· tasu hakati maksma natuuras, kehtestati nn pajukite süsteem (kvalifitseeritud tööliste tasu oli palju väiksem kui lihttöölistel) · kaotati tasu kommunaalteenuste eest · kehtestati tasuta transport Poliitika tulemused: · sõjakommunismi poliitika oli erakordselt ränk talupoegade jaoks · näljahäda (talupojad jätsid osa maast sööti, sest mõistsid, et ülejäägid võetakse nagunii ära). Suur nälg oli 1921. a kevadel ja suvel. Näljahädastele saadeti rahvusvahelist abi (Nanseni tegevus ARA ...) · talupoegade ülestõusud (1920-1922. a. Tambovi kubermangus, Doni, Volga, Siberi, Karjala, Valgevene aladel ja Uraalis) · Tööliste streigid. Nõuti Asutava Kogu kokkukutsumist ja populaarseks kujunes loosung ,,Nõukogud ilma bolseviketa". · Kroonlinna madruste ülestõus 1921.a märtsis · kujunesid suured kodutute laste jõugud, kes hakkasid korda saatma väga
Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Mis aastatel tegutses Noor-Eesti? 1905-1916 2.Mida uut nad tõid kirjandusse? Nad tegelesid keeleuuendustega ja nende põhiline suund oli uusromantism, estetism. 3.Kes sinna kuulusid? (5) Suits, Ridala, Tuglas, Aavik, Linde 4.Millist suunda esindas Siuru? Modernismi suund, jätkas Noor-Eesti suunda, nad tõid impressionismi. 5.Kes sinna kuulusid? (5) Under, Visnapuu, Suits, Gailit, Semper 6.Millised olid Tarapita tegutsemispõhimõtted? Nad väljendasid ekspressionismi, tõid ajaluule, nende ülesanne oli eesti kirjanduse ja kirjanike eest võidelda. 7.Mis aastatel nad tegutsesid? 1921-1922 8.Kes sinna kuulusid? (5) Under, Tuglas, Semper, Kivikas, Barbarus
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seadusl...
kutsekodade ja presidendi poolt) - Valitsus määrati ametisse presidendi poolt "Juhitav demograatia" - Rahvarinne põhiseaduse toetuseks - Oppositsionäärid said 16 kohjta riigivolikokku - 1938 sai Päts presidendiks, peaminister Eenpalu, ülemjuhataja Laidoner Majandusolud: - riigi sekkumine majandusse (ca 25%) - tööstuse kiire areng - peamisteks väliskaubanduslikeks partneriteks Saksamaa ja GBR 5. Välispoliitika - 2. veebruar 1920 Tartu rahuleping - 1921 Eesti Rahvasteliitu - Balti Liit: Algul oli plaanis liit Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poole vahel. Jäi ära, kuna Leedul ja Poolal oli konflikte 1923. Eesti-Läti kaitseliidu leping 1932 mittekallaletungi leping NSVL-ga 1934 NSVL-i initsatiivili Batlimaade koostööleping - Eesti kuulutab end 1938 neutraalseks 6. Kultuurielu - 1925. Kultuurkapitali loomine - Hardidus: Õhtluskoolid kuni 1934, 6 klassiline alkool ja 5 klassiline gümnaasium
Turundus Järva maakond Järva maakonna koduleht: http://www.jarva.ee/index.php?page=673& Järva maakonnas asuvad mõisad: · Albu mõis http://mois.albu.ee/ Vanim mõis Järvamaal. Koos vahetusläheduses asuva A. H. Tammsaare sünnikoha ja 13. sajandist pärineva Järva- Madise kirikuga pakub Albu mõis meeleolukat kõrvalepõiget suurtest teedest ja linnadest. 1921.a. tegutseb mõisahoones kool. Saab ka külastada mõisat, kui vastavalt siis eelregistreerimisele. Toimuvad ka näitused. · Aruküla mõis (Koeru) 1921 kolis hoonesse kohalik kool. Alates 1992. aastast tegutseb Raasiku vallale kuuluvas hoones Aruküla Vaba Waldorfkool. Mõisa saalis korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Praegu asub seal Koeru Keskkooli algklasside osa ja muusikaklassid. Koduleht ongi kooli kohta. · Koigi mõis
Henrik Visnapuu Elulugu Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1889 Helme kihelkonnas. Pere oli suur, kuid esimesed neli last surid imikueas. Kokku jäi ellu viis last. 1899. aasta sügisel alustas Henrik Visnapuu õpinguid. Koole vahetas ta igal sügisel, kuna pere kolis pidevalt. 1906. aastal läks Visnapuu Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogikaklassi. 1907. aastal omandas Visnapuu algkooliõpetaja kutse ning töötas 1907-1912.aastail õpetajana mitmetes Tartumaa vallakoolides. Samal ajal soovis Visnapuu õpinguid jätkata, peamisteks unistusteks olid Tartu Ülikool ja elu Tartu linnas. 1912-1917 elaski Visnapuu Tartus. Päeviti teenis Visnapuu raha eesti keele õpetamisega tütarlastekoolis, õhtuti õppis gümnaasiumi õhukursustel. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina gümnaasiumi lõpueksamid. Visnapuu õppis Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat. Tartus kujunes V...
