zizzle 19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud. Eesti muusikas oli 19.sajandi lõpuni valitseval kohal rahvusliku koorilaulu harrastus. Vaatamata sellele,et sajandi viimasel kümmnendil korraldatud kolme üldlaulupidu kammitses venestamispüüd, pakkusid laulupeod rahvale tohutult moraalset tuge. IV üldlaulupeol 1891.aastal Tartus osalesid esimest korda ka segakoorid. Kavas oli laule peaaegu kõigilt tollastelt eesti heliloojatelt ( A.Kunileid, A.Thomson, F.Saebelmann. K.A.Hermann, M.Härma,J.Kappel, A.Lätte jt). Esimest korda esinesid pasunakoori kõrval ühendatud viiulikoorid, sellega täitus K.A.Hermanni soov näha viiuldajaid üldlaulupeol. ( Just sel eesmärgil oli ta välja andnud oma viiulimängu õpiku.) V üldlaulupeol , 1894.aastal Tartus esinesid eesti külaliskoorid Riiast, Pihkvast ning Peterburi ümbrusest. Üldjuhid olid K.A.Hermann, J.Kappel ning K.Türnpuu. VI üldlaulupeost, 1896.aastal Tallinnas võttis osa lausa rekordarv inimes...
Eduard Viiralt (Wiiralt) 20.03.1898-08.01.1954 Ursula Potivar 9.A klass Elulugu Eduard Viiralt oli eesti graafik, kes sündis Peterburi kubermangus mõisateénijate pojana. 1909. aastal pöördus perekond Eestisse, kus ta isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunstikooli. Pärast Tallinna Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases. 1922-1923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust. 1946.a pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi, mis jäi ka tema viimaseks elupaigaks. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a maovähki. Viiralt lahkus 55-aastasena ning ainsa eestlasena on ...
1853 Loodusuurijate Selts (LUS). K.E. von Baer (ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid, Koos C.A Scultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad. Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, loodusmuuseum talupoegadele. C. R. Jakobsoni lugemikud ja kirjutised. 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel. 1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, akad. Erik Kumari
Hindas regivärsilise rahvalaulu väärtusi ja kogus rahvalaule. Oma teostes ei muutnud rahvaviisi, vaid selle ümbrust. 4 Loomingule iseloomulik orkestraalsus, mõistuspärasus, vormikindlus. Kasutas polüfooniat, eriti kaanonit. On ka rahvalaulust ja koraalist puutumata ning loodusest inspireeritud loomingut (Nõmmelill, Talvine õhtu). Tippteoseks peetakse esimest eesti reekviemi, mis on loodud 1927 Peeter Süda mälestuseks. See toetub eesti rahvaviisile ja seda võib esitada nii eesti kui ladina keeles. Puudub reekviemile omane dramaatilisus, käsitleb surma kui loomulikku elu lõppu. Teoseid: · Sirisege, sirbikesed · Mu süda, ärka üles Heino Eller (1887-1970) Oli Tobiase õpilane. Asus õppima Peterburi konservatooriumis viiuli eriala, aga lõpetas hoopis heliloojana. Rahvalike traditsioonide kujundaja eesti instrumentaalmuusikas. Iseloomulik on
Betti Alver (Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta Aastatel 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini tütarlaste gümnaasiumis ja 1924 lõpetas ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1934 oli ta Eesti Kirjanikke Liidu liige. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga.1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegin“. Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Teosed „Räägi tasa minuga“ Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski m...
Betti Alver 1906-1989 Elulugu Sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval 1914-1917 Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium 1924 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tema lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga Suri 19. juunil 1989. aastal Tartus Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad 1940ndad tegutses ta tõlkijana Abielud Betti Alver ja Heiti Talvik Betti Alver ja Mart Lepik Luulekogu „Tähetund“ Ilmus 1966. aastal Müüdi läbi hetkega Tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega. Alver tuli tagasi oma kesksele kohale Eesti luules. Luule iseloomustus Klassikaliselt vormirange Enamasti oma enda elu ...
Uulu Põhikool 9.Klass Marten Vainult MARIE UNDERI ELULUGU Referaat Pärnu 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Elukäik...................................................................................................3 Luulekogud............................................................................................4 Pildid..................................................................................................5-6 2 Marie Underi elukäik Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline , Gottried , Marie (1883–1980), Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt...
