Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"1921" - 501 õppematerjali

thumbnail
8
odt

Albert Einstein

Misa kuulsamaks ta sai, seda enam paisus kirjavahetus. Oma elu viimase 30 aasta jooksul kirjutas Einstein päevas 1kirja. Selle näiteks kiri 1913 aastast ameeriklasele G.E. Hale'ile. 1919. aastal teostati päikesevarjutuse ajal mõõtmised, mis kinnitasid üldrelatiivsusteooria ennustust valguskiire kõrvalekaldumise kohta Päikese gravitatsiooniväljas. Einstein oli oma kuulsuse tipul ja pälvis 1921 . aastal Nobeli füüsikapreemia juba 1905. aastal loodud fotoefekti teooria eest. Mille järgi elektron lendab ainest välja, kui saabuv valguskvant talle selleks paraja koguse energiat annab. 1922. aastal alustab ta tööd üldise väljateooria kallal. 1933. aastal katkestab Einsteini viljaka töö Berliinis natside võimuletulek Saksamaal. Einstein ise oli sel ajal veitsis ja teatas, et ei pöördu tagasi maale, kus valitseb vägivald...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Stalini elu

Stalin, sünnijärgse nimega Jossif Vissarionovits Dzugasvili, sündis 21.detsembril 1879 aastal (teistel andmetel 18.12.1878) Goris Gruusias, rahvuselt oli ta gruusialane. Isa Vissarion oli kingsepp ja ema teenis raha preestri juures majapidamistöid tehes. Perekond Dzugasvili elas väikeses puidust ning savi ja õlgede segust ehitatud maja. Noor Jossif lõpetas 1894.a Gori vaimuliku kooli ja astus Tbilisi vaimulikku seminari, kuid heideti sealt marksismi propageerimise pärast 1899. a välja. 1898. aastal astus ta kommunistlikku parteisse ja oli 1901. aastast elukutseline revolutsionäär. 1906 aasta juunis abiellus Stalin gruusia iluduse Jekaterina Svanidzega. 1907.a oktoobris, kuus kuud pärast poja sündi suri Jekaterina tüüfusesse. Poja nimi oli Jakov. Ta õppis ülikoolis ning oli 15a. kui isa võimule tuli ning 1943.aastal tapeti ta põgenemiskatsel Sachsenhauseni koonduslaagrist. 1918...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

- Leedu Vytautas Suure ordeni; - Belgia Sõjaristi - Poola Taassünni (Polonia Restituta) I klassi ja Virtuti Militari V klassi aumärgid ning Valge Kotka ordeni; - Suurbritannia Püha Michaeli ja Püha Georgi Väärikaima ordu rüütelkomandöri aumärgi; - Prantsusmaa Auleegioni ohvitseriristi ja komandöriristi ning vast üht-teist muudki. Päris päevapealt 1920. aastal Laidoneri vallandamine siiski ei käinud, ta oli sõjaväeteenistuses veel 1921 .aasta jaanuarini. Järgnevail aastail oli ta 1921 - 1929 kolme Riigikogu koosseisu liige Põllumeeste Kogu erakonna poolt. 1. detsembril 1924 kutsuti J. Laidoner kommunistide mässukatse puhul teistkorda sõjavägede ülemjuhatajaks. Pärast mässuohu mööddumist ja suure osa mässajate kinnipüüdmist ning ülejäänute põgenemist idapiiri taha, saadeti Laidoner jaanuaris 1925 jälle erru. Ta tegutses edasi Riigikogus, käis mitmetel kordadel eesti esindajana Rahvasteliidu täiskogul...

Riigikaitse
30 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Lähiajalugu 1

Loetlege Esimese maailmasõja tulemused. Milliseid neist võiks pidada positiivseteks, millised negatiivseteks? Miks te nii arvate? Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest), asumaad ja suurriigiseisundi. Briti im...