Saksamaa kahe maailmasõja vahel. Eelnevast ajaloost: 962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I ) 1806 – 1871 Saksa Liit 1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim ...
KUREMÄE NUNNAKLOOSTER Referaat Sissejuhatus Kuremäe Nunnaklooster on ainuke Eestis tegutsev vene õigeusu nunnaklooster ja see rajati 1891. aastal. Kirik on seal juba aastast 1608. Hetkel elab kloostris üle 100 nunna ja noviitsi (kloostris prooviajal olev nunn). Nad müüvad seal igasuguseid kirikuesesemeid (ristid, vitraažid) ja enda tehtud küpsetisi. Nunnakloostri juurest voolab läbi ohvriallikas, praegu kutsutakse seda „püha allikaks“, kuna sellel on tervendav mõju ja paljud inimesed käivad selle vett ämbritega kaasa tassimas või seal suplemas. Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida- Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16. sajandi teises pooles ja keskaja lõpuperioodil. On teada, et 1608 aastal oli Kuremäel õigeusu kabel....
just selle pärast, et oskasid relva kasutada. VENEMAA 20. aastateks oli Venemaal kodusõda lõppenud Võimule olid saanud bolševikud Inimohvrite hulgad tohutud (kodusõda + I ms) o surnud 20milj o sõjainvaliidid 5milj o läände põgenes 3milj o näljahäda 4milj Tööstus seisis/ laostunud Tekkisid spontaansed mässud, vastuhakud võimule, aga need ei õnnestunud kunagi. 1921. Kroonlinna madruste mäss (sõjalaevad valitsuse vastu) Massiline toiduainete puudus Venemaale saadeti abiorganisatsioonide kaudu kaupu. Et võimul püsida tuli bolševikel läbi viia reformid: kuulutati välja nepipoliitika o Taastati turumajandus, talupoeg võis oma ülejäägid vabalt maha müüa vabaturuhindadega. See tõstis tootlikkust ja huvi. o Lubati uuesti asutata eraettevõtteid.
Kunstiajalugu kt 3 materjal 1914 Tekkis Tallinna kunsttööstus kool (alkeemilise õpetusega kool) ja ta sai ellu kutsutud Eesti kunstiseltsi poolt. Akadeemiline laad on ette nähtud kõik õppekavad. Mõned aastad pärast tekkis 1919 Pallas. Tartu oli vabadeeljede kool. Ta polnud nii akadeemiline. Pärast muutus Pallas kõrgkooliks. Estonia on 100 a vana. Estonia selts vanemuineselts . Ants Laikmaa 1866 Vigala Vallas suri 1942 Taebla Vallas. Taeblas on Ants Laikmaa 2 maja muuseum. Töötas 1897-1899 düsselldoris. Tallinnasse tuli ta 1899. Tegutses nii Tallinna kui Haapsalu loov kunstnikuna. Ta tegi õppereise Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Austraaliasse ja Soome. 1903 asutas oma kunsti stuudio. Tema oli 1 esimesi kus organiseeris Tartus 1906 esimese kunstinäitus. Tema maalides oli imprusionismi mõjud. Ta polnud tüüpiline improvisionism . Kasutas Pastelli ( värviline kriit). Tööde dramaatika . Portreed Eesti ha...
Adolf Hitler (1889-1945?) Sündis Austrias, isa oli tolliametnik. Hitler soovis saada endale kunstiharidust. Ta oli Patsifist, sõdade eitaja. Hakkas pärast I MS maalimisega tegelema. I MS-s oli ta ka rindel ja kuna ta ei olnud nõus relva kätte võtma siis ta oli käskjalg. Kaks korda sai haavata ja ühe korra gaasimürgituse, mille tagajärjel kaotas mõneks kuuks nägemise. Ta oli suur kõnemees. Ta oli pikka aega laatsaretis. 12. september 1919 ühines Hitler Natsionaalsotsialistliku saksa tööstus parteiga. 1921 sai temast selle partei juht, teda nimetati füüreriks. Oli populaarne algselt ainult Baieris. Selle partei edualus lubas rahvale seda, mida rahvas tahtis ja ootas. 1921 loodi sõjaväestatud politsei, kes hakkas natse toetama juht Ernst Röhm. 1923 hakkas ilmuma natside päevaleht, mille toimetaja oli Alfred Rosenberg (Tallinnas sündinud Balti-Sakslane). 1923 aasta lõpul Münchenis riigipöörde katse,...
Vaadates üldpilguga tagasi kõigele toimunule, märgiks eraldi veel järgmist: Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused, muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL
Tegelikult hakkas Eesti välispoliitiliselt lähenema Saksamaale lootes leida sealt kaitset NLi eest. NL on selleks ajaks juba otseselt huvitatud Balti riikide hõivamisest. Vastava loa andsid selleks ka 1939.aastal Inglismaa ja Prantsusmaa, kes pidasid läbirääkimisi Moskvas, et mõjutada NLi astuma samme Saksamaa vastu. NLi nõudis vastutasuks Balti riike. III EV suhted Nõukogde Venemaaga /Nõukogude Liiduga (alates 1922) Kuni 1921 aasta kevadeni olid omavahelised suhted head: Venemaa tunnustas esimesena EV- d ja oli Eesti suurim väliskaubanduspartner. Probleemid tekkisid seoses 40 000 eestlaste tagasipöördumisega kodumaale (vastavalt Tartu rahulepingule), kui Venemaa üritas nende naasmist takistada. NL toetas aktiivselt eesti kommuniste ja valmistas ette 1.detsembri 1924.a riigipöördekatset. Peale seda Eesti ja NLi suhted halvenevad. 1920´ II poolel hakkavad suhted taas paranema sest:
14. 13. 15. 5. 6. 9. 1. 2. 3. 4. 7. 8. 10. 11. 12. 1. Näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond. 2. 365 päeva ehk ... 3. Helivältuste organiseeritud järgnevus ehk ... 4. L. Koidula luuletus Mu ... on minu arm. 5. Homerose Vana-Kreeka eepos. 6. Riik Okeaania edelaosas. 7. Komodo Varaan on maailma suurim ... 8. Eesti majandusminister 1990-1992 1992 perekonnanimega 9. O. Lutsu "Kevade" tegelane 10. Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus 11. H. De Ba...
Curriculum vitae Nimi: Gustav Suits Aadress: Võnnu külas, Tartumaal Sünniaeg: 30.11.1883 Haridus: 1905-1910 Helsingi Ülikool, kirjandus ja esteetika 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium 1890-1896 Võnnu külakool Töökogemus: 1944- 1956 Stockholmi Nobeli Instituud 1921-1944 Tartu Ülikoolis professor 1913-1917 Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogus Luulekogud: ,,Kõik on kokku unenägu", ,,Tuulemaa", ,,Elu tuli" Oskused: Keeled: eesti keel emakeel soome keel suuline ja kirjalik väljendusoskus hea prantsuse keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea saksa keel suuline ja kirjalik väljandusoskus hea rootsi keel suuline väljandusoskus hea Huvid ja harrastused: 1905-1950 ,,Noor-Eesti" rühmituse juht 1924-1941 Akade...
Kehra Gümnaasium 12.A Doris Tedre RAHVASTELIIT Kehra 2013 Loomine Pariisi rahukonverents, jaanuar 1919 44 riiki Välja jäid USA, Saksamaa, Nõukogude Liit Tegevuse algus 1920.a jaanuaris Genfis Eesti 22. september 1921 Struktuur Täiskogu Nõukogu Nõukogu alalised liikmed: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit Eesmärgid rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine Miinused juhtivate riikide omakasupüüded majandussanktsioonid ei toiminud
„SIURU“ 1917-1919 „TARAPITA“ 1921- 1922 Kes kuulusid? August Gailit Albert Kivikas Henrik Visnapuu Johannes Johannes Semper Semper Artur Adson Marie Under Friedebert Tuglas Johannes Vares- Marie Under Barbarus Friedebert Tuglas (toimetaja) August Alle Jaan Kärner ...
suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Kasutatakse klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Taliolümpiamängudel alates 1924. aastast. Maailmameistrivõistlused 1925. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. 1921 Tartus Emajõe jääl Vello Kaaristo Murdmaasuusatamine olümpiamängudel Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2006 Murdmaasuusatamine 2006 Murdmaasuusatamine 2006 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine_ol%C3%BCmpiam %C3%A4ngudel http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine_2002._aasta_taliol %C3%BCmpiam%C3%A4ngudel http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine_2006
10.1865-19.05.1943 Kunstnik 1919-1923 töötas välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse 1913-1943 Kalevipoja illustreerimine Eesti kahekümne viie kroonine Anton Hansen Tammsaare 30.01.1878 01.03.1940 Kirjanik 1917 ,,Varjundid", ,,Kärbes" 1919 ,,Sõjamõtted" 1921 ,,Juudit" Eesti viiekümne kroonine Rudolf Tobias 29.05.1873-29.10.1918 Eesti helilooja,organist ja koorijuht Alates 1914 töötas Berliini Kuninglikus Muusikakooris
. . , , . 1918 . . . , , . 1918 . , . . . . ; ; . . ; . . . . 1918 . « », . 1919 . . . . . , . 1920 . . 1919 . , , , . . . . . 1919 1920 . . , . . . 1919 . . , . 1919 , . . 1920 . , (. . ) - (. . ) . . . . , , 1920 . . 1921 . : . 1920 ., , . . . . . 1920 . , , . . . 19211922 . . , . 1) « », . . 2) . 3) « » - . 4) , . , , . , . () , . . 8 (, , , ), 2 , . « » , , « ». , - . « » : ) ; ) ; ) ; ) ; ) «» ; ) ; ) .
