• 1900. a ettevalmistusklass. • 1901-1909. a gümnaasium. Huvi vene ja Euroopa kirjanduse vastu. Gogol, Puškin, Dostojevski ja Dickens. • 1913. a abielu Tatjana Lappaga • 1909-1916. a ülikool. Esimesed kirjanduslikud katsetused. • 1918-1919.a morfiumi sõltuvus. • 1919.a „Maakonnaarsti märkmed“, loobus arstiametist, haigestus tüüfusesse. Elu ja looming - karjäär • 1922. a koostöö ajaleht Nakanunega, kirjandusring Roheline Lamp. • 1925. a lahutas. Abiellus Ljubov Belozerskajaga. • 1922-1926. a kirjutatud näidendeid lavale ei lubatud. • 1926. a näidend „Valge kaardivägi“ saab nimeks „Turbinide päevad“. Julgeolekus ülekuulamine. • 1928. a esimesed kirjapandud mõtted „Meistrist ja Margaritast“. Välismaa keeld. • 1929. a sai karjäär suure löögi. • 1932. a lahutas. Abiellus Jelena Šilovskajaga. 1935–1940 • 1935. a palus taas luba välismaale sõiduks. • 1936
Art Deco oli innovatiivne kujundusstiil 20.saj. 20-30-ndatel aastatel (1925 -1939). Kõrgaeg jäi kahe sõja vahelisse aega, 30- ndatesse aastatesse. Nimetus võeti kasutusele näituse puhul, mis korraldati 1966 Pariisis, et meenutada seal aastal 1925 peetud 20. saj. suurimat rahvusvahelist kunstkäsitöö ja moodsa tööstuskunsti näitust. Art Deco arenes eelnevalt valitsenud stiilist Art Nouveau, jättes alles loodusmotiivid, ent avaldades kontseptsioone palju julgemalt, pastelsete asemel eredates värvides, millele lisandusid jõulised geomeetrilised vormid, mis paremini sidusid kunsti ja tööstust. Art Deco stiil oli mitmekülgne ja eklektiline, saades
Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunstitööstuskooli. Pärast kooli lõpetamist 1919 a. oktoobris jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopf´i skulptuuriateljees. 1922-23 aa. jätkas õpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel. 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946 a. sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi ning tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux´s asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Viiralt suri maovähi tagajärjel 55- aastasena Pariisis ning maeti teda 12 jaanuaril 1954 a. Pére-Lachaise´i kalmistule. Kunstniku 100
`The Waste Land' T.S. Eliot Raamat modernse maailma väärtuste, moraalide ja hingeelu langusest `The New Negro' Alain Locke Lootustandev vaade mustadele USAs `The Great Gatsby' F. Scott Fitzgerald Ameerika unistus ehk igaüks võib saavutada kõike `Strange Interlude' Eugene O'Neill Vaade modernsele naisele 30 aasta jooksul `Babbitt' Sinclair Lewis Väikelinna elu kirjeldus `Their Eyes Were Watching God' Zora Neale Hurston mustade elu mustade keskkonnas Juulis, 1925. aastal avaldas Adolf Hitler oma autobiograafia. Raamat, pealkirjaga "Mein Kampf" ehk "Minu Võitlus" sai järje 1926. aastal ja rahvaversioon ilmus 1930. aastal. Ta kirjutas selle raamatu kui oli vanglas ja see peegeldes tema viha juutide vastu ning levitas tema uskumust, et saklased on ülemrass. Alan Alexander Milne (18. jaanuar 1882 31. jaanuar 1951) oli Inglise kirjanik, kes on peamiselt tuntud tänu oma raamatutele Vinni Puhhist. Enne Vinni Puhhi suur edu oli ta dramaturg
Friedebert Tuglas Kati Räim 10b Friedebert Mihkelson ● Eluaastad 1886-1971 ● Pärit Ahjalt ● Õppis Prangli kihelkonnakoolis ja Uderna ministeeriumikoolis ● 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis ● Prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija ● Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks ● Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" ja "Tarapita„ ● Kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja žüriidesse ● Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis - pateetilise sümboolikaga ● Esimene novell "Hingemaa" (1906) ● Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle ● Hiljem on novellid kompositsioonikindlaid...
ROMANTISM - 19. sajandi Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Romantismi esteetikast ● Sai alguse Saksamaalt, laienes 1930. aastatel üle kogu Euroopa ● Kujunes välja klassitsismi rüpes ● Esiplaanil tundeelu, unistuste- ja fantaasiamaailm ● Teemaks üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, müstika ● Õudused, surm ja teispoolsus Kirjandus ● Mõiste seondub rüütliromaaniga ● Tähistati fantastikal põhinevat kujutluslaadi, kunstilise väljenduse tundelisust ● Saksamaa romantiliste kirjanike (Johann Wolfgang Goethe, Friedrich Schiller) ideeks oli lihtne ja looduslähedane elutunnetus ja rahvuslik ühtsus ● Goethe romaan „Noore Wertheri kannatused“ tõi kirjandusse õnnetu armastuse temaatika ● Romantilises luules (Geoge Byron, Heinrich Heine) avaldus armastuse ja maailmavalu teema ● Kasvas huvi rahvapärimuste v...
