aastal kelgule rooli ja piduri. 1927. aastal ehitas sveitslane Fritz Feierabend esimese teraskelgu. Esimene bobirada pikkusega 1610 meetrit ehitati 1902. aastal Sankt Moritzis (varem sõideti mägiteedel ja kelguradadel). 1923. aastal asutati Pariisis Rahvusvaheline Bobisõiduföderatsioon FIBT (prantsuse keeles Fédération Internationale de Bobsleigh et de Tobogganind), president on Robert H. Storey (Kanada). Ühendusse FIBT kuulub 55 riiki. Olümpiamängude kavva on bobisõit kuulunud 1924. aasta esimestest taliolümpiamängudest alates. 1924. ja 1928. aastal võisteldi nelja- ja viiebobidel, klasse eraldamata, võistlus nelja- ja kahebobidel on kavas 1932. aastast alates. Ainus kord jäid bobisõiduvõistlused pidamata 1960. asta Squaw Velley´s (USA), sest seal ei olnud bobirada. Maailmameistrivõistlusi on korraldatud 1924. ja 1928. aastal (toimusid koos olümpiamängudega) ning järjepidevalt igal aastal neljabobidel alates 1930. aastast (välja
ELULUGU Kodanikunimega Elisabeth Lepik Sündis 23.novemberil 1906 Jõgeval Lapsena unistas näitlejakarjäärist 1914. aastal õpingud Puskini-nimelises tütarlastegümnaasiumis Halb Majanduslik seis Lõpetas Miina härma gümnaasiumi 1924 1924. aastal Tartu ülikoolis õppimist kirjandust ja eesti keelt Aastast1934 eesti kirjanikkude liidu ia arbujate liige. Betti suri 1989 Tartus olles 83 aastane LOOMING B. Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke" 1935.aastal ,,Viletsuse komöödia" ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures" Viimase proosateose avaldas ta 1796. Aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa".
Wemley Stadium History Wembley The Twin Towers Wemley Stadium History Empire Stadium, the original stadium was built for the British Empire Exhibition of 1924. The stadium closed in October 2000 and was demolished in late 2002 for redevelopment. New Wemley broke ground in 2002. New Wembley opened in 2007. Wembley The T win T owers Location London, England Broke ground 1922 Opened 1923 Closed 2000 Demolished 2002 Surface Grass Construction cost £750,000 GBP (1924) Former names Empire Stadium, British Stadium Tenants England national football team Capacity 82,000
a tabas Eestit 2)Tööstuse kiire areng hulgaliselt talusid majanduskriis. Riigis puhkes 3)Sobivate turgude leidmine 2)Rajati uusi tehaseid, pandi alus inflatsioon, eksport vähenes. põlevkivitööstusele Venemaa katkestas Eestiga 3)Tööliste arv kolmekordistus majanduslikud sidemed. 1924. a 4)Algas laialdane ehitustegevus alustas rahaandusminister Otto 5)Venemaa tellimused elustasid Strandman uue metalli- ja paberitööstuse majanduspoliitikaga. 1923.-1924. A MAJANDUSKRIIS Majandustõus osutus liiga kiireks ning sellest kujunes kriis, mis sai alguse rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene ning ei saanud enam raha tagasi
Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3.1920 aasta oluümpiamäng , kus osales ka Eesti esimest korda. 1920
Punaste väed said rängalt lüüa Poola vägede käest). Impeeriumi taastamine nurjus, aga bolsevikud jäid siiski võimule. Kodusõda ja interventsioon lõppes 1922. aastal, kui Venemaa Kaug-Ida aladelt olid lahkunud viimased Jaapani väed. Lahkulöönud riikidega sõlmiti rahulepingud: Eestiga Tartu rahuleping, Soomega Tartu rahuleping, Leeduga Moskva rahuleping, Lätiga Riia rahuleping, Poolaga Riia rahuleping. Bolsevike juhiks Lenin (partei juht, valitsuse juht). Suri 1924. a. jaanuaris. 2 NSV Liidu moodustamine 1922. a. dets moodustati NSV Liit. Koosnes 4 liiduvabariigist: Vene, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia Föderatsioon (hiljem moodustusid sellest Armeenia, Gruusia ja Aserbaidzaani liiduvabariigid). NSV Liit moodustati vägivaldsel teel Punaarmee abil. Tabel NSV Liit: 1923 1928 1937 1977 Liiduvabariigid (NSV-d) 4 6 11 15
Poliitiliste erakondade paljusus- tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsustes valitsuse moodustamisel tehti järeleandmisi, mis mõne aja pärast põhjustasid koalitsioonis sisepingeid, mis viisid ületamatute vastuoludeni. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. 3. EV majandus 1920. aastatel: maareform, majandustõus 20. aastate algul, 1923.-1924.a majanduskriis, muudatused majanduspoliitikas uus majandustõus alates 1924. Töö allikatega: maareform; TV lk. 16 tabel, lk. 18 tabel, õpik lk. 42-43. 1920-1923 aastate majandustõus Põhjused Milles seisnes? Millal ja kuidas lõppes? · Maareformi läbiviimine · Eestlased said maad ja 1923.a tabas Eestit · tööstuse kiire areng tekkis ulatuslik majanduskriis. Eksport
ERNI HIIR (Ernst Hiir) 1900-1989 Elulugu. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas renditaluniku pojana 29. märtsil 1900. Õppis Taagepera vallakoolis. Alates 1911. - 1918. aastani Tartu reaalkoolis 1920. - 1921. aastani A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus ja 1921. - 1922. aastani vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1940. aasta juulist töötas Postimehe toimetuses. Suri 27. oktoobril 1989. aastal. Oli NLKP liige 1944. aastast kuni surmani. Oli eesti luuletaja ja tõlkija. Looming. Esimene luuletus ilmus ajalehes "Postimees" 1918. Järgmisel aastal avaldas koos A. Kivikaga värssbrosüüri "Ohverdet konn" ja ainult kaantest koosneva "Täieliku teoste kogu" I-II. Sai kirjanduselus tuntuks kui noorpoeetide esivõitleja ja "siurupiitlaste" vastase "noorurite" bloki juhte. Hiire esikkogud "Arlekinaad" (1924) ja "Huhu merituulen" (1924) on raamatud, mille poeetika põhineb häälikusümboolikal j...
