Hiljem läks ta edasi tööle Tallinna Esimesse Reaalkooli kunstiõpetajaks. Jansenile, kui maalijale on küll üldiselt omane , et ta enamikus oma teostes värvielamust rõhutab, kuid antud perioodil, nimelt kahekümnendate aastate esimesel poolel, toonitab ta koloriidifunktsioonie eriti. Näib, et siin on tegu väiste mõjutustega. Jansen sõidab Itaaliasse, kust ta toob kaasa suurema arvu valmisteoseid ja etüüde. Osa neist koos mõne kodumaal valminud maaliga paneb ta välja samal 1924. aasta sügisel toimunud EKKKÜ kunstinäitusel. See esinemine oli Jansenile tõeliseks triumfiks. Näis, et nüüd on kunstnik teostanud need suured lootused, mis varem tema suhtes korduvalt oli avaldatud, mis aga seni ikka ainult tinglikku täitmist olid leidnud. Kunstniku teosest äratas kõige rohkem tähelepanu tema ,,Autoportree". Samal 1924. aastal on ka maalitud tema ,, Natüürmort vaasi ja õuntega". Oma motiiviga äratab huvi 1924. aastal guasis teostatud kavand ,,Tantsijad". 1924
õppestuudio. Seal ta töötas 10 aastat õpetajana. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi ja kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas. Kristjan ja peretütre Elviiraga tekkis neil vastastikkune kiindumus. Nad tahtis abielluda aga vanemad olid alguses selle vastu, peatselt aga abielluti 1924. aastal. ELUKÄIK 3 Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru- Jaagupi kihelkonnas. Kristjan Raual oli ka vend Paul Raud, kes oli ka kunstnik. Kooliaeg algas Kristjanil 1874 Koervere külakoolis. Seal õppis Kristjan vaid ühe aasta. 1875-1878 õppis ta Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdis ta ka kunsti õppida
1919. aasta 1.detsembril avati pidulikult Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. J. Uluots oli sellest sündmusest osa võtmas Asutava Kogu esindajana. Jüri Uluotsa töö ülikoolis algas dotsendina. Paralleelselt tegevusega Tartu ülikoolis võttis J. Uluots aktiivselt osa Riigikogu tööst. Suurde poliitikasse tuli J. Uluots juba 1919. aastal, mil ta valiti Maarahva Liidu esindajana Asutava Kogu liikmeks ja nii algas tema pikk ja teenekas töö Eesti Põhiseaduse kujundamisel. 1924. aasta II poolaastast valiti J. Uluots Eestimaa õiguse erakorraliseks professoriks. Otsese õppetegevuse kõrval on professor J. Uluots Tartu ülikoolis pikki aastaid tegutsenud administraatorina. Juba 1921. aastal võttis ta enda kanda õigusteaduskonna sekretäri ülesanded, 1925. aastal aga dekaani vastutusrikka koha (sellel kohal kuni 1931. aasta lõpuni. Pärast baasidelepingu sõlmimist Venemaaga tuli J. Uluotsal 1939. aasta oktoobris asuda peaministri kohale. . Algas traagiline aeg
karistamiseks, ka mahalaskmiseks. Laiendati koonduslaagrite ssteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. Sjavereformiga vhendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusveosad. Nukogude Venemaa kujundati 1922.a. mber NSV Liiduks (Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) Tegemist oli algselt riikide liiduga, mis hendas endas 6 Nukogude Vabariiki (Vene fderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., hendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvimu tekkides silitati vormiliselt riikide liidu ssteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisigus ja kik juhtnrid tulid Moskvast. Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas vimuvitlus liidri koha prast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dugavili) ja Lev Trotski (Brontein). K(b)P peasekretriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmrgiks oli
Nigol Andresen - "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail" - kokkuvõte Looming 1946, 3 lk 289 - 302 Eesti kirjandus arenes eriti olulisel määral aastatel 1917 - 1924. Seda põhjustas Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioon Venemaal. Klassisõja aastail ilmneb esmakordselt abstraktne seisukohavõtt ühiskondlikes küsimustes. Bolevike partei oli see, kes lubas Venemaa koosseisu kuuluvatel rahvastel iseseisvuda ja oma riik kehtestada. Enne Oktoobrirevolutsiooni ei mõtelnud Eesti kodanlus isegi mitte eesti keele kehtestamisest ametliku keelena. Oktoobrirevolutsiooniga muutus hoobilt kogu asjaajamine Eestis eestikeelseks ja
Kallis kasukas või rongipilet Pariisi? Keset pingelist revolutsioonimeelset õhkkonda on vastvalminud juubeliaasta filmis "Detsembrikuumus" leitud aega pöörata rõhku ka ajastu igapäevaelu muredele ja rõõmudele. Tallinnas elava vastabiellunud Taneli ja Anna näitel jälgitakse, kuidas üritati toime tulla kasina sissetulekuga unistades samal ajal elust välismaal. Taolised unistused ei kehti muidugi vaid filmis käsitletud aja kohta. On ju kauged maad ja teised kultuurid läbi ajaloo inimestele ahvatlevate ja võimalusterohketena tundunud ning kindlasti on see nii ka tulevikus. Vaid põhjused muutuvad: vastavalt aegadele minnakse välismaale kas õppima või paremat tööturgu otsima, eriti halval juhul põgenetakse ka sõjaliste konfliktide eest. Kõiki neid põhjuseid ühendab aga vajadus uueks alguseks, võimalus muuta halb heaks ning luua eluks paremad tingimused. "Detsembrikuumuses" pole Anna ja Taneli näol tegu pelgalt lapseliku vaimustusega vaid tõ...