Fasism Natsionalsotsialism Kommunism *Reaktsiooniline terroristlik diktatuur *Totalitaarne *Totalitaarne *Totalitaarne *tugev diktaator *tugev diktaator *tugev diktaator *sõjaväega riigikord *rahvuse ühtsus *võrdsuse põhimõte ja maa *riigi ja rahvuse austamise tähsus *inimelude ohverdamine riigi nimel ühisomand - rahvus on prioriteet number 1 (poliitiliste vastaste mõrvamine) *töölisklassi tähtsus - indiviidid kaovad, rahvus jääb - rahvuslike huvide edendamine - inimelude ohverdamine riigi nimel (poliitiliste vastaste mõrvamine) Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast -hukkunud ...
Viiralt suri 55aastaselt maovähi tõttu Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül Viiralt maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Pere Lachaise`i kuulsuste kalmistule Ülevaade loomingust Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked 1917 aastast pärinevad ofordi ja estambikatsetused Järgnev periood oli Viiraltile viljakas eelkõige raamatugraafikas 19231925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" 1925 illustreeris Jakob Kõrvi "Muinasjutud" 19241925 illustreeris Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud 1926 illustreeris koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur." 1928 illustreeris Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Võimeka graafikuna töötas ta: puulõikes (kõrg ja sügavtrükis) ofordis akvatintas (ka kõrgtrükis) litos monotüüpias 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase
1921. aastast õpetas Moskva Tehnikaülikoolis ja Kunstiakadeemias. 1923. aastal Moisei Ginzburg oli esinenud ettekannega ,,Rütm arhitektuuris" ja 1924. aastal kirjutas oma raamatu ,,Stiil ja ajastu". Raamatus ta ennustab tänapäevase arhitektuuri arengut, tema side tehnilise progressiga ja sotsiaalse muudatusega. Need tööd aitasid teoreetilise konstruktiviismi aluse moodustamisega, mis varsti vormistas iseseisva arhitektuurstiili ehk konstruktivismi. 1925. aastal Ginzburg oli saanud ühe Tänapäevase arhitektide ühinemise organisaatoreid. Teoreetilise tööga ajal ta projekteeris mõned ehitised. Nagu Tekstiili maja, mis oli projekteeritud 1925. aastal. See oli projektikonkurss, premeeritud, aga ei ole teostatud. (Joonised 2 ja 3). Joonis 2. Tekstiili maja perspektiiv Joonis 3. Tekstiili maja plaan
Kultuurielu Eesti Vabariigis (õpik lk. 58-69) 1. Selgitage, kuidas aitas Eesti riik kaasa professionaalse kultuuriarengule? Eesti kultuuri arengule hakkas riik rohkem tähelepanu pöörama, et too säiluks. Alguses toetati kultuuri arengut riigieelarvest, mis ei suutnud aga rahulolu tagada. 1925. aastal loodi Eesti Kultuurkapital, 2. Millal ja miks loodi kultuurkapital, millised olid tegevuse põhimõtted? Milles seisnes kultuurkapitali loomise tähtsus? Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. 3. Tõestage 5 näite varal, et Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng.
Mari Kuusik 9.klass Hitler Adolf Hitler (1889-1945) oli Saksa natsionaalsotsialistlik poliitik ja alates 1934-1945 Sakasamaa riigijuht. Hitler sündis 20.04.1889 Austrias Ranshofeni külas riigiametnikude peres. Alates 1907-1913 elas ta Viinis, elatudes juhutöödest. 1913. aastal asus Hitler Münchenisse ning 1914. aastal astus ta Esimese maailmasõja puhkedes vabadahtlikuna Baieri sõjaväkke. Samal aastal sai Hitler sõja käigus mitu korda haavata ning teenis välja kaprali auastme ja pälvis vapryse eest esimese klassi Raudristi. Saksamaa kapituleerimise ja Versailles` lepingu sõlmimise järel astus Hitler 1919. a Saksa Töölisparteisse, mis 1920.a nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Sakasa Töölisparteiks(...
