II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus
II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa turule, sest Nõukogude turust asja ei saanud. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus
valdkonnale suurt mõju avaldanud. Õpetajate hulgas olid Albers, Feininger, Klee, Kandinsky, Moholy-Nagy ja Schlemmer. Avati saksamaal 1919. ja suleti natside poolt 1933. aastal. Moholy-Nagy lõi Chicagos Uue Bauhausi. Bauhaus püüdis õpetada sääraseid väärtusi nagu lihtne, selge disain; abstraktsioon; masstoodang; hästi üles ehitatud keskkonna külbelised ja majanduslikud eelised; demokraatia. Joost Smidti plakat Bauhausi näituse jaoks, mis toimus Weimaris, juuli-september 1923. Bauhausi kunstnikud said juba algusest peale aru, kui tähtis on graafiline disain kooli korporatiivse identiteedi ja kujutluspildi väljendamise vahendina. Paul Klee oli Bauhausi(alates 1925. aastast, avaldas Pedagoogilise sketsiraamatu ja esitles oma teost Pariisis sürrealistide näitusel) pühendunud õpetaja ning andeks poeet ja muusik. Tema äeldud on ka lause: ,,Mida hirmuäratavamaks muutub maailm... seda abstraktsemaks muutub kunst; muredeta maailm loob realistliku kunsti."
Artur Alliksaar 15.IV 1923 12. VIII 1966 Elulugu Sündis 15. aprill 1923 Tartu Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel
Académie de la Grande Chaumière'i, joonistamine Pärast õpinguid 19081910 Norras. Esimene personaalnäitus Oslos 19101912 Esineb Sõltumatute Salongi näitusel Pariisis 1912 Sügisest Eestis tagasi (Tartu ja Mõniste) 19131914 Maalib Saaremaal Kihelkonnal ja Vilsandil 19141919 Elab Tartus, maalib Kesk ja LõunaEestis 1920 Kuressaares ravil 19211922 Reis läbi Saksamaa Itaaliasse 1923 Viimane esinemine näitusel 19241925 Talvel ravil Schwarzwaldis 1925 Sureb augustis Tartu Ülikooli närvikliinikus Maeti Tartu Peetri kalmistule Töökäik Soomes Soome Kirjanduse Seltsis ja teenis elatist Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega 1913 töötas joonistusõpetajana Tartu linnakoolis 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 19161919, pidas ateljeestuudiot
AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.Türgi Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PASA 1919-1923 Türgi Vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvalikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas
andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist. Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks Briti Rahvaste Ühendus- 1931, pani Westminsteri statuur aluse sellele ühendusele. Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini)
1. ELUKÄIK Konrad Mägi sündis Hellenurme mõisa abivalitseja perekonnas 1. novembril 1878 Tartumaal. Ta oli eesti tuntud maalikunstnik ning pedagoog. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. Mägi alustas õpinguid Uderna ministeeriumikoolis, seejärel suundus Tartu Pelbergi algkooli ja 1891. aastal juba linnakooli. Oma silmapaistvad kunstialased algteadmised omandas ta 1899–1902 aastatel Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Samaaegselt innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala harrastades. K. Mägi jätkas kunstiõpinguid vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end aastatel 1905-1906 J. Goldblatti ateljees. Kokkupu...
EESTI KIRJANDUSELU 1922 1940 Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2010-2011 Anneli Oidsalu 1 KAHEKÜMNENDAD Kolm olulisemat ettevõtmist: Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Ajakiri Looming (asutatud 1923) Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) Anneli Oidsalu 2 Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest sõltumata. Eesmärgiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri. Liit seisis kirjarahva loometingimuste eest ja korraldas avalikku kultuurielu. Liidu esimene esimees oli Friedebert Tuglas. Anneli Oidsalu 3 Eesti Kirjanike Liit EKL: http://www.ekl.ee/ Praegune esimees Karl Martn Sinijärv Anneli Oidsalu 4 Ajakiri Looming (asutatud 1923)...
Maailmamajandus kahe sõja vahel USA oli ainus sõjast kasusaaja sest: 1. Suurbritannia tootmine jääb USA omale alla 2. USA tarnib sõjatehnikat ja annab laene 3. USA muutub Euroopa võlausaldajaks 4. Saksamaa majanduses toimuvad segased ajad Hüperinflatsioon on raha väärtuse hüppeline kahanemine. See tekib, sest kõikides riikides püütakse majandust kiiresti jalule aidata. Riik hakkab raha juurde trükkima ning ettevõtetele laene andma. Saksamaal oli kõige kriitilisem aasta 1923. Kahanes enim keskklassi jõukus, sest inimeste säästud kadusid. Inflatsioon ulatus 1923. aasta oktoobris 30000%. Otsustati, et katteta raha enam ei trükita ning raha seotakse kinnisvara ja maaga. Saksamaa: Hitler saab võidutseda, Prantsusmaale ja Suurbritanniale oli vaja maksta võlga ning ka sõda kaotati. Majanduse õitseng: Leiutati esimene elektriline pesumasin, tolmuimeja. Ford sai käima autotööstuse. 24
1. Majandusolud 1920 aastatel: - Eesti pank laenas liiga palju raha välja - 1922 Venemaa turu kinni, algas ületootmine - 1923. muutus majandusseis kriitiliseks - Maareform: (asutava kogu 10. okt 1919 maaseadus) Riigistati mõisnike maad, seega loodi 56 000 asundustalu - 1924 O. Strandman rahandusministriks - algas uus majanduspoliitika: riigi maksebilansi hakati tasakaalustama Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead
Tegemist oli ühe osaga 1920-ndate aastate alguses kommunistide populaarsust koguva maailmarevolutsiooni vallandamise katsega. Idee, mis oli ette määratud nurjumisele. Taolisi ebaõnnestunud revolutsiooni eksportimise katseid oli mitmeid. 1923. aasta septembris püüdis Georgi Dimitrov koos Vassil Kolaroviga kommunistliku ülestõusu abil läbi viia riigipöörde Bulgaarias. Kuulsaim selles ahelas on kindlasti Hamburgi ülestõus Saksamaal 23.- 25. 10. 1923. a., mille korraldajaks oli Ernst Thälmann. 1923. aastal 6. 7. novembril toimus kommunistide eestvedamisel ja Kominterni korraldusel Poolas Krakovis mäss. 17.-19. 09. 1924. a. puhkes kommunistide õhutusel ja mahitusel mäss Lõuna-Bessaraabias Tatarbunarõs. Mässuliste eesotsas oli kommunist, parteikomitee sekretär Aleksandr Klju? nikov. NSV Liidu püsivaks salasooviks oli kogu aeg Rumeenia valdusesse läinud Bessaraabia tagasivõitmine. Seda ideed pidi ellu viima kohalik kommunist Klju
Saksamaa kahe maailmasõja vahel. Eelnevast ajaloost: 962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I ) 1806 – 1871 Saksa Liit 1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim ...
Aleksandr Vassiljevi kollektsiooni näitus keskendub Esimesele maailmasõjale järgnenud hingelise ja kehalise vabanemise aastakümnele. Väljapanek koosneb 80 kostüümist ja üle 200 aksessuaarist, samuti fotodest ja maalidest, mis illustreerivad Euroopa moe arengut sõdadevahelisel perioodil, kui domineerivaks stiiliks oli art déco. Minu lemmikuks osutus helmes- ja klaashelmestikandiga ihuvärvi taftist õhtukleit, mis pärineb Jugoslaaviast ning on õmmeldud aastal 1923. Kuna tol ajal domineerisid eelkõige madala vöökohaga ja sirge lõikega kleidid, jäi see kleit silma oma vormikuse ja naiselikkusega. Kuigi kleit on aastast 1923, võiksin kanda seda ka tänapäeval mõnel pidulikumal üritusel. Eriti meeldis mulle kleidi alumine osa, mis langeb alla väga graatsiliselt ja veidi lendlevalt. Uut sain teada kindlasti kunstiajaloo kohta. Kuidas tol ajal, kui mehed olid sõjas, hakkasid naised mehelikumalt riietuma ning vastutus hakkas nende õlule langema
20. sajand Ekspressionism Ekspressionism Pr k expression väljendus Kunstivool, mis püüdis väljendusjõu ning spontaanse värvi- ja valguskäsitluse kaudu lõplikult eemalduda tegelikkuse looduslähedasest edasiandmisest Iseloomulik on kõikide vormide lihtsustamine, ka moonutamine, samuti jõulised, murdmata värvitoonid Dramaatiline elamuslikkus ja isikupärane reaalsusetaju Ekspressioniste mõjutas V. van Goghi ja E. Munchi looming, samuti foovid Die Brücke Asutati Dresdenis 1905 arhitektuuriüliõpilaste poolt Erinevalt foovidest tunti huvi ka kunsti sotsiaalse rolli vastu Nn. primitiivse kunsti mõju, gootika mõju, psühholoogiline pingestatus Asutajad Kirchner, Schmidt-Rottluff, Heckel 1906 esimene näitus Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm" 1913 "Die Brücke kroonika" Rühmitus lagunes 1913 Ludwig Kirchner (...
oktoobri 1919. a vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad, jne. Enamik jagati ära. Loodi 35 000 asundustalu (mitte väga rentaablid, väikesed). asunikeks sõjamehed. Maareformi tulemus: mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid varasemad vastuolud, tekkis EV lojaalne väikeomaniku liit. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus! Majandustõus oli liiga kiire tõi 1923. a kaasa kriisi. Kriis sai alguse rahandusest sest pangad olid jaganud suuri laene. Laene ei makstud tagasi pank pidi raha juurde trükkima, käivitades seetõttu inflatsiooni. Müüdi suur osa kullavarudest. Kriisi süvendasid: väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt, põllumajanduse ikaldus. 1924. aasta kevadel Otto Strandmani uus majanduspoliitika Valitsus sekkub rohkem riigi majanduspoliitikasse. Orienteeruti ümber Euroopa turule. 1. koht põllumajandus 2
toonis, lastes sellele valgust ilmutamise ajal. Ta oli esimesi fotokunstnikke, kes seda tehnikat tahtlikult esteetilistel eesmärkidel kasutama hakkas. 4. Lühifilmid Man Ray lavastas mõned mõjukad avangardistlikud lühifilmid. Need olid osa liikumisest Cinéma Pur, millel olid dadaistlikud taotlused vabastada film kodanlikest konventsioonidest nagu süzee, karakterid, taust. Liikumise eesmärk oli ,,puhas" kino, mis oleks vaba välismõjudest. Man Ray alustas filmieksperimentidega 1923. aastal. Koos mõttekaaslaste Marcel Duchamp'i, René Clairi ja Fernand Léger'ga loobus ta tavapärasest süzeest ja huvitus filmimeediumi tehnilistest võimalustest - eriefektidest, moonutustest, aegluubis liikumisest. Cinéma Pur filmid peaksid toimima ainult kinokunstina, need ei saaks eksisteerida teistes meediumites, kuna nende peamine efekt tulenes kino mehhanismi unikaalsusest. Neid filme näidati tavaliselt kohvikutes, kunstimajades ja suareedel.
Tarapita Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid Tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Lisaks esinemistel trükisõnas korraldas "Tarapita" 1921 aastal kirjandusliku ringreisi, kus kanti ette progrmmilisi kõnesid ja ilukirjanduslikku uusloomingut. Äärmiselt tähelepanuväärne on see, et kuigi Tarapita rühmitusena tegutses vaid nii lühikest aega, suutsid kõik hiljem nii erinevate vaadetega autorid koonduda küllaltki ühtseks ja tugevaks "löögirühmaks". Paljud võimumehed süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja...
Riigivastased: Vene Impeeriumi emigrandid, baltisakslased, kommunistid. 1.Detsember 1924 - mäss (Jaan Anvelt'I poolt juhitud) Maareform 10.oktoober 1919 - Euroopa üks radikaalsemaid. Riigistati mõisnike kogu maavaldused; riigi alla võeti metsad ja sood; 56 000 asutustalu; mõisatelt võeti põllumajanduslik inventar. Miks see oli hea? - Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, mis tagas põllumajanduse arengu ja põllumeeste lojaalsuse. MAJANDUSPOLIITIKA 1920 - 1923 läksime "põhja" 1924 - 1929 oli enam-vähem 1929 - 1933 väga segane periood 1934 - 1938 olukord muutub paremaks Majandusolud 1920.-ndatel: Raske seis, miks? : Eesti majanduse liigne seotus ja sõltuvus Vene turust. Eesti suurettevõtted sõltusid sisseveetud toorainest (Venemaalt toodud). Vananenud sisseseade. (tehnika?) Oskustööliste puudus. Usaldus rahasüsteemi vastu oli väike. Välisvõlad. Maareform.
enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 aastal kaasa kriisi. 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandmann uue majanduspoliitika. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform. Uus kurss osutus sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus. Välispoliitika- Eesti Välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Hinnates võimalikke julgeolekuriske, tõstsid eesti poliitikud esile 2 võimalikku ohuallikat-Vene ja saksamaa
riigikogu sajaliikmeline. eelisarendamine, loodeti iseseisvaks. seadus. valdadeks. 1920. Esimene Täidesaatev võim, valitus Vene turule ja toorainele Vastuvõtmine Rahvuskultuuri õitseng. põhiseadus eesotsas riigivanemaga. 1923 majanduskriis Rahvasteliitu.1921 Kohustuslik kooli haridus Väga demokraatlik, sest Paljudel erakondadel Vene turu ja tooraine allikate puudus riigipea ametikoht. Tunnustuse saamine 1921- alguses 4.kl pärast kadumine. demokraatlikud vabadused
a sai ta koha ajalehe Toronto Star Weekly juures, aasta lõpus kolis ta Chicagosse, kus töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Ent ta ei jäänud sellesse linna püsima. Juba 1921 suundus ta Prantsusmaale ja reisis järgmistel aastatel kirjasaatjana Euroopas ja Lähis-Idas. USA kirjaniku Gertrude Steini kaudu tutvus E.H. Euroopa ja Ameerika moodsa ajastu eestvedajatega. Gertrude Steini Pariisi salongiskohtus ta teiste hulgas James Joyce`i, Jean Cocteau, F. Scott Fitzgeraldi, Pablo Picassoga. 1923 õnnestus tal saavutada esimene kirjanduslik edu. Varsti pärast seda ilmus tema esimene lühijutukogu “Meie päevil”. Reis Pamplonasse äratas temas vaimustuse härjavõitluse vastu. Viibinud aastatel 1923-1925 mitu korda Hispaanias, avaldas ta esimese romaani “Ja päike tõuseb”. 1928 kolis ta koos oma teise naise Pauline Pfeifferiga tagasi USAsse ning asus elama Floridasse, kus sündisid teosed “Surm
Erinesid:1930 aastal Valitses Hitler.1920 aastail valitsesid Demokraadid.1920 aastal sooviti riiki puhastada 4. Kuidas õnnestus Mussolinil tõusta Itaalia liidriks? 1921.aasta valimistel olid fašistid edukad,kuigi enamust parlamendis ei saavutanud.Mussoliini korraldas oma mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus 1922.aastal määrati ta peaministriks 5. Kuidas likvideeriti Saksamaal demokraatia? Miks ei suutnud Hitler võimule tulla 1923. aastal, aga 1933. aastal tal see õnnestus Demokraatlikud institutsioonid likvideeriti Hitleri võimutuleku järel ning vabadused ja nende asemele tuli riiklik meelsusjärelvalve. Hitler ei suutnud 1923 aastal võimul tulla sellepärast,et Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi peale mässukatset mis suruti kiiresti maha.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Marianne Kümnik TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: Toomas Laidna, MSc Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu............................................................................................3 Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid...........................................................................4 Taimesüstemaatikaosakond.....................................................................................................4 Eesti taimede osakond.............................................................................................................4 Dendraarium......
(Visnapuu 1950:468) Kolm tuhat hobust, kolm tuhat suud üle väljade hirnub ja traavib. Kaasa lendavad metsade ladvad,puud täis tuisku kõik maanteede kraavid.(Visnapuu 1932:269) Sääl tuulekohinas üks väike kaja ja taevasinas rohked tõotused. Need süütavad mus hellad aimdused, pean seisma nagu palvetaja.(Under 1904:12) Sula on tulnud üle maa, tuleb ja tuleb ning otsa ei saa. Luksud ja nuuksud kurgus kui lapsel, pärani kargab siis huulte kapsel. (Under 1923:207) Siis tuleb kevad, jalas kiirtest kingad, ja laotab maale kirendavad kangad. Ta põimib piha ümber purpurvöö. Päev pole enam päev, öö pole enam öö. (Visnapuu 1950:471) Kus lõpeb päev, kus algab öö? Silm silmas nad jaanikuul, neid ühte köitnud hõbevõõ, üks süttimas teise suul. (Under 1943:435) Lõhnab magusalt, magusalt suvine tuul, toob niitudelt ja nurmelt hõngu. Ja päike hõõgub kui tuline kuul, õhk on täis valguse lõngu. (Visnapuu 1932:279)
kõrgperiood · Nooruse ekstaas, hüüded, rõõm Alates 1935 aastast esines palju kurva alatooniga luulet · Kahtlemine, mured, küsimused ja depressioon ema surmast Inspiratsioon 1617 aastaselt mõjutused klassikalisest saksa kirjandusest Ants Laikmaa veenis poetessi eesikeelseid luuletusi kirjutama Eduard Vilde õhutusel kirjutas ka proosat Inspireeritud loodusest, lilledest ja väga palju taimedest Luulekogumikud (14) 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923 1927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi
USA 20. sajandil 1900-1910 President Theodore Roosevelt (1901-1909) 1902-1908 Reformiliikumine 1908 Ford T 1911-1920 Presidendid: William H. Taft (1909-1913) Woodrow Wilson (1913-1921) 1914 esimene konveier(Henry Fordi tehases) avatakse Panama kanal 1917 6. aprill - USA astus I maailmasõtta 1918 18. jaanuar - ,,Wilsoni 14 punkti" 11. november -Compiegne'i vaherahu, I maailmasõja lõpp võitsid Antandi riigid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 1920 keeluseadus(alkoholide valmistamine, müük, sisse- ja väljavedu) 1921-1930 Presidendid: Warren G. Harding (1921-1923) Calvin Coolidge (1923-1929) 1920ndad Maffia(Al Capone) Vabaturg Tummfilmid(Charlie Chaplin) Areng majapidamistarvetes(külmkapp, pesumasin) Vabatants Jazz-muusika 1921 alustati regulaarsete ringh...
Vabariigis. Demokraatia hukule Saksamaal aitasid kaasa Esimese Maailmasõja võitnud Antanti riigid, eriti Prantsusmaa. Rurhi okupeerimine prantslaste poolt tõi kaasa tõelise krahhi Saksamaa majanduselus. Sõja tagajärjel niigi nõrgestatud majanduselu suri praktiliselt välja. Versailles' rahulepinguga määrati ära Saksamaale lubatud lahingulaevade arv, seepärast viidi paljud laevatehased Saksamaalt üle Venemaale ja mujale Euroopasse. Oli sõjajärgne raske olukord. 1923. aastal puhkes kriis, mis tegi majandusraskused suuremaks ning millega kaasnes rahapuudus ja hüperinflatsioon. Inflatsiooni tõttu langes tunduvalt elutase, eriti neil, kellel olid kindlad sissetulekud nagu töötasud, toetused, pensionid. Saksamaal oli aga turumajanduslik süsteem, mis viis ka 8 miljoni töötuni. 1923. aastal maksti paljudes ettevõtetes palka kaks-kolm korda päevas ning tehti siis vaheaeg, et töölised saaksid selle ära kulutada, sest inflatsiooni tõttu langes raha
c. z-telje d. v-telje e. w-telje Mis aastal võeti kasutusele sõna "robot"? Vali üks: a. 1923 Lehekülg 1/3 11.01.2013 15:09 Test APJ https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=554937&showall=1 Küsimus 3 1923 a-l tekkis sõna ise, esmakasutajaks oli Karel Capek Õige Hinne 1,00 / 1,00 b. 1933
käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. 2* Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota. 3* Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. 1* Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 2* 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda.Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. 1* Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). 2* Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti; seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. 3* Kriisi põhjused:
Sveits 1908: Stotzer House, 6, Chemin de Pouillerel, la Chaux-de-Fonds, Switzerland. 1908: Stotzer maja, 6, Chemin de Pouillerel, La Chaux-de-Fonds, Sveits. 1912: Villa Jeanneret-Perret , La Chaux-de-Fonds [1] 1912: Villa Jeanneret-Perret, La Chaux-de-Fonds [1] 1916: Villa Schwob , La Chaux-de-Fonds 1916: Villa Schwob, La Chaux-de-Fonds 1922: Besnos House, Vaucresson, Paris. 1922: Besnos Maja, Vaucresson, Paris. ( much altered.) (Palju muutunud.) 1923: Villa La Roche / Villa Jeanneret , Paris 1923: Villa La Roche / Villa Jeanneret, Pariis 1924: Pavillon de L'Esprit Nouveau , Paris (destroyed) 1924: Pavillon de L'Esprit Nouveau, Paris (hävinud) 1924: Quartiers Modernes Frugès , Pessac , France 1924: Quartiers Modernes Frugès, Pessac, Prantsusmaa 1925: Villa Jeanneret , Paris 1925: Villa Jeanneret, Pariis 1926: Villa Cook , Boulogne-sur-Seine , France 1926: Villa Cook, Boulogne-sur-Seine, Prantsusmaa
; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direktori kt. ja 1929-40 direktor; 1940-41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942-43 Kõrgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Põgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus töötas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Käis 1920, 1923 ja 1926 õpireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Loometee algusest (1913-20) pärineb plastilise vormiga joonistusi, varasemad juugendlikud (Kain, 1913, tushsh), hilisemad ekspressionistlikud (Ambuja, 1918-19, Sammuvad aktid, 1920-22, mõlemad pliiats), samas laadis on "Siuru" III albumi
See ilmnes selgelt sõjajärgse Euroopa ümberkujundamises: · Wilsoni 14 punkti (pidi tagama demokraatia ja õiglase rahu Euroopas, algatas ka Rahvasteliidu idee) · President Wilson osales aktiivselt Pariisi rahukonverentsil 2. Euroopa abistamine. 1919. a. loodi Ameerika Abi Administratsioon (American Relief Administration ehk ARA) Selle eesotsas oli 1919 1923 Herbert Hoover (president 1929 1933). See oli asutatud Euroopa näljahädaliste abistamiseks, abistati toiduainete, ravimite, rõivastega. Abi sai ka Nõukogude Venemaa/ NSV Liit. (Siin sobiks meenutada ka II maailmasõja järgset Marshalli plaani ehk Euroopa Taastamise Programmi). 3. Õitseng ehk "Prosperity". Nii nimetati 1920-ndate aastate majanduse edukat arengut USA-s. Võimul olid
· . · 1923. · 1938 . · - . · : . · " ". · 70 . · 1981 . · . · !
1890-1941 Mep Myc « » : P - « -» «-» -- , C 1923 . « » « » , , « !»
ndusi. Näiteks asemel d' või asemel ä'. 18. novembril tähistasid Liivi Kultuuri Keskus, Liivisõprade Ühing ja Fenno-Ugria Asutus Tartus Fenno-Ugria salongis liivi lipu päeva. Korraldati joonistusvõistlus, kus liivi, võru ja eesti lapsed joonistasid liputeemalisi pilte. Õhtu juhataja Valt Ernstreit andis sõna Martti Haaviole, kelle 1924. aastal ajakirjas Suomen Heimo ilmunud ettekanne meenutas esimest liivi lipu väljatoomist 1923. aastal Lätis. Haavio ettekanne kummutas ühelt poolt muistendi lipu sisseõnnistamisest Ir kirikus ja teiselt poolt andis lipu värvide algupärase seletuse (roheline niidud, valge luited, sinine meri). Eduard Vääri käsitlus liivlastest laiemalt oli tuntud headuses, lõppedes käsuga Valt Ernstreitile panna liivlased liivi keelt õppima. Tiina Halling tervitas kohalolnuid ainsa läbinisti liivikeelse sõnavõtuga Liivisõprade Ühingu juhatuse poolt
juures , mahutas 360 vaatajat, programmis 6 filmi ● „Imperial“ Tartus 1912 STUUDIOD ● „Esimene Eesti kinopiltide tehas „Estonia““ Johannes Pääsukese loodud ● FILMISTUUDIO ● Regina-Film- „Vanaema kingitus“ (1923) 1910. Eesti ● Esimene mängufilm „Karujaht Pärnumaal“ 1914, autor Johannes Pääsuke, 14 minutit pikk, ● Näitlejad leiti asjaarmastajate hulgast 1920. Eesti ● Eesti filmid pääsesid maailmaturule ● 1923. Eesti esimene täispikk mängufilm „Must teemant“ ● „Vigased pruudid“ , „Rummu Jüri“ Konstatin Märska ● Kino teadmiste laiendamiseks 1930. Eesti ● Eesti esimene helifilm „Kuldämblik“ ● Esimene rahvusvaheline projekt „Kire lained“ , „Päikese lapsed“ (1932) ● Esimene animafilm „Kutsu-Juku seiklusi“ 1931 ● 1930. kinos esimene värvifilm „Hulkurite kuningas“ ● http://uudised.err.ee/index.php?06220479 1940
· 1938. a põhiseadus riigipea-president parlament-40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline valitsus-vabariigivalitsus, mille ees oli peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuste täideviija võimalus osaleda poliitikas-piiratud rahvahääletus ja valimisõigus, kaotati ära rahvaalgatus, streigiõigus puudused-kärbiti rahva võimalusi osaleda poliitikas, presidendi liiga suur võim · 1923. ja 1930. a majanduskriisid · 1920.a majanduskriis miks puhkes kriis 1923 kergekäeline laenamine, pangandussektori kokkuvarisemine, pankroti laine miks puhkes kriis 1930 üle oma võimete elamine , ületootmine, riigid ei sekkunud majandusse milles kriis väljendus-kriis põllumaj., toiduhinnad langesid, tollimaks tõusis, pankroti laine, kriis tööstuses, väliskaubanduse neg. bilanss mis vahendeid kasutati kriisist välja tulemiseks-range kokkuhoiu poliitika, KT
2) Kaasahaarav 3) Huvitav 4) Hirmutav 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Kes oli see salapärane peategelane? 2) Mis sai temast edasi? 3) Kui kaua juba oli ta reaalsuse ja une vahel kõikunud? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Kirjeldab väga hästi inimese ja aja suhet. 2) Lugu oli lühike, kuid väga põnev ja kaasahaarav. 3) Mõned loos esinenud laused panid sügavamalt mõtlema. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta Friedebert Tuglas (aastani 1923 kodanikunimega Friedebert Mihkelson; 1886-1971) oli eesti prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija.Oli Gustav Suitsu kõrval Noor-Eesti rühmituse eestvedaja. Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tulemusena ta vangistati. Pärast vabanemist 1906 oli ta kuni 1917 aasta kevadeni poliitiline pagulane elades Soomes, Pariisis, Saksamaal, Belgias, Šveitsis ja Peterburis. Pagulasaastatel ettevõetud reisidel õppis Tuglas põhjalikult tundma teiste maade kultuurielu ning
3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Lühike 2) Sisukas 3) Huvitav 4) Armas 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Kuhu kadus siil? 2) Mis sai Mardist ja Maretist edasi? 3) Kas lapsed kohtasid veel oma elus palju siile? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Lühike, kuid sisukas ning kaasahaarav. 2) Väga sõnade rohke jutt. 3) Armas ning südamelähedane novell. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta Friedebert Tuglas (aastani 1923 kodanikunimega Friedebert Mihkelson; 1886-1971) oli eesti prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija.Oli Gustav Suitsu kõrval Noor-Eesti rühmituse eestvedaja. Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tulemusena ta vangistati. Pärast vabanemist 1906 oli ta kuni 1917 aasta kevadeni poliitiline pagulane elades Soomes, Pariisis, Saksamaal, Belgias, Šveitsis ja Peterburis. Pagulasaastatel ettevõetud reisidel õppis
Muuseumi kogudes rahvariideid ja etnograafilisi esemeid joonistamas. Ta osales kooli õpilasalbumi "Noorus" kujundamisel (1918) ja kuulus Eesti Noorte Ühingu "Tungal" juhatusse. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922–1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse. Enne sõda elas Viiralt 14 aastat Prantsusmaal, aasta Marokos Marrakechis aadressil 61 Rue Ksour. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Viiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Viiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle
, . 1915 . . .. , .. , . . 1915 . , , , . : , , , , , . 1916 «» 1921 « ». . , 1922 . . 1923 , «». -- , . . « », : « 036», « ». ( 1924 ), , .. -- -- 1925 . : « », « », « » « ». « ».
(1909-1985) . , , . (1936), , . , . 1939 . . . , . 1930 «», . 1933 . 1935 ,, ". ( , , ) . . 1923 «Notturno» -- . , , , , , , . . . . , . ! , . ... , . ... ! ... ! Wikipedia.org . 8 !
