SUUR KRIIS EESTIS 1.MAJANDUSKRIIS 1. Mis põhjustel puhkes 1923. aastal majanduskriis ja kuidas õnnestus see ületada? - Peamist sai alguse rahandusest - hiiglaslikke laene jagati väga kergekäeliselt. Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti Pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Süvendasid veel väliskaubanduse neg bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ning põllumajandust tabanud ikaldus
Mis põhjustel puhkes 1923. Aastal majanduskriis ja kuidas õnnestus see ületada? Sai alguse rahandusest, sest pangad jagasid suuri laene, tagasisaamine oli raske. Trükiti raha juurde.' Miks puhkes majanduskriis 1930.aastail. Sest see oli ülemaailmne-seega vältimatu. Algas USA-s. Milles kriis väljendus? Langesid toiduainete hinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid, sissetulekud vähenesid, piirati tootmist, nõrgemad talud läksid pankroti. Mis vahendeid kasutas valitsus kriisiga võitlemiseks? Kokkuhoiu poliitika, kontroll väliskaubandusele, toetati põllumehi, hädaabitööd. Iseloomusta kriisi eestis. a) Majanduskriis- peamiselt põllumajandus, langesid toiduainete hinad, tollimaksud tõusid, talurahvasissetulekud vähenesid, tootmist piirati Suur tööpuudus. Devalveeriti eesti kroon. b) Sisepoliitiline kriis- kõneleti erakondlikust korruptsioonist, lehmakauplemisest jm. riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemi...
EDUARD VIIRALT. Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast
Teabeküsimustik. Friedebert Tuglase kohta. Raili Liiva. 9.klass 1) Tuglase kodanikunimi oli Friedebert Mihkelson (aastani 1923). 2) Tuglas sündis 2.märts, 1886 aastal, Ahjas, Mihkelsonide peres. 3) Ta on õppinud Prangli kihelkonnakoolis, Tartu linnakoolis & Hugo Trefferi gümnaasiumis. 4) 1905. aastal võttis F. Tuglas osa revolutsioonist, ta arreteeriti detsmebris ja ta veetis 2 aastat Toompea vanglas. 5) 1906-1917 veetis ta pealmiselt Pariisis, Soomes, Saksamaal ja teisest Euroopa riikides ( valenime all ) paguluses. 6) Aktiivselt on ta olnud seotud rühmitustega ,, Noor Eesti'' , 1921-1922 oli Tuglas ühingu ,,Tarapita'' esindaja. 7) On astutanud ja toimnetanud ajakirju nagu, ,, Siuru'' (1917-1919), ,,Tarapita'' (1921-1922), Eesti kirjanikkude liit" ( 1925-1927) ,, Looming ,'' ( 1923-1926) 8) Rahutute aegade tõttu jäi Tuglasel gümnaasium lõpetamata ja ülikooli astumatta. Akadeemilise ...
Ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928 Alexander Fleming (6. august 1881 Lochfield, Sotimaa 11. märts 1955 London) oli soti bioloog ja farmakoloog. Tema tuntumad saavutused olid ensüüm lüsosüümi avastamine 1923 ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust 1928, mille eest ta pälvis 1945 Howard Walter Florey ja Ernst Boris Chainiga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Pärast Esimest maailmasõda uuris Fleming innukalt antibakteriaalseid vahendeid, sest ta oli näinud paljusid sõdureid suremas haavanakkusest põhjustatud sepsisesse. Kahjuks halvasid antiseptikumid patsientide immunoloogilise kaitse veel tõhusamalt kui bakterid. 1922 tegi Fleming
üks tegelastest, aga tema teostest ei ole ma palju kuulnud. Esimeses sisupeatükis kirjutan ma tema elukäigust ja elus toimunud sündmustest. Teises sisupeatükis kirjutan ma tema poolt loodud kirjandusest. 3 1. Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas sündis 1886-ndal aastal Ahjas, Võnnu kihelkonnas. Tema kodanikunimi oli Friedebert Mihkelson. Ta vahetas oma nime Friedebert Tuglase vastu aastal 1923. Ta oli rahvuselt eestlane. Tuglas oli kirjanik, tõlkija, ajakirjanik, kirjanduskriitik, kirjandusteadlane ja toimetaja. Friedebert Tuglas elas 85 aastaseks ja suri aastal 1971. 1.1 Elukäik Friedebert Tuglas on sündinud Ahjas, õppinud Uderna ministeeriumikoolis ja Maaritsa kihelkonnakoolis. Peale seda suundus ta Tartu linnakooli. Oma haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Oma sotsiaaldemokraatlike vaadete tõttu võttis Tuglas osa 1905.