Elisabet Alver Haridus Luuletee algus Sõjajärgsed aastad ja tõlk Teosed Kasutatud materjal Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Alver, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Unistas näitlejaks saamisest kuid kuid hiljem see unistus lahtus, sest huvi kadus selle vastu. Suri 1989. aastal, Tartus. 1924: lõpetas Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nimeline Gümnaasium). 1924 1927: õppis Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas kirjandusliku tegevuse kasuks. Viiendas klassis kirjutas romaani, "Tuulearmuke", mille ta saatis "Looduse" romaanivõistlusele Friedebert Tuglase soovitusel. Võitis teise koha, ilmus 1927. aastal. Teine teos, "Invaliid", ilmus aastal 1930.
uuele stiilitasandile · Siurulaste eneseväljendus oli muretult aval ja paiguti ühiskondlikke moraale õrritav, vormilt mõnevõrra lõdvem Marie Under · 1883-1980 · 4-aastaselt õppis soravalt lugema ja 14-aastaselt hakkas luuletusi kirjutama · Töötas Risti mõisas lastepreilina ja paberkaupade poes kassapreilina · Vabal ajal kirjutas saksakeelseid luuletusi · 1902. Aastal abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga · 1924 lahutas Hackerist ja abiellus Artur Adsoniga · 1944 põgenes perega Rootsi Looming: · 2. Augustil 1904 avaldas Postimees tema esimese luuletuse "Kuidas juhtus" · 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid" · Tähtsaimad kogud on "Hääl varjust", "Rõõm ühest ilusast päevast", "Õnnevarjutus" · 1981. a ilmus ta loomingut kokkuvõttev valikkogu "Mu süda laulab" · Luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse · Eripära: loodusekujutuse eksootilise väljendusega dekoratiivsus
Heiti Talviku isa oli leeprauurija Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. KOOLIAASTAD Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis - katkestas õpingud 1921. aastal. 1926.a jätkas õpinguid ja lõpetas Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu. Samal aastas astus õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Oli üliõpilaste nimekirjas kuni 1934.a novembrini. VARAJANE LOOMING Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal avaldades tugeva isikupäraga luuletusi väljaandes „Looming”. ‘’Loomingu’’ luuletusi iseloomustab väljenduslik omapära, sõnasäästlik ilmekus ja klassikaliselt täpne vorm. Talvik ise on vihjanud, et talle on rohkem rahuldust pakkunud loomine kui loodu laiale avalikkusele ilmutamine. EESTI KIRJANIKE LIIT 1934 aastast saab Talvikust Eesti Kirjanike Liidu liige. 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat – kokku 12 artiklit ja retsensiooni. ‘’PALAVIK’’
. , , . , , III , . , 1319 , , , - . , " ", , , , , . , , . (1326 ). , 15 () , , . . . 1238 . 1365 . , 1380 ( «», 10 . ) , - . , 2 , 1382 , , . , , . 3. 1917 . 1918 () , , , , 15 -. . , . . 1924 , 1933 . 1935 . 1939 . , , , . 1931 , 400 , . : , , , . ( 20- 50- ) . , , , , . 4. 1605 I. 1606 , . 1608 1610 II, . . 1610 - . 1610 . 1611 , . 1612 , 4 , , 1612 . 5. 1613 , 300- . 17 , . , , . .
EESTI KUNST 1918194 0 REBECA LEPP 10B EESTI KUNST 1920. AASTAL LEVIS AVANGARDISM 1930. AASTAL REALISMILÄHEDANE, ISIKUPÄRA SOOSIV KUNST 1919. AASTAL KORRALDATI TAGASIVAATLIK EESTI KUNSTI SUUR NÄITUS, ASUTATI TARTUSSE KUNSTIKOOL "PALLAS", KOOLI JUHTISID KONRAD MÄGI, NIKOLAI TRIIK, ADO VABBE. SEINE'I JÕGI (ADO VABBE, 1924) MAASTIK PUNASE PILVEGA (KONRAD MÄGI 19131914) 1920 1920. AASTATE KUNSTIS ON TUNDA SAKSA SÕJAJÄRGSE EKSPRESSIONISMI MÕJUSID, MIS OLI ENAMASTI MÕÕDUKAS, PEHMUNUD JA DEKORATIIVNE. EESTIS OLI ESINDATUD KUBISMIST LÄHTUNUD KONSTRUKTIVISM. EESTI KUNSTNIKKUDE RÜHM- EDUARD OLE, ARNOLD AKBERG, MÄRT LAARMAN AVANGARDI LEVIMISE AASTAKÜMME EDUARD VIIRALT (1989-1954) GRAAFIKA SUURMEISTER SISULIE MITMEKESISUS VIRTUOOSLIKKUS TÄNU TALLE SAI VABAGRAAFIKA POPULAAR...
