MARIE UNDER Merilin Luik9B ◦Sündis- 27. märts 1883, Tallinn ◦Suri- 25. september 1980, Stockholm, Rootsi ◦Abikaasa - Carl Hacker (10. veebruar 1902- 1923), Artur Adson (11. juuli 1924) ◦Carl Eduard Friedrich Hackeriga sündisid kaks tütart- Dagmar ja Hedda ◦Marie Under oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Hariduskäik ja ametid ◦Marie õppis lugema 4-aastaselt ◦14-aastaselt kirjutas ta esimese luuletuse ◦4-9 aastaselt käis ta väikelastekoolis ◦Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis - saksakeelne. ◦Lõputunnistus jäi saamata - väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. ◦Lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. ◦Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Looming ◦„Sonetid“ (1917) ◦„Eelõitsen“ (1918) ◦„Õnnevarjutus“ (1929) ◦„Sinine puri“ (1918) ◦„Lage...
Põlevkivi on olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet on temas 15-70%. Orgaanilise ainega on seotud põlevkivi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 1450 kcal/kg. Ajalugu Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes (Estonia ja Viru kaevandused) kui lahtustes karjäärides (Aidu ja Narva karjäärid). Pildid Pilt 1 Tükk põlevkivi Pilt 2 Kohad, kus Eestis on põlevkivi leiukohad Kasutatud kirjandus: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html http://www.vkg.werro
Münchenis, sõjaväelaste riigipöördekatse Berliinis). Lisaks süvenes majanduskriis omakorda ka Antanti riikides. Nõukogude Liit omakorda üritas soodsat olukorda kasutades eksportida maailmarevolutsiooni, andes toetust kommunistidele riigipööreteks Euroopa riikides (nt 1.detsembri mäss Tallinnas 1924) ja plaanis isegi sissetungi Saksamaale. Hoidmaks ära võimalikku uut sõda Euroopas võeti 1924 vastu Dawes`i plaan (nimi USA riigi- ja pangandustegelase järgi): Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati; Saksa majanduse jaluleseadmiseks anti talle laene. Dawes`i plaan rahuldas Saksamaad (Weimari vabariiki), aitas leevendada majanduskriisi, viis Prantsuse okupatsioonivägede väljaviimiseni Ruhri piirkonnast ja lõppkokkuvõttes vähendas sõjaohtu Euroopas. 2) Locarno lepped (1925):
Ajalugu Asutas Philips Morris 1924 Lasti välja Marlboro sigaretid mis olid algselt mõeldud naistele Tõi välja esimesed filtriga sigaretid Marlboro oli enimmüüdud tubaka bränd Nad hakkasid sigaretidele kanguse järgi nimesid andma nagu: "Lights", "Ultra-Lights", "Medium", "Mild" Sponsorlus Üks suurim motospordi toetaja Marlboro toetab: F1 Grand Prix Motorcycle WRC ART Grand prix Tooted Mokatubakas: Snus Marlboro Rich Marlboro Amber ...
rahvas. Riigikogus 100 liiget. Kuidas valitseti Eestit? Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused Erakondade paljusus näitas, et üksik partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust Kümnendil tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega Põhilised vastased: Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene emigrandid Baltisaksa parunid Kommunistid Riigipöörde katse teostati 1.detsember 1924.a Poliitilise stabiilsuse suurenemine Mäss kujunes EKP jaoks enesehävitamiseks, kuna rahvas pööras vägivallatsejatele kindlalt selja Võitluseks riigivastaste jõududega võeti parlamendis vastu riigikorra kaitse seadus ja pandi uuesti alus kodanike vabatahtlikule relvaorganisatsioonile Kaitseliidule Tänan kuulamast!
Konrad Vilhelm Mäg Konrad Mägi sündis 1. novembril 1878a. Hellenurme mõisas Tartumaal ja suri 15. augustil 1925 Tartus. Ta oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Elukäik Mägi õppis 1888–1889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 1899– 1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsijoonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Konrad Mägi jatkas õpingus ka Venemaal, Prantsusmaal, Soomes ja Norras. Tal oli huvi mastikumaali vastu ja tema teosed olid ekspressionismi stiilis. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Madonna 1923– 1924 Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressioni smi ja fovisti...
