusel. Pärast seda, oli ta elav legend norralastele, kuid inglased süüdistasid teda Scotti surmas ja see muutis ta masendunuks. 1928.aastal lendas ta inimestele appi, kuid tema enda lennuk kukkus Põhja- Jäämerre. Viimane teade sellest lennust tuli 1928.aastal karusaarte kohalt. Ta suri 56 aastaselt. Ma arvan, et selle jutu eesmärk sai täiedetud ja selleks oli enda harimine ja silmaringi laiendamine. Seda referaati oli üsna huvitav teha ning ma loodan, et teil oli huvitav lugeda või kuulata. Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/Roald_Amundsen http://www.norra
( , ) -- , 1856 . « XI -- XX » ( ., . 10) « », 1986 . 1850-. , 1893 . « ». 1276 , 471 10 , 84 . 3 1918 . « » . . , 1927 . . 1928 . , 1929 . . 1932 . , . . . -- , . 1941 17 . 17 1945 . (2004) 1985 . , , . 1986 1995 . . - , . -- . . . , . . , 1815, . « » ( ) : - .., - . . , - .., - ... : ., 10 : 10:0019:30 : .
. -- -- , . , . 500 .. : ( ), . 1911 . 1919 "" . 1928 . 2002 . 350 , , , , , , . 50 . 13 . 30% , 16% , 11% ( ) 7% . ( ), . , , , , , . , ( ) , . , . , 3,5 . . , , , , ( . vrus «») -- , . : : () : , , , , . - , , , . (1854-1915), ,
Avaliku liinina avati see 1918. Aastal. Liini pikkuseks oli 47 kilomeetrit. Sonda-Mustvee liini hakati ehitama Esimese maailmasõja ajal. Algselt oli liini pikkuseks 18 kilomeetrit ja lõpp-peatuseks oli Jõepere küla. 1922. aastal otsustati liini pikendada Mustveeni ning 1926. aastal avati Sona-Mustvee liin liikluseks. Liini pikkuseks oli 63 kilomeetrit. Raudtee suleti 1972. aastal. Riisiselja- Orajõe raudtee avati 1923. aastal ja pikendati 1928. aastal Iklani. Liini pikkus oli 44 kilomeetrit. Liiva-Vääna raudtee ehitamist alustati juba 1913. aastal kui sõjaväelist raudteed, kuid Esimese maailmasõja lõppedes võttis liini haldamise üle Eesti Vabariigi Raudtee ja muutis avalikuks. Alates 1928. aastast läks raudtee taas sõjaväe kasutusse. Raudtee eksisteeris 19131962. Lelle-Papiniidu liin avati 1928. aastal ja liin loodi selleks, et Tallinnast Pärnusse sõitjail ei
ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt Elukäik kooli juhataja kohusetäitja (19241925). Aastatel 19261928 oli Tallinnas vabakunstnik. Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika 1901. aastal. õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast
1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi ning on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Luulekogud · 1917 - SONETID. · 1918 - EELÕITSENG. · 1918 - SININE PURI. · 1920 - VERIVALLA. · 1923 - PÄRISOSA. · 1928 - HÄÄL VARJUST. · 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. · 1935 - KIVI SÜDAMELT. · 1943 - MURELIKU SUUGA. · 1954 - SÄDEMED TUHAS. · 1963 - ÄÄREMAIL. · 1981 - MU SÜDA LAULAB. Kevad Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest. Luuletus räägib kevadest ja selle saabumisega kaasnevatest rõõmudest. Kodumaa
01.1976) oli Inglise kirjanik ja kriminaalzanri silmapaistvamaid viljelejaid (ENE 1987: 18). Neiupõlve nimi oli tal Miller. Christie sündis Wallingfordis, Inglismaal. Ta oli oma peres vanuselt kolmas tütar ja ei saanud mingit ametlikku haridust. Agatha õppis ise nelja aastaselt lugema ja isa õpetas talle matemaatikat (vikipeedia). Agatha Mary abiellus 1914. aastal sõjaväe lenduri Archibald Christiega (1914-1928). Agathal ja Archibaldil sündis 1919. aastal laps Rosalind (1919-2004). 1928 aastal kooselu lahutati. 1930. aastal abiellus Agatha Max Mallowaniga, kes oli arheoloogiaprofessor (vikipeedia). 1974-1975 hakkas Christie tervis halvenema. Kanada teadlased arvavad et ta hakkas põdema Alzheimerit. Nende abielu kestis 46 aastat kuni kirjaniku surmani (12.01.1976 Wallingfordis, Inglismaal) (wikipedia). Agatha sai tuntuks kriminaalromaanidega. Ta alustas kirjutamist 1918. aastal. Christie on kirjutanud 78 kriminaalromaani, umbes 100 lühijuttu ja 20 näidendit. Tema