Väike nõid Pildid raamatu tegelasest ja sellest raamatust. Autorist Autor on Otfried Preussler. Otfried Preussler on saksa lastekirjanik. Ta sündis 20. oktoobril 1923 Reichenbergis ja suri 18. veebruaril 2013, ta elas 90 aastat. Ta lõpetas kooli 1942. aastal. Aastatel 1953–1970 töötas ta koolis, algul algklasside õpetaja, seejärel direktorina. Autori raamatuid ● "Krabat" ● "Meil Kilplas" ● "Nõiad, tondid, vetevaimud" ● "Röövel Hotzenplotz" ● "Toomas Hernetont" ● "Untslimüts Ärbi" ● "Ärbi ja tema sõber Tuustik" Raamatu tegelased väike nõid, kaaren Abrakas – väikese nõia lind,
Artur Alliksaar Diaana kirka Sinimäe Põhikool Elukäik • Artur Alliksaar sündis Tartus 15.aprillil 1923 ning suri 12.augustil 1966 Tartus.(suri vähki) • Ta pärisnimi oli Artur Alnek. • Oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. • Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust(1941-1942) • 1943.a. Mobilisseriti ta Saksa sõjaväkke, sel ajal ta avaldas ka enda esimesed luuletused:“Postimehes“,“Koidulauliku mälestuseks“ ja mõned tekstid rindlehes. • Tema looming on kõlarikkas, sõnaleidlik, sageli
Erinesid:1930 aastal Valitses Hitler.1920 aastail valitsesid Demokraadid.1920 aastal sooviti riiki puhastada 4. Kuidas õnnestus Mussolinil tõusta Itaalia liidriks? 1921.aasta valimistel olid fašistid edukad,kuigi enamust parlamendis ei saavutanud.Mussoliini korraldas oma mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus 1922.aastal määrati ta peaministriks 5. Kuidas likvideeriti Saksamaal demokraatia? Miks ei suutnud Hitler võimule tulla 1923. aastal, aga 1933. aastal tal see õnnestus Demokraatlikud institutsioonid likvideeriti Hitleri võimutuleku järel ning vabadused ja nende asemele tuli riiklik meelsusjärelvalve. Hitler ei suutnud 1923 aastal võimul tulla sellepärast,et Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi peale mässukatset mis suruti kiiresti maha.
Eduard Viiralt (Wiiralt) 20.03.1898-08.01.1954 Ursula Potivar 9.A klass Elulugu Eduard Viiralt oli eesti graafik, kes sündis Peterburi kubermangus mõisateénijate pojana. 1909. aastal pöördus perekond Eestisse, kus ta isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunstikooli. Pärast Tallinna Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases. 1922-1923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust. 1946.a pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi, mis jäi ka tema viimaseks elupaigaks. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a maovähki. Viiralt lahkus 55-aastasena ning ainsa eestlasena on ...
1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'ga, kelle emal oli Riias moeäri. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal. Aastal 1905 hakkas Vilde kokku elama noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht
senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja 1923.a tõi see endaga kaasa kriisi. 1924.a käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule.Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus.Välisoliitika- Eesti asus oma iseseisvusele tunnustust taotlema 1918 kuid de jure tunnustuseni jõuti alles pärast vabadussõda. 26 jan 1921 antandi ülemkogu tnnustas ühekorraga kõiki balti riike.Eesti välispol peamine ül oli riigi julgeleku kindlustamine. Ohuallikateks olid saksma ja venemaa
Saksamaal, mida õpetas? Oli Saksamaa riigi valitsusjuht. I MS ajal astus vabatahtlikult Baieri sõjaväkke.Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees.Teenis I MS-is II klassi Raudristi. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks. 19. oktoober 1919 astus ta rühmitusse, mida tema nõudmisel nimetati partei ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks(NSDAP). 1921 sai Hitler NSDAP eismeheks. 1923 üritas ta võimu ebaõnnestunult enda kätte saada, mille tõttu pandi ta vangi, kus ta kirjutas oma tuntud raamatu "Mein Kampf". 1929 õnnestus tal saada keskklassi poolehoid. Ta lubas puhastada Saksamaa kommunistidest ja juutidest, keda ta hirmsasti vihkas. Tegelikult oli ta vangis 9 kuud ja ta taasas enda positsiooni. Algul võitsid NSDAP partei 40 % häältest. Kui tulid uued valimised, siis võideti need terrori toel. Tapeti vaenlaseid ja kindlustati koht valitsuses