Evolutsioonilisel teel kapitalismilt sotsialismi poole, ei mingit revolutsiooni. Kõikide mõisamaade riigistamine tasuta. Talude puhul võis ära võtta üle normi maa, mida ei haritud. Mõisasüdameid mitte jätta parunitele alles. August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei (ESDTP) – eraldus ülevenemaalisest parteist 1917. Algul pidev võitlus enamlastega, alles pärast 1924.a. loodi ühtne Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei- Euroopale tüüpiline sotsiaalreformistlik partei. Eestis saab sotsialismi luua vaid siis, kui Lääne-Euroopas on see loodud. Ei vägivaldsusele, tugines linna tööliskonnale, vaesemale talurahvale, osaliselt ka väikekodanlusele. Eesmärk elukalliduse tõusu piiramine, maksude alandamine, võitlus tööpuudusega jne. Senini oli toetanud Ajutist Valitsust, kuid 1919.a alguses hakati kritiseerima valget terrorit, et
· 19171919 Maanõukogu liige · 19171918 Maanõukogu esimees · 1918 Ajutise Valitsuse kohtuminister · 19181919 Ajutise Valitsuse põllutööminister · 19191920 Asutava Kogu liige · 8. maist 1919 18. novembrini 1919 Eesti Vabariigi peaminister ja sõjaminister · 19201934/1937 I-V Riigikogu liige · 28. oktoober 1920 25. jaanuar 1921 välisminister ja kohtuminister · 1921 I Riigikogu esimees · 1924 välisminister, hiljem rahaminister · 1927-1929 Eesti saadik Poolas, Tsehhoslovakkias ja Rumeenias · 9. juulist 1929 12. veebruarini 1931 Eesti Vabariigi riigivanem · 19331939 Eesti saadik Prantsusmaal, Belgias ja Vatikanis Teenetemärgid ja tunnustused 5 · Vabadusristi III liigi 1. järk (14. detsember 1920) · Kotkaristi teenetemärgi I klass (6. juuni 1930) · Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass (7
Nõukogude Venemaa jaoks praktiliselt ainsaks väliskaubanduse aknaks ning sealt saadi hulgaliselt tellimusi). - Eesti Pank andis kergelt laene uute ettevõtete loomiseks. - Kaupade puudus siseturul ja sõjaajale järgnenud tarbimisbuum lõi eeldused uute ettevõtete loomiseks, mis pidid rahuldama kasvavat sisetarbimist. - Head põllumajandusaastad ja õnnestunud maareform. 2. Majanduskriis 1923 1924: 1923 algas Eestis majanduse langus, mille põhjusteks oli: - 1922 sulges Nõukogude Liit oma turu Eesti toodangule ja katkestas riiklikud suurtellimused. - See tõi enesega kaasa paljude idaturule orienteeritud ettevõtete pankrotistumise ja kasvatas tööpuudust. - Eesti kaup ei olnud Euroopas konkurentsivõimeline. - Tegu oli klassikalise ületootmiskriisiga (kaup jäi ladudesse seisma;
maksti välja; selleks trükiti kontrollimatult raha) tekkis Saksamaal hüperinflatsioon. See süvendas kriisi ka teistes riikides. 10* Protektsionismi kasv. 1* Majanduskriis tõi enesega kaasa ka sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides- Saksamaal (kommunistide ja natsionaalsotsialistide mässukatsed); Ungaris; Hiinas jne. 2* Majanduskriisi leevendumisele aitas kaasa nn.Dawes`i plaan (nimi pärineb rahvusvahelise komisjoni juhi nimest) - 1924.a. kinnitatud kava, milles määratleti Saksamaa iga-aastased reparatsioonimaksed (neid vähendati) ning Saksamaa majanduse tugevdamiseks anti talle laene. 3* Majanduskasv 1924.a.-1929.a: 11* 1924.a. algas uus majandusliku tõusu periood. 12* Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem. 13* Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika.
amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ning saabus poole sajandi pikkune okupatsiooniaeg. Kaitseliit taasasustati 1990. aasta veebruarikuus, seega poolteist aastat enne Eesti ametlikku iseseisvumist ja kuigi alles kasvamisjärgus on Kaitseliidust kujunemas taas üks omariikluse nurgakivisid. KAITSELIIDU SÜND I Maailmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal
1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts
Kui orbiitidele vastavad eergiad on En ja Ek, siis kiiratava või eelatava valduskvand energia avaldub Hf=Ek-En. Energia on määratud täisarvugan, mida nimetatakse peakvantarvuks. Lisaks kirjeldatakse energiat orbitaalkvatarvu, spinni ja magnetkvantarvuga. On kindlaks tehtud, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga. Seda printsiipi nimetatakse tõrjutusprintsiibiks ehk Pauli printsiip(W.Pauli). Järgmise olulise sammu tegi 1924.a. L. de Broglie, kes püstitas hüpoteesi, mille kohaselt dualis pole iseloomulik mitte ainult valgusele, vaid on palju universaalsem. See kehtib ka elementaarosakeste korral. =h/p ; p=m*v Elektroni kirjeldavad tõenäousus lained, mis näitavad millise tõenäosusega võib minti ruumipunktis Ja mingil ajahektkel oskakest leida.
