1924-2007 Võrreldes filmi ,,Detsembrikuumus" ja 2007 aasta aprillirahutust Tallinnas, siis leidub seal nii ühiseid kui ka erinevaid jooni. Suur sarnasus on see, see nö. rõhutud rahvas tuli tänavale. On teada ka, et aprillirahutust ei planeerinud ainult Eestis elavad vene rahvusest elanikud, vaid sellele aidati ka piiri tagant, Venemaalt kaasa. Suureks erinevuseks võib lugeda seda, et 1924 riigipöördekatse oli läbi viidud tulirelvadega ning seal sai palju inimesi surma. Õnneks aprillirahutuste ajal seda ei juhtunud, hukkus ainult üks inimene. Erinevuseks saab arvata ka seda, et 1924 üritati korraldada korralik riigipööre, aga 2007 aastal kutsuti vene noori lihtsalt tänavatele märatsema, aga jumal tänatud, et asi kaugemale ei arenenud, kuna suur rahvamass on tavaliselt rumal ja kui mingisugune loll oleks karja etteotsa
Miko Ode (Jevdokia Kanniste) 18571924 Miko sündis 1857. aastal Matsuri külas. Tema ema Hedo oli hea laulik, käis paljudes pulmades vasknaiseks. 12. aastaselt hakkas Ode karjuseks, 25. aastaselt sai ta Helbi külla mehele, kellel oli juba 6 last. Pere oli vaene, elatise saamiseks kudus ta kangaid ja vöösid. Enamike laule õppis Miko oma emalt, lauldi pikki laule, koos onunaise ja onutütrega. Ta võttis osa lauluvõistlusest, pulmades ja kirmestel. Jakob Hurt kirjutas temalt Petseris olles 1903. aastal kokku 20 720 värssi, kõige pikem laul sisaldab 546 värssi. Miko suri 1924. aastal. Tänan vaatamast! :)
II 1914-1924 | MS EELDUSED PHJUSED JA ALGUS: Esimese maailmasja puhkemise phjused: 1)Suur-Britannia ja Saksamaa vitlus liidrirolli prast maailmas 2)Venemaa ja Austrai-Ungari huvide prkumine Balkani pssirohukeldris 3) suurriikide liidusuhete mehhanism 4) imperialistlik poliitika 5)natsionalism, militarism, kultuurierinevus BALKAN: bosniaserblane Gavcivo Princip tappis Austria-Ungari trooniprija ertshertsog Franz Ferdinandi koos abikaasaga , 1914 aastal 28 juulil. Peale atendaati esitas Austria-Ungari Serbiale mitmeid ultimaatumeid, millele serblased vastasid eitavalt. 28 juulil kuulutas keisririik sja Serbia vastu. See kik kivitaski esimese maailmasja, mis kestis 1914-1918. Sdivate koalitsioonide lplik koosseis : 1) Antant - Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia (1915) ja Rumeenia . 2) Keskriigid- Saksamaa, austria-Ungari Trgi ja Bulgaaria. SJAPLAANID: Kaks rinnet- lne ja ida rinne. Saksamaa rnnaku aluseks...