Euroopa riigid oleksid valmis olnud tunnustama Lätit ja Eestit, Leedut aga tema sel ajal veel lahtiste piiriküsimuste tõttu mitte. Muutus lääneriikide poliitikas tekkis 1920.–1921. aasta vahetusel. Lõppes Poola–Nõukogude Vene sõda, Vene valged said lõplikult lüüa. Ka Wrangeli vägede kaotus Punaarmeele 1920.a. Krimmis. Sai selgeks, et enamlased jäävad Venemaal võimule pikaks ajaks. Eesti, Läti ja Leedu lõplik ja üleüldine de jure tunnustamine algas alates jaanuarist 1921, kui seda tegid kõigepealt endised liitlased – Entente'i riigid. Varem olid Eesti Vabariiki de 4 jure tunnustanud Nõukogude Venemaa, kes sõlmis Eestiga veebruaris 1920 Tartus rahulepingu, millega lõppes Eesti Vabadussõda, ning Soome 1920. a juulis. Seejärel järgnesid aastatel 1921–1922 teised riigid, juulis 1922 USA. Balti riigid vahetasid omavahelise de jure tunnustamise noodid 1921. a kevadel.
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (18891951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Hõbedased kuljused" (1920) ja "Talihari" (1920) süvendavad Visnapuust ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). ...
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika ...
Andrus saareste Maile Kikerpill Kadrina Keskkool 2013 Üldandmed Andrus Kustas Saareste Nime erikujud: Albert Saaberg, Albert Helmut Gustav Saaberk (kuni 1921), Albert Saareste (kuni 1935) 18.06.1892 Tallinn - 10.05.1964 Uppsala eesti keeleteadlane ja murdeuurija lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal Eesti esimese murdesõnade atlase autor organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise 19251941 Tartu Ülikooli eesti keele professor Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse 19241931 ajakirja Eesti Keel peatoimetaja 1939 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk pidas loenguid nii eesti murretest, eesti keele häälikuloost kui morfoloogiast (vormi või kuju uurimine), hiljem ka üldkeeleteadusest 19311939 Eesti Keele Arhiivi juhataja 1944. aastal põgenes Saksamaale, sealt siirdus 1945. aastal Rootsi Kasutatud allikad http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2890...
Riik NSVL Fasistlik Itaalia Natsionaalsotsialislik Saksamaa Riigi juhid Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler Juhtiv partei Kommunistlik partei Rahvuslik fasistlik Natsionaalsotsialistlik partei Saksa töölispartei Diktatuuri algus 1918 1921 1933 Iseloomulikud Võim koondub ühe Mustsärklased, Võim koondub ühe jooned inimese kätte, rahvus oli peamine, inimese kätte, hirmuvalitsus, üheparteisüsteem, pruunsärklased, kollektiviseerimine, diktatuur, võim juutide soov teaostada koondub ühe või tagakiusamine,
Rootsi silmaarst ja arstiteadlane sõjaväearsti Pehr Alfred Gullstrandi Sofia poeg Abiellus 1885 Signe Christina Breitholtziga Tütar suri noorelt Haridus ja töö 1880 - 1885 Uppsala Ülikool aasta Viinis, lõpetas 1888 meditsiiniõpingud Stockholmis 1890 sai doktorikraadi, töötas dotsendina 1894 - 1927 oftalmoloogia- ja optikaprofessor Uppsala Ülikoolis, ülikooli esimene oftalmoloogiaprofessor Haridus ja töö 1905 sai Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks 1921 kuulus Nobeli füüsikaauhinna komiteesse, vastuseisu tõttu jäi füüsikaauhind välja andmata Albert Einsteinile. Auhinna sai järgmisel aastal, fotoefekti selgitajana Avastused Uuris 1890. aastast astigmatismi ehk silma sarvkesta või läätse kuju muutust. Täiustas korrigeerivaid läätsi, et kasutada seda pärast katarakti ehk läätsekae silmast eemaldamise operatsiooni Rakendas füüsikalise matemaatika meetodeid
Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallinn) Elulugu ● Sündis Viljandimaal Pahuvere kooliõpetaja pojana ● Õppis Peterburi ülikoolis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis ● 1926-1927 elas Pariisis ● Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ● Töötas Tartu Ülikooli õppejõuna Looming "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) "Hiina kett" (novellikogu, 1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933) Teosed Luulekogu ´´Tuuleratas´´ ● Luulekogu algab nimiluuletusega ´´tuuleratas´´ ● Luulekogu iseloomustab süvenenud realistlik elutunnetus ● Kogus on tugevalt tunda kurja tagamõttega sarkasmi ja irooniat ● Tugev temaatiline mitmekesisus Seotus kirjanduslike rühmitustega ● Osales ajakirja ´´Tarapita´...