Saarepeedi school Türi Autor:Tauno Toomsalu 03.03.2013 Türi history 1347 Türi first mentioned in historical records by the name of Turgel 1687 The establishment of the first school 1900 Railway traffic (ViljandiTallinn, Türi Paide) opened Türi city 1917 Türi gains the rights of a market town 1924 The first secondary education institution in Türi opened Türi Horticultural Gymnasium 1926 The rights of a town given to Türi Türi administrative 1950 - 1959 Türi - the centre of Türi County.1997 Türi College of the University of Tartu for environmental science studies opened. 2000 Türi declared the Spring Capital of Estonia by Mart Laar, the prime minister of Estonia 2005 Türi became the administrative
Ernest Hemingway 1899-1961 Elulugu Sündis 21.juulil 1899 Oak Parkis Kehva nägemise tõttu ei pääsenud ta sõjaväkke Punase Risti vabatahtlik esimeses maailmasõjas 1923. aastal esimene kirjanduslik edusaavutus Harrastas kalastamist Teises maailmasõjas sõjakirjasaatja Elulugu 1954. aastal sai Nobeli kirjanduspreemia 1960. aastal lahkus Kuubalt Sattus depressiooni 1961. aastal sooritas Hemingway enesetapu. Ernest Hemingway Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Looming 1924. aastal avaldas Pariisis oma esimese raamatu novellikogu ,,Meie ajal" 1926. aastal romaan ,,Ja päike tõuseb" ,,Mehed ilma naisteta" (1927) ja ,,Võitja ei saa midagi" (1933) Hemingway selle perioodi tuntuimaks teoseks ...
lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest • Läbinud Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga • Kolisid Kutšinosse, sündis esimene tütar Dagmar • 1905 sündis tütar Hedda ja 1906 koliti tagasi Tallinnasse • Jõuludel 1906 kaotas pere tulekahjus oma puumaja • 1915-1923 kestis lahutusprotsess • 1924 abielu Artur Adsoniga • 1944 põgeneti Rootsi Looming • Kirjandusrühmitused Siuru ja Tarapita, esikluule avaldas Noor-Eesti • Debüütkogu „Sonetid“ • 13 luulekogu • Romantiline ja elamusrikas, julge • Avalik esinemine Estonias „Mureliku suuga“ (1942) • Veriseima raevu aastail • Paljud luuletused pühendatud ema mälestuseks • Elu, häving, küüditamine • Kaastunne neile, kellel pole sooja tuba ja süüa
Marie Under Sündis 27.märtsil 1883.a Tallinnas. Vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Luuletusi kirjutas saksa keeles. 1901-1902 töötas ajalehe “Teataja” toimetuses. 1902 abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Kolisid Kutišnosse Moskva äärelinna. 1906 tuli Marie Eestisse tagasi ja tegutses kirjanikuna. 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Kohtus Artur Adsoniga. Adson kogus ta luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. 1924 lahutas Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Kuulus “Siuru”, kus oli rühmituse esimees. Ta kirjutas loodusest ja armastusest. 1944.a põgenes ta Rootsi ja kirjutas koduigatsusest. Tähtsamad kogud ● “Hääl varjust” ● “Rõõm ühest ilusast päevast” ● “Õnnevarjutus” ● “Mu süda laulab” ● Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, inglise, rootsi, soome, hispaania, prantsuse ja itaalia keeles. ● Ta oli EKL asutajaliige ning mitme kodu- ja välis...
KAIRI MIKELSA AR MY13 Name and location •The company was founded 1924, 92 years ago •Adidas was registered 18 August 1949 •By Adolf Dassler •The company headquartered is in Herzogenaurach, Germany •Area served: worldwide Products and services •Footwear •Sportswear •Sports equipment •Toiletries •Adidas also designs and makes slide-style sandals, watches, eyewear, bags, baseball caps, and socks. •Adidas has a branded range of male and female geodorants, perfumes, aftershave and lotions. About company
a) I põhiseadus (1920): seadusandlikuks võimuks Riigikogu ühekojaline EV parlament täidesaatvaks võimuks valitsus riigivanem valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused b) Mitmeparteisüsteem ja koalitsioonivalitsused: erimeelsuste tõttu sagedased valitsuskriisid ühe valitsuse pikkus keskmiselt 11 kuud c) Kommunistlik mässukatse Tallinnas 1. detsembril 1924: vasakpoolsete ideede populaarsus EKP plaan Vene kommunistidega võim haarata ja ühendada Eesti NSVL-ga mässu ebaõnnestumine ja EKP keelustamine 2. Välispoliitika a) Peaeesmärk omariikluse kindlustamine: Suurim oht nõukogude Venemaa b) Balti liidu loomise kava (Soome. Eesti, Läti, Leedu ja Poola) ebaõnnestus: Eesti-Läti kaitsekoostöö leping c) Osalemine Rahvasteliidus (alates 1921) 3. Majanduslik areng
Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine...