kitsaks jäänud. Vallal tuli jälle osta koolile uut eluaset. Nüüd osteti Silla talu maadest kolm tiinu maad ja ehitati jällegi uus maja. see oli eelmisest märksa suurem. Mälestuste järgi oli maja pikkus umbes 20 meetrit ja laius 10 meetrit. Selles hoones, mida kohapeal juuresoleva talu järgi kutsuti sageli ka Silla koolimajaks, oli kool päris pikka aega, 42 aastat. Nurtu vana "Silla" koolimaja Jällegi leiti, et maja on vanaks ja väikeseks jäänud ja on vaja uut. 1928. aastal alustaski Velise vallavalitsus Nurtusse uue koolimaja ehitamist. Uue maja ehituse pärast oli enne volikogus küllalt pikki vaidlusi selle üle, kas Nurtusse on ikka veel uut maja vaja, ja kui, kas siis nii suurt ja uhket, nagu vallaisade poolt oli kavatsetud ja kavandatud. Vaidlused olid ägedad seepärast, et aastaid käisid vaidlused Valgu uue koolihoone pärast, kus maja oli pea sama suur kui Nurtus, kuid lapsi kaks-kolm korda rohkem
· Naiste kuul kaalub 4 kg, läbimõõt 9,5-11 cm Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Randy Barnes poolt kelle tõuke pikkuseks oli 23.12 .Eesti rekord on 20.53 ja selle püstitas Heino Sild. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Natalia Lissovskaja poolt kelle tõuke pikkuseks oli 22.63. Eesti rekord on 18.03 ja selle püstitas Veronika Minina. Kettaheide Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas ja naistele 1928 Amsterdamis · Meeste ketas kaalub 2 kg, läbimõõt 21,9 - 22,1 cm · Naiste ketas kaalub 1 kg, läbimõõt 18,0 18,2 cm Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jürgen Schult poolt kelle heite pikkuseks oli 74.08 .Eesti rekord on 73.38 ja selle püstitas Gerd Kanter. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Gabriele Reinsch poolt kelle heite pikkuseks oli 76.80. Eesti rekord on 65.00 ja selle püstitas Elju Kubi. Odavise
.....................................................................6-11 2.1. Eesti mark 1918-1927............................................................... ..............6-7 2.2. Kuldkroon 1924- 1928........................................................................................................7 2.3. Eesti kroon 1928-1941.................................................................... ........7-8 2.4. Nõukogude rubla 1940-
8 2 EESTI VÄLISKAUBANDUS 1918-1940 1920. aastal. Pärast seda , kui Venemaaga oli sõlmitud rahuleping, sai Eesti täie tähelepanuga asuda majandust rekonstrueerima ja arendama. Märkimisväärset kasvu oli märgata juba 1922. Aastal, kui maailmaturul olid soodsad hinnad. Eesti majanduse stabiliseerumine ja kasv tagasid selle, et kaubakäive suurenes kiiresti kuni 1928. Aastani. Selleks ajaks oli käive 12,2 korda suurem kui 9 aastat varem. 1920. Aastate lõpuks oli Eesti maailma majandusruumis leidnud kindla kinda koha. Väliskaubanduse käibelt oli Eesti 1928. Aastal 150 riigi hulgas 61. Kohal. 2.1 Ostujõud Majanduse kõrgkonjuktuuri ajal tõusis elanike ostujõud ja nad soovisid rohkem ja mitmekesisemaid importkaupu osta. Samuti suurenes märkimisväärselt moderniseerimiseks vajalike tootmisvahendite sissevedu
1927. aasta veebruarist oktoobrini teenis Salvador Dali sõjaväes. Ta avaldas poeemi proosas ,,Püha Sebastian" ja töötas välja esteetika** teooria ,,Pühast objektiivsusest". 1927. aastal liitus Dali sürrealistidega, kunstivooluga, kus püütakse mõtte tegelikku liikumist väljendada sõnade, joonistuse või mõne muu vahendi abil. Dali esimesed sürrealistlikud teosed ,,Veri on magusam kui mesi", ,,Käe suursugusus", ,,Illumineeritud naudingud" on pärit aastast 1928. Samal aastal katsetas ta ka võimeid filmikunstis. Ta tegi koos Luis Bunueliga nüüdseks klassikasse kuuluvad filmid ,,Andaluusia koer" (1928) ja ,,Kuldajastu" (1930). 1930. aastal hakkas Dali välja töötama individuaalset nn paranoiakriitilist meetodit. Sünteesiks pakkus ta visionaarset, nägemuslikku maalimist, mille arvukates detailides sulavad kokku reaalsus ja fantaasia, inimene ja loodus, nii et igas kujutises võib peituda teine kujutis. 1930
) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida harrastati 19. sajandil. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni kasutusel olevad stardipakud. Neid lubati kasutada alates 1937. aastast. Alates 1938. nõutakse rekordite tunnustamisel, et oleks mõõdetud tuule kiirust. Taganttuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 1920ndatel hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. 1932. aasta suveolümpiamängudel kasutati esimest korda finisikaamerat. Alates 1977. aastast tunnustatakse ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid
.. , . - -- , « », Es-dur, «» . ,-- «-» (1910) --, «» (1911) -- , « » (1913). -- XX .. , 1914 , , . -- «» ( , 1914) « » (« , , »; 1918). , . 1919 «», . 1920 1940 . «» (1922 .), «» (1923 .) -- , - « » (1927), , «». 1924 : . 1915 .. : , , . 1926 -- « » a capella. 1928 -- « » « », -- . 1930- -- . 1933--1934 «». « ». 1936 , . 1937 - « », -- « », . , , . -, -. -- « » (1951) -- , «» (1948), in C (1940) (1945), - - (1945, ), . 1950- . . (1953 .), Threni ( ; 1958 .), «» (1959 .) . . 1962 . -- (1968 .), .. (1968--1970 ..), ,
Sümbolism Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest. James Sidney Edouard, Baron Ensor (April 1...
ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". 1981. aastal, üks aasta pärast surma, ilmus tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab". Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. 3. Looming Varajane looming: Impressionistlik armastusluule ,,Sonetid" 1917 ,,Sinine Puri" 1918 ,,Eelõitseng" 1918 Loomingu kõrgperiood: Ajaluule ,,Hääl varjust" 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" 1928 ,,Õnnevarjutus" 1929 ,,Lageda taeva all" 1930 ,,Kivi südamelt" 1935 Hiline loomeperiood: Traagiline ohuluule ,,Mureliku suuga" 1942 ,,Sädemed tuhas" 1954 ,,Ääremail" 1963 Põhimotiivid: · Saatuslik armastus · Tung vaimsele uuestisünnile ja puhastumisele · Kurjus kui inimese kõlbelisuse proovikivi · Sünnimaa kaotuse valu Vormistik: · Sage otsese kõne kasutamine · Repliikide rohkus · Elliptika
EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti sportlased osalevad taliolümpiamängudel alates 1928. aastast ja on võitnud 5 medalit, neist kaks kuldmedalit: 1964. aastal Ants Antson kiiruisutamises (1500 m) ja 2002. aastal Andrus Veerpalu murdmaasuusatamises (15 km). Torino taliolümpiamängudest võtavad osa 31 Eesti sportlast. 1928. aastal Sankt Moritzis, Shveitsis peetud olümpiamängud olid esimesed, mis juba toimumise hetkel kandsid taliolümpiamängude nime. Neist mängudest võttis Eestist osa kaks kiiruisutajat, kellest oli edukam Christfried Burmeister. Tema parim tulemus oli15
ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". 1981. aastal, üks aasta pärast surma, ilmus tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab". Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. 3. Looming Varajane looming: Impressionistlik armastusluule ,,Sonetid" 1917 ,,Sinine Puri" 1918 ,,Eelõitseng" 1918 Loomingu kõrgperiood: Ajaluule ,,Hääl varjust" 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" 1928 ,,Õnnevarjutus" 1929 ,,Lageda taeva all" 1930 ,,Kivi südamelt" 1935 Hiline loomeperiood: Traagiline ohuluule ,,Mureliku suuga" 1942 ,,Sädemed tuhas" 1954 ,,Ääremail" 1963 Põhimotiivid: · Saatuslik armastus · Tung vaimsele uuestisünnile ja puhastumisele · Kurjus kui inimese kõlbelisuse proovikivi · Sünnimaa kaotuse valu Vormistik: · Sage otsese kõne kasutamine · Repliikide rohkus · Elliptika
TOOMAS NIPERNAADI Teosest August Gailiti romaan 1928 Romaan novellides Toomasest Rändaja Unistaja Rännakud varakevadest hilissügiseni Nautija Tõi inimesed välja hallist argipäevast Fantaasiarikas seikleja Romantik Valed Lubadused Kõndis üle inimeste ,,AnneMari, armas, kas kuuled?" ,,See olen mina, toosama mees kandlega, kellega olid tormi ajal seal soo ääres poollagunenud küünis, mäletad?" ,,...ühtki tundi ei tahaks ma elada sinuta." Naised armastavad kõrvadega... ,,Oled nagu tuul, mine hoia sind kinni!" ,,Minu pruudi ümber on ta lipitsenud..." TÄNAME KUULAMAST!