MARIE UNDER Leon Kann 12.B Marie Under-kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker,aastast 1924 Marie Adson Marie Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Sündis: 27. märts 1883, Tallinn Suri: 25. september 1980, Stockholm, Rootsi Abikaasa: Artur Adson (abiell. 1927) Vanemad Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883– 1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Hariduskäik Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastel...
· Sündis 2. aprillil 1891 Saksamaal · 1909 Bonni Ülikool · 1911 sõprus August Mackega, astumine ekspressionistitde rühmitusse · Mobiliseeriti I ms aegu · ,,M.E. suri 1. augustil 1914. Ta taaselustati 11. novembril 1918." · esimene abielu · Õpib Chirico' maale, mõjutus edasiseks loominguks · 1919 dadaismi rühmitus, ajakirjad, näitused · 1920 sünnib poeg Ulrich, abielu laguneb · sõbruneb prantsuse poeedi Paul Èluard'iga, immigrandina Pariisi · Reis Kagu-Aasiasse · 1927 abiellub Marie-Berthe Aurenche'ga, töödesse ilmub erootiline alatoon "Suudlus" 1927 http://www.shafe.co.uk/art/Max_Ernst-_The_Horde_(1927)-.asp · 1930 mängib prantsuse sürrealistlikus filmis ,,Kuldne aeg" · Sakslaste okupatsiooni ajal arreteeritakse, põgeneb Ameerikasse · Elukaaslase närvivapustus · 2 abielu · 1953 kolib taas Prantsusmaale · Sureb 1976, 1.aprillil Pariisis http://jameslogancourier.org/index.php?itemid=3554&catid=11
MARIE UNDER (27.03.1883 Tallinn- 25.09.1980 Stockholm) * vallutav eluhoog ( harva nukrad toonid) Haridus: 1893-1898 saksakeelses erakoolis 1901. -1902. Aasta vahetusel ,,Teataja" toimetuses. LUULEKOGUD: Abielu: 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917 *Carl Hackeriga, 1902-1906 Moskvas 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 1906 tagasi Tallinnas, abielu purunes 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918 * 1924.a. A. Adson 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920 1944.a. põgenesid Rootsi 1023 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 1904.a. esimesed luuletused Mutti varjunime all 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927 ,,Postimehes" ja ,,Uudised", ,,Ema laul" aga ,,Noor-Eesti" 1928 - R...
● Eesti Raadio oli Eesti riigieelarveline ringhäälinguasutus. 1. juunil 2007 ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks. Eesti raadio ajalugu ● 1921. a. sügis - Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati ● 1923. a. 22. november - loodi sõna “ringhääling” ● 1924. a. 16. jaanuar - esimene oletatav saade Haapsalust ● 1924. a. 11. mai - tunnustatud esisaade Haapsalust ● 1927. a. 1. jaanuar - seati sisse raadiomaks ● 1927. a. 6. veebruar - esimene esperantokeelne saade, Felix Moor tuleb ringhäälingusse tööle, esimene ülekanne teatrist ("Estonia") ● 1927. a. 16. veebruar - esimene lugemistund ● 1927. a. 5. mai - esimene lastetund ● 1927. a. 26. juuni - hakkas ilmuma Raadioleht ● 1928. a. 19. veebruar - esimene reportaaž (I raadionäituselt) ● 1928. a. 24. veebruar - esimene kuuldemäng ● 1928. a
Curriculum Vitae Isikuandmed Nimi: Marie Under Sünniaeg: 27. Märts 1883 25. September 1980 Aadress: Tallinn, Eest Emakeel: eesti Pereseis: Abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga ( 1902 ) Lahutatud 1924 Abielus Artur Adsoniga ( 1924 ) Lapsed: 2 Last Dagmar ja Hedda Hariduskäik 1893 1898 Cornelia Niclaseni Tütarlaste Eraalgkool 1887 1892 Väike-Roosikrantsi Väikelastekool Täiendkoolitus Lasteaednike Kursesed Teenistuskäik Viru tänava paberikaupade poe kassapreili Risti Mõisa lastepreili Võõrkeelteoskus Saksa Keel kõnes: hea kirjas: hea arusaamine: väga hea Lisainfo Tugevad küljed: Luuletamine, lastega tegelemine, püsivus, andekus, käsitöö, laulmine, kirjutamine Nõrgad küljed: ...