,,Autoportree" 1910-11 ,,Talupoja pea" 1929 ,,Sportlased"1930 ,,Lipuhoidja n[ukogude paviljonile ,,Niitja" 1912 ,,Tribuuniprojekt Leninile" 1920-24 ,,Suprematism TATLIN (Supremus no 56)"1916 ,,Reljeef" 1915 ,,Must ruut" 1923 POPOVA ,,Eskiis portreele" ,,Must rist" 1923 RODCHENKO ,,Trepid" 1930 DER STIJL T. van DOESBURG ,,Ruumikonstruktsioonid MONDRIAN ,,Naise pea"1917 5 ja 6"1918 ,,Kompositsioon v'rviga ,,Valmistumine A"1917 demonstratsiooniks" 1918 G.KLUCIS
Suri 28 august, 1941. Johannes Lauristin oli Nõukogude Eesti poliitiku Olga Lauristini abikaasa ning Eesti poliitiku ja teadlase Marju Lauristini isa. Poliitiline tegevust Johannes Lauristin oli Eesti illegaalse kommunistliku liikumise aktivist aastatel 1922–1923, EKNÜ illegaalse häälekandja – ajalehe Noor tööline toimetaja, aastal 1922/1923–1933, EKP KK liige aastail 1922– 1924, Eestimaa Töölisühingute Üldliidu kesknõukogu liige. 1923. aastal valiti riigikogusse. Vangla ja sunnitöö Lauristin pidi oma kommunistliku suunitlusega riigivastase tegevuse eest kandma mitu korda vanglakaristust. 149 protsessi tulemusel aastatel 1923–1931 (karistus: seitse aastat sunnitööd) ja 34 protsessi 1932–1938 kuus aastat sunnitööd, vabanes amnestiaga. Pärast vabanemist kinnipidamiskohast amnestia lausel liitus uuesti aktiivse illegaalse kommunistliku liikumisega ning oli aastatel 1938–
. , , , , . 24 1917 . 7 (25 ) . : . 124 « » 110 , 70 , 120 , . , 11 1918 , . , . I (19001905) 29 . II (19081917) . 1908 . 1917 . 1921 . 1922 . 1923 , , : « », « », « , » . . 1922 1924 . 20 1922 . 1923 . 1924 21 1924 18 50 . 18--19 1923 23 27 . . 1991 .
Tegemist oli Venemaa ja saksamaa vahelise majandusliku koostööleppega. Saksamaa asus venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama oma armeed. Esimese maailmasõja järgselt avaldus majanduskriis. Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. Kasvas tööpuudus. Kõige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas ülikiirelt väärtust. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.a. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 1920. a
Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunstitööstuskooli. Pärast kooli lõpetamist 1919 a. oktoobris jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopf´i skulptuuriateljees. 1922-23 aa. jätkas õpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel. 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946 a. sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi ning tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux´s asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Viiralt suri maovähi tagajärjel 55- aastasena Pariisis ning maeti teda 12 jaanuaril 1954 a
Lisainfo Tugevad küljed: Luuletamine, lastega tegelemine, püsivus, andekus, käsitöö, laulmine, kirjutamine Nõrgad küljed: vähene kooliõpe, Huvialad: Luuletuste kirjutamine, Looming · 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917 · 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 · 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918 · 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920 · 1923 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 · 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927 · 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923-1927 · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927-1930 · 1935 - KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930-1935 · 1943 - MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935-1942 · 1954 - SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943-1954 · 1963 - ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget
Teaduse areng 1920-1930 aastatel Angela Savenkov 9.klass Lauka Põhikool Teaduse areng Eestis Eesti keel- teaduse-ja ametikeel Teadusvaldkonnad: Eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia Kuulsad isikud: Ludivig Puusepp, Paul Nikolai Kogerman, Hans Roland Võrk, Robert Johannes Livländer Teadustööde tegemise kohad Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikool Muud asutustes: Eesti Rahva Muuseumis, Riigi Keskarhiivis, Loodusvarade Instituudis Ludvig Puusepp 21. november 1875 a. Kiiev- 19. oktoober 1942 a. Tartu Arst, neurokirurgia rajaja 1920- Tartu Ülikool, neuroloogia osakond 1921- närvikliiniku rajamine 1923- Eesti Neuroloogide Seltsi esimees Paul Nikolai Kogerman 5. detsember 1891 a. Tallinn- 27. juuli 1951 a. Tallinn Keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja 187 teaduslikku tööd 1921-1936- Tartu Ülikooli orgaanilise keemia...