1924. aasta kommunistide mäss Leningradis ja Moskvas – tegutsenud Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) pöördus 12. augustil 1924 kirjalikult VKP poole, teatades, et EKP juhtkond on olukorda Eestis kaalunud ning otsustanud korraldada ülestõusu. EKP oli veendunud, et ülestõus õnnestub ning VKP KK Poliitbüroo otsus oli toetada igatpidi EKP relvastatud ülestõusu Eestis, mis tõttu anti neile suuri rahalisi toetusi. Värvati ka Venemaal elavate inimeste seast 10 000 meest, kes vajaduse korral oleksid välja astunud ülestõusu toetama. Relvastatud riigipööre pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5:15
1924. aasta riigipöördekatse 1. detsembri riigipöörde üheks ajendiks oli arvatavasti 10.-27. novembril toimunud 149 protsess, millega mõisteti 149 kommunisti surma ning 30 sunnitööle. See oli üks Eesti Vabariigi suurimaid kohtuprotsesse. Riigipöörde plaani koostajateks olid kommunist Jaan Anvelt ning Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette esiteks sissetungimist Tallinnasse, ning seejärel sooviti korraldada võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnutel oli käes üle 250 erineva relva. Arvati, et töölised ning sõdurid ühinevad ülestõusuga ning koos haaratakse võim Tallinnas enda kätte. Järjest üritati vallutada sõjakool, kaitseväe kasarmud, sõjaministeerium, Lasnamäe sõjalennuväli ja lennuväedivisjon, Auto-Tanki divisjon, kitsarööpmelise raudtee Tallinn- Väikse peajaam, peapostkontor, politsei rat...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Harles Jahnson 11.a klass 1. DETSEMBRI KOMMUNISTIDE RIIGIPÖÖRDEKATSE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Vootele Hansen Tallinn 2013 SISSEJUHATUS 1. detsembril 1924 toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse. Selle käigus hõivasid 347 kommunisti kell 5 hommikul mitmeid tähtsaid kohti nagu Auto-Tanki divisjoni, sõjaministeeriumi, Lasnamäe sõjalennuvälja ning Balti ja Tallinn-Väike raudteejaamad. Tänapäeva Eestis on see aga saamas unustatud sündmuseks, kuigi sellest oleks toona võinud suuresti sõltuda Eesti tulevik. Seepärast otsustasingi seda uurida. Hüpoteesiks on, et mäss oli
1924. aasta riigipöörde katse Eestis Tallinn 2008 1. detsembri riigipöördekatse oli 1924. aasta 1. detsembril Eestis toimunud ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 350 mässajast sai tulevahetustes 125 surma, kuid hiljem vahistati veel üle 500 inimese. Valitsusele ustavate sõjaväelaste ja tsiviilisikute seas oli 26 ohvrit. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas.
Meeste murdmaasuusatamise 50km olümpiavõitjad Chamonix 1924 kuld: Thorleif HAUG Norra hõbe: Thoralf STRÖMSTAD Norra pronks: Johan GROTTUMSBRAATEN Norra St Moritz 1928 Kuld: Per Erik HEDLUND Rootsi Hõbe: Gustav JONSSON Rootsi Pronks: Volger ANDERSSON Rootsi Lake Placid 1932 Kuld: Veli SAARINEN Soome Hõbe: Väinö LIIKKANEN Soome Pronks: Arne RUSTADSTUEN Norra Garmisch-Partenkirchen 1936 Kuld: Elis WIKLUND Rootsi Hõbe: Axel WIKSTRÖM Rootsi Pronks: Nils-Joel ENGLUND Rootsi St Moritz 1948
Taolisi ebaõnnestunud revolutsiooni eksportimise katseid oli mitmeid. 1923. aasta septembris püüdis Georgi Dimitrov koos Vassil Kolaroviga kommunistliku ülestõusu abil läbi viia riigipöörde Bulgaarias. Kuulsaim selles ahelas on kindlasti Hamburgi ülestõus Saksamaal 23.- 25. 10. 1923. a., mille korraldajaks oli Ernst Thälmann. 1923. aastal 6. 7. novembril toimus kommunistide eestvedamisel ja Kominterni korraldusel Poolas Krakovis mäss. 17.-19. 09. 1924. a. puhkes kommunistide õhutusel ja mahitusel mäss Lõuna-Bessaraabias Tatarbunarõs. Mässuliste eesotsas oli kommunist, parteikomitee sekretär Aleksandr Klju? nikov. NSV Liidu püsivaks salasooviks oli kogu aeg Rumeenia valdusesse läinud Bessaraabia tagasivõitmine. Seda ideed pidi ellu viima kohalik kommunist Klju?nikov, kelle esmaseks ülesandeks oli Moldaavia Nõukogude Vabariigi väljakuulutamine ning seejärel rahva tahte sildi all ühineda Nõukogude Liiduga
Evolutsioon 2.1. Evolutsiooniteooria kujunemine. Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) 1. terviklik evolutsiooniteooria. Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele omased 2 tendentsi: 1)sisemine täiustumistung 2) kohanemisvõime elutingimustega. Charles Darwin (1809-1882) 1. teaduslikult põhjendatud ev. teooria. Tõestas, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seadusp...