Enim mänge pidanud Martin Reim 157 mängu. Peatreener Tarmo Rüütli. Koondise kapten Raio Piiroja. Parim mängija Konstantin Vassiljev. Konstantin Vassiljev Karjääri algus Tallinna JK. Koondise debüüt 2006,esimene värav 2009 Armeenia vastu. 49 mängu ; 15 väravat. Aasta 2010 ja 2011 aasta parim jalgpallur. 2009 ja 2011 hõbepalli võitja. Klubijalgpalli mängib Permi Amkaris. Koondise saavutused Suurim saavutus 2012 EM playoffidele jõudmine. Osalemine 1924. Pariisi olümpiamängude eelringis. 2012. aastal sai Eesti esimeseks euroopa riigiks, kes on mänginud kõigi UEFA liikmesriikidega. Aitäh!
eesmärkide saavutamisele. Kommunistide juht Viktor Kingissepp vahistati selle eest, et tegutses põranda all ja valmistas koos eesti kommunistidega pinda kommunistlikule korrale Eestis. Sõjakohus mõistis ta süüdi riigireetmises ning ta hukati 1922.aastal. Moskvas valmistati ette riigipööret Eestis, kuna olukorda peeti võimuhaaramiseks soodsaks tööpuudus suurenes, mitmed riigiisad olid mässitud kahtlastesse skandaalidesse ja riiki valitses vähemusvalitsus. Riigipöördekatse algas 1924.aasta 1.detsembri varahommikul Tallinnas. Umbes 350 mässulist hõivasid Toompea lossi, sõjaväelennuvälja, raudteejaamad ning peapostkontori. Sõjaministeeriumi ja sõjakooli hõivamine ebaõnnestus. Mõne tunniga mässukatse suruti maha, mille järel inimesed hakkasid kommunismi vastu, mille järel toimusid sõjakohtuistungid ja hukkamised. EKP kaotas senise võimu Eestis. Toimunu tõttu kutsuti taas ellu Kaitseliit. Parlamentarismi kriis 1926.aastal esinesid Põllumeestekogud ja J
okupeerida Korfu saare. Kreeka kaebas Rahvasteliitu ning kuigi alguses ei võtnud Mussolini Rahvasteliidu nõuet oma väed sealt välja tuua ja hakkas sinna sõjaväebaase ehitama, pidi ta seda lõpuks Inglismaa suurele survele siiski tegema. Paar nädalat pärast seda okupeeriti Fiume linn, mille valitsemisõigusi pidasid enda omaks nii Itaalia kui ka Jugoslaavia. Kuna Jugoslaavia liitlased ei suutnud appi tulla, siis pidid nad sellega leppima ning Itaalia võit vormistati 1924. aastal Rooma lepinguga. 1925. aastal hakkasid Saksamaa, Prantsusmaa ning Inglismaa välisministrid arendama riikidevahelist koostööd ja kollektiivset julgeolekusüsteemi. Ka Itaaliat kutsuti sellesse ringi, kuid Mussolini keeldus. Seejärel hakkasid talle järjest suuremat survet avaldama nii sisepoliitilised diplomaadid, kui ka Prantsuse ja Inglise diplomaadid, eesotsas Inglise välisminister Chamberlain'ga. Lõpuks muutis Mussolini meelt ning kirjutas alla Locarno
Kordamisküsimused ajaloos (AT7): Eesti Vabariik 1920-40 1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi, rahuaegse vabatahtliku maakaitse väena. 4
ekspordi suurendamise kaudu, kuna ka mujal maailmas valitses sellel ajal majanduskriis. Eesti rahandussüsteem muutus uuesti ebastabiilseks- anti välja palju katteta laene; raisati enamus Tartu rahuga Venemaalt saadud kullast (laenudeks); trükiti kontrollimatult juurde raha, mille tõttu kasvas inflatsioon. Majanduskriis omakorda süvendas ka sisepoliitilist ebastabiilsust. Saamaks üle majanduslangusest algatas 1924 rahandusminister Otto Strandman uue majanduspoliitilise kursi, mille tulemusena algas uus majanduskasvu periood (1924-1929). Põllumajanduses orienteeruti piimakarja ja peekonisigade kasvatamisele; kasvas põllumajandustoodangu eksport (eriti või ja peekoni); vähendati kartulikasvatust ja pandi põhirõhk söödakultuuride kasvatamisele. Likvideeriti Eesti majandusele mittesobivad hiigelettevõtted ja loodi
Eesti kroon Sisukord · 1 Kuldkroon (19241927) · 2 Eesti kroon aastatel 1928 - 1940 o 2.1 Pangatähed o 2.2 Mündid o 2.3 Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 · 3 Eesti kroon alates aastast 1992 o 3.1 Sedelid o 3.2 Mündid · 4 Vaata ka · 5 Välislingid · 6 Viited Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. Kuldkroon (19241927) Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon.