meest, kuningas nimetas Mussolini peaministriks, kuna kartis kodusõda. 4. Kuidas sai Mussolini partei täieliku kontrolli valitsuse, parlamendi ja itaalia rahva üle 1922 25. Milliseid samme ta astus riigi majanduse stabiliseerimiseks? Kontrolli saavutamine: valmisseaduse muutmine- 2/3 parlamendi saadikukohtasest enim hääli saanud parteile. 1924 mõrvatakse sotsialistide liider , kuningas ei saatnud Mussolinit erru. Uus parlament fasistide kontrolli all, 1925 saadetakse parteid laiali. Tegelik otsustamine oli Fashistliku Partei käes. II Duce- mitmetel ministrikohtadel üheaegselt. Erakorralised volitused, 4 atendaadi katset. Vastaste arreteerimine (salapolitsei, OVRA, surmanuhtlus 10 inimesele), pagendamised. Fasistlikud noorteorganisatsioonid. Majandus: streikide, ametiühingute keelustamine. Riigi poolt rahastatavate ehitiste rajamine: sillad, teed, haiglad, koolid, raudteejaamad. Rooma linna ehitusprogramm
PABLO PICASSO 1881-1897 Pablo Picasso sündis 25.oktoobril 1881. aastal Lõuna-Hispaanias. Picassole meeldist lapseeast peale joonistada. Tema isa, kes oli samuti maalikunstnik ja joonistusõpetaja, märkas peagi poja talenti ja toetas teda kõigi võimalike vahenditega. Tänu isale läbis ta üldise akateemilise kunstikoolituse ebatavaliselt lühikese ajaga ja saavutas esimese edu kodukandi ametlikel kunstinäitustel juba enne täisealiseks saamist. Päris lapsepõlvejoonistusi pole Picassolt säilinud. 1898-1904 Esimest korda reisis Picasso Pariisi 1900.aastal. Suurejooneline tänavamelu ja tantsukohvikute ööelu paelusid teda kohe. Kiiruga visandatud joonistustes asus ta avastama suurlinnamotiive. Pärast seda, kui Casagemas (Picasso sõber ja kolleeg, kellega ta oli Pariisi tulnud) 1901. aasta veebruaris õnnetu armastuse tõttu endalt elu võttis, jõudis Picasso teadvusse ka suurlinna varjuküljed. 1901-1904 Sinine periood Se...
Selle saavutamiseks korraldati riigipöördekatseid. 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid sellerakendamise tagajärjed? Dawesi plaaniga kergendati Saksamaa reparatsioone, pikendati makse ja anti laenu. Tagajärg: majandusbuum inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid rohkem, osteti kokku aktsiaid, - (kõik see viis lähemale majanduskriisile) 4. Millal toimud Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? Locarni konverent toimus 1925.aastal. konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt saksamaa ja prantsusmaa vahel. Piirkond Reini ümber pidi jääma sõjavägedest vabaks, paktist kinnipidamist tagasid Itaalia ja Inglismaa. 5. Mis oli Briand-Kollegi pakt? Briand-Kollegi pakti kohaselt pididriigidloobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, paktiga ühines 48 riiki. 6. Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused? (3) · Ületootmine
Jean Sibelius (8.12.1865 - 20.09.1957) (Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne) nime muutis ise Jean'iks. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELU Sündis 8.detsember 1865 Hämeenlinnas rootsi keelt rääkivas peres linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. 1876- 1885 kascas üles ja õppis Hämeenlinna lütseumis, kus ta mängis ka kooliorkestris. Õpingud algasid rootsikeelses eelkoolis. 8-aastasena pandi Sibelius soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Algul meeldis koolis näitlemine, veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mängisid savikukkesid ja suupille, löökpillideks oli mõnel poisil kellad ja kuljused. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja mingi muusika nii musitseerides ka tekkis. 1880 kevadel, kui Jean oli 14aastane, hakkas õppima ta viiulimängu. K...
st keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja vabadussõdalaste ühingud, valimised lükati edasi, parlament saadeti suvepuhkusele, parlament seati vaikivasse olekusse. toimus ühiskonna tasalülitamine: tsensuur ajakirjanduse üle, KT ametiühingute, organisatsioonide, kõrgkoolide, teatrite jne üle. keelustati erakonnad, moodustati Isamaaliit (1935) riiklik propaganda talitus jne jne . · kultuurielu kadus oht saksastuda või venestuda . tähelepanu kultuurile. 1925 kultuurikapital. 6 sihtkapitali:kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. Riik ja kultuur 2: 1920.a ei piiranud riik loomevabadust 1930.aastatel autoritaalses valitsemises toimus mõningane loomevabaduse piiramine, kultuuriautonoomia. 1925.a võeti vastu rahvusvähemuste kultuuriautonoomia s.o. sakslased, venelased, rootslased jt. kultuuri proffesionaliseermine-eesti talurahva kultuuri arenemine euroopalikuks kõrgkultuuriks.
1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. 4 Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid". Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast tööd: "Põrgu" (1930
Pablo Picasso (1881-1973) Marina Martsenko Anastassia Berdega 12 klass Pablo Picasso sündis Hispaanias ja sai korraliku akadeemilise kunstihariduse. Ta töötas esialgu Barcelonas, aga peagi viis tee teda Pariisi ja pärast nelja aastat oma elu nende kahe linna vahel jagamist asus ta lõplikult Pariisi elama. Picasso loomingut jagatakse üldjoontes kolme perioodi: sinine periood roosa periood Cèsanne loomingust lähtuv kubism. Les Demoiselles d'Avignon Sünteetiline kubism Pildipind on jagatud suurematuks geomeetrilisteks kujunditeks ja värvilaikudeks. Kasutatud on säravamaid ja puhtamaid värvitoone. Hiljem on lisatud sobivale kujundile pildil mingi detail,nt.pillikeeled või kõlakast. Seega - enne kompositsioon ja värvid, siis lisatud äratuntav element ja “Vaikelu kitarriga” “Kaardimängija” Analüütiline kubism Tegelikkus on väikes...