MIS ON MAJANDUSTEADUS? Majandusteadlane Alfred Marshall (1842-1924) ütles, et majandusteadus on ,,osake igapäevaelust". Otsustamine on inimeste igapäevane tegevus. Inimesed otsustavad iga päev , kuidas oma vajadusi rahuldada. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmine on protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. RESSURSID: esimene samm vajaduste rahuldamiseks. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Toomisressursse on 3 liiki LOODUSRESSURSID - looduskeskkond: muld, kivimid, puit, vesi INIMRESSURSID ehk tööjõud inimesed oma vaimse ja füüsiliste pingutustega KAPITAL hooned, tööriistad, masinad Majandusteadlased nimetavad loodusvarasid, tööjõudu, kapitali ja ettevõtlikkust tootmisteg...
Tööstusarengus, tööliste arvu kasvus, kaubanduse kiires arengus. 4. 1923. a põhjused ja tagajärjed PÕHJUSED: Rahandusprobleemid, pangad olid jaganud hiilgaslikke laene, mida inimesed ei suutnud tagasi maksta. Venemaa kärpis majandussidemeid. Tollide tõstmine välisriikide poolt. Põllumajandust tabanud ikaldus. TAGAJÄRJED: Kaubandusettevõtete pankrotistumine. Rahareform. Uus majanduspoliitika. Ümberorienteerumine Euroopa turule. Inflatsioon (raha väärtuse langus). 5. 1924. a uus majanduspoliitika rahareform Orienteeruti ümber Euroopa turule. Põllumajandus asendas tööstust (masinaühistud, tapamajad jpm asutamine). Toetati neid ettevõtteid, mis kasurasid kodumaist kütust ja toorainet. Toimus rahareform mindi üle margalt kroonile. 6. Otto Strandman Otto Strandman oli rahandusminister, kes viis läbi rahareformi ja käivitas uue majanduspoliitika. 7. Eesti majandus enne ja pärast 1924. a enne 1924
Ajalugu 4.aprill 1. Nimeta Nõukogude liidu liidrid 1924-1982, iseloomusta nende võimuaega. 1) Stalin 1924 5.03.1953. Majandus plaani-, käsumajandus, riigikontroll, industrialiseerimine, sõjatööstus, kolhoos. Poliitika isikukultus, ainupartei, hirmuvalitsus, vägivald, gulag. 2) Hrustsov 1953 1964. Majandus maisi ja kartuli kasvatus. Esialgu kiire edasiminek, kommunism. Poliitika rahvusvaheliste suhete paranemine USA ja NSVL'i vahel. Sulaaeg. 3) Breznev 1964 1982 dets. Majandus kiire allakäik, kogu jõud läks võidurelvastumisele
Riigipöörded Eesti Vabariigis 1. detsember 1924 riigipöörde katse Eestis e detsembrimäss 1. detsembril 1924. aastal toimus Eestis ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 200 mässajast sai tulevahetustes 13 surma ning hiljem vahistati üle 500 inimese. Mässu käigus hävitati mitmeid sildu ja kaaperdati 2 lennukit. Lisaks hukkus tulevahetuses 26 valitsusele ustavat sõjaväelats ja tsiviilisikut. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt (kes oli ka riigipöörde poliitiline juht) ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi
Besides the moral issue of depriving a people of life on their historic land, many economic issues plagued the reservation. Nomadic tribes lost their entire means of subsistence by being constricted to a defined area. Farmers found themselves with land unsuitable for agriculture. Many lacked the know-how to implement complex irrigation systems. Hostile tribes were often forced into the same proximity. The results were disastrous. Indian citizenship Act of 1924 Until the Indian Citizenship Act of 1924, Indians occupied an unusual status under federal law. Some had acquired citizenship by marrying white men. Others received citizenship through military service, by receipt of allotments, or through special treaties or special statutes. But many were still not citizens, and they were barred from the ordinary processes of naturalization open to foreigners. Congress took what
Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 18901898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923
EDUARD VIIRALT. Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt ko...
senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. 1924.a käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule.Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus.Välisoliitika- Eesti asus oma iseseisvusele tunnustust taotlema 1918 kuid de jure tunnustuseni jõuti alles pärast vabadussõda. 26 jan 1921 antandi ülemkogu tnnustas ühekorraga kõiki balti riike.Eesti välispol peamine ül oli riigi julgeleku kindlustamine. Ohuallikateks olid saksma ja venemaa.EKP eesti kommun partei üritas
Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936
EESTI SPORDI SAAVUTUSED 1920- 1940 Mario Mägisalu Audentese Spordigümnaasium 12D KERGEJÕUSTIK • Aleksander Klumberg: Pariisi OM 1924 , 3. koht. (kümnevõistlus) • Jüri Lossmann: Antverpen OM 1920, 2. koht. (Maraton) • Gustav Sule: 1934 Torino EM, 3. koht (odavise) • Aleksander Kreek: 1938 pariisi EM, 1. koht (kuulitõuge) MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine)
kollase ja sinisega" 1921 ,,Fotomontaaz . Majakovski ,,Sellst" juurde" 1923 ,,"Kompositsioon XXII" ,,Projekt kominterniV 1920-22 kongressi ekspositsioonile" 1924 ,,Punase, kollase, sinise ,,Projekt VHUTEMAS-i ja mustaga" 1921 embleemile" 1924-26 ,,Illustratsioon"1924 ,,Illustratsioon (vene komm partei) ,, 1924 ,,kontrakompositsioon
() , , , 1917 . . , , , , , . 22 1870 . 21 1924 54 . (1831--1886) (1835--1916), (18661887) III , . 19051907 190507 , . . III , , , 1905 , , , . 1906 , 1907 . , , , , . 24 1917 . 7 (25 ) . : . 124 « »
Ala Kus Millal Medal Kreeka - rooma maadlus Stockholm 1912 Hõbe Sõudmine Stockholm 1912 Pronks Tõstmine Antverpen 1920 Kuld Kergjõustik Antverpen 1920 Hõbe Tõstmine Antverpen 1920 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Pariis 1924 Kuld Tõstmine Pariis 1924 Hõbe Tõstmine Pariis 1924 Pronks Tõstmine Pariis 1924 Pronks Kergjõustik Pariis 1924 Pronks Kreeka - rooma maadlus Pariis 1924 Pronks Odavise Pariis 1924 Pronks Vabamaadlus Amsterdam 1928 Kuld
Autoritaarne Eesti Kalle Pärt • 1924. a 1. detsembri riigipöördekatse • 1934. a 12. märtsi riigipööre Kes korraldasid? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Komiterni poolt •Riigivanem Moskvas välja Konstantin Päts õpetatud, relvastatud ja Eestisse saadetud • sõjavägede spetsiaalsed ülemjuhataja Johan riigipöörajad Laidoner • kohapealsed kommunistid Mis oli eesmärk? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Takistada vapside riigikorra kukutamine võimuletulekut • Eesti iseseisvuse hävitamine • sotsialistliku maailmarevolutsiooni läbiviimine Millised sise- või välispoliitilised asjaolud tingisid? 1924. a 1. 1934. 12. märtsi detsembri ...
") on looja, mõned vabanemine intellekti kontrollist.") on looja, mõned vabanemine intellekti kontrollist.") on looja, mõned peavad alguseks ka Chirico ja Marc Chagalli(Vitebskist peavad alguseks ka Chirico ja Marc Chagalli(Vitebskist peavad alguseks ka Chirico ja Marc Chagalli(Vitebskist peavad alguseks ka Chirico ja Marc Chagalli(Vitebskist Pariisi unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Pariisi unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Pariisi unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Pariisi unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Esimesed viited H
Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) ...
,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud se...
2) Enamus tstusettevtteid riigistati. 3) Riigis kehtestati ldine sunduslik tkohustus. 4) Lhikest aega pakkus riik tasuta teenuseid nt. korterid *NEP - uus majanduspoliitika 1921-1924 1) Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga 2) Rahareform, mis taastas raha vrtuse 3) Eraettevtlusele anti taas igus tegutseda. 4) Suurtstus ji riigi kontrolli alla NEP oli ajutine, likvideriti Stalini vimule tulekuga. (1924 suri Lenin) *STALINI vimule tulek 1924 Ta likvideeris kik konkurendid ja jttis alles talle meeleprased isikud kellest thtsaim oli Molotov. Kiiresti kehtestas Stalin ISIKUKULTUSE. *MAJANDUS JA PLLUMAJANDUS -Majandus suunati industrialiseerimise teele e. suurtstuse eelis arendamist. Rakendati plaanimajandust (5 a. plaanid) -Pllumajanduses viidi lbi kollektiviseerimine. Jukamad talupojad tunnistati kulakuteks. Kulaklus kui klass tuli likvideerida. 1928-33 viidi oma kodudest ra 9 mil. talupoega lejnud sunniti astuma kolhoosi.