Ta pälvis ``Pallase`` kooli ühe andekama õpilase kuulsuse. Selle kooli õpetajaskond ja kaasõpilased kogusid toetussumma, et saata Wiiralt välismaale. Ta jätkas õpinguid 1922- 1923 ´´Pallase`` stipendiaadina Dresdeni KA-s skulptuurierialal ja täiendas end graafika alal, töötas ühtlasi P. Wenzeli vasetrükikojas. Paralleelselt skulptuuriga tegeles Wiiralt seal ka joonistamise, estampgraafika ja litograafiaga . Aastal 1923 pöördus ta tagasi ``Pallasesse`` ning lõpetas 1924 graafiku ja kujurina. Ta oli 1924- 1925 samas graafikaõppejõud. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. . Eduard Wiiralti looming Eduard Wiiralt on 20. sajandi I poole Eesti graafika silmapaistvaim meister, eesti estampgraafikale aluse panijaid ja tema arengu mõjutajaid. W- i looming on erakordne nii
ning ta korraldas ka vanavara kogumist. 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail, 1924 a. 1924 aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga (1 tütar, 2 poega). Töötas edasi joonistusõpetajana. 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi. 1928 sai Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali poolt korraldatud võistlusel I auhinna "Eesti vanem kosjas". Asus elama Nõmmele. 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks. 70 a juubelit tähistati suurejooneliselt. Austamisõhtud Tallinna Kunstihoones ja "Pallases". Aunimetused:
parlamendi liikmetest eelarve põhjalikult läbi arutama, läbi uurima. Seda ei ole meil aga tehtud. Mina, kui eelarvekomisjoni esimees palun nüüd arvesse võtta, et minu kõne on võrdlemisi pealiskaudne, olin selle eelarve arutamise juures rohkem nii-öelda tehnilise tööga kui selle eelarve sisulise kritiseerimisega tegev, mille tõttu ka need küsimused , mis ma siis nüüd üles tõstan , võivad olla pealiskaudsed." ,,Paar nädalat enne 1. detsembrit 1924 oligi valitsus sunnitud esinema Riigikogu ees nõudmisega saada krediiti sõjaväele 48 ja poole miljoni marga suuruses summas" ,,Aga see raha pundus. Riigikogu ja vabariik andsid Laidonerile suured volitused, ta määrati ülemjuhtajaks. ,, 1 detsembril tuli kokku Riigikogu ning Laidoner esines seal oma teadaandega. Laidoneril oli alati kaaluv sõna riigikogus kaasa öelda, seda, mida puudutab meie riigi välispoliitikat. Kindral Johan Laidoner esinemised äratasid laialdaselt huvi
Kuna Eesti rahandus põhines sel ajal Saksa okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu, siis võeti 30. novembril 1918 Ajutise Valitsuse istungil vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark, mis oli väärt 100 penni. Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga. Riigi majandusliku olukorra tõttu ei saadud anda kassatähtedele kindlat tagatist, mistõttu muutus mark peagi katteta paberrahaks. Kassatähed kõrvaldati käibelt etapiti 1924. ja 1927. aastal, osaliselt aga alles 1930. aastatel. Peagi tuli kasutusele üks kroon. Marga kiire ja katastroofilise kahanemine soodustas rahareformi teket. Kehtestati kroon, mis vastas 100 margale. Neid hakati 1924. aastal kasutama esmalt väliskaubanduses, kuid 1. jaanuarist 1928 juba igapäevastes tehingutes. Kuna kroonivääringus pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, siis lasti 1928. aasta jaanuaris ringlusse viimane seeria 100-margaseid
Konfliktid Leedu-Poola Vilniuse (Vilno) pärast Leedu-Saksamaa Klaipeda (Memel) pärast Eesti-Läti vahel Valga, Heinaste, Ruhnu pärast Soome-Rootsi vahel Ahvenamaa pärast Prantsusmaa okupeeris 1923.a. Ruhri (Saksa rahasüsteemi kokkuvarisemine) Probleemid rahvusvahelistes suhetes 1920. aastatel * Saksamaa suutmatus maksta reparatsioone; Probleemid tulenesid: Versailles rahulepingust, Saksamaale kõrged reparatsioonimaksud. Probleeme püüti lahendada: 1924.a. Dawesi plaaniga, 1932.a. Lausanne konverentsil reparatsioonimaksed peatati. * Rahvasteliit: kuidas parandada riikidevahelist koostööd, kindlustada rahu ja julgeolekut majandussanktsioonid ei toiminud, osad riigid jäid kõrvale, juhtivate riikide omakasupüüded, sõjaväe puudumine; 1928.a. Briand-Kelloggi pakt · Nõukogude Venemaa kõrvalejätmine rahvusvahelisest poliitikast Venemaad ignoreeriti peamiselt poliitilise süsteemi tõttu 1922.a
Kuidas esitada andmeid? Graafikute ja tabelite koostamine võimaldab oma töös esitada mahukaid andmekogumeid või uuringu tulemusi selgelt ja kompaktselt. Andmekogumeid võib esitada mitmel viisil ning esitusviis võib mõjutada sinu analüüsi või soosida teatavat tõlgendust. Seetõttu tuleb graafikuid, tabeleid ja statistikat koostada kriitilise pilguga. Sagedasemad graafikute tüübid · sektordiagramm näitab terviku osi · tulpdiagramm näitab eri kategooriate hulki · joondiagramm näitab loendatud andmete jaotust ajas, hea kasutada trendide visualiseerimiseks Graafikute koostamine 1. Mõtle hoolikalt, milliseid andmeid soovid joonisel kujutada ja mis on joonise eesmärk. Sellest lähtuvalt vali sobiv graafik. 2. Mõtle telje ulatuse ja ühikute peale. Mis on sinu andmete väikseim ja suurim väärtus? Kas teljed on lineaarsed? Kas peaksid telge alustama nullist või...