majanduskriisi ajal ja esitas omapoolse põhiseaduse eelnõu? Vapsid Kuidas nimetatakse kõnekeeles Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel 1939. aastal sõlmitud vastastikuse abistamise pakti? (kaks sõna) Baaside leping Kuidas nimetatakse kõnekeeles 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungi pakti? (kolm sõna) Moloto-Ribbentropi pakt Kuidas nimetatakse Eestis 1925. aastal kehtestatud rahvusvähemuste õigust omakeelse kultuuri ja hariduse arenguks? Kultuurautonoomia, Eesti Kultuurikapital Kuidas nimetati ümber Eesti riik juulis 1940? (täisnimi, neli sõna) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Millist nime kandis vaikiva ajastu ainupartei Eestis? Isamaaliit Kuidas nimetatakse perioodi Eesti ajaloos 1939. aasta sügisest 1940. aasta kevadeni? Kuidas nimetatakse Eesti ja tema naaberriikide poolt 1920. aastatel kavandatud liitu
, . 1915 . . .. , .. , . . 1915 . , , , . : , , , , , . 1916 «» 1921 « ». . , 1922 . . 1923 , «». -- , . . « », : « 036», « ». ( 1924 ), , .. -- -- 1925 . : « », « », « » « ». « ».
- , 15 . - . , . 17 , 6- . . 19 , - . 2012 . 15- , . ! , . , . , , , -, . . " " , , 17 . . . 19 , , , "" - ( ). ! - . . (1843-1886) - , , . . 1925 . 1929 . .
Dunkan oli mehest 17 aastat vanem ning teadis vaid üksikuid väljendeid, Jeseenin ei osanud aga ühtegi võõrkeelt. Nad reisisid koos Euroopas ja Ameeikas, mis jättis Jesseninile eriti masendava mulje. Tema viimaseks abikaasaks jäi Lev Tolstoi lapselaps Sofia Tolstaja-Suhhotina, nende abielu registeeriti 18.septembril 1925 aga kestis vaid mõne kuu. Väljaspool ametlike abielusid oli Jesseenini elus veel mitmeid olulisi naisi. Inimlikult ehk kõige lähedasem oli Jesseninile aga naine, kellega ta ei abiellunud, Galina Benislavskaja, kes alates 1920. aastast üritas jagada luuletaja muresid ja rõõme, seda ka siis, kui luuletaja elas teiste naiste juures. Nende suhet seletab kõige paremini Jessenini kiri naisele märtsis 1925: Armas Galja
Rooma impeerium. Tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu. Võimule nii, et Mussolini korraldas oma mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus. 1922 määrati ta peaministriks. 4. Kuidas sai Mussolini partei täieliku kontrolli valitsuse, parlamendi ja itaalia rahva üle 1922 25. Milliseid samme ta astus riigi majanduse stabiliseerimiseks? Peale seda, kui sai peaministriks(1922), likvideeris mõne aastaga demokraatliku riigikorralduse. 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile anti piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid. Majandus võeti riigi kontrolli alla. Majanduse stabiliseerimiseks: · Streikide, ametiühingute keelustamine sunnitud töörahu · Riigi poolt rahastatavate ehitiste rajamine: sillad, teed (autostrada), haiglad, koolid, raudteejaamad tööpuuduse vähendamine · Rooma linna ehitusprogramm.