Müüdi suur osa kullavarudest. Kriisi süvendasid: väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt, põllumajanduse ikaldus. 1924. aasta kevadel Otto Strandmani uus majanduspoliitika Valitsus sekkub rohkem riigi majanduspoliitikasse. Orienteeruti ümber Euroopa turule. 1. koht põllumajandus 2. koht tööstus Panga- ja rahareform (seniselt margalt üle kroonidele) Integreerumine Euroopa majandusega Majanduslik tõus! :) VERSUS EESTI VABARIIGI MAJANDUSPOLIITIKA ENNE 1924. aastat____________ struktuurikriis! ülikiire majanduskasv, mis põhjustas 1923. a kriisi. osa ettevõtteid Euroopa turul Vene tellimused & transiit. Välispoliitika Eesti iseseisvuse tunnustamine sõltus Antandi riikidest. Eesti võeti Rahvasteliitu 22. septembril 1912. aastal Venemaa ja Saksamaa kujutasid Eesti iseseisvusele tõsist ohtu. Lätil ja Leedul olid samad probleemid. Eesti tegi Lätiga Eesti-Läti kaitseliidu lepingu ning kuulus rahvasteliitu, et vähendada ohtu riigi iseseisvusele
Vabadus sõda .Läbimurdeks kujunes 26.jan.1921,mil Atandi Ülemnõukogu tunnustas kõiki Balti riike.Eesti välisp. peamine ülesanne oli riigijulgeoleku kindlustamine.Hinnates julgeolekuriske,tõstsid Eesti poliitikud esile kahte ohuallikat-Saks ja Venemaad. Saksa oht jäi1920a.teoreetiliseks,sest Ims lüüa saanud Saksa arenes demokraatia suunas.Seevastu kommunistlik Venem. oli Eesti iseseisvuse hävitamisest jätkuvalt huvitatud. Välispoliitika-Eesti kommunistlik partei üritas 1 dets 1924 riigipöördekatset et hävitada eesti iseseisvus, kus see suruti maha. Eesti yritas edaspidi nrmaliseerida suhteis võimalike vastastega.saksamaaga läks hasti,vm polnud eriti huvitatud,siiski sõlmiti vm 1932 mittekallaletungileping kuid eesti julgeolekut see ei suurendanud. 1920 pandi suuri lootusi balti liidule,mida vastuolude tõttu ei loodudki kunagi,ainus reaalne samm selle poole 1923 aasta eesti-läti kaitseliifuleping.
Betti Alver (Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta Aastatel 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini tütarlaste gümnaasiumis ja 1924 lõpetas ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1934 oli ta Eesti Kirjanikke Liidu liige. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga.1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust.
Betti Alver 1906-1989 Elulugu Sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval 1914-1917 Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium 1924 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tema lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga Suri 19. juunil 1989. aastal Tartus Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad 1940ndad tegutses ta tõlkijana Abielud Betti Alver ja Heiti Talvik Betti Alver ja Mart Lepik Luulekogu „Tähetund“ Ilmus 1966. aastal Müüdi läbi hetkega Tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega. Alver tuli tagasi oma kesksele kohale Eesti luules. Luule iseloomustus Klassikaliselt vormirange Enamasti oma enda elu ...