Nimi Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler Partei nimetus Bolsevike partei Rahvuslike Fashistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Tööpartei Aeg 1917 kommunistid 1922 peaminister 1932 Riigipäeva suurim 1928 NEPile lõpp peale 1924 partei võitis 60% häältest saadikurühm (1920-1930) 1933 kantsler 1933 märts kõik volitused Võimuletuleku Liitus kord ühe, kord teise Ühepartei süsteem, salapolitsei Punase
Aasta. Teose nimi. Märkmed sisust 1910 Kui päike läheb looja. 1918 Muinasmaa. Kujutab kahe kunstiinimese seiklusi Eesti taludes 1917 Saatana karusell. Novellikogud, mis sisaldavad novelle, mis kujutasid 1919 Rändavad rüütlid. maailmalõpu- meeleoslusid ja pidu katku ajal 1924 Purpunane surm. Kujutab saart, kus pääseb valla salapärane purpurtõbi, mis nakatab ainult mehi. 1925 Vastu hommikut. Novell kujutab kukk Keril Kerkerilli, kellel on väga romantiline unistus lennata lõunamaale. Teose romaani moodustavad 1928 Toomas Nipernaadi seitse
Betti Alver ( Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta 1. 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 2. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 3. 1934- Eesti Kirjanikke Liidu liige. 4. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 5. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Looming 1
Adolf Hitler Mein Kampfminu võitlus · Mein Kampfi kirjutamist alustas Hitler aastal 1924. kevadel vanglas. · Hitleri meelest pidi Saksamaa saama suureks,tugevaks ja jõukaks. · Aaria rass,mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslas,pidi muutuma maailma valitsejaks. · Natsionaalsotsialistide eesmärk oli nn. uue korra loomine,mis tähendas · demokraatia · kommunismi, · juutluse kõrvaldamist Natsionalistlik õpetus · Rassisilise puhtuse tagamine. · Abiellumine võõra tõu esindajatega keelati.
maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". Pärast kooli lõpetamist oli ta 16-aastaselt praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. 19-aastaselt siirdus ta Stokcholmi , et õppida sekretäriks. Aastal 1926 sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastat elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis. Aastal 1924 abiellus ta Sture Lindgreniga ning võttis poja enda kasvatada. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. 3.Tähtsamad sündmused on: Kui madlike saab täid, ta emal on sünnipäev, Alva läheb ballile, Madlike ja Liisbet saavad endale õndsusasja. 4.Tegelased on Madlike, Liisbet, ema, isa, Alva, onu Nilsson, Sasso ja Miia. 5
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Viiralt elas Pariisis enamu...
1904 Vanemveebel 1905 13. Jerevani Tema kõrguse ihukaitsegrenaderide polk (nooremohvitser) 1906 august-oktoober staabikomando ajutine ülem Teenistus 1907-1908 Tbilisi raudteejaam 1908 Leitnant 1913 Staabikapten 1914 Kapten (Eestis sõjaväe major) 1915 21. diviisi vanemadjutant 1916 alampolkovnik Laidoner Eestis · 1918. 1. jaanuaril saabub Tallinna · 23. detsembril Eesti Sõjavägede ülemjuhatajaks · 1. detsembril 1924. aastal nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks · 12. märtsil 1934 kolmas kord Kaitsevägede ülemjuhataja · 24. veebruaril 1939 ühendati kindraliks Elu pärast teenistust · 22. juunil 1940 tagandati ametist · 19. juulil küüditati koos naisega · 28. juunil 1941 arreteeriti ja viidi vanglasse · Rändas erinevate vanglate vahel kuni aastani 1953 · Suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanlgas Autasud · Püha Anna orden III klass
Johannes Vares Barbarus Koostasid Marjanne ja Liis 11. c klass Pärnus 2010 Elukäik sündinud 1890.a Viljandimaal; majanduslik kindlustatus eeliseks teiste haritlaste ees; Heitali vallakool (1899-1901); Viljandi kihelkonnakool (1901-1903); Pärnu Hansagümnaasium (1904-1910); "Rahvusvaheline teaduslik-kirjanduslik ring"; Elukäik esimesed luuletused: "Ärge roomake!"; "Sügise öö"; Kiievi ülikooli arstiteaduskonnas (1910-1914); Barbarus maailmasõjas; sõjakatsumused muudavad Barbarust; kuulus "Tarapita" rühmituse koosseisu; Elukäik Nõukogude Liidu pooldaja; 1940.a "rahvavalitsuse" peaministrikandidaat; hiljem kuni surmani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; eestlastele suunatud kommunistlik propaganda (1941); 1947 suri, leiti vannito...