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Suusatamine

Maastikust, suusarajast ja lumeoludest tulenevalt kasutatakse vahelduv ja paaristõukelist sõiduviisi(klassikalist) või uisustiili(vabastiili). Võistlusspordina harrastatakse laskesuusatamist, murdmaasuusatamist, mäesuusatamist(kiirlaskumine, slalom, suurslaalom, ülisuurslaalom, mäe kahe ja kolmevõistlus), sööstlaskumist ja vigursuusatamist ning orienteerumissuusatamist(võistlusmaa läbitakse kaardi ja kompassi abil ning kontrollpunktide asukohad tuleb märkida kaardile). Võisteldakse ka kahevõistluses(koosneb suusahüppeist ja 15km murdmaasuusatamisest), suusahüppeis ning hobuse või mootorratta slepis sõites(skijoring). Esimesed suusatamisvõistlused peeti 1767 Kristiaanias(Oslos). OMde kavas on suusatamine aastast 1924(murdmasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus), 1936 lisandus mäesuusatamine, 1952 naiste murdmaasuusatamine, 1960 meeste laskesuusatamin...

Kehaline kasvatus
72 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Venemaa kokkuvarisemine ja kodusõjad 20. saj

revol. (Romanovite dünastsia(al.1613) Nikolai II isikuvõim)Poolabsolutism 1917a. veebruari revol. (duumamonarhia 17 okt. 1905 manifest ,,Riigikorra täiustamisest")Kodanlik demokraatlik vabariik 1917a. okt. pööre (3. märts Nikolai II loobus troonist, Vm demokratiseerumine)Totalitaarne diktatuur 1980a. M6 võimuletulek (25-26 okt. enamlaste võimuhaaramine relvastatud riigipõõrdega Petrogradis)NSVLi demokratiseerimise algus. 1905a. revol. põhjused: 1.Aegunud riigikord: Nikolai II isevalitsus, puudus parlament. 2.Lahendamata maaküsimus: talupoegade maapuudus. 3.Rahva elatustase tunduvalt madalam võrreldes lääneriikidega. 4.Lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas 1904-1905. 5.Mittevenelaste rahvuslik rõhumine sh. venestamine (Soome, Baltikum, Poola). 1905a. rev. ajendiks ja aluseks Verine Pühapäev 9 jaan. 1905. Revolutsiooni tagajärjed: 17 okt. manifest millega Nikolai II lubas: 1.1.Sõna, koosoleku, ühinemis ja teisi demokraatlikke v...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Grammatika

Küsilause ja hüüdlause ­ Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme t...

Eesti keel
217 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Esimene maailmasõda ja revolutsiooniline kriis euroopas

I MAAILMASÕDA (1914-1918) JA REVOLUTSIOONILINE KRIIS EUROOPAS 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Rahvustevahelised vastuolud Euroopas. Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend: · 1914.a. 28.juunil sooritati Sara...

Ajalugu
222 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99) · Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921 .a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest välismaised heategevusorganistatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad · Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi...

Ajalugu
306 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti Vabariik 1920-1940

II Välispoliitika Eesti Vabariigi algusaegade põhiprobleem oli tema kui riigi tunnustamine. Inglismaa ja Prantsusmaa olid juba mais 1918 de facto Eesti iseseisvust tunnustanud. Pariisi rahukonverentsil väikeriikidest ei räägitud. Esimesena tunnustas Eesti Vabariiki Nõukogude Venemaa 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepinguga (sama lepinguga tunnustas Eesti esimesena Nõukogude Venemaad). Läbimurre saabus 1921 . aastal ­ siis tunnustasid Eesti Vabariiki de jure enamik Euroopa riike ning Eesti võeti vastu Rahvasteliitu. USA tunnustas Eestit 1922. Nüüd sai põhiprobleemiks (mis püsis kogu iseseisvusaja vältel) iseseisvuse kindlustamine, teiste sõnadega ­ julgeolek. Põhioht Eesti Vabariigi iseseisvusele lähtus Nõukogude Liidust. 1920. aastatel olid Eesti Vabariigi suhted Nõukogude Liiduga keerulised (optantide ehk kodumaale tagasipöördujate probleem). 1930...

Ajalugu
263 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli mõistlik tegu?