hüpetega, mida seni olid sooritanud vaid mehed. Ka muusika pidi olema teistsugune, mitte ainult traditsioonilised viini valsid. Maailmameistrivõistlustel · 1932 Montrealis o maailmameister · 1927 Oslos · 1933 Stockholmis o maailmameister o maailmameister · 1928 Londonis · 1934 Oslos o maailmameister o maailmameister · 1929 Budapestis · 1935 Viinis o maailmameister o maailmameister · 1930 New Yorkis · 1936 Pariisis o maailmameister o maailmameister
) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida harrastati 19. sajandil. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni kasutusel olevad stardipakud. Neid lubati kasutada alates 1937. aastast. Alates 1938. nõutakse rekordite tunnustamisel, et oleks mõõdetud tuule kiirust. Taganttuule kiirus ei tohi ületada 2 m/s. 1920ndatel hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. 1932. aasta suveolümpiamängudel kasutati esimest korda finisikaamerat. Alates 1977. aastast tunnustatakse ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid
Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. 2. Treening: 2.1. Hüppamine: Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6 8 korda. 2.2. Koormuse suurendamine: Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100 m sprinterid jooksevad 200 m korduseid. Seda kohtab eriti hooaja alguses, kui sportlane töötab vastupidavuse suurendamise kallal. Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda
novembril 1925. • Tööd leidis ta esialgu Odessast pärit skulptori Vladimir Izdebsky ateljees. Pariis 1925-1938 • 1926. a olid sissetulekud väga kasinad. Leivaraha saamiseks maalis Wiiralt siidirätikuid ja värvis nukke, mis oli vaeste kunstnike tüüpiline sissetulekuallikas Pariisis. • 1927. a mais toimus Wiiralti isikunäitus, kus ta eksponeeris umbes 40 litot, puugravüüri, oforti, monotüüpiat ja joonistust. Näitusel oli hea müügiedu. • 1928. aasta aprillis toimus teine isikunäitus Pariisis A.-G. Fabre'i galeriis, kus oli väljas 40– Maroko (1938-1939) • 21.juulist 1938 kuni 17.veebruarini 1939 elas ta Marokos. „Berberinaine „Noor Araabia kaameliga“ poiss“ EESTI 1939- 1944 • 1939. aasta septembris naasis Wiiralt Eestisse. • Wiiralt sai kunstniku- konsultandi koha Riigi Trükikojas. • Teise maailmasõja aja veetis kunstnik Eestis. „Claude“
( 1970:167). , . , , , . . , . , , . . . 1. , . . . 1878 . . 1888 (, 2010:229). , , , .. (, 2010:229). , , . , « » 1922 . , 16 (, , , , , , , , , , , , , , , ) (, 2010:229). . . «» 22 : , , , , , , (, 2010:229). . . "" - . 1928 , , (, 2010:229). . . , . . . . , . . .. .. (, 2010:229). . . , , , (, 2010:229). 2. . -- , ( ). : 1) ( -- ), 2) ( -- ), 3) ( ), 4) ( ), 5) ( «», «», «», «» . .). , «» -- . , , « », « », « » . . . , ,
Juhan Sütiste ,,Kaks leeri" Cris-Steven Tamberg Kanepi Gümnaasium 10. Klass 2018 Juhan Sütiste · Sünninimi: Johannes Schütz · Elas: 1899 1945 · Pärit vaesest perekonnast · Õppis filosoofiat ja õigusteadust · Kogus esialgu kuulsust spordiga Teos ,,Kaks leeri" · Teose kirjutas 1928 aastal · Kirjutab loodusest, sõjaolustikust,... · Ei erinenud palju teistest kogudest Stiil · Kirjeldav · Kasutab epiteete, metafoore -"kuumale kivile", ,,esteetne loba" · Mõnel pool ka allegooriat, võrdlusi · Kirjutas pikki luuletusi Tunded luutetustes · Ekslev · Kurb, üksik · Sõdiv · Harva ka rõõmus Tähtsus · Oli Eesti nõukogude luule rajaja