1894 6.Kaasaegse olümpia liikumise algataja Pierre de Coubertini eluaastad olid: 1837-1863 1863-1937 1883-1937 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: 1892 1894 1896 8.Rahvusvahelisse olümpiakomiteesse valiti: 12riigi esindajad 14riigi esindajad 16riigi esindajad 9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud: 1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; 1912 Stockholm 10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: 1908 1924 1936 11.OM toimumise koht ja aeg 1924 Pariis 1928 Amserdam 1932 Los Angeles 1936 Garmisch-Partenkirchen 1948 Sankt Moritz 1952 Helsinki 1956 Melbourne 1964 Tokyo 1968 Grenoble 1972 München 1980 Lake Placid 1984 Los Angeles 1988 Soul 1992 Alberville 1994 Lillehammer 2000 Sydney 2002 Salt Lake City 12. Millisel spordialal ja mis aastal tulid olümpiavõitjaks: 1)Jesse Owens (USA) = k/j sprint + kaugushüpe =1936 2)Paul Masson (FRA)=jalgratta trekisõit=1896
vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid abstraktseteks märkideks • Mõnikord kombineeriti materjal teadlikult võimalikult mõistusevastaseks • Sürrealism väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi • Eesmärk on elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine Joan Miro 1893-1983 • Hispaania • Alustas maalimist 1924. aastal • Vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi • Kõrvutatud on abstraktsete vormidega ja täiesti ära tuntavad esemed Mai. 1924 Arlekiini karneval. 1924-1925 Hollandi interjöör. 1928 Emadus. 1942 Giorgio de Chirico 1888-1978 • Kreeka • Giorgio de Chirico parimaid maale tuntakse ajavahemikus 1909-1919. • Perioodi alguses kujutatavad teemad olid linnavaated, inspireeritud vahemeremaade heledast valgusest • Vähehaaval pööras ta oma tähelepanu
Third level Fourth level Fifth level 10.12.12 Elulugu Muusikat õppis omal käel ja võttis ka eratunde. Teda köitis kergem rahvuslik muusika ning peagi hakkas ta ka ise komponeerima. Tänu tellimusele populaarselt orkestrijuhilt Paul Whitemanilt, sai valmis 1924.a "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorketrile. "Rhapsody in Blue" tõi talle maailmakuulsuse. 10.12.12 Elulugu Sündis 26. september 1898 New Yorkis. Suri 11. juuli 1937 Hollywoodis(Californias). USA helilooja. Võrreldud Euroopa rahvuslike stiilide rajajatega. 15 aastaselt asus ta tööle nn Tin Pan Alleyle, tööülesandeks oli müüdavatel klaveritel ostjatele mängida. 10.12.12 Elulugu
Kahe maailmasõja vaheline kirjandus Franz Kafka Jaana, Reelia, Lota XIa klass Franz Kafka • Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha – 3. juuni 1924 Kierling, praegu Klosterneuburgi linnaosa) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik, üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid kirjanikke. • Oma eluajal avaldas Kafka vaid üksikuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Elukäik • Franz Kafka sündis Prahas juudi kaupmehe pojana. • 1901
hetkeline hitt, vaid see tekitas huvi nii mõneski Broadway heliloojas. Oma professionaalsuse ,,kasvamise" ajal hoidis George oma teed harjutava pianistina, ning õppis klaverit, teooriat ja orkestratsiooni meistrite juures. George`i esimene suurem hitt sai tuntuks läbi Broadway muusikali ,,Sinbad". ,,Swanee" sai otsekohe hitiks. 1919. aastal komponeeris George muusikat ,,La, la Lucille`le", mis ole tema esimene täis muusikal. Alates 1920 kuni 1924 varustas ta produtsent Georg White`i mitmete lauludega, et neid kasutada äärmiselt populaarses Georg White`i Skandaalide seriaalis. 3. Kuulsamad teosed: Muusikalid 1924 "Lady Be Good" 1926 "Oh, Kay!" 1927 "Strike Up The Band" 1930 "Girl Grazy" 1932 "Of Thee I Sing" 1935 ooper "Porgy ja Bess" Klassikalised teosed 1924 "Rhapsody in Blue" klaverile ja dzässibändile 1925 "Klaverikontsert F-duur" 1927 "Kolm prelüüdi klaverile" 1928 sümfooniline teos "An American in Paris"
päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Marie Under UNDER, Marie (kodanikunimi aastast 1902 Hacker, aastast 1924 Adson; 27./15. III 1883 - 25. IX 1980), luuletaja ja tõlkija. Sündis Tallinnas Hiiumaalt pärineva kooliõpetaja tütrena, õppis 1891 - 1900 Tallinnas saksa tütarlaste koolis. Töötas 1901-02 "Teataja" talituses, kus tutvus eesti demokraatliku intelligentsi esindajatega (E. Vilde, A. Laikmaa jt.). Elas abielu tõttu 1902-05 Moskvas, Tallinna naasnuna hakkas osa võtma eesti kirjanduselust ning enne I maailmasõda muutus ta kodu Tartu maantee ääres kirjanike salongiks. Kuulus 1917-19
mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika. [redigeeri] Teosed · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · "Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928 · "Isade maa" (romaan), 1935 · "Karge meri" (romaan), 1938 · "Ekke Moor" (romaan), 1941 · "Leegitsev süda" (romaan), 1945 · "Üle rahutu vee" (romaan), 1951 · "Kas mäletad, mu arm?" (ühendab mitut proosazanri), 19511959
vastupanu okupatsioonile. · Vastupanuliikumisest kasvas välja metsa endlus. kaitseliidu ülemad aastatel 1918-1940 · Kaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse Johan Pitkat, kes valiti 11. novembril 1918 loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks. · kindralmajor Ernst Põdder (11. november 1918 4. aprill 1919) · Eduard Alver (4. aprill 24. oktoober 1919) · polkovnik Johan Unt (24. oktoober 1919 29. märts 1920 · kolonel Aleksander Seiman (17. er 1924 10. veebruar · kindralm jor Johannes Orasmaa (aastani 1935 kandis nime Johannes Roska, 10. veebruar 1925 28. juuni 1940) veel kaitseliidust · Riigikaitseline organisatsioon · *Pärast Vabadussõda jäi Kaitseliidu tegevus soiku ning tegevus lõpetati 1920. aasta 12. augustist. · *Pärast kommunistide 1924. a 1. detsembri riigipöördekatset kutsuti Kaitseliit 17. detsembril 1924. aastal taas ellu.
Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees,kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset,valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli.1922-1923 jätkas Eduard oma õpinguid "Pallases" stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias skulptuurierialal, kus teda õpetas peamiselt S.Werner.Samal ajal töötas ta P.Wenzeli vasetrükikojas, täiendades end ka graafika alal.1923.aastal pöördus ta tagasi "Pallasesse" ning lõpetas 1924.aastal kujuri ja graafikuna.1924-1925 oli samas ka graafikaõppejõud.1945.aastal sattus sõjakeerises Rootsi.1925-1939 aastatel elas ta Pariisis,seejärel tuli ta tagasi Eestisse.1946.aasta sügisel pöördus Eduard lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ja maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisi.Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel
küpsuseksami puudumise tõttu. Ametikäik · 1911. a asus ta Riias tööle ajakirjanikuna, saatis ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust. · Esimese maailmasõja puhkedes sai temast sõjakirjasaatja · 1916 tööle Tallinnasse Teataja toimetusse, kus tutvus Visnapuuga · 1917 asus tööle Tartu Postimehes · 19201922 Riias Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee · 1922-24 välismaal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) · 1924 vabakutseline kirjanik Tartus · 19321934 Vanemuise direktor · Saksa okupatsiooni ajal oli Tallinna raehärra, mistõttu oli sunnitud aastal 1944 põgenema Rootsi. · Tegutses Siuru rühmituses, hiljem lahkus sealt oma skandaalse följentoni pärast. Isiklik elu · 1932 abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili.