I SLAID Kui näen ja kuulen sind, siis usun salamahti, et noa ja kahvliga end võtad riidest lahti. II SLAID Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927.
Betti Alver Koostanud: Kristina Salmu, Liis Tsebotnikova, Joonas Lips ja Aivar Lobjakas Elulugu · Sündis 23.novembril 1906. aastal. · Pärisnimi Elisabet Lepik. · Sündis raudtee-teemeistri perekonnas Jõgeval. · Lapsena tahtis saada näitlejannaks, hiljem see vaimustus lahkus. · 1914 asus õppima Tartusse Puskini-nimelises tütarlaste gümnaasiumis. · 1924 lõpetas selle kooli. · 1924-1927 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. · Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. · Sõjajärgsel perioodil tegeles luuletaja peamiselt tõlkimisega. · Peamiselt tõlkis saksa ja vene kirjandust. · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Puskini
sünged, püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. Terav kriitika asjade kohta, millele eriliselt tähelepanu ei pöörata. Häving teema. Inimene on bioloogiline olen. Kummalised haigused, inimeste loomalik alge. Inimesed muutuvad saatanaks ja mustadeks kassideks. Kogud ,,Saatana karussell" ja ,,Rändavad rüütlid". ,,August Gailiti surm" novell. Sokeerib lugejat, sest räägib iseenda surmast. ,,Purpurne surm" 1924. Lühiromaan, tegu on esimese eesti ulmeromaaniga. Tsivilisatsiooni häving haiguse tõttu. Ühel saarel hakkavad kõik mehed haigusesse surema. Suur mõjutus Spengleri ,,Õhtumaade allakäigu" poolt. Kogumikus ,,Klounid ja faunid" kirjanduslikud följetonid. II periood. 1914-1944. Tohutud muutused eelneva loominguga võrreldes. Rahunemine, taltumine, inetuse kultus kaob, optimistlik meeleolu on oluline. Alustab novellidega. ,,Viimne romantik" novell
jaanuaril 1954 Pariisis. Teda peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvamaks meistriks, kelle paljudest töödest tuntumad on ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Neegripead" ja ,,Lamav tiiger". 1 Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse. Viiralt on õppinud Koeru Erakoolis, Tallinna Kunsttööstuskoolis, Pallases ja Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. Aastal 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Enne sõda elas Viiralt 14 aastat Prantsusmaal, lisaks sellele aasta ka Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis viibides. Aastal 1945 sattus Viiralt Rootsi, sealt uuesti Pariisi, kus ta suri aastal 154. Seal maeti ta ainsa eestlasena maetud Pere-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. 2 Lisaks graafikale tegutses Viiralt ka raamatute illustreerimisega. Aastatel 1923-1925 illustreeris Viiralt J
MARIE UNDER Leon Kann 12.B Marie Under-kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker,aastast 1924 Marie Adson Marie Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Sündis: 27. märts 1883, Tallinn Suri: 25. september 1980, Stockholm, Rootsi Abikaasa: Artur Adson (abiell. 1927) Vanemad Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883– 1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Hariduskäik Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastel...
AUGUST GAILIT ( 9. XII 1890 5. XI 1960) Sündis Tartu maakonnas. Õppis Valgas, Tartus, töötas Riias, Tallinnas. !944 põgenes Rootsi, suri võõrsil. Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii teostusstiililt kui ideelise suunitluse poolest on novellistikale väga lähedane romaan "Purpurne surm" (1924). Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Omaette seisab esimese perioodi teoste hulgas romaan "Muinasmaa"(1918). See boheemlasromaan avab Gailiti küünikumaski.