Ühe, suhteliselt ohutu haava sai ta kätte, teine lask tabas Leninit kaela ja õla üleminekule Lenin keeldus minema haiglasse, kartes, et seal on uued mõrvarid teda ootamas Leninit raviti kodus ja see ei saanud anda häid tulemusi 1922. mais tabas Leninit halvatushoog Sama aasta detsembris tabas teda teine halvatushoog, mille tagajärjel ta enam ei osalenud aktiivses poliitikas Märtsis 1923 oli Leninil kolmas halvatushoog, mille tagajärjel ta kaotas kõnevõime Lenin suri 21. jaanuaril 1924 Lenin 1923. aastal haigena ja 1924. aastal enne surma Pärand ja surmajärgne kultus Lenini järel sai Nõukogude Liidu faktiliseks liidriks Jossif Stalin, kes jätkas Lenini alustatud agressiivset maailmarevolutsiooni poliitikat Stalini tegevus 1920-30ndatel aastatel muutis Lenini Nõukogude Liidu elanike jaoks kummardatavaks iidoliks Lenini keha balsameeriti ja pandi vaatamiseks välja mausoleumi Moskva Punasel väljakul
Arbujad Koostanud: Tartu, 2007 Sisukord Üldist Põhimõtted ja ideed Heiti Talvik Looming Betti Alver Looming Uku Masing Looming Bernard Kangro Looming Teised liikmed Pilte Kasutatud kirjandus Arbujad Kujutab endast hea humanitaarse haridusega seitsme noore luuletaja sõpruskonda Liikmed: Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang ja Paul Viiding Ants Oras koostas autorite varem ilmunud loomingu põhjal1938ndal aastal antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat." Sealt tuleneb ka nimi Eesti rahvaluules tähendab sõna "arbujad" nõidu ja ennustajaid Põhimõtted ja ideed Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Inimene on sõltumatu isiksus Kunst on kõlbeliste väärtuste kandja Taaselustasid nooreestili...
paljusid Kafka jutte tšehhi keelde. Jesenská suri 1944. aastal Saksamaal koonduslaagris. 1922. aastal läks Kafka pensionile. Järgmisel aastal tutvus ta vaevalt 20-aastase poolatar Dora Diamantiga. Kafka haigus küll vabastas ta igapäevastest kohustustest, kuid vähendas ka ta sissetulekut. Ta vanemad pidid talle Prahast raha saatma. Kafka, kes oli harjunud palju kirju kirjutama, oli nüüd tihti sunnitud saatma hoopis postkaarte, sest nende saatmine oli odavam. 1924. aastal palus Kafka Dora isa käest neiu kätt, kuid ta sai eitava vastuse. Kafka veetis oma viimased kuus nädalat sanatooriumis. Ta suri tuberkuloosi 1924. aasta 3. juunil. Enne oma surma palus ta, et tema ilmumata raamatud hävitataks. Kuid Max Brod ei viinud ta palvet täide, vaid selle asemel hakkas tema raamatute kirjastajaks, viies trükki peaaegu kogu Kafka loomingu. Max Brod omandas maine kui mees, kes säästis Kafka maailmale, või kui mees, kes eiras oma sureva sõbra viimast palvet
maiskond end Venemaast sõltumatuks ja palub Saksa riigilt kaitset ning kohest okupeerimist Oktoober 1917 Oktoobrirevolutsioon. Eesti kommunistid haarasid võimu (Kingissepp, Anvelt) 24.02.1918 Eesti vabariigi väljakuulutamine (Päts, Konik, Vilms Päästekomitee) Märts november 1918 Saksa okupatsioon 15.juuni 1920 Esimene Eesti põhiseadus. 2.veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine (lõpetas Vabadussõja).. 1.detsember 1924 korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, rünnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Enamlased lootsid majanduslanguse käes vaevleva töörahva toetusele, kuid see jäi saamata ja mäss suruti maha. Pärast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu. Oktoober 1933 rahvahääletus kiitis heaks põhiseaduse parandused (need olid koostanud vapsid). 12.märts 1934 K
Gailit Peamiselt kirjanduse, kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. NOVELLIST Elutunnestus on romantiline, kuid endine fantastika , mängulisus on taandunud. Ellusuhtumine pessimistlik. Gailiti looming jaguneb kolme perioodi: I periood (1909-1924) Põhiliselt novellid Teosed on sünged, teemaks on häving. Püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. ,,Purpurne surm" 1924. Lühiromaan. Eesti esimene ulmeromaan. Tsivilisatsiooni häving haiguse tõttu. Suur mõjutus Spengleri ,,Õhtumaade allakäigu" poolt. II periood (1914-1944) Tohutud muutused eelneva loominguga võrreldes. Rahunemine, taltumine, inetuse kultus kaob. Optimistlik meeleolu on oluline. Alustab novellidega, lõpetab romaanidega. ,,Isade maa" 1935 Sõjaromaan. On nimetatud anekdootlikuks, sõja tõsidust mõnitavaks teoseks.