ja põllumajandustoodangu ning väljaveo kasvu, jõuda positiivse väliskaubandusbilansi ja tasakaalus riigieelarveni, kuid pikemas plaanis vajas majandus kriisist lõplikuks väljumiseks radikaalsemaid samme. Seetõttu otsustati läbi viia nii keskpanga kui ka rahareform. Abi saamiseks pöörduti Rahvasteliidu poole, kelle rahanduskomisjon andis 1925. a. Eestile üle asjakohaste ettepanekute paketi raha- ja keskpanga reformi teostamiseks. Koostöö Rahvasteliiduga oli ühtlasi alguseks Eesti majandus- ja rahapoliitika tihedamale integreerumisele Euroopa majandusruumi. 1926. a. novembris kinnitati Eesti Panga presidendiks Jüri Jaakson, kes töötas sellel ametikohal kuni 1940. aasta juulini. [4] 4.3 1927-1930 Keskpanga ja rahareform tugeva majanduse eelduseks Reformide läbiviimiseks palgati 1927. a
Avamine toimus 7. septembril 1930. Kohal oli umbes 2000 inimest. Monument lasti õhku 1945. aasta sügisel, valla täitevkomitee esimehe, partorgi ja punasõdurite poolt. Tükid maeti siia samasse platsile. Samba alus ja tipuosa jäid terveks. Teine avamine toimus Eesti Vabariigi 71. aastapäeval, 24.02.1989, VÄIKE-MAARJA VABADUSSÕDA JA I MAAILMASÕDA Väike-Maarja Vabadussammas on Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestusmärk, mis avati 14. juunil 1925.a. Sammast on lõhutud kahel korral kommunistide käsul. Mälestussammas taastati Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel ja avati taas 23. juunil 1991.a. Asub kirikumõisa pargis, kiriku lähedal. 3 KADRINA Kadrina koguduse õpetaja Gustav Beermanni poolt kavandatud mälestussammas avati 15.augustil 1926.a. 18. juunil 1941 alustati samba purustamist. Tugeva ehituse tõttu lõhuti
Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. Illustratsioonid raamatutele 1923-1928 1925 - Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastane stipendium "Põrgu" 1930-1932 vasegravüür, sürrealistlik "Kabaree" 1931 vasegravüür, sürrealism "Lamav tiiger" 1937 pehmelakk(sügavtrükk), rohkem realistlik "Eesti Neiu" 1942 pehmelakk(sügavtrükk), värviline akvatinta (sügavtrükitehnika) 20. sajandi alguses toimus... · Eesti rahvuskultuuri arengu hoogustumine · Rahvusliku kunstielu kujunemine · Eesti kunsti ülevaatenäitused
KUBISM Pablo Picasso Karoliine Hommik 12a Pablo Picasso (1881-1973) Hispaania päritolu Click to edit Master text styles Second level maalikunstnik, skulptor ja Third level graafik. Fourth level Töö Barcelonas. Fifth level 1900 aastal leidis end Pariisist. Tal oli erinevaid loomeperioode. Rahvusvaheline staar. Tema loomingut jagatakse 3 perioodi. Sinine periood 1901-1904 Loomingu mõjutamine. Click to edit Master text styles Second level Piltidel on enamasti näha : ...
Riias ja aastast 1990 Prantsusmaal. Arnold Lauguse teos Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaan Oad Jaan Oad 9. detsember 1899 5. juuni 1984 Oli eesti maalikunstnik ja meremees. Õppis Kihnu algkoolis ning töötas seejärel laevakoka ja ehitustöölisena. Aastal 1925 ehitas ta endale mootorpurjeka ning vedas sellega kive Tallinna, Pärnusse ja Riiga. Ta põgenes 1944. aastal Rootsi ning 1949. aastal siirdus Kanadasse. Kunstnikuna oli Oad iseõppinu. Ta maalis erksavärvilisi ja üksikasjalikke naivistlikke pilte, peamiselt maastikke, laevu, mere- ja rannaelu; vähem portreesid. Kanadas maalis ta ka sarja pilte Kihnu ajaloost. Jaan Oadi teos Click to edit Master text styles Second level Third level
, . 1700--1721 . . , . , 1918 . . 1940 . . 1991 . . 1820- . : (1850) (1861). XIX . - . 1897 . 1,4 . 1920 . 9,3 , 5 . - . 1925 . 11 ( . . ) . . 1940 . 30 . 1950- . . - . . , , . , . , . . « » . , , , . : · - , 13 1890 , , , . · - , , . · - , . · - ,-10(22).4.1899, ], , . (1848-55) . . . 1857- 62 , .
Art Deco · Art- Deco oli innovatiivne kujundusstiil 20.saj. 20-30-ndatel aastatel. · Nimetuse omandas stiil peale 1925.a dekoratiivkunsti näitust Pariisis, enne seda oli modern, modernistlik stiil. · Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. · See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. · Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. · Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire.
Coco Chanel PB11 9 c. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tähtsamad andmed Sündis : 19 August 1883 Suri : 10 Jaanuar 1971 Päris Nimi : Gabrielle Bonheur Chanel Oli 20 sajandi üks tähtsamaid moeloojaid Varajane Elu Tema varajast elust midagi on väga raske leida . Ema & Isa olid kirjaoskamatud ning linnapea registeeris Chaneli kui Chasne. Chanel ise ilustab oma nooruspõlve .Chaneli ema suri kui ta oli 12 aastane , seejärel lahkus isa pere juurest . 6 aastat veetis Coco Chanel orbudekodus . Lahkunud orbudekodust asus Chanel kabaree lauljaks , kus kutsuti teda Coco-ks Isiklik elu ja tee moemaailma. Tal oli palju armusuhteid kuid jäi siiski vallaliseks. Paljud Chaneli armusuhted on aidanud kaasa tema teel moetööstusesse. ...
Ajaloo konspekt
1922 – Rapallos´e leping – sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel, Versailles
´süsteemi vastase koostöölepingu, kus
puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Viiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle hulgalistest töödest on kuulsaimad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta on täiesti tahtmatult, tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga, masside mällu kinnistunud. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a kuni 1938. a ja 1946. kuni 1954. a. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (näiteks "Noor araabia poiss" ja "Berberinaine kaamliga"). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (näiteks "Kristjan Raud", kuivnõel, 1939). 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis
« » . . : wikipedia.org; antiplagiat.org; svoboda.org. 1928 , « », , . , . , , . 1928 , « » «». , , , . , . 1970- , 1929 , , 1919 . «» , , 22- . : « -- , - . . !» « ». . . , , « », , . 1930 , , 3 1917 . « » , . 1977 , « », . , , , . . , «». 29 1929 , « » . , , , , , . . , . , . . . . , 1932 () « ». 1937--1938 . . . -, , «» . , « » , , 1920 ; , . . , . , , , , . , 1929 « » , , . 1938 . , , , ...