Hermann Karl Hesse Elulugu ● Hermann Hesse sündis 1877. a. ● Sündis Württembergis Saksamaal. ● Hesse vanemad olid misjonärid. ● Õppis Göppingeni ladina koolis. ● Pühendus täielikult kirjaniku kutsele. ● Hesse elas Montagnolas, kuni surmani. Hessest endast ● Saksa proosakirjanik. ● Luuletaja. ● Esseist. ● Kriitik. ● Tegutses ka kujutava kunsti ja muusika vallas. ● Tuntuimad teosed on "Stepihunt", "Siddhartha" ja "Klaaspärlimäng". Teosed • "Peter Camenzind" (1904, romaan) ● "Ratta all" ("Unterm Rad", 1906) ● "Gertrud" (1910, eesti keeles 1997) ● "Rosshalde" (1914) ● "Knulp: kolm lugu Knulpist" (1915, eesti keeles 1997) ● "Pilk kaosesse" (esseekogu, 1920) ● "Demian" (romaan, 1919, eesti keeles 1994) ● "Klingsori viimane suvi" (1920, eesti keeles 1965) ● • "Siddhartha" (1922, eesti keeles 1986 ja 2004) • "Supelsaks" (1925, eesti keeles 2003...
Mao Zedong Mao Zedong Mao sündis 26.12.1893 Shaoshani külas Hunani provintsis ja suri 09.09.1976 Pekingis. Mao aastal 1927 8 aastaselt alustas õpinguid küla algkoolis, aga lahkus koolist 13.aastasena et aidata vanemaid 1912.-1918. aastatel käis Changshasi pedagoogikakoolis Mao Mao Mossleum Elukäik 1918. lõpetas Changshasi pedagoogikakooli ja rajas 1920 seal marksistliku ringi. Osales Hiina KP asutamisel 1921. 1925.-1927.a organiseeris revolutsiooni ajal talurahvaliikumist 1927.-1931. a. osales Hiina punaarmee loomises.
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Siuru, 1917 Tarapita, 1926 ELUKÄIK Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under. Neil oli 5 last – Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie Underi vanemad Marie Underi noorem vend Christfried Under ja noorem õde Berta Under Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under koolipõlves 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpet...
tõttu, mida all olevas töös ka analüüsin. 1.2. 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse liigendus 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus koosneb neljast raamatust. Iga raamat sisaldab peatükke, mis omakorda on parema ülevaate saamiseks jagatud jagudeks. Esimesse raamatusse on koondatud üldised Eestimaa talupoja seadused. Raamat on jagatud kaheks peatükiks, millest teine räägib Eestimaa talurahva kogudustest. 1 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 61. 2 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 63. 4 Teine raamat on jaotatud viieks eraldi peatükiks. Esimene peatükk räägib abieluõigusest, teine vöörmundri ametõigusest, kolmas peatükk omandiõigusest, neljas pärimisõigusest ning viies peatükk lepinguõigusest. Kolmas raamat, mis on ühtlasi ka kõige pikem seaduse osa, on Eestimaa talurahva politseiseadus
Luuletee algus Sõjajärgsed aastad ja tõlk Teosed Kasutatud materjal Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Alver, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Unistas näitlejaks saamisest kuid kuid hiljem see unistus lahtus, sest huvi kadus selle vastu. Suri 1989. aastal, Tartus. 1924: lõpetas Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nimeline Gümnaasium). 1924 1927: õppis Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas kirjandusliku tegevuse kasuks. Viiendas klassis kirjutas romaani, "Tuulearmuke", mille ta saatis "Looduse" romaanivõistlusele Friedebert Tuglase soovitusel. Võitis teise koha, ilmus 1927. aastal. Teine teos, "Invaliid", ilmus aastal 1930. Hilisemas loomingus tõusis esile luule. Eeskujuks olid Marie Under ja Gustav Suits. Esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. aastal.