Albert Kivikas Kronoloogiline koondnimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg). · "Ohverdet konn" (Tartu 1919) lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega · "Lendavad sead" (Tartu 1919) lühijutud · "Sookaelad" (Tartu 1919) viis novelli · "Mina" (Tartu 1920) lühijutud · "Verimust" (Tartu 1920) novellid ja lühijutud · "Maha lüüriline sokolaad!" (Tartu 1920) kirjanduslik manifest · "Jüripäev" (Tartu 1921) romaan · "Nõuandja" (Tartu 1921) lastejutt · "Lumimemm" (Tartu 1921) lastejutt · "Verine väits" (Berliin 1922) novell · "Ristimine tulega" (Berliin 1923) romaan · "Jaanipäev" (Tartu 1924) romaan · "Mihklipäev" (Tallinn 1924) romaan · "Murrang" (Tallinn 1925) romaan, "Jüripäeva" ümber töötatud väljaanne...
Betti Alver · sündis 23. novembris 1906 · talle pandi nimeks Elisabet-vilhemine · kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga · Lugema õppis venna kõrvalt · 1914. aastal sai algõpetust kodukohas proua kilgi erakoolis · tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse · 8. aprillist 1918 jätkas õpinguid Eesti noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus · unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu · 1924. aastal lõpetas gümnaasiumi ja 1924 läks Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks · 1925 edukal soritanud ladina keele lektorikurususe eksami · 1927. aastast alates koonus Beti tähelepanu kirjanduslikule loomingule · betti alver ja Heiti Talvik tutvusid lähemalt 1930. aastal, abielu sõlmisid nad 1937 · 1945. aasta arreteeriti Heiti Talvik · jaanuaris 1947 suri Betti ema · Varakevadel saadeti Heiti Tallinnast Siberisse teekonnale
Curriculum Vitae Isikuandmed Nimi: Marie Under Sünniaeg: 27. Märts 1883 25. September 1980 Aadress: Tallinn, Eest Emakeel: eesti Pereseis: Abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga ( 1902 ) Lahutatud 1924 Abielus Artur Adsoniga ( 1924 ) Lapsed: 2 Last Dagmar ja Hedda Hariduskäik 1893 1898 Cornelia Niclaseni Tütarlaste Eraalgkool 1887 1892 Väike-Roosikrantsi Väikelastekool Täiendkoolitus Lasteaednike Kursesed Teenistuskäik Viru tänava paberikaupade poe kassapreili Risti Mõisa lastepreili Võõrkeelteoskus Saksa Keel kõnes: hea kirjas: hea arusaamine: väga hea Lisainfo
Betti Alver 1906-1989 Elisabet Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. 1914 1917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924 1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Alveri esimene olulisem teos oli romaan"Tuulearmuke" (1927), mille ta kirjutas gümnaasiumi lõpuklassis. Sellest sai tõeline bestseller, edu ajendas noort tütarlast kirjanikuks pürgima. Betti Alver debüteeris 1927- aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna ''Looduse'' romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliid", "Viletsuse
...Töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina 5. Kellega abiellus M. Under 1902. aastal? .... Aastal 1902 abiellus Marie Under hiidlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ............ 6. Kuhu siirdus vastne abielupaar elama? .....Moskvas 7. Mis aastal tuli Under tagasi Eestisse? ..........1906. aasta lõpus 8. Kellega ja millal abiellus M. Under pärast esimese abielu purunemist? ............ Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus 11. juunil 1924.aastal Arturi Adsoniga 9. Nimetage tema luulekogud. .... Luulekogud 1917 "Sonetid" 1918 "Eelõitseng" 1918 "Sinine puri" 1920 "Verivalla" 1923 "Pärisosa" 1928 "Hääl varjust" 1928 "Rõõm ühest ilusast päevast" 1929 "Õnnevarjutus" 1930 "Lageda taeva all"
BETTI ALVER ELULUGU Sündis 23.novembril 1906 Jõgeval Sündis raudteelaste perekonnas Aastast 1937 on ta Elizabet Talviken Aastast 1956 on ta Elizabet Lepik Betti Alveri sugulased on Eduard Alver ja Siim Kallas Suri 19.juuni 1989 Tartus HARIDUS 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924 aastal 1924-1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna ja tõlkijana Tartus TEOSED 1927.aastal debüteeris novelliga “Liivi Deevidiivi” Teosega “Tuulearmuke”(1927) sai ta II auhinna “Looduse” romaanivõistlusel Värsse hakkas Alver avaldama 1931.aastal Poeem “Lugu valgest varesest” kujutab irooniaga tõusikute
Albert Kivikas (1898 - 1978) Elu Pärit Olustvere kandist maatöölise perest Vabadussõjas osales vabatahtliku koolipoiste pataljoni liikmena 1920-1922 Tartu ülikoolis ajalugu, kirjandust ja filosoofiat Õppis teiste seas ka kirjandusteadlase Gustav Suitsu juures Pärast ülikooli töötas ta mitme ajalehe juures ja ka dramaturgina (Eesti Draamateatris ja Estonias) 1941–1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Aastal 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi Maetud Metsakalmistule Pseudonüümid A.Pedajas ja Mart Karus Looming Sonett “Kevadine külm” pseudonüümi A.Pedajas all ajalehes Sakala Novell “Lembit” ajalehes Postimees - eestlaste muistne vabadusvõitlus Tuglas soovis näha noormehe teisi jutustusi ning soovitas tal need kogumikku koondada Lühijuttude kogu “Sookaelad” pseudonüümi Mart Karuse all - külarealismi stiilis jutustused ja novellid Hinnangute kohaselt Kivik...
lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis KohtlaJärvele põlevkivikaevandusse. See lahkumine, eemaldumine oli nii iseloomulik Talvikule, kes ei olnud võitleja ega energiast keev teoinimene. Tasakaalu pidi ta leidma sisemises läbikannatamises alles konfliktist kaugenedes saabus selgus. Siin, KohtlaJärvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luulest, luuletamisest. Juba 1. jaanuaril 1924. aastal saatis Talvik "Loomingu" toimetajale Tuglasele luuletuse kaaskirjaga: "Mullatöölise elu ei anna mahti süvenemiseks. Siiski ei suuda see lämmatada isiku sisemaid kalduvusi, püüdeid... Praegu ei vaja ma muud, kui usku endasse." Tuglase vastuse sisu ei ole teada, kuid 1924. aasta 16. oktoobril kirjutab Talvik uue kirja juba Pärnust: "Käesoleval oktoobril saab aasta täis, kus terveni olen andunud luuletamisele, nimelt kalduvusele ohvriks tunnen pea kõik oma eraelulised huvid
Detsembrikuumus "Detsembrikuumus" jutustab 1924. aasta 1. detsembril Tallinna haaranud mässust ja kommunistlikust riigipöördekatsest ning noore armastuse katsumustest keset märulit. Seni Eesti ajaloos üsna vähe tutvustamist leidnud kommunistide riigipöördekatse näitab, kui lähedal oli Eesti tol saatuslikul ööl oma noore iseseisvuse kaotusele. 29. november, 1924.Tundub et kommunism enam Eesti Vabariiki ei ohusta. Noor abielupaar Tanel ja Anna üritavad toime tulla Eesti sõjaväelase ning sidekeskuse töötaja kasina sissetulekuga, kuid otsustavad sõita Pariisi paremat elu otsima. Samal ajal aga kogutakse piiri taga mehi, Tallinnas varjavad end mässulised, rahva hulgas töötavad agitaatorid. 1.detsembril, ärasõiduhommikul, lähevad Tanel ja Anna Balti jaama, kus satuvad aga otse keset äsjapuhkenud riigipöördekatset
Friedrich Karl Johann Kuhlbars (pseudonüüm Villi Andi) (17. august 1841 28. jaanuar 1924 Viljandi) oli eesti kirjanik ja koolmeister. Ta sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas. Oli Viljandis koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861)
õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa ka Vabadussõjast sõjakorrespontendina · 1920 kui Vabadussõda saab läbi saadetakse Gailit ajakirjanduse ataseeks Riiga. · 1922 teeb ta väikese tiiru Euroopas ja elab seal kaks aastat. · 1924 asub ta elama Tartusse ja töötab seal kutselise kirjanikuna · 1932 saab Gailitist Vanemuise Teatri direktor · Tuleb Tartust Tallinna ja töötab edasi kutselise kirjanikuna · Jätkab Rootsis Örebros kirjanduslikku tegevust kuni surmani. · Sureb 05 november 1960 ja on maetud Rootsi Örebro põhjakalmistule. Looming · Oma trüki debüüdi tegi ta 1909 aastal esimese raamatuna ilmus jutstus ,,Kui päike läheb looja".