Akmeism Millal ja kus akmeism tekkis? •19. sajandil •Venemaal Akmeismi tunnused •sümbolismi müstilisuse ja abstraktsuse vastandus •lihtsus ja arusaadavus •reaalse elu kujutamine •müstika eitamine •kasutati maalilisi kujundeid •rõhutati esteetilisi väärtusi, selgust, konkreetsust ja individuaalsust Tuntumad esindajad •Anna Ahmatova (23. juuni 1889 - 5. märts 1966) •Nikolai Gumiljov (3. aprill 1886 – august 1921) •Ossip Mandelštam (15. jaanuar 1891 – 27. detsember 1938) Anna Ahmatova •hõbedase ajastu hing •suurim vene poetess •akmeist •tähtsaimad luulekogud: • „Õhtu” • „Palvehelmed” • „Valge parv“ Nikolai Gumiljov •vene luuletaja •akmeist •kirjanduskriitik •tõlk •asutas Poeetide Tsehhi •näide loomingust: • „Varahommik“ • „Portselanist paviljon“ Ossip Mandelštam •vene luuletaja •esseist •akmeist •tähtsamad teosed: • „Kivi” • „Tristia” Tuntumad teosed Anna Ahmatova Anna Ahmatova luulekogu „Palvehelmed“ Anna Ah...
Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: · Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika...
Noor-Eesti->kirjanduslik rühmitus.Esindab20.saj.alguse kultuurimurrangut->tekkis salajastes õpilasühingutes. Rühmitusse- >Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala.Kaastöö- >A.Kitzberg,A.Haava,E.Enno,A Kallas,M.Under,Jaan Oks Kunstnikud->Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi.Kujunemisperiood(2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga).Esteetiline kõrgperiood(süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi)Hilisperiood (loomingus avaldub modernism).Rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.Unustuse hõlmast välja K. J.Petersoni luule ja päästsid J.Liivi luule.Teened:elavdas 1905.19kultuurielu;Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri;Viis kirjanduskriitika paremale tasemele;Tõstis raamatukujunduse taset;Elavdas kunstielu;Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara;tõlkeklutuuri arendamine....
a muutis oluliset põlevkivitarbimise struktuuri: nüüd kulutati elektrienergia tootmiseks 80% kaevandatud põlevkivist.Samas tekkis vajadus suurema põlevkivikoguse ja uute kaevanduste järele.Nii alustas 1962.a tööd Sirgala karjäär ja 1965.a ''Viru'' (kaevandus( kaevandus nr.7) 1070.a avati Narva karjäär ja 1972.a ''Estonia'' kaevandus . Käsitsikaevandamist prooviti Kukruse mõisa tagant, Jõhvi kõrgendiku küljelt, põlevkivi avamusalalt. Kaevandus rajati Kukrusele 1921. aastal. Kaevandamist alustati käsitsi Pavandu karjäärist 1916. aastal. Edasi alustati käsitsiväljamist mitmes avamusalakrjääris, jätkates hiljem kaevandustes ja pärast seda sügavamates karjäärides ning kaevandustes. Kõigis põlevkivikarjäärides on kasutatud vaalkaevandamisviisi. uputati. 1946.aastaks oli taastatud 6 kaevandust ning saavutatud toodangu sõjaeelne tase. Eesti elektrijaam 1970.a muutis oluliset põlevkivitarbimise struktuuri: nüüd kulutati elektrienergia
Samas iseloomustas siurulaste luulet ka uusromantiline stilisatsioon. Noor-Eestlastega võrreldes oli siurulaste lüüriline eneseväljendus muretult aval ja paiguti heakodanlikku maitset tahtlikult õrritav, vormilt mõnevõrra lõdvem. ,,Siuru" tegevus ja looming paistab silma värvikuse ja tulemusrikkusega. Lühikese aja jooksul suudeti elustada maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu ja käivitada kirjastustegevus. Ajaluule õitseajal sündis 1921. A. suvel rühmitus ,,Tarapita". Rühmituse ühisväljaandeks oli Tuglase toimetatud ajakiri, mida ilmus 7 numbrit. Ideeliselt oli ,,Tarapitale" lähedane H. Barbusse'i loodud rahvusvaheline kirjanike organisatsioon ,,Clarte" oma sõjavastase ja demokraatiat kaitsva pahempoolse hoiakuga. ,,Tarapita" oli eelkõige kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid
ADOLF HITLER Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 1889.aasta 20 aprillil. Hitler kirjutas ühe raamatu. Hitler sai presidentiks 1932. aastal Adolf Hitler jäi orvuks 8aastaselt Adolf Hitler võttis oma perekonnanime oma kasuisa järgi. Adolf Hitler Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Päritolu Adolf Hitler sündis 1889 ÜlemAustria piirilinnas Braunaus tolliametnik Alois
Nõukogude Venemaa kahe maailmasõja vahel Pärast I maailmasõda ei olnud Nõukogude Venemaal esialgu üldse kerge. Võitjate leeri kuulunud suurriigid tungisid Venemaale. Tõsi taga oli anult Jaapanil. Inglismaa ja Prantsusmaa valtsus e saanud alustada suurt sõda Venemaa vastu. Nad küll abistasid Nõukogude vastaseid jõude Venemaal, kuid tegid seda ebajärjekindlalt. 1921. aastal kehtestati Riia rahuga Nõukogude-Poola piir, mis sõltus nende sõjalisest vahekorrast. Venemaal suutis nõukogude võim kanda kinnitada. Kodusõda (punased, rohelised ja valged), talurahvaülestõusud (rohelised). Nõukogude võim hävitas vastast halastamatult (Punane terror 1918-1920), kusjuures ei hävitatud tegelikke vaid ka oletuslikke vastaseid. 1921 kuulutati välja uus majanduspoliitika ehk NEP. 1924-1928 oli Nõukogude ajaoos ainus viisaastak, kus ei olnud järjekordi. Maad tabanud näljahäda ajal 1021-1922 võeti vastu ,,kodanlikku" abi USA-st. Nii päästeti näljasurmast mil...
Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" Sergei Prokofjevi ooper Helilooja libreto Carlo Gozzi samanimelise komöödia ainetel Maailmaesietendus 30. detsembril 1921 Auditorium Theatreis. Esietendus Rahvusooper Estonias 28. jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts,
Suurbritannia naised oluliselt õigusi juurde. Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi Suurbritannia pidi tegelema sügavate probleemidega nii koloniaalmaades kui ka emamaa sisemuses, suudeti edukalt ning tugeva demokraatiaga sellest väljuda. Sõja tagajärjed Venemaal andsid veel kaua tunda. Venemaa väljus küll sõjast võitjate poolel nagu seda ka Suurbritannia, kuid probleemid, mis seda riiki veel kaua kummitasid, ei olnud ühegi võitjariigiga võrreldavad. Venemaal lõppes kodusõda alles 1921. aasta veebruaris, milles tulid võitjateks tänu strateegilisele paiknemisele, kommunismi jõulisele poliitikale ning ühtsusele, punased. Kodusõda laastas Venemaa majandust. Põllumajandus oli rikutud sõja poolt ning 1921. aasta põua ajal kannatas rahvas kohutava nälja käes, mille tulemusel suri 5 miljonit inimest. Iga tööstuse osa oli kehvemas seisus, kui oli seda olnud 1913. aastal. Rääkimata veel kannatustest, mida kommunistliku valitsemise alla jäänud Venemaa ning
rahulolematud . Juhtis Adolf Hiltler. Hitlerist sai Saksamaa diktaator. SS- Hitleri võimu tugisambaks oli SS, mida juhtis Hitleri lähim kaastööline H.Himmler. Gestapo- Riiklik salapolitsei. SS'i alus. NSVL- 1922.a ühendati Venemaa, Ukraina, Valgevene ja TagaKaukaasia Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. NEP- 1921.a uus majanduspoliitika (Novaja Ekonomitseskaja Politika) isikukultus- Stalini võimuletulekuga järgnes tema lõputu ülistamine. industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine viisaastak- kulak- jõukas talupoeg. GULAG- Ülemaailmne Sunnitöölaagrite Süsteem.Siberis surid paljud ! Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel. NKVD- lapua liikumine- 1920.aasate lõpul tekkis rahvuslikparempoolne liikumine
Vabariikide Liiduks. Ametlikult olid need kõik riigid võrdsed, kuid tegelikkuses tähendas see Vene Impeeriumi taastamist. 1936.a jaotati Taga-Kaukaasia... ja teised) Siiski polnud nende võim veel kindel, eriti rahulolematud oli talupojad, kes alustasid mitmel korral mässu. 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas. See suudeti küll kuidagi maha suruda, kuid rahulolematus sellega ei lõppenud. Uus majanduspoliitika Seega olid 1921.aasta kommunistid sunnitud muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. Uueks majanduspoliitikaks sai NEP. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati. Kehtestati kindla suurusega maksud, mille tasumisel võis talupoeg ülejäägid turule viia. Tehti ka rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus, ning ettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest nagu nt. suurtööstus jäi riigikontrolli alla. Kokkuvõttes kujunes NSV Liidus omapärane segamajandus
Demobiliseerituna jõudis ta pärast vaevarikast teekonda 1917. aasta sügisel Tartu. Jälle leidis ta tööd apteegis, kuid aasta hiljem vahetas ta ametikohta, asudes tööle Tartu ülikooli raamatukokku. Samal ajal ilmusid ka "Suvi" I ja II (1918-1919) ning romantilis-sümbolistlikud jutustused "Kirjad Maariale" (1919) ja "Karavan" (1920). Oli lõppenud Oskar Lutsu rahutu apteekri amet, mis rikastas kirjaniku elukogemusi ja andis hiljem ainet mitmele mälestusraamatule. Alates 1921 aasta lõpust tegutses O. Luts vabakirjanikuna Tartus. Mõni päev enne "Kapsapea" esietendust alustas "Postimehe" raamatukauplusest võidukäiku "Kevade" I, mille trükikulude katmine oli valmistanud algajale kirjanikule tõsiseid raskusi. Laiemale üldsusele tundmatu autori jutustusese väljaandmisest ei tahtnud kirjastajad midagi kuulda. Luts oli sunnitud riskeerima - palga arvelt saadud avansiga laskis ta trükkida 2100 eksemplari, mis hilissügisel müügile tulles läksid erakordse eduga
rühmitusse kuulusid: Arthur Honegger, Dorius Milhand; Francis Ponlenc, Georges Auric, Louuis Durey, Germaine Tailleferre Kuuiku loomingut iseloomustas: 1) liigse komplitseerituse vältimine, 2) futuristlik tehnika imetlus; 3) irooniline suhtumine peene kunstimaitsega publikusse Kõik see avaldus kollektiivselt loodudd tantsulis-pantomiimilises farsis „ Pruutpaar Eiffeli tornis“. Libreto autoriks oli J.Cocteau, esietendus 1921 Pariisis. Arthur Honeggar (1892-1955) Šveitsi päritolu, sündinud Prantsusmaal Võrreldes teiste Kuuiku liikmetega on looming veidi konservatiivsem Loomingus on paralleele Bachi passioonide ja Händeli oratooriumidega Honeggeril on kokku umbes 200 teost tunnustuse võitis ooper-oratooriumiga „Kuningas Taavet“ (1921) Honegger tundis huvi ka keskaja ja renessansi vastu- nt oratoorium „Jean d’Arc tuleriidal“
aprillil 1837 Võrumaal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane. Omandanud kutse, lahkus A. L. Weizenberg Eestist. Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. A. L Weizenberg valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks. Ta oli St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige, Tallinna linna kunstivarade hoidja. A. L. Weizenberg suri 22. nov 1921 Tallinnas. Materjalina kasutas ta itaalia marmorit, mida peeti parimaks. · Portreebüst ,,Ema portree" · "Linda"- marmor, 1880 · "Koit"- marmor, 1890. · "Hämarik"- marmor, 1890. · "Vanemuine"- marmor, 1886. · Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. · "Autoportree"- marmor, 1880. · "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880. · "Kristus"- kips, 1878-1880. · "Barabas"- kips, 1878-1880.
Suusatamine Suusatamine suuskadel liikumine. Maastikust, suusarajast ja lumeoludest tulenevalt kasutatakse vahelduv ja paaristõukelist sõiduviisi(klassikalist) või uisustiili(vabastiili). Võistlusspordina harrastatakse laskesuusatamist, murdmaasuusatamist, mäesuusatamist(kiirlaskumine, slalom, suurslaalom, ülisuurslaalom, mäe kahe ja kolmevõistlus), sööstlaskumist ja vigursuusatamist ning orienteerumissuusatamist(võistlusmaa läbitakse kaardi ja kompassi abil ning kontrollpunktide asukohad tuleb märkida kaardile). Võisteldakse ka kahevõistluses(koosneb suusahüppeist ja 15km murdmaasuusatamisest), suusahüppeis ning hobuse või mootorratta slepis sõites(skijoring). Esimesed suusatamisvõistlused peeti 1767 Kristiaanias(Oslos). OMde kavas on suusatamine aastast 1924(murdmasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus), 1936 lisandus mäesuusatamine, 1952 naiste murdmaasuusatamine, 1960 meeste laskesuusatamin...
Elulugu · Sündis 7. jaanuaril 1887 kingsepa peres · Õppis lugema juba viie aastaselt · Alustas õpinguid külakoolis · Õppis ülikoolis apteekriks ning töötas aastaid sellel alal. · Apteekritöö kõrvalt alustas kirjutamist ning jätkas seda sõjaväes Oskar Luts (18871953) Elulugu · Osales Esimeses Maailmasõjas 1914. a. · Abiellus Venemaal 1917. aastal, samal aastal kolis Tartusse. · Alates 1921. aastast pühendus ta ainult kirjutamisele · Tema kirjanduslikku tegevust on hinnatud aunimetuse ja ordeniga · Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 Tuntumad teosed · "Kevade" · "Suvi" · "Tootsi pulm" · Näidendid "Kapsapea" ja "Pildikesed Paunverest" · "Kevadest", "Suvest" ja "Tootsi pulmast" on vändatud ka filmid. · Kõige tuntumaks on saanud "Kevade" raamatu esimene lause: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud."
René François Ghislain Magritte 21.11.1898-15.08.1967 Tuntuim Belgia ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks tase sürrealistlik kunstnik Kolmas tase Neljas tase Alustas joonistamist 1910 Viies tase 1916-1918 õppis Académie Royale des Beaux-Arts Alguses maalis kubistlikus ja futurislikus stiilis. 1920-1921 teenis belgia sõjaväes, kus koges hullunud seersandi piinamist ja mõjutas tema mõtte maailma väga 1927 avas esimese näituse Brüsselis, mille maine lömastati kriitikute poolt Teise Maailmasõja ajal elas ja töötas Brüsselis, kus valmis tema karjääri kuulsamad teod. Suri 1967 oma voodis, vähkkasvaja tagajärjel. Klõpsake juhtsl...