Aasta juunis. Maaseadus likvideeris mõisad ja avas tee 56 000 uue, nn. Asunikutalu moodustamisele. Parlamendist sõltumatut presidenti üldse ei olnudki. Riigi kõrgeimaks esinduskoguks oli 100-liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalisatsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks. Tolleaegne peaministes oli ühtlasi riigipea. Mäss algas Tallinnas 1924. Aasta 1. Detsembri varahommikul. Umbes 350 relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead, raudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm. Tähtsamaid objekte. Eesti vanim erakond oli Jaan Tõnissoni Rahvaerakond, mida võib nimetada keskparteiks. Rahvuserakonna kants oli Tartu ja häälekandja ,,Postimees". Rahva erakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond
, . -- « » ( . ; 1902), . , . , , . . , . , . , . . , . . . 3 «» (1905) -- . , . , . -- « » (1890), . ' « . » (1911), «» (1912) . -- , , , . (, ). 24 (1 -- 1910, 2 -- 1913), (« », « », « » .), , , , , . , 20 ., . : -- (1892, ), (1902, ), ( , 190817); -- (1912, 1924, ), (1913, ), (, 1913, 1919, ); -- (1884), (1917, . . ); (1888); -- (1882), (1887), « » (1894), (, ; -- ; 1899), 3 (1905), (, , , 1912); -- (1915), (1917), , (1915), (1880), (1893); -- (1890), (1903), (1904), (1904), (1 -- 1905, 2 -- 1907), (1908), (1 -- 1910, 2 -- 1913), (1915); ; , .
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati ...
-, . , - , - . 1904 1906 ( 1902 1908) ..-, , ... , . - -- , « », Es-dur, «» . ,-- «-» (1910) --, «» (1911) -- , « » (1913). -- XX .. , 1914 , , . -- «» ( , 1914) « » (« , , »; 1918). , . 1919 «», . 1920 1940 . «» (1922 .), «» (1923 .) -- , - « » (1927), , «». 1924 : . 1915 .. : , , . 1926 -- « » a capella. 1928 -- « » « », -- . 1930- -- . 1933--1934 «». « ». 1936 , . 1937 - « », -- « », . , , . -, -. -- « » (1951) -- , «» (1948), in C (1940) (1945), - - (1945, ), . 1950- . . (1953 .), Threni ( ; 1958 .), «» (1959 .)
( ; . - XVIII ). 1700--21 - . 1730- , (, , ). 1780- . ( , - , ; 1786). - ( ). . 1804 - . I (1812) - 1814--15 . . ; - , , . 1818 - . . . - ; . - XIX . 1874--83 . , , . 10 1917 -- . 7 1918 . . . . « », 1950 . 1918 ( 7 1941, , -- 24 1945). ( , , . ). 1924 . . ( 1930 , . . ). 1930- . , , (( 1994--96)), , . 1938 . 1946--47 , ; 1973--74 , , . 1990- . , , . c
Parlament kaotas oma mõju ning kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle. Propageeriti kõike sõjaväelaslikku ja ülistati ,,korda". Põhiseaduse põhimõtteid ei järgitud. Fasism polnud rassistlik ega verine. Loodi erinevaid korpositsioone. 1919.aastal pooldas fasismi ligikaudu 17,000 inimest, kaks aastat hiljem aga juba 310,000. Usk valitsusse kadus ning usk Itaalia Rahvuslik Fasistliku Parteisse kasvas ligi 20korda. 1924.aasta valimistega sai Itaaliast totalitaarse diktatuuriga riik. SAKSAMAA Weimari vabariik demokraatlik, põhiseadus võeti vastu Weimari linnas. Weimari vabariik eksisteeris 1918-1933 1919.aasta Asutav Kogu põhiseadus valitsuse eesotsas sotsiaaldemokraat F.Ebert, vaherahu Antantiga tööliste ja soldatite nõuogud Venemaa järgi mäss Berliinis Reparatsioonimaksed käisid üle jõu
Iseseisvudes ahenes Venemaa turg, Euroopaga polnud aga Eesti võimeline konkureerima. Majanduslikule langusele järgnes aga tõus. 1922. a. sulges Venemaa aga oma turu, algas majanduslik langus. Mõisamaade riigistamisega tekkis kümneid tuhandeid uusi talusid. 1924. a. viis O. Strandman läbi uue majanduspoliitika. Maal asutati masinaühistuid, põllumajandus struktureeriti ümber. Hiigelettevõtted kaotati, eelistati eestimaist toorainet. Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale
Retsensioon "Varamu" Tegemist on näitusega Eesti Kunstimuuseumis KUMU. See on püsiväljapanek. Eesti kunsti klassika 17. Sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. Näitusel saab näha nii Eesti Kunstnikkude Rühma ,,Pallase" koolkonna kui ka teiste eesti kunstnike teoseid. Pallas oli algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühing Tartus (1918-1940). Ühigu eesmärgiks oli levitada ja tutvustada kunsti. Valisin terve näituse ,,Varamu" peale ühe toa, mille nimi on ekspressionism ning kus saab näha eesti kunstnike ekspressionistlikke töid. Seal on näha 9 suurepärase kunstnike töid. Ning kokku saab näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost. Jaan Vahtra teostest (1882-1947), kelle haridustee jäi pooleli Peterburi Kunstiakadeemias, on näha vaid ,,Autoportee," mis valmis 1923. aastal. Kaunis õlimaal, mis jäi mulle silma oma kireva...