Lenini tõenäoliseks järeltulijaks peeti Trotskit. 1. Stalin liitus Kamenevi ja Zinovjeviga Trotski vastu ja süüdistas teda pahempoolses oportunismis. 2. 1927 heideti Trotski parteist välja, 1929 pagendati NSVLst. Stalin süüdistas Trotskit, et see tahab maad liiga kiiresti industrialiseerida ja tolle permanentse revolutsiooni teoorias. 3. Stalin liitub Buhhariniga Kamenevi ja Zinovjevi vastu, süüdistab neid Trotskismis. Stalin väitis alati, et esindab partei pealiini. 4. 1928 Stalin astub Buhharini vastu, leides et nii parem kui pahempoolne on ühtmoodi halvad, viivad kapitalismi taastumisele ja on ainult üks õige tee sotsialismi ehitamine Stalini juhtimisel. Partei pealiin kattus tegelikult Trotski plaaniga kiire industrialiseerimine, milleks vajalik kapital saadakse talupoegadelt. 1927 oli viimane NEPi aasta. Kuna talupojad ei tahtnud madalate hindadega vilja müüa siis kehtestati
Kooli nimi MARIE UNDER Referaat Koostanud: Juhendaja: õp. Tallinn 2011 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 8 Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson). Sündis 27. märts 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis..................................................... 8 Marie Underil on mitmeid lisanimesid: "Siuru Printsess", "Eesti rahva südametunnistus", "Eesti luule ema", "Eesti luule hing". Tema mõju eesti luulele ja meelele kestis läbi kogu 20. sajandi ja kestab praegugi. Pärast Underi surma on antud välja 12 tõlkekogu eri keeltes ja ka Eestis korduvalt suuri köiteid......................
loomakasvatusele > piima- ja lihasaaduste tootmine; loodi massiliselt masinaühistuid, kus ühiselt hangiti moodsaid põllutööriistu) Põllumajanduse pidusriks kujunesid liiga väikesed talud, sest neil polnud võimalust suurteks kasumiteks ja seetõttu ka investeeringuteks. 4) väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turgudele - peamisteks kaubanduspartneriteks olid Rootsi, Inglismaa ja Saksamaa, kuhu eksporditi võid ja peekonit. 5) 1.jaanuaril 1928 teostati välislaenuga rahareform. Rahaühikuks sai kroon, mis seoti Rootsi krooniga ja mille tagatiseks oli olemas kattevara. Põllumajandus-põllumajanduses tegutses ca 65% elanikkonnast. Põllumajanduse taastamise aluseks oli 1919.aastal alanud maareform, millega kaotati mõisad ning lisaks 75 000 varasemale talule loodi juurde 56 000 asundustalu. Põllumajanduses jätkus hoogsalt ühistegevuslik liikumine ja eesrindlike uuenduste (väetised, sordi-ja tõuaretus, maaparandus) juurutamine
üldjuht. Aastatel 1932-1939 töötas Autorikaitse Ühingus ning 1930-39 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-36 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Kirjastusfondis. 1930-39 kuulus Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Evald Aava peateost, ajaloolist ooperit "Vikerlased" peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Teose senises edukuses on olnud oluline roll ka Evald Aava ooperiprimadonnast abikaasal Ida Aav-Loo-Talvaril. 4 LOOMING Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi Vikerlased. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi Elu (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule.