Artur Kapp Fred-Georg & Raigo 2016 Artur Kapp (1878-1952) · Sündis 28.02.1878 Suure-Jaanis · Suri 14.01.1952 Suure-Jaanis · Eesti helilooja, dirigent ja pedagoog Tähtsus Eesti muusikaloos · Ta kirjutas 5 sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. · Ta lõi oratooriumi "Hiiob" , kooriteoseid ligi 100, oreli- ja kammermuusikat · Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. · Arturi kuulsaim teos on romanss "metsateel" Loomingu tähtsamad zanrid · Orkestrimuusika · Oreliteosed · Koori- ja soololaulud Loomingu mõjutajad · Tema suurejoonelist, ülev- ranget stiili kujundas klassikalis-romantiline traditsioon Bachi ja Beethoveni, saksa ja vene romantikute looming. · Artur Kapi suunda eesti muusikas arendasid edasi tema õpilased Eugen Kapp, Evald Aav, Riho Päts ja paljud teised. Huvitavad faktid · Ta asus õppima 13 aastaselt Peterburi konservatooriumi. · Esimese...
Eduard Tubin (1905-1982) Elulugu sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana Algharidus Naelaverest Isa kõrval õppis pikoloflööti 10-aastaselt mängis kohalikus orkestris Elulugu 1920 Tartu Õpetajate Seminar, mängis orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1924 Tartu Kõrgem Muusikakool- kompositsioon Heino Elleri käe all Töötas kooliõpetajana Nõos 1931-1944 töötas algul repetiitori ja seejärel dirigendina „Vanemuises“ 1938. aastal täiendas end Rootsis 1944 põgenes Rootsi 1945-1972 töötas Drottinhgolmi teatris Stockholmis- vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks Palju aega jäi muusika kirjutamiseks Teda tunnustati heliloojana Käis mitmed korrad Eestis, kandis ette suuremaid teoseid Elulugu Tema teoste rahvuslik läbimurre algas 1980.aastail Neeme Järve hakkas Tubina loomingut kogu maailmas tutvustama Eduard Tubin suri 17. novembril 1982. aastal ...
Луиджи Ноно Luigi Nono Alina Maksimova Биография 29 января 1924, Венеци С 1942 по 1945 год Венецианская консерватория (Дж. Фр. Малипьеро) В 1946 году знакомство с Бруно Мадерна В 1948 году курсы дирижирования Германа Шерхена Дармштадтские курсы новой музыки в 1950 году Биография 50-е Булез, Штокхаузен и Ноно
Akadeemias (Alexander Friedrich von Bocki ateljees). Seejärel oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik (ajuti viibis ka Eestis) ning 1886 1887 Kunstide Edendamise kooli ja 19011904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Adamson elas 18871891 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Aastal 1918 asus ta elama Paldiskisse. Aastast 1922 oli ta Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu, aastast 1924 Eesti Kunstnikkude Liidu liige. Ta suri 26. juunil 1929 Paldiskis ning maeti Pärnusse. LOOMING : · "Niobe pea" · "Külataat Keilast" · "Koit ja Hämarik" TUNNUSTUSED : · 1879 Peterburi Kunstiakadeemia suur hõbemedal · 1907 Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik
17. Sürrealism Endiste dadaistlike (ja metafüüsiliste kunstnike) seltskonnas Dada tüütas ära, taheti tõsisemat kunsti. Sigmund Freudi teooriast leiti abivahend → psühhoanalüüsi kasutamine; unenägude, vaimuhaigete uurimine. Andre Breton 1924 sürrealismi manifest. Mõistuse kontrollist vabanemine. Sur realism – realismi peal – ülirealism Psühhiaater, huvi kirjanduse 1. Veristlik sürrealism = realistlik sürrealism (it.k) Reaalsed objektid, maastikud. Katki paisatud jne. Eeskuju: Chirico (Dali, Ernst, Magritte) 2. Mitteveristlik sürrealism – puudub seos reaalsusega (Masson, Miro, Tanguy) Salvadore Dali – veristlik
Itaalia sisepoliitika 1922-1939 Koostas Karl Olaf Kolla Ta sündis 29 juuli 1883 Suri 28 aprill 1945(ta lasti maha kommunistlike partisandide poolt) Ta oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922-1943 Benito Amilcare Andrea Mussolini Itaaliat valtises Mussolini koos Fasistliku parteiga aastail 1922-1939 Valitsus *Mussolini ja fasistlik partei lubasid itaallastele uut majanduslikku süsteemi korporatismi.Korporatism oli sotsialismi edasiarendus uueks majandussüsteemiks, kus tootmisvahendid jäid algselt avaliku sektori kätte, kuid neid suunas ja kontrollis riik. *Itaalia koloniaalekspansioon Etioopiasse aastal 1936 avaldas negatiivset mõju Itaalia majandusele. Itaalia Ida-Aafrika koloonia eelarve 1936.-37. eelarveaastal nõudis Itaalialt 19,136 miljardit liiri kolooniale vajaliku infrastruktuuri loomiseks. Sel ajal oli kogu Itaalia aastatulu vaid 18,581 miljardit liiri. Majandus Fasistlik valitsus kehtestas Itaalias ra...