Carl Orff Carl Orff (1895 1982) oli silmapaistev Saksa helilooja ja dirigent. Lisaks sellele tegeles ta muusikapedagoogika arendamisega luues ainulaadse muusikaõpetuse metoodika, mida kasutatakse palju tänaseni. Tema loomingut võiks määratleda mõistega ,,neobarokk". Orffi muusikat iseloomustavad lihtsad meloodiad ja orkestratsioon ning vanamuusikast inspiree- ritud vaimsus. Isikupärase helikeele loomisel mängib olulist rolli rütm, mille põnevate kombi- natsioonide väljatoomiseks kasutab helilooja sageli mitmesuguseid rütmipille. Orffi looming koosneb peamiselt lavalistest suurvormidest. Samas oli helilooja traditsiooni- lise ooperi vastane. Sellele vastukaaluks lõi ta uue lavamuusika vormi, milles on ühendatud ooperi, draamaetenduse, oratooriumi ja kantaadi iseloomulikud jooned. Koorinumbrid on sageli antiiktragöödiate eeskujul ühehäälsed, taotledes lihtsust ja mõjuvust. Suur tähtsus on sõna...
Eduard Viiralt suri 8. jaanuaril 1954. aastal maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourti haiglas ning maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Looming Esimesed Viiralti teosed pärinevad Aastast 1916. ( Puu- ja linoollõiked ) ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta parimad tööd raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Viiralt "Võrumaa jutud", 1925 "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid", Marie Underi "Rõõm ühest ilusast päevast". Kuna ta oli kuulus graafik, töötas ta puulõikes, (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis,akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi
ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline. Soome maastikust inspiratsiooni saades integreeris Aalto vormid ja materjalid looduskeskkonnaga, pidades hoolikalt silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. 4 Hooneid · 1925 Jyväskylä tööliste maja · 19271935 Viiburi linnaraamatukogu · 1929 isamaalaste ühenduste hoone Jyväskyläs · 1929 Turu ajalehe Turun Sanomat toimetuse hoone · 19291933 Paimio tuberkuloosisanatoorium Turu lähedal · 1932 Villa Tammekann Tartus · 19361939 ja 19511954 elamud Sunilas · 1937 Restoran Savoy Helsingis (täielikult säilinud Aalto interjöör; ikka veel restoran) · 1937 Soome paviljon Pariisi maailmanäitusel
19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure- Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu Evald Aav, Riho Päts, Enn Võrk, Edgar Arro, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks jt. Loomingust . . . Artur Kapp on üks markantsemaid isiksusi Eesti muusika ajaloos, kes pani koos Rudolf Tobiasega (1873 1918) aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. Tema 1899
omane). Rahvuslikkus võiks seostuda ka Elleri omapärase, klassikalisi Tamme eesti rahvalaulude kava" (Orja õhkamine, Vaenelaps, Kuku, sa järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava kägu, 1922); Stalin - rahu lipukandja (tekst Lea Rummo, 1951) ; Emake väljenduslaadiga. Volga (tekst Otto Roots, 1952)´; Suvisel hommikul (tekst Otto Roots, 1952) * Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke - Instrumentaalkammermuusika: Keelpillikvartett nr. 1 c-moll (1925) ; ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused" , 1. ja 2. Keelpillikvartett nr. 2 f-moll (1930-1931) ; Kaks miniatuuri (Alla ballata, keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) Vivo); Lüüriline pala nr. 1 E-duur; Lüüriline pala nr. 2 f-moll; ; Canzonetta
aastal Esimene Vabadussõja veteranide organisatsioon Algselt väga palju toetajaid: I kongressil 1921. aastal oli esindatud 50 osakond 5000 liikmega II kongressil 1922. aastal oli esindatud 148 osakond 44 000 liikmega DSL-i põhi eesmärk oli maareformi läbiviimine 1923. aastal, II Riigikogu valimistel, saadi üks koht Riigikokku – Heinrich Laretei Laretei oli 1925-26.aastail põllutööminister ja 1926.aastal siseminister Kaitseliidu taastamine 1925. aastal viis DSL-i likvideerumiseni, kuid osakond ja tuumik - Artur Sirk, Andres Larka ja Aleksander Seiman, jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid tekkima sellised liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVKL)
Konstantin Päts Sünniaeg: 23. veebruaril 1874 Sünnikoht: Pärnumaa Tahkuranna vald Vanemad: ema Olga Päts(Tumanova , neiupõlve nimega)- Gründeri perekonna guvernar, hiljem Tahkurannas talunaine, õmbles, ravis külarahvast. Elu datuumid 1847-1914 . Isa Jakob Päts(1841-1909)- ehitusmeister, kaitses talupoegade õigusi Riia kohtus,Jakob Päts kuulus ka sellesse eesti ärkamisaja tegelaste saatkonda, kes läksid St. Peterburgi Vene tsaarile palvekirja viima, milles viidati parunite ja mõisnike ebaõiglustele ja eesti talupoegade allasurutusele. Õed,vennad: Nikolai Päts-oli Räpina õigeusu koguduse preester aastatel 1904-1919. Sündis 1871- 09-05 ja suri 1940. Marianne Pung-sündis1888 ja suri 6. jaanuaril 1947 Kirovi oblasti Oritsi rajooni Gadõ turbarabas Voldemar Päts-sündis1878 ja suri Torontos 27. juulil 1958. Kunstipedagoog Päts töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana, valiti 1907 esimese eesti kunstiorganisatsiooni Eesti Kunstiselts juhatuss...