Heiti Talvik (1904 1947) Elulugu. Sündis 1904 a. Tartus arstist isa ja pianistist ema pojana. Lapsepõlv möödus tal Pärnus, kuid koolis käis vaheldumisi nii Pärnus kui ka Tartus. 1924 a. Ilmus tema esimene luuletus ajakirjas Looming. 1926. aastal asus Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima, kuigi ta õpinguid ei lõpetanud avaldas ta suurt mõju eesti kirjandusele oma tegevusega seltsis "Arbuja" ja teistes seltsides. Õpingud lõpetas 1934 a. et hakata kutseliseks kirjanikuks. 1937 a. Abiellus Betti Alveriga. 1945 a. Nõukogude okupatsiooni algul ta arreteeriti ning mõisteti viieks aastaks väljasaatmisele Siberisse. 1947 a
Sisepoliitika 1920 aastatel - 1920 võeti vastu esimene põhiseadus - Võim kuulus rahvale (demokraatlik riik) kes sai valida , hääletada ja algatada seadusi - Valida sai 20aastaselt. - Seadusandlikku võimu ühendas parlament ehk riigikogu 100 liiget ja valiti 3 aastaks - Rahvale kinnitati kodaniku õigused ja vabadused - 1925 kinnitati vähemusrahvastele kultuurautonoomia. - 1920 aastate keskpaigas muutus nõukogude liidus suhtumine Eestisse - 1924 suri Leenin . Järgnes võimuvõitlus .' - Kuna trotski pooldas maailma revolutsiooni , taheti sotsialismi tuua eestisse - Salaja toodi eestisse võitlejaid ja relvi - 1 detsembri varahommikul 1924 , alustasid mässajad rünnakuid tondikasarmutele , toompeale , riigivanema majale, siseministeeriumile , politsei kaaskondadele, balti jaamale . - Valitsus reageeris kiiresti , ülemjuhatajaks kutsuti tagasi LAIDONER : kes saatis soomusrongid narva piirile
milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. • 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. • Sürrealismi iseloomustav maal Algus • Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Selle liikumise eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton, kes aastal 1924 avaldas esimese sürrealistliku manifesti ning hakkas välja andma ajakirja La Révolution Surréaliste. • Nad arvasid, et ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse, aistingute maailma, et vabastada fantaasia igasugusest mõistuse kontrollist. • Sürrealistid pidasid alateadvuse allasurumist ka Esimese maailmasõja põhjustajaks, seega olid nende teooriad nii psühholoogilise kui ka poliitilise Iseloomustus
Elmo Nüganen romaani alusel filmi. 1939 koostöös August Annistiga näidend "Landevääri veri" Uusrealistlik looming Valdava osa Albert Kivika loomingust moodustavad uusrealismi aimus kirjutatud teosed. Olles üle elanud lühiajalise futurismivaimustuse, pöördub ta tagasi juba sõjaeelsest perioodist tuttava külatemaatika juurde. 1921 romaan "Jüripäev", parandatud ja laiendatud versioon aastast 1925 kannab nime "Murrang" 1924 romaan "Jaanipäev" ja selle järg "Mihklipäev" 1926 lühijuttude kogumik "Miniatüürid" 1927 novellikogu "Punane ja valge" 1931 romaan "Vekslivõltsija" 1943 romaan "Karuskose" Pagulaskirjandus Paguluses jätkas Albert Kivikas uute osade kirjutamist oma kuulsust toonud romaanile "Nimed marmortahvlil". 1947 ilmus Rootsis "Nimed marmortahvlil" uus trükk 1948 "Nimed marmortahvlil" teine osa 1951 "Nimed marmortahvlil" kolmas osa
vastu ja lagunesid, süvendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lühenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vähenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rüh-mituste vahel. Mitmed erakonnad moodustasid isegi poolsõjaväestatud rühmi, mis pidid korraldama välja-astumisi vastaste üritustel. Rahvakoosolekuil toimus ka füüsilisi kokkupõrkeid. 1924. aasta mässukatse- 1924. aasta detsembris sai Moskva arvates Lenini poolt mainitud "hingetõmbeaeg" täis ja Eestis pidid siin loodud löögiüksused hävitama selle demokraatliku väikeriigi. 1. detsembri varahommikul asusid enamlaste löögiüksused Moskvast saadud direktiivide alusel Eestis võimu haarama. Saadud juhiste järgi pidid relvastatud löögiüksused okupeerima siinsed valitsusasutused ning posti- ja transpordikeskused, vallutama
preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane Oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani Looming luuletus "Vesiroosid" 1899 luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" "Kõik on kokku unenägu" "Tuli ja tuul" On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga Franz Kafka 3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei NLKP Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei - oli partei Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus aastail 1918 kuni 1991. Partei asutati 1898. aastal Minskis, bolševike tiib tuli Oktoobrirevolutsiooni abil võimule. Kommunistlik partei keelustati 1991. aasta pärast augustiputši. Eestis keelustati NLKP 23. augustil 1991 Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega. Partei asutamine Partei asutati 1898 Minskis illegaalsena, erinevate sotsialistliku suunitlusega ringikeste 9 isiku poolt ilma Leninita, kes oli asumisel. Kuna enamik asutajaid peeti varsti politsei poolt kinni, ei hakanudki partei funktsioneerima ühtsena, vaid jätkas üksikute gruppidena. 1902 taasasutati partei Londonis ning jagunes kaheks tiivaks: bolševikeks ja menševikeks. Esimeste juhiks sai Vladimir Lenin, teiste etteotsa tõusis aja jooksul Georgi Plehhanov. 1917. aastal partei legaliseerus ...
preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane Oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani Looming luuletus "Vesiroosid" 1899 luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" "Kõik on kokku unenägu" "Tuli ja tuul" On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga Franz Kafka 3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik
....................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan Giacomo Puccinist.Valisin selle helilooja, kuna ta nimi tundus väga huvitav. Giacomo Puccini (22. detsember 1858 Lucca 29. november 1924 Brüssel) oli itaalia helilooja. Teda tuntakse peamiselt ooperiheliloojana, kuid ta on kirjutanud ka orkestrimuusikat, kammermuusikat ja laule. 3 LAPSEPÕLV JA NOORUS Puccini sündis muusikute perekonnas ja jäi varakult orvuks. Sugulased arvasid, et temast saab isa, Lucca kiriku organisti ja koorijuhi mantlipärija, kuid poiss oli laisk ja muusikutee teda eriti ei huvitanud
Paide Ühisgümnaaium Oskar Luts Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis; õppis 1911-14, ühtlasi töötades, Tartu ülikoolis rohuteadust. Võttis farmatseudina osa I maailmasõjast, oli 1919-20 tööl ül...
Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi põllumajandust; liider: Otto Tief) Vasakpoolsed: Eesti Sotsid: (toetajad: vaesemad; liider: August Rei) Riigivastased: Vene Impeeriumi emigrandid, baltisakslased, kommunistid. 1.Detsember 1924 - mäss (Jaan Anvelt'I poolt juhitud) Maareform 10.oktoober 1919 - Euroopa üks radikaalsemaid. Riigistati mõisnike kogu maavaldused; riigi alla võeti metsad ja sood; 56 000 asutustalu; mõisatelt võeti põllumajanduslik inventar. Miks see oli hea? - Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, mis tagas põllumajanduse arengu ja põllumeeste lojaalsuse. MAJANDUSPOLIITIKA 1920 - 1923 läksime "põhja" 1924 - 1929 oli enam-vähem 1929 - 1933 väga segane periood
Töölispartei ) 8.nov 1923 üritas ta Münchenis riigipööret korraldada, teatades,et Berliinis asuv president on võimult eemaldatud, ta nimetas ennast uueks valitsusjuhiks ja kindral Luddendorfi nimetas ta sõjaministriks lootes,et armee teada toetad, kuid sõjavägi jäi truuks Weimari vabariigile. Hitler pandi 5.aastaks oli seal 9 kuud, kirjutas seal valmis ,,Mein Kanfi," kus oli kirja pandud Hitler ideoloogiapõhimõtted tuleviku Saksamaa kohta. Dawesi plaan 1924 weimari vabariigi majanduse parandamise nimel tegutses aktiivselt USA ja eriti sealt pärit poliitikja rahandusminister Dawesi. USAs kardeti,et Euroopas võib tekkida uus sõda Saksa ja parantsuse vahel ja sp organiseeriti 1924.a Rahvusvaheline nn Dawesi kommisioon : 1) Võimaldas anda Saksamaale laenu 2) vähendas reparatsiooni makse 3) Pikendas reparatsionide makse tähtaega Tänu sellele hakkas Weimari Vabariigi majandus olukord paranema. Äärmuslikud
majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 aastal kaasa kriisi. 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandmann uue majanduspoliitika. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform. Uus kurss osutus sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus. Välispoliitika- Eesti Välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Hinnates võimalikke julgeolekuriske, tõstsid eesti poliitikud esile 2 võimalikku ohuallikat-Vene ja saksamaa
rändas nende pere mööda Eestit ja elas eri paigus. 1950. aastate alguses sai temast Tallinna limonaaditehase direktor. 1951. aastast pensionini oli Neuland Kalevi tõstetreener. 1952 sai vabariikliku kategooria kohtuniku nimetuse, 1955 esimesena Eestis üleliidulise kategooriaga tõstespordi kohtunikuks, 1964 Eesti teenelise sporditegelase aunimetuse. Tulemused · Olümpiamängude kuld tõstmises 1920 Antwerpen · Olümpiamängude hõbe tõstmises 1924 Pariis · MM-võistluste kuld tõstmises 1922 · Göteborgi mängude võitja tõstmises 1923 · Püstitas 12 maailmarekordit · Võitis esikoha 1914. aasta Venemaa olümpial · Baltimaade meister 1914 · Venemaa meister 1915 ja 1916 · 1917 Venemaa meister köieveos Petrogradi Kalevi meeskonnaga · Viiekordne Eesti meister (1918 -- 1924) Neulandile püstitatud mälestussammas Valgas. Kasutadud kirjandus http://www.artiklid.com/articles.php? art_id=36&start=1 http://et.wikipedia.org
Albert Kivikas Albert Kivikas Sündis 18. jaanuar 1898 Suure-Jaanis Suri 19. mai 1978 Lundis, Rootsis Eesti kirjanik ja ajakirjanik Tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja- teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Nooruses avaldas Kivikas oma teoseid ka varjunimede A. Pedajas ja Mart Karus all Haridus 1907 Reegoldi vallakool 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Töö 1922 Berliinis ajakirja Odamees toimetaja 1931–1934 Eesti Päevalehe toimetuses 1935–1938 juhatas ajalehe Uus Eesti kultuuriosakonda Saksa okupatsiooni ajal 1941– 1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Elu välismaal Albert Kivikas lahkus koos perekonnaga Eestist aprillis 1944 Algul töötas ta tee-ehitusel ja turbarabas, seejärel Rydali puuvillariide tehases aastani 1949 Seejärel kolis ta Lundi, kus...
ARTUR KAPP Koosta helilooja Artur Kapi kohta CV! Nimi: Artur Kapp Sünniaeg ja – koht: 28.02.1878, Suure-Jaani Surmaaeg ja – koht: 14. jaanuar 1952 Suure-Jaan Helilooja vanemad ja vanavanemad: Vanemad: Isa - koolmeister ja ühiskonnategelane Joosep Kapp Ema- sakslanna, Gertrud von Ruckteschel Vanavanemad: Perekonnaseis: Abielus Lapsed: Poeg - helilooja Eugen Kapp Hariduskäik: 1891- 1900 Peterburi konservatoorium Muusikaline haridus: Muusikalise ettevalmistuse sai oma isalt 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis Helilooja tähtsamad õpetajad: Nikolai Rimski-Korsakov Töökohad: 1900-1904 Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori ...
Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsioon, väliskaubanduse negatiivne bilanss, ikaldus. 1924 kevad Otto Strandmani uus majanduspoliitika, Euroopa turule, esikohal põllumajandus. VÄLISPOLIITIKA 26. jaanuar 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas Balti riike Ohuallikad Saksamaa ja Venemaa. 1.detsember 1924 EKP üritas relvastatud riigipöördekatset. 22. september 1921 Eestist saab Rahvasteliidu liige SUUR KRIIS (1930-1934) MAJANDUSKRIIS 1930. aastatel langes toiduainete hinnad maailmaturul järsult. Talurahva sissetulekud vähenesid, piirati tootist, talud pankrottistusid, sissevedu ületas väljaveo. Tööpuudus korraldadi hädaabitöid. 27. juuni 1933 devalveeriti Eesti kroon. POLIITILINE KRIIS
Esimesed iseseisvusaegsed omad ametlikud maksevahendid olid Tallinna Arvekoja maksutähed. Rahapuuduse leevendamiseks kuulutas Eesti Ajutine Valitsus need 4. jaanuaril 1919 riiklikeks maksuabinõudeks, andes ühtlasi Arvekojale õiguse väljastada maksutähti. 30. novembril 1918 võeti Ajutise Valitsuse istungil vastu otsus kehtestada riigi vääringuks Eesti mark, mida võrdsustati Saksa idamargaga. Markvääringus kassatähed kõrvaldati käibelt etapiti 1924. ja 1927. aastal, osaliselt aga alles 1930. aastatel. Kroone hakati 1924. aastal kasutama esmalt väliskaubanduses, kuid 1. jaanuarist 1928 kasutati neid ka igapäevastes tehingutes. Eesti kroon jagunes 100 sendiks, sent omakorda võrdus reformieelse margaga. Metallvahetusraha väärtuse ülempiiriks kehtestati 2 krooni. Eesti paberkroonid kujundas Günther Reindorff ja need valmistati Tallinnas Riigi trükikojas, viimane seeria 10-krooniseid veel 1940. aastal
Valmib "Avignoni neiud", "Picasso ja Braque'i rajatud kubismi avalöök. Ülemineku "analüütiliselt" kubismilt "sünteetilisele"teeb kaasa ka Picasso. Jean Cocteau vahendusel hakkab ta töötama teatri jaoks, teeb lavakujundusi, eriti Sergei Djagilevi Vene Balleti jaoks. 1918. aasta paiku ei loobu Picasso küll päriselt kubismist, kuid hakkab jälle rohkem tähelepanu pöörama objekti kujutamisele, ajades segadusse nii publiku kui ka kriitikud. "Klassitsistlik" periood kestab 1924. aastani, nime annavad sellele ajale monumentaalselt osalt antiigiga seostatud figuurid ja figuurigrupid. 1924. aastal Picasso dekoratsioonidega etendunud ballet "Mercure" annab André Bretoni ümber koondunud sürrealistidele põhjust ülistada Picassot kui üht omade seast. 1925. aastal võtab ta Giorgio de Chiroco, Max Ernsti ja teiste kõrval osa sürrealistide ühenduse esimesest näitusest. Nende nõudmistega kujutada "psüühilisi automatisme" liitub Picasso vaid tingimisi
Vassili Kandinsky, keda esimest korda kohtas Narvas, hiljem ka Münchenis. A. Vabbe esimene loominguperiood, mis oli kindlasti lennukamaid kõrgaegu tema kunstilises tegevuses, kestis 1920. aastate keskpaigani. Sajandi teise aastakümne lõpul valitses Vabbe maalitõlgendustes otsekui mosaiikne värviliste kristallide struktuur. Vorm oli täiel määral killustunud. Suuna lähtepunktina võib meenutada tema maali "Kohvikus". Rahutut, mosaiikset värvipinna struktuuri kohtame ka 1924. aastal valminud akvarellis "Arlekiin". See võlub eelkõige oma peenekoelise puna-rohelise värviskaala kasutamisega ning vormi leidliku dünaamilise struktuuriga. See on ratsionaalsema konstruktsiooniga kui teised tööd. "Kohvikus" (1918) "Arlekiin" (1924) Tänan kuulamast! Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ado_vabbe_olivervaldmaa.htm http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/ADOVABBE/docDesc_pub https://et.m
Suuremal osal poliitikutel puudus aga aastatel 19201923 teave Eesti Riigikassa ja Eesti Panga tagavarade ja nende kasutamise kohta ning samuti teadmised rahapoliitikast. Majanduskriisile lisandus sisepoliitiline kriis 1923. aasta 7. detsembril. Ragareformi eesmärgid ja kulg Rahareformi eesmärk oli stabiliseerida Eesti raha ning viia see kindlale alusele. See tähendas tol ajal kullastandardile üleminekut. 10. märtsil 1924 oli Konstantin Pätsi valitsus Rahvaerakonna ja Tööerakonna ühiste jõupingutuste tulemusel sunnitud ametist lahkuma. 26. märtsil ametisse astunud Friedrich Akeli uus valitsus koosnes Tööerakonna, Rahvaerakonna ja Kristliku Rahvaerakonna ministritest, keda esialgu toetasid sotsiaaldemokraadid ja väiksemad parlamendirühmad. 13. mail 1924 sai rahaministriks põhimõttekindel ja otsustav Otto Strandman. Kulla- ja valuutatagavara oli Strandmani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