MIS ON ROCK’N’ROLL? Muusikastiil 1940-ndatest Arenes välja gospelist ja bluusist Muutus populaarseks Ameerikas 1950-ndatel Bill Haley’t peetakse esimeseks rock’n’rolli lauljaks TEKKELUGU Raadiojaama töötaja Alan Freed Aavastas uuringu läbi noorte huvi rütmi ja bluusi vastu Saade “Moondog’s Roll and Roll Party” Edendas selles segu blues'ist, country'st ja rütm ja blues'ist. ALAN FREED Sündis 1921 aastal 15. Detsember Rock’n’roll’i ristiisa 1945 aastal WAKR Akron 40-ndate lõpus WJW Cleveland 1954 aastal WINS New York Suri 20. Jaanuar 1965 BUDDY HOLLY Sündis 7. septembril aastal 1936 Charles Hardin Holley 1950–1952. aastatelmängis Western And Bop Band’is 14. oktoobril sai lepingu Decca Recordsiga 1958. aastal käis tuuril Inglismaal. “Everyday” THE BIG BOPPER Sündis 24. oktoobril aastal 1930
Thomas Woodrow Wilson (28.12.1856-03.02.1924) Liisi & Marianne Ameerika Ühendriikide president aastateil 1913- 1921 8.jaanuaril 1918 pidas kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks peale Esimest maailmasõda See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks Kõne ja programm oli suunatud Saksamaa vastu Wilson toetas Poola riigi taastamist Austria-Ungari rahvastele nõudis ta ainult autonoomiat Lubas toetada Aasia rahvaste autonoomiat Ottomani impeeriumis Venemaa suhtes oli Wilson kindel: Saksamaa peab
Heiti Talvik Heiti Talvik sündis 9. novembril 1904 Tartus. Ta oli eesti luuletaja. Tema isa oli pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu Ülikoolis. Heiti ema oli aga tuntud pianist. Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama,mi llele andis tõuke Tuglas, kellega tal oli ka kirjavahetu s. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luulekogu „Palavik“.
Lunastaja Kristuse kuju 9.a 2016 Lunastaja Kristuse kuju (portugali keeles O Cristo Redentor) on Brasiilia ja kogu maailma suurim Art Deco stiilis skulptuur,mis asub Rio de janeiros. Kuju on 39,6 meetrit kõrge ja kaalub 635 tonni. Kuju on valmistatud raudbetoonist ja voolukivist. Merepinnast on Jeesuse kuju umbes 700 meetri kõrgusel. Selle jalamilt avaneb vaade Tijuca Forestini rahvuspargile. Lunastaja Kristuse kuju on katoliikluse sümbol Brasiilias. Kuju hakati ehitama juba 1921.aastal,aga töödega jõuti lõpuni alles 1931.aastal. Monument avati 12.oktoobril 1931. 10.veebruaril 2008 tabas Jeesuse kuju pikselöök. Märtsis 2010 alustati kuju renoveerimist. Taasavati 30.juunil 2010. Kunstnikud: Paul Landowski ja Heitor da Silva Costa. Arhitektid: Albert Caquot,Paul Landowski ja Heitor da Silva Costa. Kasutatud materjal https://et.wikipedia.org/wiki/Lunastaja_Kristuse_kuju https://www.reisiguru.ee/lugu/149 Pildid: http://www.nrc
.....................................................................................................15 Lisa 1. "Elu" 1903, sinine periood.......................................................................................15 Lisa 2. "Veiderdajatepere" 1905, roosa periood..................................................................16 Lisa 3. "Avignoni neiud" 1907, kubismi periood................................................................17 Lisa 4. "Kolm naist allikal" 1921, klassitsismi periood.......................................................18 Lisa 5."Figuurid merekaldal" 1931, sürrealism...................................................................19 Lisa 6."Nuttev naine" 1937, barbaarne periood...................................................................20 Lisa 7. "Musketär" 1967, hiline looming.............................................................................21 Lisa 8. "Härjapea" 1942, sõjajärgne aeg............
Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid kohe analüüsima ja üldistama, astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt olid tarapitalastel kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. Lisaks esinemistele trükisõnas korraldas "Tarapita" 1921 aastal kirjandusliku ringreisi, kus kanti ette programmilisi kõnesid ja ilukirjanduslikku uusloomingut. Äärmiselt tähelepanuväärne on see, et kuigi Tarapita rühmitusena tegutses lühikest aega, suutsid kõik hiljem nii erinevate vaadetega autorid koonduda küllaltki ühtseks ja tugevaks "löögirühmaks". Paljud võimumehed süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja "punase hädaohu" ülevõtmises idast. Tegelikult, ükskõik, mis oludele ka ei osutaks, oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