5 liiget suurb,pr,ita,jaap,usa.rahliit lood et lah tülisi hoida ära sõdu suuri konf.saksa kuulus rahliitu 1926-1933.nsv liit 1934-1939 heideti väl kun tung soomele kallale .eesti astus rahliitu 1921 a,see ei toim kun: oma sõjav puud,omakasupüük,otsust oli aegl. Saksam: keisrir 1871-1918,kolmikl austria,ung,it, 1897-1882,vers lep pidi loov elsas-lotringi,poola kor, sudeedim tseh slov,novrev:1918-võim sotsdem, weim vabar:1919-1933.riik raskustes ei suuda maks repar 1923 ruhri kriis pr ja belg väed ruhri sund maks, usa laenu 200 ml dol,liidr(führeriks) 1921 hitler 1923 a kor münh võimuhaar kats nurjus, vanglas dikt raamat mein kampfi ,maj kriisi ajal NSDAP mõju kasv,tegevus: keelust teis part, parlam saad varjus,oposits juur välj,juutid võeti kodakont, 1938 loodi koondlaag,1935-seati siss sõjavteenist koh. 1936-viidi väed Reini demilit tsooni,1938-aust anschluss ja münch teh,1939-moltov-ribbent pakt. Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises.
ühing Tartus (1918-1940). Ühigu eesmärgiks oli levitada ja tutvustada kunsti. Valisin terve näituse ,,Varamu" peale ühe toa, mille nimi on ekspressionism ning kus saab näha eesti kunstnike ekspressionistlikke töid. Seal on näha 9 suurepärase kunstnike töid. Ning kokku saab näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost. Jaan Vahtra teostest (1882-1947), kelle haridustee jäi pooleli Peterburi Kunstiakadeemias, on näha vaid ,,Autoportee," mis valmis 1923. aastal. Kaunis õlimaal, mis jäi mulle silma oma kirevate värvide poolest. Konrad Mägi (1878-1925) oli üks Tartu kunstikooli Pallas asutajatest, kes puutus kokku nii juugendi, impressionismi, neoimpressionismi kui ka ekspressionismiga. Tema õlimaal ,,Naise portree" (1918-1921) on külmade värvidega tume pilt, milles oli vaid killuke sooja tooni. Tekitas minus pigem kurbust. Kuid ,,Maastik punase pilvega" (1913-1914, õli) on hoopiski soojem maal,
Uulu Põhikool 9.Klass Marten Vainult MARIE UNDERI ELULUGU Referaat Pärnu 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Elukäik...................................................................................................3 Luulekogud............................................................................................4 Pildid..................................................................................................5-6 2 Marie Underi elukäik Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline , Gottried , Marie (1883–1980), Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt...
. , - « », «» , . 1920 1920 -. -- «» , « » - « », -- . , , -- , . 1921 1921 -- «» . , , . , « » -- . « », . , : . , , . , . , , . , , . . , , . 1922 , 1922 . «» «» . « », - « » « ». 1923 1923 ( , ), -. , -- «» , -- . 1924 1924 . -- « », « », «», «» « », ( ) . , « » , , . « »[3], , -, . « » «» - . , , , , , . 1928 . 1925 « » (1926) 1925 , . ( ), -- « » «» , . , . , , . « » «».
Haapsalu Gümnaasium Haridus Haapsalu Gümnaasium, mis 1919. aasta sügisel ühendati Haapsalu Poeglaste Gümnaasium ja Haapsalu Tütarlaste Gümnaasium Haapsalu Gümnaasiumiks. 1920. aasta 1. septembrist nimetati kool ümber Läänemaa I Eesti Segagümnaasiumiks. 19. jaanuaril 1921. aastal registreeriti kool Haridusministeeriumi poolt avaliku koolina. 1922. aastal väljus koolist esimene lend. 1923. aastast hakkas õppeasutuses tööle kaks õppeharu: humanitaar- ja reaalharu; kool nimetati Läänemaa Ühisgümnaasiumiks. 1926/27. õppeaastal töötasid gümnaasiumi juures Läänemaa pedagoogilised kursused algkooliõpetajate ettevalmistamiseks. 1933. aastal suleti kooli reaalharu. 19. augustist 1940 avati Haapsalu Keskkool. Keskkooli juurde asutati rootsi õppekeelega kõrvalklassid - likvideeritud Rootsi Eragümnaasiumi ja Eraprogümnaasiumi õpilastele
MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ...