Betti Alver 1906-1989 Elisabet Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. 1914 1917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924 1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Alveri esimene olulisem teos oli romaan"Tuulearmuke" (1927), mille ta kirjutas gümnaasiumi lõpuklassis. Sellest sai tõeline bestseller, edu ajendas noort tütarlast kirjanikuks pürgima. Betti Alver debüteeris 1927- aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna ''Looduse'' romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliid", "Viletsuse
Betti Alveri sugulased on Eduard Alver ja Siim Kallas Suri 19.juuni 1989 Tartus HARIDUS 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924 aastal 1924-1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna ja tõlkijana Tartus TEOSED 1927.aastal debüteeris novelliga “Liivi Deevidiivi” Teosega “Tuulearmuke”(1927) sai ta II auhinna “Looduse” romaanivõistlusel Värsse hakkas Alver avaldama 1931.aastal Poeem “Lugu valgest varesest” kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda Seda teemat jätkavad ka poeemid “Vahanukk”, “Pirnipuu” ja “Mõrane peegel” Poeemis “Pähklikoor” on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus
maalikunstis (Monet,Degas, Renoir, Rodin). Muljete avaldamine. Jäädvustatakse hetke meeleolist tingitud muljeid (Tuglas, Ridala, Suits). 5) Kirjanduselu 1922-1934 1922. alustas tegevust Kirjandike Liit. Esimene esimees Tuglas. Alguses liikmeid 33. 1923 hakati välja andma ajakirja ,,Looming" (Tuglas). 1925 loodi Eesti Kultuurkapital - Riiklik kultuuri toetamise fond. Eesmärk arendada Eesti koolielu, teine tegeleda õpikute kirjutamisega. Kirjastused ,,Noor Eesti", ,,Loodus". 1927. looduse romaanivõistlus. Domineeris proosakirjandus. Luulet oli vähem. Kirjutati näidendeid (H. Raudsepp) 6) Marie Underi elu ja looming Marie Under 1883-1980. Sündis Tallinnas. 4- aastaselt pandi õppima väikelaste kooli, edasi õppis saksatütarlaste erakoolis(1895-1900). Kirjutas esimesed luuletused saksa keeles. 1901. läks tööle ,,Tallinna Teataja" toimetusse. Kohtub Laikmaa ja Vildega. Laikmaa avastab ta luuleande ja õhtutab teda jätkama. 1902 abiellub Hackeriga. Lähevad
SIURU Juhendaja: Sirje Urbel Koostajad: Gea Kuum Marleen Tõnurist Liis Kambek Suure Jaani Gümnaasium 2009 Rühmitus "Siuru" · Siuru tegutses aastail 1917 1919 Tallinnas · Rühmituse eesmärk: koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni ja lüüa läbi kirjanduses · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Raha teenisid avalike kirjandusõhtutega Rühmituse liikmed · August Gailit · Marie Under · Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu "Siuru" tähtsus · Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu · Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk eriti armastus ja loodusluules · Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele · "Siurust" kasvasid välja eest...
Супрематическая композиция Оливер Иссак 10 Б. класс ● картина Казимира Малевича ● 1916 ● 1927 ● Гуго Герингу ● музею Стеделик в Амстердаме ● 3 ноября 2008 Kazimir Malevitš ● 11 февраля 1879 ● 1905 ● 3 жены ● Футурист, сюрреалист ● 15 мая 1935, Ленинград ● http://opisanie-kartin.com/opisanie-kartiny-ka zimira-malevicha-suprematicheskaya-kompoziciya / Картина написана художником в 1916 году.
1925 « » (1926) 1925 , . ( ), -- « » «» , . , . , , . « » «». , «». 1926 1926 -- , . , , . ( ) -- «» « » . « », -- , « ». . , . , . « » , , , . , , -- , -- . , . , : , : , , -- , -- [3]. 1927 1927 , . , -- «» « » , . , «», . «» -- , -- . , , , , , . « » . , -- , « - ( ) ,, ", - , ,, ", ». , . 1928 1928 -- «». , , «» . , -- « » [3] . , , , . « » 11 -- 36- ( «-» , ). 1929 1929 - «», « » «» -- . «» 1922 ,
raudteelase perekonnas. 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis (praegune Miina Härma Gümnaasium) ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas Alver vabakutselise kirjanikuna Tartus. Alates 1934 Eesti Kirjanike Liidu liige. Luulekogud ja raamatud Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Värsse hakkas Alver avaldama 1931
Women writer's influence on our society Kärolin Puusild 10th grade Overview History doesn't go far back Most aren't very famous Slaves Only rich people could get education Marie Heiberg Lived 1890 -1942 Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Penury Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Penury In 1919 was diagnosed...