Antibiootikumid Egert Kruberg Antibiootikumid Antibiootikumid on elusorganismide produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad haigustekitajaid (pisikuid). 1928. aastal avastas penitsilliini soti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming, mille eest sai ta 1945. aastal Nobeli preemia Väike animatsioon http://www.youtube.com/watch?v=gOQ-nonlwwY&feature=related Antibiootikumide valik kas on tegemist bakteriaalse infektsioonhaigusega? kliinilised haigusnähud laboratoorsed näitajad infektsioonhaiguse lähtekoht? Infektsioonhaiguse tekkekoht? (kodutekkene/haiglatekkene) Kõrvalnähud Nagu kõigi muudegi ravimite puhul, võivad ka antibiootikumide tarvitamisel tekkida mitmesugused kõrvalnähud. Neist levinumad on näiteks kõhulahtisus, iiveldus või siis seennakkused suus, seedetraktis või tupes. Seennakkused kipuvad tekima seepärast, et lisaks haiguse tekitanud ...
DADAISM DADAISM Modernistlik kunstivool 1916-1922 Šveitsis Zürichis Algatajad maalikunstnikud ja kirjanikud Levik New Yorkis TUNNUSED Mängulisus, mõnitamine ja pilkamine Agressiivne suhtlemine publikuga Viha sõja vastu Loogilise mõtlemise eitamine MÕJUTAJATEKS I maailmasõda Läänekultuuri vaibumine Ambitsiooni kadumine Ühine viha LAENAMINE TEISTELT SUUNDADELT Kollažitehnika Tüpograafilised trikid Värvikasutus HÄÄBUMINE 1920. algus Suubus sürrealismi Sürrealism- prantsuslik dada DADAISMI ESINDAJAD Tristan Tzara Hans Arp Marchel Janco Marhel Duchamp Man Ray MARCEL DUCHAMP 1887-1968 Prantsusmaalt Kultuurihuviline perekond Rouneis Corneille’ lütseum „Ready-made“ Pseudonüüm Males meistersportlane Kirimale ning maleajakirjanik Alates 1955 US...
ANDY WARHOL 6.08 1928-22.02 1987 Biography Andy Warhol (real name Andrew Warhola) was born in Pittsburg. 1945-1949 learnt graphics in Pittsburg Carneg Technical Collegue Worked in magazines Vogue, Harpar's Bazaar 1952 first art exhibition in New York 1960 ,,Campbell's soupcan" pictures 1962 started to do prints of celebrities as Marilyn Monroe, Elizabeth Taylor 1962 founded art studio The Factory Favourite print tehnique is silknet 300 unofficial movies - first movie ,,Sleep" showd man, who was sleeping six hours solidly 1968 was attempted murder to Warhol from woman who worked in The Factory 1975 ,,Andy Warhol philosophy" Popart icon Andy Warhol Campbell's soupcan Marilyn Monroe Mickey Mouse Che Guevara Knives Banana Dollar Andy Warhol's self-portrait
Eerik Haamer 1908-1994 Elulugu • Sündis 17. veeb. 1908 aastal Kuressaares • 1919-1926 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis • 1928-1931 õppis Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse osakonnas • 1930-1935 õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi õpilasena • 1944 19. sept. põgenes Rootsi Vilsandilt • Enne surma sai paar korda Eestis käia • Suri aastal 1994 Rootsis Kungälvis Looming • Pallase kooli järel sai talle omaseks ekspressiivses realistlikus vaimus randlaste elu kujutamine Pime 1938 • 1950-ndatel kujutas Rootsi ja Norra kalurite elu ning Hispaania ja Portugali reiside ainetel karakteerseid lõunamaa tüüpe Kalurid 1956 • 1960-ndatel väljendus tung monumentaalsusele põhjamaist loodust ja põdrakarju kujutavatel hiigelmaalidel Norra maastik tsiaalkriitiline realism, mille kaudu peegeldab ta groteski Kunstnik rahva seas 1970 Laste sünnipäev 197...
Eerik Haamer 1908-1994 Elulugu • Sündis 17. veeb. 1908 aastal Kuressaares • 1919-1926 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis • 1928-1931 õppis Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse osakonnas • 1930-1935 õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi õpilasena • 1944 19. sept. põgenes Rootsi Vilsandilt • Enne surma sai paar korda Eestis käia • Suri aastal 1994 Rootsis Kungälvis Looming • Pallase kooli järel sai talle omaseks ekspressiivses realistlikus vaimus randlaste elu kujutamine Pime 1938 • 1950-ndatel kujutas Rootsi ja Norra kalurite elu ning Hispaania ja Portugali reiside ainetel karakteerseid lõunamaa tüüpe Kalurid 1956 • 1960-ndatel väljendus tung monumentaalsusele põhjamaist loodust ja põdrakarju kujutavatel hiigelmaalidel Norra maastik tsiaalkriitiline realism, mille kaudu peegeldab ta groteski Kunstnik rahva seas 1970 Laste sünnipäev 197...
Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22. detsembril 1868. aastal Tänassilma lähedal Viljandi vallas. Ta oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja liitus peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist Eesti suurima päevalehe ,,Postimees" toimetaja. Jaan Tõnisson oli üks neist, kes propageeris 1890. aastal eesti keele kasutamist. Kampaania tulemuseks hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnisson osales ka 1905. aasta revolutsioonis, tema eesmärk oli kehtestada konstitutsiooniline monarhia. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastal Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts ja 1915. aastal asutati Ajutine Põhja-Balti komisjon. 1919.aasta sügisel sai Jaan Tõnissonist Eesti peaminister, kellele langes ülesanne viia maa välja sõjast. Jaan Tõnisson riigivanemana ...
Eno Raud 8. Eno Raua'st Sündis 1928. aastal Tartus Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Eno Raua looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus
Walt Disney Ajalugu: 16.oktoober 1923 firma algus 5.september 1927 Oswaldi lühifilm 18.november 1928 Mickey Mouse 17.juuli 1955 esimene Disney lõbustuspark 1.oktoober 1971 the Magic Kingdom Brändist/firmast: Vennad Roy & Walt Disney Väärtus 32,223 $m 91.aastane 5 tegevusvaldkonda Lugupeetuim firma 2013.aastal Tugevused: Hea turundustegevus (koostöö Suurbritannia, Jaapan, Hiina, Venemaa) Brändi hea maine Turuliider animatsioonides Brändi tuntus üle maailma Mitmekesisus Nõrkused: Juurdepääsu puudumine kõigile Üle hinnatud Suurenevad
Marie Under LUULEKOGU ,,EELÕITSENG'' Marie Underi ,,Eelõitseng" ilmus aastal 1987 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. Marie Under oli Eesti luuletaja, kes sündis Tallinnas aastal 1883 ja suri Stockholmis aastal 1980. Tema tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Luulekogus ,,Eelõitseng'' esineb peamiselt loodusluulet. Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne ja tore, kuna autor kirjutab sellest, kuidas ta loodust armastab ning rõõmsates toonides. Autor näeb maailma ilusana ,,Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul." Pealkiri tuleneb sellest, et autor räägib kevade saabumisest ning kuidas puud ja põõsad õitsema hakkavad. Mulle see luulekogu meeldis, kuna luuletused on paraja pikkusega ja rõõmsameelsed ning tekitasid hea ja sooja tunde lugedes.
Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Teda on tituleeritud ka "Kuriteo kuningannaks" (Queen of Crime). Tema teoste kaks säravamat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple. Ta sündis ameeriklasest isa ja inglasest ema perekonda. Aastal 1914 naitus ta sõjaväelase Archibald Christiega. Abielu lõppes 1928. aastal ja Agatha abiellus inglise arheoloogi Max Mallowaniga. Aastal 1956 anti Agathale Briti Impeeriumi Ordult tiitel commander, 1971. aastal sama ordu poolt tiitel dame commander Kriminaalromaane · "ABC mõrvad" · "Bertrami hotellis" · "Egiptuse hauakambri saladus" · "Elevandid mäletavad" · "Halloweenipidu" · "Kümme neegrit"
August Alle Elust 31.08.1980 Click to edit Master text style Luuletaja, följetonist, Second level publitsist Third level Kivilõhkuja pojana Fourth level Kolis perega Narva(1902) Fifth level Töötas apteekriõpilasena (1909) Siuru Tarapita(1921-1922) Ajakiri Looming (1946-1952) 08.07.1952 Koolipõlv Viljandi õigeusu kihelkonnakool (1898-1901) Jaanilinna õhtukool (1909) Orjolis eksternina gümnaasium (1915-1918) Saraatovi ülikool (1918) Tartu ülikooli õigusteaduskond (1922- 1928) ja (1934-1937) Luulekogud Üksinduse saartele(1918) Carmina Barbata(1921) "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust"(1925) "Ummiklained"(1930) "Karmid rütmid"(1934) "Lilla elevant"(1923) "Epigramme"(1944) Fakte ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