Jaan Vahtra Jaan Vahtra (23. mai 1882 Kaaru 27. jaanuar 1947) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, õpetaja, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Tema kunstipärand on mitmekülgne. 1916. aastal Jaan Vahtra mobiliseeriti. Sel puhul avaldas ta oma mõtteid sõjast. Rindele sattumist õnnestus Jaan Vahtral vältida, lõpuks ta isegi vabanes sõjaväest ning elas kaasa tormilistele revolutsioonisündmustele Peterburis. Eriti huvitavad on Jaan Vahtra tähelepanekud ja kokkupuuted modernsete kirjandus- ja kunstisuundade ning nende esindajatega. 1918. aasta juunis lahkub Jaan Vahtra revolutsioonilisest Neevalinnast. Kunstiakadeemia jäi lõpetamata, kuid kõigest hoolimata nimetab Jaan Vahtra Neevalinna oma kaunimaks noorusmaaks. Jaan Vahtra suri 1947. aastal. Haridus 1893. aastal, 11-aastasena, läks Jaan Vahtra Vanaküla vallakooli. 1896. aastal jätkas õpingui...
jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Pingutustest hoolimata ei jõudnud Roosevelt näha maailmasõja lõppu. Sel ajal ta ei olnud palju avalikkuse ees, isegi mitte neljanda presidendikampaania ajal. Siiski suutis ta need napilt võita. Järgmise aasta 12. aprillil suri ta Warm Springsis ajuverejooksu. Esimesele maailmasõjale järgnes majanduskriis, 1924. a oli enamus riike kriisist väljas · aastatel 1924-1929 kiire majanduse areng, eriti uutes tootmisharudes: keemiatööstus, elektrotehnika, sünteetilised materjalid, autod · 24. oktoobril 1929. a Wall Streeti Must neljapäev börsikrahh, aktsiakursid langesid 40%, see oli ületootmiskriis, st toodeti rohkem kui jõuti osta; tootmine langes sajandialguse tasemele · tööstuskriis põimus agraarkriisiga, seega haaras ka põllumajandusharusid · kriis haaras kõiki maailma
John osales kahes lahingus, aga pärast seda sai ta raske palaviku ja ta toimetati tagasi Inglismaale 8. novembril (1916). Enamus tema parimatest sõpradest sai WW1's surma ja ta on pärast öelnud, et "Kõik peale ühe" said surma. Haigusest laastatuna käis Ronald haigla ja pataljoni vahel (sel ajal kirjutas ta ka "Lõpetamata lood") ning kohe peatselt sündis ka nende esimene poeg. Kirjanduslik karjäär Pärast sõda töötas ta algul Oxfordi inglise sõnaraamatu kallal ja 1924. aastal sai ta Leedsi ülikoolis professoriks. 1925. aastal naases ta Oxfordi ja hakkas Pembroke ülikoolis anglosaksi professoriks. Tema Pembrokes viibitud ajal kirjutas ta "Kääbiku" ja ka kaks esimest "Sõrmuste isanda" osa. Hiljem uuris ta ka Beowulfi kohta ja avaldas selle kohta ka ühe (...), milles ta arutles Bewowulfi üle. 1945. aastal hakkas ta professoriks Mertoni ülikoolis kus ta ka püsis oma erruminekuni 1959. aastal. Tolkien lõpetas "Sõrmuste isanda" 1948. aastal.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi säilitamisest. P. Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu- ja noodikogu on aluseks 22. märtsil 1924. a tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisele. 22. märtsil 1924.a. reegistreeriti ametlikult Peeter Süda mälestuste jäädvustamise toimkond. Esimeseks muuseumi asukohaks P.Süda koguga oli Kadrioru loss, tolleaegse Tallinna Eesti Muuseumi (tänase Eesti Kunstimuuseumi) ruumid. 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis). Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80
(1879- 1945) Adolf Hitler- (1889-1945) 1920 aastal nimetati Saksa Töölispartei ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, esimeheks sai Hitler. Ta sündis Austrias.Nad lõid relvastatud rünnakrühma, kandsid pruuni särki. Hitrelased tegid mässu katse ja Hitler veetis aasta vanglas, kus kirjutas raamatu ,,Mein Kampf". 1933 aastal sai Hitler kantsleriks. Pärast presidendi surma võttis koha Hitler endale. Ta muutus diktaatoriks e füüreriks. Jossif Stalin- (1878-1953) 1924 a suri Lenin, tema lähikondlaste vahel tekkis võitlus, milles jäi peale 1922 a komminustliku partei peaseketäriks saanud Stalin. 1927 a suutis ta kõik konkurendid eemale tõrjuda. Sellega kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese teistmõtlemiase mahasurumine. Lev Trotski- (1879-1940) Stalini peamine vastane. Ta oli 1917.a riigipöördes ja kodusõja võidus olulist rolli etendanud, saadeti 1929.a riigist välja.