384 Rauschenbergi töö: Tegi sarja assamblaazmaale. Kasutas ajalehtedest ning ajakirjadest välja lõigatud fotosid. Arendas Kollaazi ja ja montaazitehnikat. Töödes leidub ka esemeid nagu raadiod ja kellad. ,,mooda kunsti lugu"lk.283;,,Kunstiajalugu"david piper lk485 Löövam teos ,,Voodi" Rauschenbergi ,,Monogramm" Rauschenbergi ,,Factum I" Larry Rivers Sündis 1923.aastal Bronxis New Yorgis Juudi-ameerika kuntsnik. Muusik, filmitegija ja näitleja. Õppis Hans Hofmannis New York School Abstract Expressionists Artists Choice by Artists. Larry Riversi töö: Tundlik ja sensuaalne värvikasutus. Oli ka skulptor. Viimane töö oli ,,The History of the Russian Revolution" Lõuendid ei ole suured, pigem rahulikud ja lõdvestunud, elegantsed. ,,Kunstiajalgu"David Piper lk.486
MARIE UNDER Merilin Luik9B ◦Sündis- 27. märts 1883, Tallinn ◦Suri- 25. september 1980, Stockholm, Rootsi ◦Abikaasa - Carl Hacker (10. veebruar 1902- 1923), Artur Adson (11. juuli 1924) ◦Carl Eduard Friedrich Hackeriga sündisid kaks tütart- Dagmar ja Hedda ◦Marie Under oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Hariduskäik ja ametid ◦Marie õppis lugema 4-aastaselt ◦14-aastaselt kirjutas ta esimese luuletuse ◦4-9 aastaselt käis ta väikelastekoolis ◦Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis - saksakeelne. ◦Lõputunnistus jäi saamata - väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. ◦Lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. ◦Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Looming ◦„Sonetid“ (1917) ◦„Eelõitsen“ (1918) ◦„Õnnevarjutus“ (1929) ◦„Sinine puri“ (1918) ◦„Lage...
Eduard Wiiralt Eduard Viiralt (Wiiralt) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat.
Konrad Vilhelm Mäg Konrad Mägi sündis 1. novembril 1878a. Hellenurme mõisas Tartumaal ja suri 15. augustil 1925 Tartus. Ta oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Elukäik Mägi õppis 1888–1889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 1899– 1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsijoonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Konrad Mägi jatkas õpingus ka Venemaal, Prantsusmaal, Soomes ja Norras. Tal oli huvi mastikumaali vastu ja tema teosed olid ekspressionismi stiilis. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Madonna 1923– 1924 Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressioni smi ja fovisti...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž PARETO ANALÜÜS Referaat Pärnu 2015 Sissejuhatus Pareto analüüs on nimetatud 20. sajandi Itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto (1848- 1923) järgi. Teadlane pani tähele, et ühiskonnas jaotuvad ressursid ebaühtlaselt – suurem osa ressurssidest koondus väheste inimeste kätte. Seda avastust nimetatakse mitmeti – Pareto printsiibiks, Pareto seaduseks, 80:20-reegliks, vähima pingutuse põhimõtteks ja tasakaalutuse põhimõtteks. Jätkates antud teema uurimist, leidis Pareto, et tegemist on väga universaalse printsiibiga, mis kehtib pea igas eluvaldkonnas, ja seda vaatamata ajale, ühiskonnakorrale või muudele välistele tingimustele. Pareto 20:80 reegel on ka ABC analüüsi ehk tegevuspõhiste kulude analüüsi (activity based costing) aluseks. Pareto 20:80 printsiip ning ABC analüüs on suuresti kaasa aidanud tänapäeva (äri)maailma kujunemisele, mõjutades nii ettevõttete (eriti kvaliteedijuhti...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledž Turismiosakond PARETO ANALÜÜS Praktiline töö Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. PARETO ANALÜÜS....................................................................................... 4 1.1. 20/80 printsiip...................................................................................... 4 1.2. 80/20 printsiip...................................................................................... 5 2. ABC ANALÜÜS JA SELLE KASUTAMINE.........................................................6 2.1. ABC analüüs......................................................................................... 6 2.2. Kuidas kasutada ABC analüüsi?...................................................
1. Luule 1905-1940 · Suur roll Noor Eestlastel (Gustav Suits, Ernst Enno, Villem Ridala) - Nende kaks esimest albumit olid mitmekesised ja erineva tasemega - Uuenduslikkus oli sümbolism · Tähelepanu said Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv - Noor Eestlased avastasid, et nende hea looming oli jäänud tähelepanuta · Ilmus mitmeid esikkogusid - Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson, Johannes Barbarus jne. · Siurulaste juhtlauset ,,Carpodiem!", mis tähendas ,,püüa päeva" või ,,kasuta hetke" · Luule oli ajastu tundlik: luule kujutas seda, mis sind ümbritses - Ajaluule: 1919-1922 · Luuletaja muutis sisemaailma tõlgendajast ühiskonna seisundi väljendajaks · Ajaluule aeg jääb TARAPITA AEGA - 1923-1928 tähistavad uusi otsinguid ja saavutusi · Ilmusid luuletajate küpsemad teosed - Gustav Suits ,,Kõik on kokku unenägu" · Tehti kirjanike liit ning rühmitused kaotasid tähtsuse -Kirjanike liidul oli oma h...
Lorraine'i, Poola alasid jm). Saksamaal puudus põhimõtteliselt tooraine, laevastik ja tööstuspiirkonnad. Itaalia ja Jaapan olid aga kõige vähem rahul kuna nemad jäeti ilma oma territooriumitest ja kolooniatest. Itaallasi ootas tööpuudus ja nälg. Oli sõjajärgne majanduskriis, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. Kõige keerulisemaks aga kujunesid majandusprobleemid Saksamaal kuna tuli maksta Atlandi riikidele reparatsiooni. Kui Saksamaa ei suutnud 1923. aastal maksta okupeeris Prantsusmaa Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal sai alguse hüperinflatsioon ning see aeglustas kogu Euroopa majandust. See tõi kaasa tööpuuduse ja tooraine allikate kaotuse ning ideaalse võimaluse äärmusliikumise levikuks. Sõja järgses ja demokraatlikus riigikorralduses pettumine ning majanduslikus kitsikuses olnute inimeste hulk suurenes, paljud leidsid et senine ühiskond ei suuda nendele probleemidele lahendust pakkuda
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Viiralt elas Pariisis enamu...
õ 1920 aastal koostas asutav kogu esimese Eesti põhiseaduse. 1920 aastal üritati teha Balti Liit 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule 1930 aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. 1933 aastal kiideti rahvahääletusel heaks parandada põhiseadust. 12. Märts 1934 tuli sõjaväe abiga võmule Päts ja algas Vaikiv Ajastu. 11. November 1918 kirjutatas Saksamaa Alla Compiegne'i vaherahu. 28. Novemberil 1918 ründasid enemlased Narvat ja algas vabadussõda. 7
juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias. Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Mari e Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel. Luulekogud 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1963 – ÄÄREMAIL
Jaan Koort Elulugu 6.11.1883-14.10.1935 Eesti skulptor, maalikunstnik ja keraamik Talunike Susanna-Marie ja Jaan Koorti 13-es laps Haridus Orge külakool 1896-1900- Tartu linnakool 1902-1905 Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskool 1905-1908 Pariisi Kaunite Kunstide Kool ja järgneval kahel aastal Adleri, Collini ja Lucas eraateljeedes Pere 1910 tutvus Mari Uusmaniga 1914a sündis tütar Tuui Isis Lea ja 1920a poeg Ra Veel eluloost 1916 naasis Tartusse ja hakkas esinema Eesti näitustel 1921-23 töötas pedagoogina Riigi Kunsttööstuskoolis (praegu EKA) 1923 esimene isikunäitus 1924 rentis Peeter I-st seisma jäänud hobusetallid Kadriorus, ateljee 1927 Pettus Eestis, kolis Austraaliasse 1934 Soome kunstnike aastanäitusel külalisesineja 1934 augustis asus tööle Venemaal kunstilise nõuandjana ja Gzeli peenkeraamikatehase tehniliseks juhatajaks 1935 suri kopsupõletikku Näitused eluajal 1908 Salon de Société Nationale des Beaux-...