Maareformi tähtsus: 1)Kadusid varasemad teravad vastuolud, kuna klassidevahelised erinevused ei olnud enam nii suured ming rahvas sai endale rohkem õigusi 2)Eestlased said endale maad ja talud, nende olukord muutus paremaks, tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. MAJANDUSTÕUS 20. AASTATE ALGUL PÕHJUSED MILLES SEISNES? MILLAL JA KUIDAS LÕPPES? 1)Maareformi elluviimine 1)Eestlased said maad jatekkis 1923. a tabas Eestit 2)Tööstuse kiire areng hulgaliselt talusid majanduskriis. Riigis puhkes 3)Sobivate turgude leidmine 2)Rajati uusi tehaseid, pandi alus inflatsioon, eksport vähenes. põlevkivitööstusele Venemaa katkestas Eestiga 3)Tööliste arv kolmekordistus majanduslikud sidemed. 1924. a
Valga Gümnaasium August Kitzberg (29.12.1855 10.10.1927) Referaat Koostas: Liisi Eelsaar 2 Valga 2009 Sisukord............................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 Lapsepõlv...................................................................... 4-5 Elulugu..............................................................................6 Looming.......................................................................7-10 Kirjanduslik tegevus.............................................................7 Draamalooming..................................................................8-9 I Draamaloomingu algus...
Prantsusmaale, Belgiale ja Portugalile; Okeaanias Austraaliale; Aasias Jaapanile. 3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. 2. 1923. a. Kriis euroopas · 1923.a. algas esimene sõjajärgne majanduskriis ja tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. · Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, siis hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). · Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga - toodeti rohkem kui tarbida suudeti, seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda
Fikseeris nöörijupid peale kukkumist. Eesmärgiks oli kujutada juhust igapäevaelus. 3 Standard Stoppages Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Bicycle Wheel 1913; 124 cm Bicycle Wheel oli esimene readymade. Kokku tegi ta Muutke teksti laade readymade'sid 21 tükki, kõik Teine tase 1915. ja 1923. aasta vahel. Kolmas tase Nende eesmärgiks oli rikkuda Neljas tase Viies tase iga traditsioonilise kunsti reeglit, et luua uus kunsti liik. Liik, mis polnud mõeldud vaatamiseks,
lihtsus. Samal leheküljel võis leida kirjatüübi eri suurusi, horisontaalse kirjapildi vaheldumist vertikaalsega jms.Märt Laarman tõi ühena esimestest Eestis oma kujundustesse fotokunsti. 1923. aastal loodi Eesti Kunstnikude Rühm, millega Märt Laarman samal aastal ühines ning oli seal nii juhtiv kunstnik kui ka teoreetik. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923. aastal loodud puulõikes "Sadam". 1940. aastail töötas Märt Laarman edukalt nii vabagraafiku kui ka raamatukujundajana. Teda süüdistati sel ajal formalismis ehk eemaldumises tolleaegsest kunstiringkonnast. Tegelikult oli ta tollal üks viljakamaid raamatukunstnikke, kujundades üle 40 teose. Parimaiks näiteiks võib neist pidada 1946. aastal ilmunud Friedebert Tuglase "Elu ja kangastused" ja 1948. aastal ilmunud Lydia Koidula "Valik luulet".
Päts erakordselt andekas organisaator. 1917.a. Pätsi teene oli Eesti rahvusväeosa loomine. Oma 1919.a. kõnes ütles K. Päts "Me peame suutma kindlustada oma majandust, et ei vaja ühtegi liitlast. Et mitte pankrotti jääda, tuleb Eesti riik rajada põllumajandusele." Eriti edukaks kujunes sõjajärgne valitsus 1921. aasta jaanuarist kuni 1922. aasta oktoobrini. Konstantin Päts viis riigi rahuaja rööbastele. Tööerakond leidis, et K. Pätsi suund valitsemises kaldub paremale. 1923.a. augustist kuni 1924.a. märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts uuesti valitsuse etteotsa 1931.a. veebruaris. Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. 1934.a. 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda. Algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas sündis 2. märts 1886 Võnnu kihelkonnas, Tartumaal (praegu Põlvamaa) ja suri 15. aprill 1971 Tallinnas. Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kuni aastani 1923 kandis ta nime Friedebert Mihkelson või Michelson. Ta oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis, kus sai venekeelse hariduse ja seejärel Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli. Seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis kaks kuud Toompea vanglas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