Narva Pähklimäe Gümnaasium MART RAUD Referaat Narva 2010 Mart Raud Missugune eesti kirjeldus oli 20. sajandi alguses? See on esimene küsimus millest ma räägin oma referaadis. ,,20. sajandi algus tähistab Eesti uue ühiskondliku tõusu aega. 1905. aasta Vene revolutsioon oli tsaarivõimu nõrgendanud ja haritud eestlased püüdsid jätkata ärkamisajal alustatut. Alguse said paljud eesti kultuuri seisukohast olulisi ettevõtmisi." Kõige tundmatud eesti kirjanduse rühmitused on ,,Noor-Eesti" (Tähtsamad tegelased olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik ja Bernhard Linde. Rühmitus sai nime ja alguse 1905. aastal ja rühma tegevus lõppes 1916. aastal), ,,Siuru" (Rühmaliikmed olid Marie Under (rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks), Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Rühmatu sündis 1917. aastal ja lagunes 1919. aastal), ,...
Albert Kivikas Elulugu Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus Kivika koolitee sai alguse 1907. aasta sügisel Reegoldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde. Elulugu 1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel. Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma õpila...
Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed. Kultuuriajaloost pidas loenguid Hendrik Sepp, kunstiajaloost rääkisid Julius Genss ning Eduard Tassa. Kuna esimesed õpilased olid juba enne kunsti õppinud, alustati õppetööd ateljeede tasemelt. 1921-1924. aastatel korraldati õppetöö ümber, lisades õppekavva ettevalmistus- ja üldklassi. Nende klasside läbimise järel sai liituda ateljeega. Lisandus ka graafikaateljee, mida hakkas vedama Georg Kind. Aastal 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Kooli üleüldine meeleolu oli tänu asutavatele kunstnikele vabameelne ja avangardilembene. 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming. Mõju oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne. Näiteks maalija Peet Areni ja kujur Anton Starkopfi loomingus.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Betti Alver Referaat Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin antud luuletaja, kuna see tundus parim variant. Referaadis tuleb juttu Betti eluloost ja loomingust. Elulugu Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927
Maalija Peet Aren ja kujur Anton Sparkopf, Eduard Wiiralt. Anton Starkopf. Leda. 1930. Tamm. Konstruktivism Seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm (Eduard Ole, Arnold Akberg, Märt Laarman). 1920. aastaid võib pidada avangardi levimise aastakümneks. 19. ja 20. sajandi mind Vaade vabrikule. üle postimpressionismi ja Arnold Akberg. rahvusromantikasse. Õli. 1924. Impressionism Ado Vabbe, Paul Jaab Koort. Burman, Villlem Metskits. Ormisson Pronks. 1929 Realism Eduard Ole, Aleksander Vardi, Johannes Greenberg, skulptuurikunstis Jaan Koort, Ferdi Sannamees, Herman Halliste, August Vomm Tartu vaade.Villem Ormisson. 1937 Eduard Viiralt (Wiiralt) Õppis Tallinna Tööstuskunsti
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Siuru, 1917 Tarapita, 1926 ELUKÄIK Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under. Neil oli 5 last – Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie Underi vanemad Marie Underi noorem vend Christfried Under ja noorem õde
3. Soodne idapiir – setumaa, Petseri linn, Narva ida kallas 4. Venemaa tunnistas Eesti riikliku iseseisvust Demokraatlik eesti I Põhiseadus 1920: - Seadusandliku võimu teostas parlament e riigikogu (100 liikmeline, 1 kojaline) - Täidesaatva võimu teostas Riigivanem - president + valitsusjuht - Kohtuvõimu teostas kohus Demokraatia kriis: - Võimu vahetus - Koalitsiooni vahetus - Erakondade rohkus Kommunistide riigipööre 1924: - 1. dets 1924 EKP tahtsid kukutada valitsuse, kehtestada diktatuuri ja ühendada Eesti Nõukogude Liiduga - Katse kukkus läbi ja kommunistid kaotasid täieliku rahva usalduse Maareform 1919 ja asundustalud: - Mõisad riigistati - Mõisa alad jagati eestlastele - Maa-aladel said talupojad mõistöölised, käsitöölised ja paljud maarahvad iseendale tulu teenid - Asundustalu on see kui eestlased said mõisnike maad endale ja