Ekspressionism Mari Tamm 11. klass TEKE ● Moderne liikumine, mis sai alguse 20. sajandil Saksamaal ● Kirjanduses: 1910ndatel saksa luules ● Kõrgpunkt I maailmasõja lõpul ja sõja järel ● Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga KUIDAS VÄLJENDUB? ● Kujundirikas väljendamine ● Väljendamise ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale ● Esiplaanil: inimese sisemaailm ○ Tunded ○ Tõekspidamised ● Traagiline elutunnetus ● Sünged ja võikad kujundid ● Rohke epiteetite kasutamine KUS VÄLJENDUB? ● Kunstis - kasutati palju erinevaid värve ja vorme, et luua dramaatiline pilt ○ tuntumad kunstnikud: Vincent van Gogh, Edward Munch ● Arhitektuuris - pehmem ja dünaamilisem ○ tuntuim arhitekt Erich Mendelsohn VÄLISMAA EKSPRESSIONISMI VILELEJAD ● Franz Kafka novell ,,Metamorfoos’’ (1915) ● Knut Hamsun romaan ,,August’’ (1930) ● Max Brod romaan ,,Jüdinnen’’ (1911) Franz Kafka (1883- 19...
Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ,,Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga ,,Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja 4 varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi
3. Sks suutmatus võitjariikidele reparatsioone maksta 4. Ülejäänud Eur riigid ei suutnud võlgu maksta USAle 5. Rahvusvahelise olukorra teravnemine (seoses Ruhri piirkonna okupeerimisega) 6. Hüperinflatsioon Sks (raha väärtuse langus; katteta raha trükkimine) 7. Protektsionism oma maa kaitsmine tollisüsteemi kaudu · Kriisi leevendas Dawesi plaan, millega määratleti Sks iga aastased reparatsioonimaksed + anti laenu Sks maj elavdamiseks · 1924 1929: maj tõusu periood, mil rah vah kaubandus elavnes; arenesid uued tööstusharud (autotööstus, keemiatööstus, elektrotehnika); kasvu tagasid sise- ja välispol stabiilsus (suurenesid nii tarbimine kui tootmine) · 1929 1933: Suur majanduskriis; sai alguse USAst, kus tekkis ületootmine põllumaj. Vähenenud sissetulekuga farmerid ei suutnud osta tööstusharude toodangut; suurem masinate kasutamine suurendas töötust. Sellega kaasnes börsi kokku kukkumine, mis
kutsudes tegelikult seadust. Ometi ei imestanud keegi. Eestil lihtsalt oli ülemjuhataja olemas ja kui maad ähvardas oht, kutsuti ta loomulikult ametisse. Sel õppetunnil oli positiivne mõju riigikaitse reorganiseerimisel tulevikus. 9 Kaitseliit Oluline moment oli vabatahtliku kaitseorganisatsiooni- Kaitseliidu taastamine. See toimus Laidoneri ülemjuhataja käskkirjaga 17. detsembrist 1924. On loogiline, et suhteliselt vaene ja üliraskel geopoliitilisel asukohal riik nagu Eesti ei suuda lipu all hoida vajaliku suurusega sõjaväge. Appi peab tulema vabatahtlik riigikaitsetöö. Sellist tööd tegi Vabadussõja eel ja ajal Kaitseliit. 10 12. märts 1934- Sõjaväeline riigipööre Tõenäoliselt poleks K. Päts suutnud 12. märts 1934 teostada sõjaväelist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