Muutused Filosoofias Kujunesid teadusteooriad, mis koigutasid tugevasti senist jumalakeskel maailmapilti. Osa inimesi poordus aga just senisest innukamalt usuliste otsingute teele. Sajandivahetusel levisid mitmesugused mustilised opetused. Muutused naiste elus Naised hakkaisd oma poliitiliste oiguste eest seisma, laienesid naistel voimalused haridust omada ja senisest rohkem hakati kaasa raakima kultuurimaailmas ja teadusmaailmas Leiutajad ja nende leiutised Charles Darwin(1809-1882) tootas valja opetuse, mis toi kaasa pohjaliku muutuse inimeste ettekujutusest maailmast Willhelm Conrad Rontgen(1845-1923)avastas x-ray kiired Ernest Rutherford(1871-1923)Kiiritusravi, tuumajoujaamad ja tuumarelvad Albert Einstein(1879-1955) relatiivsusteooria Dimitri Mendelejev(1834-1907) koostas nimekirja keemilistest elementidest ja tegi tabeli Louis Pasteur(1822-1895) uuris siberikatku ja sustis immuunsust loomadele selle vastu Sigmund Fre...
Konfliktid 1920 aastatel 1. Konflikt 1923 Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Põhjuseks oli see, et Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tööstuspiirkonda. Ruhri kivisöebasseinid. 1922 oli selge, et Saksamaa ei suuda maksta reparatsioone. Metallurgias tekkisid rahutused. Sekkus Rahvasteliit. Prantsusmaa toob väed välja, tööstus vähenes. 2. Konflikt 1923 Soome ja Rootsi vahel, konflikt ei läinud sõjaliseks. Konflikti põhjuseks oli Ahvenamaa. Tahtsid ühineda Rootsi kuningriigiga. Hakati arutama seda Rahvasteliidus. Ahvenamaa sai autonoomia. Konflikt lahenes. 3. Konflikt 1924 Poola ja Leedu vahel, põhjuseks oli Vilniuse linn. Linn kuulus Poolale ja Leedukad tahtsid seda endale. Sõjaline konflikt. Vilniusest sai Kaunase asemel uus pealinn. Saksamaa 1920 aastatel
1937. Rene Magritte. Ravija. 1937. Rene Magritte. Suur Sõda (Esimene Maailmasõda). 1964. Rene Magritte. Inimese lapsed. 1964. Rene Magritte. Carte Blanche. 1965. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (1898-1967) veidratest ja süngevõitu kujunditest küllastatud looming, millest võib aga leida ka absurdsevõitu huumorit. Max Ernst. Celebesi elevant. 1921. Max Ernst. Sõpruskonna kokkutulek. 1922. Max Ernst. Ekvivokaalne naine. 1923. Max Ernst. Millest inimene ei peaks midagi teadma. 1923. Max Ernst. Kuningas Ubu. 1923. Max Ernst. Puur, mets ja must päike. 1927. Max Ernst. Euroopa pärast vihma II. 19401942. Max Ernst. Vaikuse silm. 1943. Veidraidobjekte on tulvil Yves Tanguy (1900-1955) maalid. Yves Tanguy. Tulin, nagu lubasin. Nägemist. 1926. Yves Tanguy. Väljaspool. 1929. Yves Tanguy. Äärmuste riba. 1932. Yves Tanguy. Sinine meri. Yves Tanguy. Piiramatu jagatavus
ulatudes Gibraltari väinast Kaspia mere ning Pärsia laheni. · Osmanite riigi pealinnaks sai Konstantinoopol (Ýstanbul), mille Osmanid vallutasid 1453. aastal. Valitsemine · Osmanite riigi valitsejad kandsid 1383. aastast sultani tiitlit, Osmanite riigi esimesed valitsejad kandsid bei tiitlit. · Esimesena kuulutas end sultaniks Murad I. · 1922. aastal lõppes sultanite võim ja Türgi iseseisvussõja järel kuulutati 1923. aastal välja praegune Türgi Vabariik. Haarem · Teine võimas institutsioon Osmanite riigivalitsemises oli haarem. · Haaremit valitses sultani ema, kes sekkus ka riigi poliitikasse. · Tema järel tähtsuselt teine oli sultani naine või ta esmasündinud poja ema, ja nende järel tulid sultani ülejäänud neli naist. Ajalugu · 14. sajandiks oli Bütsantsi ehk Ida-Rooma riik nõrgenenud ja pärast keiser Andronikos III surma haaras
Ülejäänud 1/3 oli talupoegade käsutuses. 10 Talupojad, kes elasid mõisnike maal, võlgnesid veelgi suuremais kohustusi. Neil oli kohustused riigi ja kiriku ees ning samuti pidid nad maksma tohutusuuri makse. Iseseisvad takupojad elasid enamjaolt viletsalt, kuna 2/3 sissetulekust läks maksudele, ülejäänud läks enese elatamiseks. Tihtipeale pidi kannatama ka valitsuse hoolimatuse ja võimumeeste vägivalla all. 11 3.2 Linnaelanikud 8 E. Asson ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" lk 3, 1923 9 E. Asson ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" lk 3, 1923 10 E. Asson ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" lk 3, 1923 11 E. Asson ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" lk 3, 1923 Ka linnaelanike, kelle alla kuulusid kaupmehed, töösturid, käsitöölised, lihttöölised ja linna haritlased, ei olnud riiklikke ja kogukondlikke õigusi. Siiski oli nende seisukord siiski rahuldavam kui talupoegade oma, kuna juba varakult hakkasid Prantsuse kuningad hoolitsema