EESTI VABARIIK Mida andis autonoomia Eestile? - Kõrgeim omavalitsuslik võim läks rahva valitud Eesti Ajutisele Maanõukogule (Maapäevale) - Vene ametnikud asendati eestlastega - Anti luba Eesti rahvusväeosade moodustamiseks - Eesti ja Liivi kubermangude territooriumid ühendati ühtseks tervikuks 30.03.1917 - Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduse. Pärast omavalitsuse esindus-kogu Maapäeva laialisaatmist võeti vastu otsus Eesti iseseisvus lähemal ajal välja kuulutada. Moodustati kolmeliikmeline Eestimaa Päästekomitee. Eestimaa Päästekomitee: - Konstantin Päts - Jüri Vilms - Konstantin Konik 24.02.1918 - Eesti iseseisvuse ametlik väljakuulutamine. Järgmisel päeval algas Saksa okupatsioon, Saksamaa eesmärgiks oli luua praegustel Eesti ja Läti aladel baltisakslastele tuginev Balti hertsogiriik. 11.11.1918 - Saksamaa kirjutas alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas Saksa okupatsiooni Balt...
tegev Tallinna Muuseumi tulevase Eesti Kunstimuuseumi asutajana ning oli ka Tallina eesti Muuseumiühingu juhtiv tegelane ja auliige. 1921. aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas. Tollal juba küpsesse keskikka jõudnud kunstniku tutvus peretütar Elviiraga arenes peagi vastastikuseks kiindumuseks. Vaatamata märkimisväärsele vanusevahele ja pruudi vanemate esialgsele vastuseisule abielluti 1924 aastal Abielust sündis kolme aasta jooksul kolm last: tütar Helge ning pojad Kristjan-Paul ja Rasmus. Koos alustati uue kodu rajamist Nõmmele, millest pärast kunstniku surma sai Kristjan Raua majamuuseum. 3 Looming Enamus Kristjan Raua töödest oli pliiatsi- ja söejoonistused. Vähem tegeles ta maailmisega. Tema joonistusmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid, kratid, personifitiseerunud loodusjõud ja lood lendavatest järvedest. 19
Pariisi olümpiamängudel oli naistel ajalooteadus aastat kavas: · 1914 · Võimlemine ja tennis · 1917 · Tennis ja golf · 1918 · Ujumine ja võimlemine 15.Saksa kehalise kasvatuse süsteem taotles 35.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: noorsoo: · 1908 · Harmoonilist kehalist arendamist · 1924 · Ettevalmistamist võistlussporiks · 1936 · Ettevalmistamist maailma vallutamiseks 36.Olümpiatõotus anti esmakordselt · Ateena OM 16.uusaja agluseks loetakse aastat: · Antverpeni OM · 1343 · Berliini OM · 1640 · 1917 37.Olümpiatuli põles esmakordselt
Jakob Hurt 22.juuli 1839 - 13.jaanuar 1907 1864 - kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. 1872 - sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. 1864 - andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil.". 1893 andis välja selle parandatud trüki. 1860 sai eeskuju "Kalevipojast" ja kodukoha pärandist. 1884 - pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai ... 1924 - ... Eesti ametlik riigilipp. 1888 - algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise.
Tesco was established in 1924. The main quarters are located in Cheshunt, which is near to London, UK. Tesco`s chairman is John Gardiner. Tesco`s business activities are wide, it provides superstores and hypermarkets, personal finance, E-commerce and internet. Main markets are located in Europe such as UK, Ireland, Czech Republic, France, Hungary, Poland and Slovakia. Tesco is also found in South-Korea and Thailand, plans for Malaysia and Taiwan. TESCO sales in 1999 were impressive 18,5bn pounds. Silver Mikiver 2009
Friedrich Karl Johann Kuhlbars 17.08.184128.01.1924 Sünd ja Õpingud · Tartumaa, Sangaste kihelkond, Uniküla. · Koolmeistri poeg. · Õppis Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) · Villi Andi Luuletused I/II(1923, 1924) · "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." Aitähh!