Sisukord Konrad Mägi lk. 3 Elulugu lk. 4 Looming lk. 5 Kasutatud kirjandus lk. 8 2 Konrad Vilhelm Mägi (1878 1925) 3 Elulugu Kondrad Mägi sündis 1. novembril 1878. aastal Tartumaa Hellenurme mõisas ja suri 15. augustil aastal 1925 Tartus. Ta sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Konrad Mägi õppis aastatel 1888-1889 Uderna ministeerimuikoolis, seejärel Tartu Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai ta aastatel 1899- 1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Enne seda oli ta mööblitehases puunikerdust õppinud. Edasised õpingud toimusid aastatel 1903-1905 Peterburis parun Stieglitzi kunsttööstuskoolis vabakuulajana
Ta oli julge eksperimentaator. Veendunud feminist. Lisaks romaanidele kirjutas Woolf ka novelle ja kirjanduslikke esseid. Teosed "Merereis" (1915) ,,Kew Gardens" (1919) "Jacobi tuba" (1922) "Proua Dalloway" (1925) "Tuletorni juurde" (1927) "Orlando: elulugu" (1928) "Oma tuba" (essee, mis tegi Woolf'ist feministliku kirjanduse klassiku) (1929) "Lained" (1931) "Aastad" (1931) "Vaatuste vahel" (ilmus postuumselt) (1941) "Proua Dalloway" 1925 Virginia Woolfi üks tunnustatumaid romaane. Click to edit Master text styles 1997. aastal võeti "Proua Dalloway" Second level esmakordselt Hollywoodis filmilindile. Third level Rohkem tunnustust pälvis sama raamatu Fourth level ainetel valminud film "Tunnid". Fifth level "Proua Dallowayd" on nähtud ka Eesti teatrilavadel. Raamatu tegevus toimub keset rikka
Bedrich Smetana (1824-1884) *Tsehhi romantik *Musikaalsuse päris isalt *Praha Akadeemiline Gümnaasium *1840 I teosed *1848 avati Prahas muusikakool (algatus) *töötas klaveriõpetajana ja pedagoogina *1856 läks Rootsi *Praha Ajutine teater 1866, töötas dirigendina, lavastati oopereid *1874 süüfilis *suri vaimuhaiglas *Tsehhi rahvusooperi rajaja LOOMING *Tsehhi ajalugu *rahvapärimused (laulud) *6-osaline sümf. poeem ,,Minu kodumaa" (Schubert, Verdi, Wagner) *klaverimuusika *kopeerinud Schumanni ja Liszti *9 ooperit *3 sümfooniat *mõned kammerteosed Antonin Dvorak (1841-1904) *Tsehhi romantik *isa oli kõrtsmik *puutus kokku Tsehhi rahvamuusikaga *tänu vanematele kokkupuude muusikaga *viiul *külakool *Praha konservatoorium *Austria stipendium (Brahms) *reisis (Saksa-, Inglis-, Prantsusmaal) *töötas Pariisi konservatooriumis *1892 kutsuti Ameerikasse New Yorki konservatooriumisse LOOMING *kõik zanrid *eeskujud: Mozart, Beethoven *10 ooperit ...
Retsensioon "Varamu" Tegemist on näitusega Eesti Kunstimuuseumis KUMU. See on püsiväljapanek. Eesti kunsti klassika 17. Sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. Näitusel saab näha nii Eesti Kunstnikkude Rühma ,,Pallase" koolkonna kui ka teiste eesti kunstnike teoseid. Pallas oli algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühing Tartus (1918-1940). Ühigu eesmärgiks oli levitada ja tutvustada kunsti. Valisin terve näituse ,,Varamu" peale ühe toa, mille nimi on ekspressionism ning kus saab näha eesti kunstnike ekspressionistlikke töid. Seal on näha 9 suurepärase kunstnike töid. Ning kokku saab näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost. Jaan Vahtra teostest (1882-1947), kelle haridustee jäi pooleli Peterburi Kunstiakadeemias, on näha vaid ,,Autoportee," mis valmis 1923. aastal. Kaunis õlimaal, mis jäi mulle silma oma kireva...