majas nr.35. Kui Puskini-nimeline gümnaasium 1917.aastal evakueeriti Voronezi, jätkas Betti Alver 8. aprillist 1918 õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus, kus ta esimesi emakeeleõpetajaid oli Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Gümnaasiumi lõpetas Betti 1924. aastal. 10.septembril 1924 immatriku- leeririti Betti Alver Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks. 4.septembril 1927 on ta eksmatrikuleeritud. 1925 mais, tegi ta ladina keele lektori- kursuse eksami. Pärast seda on elanud kutselise kirjanikuna Tartus, ta oli abielus Heiti Talvikuga, aastast 1956 Mart Lepikuga. Heiti Talvik oli samuti Eesti kirjanik, ta oli ka ,,Arbujad" liige. Heiti suri väljasaadetuna Siberis, Tjumeni Oblastis. 1934-st aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige, ja Kirjanike Liidu liige 1945, 1950 arvati KL-ist ebaseaduslikult välja, liikmeõigused taastati 1956
pöördus Kivikas traditsioonilistema suundade juurde Vabadussõja temaatika Albert Kivikas on eesti kirjandusloos kindlustanud endale koha 1936. aastal ilmunud teosega "Nimed marmortahvlil", kuid Eesti Vabadussõda puudutav temaatika ilmus tema loominusse juba oliliselt varem 1919 esimene sõjateemaline lühijutt "Malmsireenid" 1920 "Fasaanid", "Lätlane" ja kogumik "Verimust" 1921 sõjanovell "Süütu" 1922 sõjaromaan "Ristimine tulega" 1927 novellikogumik "Punane ja valge" 1936 romaan "Nimed marmortahvlil" Põhineb isiklikel läbielamistel Eesti Vabadussõjas. Selle teose eest sai 1937. aastal riikliku kirjanduspreemia, kaks aastat hiljem jõudis teos "Estonia" lavale ning aastal 2002 lavastas Elmo Nüganen romaani alusel filmi. 1939 koostöös August Annistiga näidend "Landevääri veri" Uusrealistlik looming Valdava osa Albert Kivika loomingust moodustavad uusrealismi aimus kirjutatud teosed
Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallinn) Elulugu ● Sündis Viljandimaal Pahuvere kooliõpetaja pojana ● Õppis Peterburi ülikoolis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis ● 1926-1927 elas Pariisis ● Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ● Töötas Tartu Ülikooli õppejõuna Looming "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) "Hiina kett" (novellikogu, 1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) Teosed Luulekogu ´´Tuuleratas´´ ● Luulekogu algab nimiluuletusega ´´tuuleratas´´ ● Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ● Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat ● Tugev temaatiline mitmekesisus Seotus kirjanduslike rühmitustega ● Osales ajakirja ´´Tarapita´...
Prantsusmaa 1925: Villa Jeanneret , Paris 1925: Villa Jeanneret, Pariis 1926: Villa Cook , Boulogne-sur-Seine , France 1926: Villa Cook, Boulogne-sur-Seine, Prantsusmaa 1926: Ternisian House, 5, Allee des Pins, Boulogne-sur-Seine, Paris. 1926: Ternisian House, 5, allée des Pins, Boulogne-sur-Seine, Paris. ( Block of apartments built over the house.) (Blokk korterite ehitatud üle maja.) 1927: Les Terraces, Garches, Paris. 1927: Les Terrassid, Garches, Paris. 1927: Pleinex House, 24, Bis Boulevard Massena, Paris 13e. 1927: Pleinex House, 24, Bis Boulevard Massena, Paris 13e. 1927: Villas at Weissenhof Estate , Stuttgart , Germany 1927: Villas at Weissenhof Kinnisvara, Stuttgart, Saksamaa 1928: Villa Savoye , Poissy-sur-Seine , France View on the map 1928: Villa Savoye, Poissy- sur-Seine, Prantsusmaa Vaata kaardil 1929: Armée du Salut, Cité de Refuge , Paris 1929: Armée du Salut, Cité de Refuge, Pariis
KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927 Budapestis
Volvo Sander Millal loodi? Volvo asutati aastal 1915 kui tütarettevõte on SKF , kuullaager tootja siiski Volvo Group ja Volvo Cars leiavad, et neid on ametlikult asutati 14. aprillil 1927. aastal, kui esimene auto, Volvo OV 4 seeria, hellalt tuntud kui " Jakob ", valtsitud välja tehase Hisingen , Göteborgi. VOLVO OV4 Mille poolest tuntud? Volvo on tuntud autode tootmist Tuntud ka 3punkti turvavöö leiutamises Millega tegeleb? Autode tootmise ja müümisega erinevates riikides Millal võeti kasutusele firmamärk? Esmakordselt paigutati logo autole 1927. a. Ringile lisandus diagonaaljoon, mis alguses täitis igati ausat funktsiooni kroomitud
Memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused” Kirjutanud ka lastejutte- ja näidendeid. Ühe vana “Tuuletallaja” noorpõlve mälestused” Näidendid "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises". Draamad “Libahunt” ja “Kauka Jumal”. Komöödiatest “Kosjasõit”. Lõpetuseks Elu lõpuaastail sai Eesti riigilt kirjanikupensioni. SuriTartus 29.detsembril 1927. On maetud Tartu Raadi kalmistule. 1990. aastal püstitati Karksi ürgoru servale August Kitzbergi mälestusmärk. Kitzbergi 150. sünnipäevaks Eesti Postilt Kokkuvõte Kitzbergi loomingulsse pärandisse kuulub: -13 näidendit, -paarkümmend külajuttu, -arvukalt följetone ja artikleid. Tegemist on eesti draamakirjanduse klassikuga.
aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tõlkimine aitas hoida poetessi sulge teravana ja vaimu virgena aastatel, mil ta luuletajana vaikis III SLAID Kurb kallim, ära mulle küünlaid süüta, ning ennekõike säästa silmavett. Kui aga saad, siis hiljem soodsalt müüta
Betti Alver 23.10.1906 19.06.1989 Kerli Heilu 7.klass Virtsu Kool Elulugu BettiAlver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Õppimine 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste Gümnaasiumis. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1927. aastal kirjutas Alver romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Tunnustused 1996 Eesri NSV teeneline kirjani 1967, 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum BettiAlveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal.
Kooli nimi MARIE UNDER Referaat Koostanud: Juhendaja: õp. Tallinn 2011 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 8 Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson). Sündis 27. märts 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis..................................................... 8 Marie Underil on mitmeid lisanimesid: "Siuru Printsess", "Eesti rahva südametunnistus", "Eesti luule ema", "Eesti luule hing". Tema mõju eesti luulele ja meelele kestis läbi kogu 20. sajandi ja kestab praegugi. Pärast Underi surma on antud välja 12 tõlkekogu eri keeltes ja ka Eestis korduvalt suuri köiteid......................
George Gershwin Hindrek Post 11.klass Mustve Gümnaasium 10.12.12 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 10.12.12 Elulugu Muusikat õppis omal käel ja võttis ka eratunde. Teda köitis kergem rahvuslik muusika ning peagi hakkas ta ka ise komponeerima. Tänu tellimusele populaarselt orkestrijuhilt Paul Whitemanilt, sai valmis 1924.a "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorketrile. "Rhapsody in Blue" tõi talle maailmakuulsuse. 10.12.12 Elulugu Sündis 26. september 1898 New Yorkis. Suri 11. juuli 1937 Hollywoodis(Californias). USA heliloo...
Henrik Visnapuu 8. klass Kanepi Gümnaasium Jaan Jalas Sünd ja surm · Sündis 2. jaanuaril 1890, Helme vallas. · Suri 3. aprillil 1851, Ameerikas. Elulugu Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. Looming · Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu ...
Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallin) Faktid luuletaja eluloo kohta Sündis Viljandi maakonnas õpetaja peres, • 1905–1910 Pärnu gümnaasium • 1910–1914 õpingud Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal • 1915–1916 Riia Polütehniline Instituut arhitektuuri alal • 1916–1917 Moskva sõjakool • 1921-1925 Berliini ülikool • 1926-1927 elas Pariisis • 1928. aastal lõpetas Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli “Andre Gide stiili struktuur". Looming • "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) • "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) • "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) • "Hiina kett" (novellikogu, 1918) • "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) • Tunnustused • Valgetähe V k...