Kordamisküsimused ajaloos (AT7): Eesti Vabariik 1920-40 1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi, rahuaegse vabatahtliku maakaitse väena. 4
Marie Under „Laternaks mu enda süda” xxxxx Marie Under (1883 - 1980) ● Esivanemad Hiiumaalt ● 14-aastaselt hakkas luuletama ● 1902. aastal abiellus Carl Hackeriga ● 1924. aastal lahutas ja abiellus uuesti Artur Adsoniga ● 1944. aastal põgenes Rootsi ● 1955, 1964 sai Hendrik Visnapuu kirjandusauhinna „Laternaks mu enda süda” ● Koostatud Viiu Härm-Rummo poolt ● Avaldati 2006. aastal ● Koostatud kogude „Sädemed tuhas”, „Ääremail”, ja „Kogutud teosed” põhjal ● Teemadeks loodus ja armastus Viiu Härm-Rummo: „Jah. Ja on kergem elada, kui on, kellega kaasa mõelda ja kellega
pressi- ja ka muude teadete vastuvõtmine, ühendusepidamine laevadega, rinde olukorra kohta välismaale teabe andmine, meteoroloogiliste- ja jääteadete üleandmine, propagandatöö ja hiljem ka ühendusepidamine sisemaa raadiojaamadega. Tegeldi lisaks ka postiameti telegrammide vahetamisega. Telegraafijaamad koosnesid autodele paigutatud raadiojaamadest, mis olid ainulaadsed Eestis ja võimaldasid pidada sidet ka väljaspool statsionaarseid sidesõlmi. 15. Märtsil 1924.a. ühendati "raadioside- ja traatüksused" Sidepataljoniks, kuhu viidi täies koosseisus üle Inseneri Pataljoni Telegraafikompanii ja Pioneeri Pataljoni Õppekompanii. 3 Sidepataljonil oli osa ka 1924 aasta mässus, nimelt: 1. detsembril 1924.a. nurjati veebel Teer'i poolt hangitud õigeaegse info abil, ja tema juhtimisel, riigikukutajate katse hõivata väeosa relvastus ja tehniline park. 1939
põlevkivikaevandusse. Lahkumise põhjuseks oli arvatavasti perekondlikud sisepinged. Selline lahkumine, eemaldumine oli temale väga iseloomulik. Ta polnud iseloomult võitleja ega energiast keev teoinimene. Tasakaalu pidi ta leidma sisemises läbikannatamises. Alles konfliktist kaugenedes saabus selgus. KohtlaJärvel oli ta tavapärasest elukeskkonnast kaugemal ja alles siis leidis ta enda tõelise kutsumuse luule. 1. jaanuaril 1924. saatis Talvik ,,Loomingu" toimetajale Tuglase luuletuse koos kaaskirjaga: ,,Mullatöölise elu ei anna mahti süvenemiseks. Siiski ei suuda see lämmatada isiku sisemaid kalduvusi, püüdeid.. Praegu ei vaja ma muud, kui usku endasse." Tuglase vastuse sisu ei ole teada, kuid 1924. aasta 16. oktoobril kirjutab Talvik uue kirja, seekord juba Pärnust: ,,Käesoleval oktoobril saab aasta täis, kus terveni olen andunud luuletamisele, nimelt
Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. Teosed: · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928 · "Isade maa" (romaan), 1935 · "Karge meri" (romaan), 1938 · "Ekke Moor" (romaan), 1941 · "Leegitsev süda" (romaan), 1945 · "Üle rahutu vee" (romaan), 1951 · "Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosazanri), 19511959 Kasutatud kirjandus: http://bhr
soomepoisi sõjaaegseid ja -järgseid lugusid. Teoses käsitletakse Teise maailmasõja ajal ja sellele järgnenuid aastaid. Neid mehi sidus ühine eesmärk- taastada Eesti iseseisvus, veelgi enam, et abiks olid lubanud tulla ka USA ja Suurbritannia, kes kahjuks aga oma sõna ei pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe, Hugo Tartu, Endel Kruus, Edmund Ranniko, Heino Mikiver ja Ahto Talvi. Esimsese peatükis räägiti Raul Kuutmast. Raul Kuutma on sündinud 3. augustil 1924 Virumaal Palmse vallas. Ta lõpetas 1939. aastal Sagadi algkooli, 1939-1942 õppis Rakvere keskkoolis, kust siirdus Tallinna Tehnikumi. 1943-1944 teenis vabatahtlikuna Soome kaitsejõududes, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalakalas, tõrjelahingutes Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Ta võttis osa ka Pupastvere lahingus ja Pilka lahingus. Hiljem jätkas oma õpinguid tehnikumis ja töötas elektriinsenerina Eesti paberitööstuses. Raul
9B Teatrikunst Tallinnas asus 3 kutselist teatrit silmapaistvam oli Rahvusteater Estonia kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud" Pilt steenist ,,Kuldämblik" Kasutatud materjal: Ajalooõpik 9. klass 1. osa https://www.efis.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater Aitäh kuulamast!