Marie Under Marie Under Sündis 27. märtsil 1883, Tallinnas Kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker Kodanikunimi aastast 1924 Marie Adson Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" Kaks õde Kaks venda Pildid Underi Vanemad Kooliõpetaja Friedrich Under Leena Under(sündinud Kerner) Vanemad olid hiidlased Vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Underi kohta 4-aastaselt õppis lugema 14-aastaselt hakkas luuletama Esimesed luuletused saksa keelsed 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses Õpingud 1893 1898 Cornelia Niclaseni saksa tütarlaste erakoolis
« » - « », -- . , , -- , . 1921 1921 -- «» . , , . , « » -- . « », . , : . , , . , . , , . , , . . , , . 1922 , 1922 . «» «» . « », - « » « ». 1923 1923 ( , ), -. , -- «» , -- . 1924 1924 . -- « », « », «», «» « », ( ) . , « » , , . « »[3], , -, . « » «» - . , , , , , . 1928 . 1925 « » (1926) 1925 , . ( ), -- « » «» , . , . , , . « » «». , «». 1926 1926 -- , . , , . (
Olympic Games · The first Winter Olympics was held in Chamonix, France, in 1924. · It was organized by the French Olympic Committee. · Winter Olympics medal table (1924): Winter Games · Alpine skiing · Cross-country skiing · Figure skating · Ice hockey · Ski jumping · Speed skating · Short track speed skating · Freestyle skiing Estonian's famous cross-country skiers Kristina Smigun-Vähi Torino 2006 Andrus Veerpalu Salt Lake City 2002 Torino 2006
1943. aastal tunnistas Ameerika Ühendriikide Ülemkohus ametlikult raadio leiutajaks Nikolai Tesla. 1995. aastal võeti kasutusele digitaalne raadioringhääling (Digital Audio Broadcasting, DAB). Eestisse jõudis raadio aastaid hiljem ja esimest korda demonstreeriti siin raadioaparaati 1921. aastal. 1923. aastal võeti Eestis kasutusele oskussõna "ringhääling". Järgmised olulised sündmused Eesti raadioajaloos toimusid 1924. aastal, kui 11. mail toimus esimene katsesaade Haapsalus. 1924. aasta 17. mai asutati esimene raadioalane organisatsioon Eesti Raadio Klubi, mis andis välja esimest raadioalast ajakirja Eesti Raadio. Sama aasta suvel toimusid Rootsi Raadio katsesaated Tallinnas. 1. novembril 1924. aastal asutati osaühisus Raadio Ringhääling, mille eesmärgiks oli raadioringhäälingu arendamine Eestis. 1926. aasta 18. detsembril alustas tööd Kopli raadiojaam, millest sai alguse regulaarne ringhääling. 1927. aastal oli eetris esimene
- - [2] ( -- 16 (27) 1703 18 (31) 1914 6 1991; : 18 (31) 1914 26 1924 -- ; 26 1924 6 1991 -- ; -- , ) -- , - , [3] . XVIII--XX -- . -- 4 568 047 (2008 ). , ; - . - , , . - -- , , , . -. 16 (27) 1703 , I. - -- -- . -- . , 1704 . , , , , , . ( ) -- , . I . , , , -. 1712 1918 ( II, ) . 1719 -
1912. aasta sügisel kirjutas ta ka "Metamorfoosi" ja "Der Prozessi" (Protsess), mida peetakse Kafka kaheks parimaks raamatuks. Kafka haigus küll vabastas ta igapäevastest kohustustest, kuid vähendas ka ta sissetulekut. Ta vanemad pidid talle Prahast raha saatma. Kafka, kes oli harjunud palju kirju kirjutama, oli nüüd tihti sunnitud saatma hoopis postkaarte, sest nende saatmine oli odavam. Kafka veetis oma viimased kuus nädalat sanatooriumis. Ta suri tuberkuloosi 1924. aasta 3. juunil. Enne oma surma palus ta, et tema ilmumata raamatud hävitataks. Kuid Max Brod ei viinud ta palvet täide, vaid selle asemel hakkas tema raamatute kirjastajaks, viies trükki peaaegu kogu Kafka loomingu. Max Brod omandas maine kui mees, kes säästis Kafka maailmale, või kui mees, kes eiras oma sureva sõbra viimast palvet. Franz Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial. Kafka looming jääb ekspressionismi ja sürrealismi piirimaile
Alfred Marshall 26. juuli 1842 13. juuli 1924 Alfred Marshall 26. juuli 1842 13. juuli 1924 mõjukamaid inglise majandusteadlasi Marshalli rist, neoklassikaline väärtusteooria » hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra tasakaalupunktis matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof Elulugu sündis Inglismaal 1842. aasta Vaesuse nägemine ärgitas teda majandusõpingutele täiskasvanuea mõtles Marshall ökonoomikast esikteos "Natura non facit saltum" ilmus 1880. aastal inimesed ei tee juhuslikke möödalaskmisi, samm sammult üritab inimene