Tarapita Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid Tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Lisaks esinemistel trükisõnas korraldas "Tarapita" 1921 aastal kirjandusliku ringreisi, kus kanti ette progrmmilisi kõnesid ja ilukirjanduslikku uusloomingut. Äärmiselt tähelepanuväärne on see, et kuigi Tarapita rühmitusena tegutses vaid nii lühikest aega, suutsid kõik hiljem nii erinevate vaadetega autorid koonduda küllaltki ühtseks ja tugevaks "löögirühmaks". Paljud võimumehed süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja...
musti vihmavarje; siin plaksatas lahti roheline, seal punane vihmavari. Proua Dalloway läks akna juurde, süli täis lillherneid, ja vaatas küsivalt oma väikest roosat nägu kibrutades välja." "Tuletorni juurde" 1927 Ilmus 1927.aastal Autobiograafiline Mõtiskelu Ramsayde perekonna ühiselust suviselt unisel rannal Romaan koosneb kolmest osast Üks kõneleb ühest pikast päevast, mida täidab pilgeni tuletorni juurde sõitmise ootus Romaani teine osa Aeg möödub annab kiire ülevaate esimese ja kolmanda osa vahele jäänud kümnest aastast, inimestest ja sündmustest Kolmas osa Tuletorn äratab maja ellu ja Click to edit Master text styles Second level
eesti keelt ja kirjandust Isa Mart Alverit iseloomustab hästi luuletus ,,Rumalad sõnad", mis ilmus kogus ,,Eluhelbed". Ema Minni Alver on jäänud samuti iseloomulikku mälupilti kirjutises ,,Minu ema". Kooliajal harrastas Beti Alver kirjandusega võrdselt muusikat Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Ta oli abielus Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti
Ivar Ivask, Bernard Lionel Einbond · Das Leben ist noch neu: zehn estnische Autoren: eine Anthologie, Karlsruhe 1992 (kümne eesti luuletaja antoloogia Gisbert Jänicke tõlkes) · Kuus eesti luuletajat: Ants Orase tõlkes = Six Estonian poets in translations of Ants Oras: Gustav Suits, Marie Under, Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Aleksis Rannit, Tallinn 2002 Proosa · Tuulearmuke, Tartu 1927 (romaan) · Invaliidid, Tartu 1930 (romaan) · Kirjandusnädala album: "Vabaharidustöö" kirjandusnädala erinumber: II-III, Tallinn 1930 (koguteos) · Viletsuse komöödia, Tartu 1935 (proosapoeem; 2. trükk Tallinn 1990) · Teosed, 2. kd: Tuulearmuke; Invaliidid; Viletsuse komöödia; Kõmpa; Proosa 1927- 1976, Tallinn 1992
"Eesti Spordileht" kirjutas sel puhul, et suusavõistluste korraldamine nii lühiketse maade peale soovitatav ei ole ja niisuguseid kusagil ei praktiseerita. Alla 5km võistlusi ei tasuks üldse läbi viia. 1922. aastal kujunes suusaspordikeskuseksViljandi, kus peeti Eesti 1923.a. meistrivõistlused. Rakvere oli kohaks , kus peeti 1926. a. Eesti esivõistlused. Selleks ajaks oli sinna asunud elama ka tuntud suusamees Theodor Andresson. Lauskmaalt murdmaastikule Nii 1925. kui ka 1927.a talv oli niivõrd lumevaene, et Eesti esivõistlused jäidki pidamata. Möödas olid meie suusaspordi rasked algaastad, järgnes hoogsa tõusu periood. Koos sellega lõppes Eesti suusaspordis ka nö. Lauskmaa- ajajärk, sest edaspidi hakati võistlusi korraldama põhjanaabrite soomlaste eeskujul juba rohkem murdmaastikul. Kasutusele võeti lühemad murdmaasuusad, vanad pikad lauskmaasuusad aga rändasid kolikambrisse. - 1927
Albert Kivikas Kronoloogiline koondnimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg). · "Ohverdet konn" (Tartu 1919) lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega · "Lendavad sead" (Tartu 1919) lühijutud · "Sookaelad" (Tartu 1919) viis novelli · "Mina" (Tartu 1920) lühijutud · "Verimust" (Tartu 1920) novellid ja lühijutud · "Maha lüüriline sokolaad!" (Tartu 1920) kirjanduslik manifest · "Jüripäev" (Tartu 1921) romaan · "Nõuandja" (Tartu 1921) lastejutt · "Lumimemm" (Tartu 1921) lastejutt · "Verine väits" (Berliin 1922) novell · "Ristimine tulega" (Berliin 1923) romaan · "Jaanipäev" (Tartu 1924) romaan · "Mihklipäev" (Tallinn 1924) romaan · "Murrang" (Tallinn 1925) romaan, "Jüripäeva" ümber töötatud väljaanne...
ADSON JA UNDER LOOMINGULINE KOKKUKÕLA JA POEETILINE ISIKUPÄRA · 1913. aastal tutvus Artur Adson Marie Underiga ja sai tema salongi sagedaseks külastajaks. Vastastikused tunded õhutasid mõlemat luuletama. Underi esikkogu ,,Sonetid" (1917) oli inspireeritud Adsonist ja kirjutatud Adsonile. Artur Adsoni debüütraamatu ,,Henge palango" (1917) aluseks oli aga kiindumus Underi vastu ja raamat oli pühendatud Underile. Eelmainitud kahel kogumikul on ühiseid jooni ja mõjutusi tunda üpris tugevalt nagu edaspidises luuleloominguski. Seetõttu võib eeldada teatavat kongeniaalsust mõlema autori mõtteviisis ja tekstides. Kes kui palju keda mõjutas, millest räägiti ja arutati Underi salongis, kus käis palju väljapaistvaid kultuuritegelasi, seda me võime ainult arvata kuid nende tähelepanuväärne mõju on märgatav mõlemal. Sinise terras...
Gabriel Garcia Marquez (6.märts 1927-17.aprill 2014) Elulugu • Gabriel Garcia Marquez sündis 6.märtsil 1927 Kariibi mere äärses Kolumbia väikelinnas Aracatacas. • Ta oli Kolumbia kirjanik, stsenarist ja publitsist. • Perekond ja sõbrad kutsusid teda hellitusnimega Gabito või Gabo. • Aastal 1929 asusid vanemad elama Baranquillasse, mistõttu Marquezi kasvatasid tema vanavanemad. • Vanavanemad olid ka tema kirjanduslikud mõjutajad. • 1999.aastal avastati tal vähkkasvaja, millesse ka hiljem suri. Auhinnad • 1972.aastal Romulo Gallegose auhind.
Betti Alver (23.11.1906-19.06.1989) Kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik sündis Jõgeval raudteelase perekonnas. 1924. aastal lõpetas ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi. 19241929 õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga «Vaene väike», teos «Tuulearmuke»sai 1927. aastal «Looduse» romaanivõistlusel II auhinna. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast, ta kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Alates 1934. aastast kuulus Eesti Kirjanike Liitu, luuleühingu Arbujad liige. · Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks,rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks
Albert Kivikas (1898 - 1978) Elu Pärit Olustvere kandist maatöölise perest Vabadussõjas osales vabatahtliku koolipoiste pataljoni liikmena 1920-1922 Tartu ülikoolis ajalugu, kirjandust ja filosoofiat Õppis teiste seas ka kirjandusteadlase Gustav Suitsu juures Pärast ülikooli töötas ta mitme ajalehe juures ja ka dramaturgina (Eesti Draamateatris ja Estonias) 1941–1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Aastal 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi Maetud Metsakalmistule Pseudonüümid A.Pedajas ja Mart Karus Looming Sonett “Kevadine külm” pseudonüümi A.Pedajas all ajalehes Sakala Novell “Lembit” ajalehes Postimees - eestlaste muistne vabadusvõitlus Tuglas soovis näha noormehe teisi jutustusi ning soovitas tal need kogumikku koondada Lühijuttude kogu “Sookaelad” pseudonüümi Mart Karuse all - külarealismi stiilis jutustused ja novellid Hinnangute kohaselt Kivik...
Modernism Sergei Saal Modernism • Moderne ehk uudne, nüüdisaegne • Avaldus kirjanduses ja kunstis • Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega • Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina • Modernism kestis kuni II ms, teiste allikate järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks Modernistlik kirjandus • Kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas • Põhiideeks: „Kunst kunsti pärast“ • Püüti maailma täiustada ja parandada • Algselt avaldus modernism luules, kuid jõudis 20. sajandi keskpaiku ka proosasse ja draamasse • 3 defineerimis viisi: • Modernism kui üldmõiste • Kirjanduslookeskne • Modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu Virginia Woolf(25. jaanuar 1882 – 28. märts 1941) • Sünninimi Adeline Virginia Stephen • Briti kirjanik, kriitik ja feminist • Üks tuntuim...
Siuru Siuru, 1917 Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Marie Under UNDER, Marie (k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