9B Teatrikunst Tallinnas asus 3 kutselist teatrit silmapaistvam oli Rahvusteater Estonia kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud" Pilt steenist ,,Kuldämblik" Kasutatud materjal: Ajalooõpik 9. klass 1. osa https://www.efis.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater Aitäh kuulamast!
Ütles lahti kirikust. Alustas kirjutamist luuletajana 1907 luulekogu ,,Kammermuusika". Esimene proosateos ,,Dublinlased" 1914. 1918 näidend ,,Pagulased". 1922 peateos ,,Ulysses". Tekitas kohe pahameeletormi. Keelati Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal. See on romaanikunsti pööre. Kasutab sisemonoloogi. 1939 ,,Finnegans Wake". Räägib ühest päevast, 700 lk, viimane peatükk 40 lk ilma kirjavahemärkideta. Franz Kafka ( 1883-1924 ) Sündis 3.juulil 1883 ja suri 3.juunil 1924. Oli rikka juudi lihakaupmehe poeg. Olid vastuolus omavahel. 1919 essee ,,Kiri isale". Õppis Praha saksagümnaasiumis germanistikat, ja isa sunnil Praha ülikoolis õigusteadust. Oli 3 korda kihlatud kuid ei abiellunud kunagi. Suri Viini lähedal tuberkoloosi. Tema eluajal ilmusid ainult novellid ja esseed. Testamendiga keelas oma teoste avaldamise. Novellid: ,,Aruanne akadeemiale" , ,,Seaduse ees" , ,,Jahimees Gracchus", ,,Metamorfoos".
Peeter I ratsamonument: 1920 7. juulil otsustas Tallinna Linnavolikogu maha võtta Peeter I mälestussammas. Kuju mahavõtmine lükati aga edasi, kuniks selle asemele saab püstitada mõne teise kuju. Linna haridusosakonnale tehti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 1922 10. veebruaril otsustatakse linna haldusosakonna koosolekul Peeter I kuju maha võtta. Otsustati ka Vabadusplatsi planeerimine ette võtta ja sinna Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistav monument rajada. 29. aprilli öösel võeti Peeter I mälestussammas maha. Samal aastal tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinnasse Vabadussõja mälestusmärk. Linna ehituskomisjon lootis tookord kuu ajaga töötada välja vabadusmonumendi kava ja kuju. Otsustati kasutada Peeter I ausamba aluskive. Kavandatava mälestussamba avamispäevaks määrati 24. veebruar 1924.
Curriculum vitae Nimi: Gustav Suits Aadress: Võnnu külas, Tartumaal Sünniaeg: 30.11.1883 Haridus: 1905-1910 Helsingi Ülikool, kirjandus ja esteetika 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium 1890-1896 Võnnu külakool Töökogemus: 1944- 1956 Stockholmi Nobeli Instituud 1921-1944 Tartu Ülikoolis professor 1913-1917 Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogus Luulekogud: ,,Kõik on kokku unenägu", ,,Tuulemaa", ,,Elu tuli" Oskused: Keeled: eesti keel emakeel soome keel suuline ja kirjalik väljendusoskus hea prantsuse keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea saksa keel suuline ja kirjalik väljandusoskus hea rootsi keel suuline väljandusoskus hea Huvid ja harrastused: 1905-1950 ,,Noor-Eesti" rühmituse juht 1924-1941 Akade...
Eesti murdmaasuusatamine olümpiamängudel 10 klass Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Kasutatakse klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Taliolümpiamängudel alates 1924. aastast. Maailmameistrivõistlused 1925. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. 1921 Tartus Emajõe jääl Vello Kaaristo Murdmaasuusatamine olümpiamängudel Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2006 Murdmaasuusatamine 2006 Murdmaasuusatamine 2006 Kasutatud materjal http://et.wikipedia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