Mis kool? Eesnimi Perenimi 10 Kunsti kontrolltöö Asukoht 2011 1) Arhitektuur ehituskunst, loob inimese eluks ja tegevuseks sobiva ruumilise keskkonna. Näited: 1. Taij Mahal põhja Indias, ehitatud aastatel 1632-1653, peaarhitekt Ustad Isa. 2. Casa battlo Hispaanias, ehitatud aastatel 1905-1907, arhitekt Antoni Gaudi. 3. Sydney Ooperimaja Austraalias, ehitatud aastatel 1959-1973, arhitekt Jorn Utzon. 4. Torre Agbar Hispaanias, ehitatud aatatel 2001-2005, arhitekt Jean Nouvel 2) Kujutava kunsti kolm liiki: skulptuur, maalikunst ja graafika 3) Trabekunsti liike: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. 4) Rahvakunst rahvakultuuri osa; Kunstilooming, mida on viljelnud peamiselt talupo...
• Aleatoorika • „Klaverikontsert “ Ebatraditsioonilised instrumendid • Pole vaja traditsioonilisi instrumente • „Credo in Us“ 1939 • Viie-osaline „Imaginary Landscapes“ Peformance’id ja häppeningid • Üks esimesi harrastajaid • „Water music“ • Kuulamine: John Cage – Water Music • „4´33´´” • https://www.youtube.com/watch?v=h_ik4VMcLkA • „Seventy four“ Pierre Boulez 1925 ● Prantsusmaa helilooja ● Üks mõjukamaid heliloojaid 20.sajandil ● 1940ndatel alustas õpinguid Pariisi Konservatooriumis ● Olivier Messiaeni, Andreé Vauraborg, René Leibowitz ● IRCAM ● „Le Marteau sans maître“ (1955) ● 1960ndate aastate keskel algas hiilgav dirigendikarjäär
1848 Adalbert Stifter 1830- Vormärz Georg Büchner, Georg Herwegh, Heinrich Heine 1848 1850- Realismus Theodor Fontane, Gottfried Keller, Theodor Storm 1890 1875- Naturalismus Carl und Gerhart Hauptmann, Henrik Ibsen 1900 Expressionism 1910- Gottfried Benn, Georg Heym, Georg Trakl us 1925 Neue 1925- Bertolt Brecht, Ödön von Horvath, Erich Kästner, Heinrich Mann, Sachlichkeit 1940 Kurt Tucholsky 1900- Franz Kafka, Hermann Hesse, Thomas Mann, Robert Musil, Rainer Moderne 2013 Maria Rilke, Arthur Schnitzler Literaturepoche: Barock (1600-1720) Wissenswertes über die Epoche: Dreißigjähriger Krieg und Absolutismus prägten maßgeblich die Epoche.
VÄHEMUSRAHVUSTE SEADUSED EESTIS Ajalugu § Esimene vähemusrahvusi puudutav seadus vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuse seadus - võeti vastu 12. veebruaril 1925. § Nimetatud seaduse alusel võisid moodustada kultuuriomavalitsusi tollaste suurimate rahvusvähemuste - saksa, vene, rootsi ja juudi rahvusest isikud. § Kultuuriomavalitsuse moodustamiseni jõudsid Eesti tollastest vähemustest 1925. aastal saksa ja 1926. aastal juudi kogukond. § Vene ja rootsi vähemused oma kultuuriomavalitsuste loomiseni II Maailmasõja eelsel perioodil ei jõudnud. Ajalugu § Rootslaste ja venelaste puhul oli küllalt oluline tõik, et kompaktne asustus võimaldas rahvuskultuurilisi probleeme lahendada kohalike omavalitsuste abil. Kultuuriomavalitsused likvideeriti 1940. a. nõukogude võimu perioodil. § 1980. aastate keskel alguse saanud perestroika ja eesti
Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Utuste ja tema abikaasa Marta Utuste.1926. aastal teatas Tallinnas Väike-Pärnu maanteel elav mehaanik Kullama, et ta jõudnud juba umbes kakskümmend aastat tagasi selgusele, et ainsam õndsakstegev usk on lootus Taara, Kalevipoja ja Linda sisse.Major Kustas Utuste (Kirschbaum) eestvedamisel kogunes 1925. aastal Tallinnas seltskond, kes huvitus Eesti oma usust ja nimetas end taaralasteks. Viis aastat hiljem, 1930, asutati juba esimene taarausuline ühendus „Tallinna Hiis“. Ametlikult registreeriti see 26. VII 1931. a. 1936. a. asutati Võrumaal Pühajõe Hiis ja varsti Kose Hiis. 1940. aastaks oli hiites umbes 700 liiget.1940. a. keelustasid Nõukogude okupatsioonivõimud taarausuliste organisatsioonide tegevuse. Nende juhid ja paljud liikmed arreteeriti, saadeti asumisele ja/või hukati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