Wilsoni rahuplaan nägi ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide kärpimisteta. Kuid Saksamaa lootis siis veel sinisilmselt võitu ega võtnud rahuplaani vastu. See oli nende poolt rumal käik, sest nad riskisid ju liiga paljuga. Sel hetkel nad arvatavasti ei suutnud just eriti adekvaatselt mõelda. Tegelikult ei pidanud Saksamaa rahulepingust kinni- juba 1921 . aastal sõlmis USA Saksamaaga separaatrahulepingu (hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas), Dawesi plaani alusel määrati Saksamaale reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka. Selle plaani alusel sai Saksa majanduse arendamiseks 800 miljonit kuldmarka laenu (mida ta kunagi ära ei maksnud), Saksamaa alustas relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist, 1935.aastal kehtestas üldise sõjaväekohustuse, 1936...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Versailles süsteem- kas lüüa saanute karistamine või uus kord

Lühidalt saaks Versailles' rahulepingut iseloomustada kolmest aspektist: territooriumi kärpimine, sõjaväe piiramine ja reparatsioonimaksud. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma Esimese maailmasõja eelsest pindalast, kusjuures elanikkonna enamuse sellel kaotatud territooriumil moodustasid sakslased. Osa neist aladest eraldati tõepoolest rahvahääletuse tulemuste alusel, kuid oli ka nii, nagu Sileesias, kus märtsis 1921 toimunud rahvahääletusel pooldas 60% elanikest jäämist Saksamaa koosseisu, rida Sileesia majanduslikult tähtsaid alasid anti aga rahvahääletuse tulemuste vastaselt võitjate toetusel Poolale. Andmaks Poolale väljapääsu Läänemerele eraldati Saksamaast ,,Poola koridoriga" Ida-Preisimaa. Ajateenistus Saksamaal kaotati, tema sõjavägi ei tohtinud olla suurem kui sada tuhat võitlejat, nendest mitte rohkem kui 4000 ohvitserid. Saksamaa ei võinud omada lnnuväge ega...

Ühiskonnaõpetus
107 allalaadimist
thumbnail
10
doc

P.Pinna, M.Martna,O.Strandman, J.Pitka

· 1917 Tallinna ringkonnakohtu prokurör · 1917 Tallinna linnavolikogu liige · 1917­1919 Maanõukogu liige · 1917­1918 Maanõukogu esimees · 1918 Ajutise Valitsuse kohtuminister · 1918­1919 Ajutise Valitsuse põllutööminister · 1919­1920 Asutava Kogu liige · 8. maist 1919 18. novembrini 1919 Eesti Vabariigi peaminister ja sõjaminister · 1920­1934/1937 I-V Riigikogu liige · 28. oktoober 1920 ­ 25. jaanuar 1921 välisminister ja kohtuminister · 1921 I Riigikogu esimees · 1924 välisminister, hiljem rahaminister · 1927-1929 Eesti saadik Poolas, Tsehhoslovakkias ja Rumeenias · 9. juulist 1929 12. veebruarini 1931 Eesti Vabariigi riigivanem · 1933­1939 Eesti saadik Prantsusmaal, Belgias ja Vatikanis Teenetemärgid ja tunnustused 5 · Vabadusristi III liigi 1. järk (14. detsember 1920)...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti 1920-1930

Eesti 1920-1930 1920-1930 1931-1940 Eesti majandusareng Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud Riigi maksujõudu parandas märgatavalt Eesti Vabadussõja ajal sai eesti maaelu ja tselluloosi, vineeri, põlevkivi, bensiini, tööstus tugevasti kannatada. Paljude talude tekstiili, bakeliidi, paberi, alkoholitoodete j.t hooned olid sõjatules maha põlenud, suur toodete müük välismaale. 1937. aastal osa karjast hävinud, enamus tööstusharusid moodustas tööstustoodang Eesti ekspordist lakanud töötamast ja Vene pankades ning 37% ning põllumajandussaadused ja puit tsaariaegsetes väärtpaberitesse paigutatud 61%. Samal ajal, kui maailma säästud olid ka...

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suusatamine - eriliigid

NSV Liit pidi leppima viienda kohaga , Itaalia järel . SUUSAHÜPPED Kulla said loomulikult norralased , hõbeda võitis rootslane ja pronksi austerlane . Need võistlused andsid vastuse sellele , kuidas oli kulgenud tulevaste olümpialaste ettevalmistus . EESTIS Suuremaid võistlusi hakati korraldama alles 1921 . aastail . Ühtedeks esimesteks oli 20. jaanuaril Tartu Kalevi suusatamisvõistlused Emajõel . Võistlejaid oli kokku kümme , kõik omad inimesed . Võistlustel oli kaks maad : 1500 ja 5000m . Peale selle oli veel suusatamine naistele , mis äratas suurt huvi . TARTUS EMAJÕE JÄÄL 1921. aastal korraldati ka esimesed meistrivõistlused Tartus Eesti Spordi Liidu loal , mille pikkuseks oli 25km . Igaühel tuli sõita neli ringi , ühe ringi pikkuseks oli 6250 m...