MARIE UNDER (27.03.1883 Tallinn- 25.09.1980 Stockholm) * vallutav eluhoog ( harva nukrad toonid) Haridus: 1893-1898 saksakeelses erakoolis 1901. -1902. Aasta vahetusel ,,Teataja" toimetuses. LUULEKOGUD: Abielu: 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917 *Carl Hackeriga, 1902-1906 Moskvas 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 1906 tagasi Tallinnas, abielu purunes 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918 * 1924.a. A. Adson 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920 1944.a. põgenesid Rootsi 1023 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 1904.a. esimesed luuletused Mutti varjunime all 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927 ,,Postimehes" ja ,,Uudised", ,,Ema laul" aga ,,Noor-Eesti" 1928 - R...
kl Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 10. veebruar 1923) oli saksa füüsik Tema kõige olulisem avastus oli 1895 aastal avastatud röntgenikiirgus 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna Tema järgi on nimetatud Wilhelm Conrad keemiline element röntgeenium Röntgen ja mõõtühik röntgen Röntgenist Sünniaeg 27. märts 1845 Sünnikoht Lennep, Nordrhein-Westfalen 10. veebruar 1923 (77- Surnud aastaselt) Faktid Surmako München ht Rahvus Sakslane Tegevusal Füüsika a Tuntumad Röntgenikiirte avastamine tööd Autasud Nobeli füüsikaauhind (1901) Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford tuntud ka kui lord Rutherford (30. august 1871 19. oktoober 1937) oli Uus-
Eduard Viiralt Elulugu Eduard Viiralt sündis 20.märts.1989 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas.Ta suri 8.jaanuaril.1954 Pariisis.Kooliteed alustas Viiralt Kalitinos.Nad tulid Eestisse elama 1909.aastal , Järvamaale varangu mõisa , Koeru valda.Ta õppis Koeru Haridusseltsi koolis Koeru saksa erikoolis,1915-1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis.1919 aastal astus ta "Pallasesse" , kus ta õppis A.Satrkofi juures skulptuuri ja A.Vabbe ning G.Kindi juures graafikat. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees,kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset,valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli.1922-1923 jätkas Eduard oma õpinguid "Pallases" stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias skulptuurierialal, kus teda õpetas peamiselt S.Werner.Samal ajal töötas ta P.Wenzeli ...
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Siuru, 1917 Tarapita, 1926 ELUKÄIK Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under. Neil oli 5 last – Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie Underi vanemad Marie Underi noorem vend Christfried Under ja noorem õde Berta Under Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under koolipõlves 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpet...
Maailm Esimese maailmasõja järel Õp Priit Dieves Sõja võitjad ja kaotajad · Võitja: USA · Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks?
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898a. Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 aastal siirdus Viiralti perekond Eestisse elama, kus team isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. I maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinasse ning kunstikalduvustega noormees asus õppima Tallinna Tööstuskunstikooli. Aastast 1916 pärinevad Viiralt esimesed puu-ja linoollõiked(graafikatehnika) ning 1917. aastast esimesed ofordi-ja estambikatsetused(sügavtrükitehnika). Pärast Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas ta 1919. aasta oktoobris õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Lõpetanud Dresdeni Akadeemia asus Eduard Viiralt tagasi elama Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid val...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