Sport
72 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Anton Hansen Tammsaare

Paralleelselt omaloomingu kirjutamisega alustas Tammsaare tõlkimisega, lisaks sellele kirjutas ta pidevalt publitsistikat, mis tänapäevalgi mõnusat lugemist pakub, hämmastades teravmeelsuse ja aegumatusega. 1919. aastal lahkus Tammsaare Koitjärvelt ning alustas vabakutselise kirjaniku elu Tallinnas. Ka tema loomingusse tulid uues tasandid, näiteks ilmus 1921 . aastal tema esimene näidend "Juudit", millega algab kirjaniku loomingu kõrgperiood. 1922 ilmub romaan Kõrboja peremees, seejärel juba maailmakuulus viieosaline romaan "Tõde ja õigus" ning 1930.aastatel romaanid "Elu ja armastus" (1934), "Ma armastasin sakslast" (1935) , näidend "Kuningal on külm" (1936) ning kirjaniku viimaseks jäänud romaan, mille ta kirjutas aastal enne oma surma ­ "Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), mis on samuti maailmas palju huvi äratanud....

Kirjandus
121 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kaarel Eenpalu

Sissejuhatus .................................................................................... 3 2. Haridus .......................................................................................... 4 3. Sõjaväeline tegevus ........................................................................... 4 4. Poliitiline tegevus ............................................................................. 4 5. Talupidamine .................................................................................. 5 6. Muud ametid ................................................................................... 5 7. Ühiskondlik tegevus ........................................................................... 5 8. Tunnustused...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Henrik Visnapuu

Sellega said alguse Visnapuu aastad ajakirjanikuna. Tallinnas ühines Visnapuu Siuru rühmitusega, mille liige on aastani 1919. Siuru ajajärgul ilmus ka Visnapuu esimene luulekogu - "Amores". 1923. aastal valiti Visnapuu Kirjanike Liidu juhatusse. 1920-ndail ta ka reisis palju - käis Venemaal, Saksamaal, tutvus Lääne-Euroopa kirjandusega. Ida ja lääne pagasiga Visnapuu avaldas ohtralt artikleid eesti folkloorist, kultuurist, "Kalevipojast". 1921 . aastal avaldas Visnapuu esseedekogumiku "Vanad ja vastsed poeedid". _____________________________________________________________________ *epateerima- oma käitumisega hämmastama, jalust rabama 4 ERA- JA MUU ELU 1919-1920. aastail oli Visnapuu Vabadussõjas. 1920-ndate aastate esimene pool oli Visnapuu jaoks edukas nii kirjanduslikus kui isiklikus elus. 1918....

Kirjandus
121 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Salvador Dali

mail 1904. aastal Hispaanias Figuerese väikelinnas Girona provintsis. Tema isa oli keskklassi advokaat. Dali vanem vend, kelle nimi oli samuti Salvador, suri kolm aastat varem 7-aastasena meningiiti ning nii pidi Salvador Dali sündides täitma oma jumaldatud vennast järele jäänud tühja kohta. Dalil oli ka kolm aastat noorem õde Ana Maria. 1921 . aastal läks Salvador Madridi San Fernando Kaunite Kunstide Akadeemiasse. 1929. aasta suvel tutvus Dali Elena Djakonovaga (Galaga). Galast sai Dali jaoks omamoodi impressaario*. Ta käis päevade kaupa galeriist galeriisse, pakkudes Dali töid ja tehes kõik võimaliku, et kunstnikku märgataks. Just tema saavutas selle, et Dali ei kaotanud kontakti sürrealistidega, kelle autoriteet Pariisi kunstiringkondades oli väga suur. 1934. aasta talvel abiellus Dali Galaga Hispaanias...

Kunstiajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti zooloogid

detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf...

Keskkond
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun